Akadeemia

Akadeemia 4 2021 Ajakiri Akadeemia aprill 2021 33. AASTAK?IK 2021 NUMBER 4 (385) E. ?. S.-i ajalugu, rukkiiva eluk?igu kujul: 25 aastase alguse m?lestuse piduks luuletanud H. Rosenthal, S-i asutaja Heinrich Rosenthal 13. aprill 1988: “M?tleme veel. . . ” Rein Ruutsoo ?lest?hendusi ?iest esitusstiilis Zeami T?lkinud Margit Juurikas Teleoloogia ja bioloogia Toivo Maimets Maskide langemise aeg Toomas Kiho Vaim ja t?lgendus Bruno M?lder Arvustus: Hilary Putnam. Kolmekordne l?ng: Vaim, keha ja maailm. Tlk ja j?rels?na Tiiu Hallap. (Avatud Eesti raamat.) Tartu: T? Kirjastus, 2020. 310 lk. Uku Tooming . Matemaatika t?sikindel alus ehk m?tisklusi G?deli t?estusest. Ernest Nagel, James R. Newman. G?deli t?estus: koos Kurt G?deli loenguga matemaatika alustest ja Tanel Tammeti j?rels?naga. Tlk M?rt V?ljataga. Tallinn: EKSA, 2020. 142 lk. Juhan Aru Kui on must, n?ita kust. Olli Lagerspetz. Mustuse filosoo fia: Raamat maailmast, meie kodust. Tlk Kati Karja, Jaan P?rnam?e. (Bibliotheca Controversiarum.) Tallinn: TL? Kirjastus, 2020. 444 lk. Leo Luks Abstracts Tants teadmatusse: P?evik 1944–1961. XXXIV Herbert Normann ........... 743 Paberv?ljaande tellijale on digiv?ljaande lugemine TASUTA: www.kultuurileht.ee Joonistused lk 587, 661, 686, 688, 720: KRISTINA VIIN (1985) on l?petanud K?rgema Kunstikooli Pallas skulptorina 2010. aastal, ?ppinud Eesti Kunstiakadeemias 2011. aastal, t??tanud eesti keele ja kirjanduse ?petajana Luunja Keskkoolis, avaldanud luulekogusid ja illustreerinud raamatuid. Ta on l?petanud Tartu ?likooli usuteaduskonna bakalaureuse?ppe 2020. aastal ning on seal praegu magistri?ppe ?li?pilane. E. S.-I AJALUGU, RUKKIIVA ELUK?IGU KUJUL 25 aastase alguse m?lestuse piduks luuletanud H. Rosenthal, S-i asutaja Rahvusarhiiv, EAA.1767.1.93, l. 88–92. Avaldamiseks vahendanud Indrek Elling; luuletuse kirjaviis muutmata. Kui p?llul, p?rast suve kuuma, Jo vili j?udnud valmida, Siis v?etaks’ j?lle salvest tuuma, Ja hakatakse k?lvama, Kust rohket saaki p?llumehed Ka tulevikus loodavad, Mis t?ita saab neil aidad, rehed, Kui kasvamist nad ootavad. — Nii, — p?rast esimest ka laulupidu, Kus avalikuks t?usis rahva vaim, Kus n?htavale virgus kena idu, Ja hiljem ?leskasvis tugev taim, — ai Eesti ?li?pilaste seas Ka soov ja m?te pea tegevaks, Et pidu ka veel tulevases eas, J??ks m?lestuses ikka elavaks, Kui ?petatud Eestirahva pojad End ?hendama kokku t?ttaksid, Ja s?damed, kes nooruses jo sojad, Ka rahva elust osa v?taksid. — K?ll oli veike esiotsa sugu, Kes selle tarvis ennast ?hendas. S??l seletati Kalev’poja lugu, Ning l?bus jutt veel aega l?hendas. Kuid seemnetera mulla s?les Ei hinga kaua katte all, Vaid t?useb valgusele ?les, Ja kasvab suureks tuhinal. K?ik p?llud roheliseks l?’evad, Ja rukkioras haljendab. Kui p?llumehed seda n?evad, Neil s?da p?ues h?isatab. — Niisama meie k?lv ka ?lest?rkas, Ja ajas kaunist’ haljendavat k?rt. Sest igapidi elu uueks ?rkas, Ja hakkas ilmuma ka mitmev?rt. Me kogu Tarvastu ja Helme s?itis, Ning kallist isamaast s??l pajatas; Ta keele uurimiseks mehi v?itis, Ja “Kirjameeste Seltsi” rajatas. Ka “Aleksandri kooli” asjus j?uti K?ik takistused heita k?rvale; Et asutuseks rahaohvrid n?uti, Sai s??tud korjanduse komitee. — Nii saivad meie rahva ettev?tted Me ?hiskonna k?tte jautud; S??l saivad ?rakaalutud k?ik m?tted, Ja kindel lootus v?ljalautud. Kuid talv jo hakkab tormi tooma, Maapinda katab lumi, j??. Kas ikaldust ei saa ta looma? Kas lootus t?hjaks siis ei l?’e? Talv pitka kannatust k?ll n?uab, Ei kahtle siiski p?llumees; Kui kevade kord k?tte j?uab, Saab n?ha k?ik jo silma ees. — Ka meie rukkiorast kangest s?itles Nii lumetuisk, kui talve marutuul. Me veike kogu vahvaste k?ll v?itles, Ta p??le kanti kaebdust laimusuul. Sest “Kirjameeste Seltsis” t?usis k?ra, Meilt v?eti “Aleksandri kooli” t??; Nii l?ppes siis ka tegevus meil ?ra, Ja k?tte tuli pitk ja igav ??. K?ll katsuti veel parandada lahe, Ja s??da jalale “Viroonia”; Ei saadud siiski kinnikatta vahe, Ei tahtnud riid ja t?li l?ppeda. — Ehk torm k?ll j?udis m?ne k?rre murda, Ja mitme p??le langes muretusk: Me vahvas kogu ometi ei kurda, Sest kindel on ta tuleviku usk. Ning kevade ka tuleb k?tte, Ja j?? ning lumi sulavad, Ning taevalt voolab sojus’l?te, K?ik taimed v?ljatulevad. Ka rukkioras j?lle sirgub, Sest p?ike talle elu loob; Ka p?llumehe lootus virgub: Vist suvi rohket saaki toob. — Ka meie keskel kevadesed kiired On elustanud soiku j??nud j?uu, Sest uue t??tusele rajas piired Meil “?li?pilaste Seltsi” n?u. See Selts sai t?ielikult kinnitatud Ka ?likooli valitsuse poolt; Siis sai ka elu j?lle ?ratatud, Ja edenduse ette kantud hoolt. K?ik mure r?humised j?ivad maha; Noor Selts sai ?nnistatud Otep??s. S??l sai ka asutatud “abiraha”, Et kasvamiseks tugi oleks k?es. N??d alles Seltsi elu r??mu maitseb, Ja j?udsal sammul edasi ta k?ib; Ta p??dmist “Vilistlaste kogu” kaitseb, Ja vilasaaki temalt loota t?iib. Ning k?rgemale p?ike s?uab, K?ik loodus tunneb tema v?e; Ka rukis ?ilitseda j?uab, Ja k?rredele kasvab p??. S??l sees jo tuum end teraks muudab, Mis viljaks kord saab valmida. Ka p?llumehe suu n??d suudab Jo t?nulaulu salmida. — Ka meie Seltsil’ on ta eluk?igil Jo ?itsemise p?li liginend, Ja soja suvep?eva r??mul?igil On rohkest ?nnel?bu siginend. Jo “osakonna” asutus on n?ha, Jo k?tte tuleb kaunim aja j?rk, Jo hiilg’vaid v?rvim?tsa pannaks’ p?ha, Jo seina k?lles ripub ?uem?rk. S??l rukkip??d, mis paistvad mustal pinnal, Ja kiri raamatus s??l t?hendab, Et tubli t??, mis palgehigi hinnal On toimetud, k?ik mured v?hendab. — Kui t?sist t??d me tahame siin p??da, Ja saada rukkip??de sarnaseks, Siis v?ime r??msast s?damest k?ll h??da: ?nn, Viliensis, Sulle igaveks! Kuid p?ike sagedast end peidab, Ja taevalt v?lgub pitkse hoog; Siis p?lluvilja maha heidab Ka raske vihmasau voog. Kuid teradel’ ei s?nni paha, Kui rukkist kurnan’d pole p?ud; Et uuest torm ei l??ks ta maha, Tal kasvab valmimiseks j?ud. — Ka meie osakonna maharusus K?ll selgelt taevalt tulnud pitkse nool. Mis k?ikuma ta pani kindlas usus, Ja kahtlaseks ta tegi igal pool. Ei antud avalikuks eluks luba, Ja uhke lipp j?i kinni kaetud; Ning aja arutusel teist kord juba Sai t?hjaks l?inud lootus maetud. — Kuid kaua seekord leinajutt ei liigu, Vaid pea on jo selge otsus k?es: Nad v?ljaspidist auu meilt ?ra viigu. Eks k?rgem kasu seisa meie v?es. Sest k?iki s?dameid on juba k?itnud N??d ?hendaja osakondlik l?im; See on ka vaimukindlust meile v?itnud, Mis l?bi kasvab valmimise v?im. Veel tuleb valmind rukkist niita, Ja rehel peksta, s??luda; Ei taha p?llumees ka viita Siis vilja jahuks jahvata’. See saab siis astjasse veel pantud, Ja taignaks l?bi s?tkutud, Ning ahju palavusse kantud, Ja leivaks viimaks k?psetud. — Ka Teie, armsad viljaterad, j?ete Veel mitme kimbatusse ilma p??l. Sest eksami jo tehes Teie n?ete K?ll palavust ja vaeva higi s??l. Siis tuleb elu v?itluses Teil s?uda, Ja vaenu h?elust k??nda k?rvale. Kui edasi Te tahate siis j?uda, Ei tohi Teie p??rda s?rvale. Siis meie v?rvilipp Teil’ tuletagu Veel meele meie Seltsi p??dmisi, Ning ?uem?rgi t?ht Teilt peletagu Ka eemale k?ik vale h??dmisi. Kui seda tulu Selts Teil’ j?uab tuua, Kui vaimukindlus saab Teil’ p?riseks, Kui tubliks elule ta saab Teid luua, Siis h??dkem: ?nn, Sull’ Seltsil’, igaveks! SAATEKS 26. m?rtsil 1870. aastal kogunesid rahvuslikult meelestatud eesti ?li?pilased Tartus esimest korda. See kuup?ev t?histab nii Eesti ?li?pilaste Seltsi (E?S) kui ka laiemalt rahvusliku haritlaskonna eesm?rgip?rast koondumist rahvuskultuurilistel, hiljem ka rahvuspoliitilistel eesm?rkidel. Koosk?imise m?tte algatajaks oli teoloogia?li?pilane Andreas Kurrikoff, kuid just peatselt Tartus meditsiini?pinguid l?petav Heinrich Rosenthal (1846–1916) oli see, kellest sai rohkem kui veerandsajaks aastaks E?Si tugisammas — esmalt aktiivse vilistlasena, alates 1884. aastast esimese “vilistlaste talitajana” ehk vilistlaskogu esimehena. M?lemal korral, kui eesti ?li?pilased p??dsid oma koosk?imisi ?mber vormistada ?li?pilaskorporatsiooniks (1881–1882 Vironia, 1890– 1891 Fraternitas Viliensise nime all), toetas Tallinnas merev?earstina teeninud Rosenthal seda ettev?tmist. Muu hulgas p?rineb Rosenthali sulest ka Viliensise lipulaul. E?Si 25. aastap?eva p?hitseti 30. mail 1895. aastal Tartus seltsi paljude liikmete ja vilistlaste osav?tul. Pidulik koosolek peeti E?Si toonases ??rikorteris Peterburi ja Tallinna t?nava nurgal. Rosenthal vilistlaskogu esimehena esitas p?rast seltsi esimehe Peeter Hellati tervituss?nav?ttu oma luulevormilise E?Si “ajaloo”. Kaunilt kalligraafilises kirjas ja sinimustvalgelt kujundatud luuletus oli torgatud ?he Rahvusarhiivis s?ilitatava E?Si protokolliraamatu vahele ja on seet?ttu j??nud eraldi arhivaalina kirjeldamata. Rosenthal on valinud oma luuletuse p?hikujundiks rukkiiva, sest just s?nast vili oli tuletatud korporatsiooni Fraternitas Viliensise nimi. Luuletuse ajalukku vaatavas osas tuletatakse kokkutulnutele meelde nii 1869. aasta laulupidu Tartus, mis andis otsese t?uke nn Kalevipoja?htuteks. Edasi kirjeldatakse 1870. aasta suvist v?ljas?itu Tarvastusse ja Helmesse, kus pandi alus nii Aleksandrikoolile kui ka Eesti Kirjameeste Seltsile. 1880. aasta algul tehti esimene katse asutada Viru osakond ehk eesti korporatsioon Vironia (mitte segi ajada 1900 Riias asutatud korporatsioon Vironiaga). Sellest ettev?tmisest p?rineb nii sinimustvalge s?mboolika kui meie ajaloo esimene sinimustvalge m?rter. Vironia esimees Aleksander M?tus, kes kandis Tartu t?navatel esimest korda Vironia sinimustvalget v?rvim?tsi, saadeti bur?i- ja ?likoolikohtus ?ha lisanduvate kaebuste t?ttu Tartust v?lja ning M?tus asus vaimselt murtud mehena elama Peterburi (“ehk torm k?ll j?udis m?ne k?rre murda”). Edasi j?uab Rosenthal luuletuses senise poolp?randaaluse tegevuse seadustamiseni ?likooli juures tegutseva teadusliku seltsi — E?Sina — ning seltsi sinimustvalge lipu ?nnistamiseni Otep??l. Kui Vironia asutamisele seisid vastu baltisaksa korporatsioonid, siis vahepealsete aastatega oli olukord sedav?rd muutunud, et Viliensise asutamiseks saadi baltisaksa korporatsioonide h??lteenamuslik n?usolek, kuid uue osakonna ehk korporatsiooni j?ttis ootamatult kinnitamata Riia ?pperingkonna kuraator ehk Vene keisriv?imu esindaja siinsetes haridusk?simustes. Ehkki rahvusliku korporatsiooni loomine eba?nnestus ka teisel katsel ning tegevust j?tkati E?Si nime all, andis teadmine, et baltisaksa korporatsioonid olid oma tunnustuse andnud, m?rgatava t?uke meeste rahvusliku eneseteadvuse t?usule. J?rgnevate aastate v?ltel tegutseti E?Si nime all de facto eksisteeriva rahvusliku korporatsioonina. Vastavalt bur?ide reeglistikule (Allgemeiner Comment) j?tsid korporatsiooni asutajad ehk toonased E?Si liikmed endale ?iguse nii kinnitamata j?etud korporatsiooni nimele, vapile (?uem?rk) kui ka v?rvidele. 1890. aastate esimest poolt, mis tipnes 25. aastap?eva t?histamisega, v?ib pidada korporantlikkuse kuldajaks E?Sis. Heinrich Rosenthal valiti samal 25. aastap?eva pidukoosolekul k?ll E?Si teiseks auvilistlaseks p?rast Jakob Hurta, kuid tegelikult hakkab ta sel ajal j?rk-j?rgult E?Sist kaugenema. Selle p?hjuseks oli toonase seltsi enamuse soov v?hendada organisatsiooni sisemises elus korporantlikkust ja p?henduda rohkem eesti rahvuskultuurilistele eesm?rkidele. 1900. aastast peale Rosenthal enam seltsi ?ritustest osa ei v?ta ning kui 1907. aastal asutab seltskond korporantlikumalt meelestatud e?slasi korporatsiooni Fraternitas Estica, lahkub koos nendega E?Sist ka vana bur? Heinrich Rosenthal, j??des ometigi elu l?puni E?Si auvilistlaseks. Indrek Elling KRISTINA VIIN. Me siin s?pradega niisama Instagramis selfit ?les laadimas (2021) Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/4-2021/akadeemia/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.