Kuut?rvajad

Kuut?rvajad Juhan Jaik ?hel hommikul maantee ??res Esimene tulipunane t?kike p?ikest veretas kui kuld p?ldudetaguste metsalatvade vahel ning ?le roosatava taeva lendasid n?gematud nooled — ?rkava p?ikese esimesed kiired. Juba l?id s?tendama kastep?rlid tee??rsetel rohulatvadel ning tuuleke liigutas m?nda lehte suurtel tee??rsetel puudel. Kuskil talus juba hirnus hobune ning kajavad kolksatused tunnistasid, et hoolas peremees juba l?hkus hommikueine tegemiseks puid. „Kukku,“ h??dis kauges metsas k?gu. „Vireliit, sidiniit! Pikupoigu poolunes, varss vasika-aias kiunub kiledalt — virrrrr!“ laulsid teised linnud k?ole vastu. K?gu ei leppinud ?he kukkuga, vaid luges neid j?rgim??da v?lja terve sada, nii nagu rikas mees loeb poes lauale ilusaid rahat?kke. Hommik oli juba saabunud. „?rka ?les, Sirje, kuuled, k?gu kukub juba. K?gu on h??dnud juba sada korda ja meie ikka veel magame. Kuuled, juba v?ikesed linnud h??avad ka. S??l laulab ?ks lepalind ja ?ks vabarnalinnuke, kaks tihast piiksuvad ka juba. T?use ?les ja j?tkame oma teekonda. V?ru linnani on veel palju maad. Kui me n??d ruttame, kulla ?ekene, siis saame keskhommikuks linna p?rale.“ Sirje t?stis p?? ja kuulatas. K?o kukkumine ja lindude laul t?i temale natuke r??msama jume, kuid see kadus niipea kui talle j?lle tuli meelde oma kurb saatus. „Oh meid vaeseid Kella-Mardi lapsukesi, kes me n??d peame ilmas r?ndama ringi nagu kaks linnupoega, kelle vanemad kuri k?tt on lasknud maha. Kuhu meie l?heme ja mis meist k?ll peaks saama? Kas meie isad-emad, kui nad olid elus, v?isid seda arvata, et meie nii ?nnetult peame r?ndama ringi ja ei ole ??sekski mujale panna p??d kui tee??rse puu alla. Kus on mu emakene n??d, kellele v?iksin panna s?lle p??, ja kus on mu isakene, kes v?ttis mind s?lle ja hoidis kui linnupojakest?“ „Jah, kus on meie armsad isad-emad, seda ohkan mina ka,“ vastas vend Jaakus, „kuid surm tuli ja viis ?ra meie isakese.“ „Ja ema oli siis kurb ja nuttis ning varsti surm viis temagi ?ra.“ „Ja n??d ei ole meil isakest-emakest. Isa viidi hauda ja ema viidi tagaj?rele… Kes meie eest n??d k?ll hoolitseb ja kes meid hoiab?“ „Ja mina k?skisin k?ll k?lamehi, et v?tku meie armas emake hauast tagasi, aga nemad ei teinud seda.“ „Ja nemad seletasid, et emakene on kah surnud nagu isagi ja et nemad peavadki j??ma maa alla, kuni tuleb viimsep?eva pasunamees ja ?ratab nad ?les.“ „Jaakus, ?tle, kas varsti tuleb viimnep?ev?“ „Ei tea. Mina k?sisin seda k?stri k?est, kes k?is emale lugemas, ja k?sisin ?petaja k?est, kes luges matusepalveid ja ?tles laulus?nu, ning nemad ?tlesid, et seda ei tule niipea, et kui vast tulebki, siis alles m?ne tuhande aasta p?rast. Aga k?lamehed seletavad, et viimsetp?eva ei tulevat ?ldse, et kui seni on saadud l?bi ilma viimsep?evata, milleks teda siis n??dki peaks vaja olema.“ „Mina, Jaakus, tahaksin nii v?ga, et viimnep?ev tuleks n??d kohe. Kui tuleks n??d see suur pasunamees ja puhuks pilve p??l ning meie isa ja ema ?rkaksid ellu, siis oleks meil j?lle v?ga h?? olla! ?tle, kas siis, kui meie hakkame paluma Jumalat, kas siis tuleb ?ige viimnep?ev peale?“ Jaakus m?tles t?ki aega ja ?tles siis: „Jumala palumine peaks aitama k?ll, seda meie h?? emakegi alati ?tles, kui ta meile ?petas seda palvet „Kas on linnukesel muret“. Aga meie ei tohi mitte kurvastada oma emakese meelt, sest kui meie n??d palume selle palve ?ra ja tuleb viimnep?ev, siis mis meie ?tleme oma emale, kui ta n?eb, et oleme j?tnud tema soovi t?itmata? Ta ju ?tles meile, et meie kohe p??le tema surma l?heksime linna ja k?iksime ?iguseteed, et siis meie v?ime ?kskord ?nnelikkudena minna tema kalmu p??le tagasi; ja nii ta ka ?tles veel, et meie siis tooksime kaasa ?he raudse ristikese tema hauale, et kui ?kskord tuleb viimsep?eva pasunamees, siis tema haud pole veel kasvanud maatasa ja pasunamees m?rgates tema ristikest m?ngib temalegi pasunat?ki ?ratuseks. Mina m?tlen nii, et t?useme n??d ?les, l?hme linna, nii nagu ema seda k?skis, s??l otsime ?les oma ?nnekese, siis l?hme v?ikese ristikesega tema hauale ja siis palume ?ra selle viimsep?eva palve. Siis tuleb pasunamees ja ?ratab ?les meie isa ja ema ning meil on j?lle h?? olla.“ „Ja kas ema siis j?lle v?tab minu p?? oma s?lle ja kas isa t?stab mind k?rgele ?les?“ „Ja muidugi. Aga kui meie ei ole teinud, mis nemad ?petasid, siis nende n?gu on kurb ja meil on v?ga halb olla.“ Jaakus oli juba varem t?usnud p?sti, ringutanud k?si ja vaadanud tagasi l?bik?idud teele kui ka l?bik?imatule, mis sirgena kadus m?nnimetsa vahele. N??d t?usis p?sti ka v?ike Sirje, silus k?tega valgeid juukseid ja vaatas vennale suure usaldusega otsa. „Aga s??a tahaksin!“ ?hkas Sirje. „Ema t?i mulle enne alati hommikul tassikesega piimakest ja leivap?ts noaga seisid alati kapi alumisel riiulil, nii et ise sain alati k?tte.“ „Ja kui isa tuli t??lt koju, siis ta t?i kaasa niisugust saia, mida kutsuti kringliks, ja see oli m?nikord nii suur ja kahe rattaga, nagu see vankrike, mille isa tegi mulle s?nnip?evaks.“ „Ja ema ?mbles mulle s?nnip?evaks ilusa kleidikese, millel olid v?rvilised triibud sees. Kes mulle n??d ?mbleb sellise!“ „Ega meile vist ei ole enam vajagi neid asju, meie hakkame n??d minema linna ja kui oleme linnast tagasi, siis palume viimsetp?eva, ja k?ll siis isa-ema j?lle hoolitsevad meie eest. Hakkame n??d kohe minema, et saada keskhommikuks linna.“ „Aga vaata, kes see tuleb s??lt? See on ?ks vana naine. Kui k?sime ?ige tema k?est, palju maad on siit linna?“ „K?sime k?ll.“ Teed m??da ligines nendele ?ks vana sant, see oli juba kaugelt tunda, sest tal oli k?es suur k?vera otsaga kepp v?i teise nimega sau. Seljas oli tal kott, mille n??rid kadusid p??lt ?lgadele langeva villase p??r?ti alla. Hallikarva seelik ulatus tal peaaegu maani ning sammudes pleekinud pastlaotsad vaatasid harva v?lja selle alt. Jaakuse ja Sirje kohale j?udes sant toetus kahe k?ega kepile ning vaatas lastele otsa. „Jumalime!“ ?tles Jaakus. „Jumalime jah,“ ?tles ka Sirje, kes tegi k?ik j?rele, mida tegi ees tema targem vend. Sant aga teretas hoopis teisiti. Ta ?tles nii: „Tere, latsekesed. V?i nii vara juba v?ljas! Ja karja pole kuskil n?ha. Kuid ei ole teil karja olemaski ega ole teie ka karjalatsekesed. See on teie silmadest juba n?ha, sest pikast teekonnast tolmunud n?os on veel alles eilsete pisarate j?ljed. Olete vaesed lapsed, orvukesed, kellel ei ole isa ega ema. Nii see laulusalmgi ?tleb, et „ema viidi teeda m??da, armud astsid aeda m??da, ema viidi kirikusse, armud astsid altarisse“. Ja nii teie siin n??d olete kui kaks linnupojakest ja taevaisa ?levalt vaatab teie p??le alla ja valab teie p?rast silmavett.“ „Nii meie siin oleme jah nagu kaks linnupojakest,“ ?tles Jaakus. „Ja et taevaisa valab silmavett, see v?ib olla ka v?ga v?imalik.“ „Taevaisa valab silmavett jah,“ kinnitas Sirje, „ema alati r??kis, et taevaisal olevat h?? ja helde s?da. Kui taevaisa n?eks, kui t?hi on minu k?ht, siis ta nutaks veel k?vemini.“ „V?i sinu k?ht on t?hi? Siis taevaisa on k?ll minu saatnud siia, sest just ?ks leivapaluke on mul teie jaoks kotis. Ise mina seda nii vara hommikul s??a ei taha, kuid teile annan selle h?? meelega. Minul, vanal inimesel, k?ht seisab rahul alati, kas v?i mitu p?eva ole s??mata, aga teil, noortel, t?hjus k?hus n?pistab valusasti. Teil ju veel kasvada vaja ja seep?rast k?ht n?uab k?vasti oma. V?tke siis see paluke ja s??ge. Seniks aga jutustage mulle, kuhu teie l?hete?“ Vanaeit istus kraavi kaldale maha, n??ris kondiste s?rmedega kotisuu lahti ja ulatas lastele j?meda leivaviiluka. Seda s??es Jaakus r??kis, kuidas suri nende isa ja ema, kuidas naaber Soola Siim v?la eest pani l?ja sarvi nende ainsale lehmakesele, muu kraami t?stis vankrisse ja l?ks oma poole koju. Kuidas siis ammus lehm suurest kurbusest ja kuidas nutsid nemad kahekesi ja kuidas nemad viimaks algasid pikka teekonda linna poole. Sant kuulas seda jutukest, kratsis kepiotsaga kraavi p?hjast kruusa ja ?tles siis: „Minu nimi on Roosu, mina olen santinud l?bi kogu maa ja n??d l?hen santima linna. S??l linnas juba iga?ks tunneb mind ja leivapalukesest ei ole mul kunagi puudu. Kui saabute linna ja leivah?da on suur, siis k?sige minu j?rele, k?ll mina teid aitan, kui h?da on k?ige suurem. N??d aga j??ge jumalaga, lapsukesed, mina pean veel j?udma linna, sest varsti on linnas suur laadap?ev ja mul on enne laata tarvis puhata v?lja.“ Sant hakkas minema ning kuna ta lapsi kaasa ei kutsunud, siis need j?id kraavi kaldale istuma ja vaatasid talle j?rele. „Mina arvasin,“ ?tles Sirje, „et kui paluda Jumalat leivaraasukese p?rast, siis ta saadab taevast ?he ingli, kes tuleb otsekohe ?he pilve tagant ja ulatab leivaraasukese k?tte.“ „V?ib-olla ta oleks saatnud ka, aga see Roosu oli l?hemal ja misp?rast siis lasta inglit pikka teed k?ia. Aga eks meie n?e, v?ibolla m?ni kord ingelgi toob meile palukest.“ „Toob k?ll jah,“ h??dis ?ks h??l nende selja tagant. „Leiba te juba saite, ma t?in teile liha.“ Kui Jaakus ja Sirje ehmudes vaatasid seljataha, n?gid nad puut?ve najal mustas kuues poissi, kes hoidis k?es rasvast lihat?kki. „Tere tulemast, ingel!“ ?tles Sirje. Kuid Jaakus vaatas t?siselt puut?ve najal seisva poisi otsa ja tema kahtles v?ga k?vasti tema s?nades. Kas siis niisugune, v?ib olla ingel? Irvitava n?o ja kavalate silmadega! Jaakus arvas kohe, et see polnud ingel vaid kuri poiss. „Ei ole sina ingel, ehk k?ll oled taevast lennanud. Mina olen kuulnud, et taevast m?nikord on ka kurje vaime v?lja aetud ja mina arvan, et sina oled ka ?ks taevast v?ljaaetud kurivaim.“ „Ah sina arvad, et mina olen kurivaim? ?tle, kust sa seesugused tarkused oled v?tnud?“ „Raamatutest olen lugenud ja isa on ?petanud.“ „Ja sina arvad, et sina oled tark.“ „Mina olen palju targem kui sina, sest mina oskan v?ga h?sti lugeda ja isegi kirjutada. Sina aga seda vist ei oska.“ „Ah see on siis sinu arvates tarkus, kui oskad sorida paberit. Ma n?itan kohe, mis su tarkus maksab, ma teen sulle ?he imeteo… Hei sina, Simpka, teine ingel, tule taevast maha!“ „Mis sa nende lollidega s??l l?hverdad ja kisendad, parem vaata ette,“ vastati puu otsast. Oksad hakkasid liikuma ja m??da puut?ve libises alla veel teine must poiss, eelmisest natuke pikem. „Sa, Janka, ?ra j?nda siin nii palju. Parem hakkame minema.“ „?ra sina seleta. Las mina r??gin… Noh, teie ingliootajad, kas tahate liha v?i ei? S?hke!“ Jaakus ja Sirje juba ulatasid k?si, kuid Janka haaras lihat?ki tagasi just siis, kui laste n?puotsad olid ulatumas selle k?lge. „Ehei,“ naeris Janka, „nii jumalamuidu siin maailmas liha ei saada. Liha eest tuleb ei tea mis t?kke teha l?bi. Sellest lihat?kist j??te ilma, aga kui linnas k?ht hakkab n?pistama, siis saate vast liha k?ll, kui tulete onu Katapultuse juurde. See v?ib-olla annab. Pidage meeles, onu Katapultus, linnas teab teda iga?ks.“ Seda ?eldes Janka jooksis juba eemalej?udnud Simpkale j?rele ja nemadki kadusid pika maantee kaugusse. „L?hme meiegi!“ ?tles Jaakus, v?ttes ?ekesel Sirjel k?est kinni. Ning nad hakkasid liikuma linna poole. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/juhan-jaik/kuutorvajad/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.