Tallinna tume

Tallinna tume Katrin Pauts Katrin Pauts on selle raamatu kaante vahele koondanud 12 novelli, mida ilmestavad kunstnik Lumimari unen?olised illustratsioonid. (Hoiatus neile, kes kaanepildile vaid p?gusa pilgu heitsid: see EI OLE lasteraamat!) Oma novellides uitab autor ringi Tallinna erinevates linnaosades, vaatleb v??raid inimesi ja hooneid ning m?tleb neile k?lge s?gedaid, s?ngeid ja m?stilisi lugusid. Nendes lugudes keskendutakse just inimese tumedamale k?ljele, mis on meis k?igis olemas, kuid mida me enamasti teiste ja sageli ka iseenda eest varjame. Autor aga paljastab halastamatult – ehkki killukest huumorit sisse poetades –, milleni v?ivad viia n?iteks meie kuulsusejanu v?i k?ttemaksuiha.
Et autor on varem tuntust kogunud kriminaalromaanidega, siis kohtab siingi mitmes loos m?ningaid krimikirjanduse elemente, mis aitavad luua pinevat ja kummastavat ?hustikku.
„Tallinna tume” on ?sna painajalike lugude kogumik, ent sama h?sti v?iks see olla sametiselt maheda ?lle br?nd – raamat pakub nii m?tteainet inimloomuse ?le kui ka m?nusaid ?udusjudinaid tekitavaid jutukesi, aga ennek?ike h?rgutavaid palu musta huumori f?nnidele. Katrin Pauts Tallinna tume Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud ja korrektuuri lugenud Tiina Aug © Tekst. Katrin Pauts, 2021 © Kujundus ja illustratsioonid. Lumimari, 2021 ISBN 978-9985-3-5085-0 e-ISBN 9789985352076 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif VANALINN VANALINN on salatsev. Pealt lastemuinasjutuks v??batud, pastelne, malbe, soe ja sile nagu p?hademuna. Paekivist koore ja kihtide all miski aga aina huugab, hingitseb, pakitseb, urgitseb, kompab, otsib pragu, kust v?lja immitseda – vaata siin ette, hea jalutaja! Kunagi ajaloo l?pus ehk purunevad needsamad kihid, mida ei leia majade seest ega seintest, vaid majade vahelt, ?hust, hingeaurust, r??gitud, mitte kroonikatesse kirja pandud n?htamatust ajaloost; needsamad kihid, mis salvestuvad jalutajasse siin sisse hingatud ?hust, ja siis alles saame n?ha, mis koht see siin tegelikult on. Mida ta inimestega on teinud. Kust tulevad k?ik need kummitused. Kajakas Legend ?tleb, et L?hikese jala l?pus on Tallinna k?ige kummitusrikkam maja. Mulle ei j?? k?ll eales meelde, kummas neist siis kummitab. Kas selles kohvikuga siin v?i tolles seal teisel pool? Turist, ruudulises s?rgis, millel naba kohal n??p lahti, niheleb trepi k?ige ?lemisel astmel, telefon n?ppude vahel ?ieli. Ta tahab Insta-vaadet, aga olen tal ees. Naeratan lollakalt ja venin nagu tigu. Teesklen lonkamist. Turist hoiab end vaos. Santidega ei kurjustata, pole midagi parata. V?tan endale aega, et teda vaadelda. Kas tal on raha? Tagatasku ehk pungis? Kus ta seda siis hoiab? „Tundsid siin seda k?lma ?hku, millest giid eile r??kis?” k?sib ?ks soomlane teiselt. Nad ?hivad mu selja taga. „Anteeksi,” pomiseb ?ks ja togib mind abaluude vahele. T?mbun k?rvale. Nad on noored siledad poisid, kleenukesed, treenimata, veidike purjus, v?ivad vabalt homopaar olla. Pole midagi, mulle sobivad nad k?ik. Kallid tossud, head teksased, surtsuke tsitrusel?hna. Paistab paljut?otav. „Hurjuh, jah! On ikka jube koht k?ll, midagi pole ?elda. Tea, kus siin ?lut m??akse? Hirmus palav, huh!” ohib see noorem, see valge peaga. „Me ei osta siit ?lut, Jussi. Ega see mingi Praha ole. Maksab nagu lennuk,” vastab see sutike vanem, see siilikaga, kel, paistab, on s?rgi all v??kott. „Joo-joo. Vitun Tallinn.” Vitun Tallinn. Ega t?psemini saakski ?elda. Nemadki j??vad seisma seal ?leval, kus k?ik muudkui tahavad vaadet pildistada, aga olen neil ees. On augustikuu, kuumalainest l?ppunud ?hk on kui raskelt langev, sihuke l?bim?rg kopitama kippuv kardin. Eilses ilmateates lubatud vihmast pole haisugi. Seisatan, p?hin varrukaga laubalt higi. Oh, kus voolab! Mul on pikkade k?istega pluus, sest t?? n?uab seda. Siin treppidel Instagrami-vaate ees on ainuke koht maailmas, kus ma korraks silma torkan. Sest olen kellelgi ees. Soomlased ei pea palavuses vastu ja keeravad vaateplatvormilt p?gusalt alla kiiganult otsa ringi. Imetlevad enne veel m??ri ??res koogutavat munka, teevad hoopis temaga pilti. Riivan munka k?eseljaga, tema kuub on k?rvetav. „K?ll keskajal ikka osati teha,” tunnustab Jussi mungakuju musta kivir?? volte silitades. „See on ikka ?ige kunst, mitte mingi t?ydellinen jura, on ju, Matti?” Ma ei hakka sellesse illusiooni sekkuma. Kui keskaeg, siis keskaeg. „?lut tahaks. Jussi, palav on.” „Joo vett ja ?ra jaura.” J?uan puu varju, passin seal selle varjuga ?heks liibudes ja ootan kannatlikult, kuni plats viivuks t?hjeneb. Vahin vanalinna punaseid katuseid ja Viru hotelli, kus ma v?idetavalt olen eostatud. Mul pole halli aimu, kas mu isa nimi on Jussi v?i Matti, Pekka v?i kurat teab mis. Ema sai temalt sada marka ja minu, paar pudelit Mehukattit ehk kauba pealegi. Polnud vist paha diil. Ta pole nurisenud ja ostan talle igal s?gisel koormat?ie ahjupuid. Ju l?ks asja ette, nagu ?eldakse. L?puks saabub sobiv hetk. Rooman neljak?pakil tihedate tumeroheliste p??saste vahele, mis on just parasjagu k?rged, et mu v?ikest k?hna keret varjata. Kehaehituse olen igatahes emalt p?rinud. Muld l?hnab hommikul sadanud paduka j?rele ja m??rib ?ra mu dressid, aga pole lugu, sest keegi ei n?e – ma ei kavatse siit enne v?lja ronida kui hilja ?htul. P??saste ??rde madalale pingile istub eesti paarike, pihus Viru ringi burksiputkast ostetud friikad. L?hn ajab mul soolikad korisema ja t?mban k?hulihased pingule. Oh, kuidas tahaks s??a! Rasvane paber kr?biseb ahvatlevalt, pekil?hn paisutab s??rmeid. „Kas ma ?tlesin juba, et vihkan feministe?” piiksub naiseh??l. „Ma ei suuda uskuda, et Veiko nii v?ikese asja p?rast lahti lasti.” „Veiko katsus oma assistendi perset,” uriseb meheh??l. Selle omanik tundub Veiko peale mingil p?hjusel kade olevat. H??le j?rgi otsustades on see mees kiilakas, kuid ma ei julge vaadata, muidu reedaksin oma peidupaiga. K?llap on nad k?ik kolleegid, nii see naine, kelle punased juuksed ripuvad peaaegu vastu mu ninaotsa, see kiilakas ja Veiko. K?llap on Veiko nende m?lema ?lemus. K?llap on kiilakas mitu korda tunda saanud, mida t?hendab salaja armuda naiskolleegidesse, kel j?tkub silmi ainult veikodele. Kuulen siin p??saste vahel igasugu asju, inimloomus on ?udne. „Kah n??d asi. Mis selle maailmaga k?ll lahti on?” Kiilakas ei vasta. Mugib kartuleid ja r??pab mineraalvett peale. R?hatab. Kui ta pudeli pingile asetab, kuulen ?rna visinat. Ta pole korki korralikult kinni keeranud. Oi, kuidas mind ?rritavad sellised asjad, sihukesed m?ttetud v?ikesed lohakused. Kui ma poleks ajukirurgi t?psete liigutustega pedant, ei oleks ma ju ?ldse edukas selles, mida teen. Nad leiavad uue teema – naine on pahane kellegi Karini peale, kes olevat tema pojale m?nguv?ljakul n?hvanud. Nad vaidlevad, kas v??raste asi on teiste inimeste lapsi kasvatada v?i mitte. „Mis sa torised? Ma oleks ise t?pselt sama ?elnud,” p?rutab mees, kes on Veiko mainimise p?rast ikka veel tusane. „Sa ei saa aru. Sa ei olnud seal. Katsu ise ?ksikema olla.” „Sul on k?igele ?igustus.” „K?igele ongi ?igustus. Ole natuke sallivam.” Sirutan k?e. See liigutus k?ib mul vilunult. Naise m?rsist leian punnis rahakoti, mis ei pruugi veel head noosi t?hendada, sest kogemus ?tleb, et naised topivad rahakotti pesukaitsmeid ja n?tsupakke, peeglikesi ja ninapuuderdamise pabereid. Naised on salaja r?pased. Oih. Mu varrukaserv riivab burksiputka paberkotti. Kuramuse palavus. Naine h?ppab jalgele. „Issand! N?gid seda?! See liikus!” „?h?” „Kott! See lii-ii-iikus! Saad aru?” „Tuul. V?i kajakas.” „Pole mingit tuult. Kuule, mul on k?he. L?hme siit minema.” „No siis oli kajakas. Ma s??n oma friikad l?puni. Tead, siin elab ?ks lege kajakas. Jaak. R??gitakse, et ta on kummitus.” „?ra r??gi mulle praegu kummitustest!” „R??gitakse, et ?ks noor mees h?ppas kusagilt siitkandist alla. Pakun, et bastionilt seal tagapool, n?ed? Kohe ei saanudki surma, piinles ja v??nles. Ikka hea t?kk aega. P?rast seda ilmus siia sihuke h?sti suur kajakas, kes hakkas inimese h??lega r??kima.” „?udne. Miks sa mulle selliseid asju r??gid? Ma s??n praegu.” „Sulat?si. Nii oli.” „Ole vait!” „N?ed, seal ta patseeribki. Anna ?ks friikas! Jaak, tule siia. Aja meiega juttu. Kes on tubli poiss? N?e, mis ma ?tlesin? Saab eesti keelest aru k?ll.” „K?ll sa v?id vahel vihale ajada!” Naine eemaldub. Mees j??b veel veidikeseks istuma. Kuulen teda omaette naermas. Oletan, et naine on k?nealuse Pepu-Veiko ?ks kunagistest silmar??mudest, kellesse mees on m?nda aega salaja armunud olnud, julgemata teda v?lja kutsuda. Enam ta muidugi armunud ei ole, aga ette kujutatud t?rjumisest on viha hingesopis igritsema j??nud. „Jaak, tule onu juurde. Friikat tahad? Kes on hea poiss? Ma pean n??d minema hakkama. Eks teine kord j?lle jutustame. Hea, et ikka t?na trehvasime, on ju.” „Jah-jah. Issand jumal, n??d sa r??kisid mulle sellise jubeda loo. Mul poiss k?ib siin s?pradega rattaga s?itmas, m?tle, mis k?ik juhtuda v?ib.” „?ra hakka kokku m?tlema. Ei juhtu temaga midagi. Davai siis.” Naine teeb mehele m?rkuse, kui too rasvase paberi kokku k?gardab ja j?tab selle pingile, kuigi pr?gikast on kahe sammu kaugusel. „Sul oli tarvis ta ainult v?lja kutsuda. Ta ei taha Veikot. Sa oled argp?ks. Kardad pikalt saatmist ja ajad oma arguse Veiko kaela,” ?tlen niimoodi rahulikult, oma tavalise h??lega. Just samasuguse tooniga k?sin turul m??jalt kaks kilo seeni. Mehe samm tardub. Muhelen endamisi. Ta on segaduses, vahib ringi. Olen kunagi poisip?lves seenemetsas ekselnud ja tean, kui keeruline on pihta saada, kust mingi heli l?htub. N?en p??saste alt piiludes tema Converse’i tennistes jalgu. Valged sokid, ?hel ??r alla keeratud, ?rritav ebas?mmeetria. Ta p??rab end minu poole, aga ei n?e midagi – mitte midagi peale kajaka. Nad k?ik on alati segaduses, iga kord t?pselt sama, kui nad kuulevad seda t?iesti tavalist h??lt, kes r??gib nendega nagu suvaline inimene kusagil turul. Keegi neist ei ?tle midagi vastu, ei h??a nagu filmis, et uu, on siin keegi. Nad ei taha riskida, et neid napakaiks peetakse. P??sad on liiga madalad. Raske ongi ju selle peale tulla, et ?ks elus inimene v?ib nii v?ike ja kerge olla nagu mina. Olin m?rkamatu tookord ammu ja olen m?rkamatu ka n??d. „Palavus. Meelepete,” sosistan. „Sa hakkad hulluks minema.” V?ib-olla ta kuuleb mind, v?ib-olla ka mitte. Pigem vist kuuleb, aga arvab, et h??l tuleb tema peast. Jajah, eks neist enamik arvabki l?puks just seda. J?uan koju veidi enne s?da??d, olles pool tunnikest loksunud krematooriumiahju meenutavas kuumas trammis ja k?mpinud Paljassaare poole kinnisvaraarendajatest puutumata maale. ?unad on palavuses ?le k?psenud ja k??rivad puu otsas. Siin kuuleb metstuvi, vahel koguni rukkir??ku. Elame Eeviga siin linnukaitseala servas niimoodi vaikselt, tasahilju. Meil on siin kena id?ll, armas pesake. „Kuidas sul t?na l?ks? See uus masin t??kojas, millest sa r??kisid. Oled sellega siis n??d ?ra harjunud?” Eevi on samasugune eeterlik olend nagu mina. Ei n?eks teda keegi, kui mina ei vaataks; ta elab ainult mu silmade kaudu. L?bipaistvad juuksekarvad, mida m?ned peavad blondiks, m?ned halliks. See teeb ta eatuks. Tema vesihallidest silmadest ei loe midagi v?lja. Mul oli lihtne armuda tema h??lde. Eevi h??lel on hilissuve v?i varas?gise v?rv – soe merevaigupruun. Lasen sel voolata just sellises s?ngis, nagu ta tahab. „Mul pole midagi h?da. Masin t??tab vinks-vonks. H?sti l?ks,” ?tlen toidukotti lauale t?stes. Kui p??sastest v?lja olin roninud, vahetasin avalikus kemmergus riided ja k?isin supermarketist l?bi, ostsin seljankat ja hapukoort, suure p?tsi musta leiba. ?okolaadi jaoks ei j?tkunud. Eevi tundub pisut pettunud. „Mul on nii kahju, et ma ei saa midagi teha. Et sa pead seal vabrikus n?nda r?gama. Sellise ilmaga.” Seda juttu r??gib Eevi nagu automaatvastaja – juba k?mme aastat. Alates oma emakav?hist ja varajasest menopausist. Ta ei saanud sellest ?le. Ma ei sekku. Las ta voolab nagu augustiaeg, leebe-kuldselt. „Sellest ei ole midagi,” vastan nagu iga kord s?nadega, mida ta kuulda tahab. Eevi kaabib seljanka purgist valgete t?ppidega punasesse emailpotti ja me s??me k?hud t?is. P?rast l?heme ?ue, oma rohtukasvanud aeda, mis selles linnajaos kedagi ei h?iri. Meil on kahe kase vahel parajalt lai v?rkkiik, et m?lemad sinna ?ra mahuksime. Seal on m?nus ??tsuda ja ette kujutada, et puut?vesid, mis kiike hoiavad, ei ole olemas. Et me oleme taevasse l?inud. „Veel kaksk?mmend aastat ja siis on see k?ik l?bi. Me haihtume. Maa peale ei j?? meist alles mitte midagi,” lausub Eevi monotoonselt, nagu loeks raamatut ette. Tal on j?lle see tume tuju. „Kas sa usud saatusse?” T?na k?sib ta saatuse kohta. Eile k?neles jumalast. Ma ei sekku. Pole s?dant midagi ?elda. Taevas on augusti??dele omaselt h??guvalt must nagu ?sja kustunud s?si, mille peidetud s?dames hingitseb veel leek. Keegi kuulus kirjanik ?tles, et see on k?ige hirmsam asi maailmas. Me j??me teineteisest k?vasti kinni hoides tukkuma. Ja varahommikune taevas on just nagu siis. Nagu tol hommikul – mis kell siis olla v?iski, umbes pool seitse? J??n suve?htutel tihti v?rkkiiges magama, et n?ha seda just samamoodi nagu tookord. *** „Siin pole midagi teha. Ta on l?inud,” lausus autoriteetselt madala t?mbriga mees, kes m??tis pilguga kivim??ri meetreid. „P?ris k?rgelt tuli. Tea, mis tal seal ?leval juhtus?” Tahtsin vaielda, aga mu h??l sulas ?huga ?hte, l?bipaistmatuks. Tahtsin r??kida turistidest, keda Viru juurest ?les korjasin, nagu olin emalt ?ppinud. K?isin nendega kogu aeg ?hes kindlas pargisopis, kus t?en?osus, et keegi peale satub, polnud kuigi suur. Vahel j?i mulle ette m?ni, kes p?rast ei tahtnud raha ?ra maksta. Tahtsin neile meestele sellest r??kida, aga ei suutnud. Huuled ei liikunud, keel ei tahtnud h??likuid vormida. Tahtsin neile ?elda, et tema, see eile?htune, lehkas nagu metssiga, salap?rane ja ohtlik loom, keda koolipoisina Saaremaal vanaema juures p??sastes alati ainult aimasin ja mitte kunagi oma silmaga ei n?inud. „L?hme n??d. Helistame p?rast kuskilt. Mine neid mente tea. Arvavad veel, et meie tegime.” Ja p?rast seda, kui nende sammud olid pehmesse hommikuvalgusse sumbunud, n?gin ma ainult roosakalt helkivaid pilvekahlusid ning imelist suurt valget pead, mis koogutas mu kohal ja uuris mind teraselt. Need kollased linnusilmad olidki ainukesed, mis olid v?imelised mind veel vastu n?gema. Imeline pilt. Suur kollane ring, keskel must t?pp, see viirastus, mis tuleb, kui liiga kaua p?ikesesse vaadata. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/katrin-pauts/tallinna-tume/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.