Loovus ja inspiratsioon. Peat?kke minu bakalaureuset??st

Loovus ja inspiratsioon. Peat?kke minu bakalaureuset??st Siiri P?rkson Raamatus esitatud bakalaureuset?? (kaitstud aastal 2005) peat?kkides leiavad k?sitlemist muuhulgas j?rgnevad teemad: inspiratsioon, loovuse t?henduse muutumine ajaloos, arhailine ettekujutus loovusest, muusad, loovusega seotud vanaskandinaavia m?toloogia, kristlik ettekujutus loovusest, keskaeg ja loovus, religioosne inspiratsioon, renessansi ja individualismi teke ja selle seos loovusega, romantism ja loovus, geeniuse kultus, romantiline m??t, m?ng ja loovus, kunstiteos ja k?sit??, meelem?rgid loovuse allikana v?i p?rssijana, loovisikute hullumeelsus, loovus ja uni. SIIRI P?RKSON (PhD.) LOOVUS JA INSPIRATSIOON Peat?kke minu bakalaureuset??st Loovus ja inspiratsioon Peat?kke minu bakalaureuset??st (2005) Tartu, 2021 Autori?igus: Siiri P?rkson, 2021 Kirjastaja: Siiri P?rkson ISBN 978-9916-9518-4-2 (pdf) ISBN 978-9916-9518-5-9 (epub) Loovusest ?ldiselt Loovus eksisteerib inimese m?tteilmas, materiaalset m?rkab vaid tulemusest, valminud tekstist. Inimene on l?bi ajaloo omanud seda erilist seisundit, ometi arusaamatuses, v?ib olla isegi hirmus, omistanud seda v?listele (m??tilistele ja religioossetele) j?ududele. Uurides loomisv?imet (mis praktilise suunitlusena – elushoidmise vajadusena leidub orientatsioonina igas inimeses) jaotatakse see sageli osadeks, et niisugust vajalikku terminit m?ista. Taoline primitiivne uurimisstiil peitub juba lastes. M?istmaks, kuidas asjad t??tavad, purustavad nad eseme. Sisemusest otsitakse vastust. [Miks on inimesele omane uskumus nagu peituksid vastused sisemuses ehk t?de on varjatud ja peidetud ning v?lisel vaatlemisel mitte m?istetav, j??gu ps?hholoogiliste t??de uurimisalaks. Sellel k?simusele vastuse andmine ei ole antud kirjutise ?lesanne.] Ebamateriaalse vormina eksisteeriva loovuse sisemusse pole v?imalik kiigata, k?ll aga v?ib tekkeprotsessi (nii on seda peetud ?igeks nimetada) osadeks jaotada ning neid osiseid uurida. T??piliselt on t?iskasvanu loomuses huvituda tulemusest. Kirjanduse korral k?idab seega eelk?ige ilukirjanduslik tekst, olgu siis tegemist l??rika, eepika v?i draamaga. Kirjandusteose lugemine ei paku enamasti t?pseid andmeid selle tekke kohta. Ehkki teksti tekkemehhanisme ja loomise seadusp?rasusest enam teavet omades peaks l?pptulemuse m?istmine olema kergem. ?heks v?imaluseks asjade olemusest aimu saamiseks, on j?lgida ilminguid muutumises. Ajalooline perspektiiv annab pildi n?htuste muutuise kohta ajas. Iga epohh on liitnud loovuse tunnuseid, nimetanud ?mber, vorminud uueks. Kord n?hti loovuses ?leloomulikku, teisel ajal m?istuslikku. Vastavalt sellele on ka meisterlikkuse, harjutamise, vormi t?iuslikkuse k?simus esi- v?i tagaplaanil. J?rgnevat ajaloolist periodiseerimist j?lgides tasub meeles pidada et piirid ajastute ja t?ekspidamiste vahel ei ole j?igad. Samuti v?ivad mitmed iseloomulikud jooned esineda ?heskoos. Filmikunstis eksisteerivad terminid ?ldplaan, keskplaan ja suurplaan (p?hiplaane on muidugi teisigi). Asju kaugemalt, ka ajas tagasivaateliselt uurides avaneb ?ks pilt. S?ndmusi l?hemalt v?i lausa pealt vaadates teine, otseselt osaledes kolmas mulje. Kas teos on kirjutatud inspiratsiooni ajel v?i n?ndanimetatult k?sit??na, ei saa m?ista j?relevaates v?i ajaloolises perspektiivis. Loeb vaid autori enda s?na, kinnitus. K?llalt t??piliseks on inspiratsiooni tekkimine teiste kunstiteoste alusel. Seejuures tuleb selget vahet teha niinimetatud sekundaarse v?i teisase inspiratsiooni ja matkimise vahel. Miks on vaja uurida loovuse m?iste muutumist l?bi ajaloo? Erinevatel aegadel on ?hiskond erinev, seega on huvitav n?ha, kuidas keskkond m?jutab suhtumist ja hoiakuid loovusesse. ?lesandelihtsustamiseks kasutatakse t??s kahte p?hilist, omavahel vastanduvat, levinud seisukohta: loovus, kui inimese sees esinev seisund versus loovus, mis antakse inimesele v?lispidiste j?udude poolt. Ja teiseks traditsiooniliseks vastandpaariks on: loomine kui inspiratsioon versus loomine kui k?sit??. Inspiratsioon ja teised terminid Vaistlikult adutakse, et inspiratsiooni olemuseni ei j?uta l?bi ?he definitsiooni. Peab tutvuma, kuidas erinevad kirjanikud ning teoreetikud sama tunnet ja loomingulist tegevust lahti seletavad. Inspiratsioon (lad inspiratio ’sisse v?i peale puhumine, sisendamine’) on loominguline sisendus, vaimustus, intensiivne ja ?nnestav loomeseisund (Neithal 1999). Terminit seostatakse ?hu v?i hinge?hu, hinge ja vaimuga. ?hu ja vaimu samastamist esines juba Antiik-Kreekas. Nii t?histab s?na ‘pneuma’ (hinge)?hku ja (Jumala) vaimu. Samuti nagu s?na ‘spiritus’ (’vaim’) on seotud hingamisega. Algselt kasutati inspiratsiooni m?istet teoloogias, t?histamaks jumalikku m?juj?udu k?ige elava ja maise ?le. See m?juj?ud ilmneb juba inimese loomise narratiivis. Andis ju Jumal inimesele elu hinge sisse puhumisega. Samuti kui inspiratsiooni ajel autor justkui annab oma hingej?u teosele. Olgu ?eldud, et inspiratsiooni t?lgitakse sageli kreeka enthusiasmos’eks. Enthusiasmos tuleneb s?naosadest en-theos. Seega on t?lkevasteks jumala-sisene-olek. Timothy Clarki arvates on entusiasmi ja inspiratsiooni kasutamine s?non??midena v??r ja seesugune ekslik kasutus p?rineb varakristlikust perioodist (Clark 2000: 63). Saksakeelne vaste inspiratsioonile on Begeisterung. See t?hendab vaimustust, et?moloogiliselt t?pne t?lge k?lab ’vaimust-?ra-vallatud-saamine’. K?esolevas kirjutises kasutatakse eelmainitutest ?ksnes terminit inspiratsioon. L?bi inimajaloo esineb kaks v?ljapaistvat vaatepunkti inspiratsiooni allika kohta. ?he j?rgi on inspiratsiooni l?tteks v?lismaailm, teise j?rgi looja sisemaailm. Inspiratsiooni t?hendust uurides hakkab silma selle k?sitlemine seoses ?huga: kerge, l?bipaistev, gaasiline aine vastandina raske, maise, materiaalsusega. Pole juhus, et metafooriline keel seob rusuvad seisundid raskuse, pimeduse ja maadligi olemisega. Aga vabadust ja ?nne seostatakse ?hulise ja kergega. Kui inimene on ?nnelik, siis ?eldakse, et ta „meel on kerge“, ta suudab end „maast lahti rebida“ ja lasta „m?tetel lennata“. Lendamist peetakse ?nnelikuks seisundiks. Seisundiks, millest on l?bi aegade unistatud. M?ttelennust r??gitakse inspiratsiooni puhul. Eelnevast l?htudes ei ?llata sugugi, et positiivsete m??tiliste tegelaste elupaigaks on erinevates kultuurides ikka ja j?lle taevas, kosmos, pilved, samas kui deemonid, kurivaimud, kuradid, ja muud pahad j?ud pesitsevad pimedas maas?gavuses. See k?ik on v?ga k?nekas, sest keel m??rab meie hoiakud, ja vastupidi: hoiakud kajastuvad meie keeles. Just seet?ttu ei maksa loovust uurides keele ise?rasusi taunida. Kuradit kujutatakse lonkavana, haavatuna (ps?hhoanal??si j?rgi v?rdub see kohitsemisega), mis tagab tema v?imetuse ?lemistesse sf??ridesse j?udmisel. V?ib vastu vaielda ja leida, et enamus kirjanikke, poeete on niinimetatult haige hingega, valutavad s?dant, on murtud, traagilise elusaatuse v?i ?nnetu armastuse ohvrid. Samuti kannatavad paljud puuduse all. Seesuguses ettekujutuses ei leidu justkui kohta ?nneseisundile. Siiski, kui autori meel ei ole kerge, sest temas on palju valu, ei t?henda see, nagu ei v?iks inspiratsioonihetkedel ?nnelaadne seisund vallanduda. Inimene, kes loobub materiaalsetest sihtidest ja vabaneb f??silise keha toitmisest naudingutega, v?ldib oma m?tete kahestumist. Tema keskendusv?ime v?ib suureneda ja vaimsus kasvada. S?na inspiratsioon kasutatakse kahes t?henduse: protsessi passiivset ja aktiivset osa t?histades. Teisiti v?ljendudes, inspiratsiooni all m?istetakse nii ps??hilist protsessi kui teksti kirjapanekut. Termin geenius tuleb ladinakeelsest s?nast gign?re, mille t?lge on ’sigitama, tekitama, s?nnitama’. Algselt t?histas s?na vaimu, kes valvas ja kaitses inimest tema tegevuses. Geeniuse all on aga m?istma hakatud erakordse intellektuaalsuse, rikkaliku kujutlusv?ime ja loovuse j?udu (Scott 1979). Edaspidi kordub l?bivalt loominguprotsessi m?iste. Mida nimetan loominguprotsessiks? Loominguprotsessi moodustavad k?ik loomingulist t??d ja tulemust m?jutavad tegurid: kirjutamise aeg autori taust, meeleolu, majanduslik olukord, staatus ?hiskonnas ja palju muud. Loominguprotsess kitsamas t?henduses on loominguline akt, mis l?ppeb teksti kirjutamisega. Loovuse iseloomustamiseks toon sisse ja eristan j?rgmisi enda poolt loodud m?isteid: staatiline ja d?naamiline loomeperiood. Staatiline loomeperiood – aeg, mil autor v?liselt justkui loova t??ga ei tegele. N?iteks kogub materjali, kontrollib fakte, uurib probleeme. D?naamilise loomeperioodi all m?istan reaalset loovat kirjutamist, millest (p?rast korrektuuri ja toimetamist) tekib kirjandusteos v?i ilukirjanduslik tekst. Staatiline loomeperiood peegeldab olukorda, mida k?rvaltvaatajad enamasti ei hinda. Vahel peetakse seda isegi kirjaniku laisklemiseks. Loomingulist t??d justkui ei toimuks, sest ei valmi silmaga n?htavat resultaati. D?naamilist loomeperioodi iseloomustab aktiivne kirjutamine ja kaaskondlaste enamasti austav suhtumine. T?? kulgeb ladusalt ning tulemused on reaalselt n?htavad. Staatilise loomeperioodi ebapiisav aeg v?ib tingida ebaedu d?naamilises loomeperioodis. Samuti nagu d?naamilisel etapil autori segamine toob kaasa probleemid t?? edasi kulgemise v?i l?petamise osas. T?helepanu hajumine on d?naamilise loomeperioodi suurimaks ohuks. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/siiri-parkson/loovus-ja-inspiratsioon-peatukke-minu-bakalaureusetoost/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.