Kapitooliumi emahunt

Kapitooliumi emahunt Mihhail Gasparov 260 lk
„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ?hest v?ikesest Latiumi h?imust, kellest kujunes ajapikku v?lja v?imas rahvas, kel ?nnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel p?rast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele k?nkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste v?liste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised t?ekspidamised ja v??rtused roomlastest suurrahva tegid. Raamat on m?eldud k?igile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti h?sti g?mnaasiumiealisele lugejale.
Maria Lotman, t?lkija
Mihhail Gasparov (1935-2005) oli maailmakuulus ?petlane, aga ka mitme ents?klopeedia toimetaja ning tema teadmised olid t?epoolest ents?klopeedilised. Teda peetakse silmapaistvaimaks 20. sajandi teise poole Venemaa filoloogiks. T?si k?ll, suur rahvusvaheline tunnustus ja kuulsus sai talle osaks alles elu l?pul ja peamiselt p?rast surma.
Vaba Akadeemia raamatusarjas avaldatakse eestikeelseid algup?raseid teadust?id, populariseerivaid k?sitlusi, ?ppekirjandust ja klassikateoste eestindusi, mis on s?ndinud Vaba Akadeemia tegevusest. Mihhail Gasparov Kapitooliumi emahunt Rooma enne keisreid T?lkinud Maria-Kristiina Lotman Toimetanud M?rt T?nava Algup?rand: Михаил Леонович ГаспаровКапитолийская волчица. Рим до цезарей. Copyright © by Alevtina Zotova, 2008Estonian publishing rights are acquired via FTM Agency, Ltd., Russia, 2020Vaba Akadeemia raamatusarja kolleegium: Alar Laats Mihhail Lotman Maria-Kristiina Lotman Hardo Pajula ?lar Ploom Sarja ?ldkujundus: Zigmunds Lapsa T?lkija: Maria-Kristiina Lotman Toimetaja: M?rt T?nava Keeletoimetaja ja korrektor: Kersti Riismaa K?ljendaja: Liina Valt Projektijuht: Varje Talivee Fotod: Wikimedia Commons Eestikeelse v?ljaande autori?igus: SA Academia Artium Liberalium ja AS Postimees Grupp, 2020 Postimees Kirjastus, kirjastus.postimees.ee K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN 978-9916-603-58-1 („Kapitooliumi emahunt“) ISBN 2733-2756 (sari „Vaba Akadeemia raamatukogu“) Elektrooniline v?ljaanne: e-pub ISBN 978-9916-603-59-8 (epub) Tr?kk: AS Printon www.printon.ee 6 SISUKORD Saates?na. Raamatust ja selle autorist 8 Rooma rajamine 17 Sabiinitaride r??vimine 21 Vaga Numa 25 Rooma preestrid 27 Rooma jumalad 33 Horatiused ja Curiatiused 38 Sib?lliraamatud ja Autro lehm 43 Kuningate pagendamine 47 S?da Porsennaga 51 Valerius Publicola 55 Coriolanus 58 Detsemviraat: Appius ja Virginia 61 Camilluse s?jad 64 Gallide s?jaretk 67 Kaks eneseohverdust 71 Caudiumi ike 73 Lihtsad kombed 76 Rooma distsipliin 80 Roomlaste ebausk 84 Pyrrhose v?idud 88 Pyrrhos ja Fabricius 92 Esimene Puunia s?da 94 Hamilkar ja Hannibal 99 Fabius Cunctator 103 Cannae 107 7 Hannibal v?ravate ees 110 Archimedes ja S?rakuusa l?pp 114 Hannibali v?itja Scipio Vanem 117 Rooma p??rdub itta 121 Makedoonia l?pp 125 Cato Vanem 130 Tsensor Cato 134 Kartaago l?pp 138 M?rkused 143 Rooma ajalooallikad ja „Kapitooliumi emahunt“ 187 Kirjandus 201 Register 203 8 SAATES?NA Raamatust ja selle autorist Vaevalt m?letavad paljud selle raamatu lugejad, kes oli Alice Pleasance Liddell, Karin Lindgren v?i Christopher Milne. Ega suurt p?hjust nende m?letamiseks polegi. V?i peaaegu pole. Ent kui ei oleks neid lapsi, siis puuduksid meil sellised raamatud nagu „Alice imedemaal“, „Pipi Pikksukk“, „Karupoeg Puhh“. On teisigi kuulsaid teoseid, mis said alguse sellest, et kirjanik vestis enda v?i tuttavate lastele lugusid. Sarnane saamislugu on ka sellel raamatul. Mihhail Gasparov (1935–2005) oli maailmakuulus ?petlane, aga ka mitme ents?klopeedia toimetaja ning tema teadmi-sed olid t?epoolest ents?klopeedilised. Temast peeti lugu, kuid tema kirjutisi ei suutnud nii m?nigi kolleeg lugeda nende v?idetava kuivuse p?rast. Aga siis palus ?ks tuttav tal r??kida oma varateismelisele lapsele Kreekast ja nen-dest lugudest kasvas v?lja raamat „K?itev Kreeka“. Seda raamatut v?ib t?epoolest kasutada ka ents?klopeediana ning lugeda ?ksikuid peat?kke kreeklaste rahas?steemist, kronoloogiast, spordist, teatrist, ennustamisest ja palju-dest teistest asjadest, nagu n?iteks sellest, kuidas on oma-vahel seotud kosmos ja kosmeetika, teater ning teooria jne. Kuid teose p?hiline v??rtus on, et see on kirjutatud ?limalt k?tkestavalt. Ehkki algne adressaat oli kooli?pilane, on ka m?ned klassikalised filoloogid tunnistanud, et nad ei olnud 9 kursis sugugi k?igega, millest seal kirjutatud on. Nii avanes Gasparovi ande ootamatu k?lg jutuvestjana. Kuid tuttavate ja sugulaste laste ring sellega ei piirdu-nud ning j?rgmisena palus ?he teise koolilapse ema, et Gasparov r??giks lapsele Roomast. Ja nii s?ndis „Kapitoo-liumi emahunt“. Raamatu erip?ra seisneb selles, et autor p??ab avada tolleaegse ?hiskonna ja seal elavate inimeste sisemaailma. V?ib tunduda, et raamatut antiikaegsest Roo-mast on kerge kirjutada: andmeid on nii palju ja ents?k-lopeediad h?sti k?ttesaadavad. Aga raskus seisneb mitte andmete kogumises, vaid valikus: oskuses v?lja valida k?ige t?htsamad ja iseloomulikumad faktid ning tuua kau-ged inimesed ja s?ndmused meile l?hedale ja teha nad meile m?istetavaks. Mihhail Gasparovit peetakse silmapaistvaimaks 20. sajandi teise poole Venemaa filoloogiks. T?si k?ll, suur rah-vusvaheline tunnustus ja kuulsus sai talle osaks alles elu l?pul ja peamiselt p?rast surma. Kui r??gitakse m??dunud sajandi suurtest humani-taaridest, peetakse tavaliselt silmas seda, et nad on loo-nud mingi originaalse v?i – veel parem – k?mulise teoo-ria, avastanud uue valdkonna jne. Gasparov oli sel taustal r?hutatult traditsiooniline ja seda k?ikidel suundadel, kus ta tegutses. Ta teadis, et suuremal osal moodsatel teooria-tel on l?hike eluiga, samas kui s?vateadmistel on p?siv??r-tus. Gasparovil oli mitmeid ja v?ga erinevaid uurimishuvi-sid, nende seas n?iteks valmi ideoloogia, keskaegse v?rsi r?tmika v?i vene h?beajastu poeetika. Sellele tuleb lisada ka laiahaardeline t?lke- ja toimetamistegevus. 10 Oma hariduselt oli Gasparov klassikaline filoloog, legen-daarse Aleksei Lossevi ?pilane. Lossev oli filosoof, idealist ja m?stik, kes pidi tegelema antiikesteetikaga, kuna N?u-kogude tingimustes polnud patristika soositud. Gasparov suhtus ?petajasse lugupidavalt, kuid irooniaga. Ta imet-les Lossevi teadmisi, ent temas tekitas t?rget ?petaja filo-soofiline keerutamine. Oma t?eliseks ?petajaks pidas ta aga Maria Grabar-Passekit, kellega teda sidus pikaajaline s?prus ja koost?? antiik- ja keskaegsete tekstide t?lkimi-sel. Grabar-Passeki isa Jevgeni Passek oli 1905–1908 Tartu (sel ajal Jurjevi) ?likooli rektor. Muide, Jevgeni Passek oli ise samuti hea latinist ning Gasparov meenutab oma m?rk-metes sellist episoodi: kui noor Passek reisis Baskimaal, l?ks tal vanker katki ning tuli leida sepp. Kahjuks ei osa-nud k?las mitte keegi ei hispaania ega ka muud keelt peale baski keele. Passek aga baski keelt ei osanud. Sellegipoolest teadis ta, mida teha: ta l?ks preestri juurde ja seletas talle oma mure ladina keeles ?ra. Nii laheneski tema probleem. Gasparov toob eelneva loo n?iteks selle kohta, et ladina keel v?ib olla kasulik ka ootamatutes ja sugugi mitte antiik-filoloogiaga seotud olukordades. Kui Gasparov t?lkis Pindarose ?likeerulist luulet vene keelde, vajas ta viit v?ljaannet, mida Moskva ja Leningradi raamatukogudes ei olnud. Ta oli kuulnud, et v?hemalt osa on olemas Tartu ?likooli raamatukogus. Kui ta aga neid raamatukogudevahelise laenutusega tellida ?ritas, teatati talle, et neid ei ole. Ta palus mul igaks juhuks kontrollida, kas see on t?esti nii. Suurest raamatukogust ei leidnud ma midagi, kuid teadsin, et Tartu antiigimuuseumis oli eraldi 11 klassikaliste raamatute kogu, ning leidsin sealt t?epoolest kolm vajalikku raamatut. Kui ma sellest Gasparovile kir-jutasin, vastas ta mulle: „Jah, just sellest raamatukogust r??kiski mulle Passek.“ Maria Grabar-Passek k?lastas tihti Tartut ja olen teda kord koguni t?naval kohanud. Mihhail Gasparov ise on samuti korduvalt Eestis ja eriti Tartus viibi-nud, pidanud siin ettekandeid ja loenguts?kleid, kohtunud kolleegidega. Me olime ?le kolmek?mne aasta kirjavahetu-ses, kuni Gasparovi surmani. Ta oli minu doktoriv?itekirja retsensent ja ma pean teda ?heks oma ?petajaks. Gasparov ei olnud ei n?ukogude inimene ega ka n?u-kogudevastane. Ta vaatas ajastuid pikemas perspektiivis ja suuremas mastaabis. Kui temalt k?siti, millisel ajastul ta elada tahaks, vastas ta: „Kuna ma olen v?ikest viisi aja-loolane, tean, et k?ik ajastud on vastikud. Aga meie omaga olen ma v?hemalt harjunud.“ Ei maksa arvata, et Gaspa-rov oli pessimist, ta oli objektivist, kellele polnud v??ras ka m??dukas optimism: „T?nap?eva lugejad imestavad: miks Oidipus, kellele ennustati, et ta tapab oma isa, ei v?ltinud igasugust tapmist v?i v?hemalt kokkup?rkeid ?ksk?ik milliste vanameestega ning l?ks talle tundmatu Laiosega otsekohe kaklema? Vastus: Kreekas oli v?imatu oma elu ?ra elada kedagi tapmata, kas v?i argis?jas p?llupiiride ?le. N?e, mida t?hendab progress.“ Gasparovi esimest huvivaldkonda v?ib tinglikult t?his-tada kui kirjanduslugu, kusjuures ta ei tegelenud ?ksnes antiikaja, vaid ka B?tsantsi, L??ne-Euroopa keskaja ja elu l?pus j?rjest rohkem ka vene kirjandusega. 12 Teine suur valdkond, millele Gasparov p?hendus, oli v?rsi?petus. Ennek?ike tegeles ta vene v?rsiga, kuid ka antiik- ja L??ne-Euroopa vormidega. Tema „Euroopa v?rsi ajalugu“, mis on t?lgitud ka inglise keelde, tuntakse kirjandusloolaste seas laialt. Kui Gasparovi auks koostati esimene juubelikogumik, tegid seda noored v?rsiteadla-sed, kes imestasid, et Gasparov on oma tohutu produk-tiivsuse juures veel ka antiigiga tegelenud. Seevastu m?ni antiigiuurija on Gasparovile ette heitnud, et ta raiskab aega v?rsiteadusele. Gasparovit iseloomustas erakordne t??kus. Tema aval-datud teoste nimekiri on muljetavaldav, kuid veelgi mul-jetavaldavam on see, millise p?hendumusega ta iga oma publikatsiooni ette valmistas. Tema t??kuse kohta ringles legende. Kui ta oli ajuspasmiga haiglas, oli temaga samas palatis teine tuntud teadlane, folklorist Eleazar Meletinski. M?letan, kuidas Meletinski sosistas mu isale: „Ei tea, kas Gasparov oli alati hull v?i l?ks haiglas hulluks – esimene asi, mida ta teadvusele tulles tegi, oli n?uda oma pabereid ja raamatuid; kui ta need k?tte sai, asus ta kohe t??le ega katkestanud oma tegevust hetkekski.“ Kord n?gin Moskva bussis j?rgmist pilti: buss on pungil t?is, Gasparov aga istub k?ige ees. Mina olin sisenenud tagauksest ega suut-nud tema juurde tr?gida. N?gin, et ta istub k?garas, p?l-vedel kaks avatud raamatut ja m?rkmik, kuhu ta kirjutab. Aastaid hiljem tuletasin talle seda episoodi meelde. Ta k?sis: „Mis buss?“ ning teadis siis t?pselt, et sellel mars-ruudil uuris ta tollal rahvalaulu v?rssi, aga teises bussis t?lkis vagante. 13 Gasparov oli lapsep?lvest saadik v?ga h?belik ja tema kogelemine takistas tal hiljem loenguid pidada. L?hikesi loengukursusi hakkas ta lugema alles elu l?pul. Sellegipoo-lest oli ta aktiivne osaleja ja arutleja konverentsidel. Olen alati imetlenud Gasparovi k?nepidamisoskust. Oma k?ne-defekti p?rast valis ta v?ga hoolikalt s?nu ning arendas v?lja eriti lakoonilise, nii-?elda spartaliku k?nelemisviisi: mitte ?htegi ?learust s?na. Tegelikult on paljud kogelejad olnud v?ljapaistvad k?nemehed. K?nedefektid olid legendi j?rgi kuulsatel k?nemeestel Demosthenesel ja Isokratesel. ??rmine t?psus ja lakoonilisus iseloomustas ka Gasparovi tekstide stiili. Varalahkunud v?rsiteadlane Maksim ?apir kirjeldas seda nii: „Pea iga lause m?jub nagu viimistletud, s?rama lihvitud aforism.“ Ei maksa siiski arvata, et Gasparov oli oma stiili ja k?nedefekti vang. Anal??sides tekste, kasutas ta antiik- ja keskaegse retoorika metodoloogiat. S?nastus on k?ige pea-lispindsem kiht. Selle all on kujundid, kujundite all allegoo-riad, veel s?gavamal autori idee ning k?ige l?pus eesm?rk ja kavatsus: mille v?i kelle jaoks tekst on loodud. Nii oskas ka tema – l?htudes lugejas- v?i kuulajaskonna omadustest – varieerida oma stiili. Oma m?lestustes toob ta v?lja j?rgmise episoodi. Maailmakirjanduse instituudis, kus ta t??tas, hakati v?lja andma ?heksak?itelist maailma kirjanduslugu. Vanakreeka kirjanduse osa sattus Gasparovile. Kolleegiumi ?ldkoosolekul n?udis tuntud funktsion??r Sergei Nikolski, et Gasparov kirjutaks, kuidas Kreeka l?i prometheusliku inimt??bi, kellest sai k?ikide aegade progressiivsele inim-konnale t?rvik. Gasparov kuulas ta vaikselt ?ra ja kirjutas t?pselt vastupidise k?sitluse: Kreekas rajati looduse ja ini-meste seaduse p?him?tted, mis on ?limuslikud. Kuid kir-jutas ta selle Nikolski s?navara ja kujundistiili kasutades. Kogu toimetus, teiste seas Nikolski, j?i v?ga rahule. Umbes samal ajal, kui Gasparov t??tas „Kapitooliumi emahundi“ kallal, kirjutas ta l?hikese essee „Filoloogia kui k?lbelisus“. Seda on raske ?mber jutustada, kuna Gaspa-rovi t?epoolest aforistlikus stiilis pole ?htegi ?learust s?na. Kuid p?him?te on j?rgmine: filoloogia on k?lbeline, kuna ?petab kaht teineteisega seotud asja. Neist esimene on p?him?tteliselt v??ra ja kauge ajastu ning inimeste m?ist-mine. Ning teine, mis p?him?tteliselt l?htub eelmisest, on loobumine oma egotsentrilisusest. Filoloogia annab ?ige mastaabi ka t?nap?eva s?ndmustele, mis tunduvad nii erakordsed ja t?htsad, ja seda nii ajalises kui ruumilises m?ttes. Kes loeb selle raamatu m?ttega l?bi, teeb esimese sammu aatelise filoloogia suunas. Mihhail Lotman Kapitooliumi emahunt kaksikute Romuluse ja Remusega (emahundi skulptuur 12.–13. saj ja kaksikud 15. saj). Foto: Jean-Pol GRANDMONT. Wikimedia Commons 17 Rooma rajamine Itaalia keskosas, Tiberi alamjooksul asus Latiumi piir-kond, kus elas latiinide rahvas. Latiinidel oli Alba Longa linn, mille olid p?rimuse j?rgi asutanud p?rast Trooja lan-gemist Itaaliasse pagenud muistsed troojalased. Alba Lon-gas oli v?imul kaks venda: Numitor ja Amulius. Julm Amu-lius kukutas leebeloomulise Numitori ning temast sai Alba Longa ainuvalitseja. V?imult t?ugatud Numitoril oli t?tar Rea Silvia, kellel s?ndisid kaksikud pojad. “Kes on nende isa?” k?sis Amulius karmilt. “Jumal Mars,” vastas Rea. Amulius aga ei j??nud teda uskuma. Ta k?skis Rea Silvia sulgeda maa-alusesse vangi-kongi, kaksikud j?llegi panna korvi ja heita Tiberisse. Tiber aga oli parajasti ?le kallaste t?usnud: lained vii-sid korvi kaasa, kandsid vaiksesse abajasse ning vee alane-des j?i korv kaldale. Juurde jooksis emahunt – jumal Marsi p?ha loom. Ta heitis korvi k?rvale maha ja hakkas imikuid oma piimaga toitma. Nii v?hemalt v?itis elatanud karjane, 18 kes korvi leidis, kaksikud oma h?tti viis ja nad omaenda las-tena ?les kasvatas. Nimeks pani ta neile Romulus ja Remus. Romulusele ja Remusele oli karjaseelu igav. Nendest said r??vlid, kelle ?mber kogunes kaaslaste j?uk. Talupojad armastasid r??vleid selle eest, et nood neid Amuliuse r?hu-mise eest kaitsesid. Kuningas k?skis seevastu vennad kinni v?tta. Sellal kui Romulus v?itles end vabaks, v?eti Remus kinni ja viidi kuninga ette. Kuningas aga andis ta k?sitle-miseks ?le Numitorile, kes uuris noormehelt, kust ta p?rit on. Remus jutustas talle, mida ta oli kuulnud vanalt kar-jaselt: Tiberi ?leujutusest, kaksikutest korvis, Marsi ema-hundist. Numitor m?istis, et tema ees on ta oma lapse-laps. Samal hetkel kostus linnam??ri tagant k?ra ja relvade t?rinat: Romulus oli koos oma kaaslastega tulnud vennale appi. Numitor ja Remus avasid neile v?ravad. Julm Amu-lius tapeti ning Alba Longa kuningaks sai Numitor. R??v-litest vennad otsustasid endale ja oma s?pradele uue linna rajada – samasse kohta Tiberi kaldale, kust nad kord leiti. Madalat kalda??rset orgu ?mbritsesid kolm k?ngast: Kapitoolium, Palatium ja Aventinus, mille tagant paistis teine k?ngaste ring: Kvirinaal, Viminaal, Esquilinus ja Cae-lius. Nendel seitsmel k?nkal laiuski hiljem Suur Rooma. Vennad aga l?ksid vaidlema, millisele k?nkale oleks parem rajada esimene asula. Romulus eelistas Palatiumi, Remus j?lle Aventinust. Nad otsustasid lahku minna ja oodata jumalate m?rguannet: kes n?eb oma k?nka kohal esime-sena kuut kulli, on vaidluse v?itnud ja sinna tulebki rajada linn. Nad ootasid kogu ??. P?ikeset?usu ajal ilmusid kul-lid k?igepealt Remuse k?nka, seej?rel Romuluse k?nka 19 kohale. Kuid Aventinuse kohal lendas neid kuus, aga Pala-tiumi kohal kaksteist. Ja uuesti algas vaidlus. L?puks otsus-tati linn rajada Palatiumile, kuid Remus ei j??nud rahule. Linna rajamine toimus nii. Palatiumil pandi paika koht, kuhu pidi tulema linna keskus. Seal kaevati maasse auk ja sinna maeti k?ikide viljade uudsesaak. Augu eest sammu-sid ?ksteise j?rel m??da k?ik Romuluse ja Remuse kaasla-sed, kellest said uue linna kodanikud – pruuniks p?lenud, r?balates ja t?sised. Nad k?ik viskasid auku peot?ie oma kodulinna mulda. N??d v?is iga?ks neist ?igusega ?elda, et Rooma on tema isamaa. Seej?rel m?rgiti adraga maha ring, mis t?histas linna piiri. Ader oli vasest, seda vedasid valge h?rg ja valge lehm, adra taga aga astus palveid lauldes Romulus. Kaaslased k?ndisid ta kannul ja l?kkasid lahtise mulla linna poole, et mitte ?kski mullat?kk ei j??ks v??rale maale. Kohal, kuhu pidi tulema v?rav, t?steti ader maast lahti ja kanti ?le. Vagu oli p?ha, kuid v?rav ei saanud olla p?ha: selle kaudu tuli hakata vedama nii puhtaid kui ka ebapuhtaid asju. Adraga t?mmatud vao kohale hakkas Romulus kaevama kraavi ja kuhjama valli. Remus j?lgis pilkavalt oma venna t??d. Romulus aga kuulutas p?halikult: „Siitpeale ei astu enam iialgi keegi karistamatult ?le selle m??ri.“ Vall ulatus vaevalt p?lvini. Remus puhkes naerma ning kargas vallist ?le. Romulus aga nalja ei m?istnud: ta tormas vennale kallale ja l?i teda m??gaga, n?nda et Remus kuk-kus surnult maha. Ta maeti Aventinusele, sinna, kuhu ta oli tahtnud linna rajada. Romulus j?i oma s?pradele ainsaks juhiks ning nende rajatud linn sai tema j?rgi nimeks Rooma. T?nap?eva teadlased ja arheoloogid paigutavad linna tekkimise 8. sajandisse eKr, Rooma ajaloolased aga arves-tasid v?lja isegi Rooma rajamise aasta ja p?eva – 21. aprill 753 eKr. Nii algas Rooma ajalugu vennatapuga. Ja kui sajandeid hiljem vaevles maailmalinn Rooma kodus?dade tormides, tavatseti ?elda: „See on tasu Remuse valatud vere eest.“ 21 Sabiinitaride r??vimine Rooma esimesteks asukateks olid Romuluse r??vlij?ugu liikmed, keda oli liiga v?he. Siis rajas Romulus naaberk?n-kale Kapitooliumile puhastusjumala Veiovise templi. Iga pagenud ori, v?lglane v?i kurjategija, kes sellesse templisse varjule tuli, sai vabaks ja ?igeks. Pool aastat l?ks m??da ning Rooma oli juba kogunenud p?genikke kogu Latiumist. Kuid neil ei olnud naisi ega lapsi – rajatud linna polnud kel-lelegi j?tta. Naaberlinnad ei andnud oma t?treid roomlas-tele naiseks. „See pole rahvas, vaid r??vlij?uk,“ v?itsid nad. N?nda tuli endale naised saada kavaluse ja j?uga. Romulus laskis lahti kuulujutu, et Rooma alalt leiti tund-matule jumalale p?stitatud altar. Teda nimetati Consuseks, valguse jumalaks (siit ka nimetused konsul ehk n?uandja ja konsiilium ehk n?ukogu). Selle leiu auks kuulutati v?lja pidustused ja m?ngud. Neile tulid kokku m?lemad naaber-h?imud: mere??rsel tasandikul elavad latiinid ja Apenniini eelm?estiku asukad sabiinid. Kui nad summas l?bisegi seisid ja m?ngude algust ootasid, viipas Romulus k?ega ja 22 Rooma noormehed tormasid sabiini t?drukutele kallale: iga?ks haaras kinni esimese ettesattuva ning viis karjuva ja vasturabeleva piiga oma h?tti. Tekkinud segaduses jook-sid k?lalised laiali. Sabiinitarid j?id Rooma – neil tuli har-juda oma saatusega ?htaegu vangide ja roomlaste naistena, sabiinid aga hakkasid s?jaks ettevalmistusi tegema, et r??-vijaid karistada. Sabiinide kuningas oli Titus Tatius. Enne kui Palatiumi r?nnata, otsustas ta k?igepealt h?ivata naabruses asuva Kapitooliumi. Seal seisis v?ike Rooma kindlus ning selle ?lemal oli t?tar Tarpeia. Roomlased olid vaesed ja sabii-nid rikkad. Tarpeia lubas salaja Tatiusele, et ta laseb sabii-nid kindlusesse, kui iga s?dalane annab talle selle, mida ta vasakul k?el kannab. Sabiinid nimelt kandsid vasakul k?el kuldset k?ev?ru, Tarpeia oli aga unustanud, et vasakus k?es hoiti ka kilpi. Sabiinid r??mustasid sellise reetmise ?le, kuid nad p?lgasid reeturit ning Tarpeia tambiti raskete kilpidega surnuks. Kapitooliumi rahnu, mille peal see juh-tus, hakati nimetama Tarpeiuse kaljuks. Edaspidi heideti sealt alla s??dim?istetud kurjategijaid. J?rgmisel p?eval puhkes Kapitooliumi ja Palatiumi vahe-mikus lahing. Algul tungisid sabiinid roomlastele peale, siis roomlased omakorda sabiinidele. ?kitselt s??stsid r??-vitud sabiinitarid, juuksed valla, riided l?hki, Rooma k?n-kalt alla ja tormasid v?itluskeerisesse. Kartmatult lahuta-sid nad v?itlejad. „Me ei taha olla lesed ega orvud!“ h??dsid nad. V?itlejad l?id vankuma, lahing vaibus. Romulus ja Tatius alustasid l?bir??kimisi. Lepiti kokku, et roomlased ja sabiinid hakkavad Roomas ?heskoos elama ning Romulus ja Tatius valitsevad neid koos. Ja nii teh-tigi. Kuid m?ne aasta p?rast Tatius hukkus ja Romulus j?i kahekordseks kasvanud rahva ainsaks kuningaks. Romulus valitses kolmk?mmend seitse aastat. Ta jagas Rooma rahva suguv?sadeks ja h?imudeks, asutas senati, pidas s?du, saavutas v?ite. Ta ?mbritses end ihukaitsjatest liktoritega: neid oli kaksteist kullide arvu j?rgi, kes talle kunagi Palati-umi kohal ilmusid. Kuidas ta suri, pole teada. K?neldi, et tema isa Mars viis ta elusana taevasse. Kuid r??giti ka, et ta leidis oma surma senaatorite k?e l?bi, kes ei olnud tema isevalitsusega rahul: olles ta templis t?kkideks rebinud, peitis seej?rel iga?ks ?he tema kehaosa oma mantli alla ja viis templist v?lja, et mitte j?lgi j?tta. Vesta ?lemneitsi (skulptuur, 2. saj pKr). Wikimedia Commons 25 Vaga Numa Romuluse j?rel sai Rooma teiseks kuningaks sabiin Numa Pompilius. Ta oli rahumeelne ja tark. Kui Rooma s?jav?e ja valitsuskorra loomist omistati Romulusele, siis usuelu korraldamist Numale. Numa p?stitas Roomas iga alguse jumala Januse templi. Sellesama Januse auks nimetatakse aasta esimest kuud t?nini jaanuariks. Templis seisis Januse kuju, millel oli kaks n?gu, ees ja taga: see oli jumal, kes vaatas korraga nii minevikku kui ka tulevikku. Templil oli ainult kaks seina ja kummagi otsaseina asemel olid v?ravad. Kui algas s?da, siis v?ravad avati ja Rooma s?jav?gi marssis l?bi nende s?jak?igule. Numa Pompilius valitses nelik?m-mend kolm aastat ja kogu selle aja oli Januse tempel sule-tud: Rooma elas rahus. Kuid p?rast Numat ei olnud tem-pel mitme sajandi jooksul ?htegi p?eva suletud: s?du peeti vahetpidamata. Teist korda suleti tempel l?hikeseks ajaks alles viissada aastat p?rast Numat, esimese Puunia s?ja l?pus; kolmandat korda seitsesada aastat p?rast Numat, keiser Augustuse valitsemisajal. Numale sai osaks kohtuda ja r??kida jumalate endiga ning nendega koguni l?bir??kimisi pidada. Kui Aventinuse k?ngast tabas v?lk, k?sis Numa Pompilius Jupiterilt, mida selles kohas ohverdada tuleks. Jupiter soovis inimohvrit, kuid ei tahtnud seda otse v?lja ?elda. „Tuleks ohverdada p?id,“ ?tles jumal. „H?sti,“ n?ustus Numa, „sibulaid.“ „Ei, inimeste omi,“ ?tles jumal. „H?sti, inimjuukseid,“ vastas Numa. „Ei, elusaid,“ ?tles jumal. „H?sti, elusaid kalu,“ kostis Numa. Jupiter puhkes naerma ja lakkas peale k?imast. Ja sellest ajast peale toodigi Roomas p?rast v?lgutabamust puhastus-ohvriks sibulaid, juukseid ja kalu. Numa oli k?ikide t?htsamate Rooma preestrikolleegiu-mide asutaja v?i korraldaja: tema pani aluse pontifekside, flaamenite, Vesta neitsite, saliuste, fetsiaalide ?hendustele, r??kimata siis veelgi iidsemast luperkide vennaskonnast. Kuna Numa enda kohta pole enam suurt midagi ?elda, siis vaadelgem siin pisut neid preestreid. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/mihhail-gasparov/kapitooliumi-emahunt/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.