M?rv Cartwrighti skv??ril

M?rv Cartwrighti skv??ril J. S. Fletcher I peat?kk MEES, KES N?GI Cartwright Gardens asetseb Bloomsbury kaugeimas idanurgas, veidi l?una pool s?ngest Euston Road’ist ja veidi p?hja pool veelgi s?ngemast linnajaost, mis ??restab Clerkenwelli l??neserva. Kui keegi v??ras l?heb sinna avastusretkele, siis ei pea ta lootma leida seda, mida nimi s?na-s?nalt v?ttes n?ib t?otavat, — seal pole ei p??said, s?najalgu, lilli ega puuvilju. Ta n?eks ainult poolringi kehvi ja s?ngeid maju vastu aiaga piiratud platsi, kus tahm ning n?gi katavad Londoni plataane ja Londoni muru, — ?mbruse viletsate t?navatega v?rreldes k?ll oaasi, kuid sedagi ainult vahvale varblasele ning tema v?simatule luurajale, ??rimaja kassile. V?imalik, et see koht on korra n?inud paremaid p?evi; praegu aga v?iksite vedada kihla millele tahes, et iga?hes sellest kehvade hoonete reast leidub kui mitte mitu perekonda, siis v?hemalt all??rnikke nimelise elaniku k?rval. Majade v?limus laseb aimata seda; mehed, kes v?ljuvad neist varahommikuti) n?ivad olevat all??rnikud, ja naised, kes ustel seistes teevad oste r?ndavailt aedvilja- v?i kalakauplejailt, elatuvat tubade ??rile andmisest. Noormees, kes esmasp?eval, 25. oktoobril 1920, kell kolmveerand kaksteist ??si n?gi Cartwright Gardens’is teatavat kummalist s?ndmust, oli samuti all??rnik; pealtn?gijaks sai ta asjaolu t?ttu, et salmisepitsejana istus v?rsse kirjutades kaua ?leval. Et jahutada laupa, avas ta mainitud hetkel akna oma toas, mis asetses nr. 85 ?lemisel korral, ja sirutas pea ning ?lad v?lja s?gis?? vaikusesse. Selle noormehe nimi oli Albert Jennison ning elukutse kontoriametnik. Ta oli kahek?mne ?he aastane, teeninud kontoristina juba neli aastat, ja nii kaugele kui v?is ette n?ha, pidi j??ma selleks igavesti. Ametnikukohti on mitmesuguseid; Jennisoni oma oli nende redelis alles ?sna madalal. Selle asukoht oli riidekaubaladu citys, kuskil Greshami t?nava ?mbruses; arvusid liites ning lahutades viibis noormees seal kella ?heksast hommikul kuni kella viieni p?rast l?unat. Ta oli alanud seitsme­teistk?mne­aastasena, saades naela n?dalas; n??d makseti talle kolm naela k?mme ?illingit. Tema sugulased, kes elasid maal ning olid talupoegliku m?tteviisiga, ?tlesid, et ta v?ib pidada end j?ukaks ja kui hakkab saama praegusega v?rreldes kahekordset palka, siis veedab oma ?lej??nud elup?evad h?rrasmehena. Jennison ise oli teisel arvamusel: nael p?evas v?imaldab ehk elada h?rrasmehena, kuigi see pole veel k?ik; k?mme ?illingit aga on ainult pool naela, ja olla pool h?rrasmeest pole ei vaimustav ega l?bus. ?ieti ei ihaldanudki Jennison h?rrasp?lve v?i raha. Kolm naela k?mme ?illingit n?dalas v?imaldas talle elada p?ris mugavasti, aga just selline kerge, ?hetooniline ja s?ndmusteta mugavus oligi talle vastumeelt. Ta igatses seiklusi, — ?ksk?ik milliseid. Kunagi ei juhtunud tal midagi, ei ?ris ega kodus; esimeses oli ta ?ks paljude hulgas, teises aga t?elik erak. K?ik tema p?evad m??dusid sarnasena, ja p?hap?evad ning pangap?had olid veel halvemad kui teised. Vahel muidugi ammutas ta veidi erutust muusi kummardamisest; m?nelt ajakirja­toimetajalt tulev piklik ?mbrik pani ta s?dame tugevasti h?ppama, ja paar sekundit lubas ta endal viibida teadmatuses, kas see sisaldab korrektuuripoogna v?i tagasil?katud k?sikirja, nagu harilikult. Vahel j?lle kavatses ta loobuda oma kohast ?ris, v?tta kokkuhoitud v?ike rahatagavara postkontorist v?lja ning s??sta ulja seiklejana maailma, millest ta unistas palju, ent ei teadnud peaaegu midagi. Aga hoolimata neljast Londonis veedetud aastast oli Jennisoni aju j??nud siiski talupoeglikuks ja ei lubanud teostada seda kavatsust. L?ppude l?puks pole ometi maast v?tta seitsek?mmend h?be?illingit, mis maksetakse korrap?raselt igal reede?htul, — pealegi t?useb palk iga aastaga. Ei! Ta oli k?ll k?idetud kontori k?lge, aga k?idikud ei teinud talle valu… Siiski ihaldas ta seiklusi, soovis, et juhtuks midagi… ?ksk?ik mida… Pead aknast v?lja pistes ja ringi vaadates ei v?inud Jennison aimatagi, et Cartwright Gardensis parajasti juhtub midagi. Oli selge ?? — Londoni kohta — ja t?iskuu. ?mbruses valitses vaikus ning t?hjus; siin-seal paistis m?nest aknast valgus, aga k?nniteel ega t?naval polnud m?rgata hingegi. ?kki ilmus Mabledoni platsi poolt nurga tagant keegi mees. Kuupaistel v?is Jennison n?ha teda selgesti. Ta oli kaunis suure kasvu, tugeva kehaehituse ja elavate liigutustega. Jennisonile n?is, et mees ruttab, sest ta k?ndis ?sna kiiresti. K?es hoidis ta jalutuskeppi, mida viibutas m?nglevalt. Aga ?kki, umbes k?mne kuni kaheteistk?mne meetri kaugusel majast, kust noormees vaatles teda, viskas ta kepi k?est, laskis kuuldavale imeliku, pooll?mbunud karjatuse ning hakkas m?lema k?ega kiskuma oma kraed ja kaelasidet, nagu tunneks ta end k?gistatavat. Paari sekundi v?ltel vehkles ta meeletult; veel enam ?kki langesid siis ta ?lest?stetud k?ed alla; ta vaarus edasi-tagasi, kukkus vaevaltkuuldava ?gamisega maha ja veeres rentslisse. Sinna j?i ta lamama niisama liikumatult kui kivid tema all. Jennison aga s??stis ukse juurde, et tormata ?le pea-kaela t?navale. Nr. 85 elanikud olid juba k?ik magamas, ja perenaine, teades, et nii hilja pole enam kedagi tulemas, oli lukustanud ning riivistanud ukse. Selle avamiseks l?ks Jennisonil paar minutit; kogu aeg tuksus ja ja tuikas midagi ta ajus, korrates ?ha: „See mees on surnud! See mees on surnud!“ P??senud viimaks majast v?lja, s??stis ta liikumatult rentslis lamava mehe juurde; kummardudes ja teda puudutades m?istis Jennison, et ta on t?epoolest surnud — t?iesti surnud. Noormees oli h?mmastunud. Ta teadis, et inimene v?ib olla ?hel hetkel elus ning j?rgmisel surnud. Tundes huvi selliste asjade vastu, oli ta lugenud ajalehist rohkesti surmanuhtluste kirjeldusi ja haiglase uudishimuga nautinud fakti, et hukkam?istetu kongist lahkumisest kuni otsuse teostamiseni l?hedal tapalaval m??dub ainult kolmk?mmend viis sekundit; ta teadis, et elektritoolil on ?leminek elust surma veelgi kiirem — kaugelt kiirem. Aga see k?ik ei juhtunud nii l?hedal kui ?sjane s?ndmus. Kolme, k?ige rohkem viie minuti eest oli ta n?inud seda meest sammuvat elavana ning r??msana, viibutades oma keppi, n??d aga lamas ta Jennisoni jalgade ees t?iesti surnult! K?ik oli juhtunud ?sna vaikselt, sellep?rast ei avatud Cartwright Gardensis ?htegi akent. Parajasti polnud ka kedagi tulemas ei ?hest ega teisest suunast; Jennison oli liikumatult lamava mehega p?ris ?ksi. Ta kummardus uuesti ning vaatles laipa l?hemalt. Niipalju kui v?is otsustada t?navalambi ja kuu valgusel, oli see umbes kolmek?mne viie aastane, meeldiva v?limusega, isegi ilus mees, n?htavasti j?ukas ning paremast seltskonnakihist, sest ta kandis peene l?ikega tumesinist ser??likonda, head pesu ja kuldset uuriketti ?le vesti. Kukkudes oli k?bar langenud tal peast ning veerenud paari meetri kaugusele. Jennison v?ttis selle maast ?les ja silmitses voodrit hajameelselt. T?helepanematult luges ta sealt ?he Liverpooli m?tsi?ri nime ning aadressi. K?barat k?es keerutades m?rkas ta, et see on p?ris uus, — ehk oli tema kandja tulnud just ?sja Liverpoolist? Aga olgu kuidas tahes, praegu lamas ta maas raidkujuna liikumatult… surnuna. „Arvatavasti rabandus!“ m?tles Jennison, kes ei suutnud veel leiutada huvitavamat seletust. „Rabandus jah! See tuleb ?kki! Inimene kukub maha ja sureb, — sureb otsekohe, nagu olen kuulnud. See ei v?i olla muud kui rabandus. Aga mida pean n??d tegema?“ Nagu vastuseks sellele k?simusele kuulis Jennison raskeid, korrap?raseid samme. Ta tundis neid, — see oli politseinik, kes tuli Marchmonti t?navast Cartwright Gardensisse. Peaaegu minutilise t?psusega ilmus ta igal s?da??l, nagu Jennison, kes muusi kummardades istus sageli hilja ?leval, teadis v?ga h?sti. Kui ta j?udis n?htavale, ruttas noormees talle vastu, olles teda kohates p?ris hingetu. Politseinik peatus ja vahtis talle n?kku, kuigi kaunis ?ksk?ikselt. „Oh, kuulge!“ algas Jennison l??tsutades. „Mina — asi on nimelt j?rgmine, et seal lamab surnult keegi mees, peaaegu meie maja kohal. Ma — ma usun, et n?gin teda surevat. Oma aknast, teate.“ Politseinik elustus nagu s?jahobune lahingut v?i koer rebast haistes. Ta ajas silmad p?rani ja vaatas piki k?nniteed suunas, mida osutas Jennisoni tindine s?rm. „Oh!“ h??dis ta. „V?i nii! Ja —“ Sel hetkel m?rkas ta rentslis lamavat tumedat kogu, vajus ametlikku vaikusse ning hakkas kiiresti sammuma kogu poole, Jennison s?rkides tema k?rval. „Jah!“ j?tkas noormees l??tsutades. „Mina — ma n?gin teda. Vaatasin parajasti aknast v?lja — oma aknast — elan nr. 85 — kolmandal korral. Ta tuli kiiresti ja viibutas oma keppi, arvatavasti vilistades v?i ?misedes mingit viisi. Peatus siis ?kki ja katsus oma kaela — kummaliste liigutustega! Siis kukkus — ning veeres rentslisse! Kui j?udsin alla tema juurde, oli ta juba surnud; oh, t?itsa surnud! Mis see v?is olla teie arvates?“ Aga politseinik ei suvatsenud vastata, vaid esitas k?simuse — j?rsul toonil: „Millal see oli?“ „Just praegu — ainult kahe v?i kolme minuti eest,“ ?tles Jennison. Ta ohkas s?gavasti ning m?tlikult ja pomises ?llatunult: „lssand! Pole ometi m??dunud rohkem kui viis v?i kuus minutit hetkest, mil n?gin teda esimest korda!“ „Ons suremiseks vaja palju aega?“ lausus politseinik ?petlikult. „T?htis on — minu arvates nii siin kui ka igal teisel juhul — surma p?hjus. V?ib-olla eksite, ta on ehk ainult kaotanud meelem?rkuse?“ lisas ta optimistlikumalt. Aga nad olid j?udnud juba lamaja juurde; peale kiiret l?bivaatust noogutas politseinik Jennisoni poole. „Teil on ?igus,“ ?tles ta. „T?iesti surnud! Ja — kas kedagi polnud temaga ?hes? Talle ei tungitud kallale?“ „Kallale?“ h??dis Jennison imestudes. „Sugugi mitte! L?heduses polnud hingegi.“ Politseinik hakkas otsima oma vilet. „Siis see pidi olema rabandus,“ ?tles ta. „Rabandusi on aga niisuguseid ja teissuguseid. Ometi…“ Ta t?stis vile huultele ning puhus. P?rast seda tundus vaikus veel s?gavam kui varemini. Jennison seisis ja silmitses rentslis lamavat elutut kogu, politseinik tammus rahutult ?helt jalalt teisele. Laipa osutades k?sis ta ?kki: „Kas te tunnete teda?“ Jennison v?patas ja vaatas kiiresti ?les. „Mina?“ h??dis ta. „Issand hoidku, ei! Mitte sugugi!“ „See t?hendab,“ lausus politseinik pikkamisi, „see t?hendab — kuna ?tlesite, et elate — kus? nr. 85? — ja et tema nii hilisel ajal tuli siia, siis m?tlesin, et tunnete ehk teda kas v?i ainult v?limuse j?rgi — nagu naabrit, mis?“ „Ma pole n?inud teda veel eladeski,“ seletas Jennison. Siis m?rkas ta surnu k?barat, mille oli pannud korralikult tema k?rvale, ja ?tles seda osutades: „V?tsin ta k?bara maast ?les. Selle voodril on ?he Liverpooli m?tsi?ri nimi, teate. Ehk on too mees tulnud Liverpoolist? Seda v?ib arvata — eks ole? — sest k?bar on ostetud sellest linnast.“ „Oh, k?llap ta r?ivastis otsitakse l?bi,“ t?hendas politseinik rahulikult. „V?ib-olla leitakse sealt midagi — dokumente, kaarte v?i sellesarnast. Ta viiakse surnukambrisse — niipea kui tuleb ambulantsvanker. Doktor peab samuti vaatama ta l?bi. Siis —“ Ta katkestas oma lause, sest l?hema nurga tagant ilmus n?htavale hulk mehi. Jennison imestus, et nii ruttu tuli neid nii palju. ?ks — kaks — kolm — neli — viis politseinikku, ?ks nendest seersant. Sellele pidi noormees uuesti jutustama oma loo, mida ta tegi ?ksikasjaliselt, seni kui teised k?isid toomas ambulantsvankrit. Selle p?ralej?udmisel palus seersant teda tulla nendega kaasa; politsei­jaoskond ning surnukamber olevat l?hestikku, ?tles ta, ja Jennisonil kui ainsal pealtn?gijal tulevat jutustada oma lugu ka inspektorile. Noormehel polnud midagi selle vastu; huvitav seiklus oli viimaks ometi k?es. Aga peagi leidis ta, et sel on tuhm ja vilets raamistik. Surnukamber oli k?lm, ?udne ruum, eriti veel siis, kui sinna paigutati laip. Ilmus politseiarst tegema l?bivaatust; Jennisonile n?is, et sellelt mehelt pole v?imalik kiskuda v?lja s?nagi, kui ta ise ei taha k?nelda. Ta tegi oma t??d vaikuses, mida juuresolijaist ?kski ei tahtnud v?i ei s?andanud katkestada. Olles l?petanud, p??rdus ta ja vaatas ringi. „Kus on mees, kes n?gi teda surevat?“ k?sis ta teravalt. Jennison, kes oli j??nud ?mbritsevate tugevate kogude varju, l?kati ettepoole; politseiarst m??tis teda kiire pilguga. „Noh?“ ?tles ta. J?lle pidi noormees jutustama oma lugu, n??d juba kolmat korda. Arst kuulas niisama s?ngelt vaikides, nagu oli t??tanud. Viimaks avas ta suu. „T?stis k?ed kaela juurde, nagu ?tlete?“ k?sis ta. „Kas ?kki?“ „Hirmus ?kki!“ vastas Jennison. „?hel hetkel k?ndis ta p?ris harilikult, j?rgmisel haaras k?rist kinni, kiskudes ja rebides meeletult. Vaadake, n?nda — ainult veel hullemini!“ „Kas ta kisendas? V?i karjatas?“ k?sis doktor. „Ei-ei,“ ?tles Jennison. „Ta ei teinud kumbagi. Korises ainult veidi — kaunis tasa — kui ta maha kukkus.“ „Kas n?oli?“ „Jah — minu arvates otse n?oli. Siis veeres ta rentslisse,“ l?petas Jennison, „ning j?i lamama sinna liikumatult.“ ?elnud viimase s?na, vaatas ta ringi ja m?rkas, et ruumi oli tulnud veel kaks meest, kes kuulasid t?helepanelikult. ?ks neist, suure kasvuga ning s?duri v?limusega, kandis inspektori mundrit; teine oli rahuliku ilmega, kuid teravate silmadega noormees erar?ivais. Arst p??rdus nende poole, k?neles tasa midagi juurdluse korraldamisest ja lahkus siis. Jennison m?istis, et sellest asjast saab kuulda veel rohkem, palju rohkem! Et teda ei k?stud ?ra minna v?i, ?igemini, ei pandud eriliselt t?helegi, seisis ta seal, kuni rahuliku ilmega noormees, kes osutus detektiiv Womersley’ks, otsis laiba r?ivaste taskud ?kshaaval l?bi ja v?ttis v?lja k?ik nende sisu. Eriti huvitavat polnud seal midagi. Ilmus n?htavale kaunis suur summa raha, hea kell ketiga, taskuraamat l?igetega ameerika ajalehist, mis k?sitlesid k?ik kaubanduslikke k?simusi, sigarikarp, h?bedane tikutoos ja l?puks taskunuga. Ei leidunud aga kirju ega midagi muud, mille p?hjal oleks v?inud kindlaks teha mehe isikut. Viimaks t?mbas Womersley tema vestitaskust kortsunud visiitkaardi, ja heitnud sellele ?he pilgu, ulatas inspektorile. „Ainus asi, mis v?ib olla meile kuidagi kasulik,“ ?tles ta. „Vaadake! „Thomas Bradmore, 157A Hunter Street.“ Kas see on — tema enda oma? V?i antud talle?“ „lgatahes l?hedal,“ t?hendas inspektor. „Minge parem otsekohe sinna vaatama!“ S?nalausumatult p??rdus detektiiv ukse poole. Jennison lipsas vaikselt talle j?rele. See oli tema seiklus. Ta tahtis j?tkata seda. II peat?kk TAGASITULNUD MEES Jennisoni lahkumist ei takistatud. Ta oli teatanud oma nime ning aadressi seersandile, ja peale k?nelust politseiarstiga polnud p??ratud talle enam mingit t?helepanu. Kuidagi tundis ta, et on muutunud t?htsusetuks, k?ige v?iksemaks malendiks m?ngus, ja v?ljus pigemini hiilides kui k?ndides. ?ue j?udes ruttas ta aga detektiivile j?rele. „Kas tohin minna teiega ?hes?“ k?sis ta, ise poolkohkunud oma julgusest. „L?heksin meeleldi, kui teil pole midagi selle vastu.“ Womersley, n?htavasti natuke hajameelne, peatus ning vahtis k?sijale imestunult otsa. L?hema lambi valgusel m??tis ta Jennisoni pilguga ja naeratas siis. „Oh!“ ?tles ta. „Teie oletegi see pealtn?gija, eks?“ „Jah!“ kinnitas noormees. „N?gin k?ik!“ „Miks tahate tulla minuga ?hes?“ k?sis Womersley. „Noh?“ „Sellep?rast, et n?gin,“ vastas Jennison. „N??d tahan ka kuulda.“ Womersley naeris pilkavalt ja n?ustuvalt ?htlasi. Siis noogutas ta pead ning p??rdus k?nniteele. „Noh, miks mitte,“ ?tles ta. „Pealegi ei tea ma p?ris kindlasti, kus see Hunter Street ?ieti on. Olen v??ras selles linnajaos, — tulin siia alles eile erilise ?lesandega. Ja n??d veel see lugu!“ „Tean v?ga h?sti, kus on Hunter Street,“ t?hendas Jennison, p??des olla kasulik. „Ainult kahe minuti tee, — p?ris l?hedal Cartwright Gardensile. Viin teid otsekohe sinna.“ Kui nad olid l?inud ?le t?nava ja k?ndinud veidi maad edasi, lisas ta arglikult: „Arvatavasti olete detektiiv, eks?“ „?igus!“ vastas Womersley. „Scotland Yard’i Kriminaal­osakonna detektiiv­seersant, — n??d teate!“ „See on vist v?ga huvitav elukutse,“ arvas Jennison. „Vahel k?ll!“ ?tles Womersley, naerdes j?lle. „Vahel aga — just vastupidi. T??tav!“ „Minu arvates ei v?iks ta olla seda kunagi!“ t?hendas Jennison. „V?i nii!“ vastas Womersley. „Ometi on see fakt. Hirmus t??tav ja proosaline — m?nikord!“ Jennison m?tles see?le. Ta oli loonud endale teatava kujutluse detektiivest ja nende v?limusest. Womersley aga ei vastanud sellele sugugi, — ta n?is olevat p?ris harilik noormees, kellega sarnaseid Jennison kohtas citys iga p?ev tuhandete kaupa. Kuna polnud aga mingit kahtlust, et Womersley on t?elik detektiiv, p??dis ta arendada tutvust temaga. „Mis on teie arvates see eriline anne ehk v?ime, mida detektiiv peaks omama?“ k?sis Jennison ?pilase toonil, kes leiab end lubatud kuulsa meistri seltskonda. Womersley naeris j?lle. Siis viskas ta ?le ?la kaks s?na: „Loomulik m?istus!“ „Ja muud midagi?“ k?sis Jennison ?llatunult. „Kui soovite, siis ikka rohkem loomulikku m?istust — ja ikka veel rohkem,“ naeris Womersley. „Pidage silmas, et ma ei defineeri seda m?istet. Aga — loomulik m?istus kogu aeg! — see on ainus eeldus. Kas juba Hunter’i t?nav? Number oli 157 A.“ Maja oli l?hedal, aga t?iesti pime. Kuid eesuks oli varustatud nii kella kui ka koputiga ja nende korduva tarvitamise tagaj?rjel avanes teisel korral aken, millest ilmus n?htavale kellegi pea. Ootajate kohal k?las mehe h??l: „Mis vaja? Kes on seal?“ „Kas siin elab mr. Bradmore?“ k?sis Womersley. „Mr. Thomas Bradmore?“ „Mina olen mr. Bradmore,“ vastas mees. „Mida soovite?“ Womersley vaatas t?hjal t?naval edasi-tagasi ja t?stis siis pilgu ?lespoole. „Kahetsen, et ?ratasin teid unest, mr. Bradmore,“ ?tles ta. „Keegi mees suri ?kki Cartwright Gardensis umbes tunni aja eest. Leidsime tema taskust teie nimekaardi. Kas v?iksite tulla alla ning r??kida mulle, kas teate temast midagi?“ H??l lausus ainult ?he s?na: „Oodake!“ Kui aken suleti, p??rdus Womersley Jennisoni poole. „See on siis lahendatud,“ pomises ta. „Surnu pole Bradmore. J?rgmine k?simus: kas Bradmore teab, kes ta on?“ Enne kui Jennison suutis kaaluda v?imalusi selle poolt ja vastu, avanes uks ning mr. Bradmore ilmus ise, r?ivastatud vanasse hommikukuube, hoides lampi oma pea kohal. Ta oli suure kasvuga, keskealine mees, natuke v?sinud ja kurvameelse v?limusega; tumedais, sassis juukseis ning habemes leidus juba halle karvu, ja ta n?is olevat tundnud muret ning vaeva. Enne k?nelemist vaatles ta t?helepanelikult m?lemat meest; Jennisonist libises ta pilk kiiresti ?le, aga Womersleyl peatus kauemini. „Kas politsei?“ k?sis ta. „Olen Scotland Yardist, mr. Bradmore,“ vastas detektiiv. Ta v?ttis laiba juurest leitud kortsunud kaardi ja sirutas lambivalgusesse. „Siin on kaart, mida mainisin, mr. Bradmore. Teie oma, eks ole?“ Bradmore noogutas ja kutsus k?lalised majja. Sulgenud ukse nende taga, juhtis ta nad koridori paremal pool asetsevasse tuppa, pani lambi lauale selle keskel, pakkus neile toolid ja istus ise detektiivi vastu. Viibimatult esitas ta Womersleyle otsekohese k?simuse: „Mis moodi mees see oli?“ „Ilusa v?limusega ja terve jumega mees, mr. Bradmore,“ vastas detektiiv k?hku. „Minu arvates umbes kolmek?mne viie aastane. H?sti r?ivastatud — tumesinine ser??likond. Taskuis hulk raha, aga mitte mingisuguseid pabereid — v?hemalt mitte selliseid, kus oleks leidunud nimi v?i aadress, peale teie kaardi muidugi. See oli parempoolses vestitaskus.“ „Ja te ?tlete, et ta suri ?kki Cartwright Gardensis?“ k?sis Bradmore. „Mis p?hjusel?“ Womersley raputas pead ning osutas t?helepanelikult kuulavat Jennisoni. „See k?simus tuleb lahendada arstil, mr. Bradmore,“ vastas detektiiv. „Noormees siin n?gi k?ik, mis oli n?ha. V??ras tulnud m??da t?navat, n?htavasti parimas tujus ning tervises, aga t?stnud siis ?kki k?ed, haaranud oma kaelast kinni, kukkunud maha ja surnud — otsekohe!“ Bradmore heitis Jennisonile ?he pilgu, aga ainult ?sna l?hikese. Tema t?helepanu p??rdus detektiivile tagasi. „Mis ajal see ?ieti juhtus?“ k?sis ta. „Meie s?bra s?nade j?rgi siin umbes kolmveerand kaksteist,“ vastas Womersley, osutades j?llegi Jennisoni. „Aga — kas teate, kes see mees on, mr. Bradmore? Praegu on see k?simus k?ige t?htsam.“ Bradmore noogutas aeglaselt. „Jah!“ vastas ta. „See peab olema Alfred Jakyn — Alfred Jakyn!“ „V?i nii?“ lausus Womersley. „Ja — kes on Alfred Jakyn? Oli, tuleks muidugi ?elda. Kes ta siis oli?“ Bradmore hakkas silitama oma habet, vaadeldes k?sitlejat m?tlikult. „Kas tunnete Holborni, — see t?hendab, kas tunnete teda h?sti?“ p?ris ta. „Ei tunne,“ vastas Womersley. „Ma t??tan harilikult hoopis teises linna otsas.“ „Seda ma arvasin,“ j?tkas Bradmore, „sest muidu oleks Jakyni nimi teile tuttav. Kui l?heksite homme hommikul piki Holborni, n?eksite Counsel’s Pasr sage’i nurgal h?stituntud apteeki, millel seisab nimi Daniel Jakyn. Tegelikult on Daniel Jakyn surnud ja mina olen tema j?reletulija. Peale tema surma mineval kevadel v?tsin ?le apteegi, mida olin juhtinud mitu aastat. Ja Alfred Jakyn oli tema poeg — ainuke poeg. ?ieti ka ainuke laps.“ „N?nda!“ ?tles Womersley. „Aga mida teate Alfredist, mr. Bradmore? See t?hendab muidugi, ?henduses tema ?kilise surmaga?“ „Jutustan teile kohe k?ik, mida tean Alfred Jakynist,“ vastas Bradmore. „Nagu ?tlesin, oli ta oma isa ainuke laps. Poisikesena ning noormehena k?itus ta taltsutamatult ja ekstravagantselt, — tegi isale palju muret ning l?pmata suuri kulusid. Umbes k?mme aastat tagasi kadus ta kodunt, ja niipalju kui mina tean — t?tt ?elda, olen selles p?ris kindel—, ei kuulnud isa sest ajast kuni oma surmani temast mitte s?nagi. Ka keegi teine ei saanud Alfredilt mingeid teateid, mina ammugi mitte — kuni eile ?htuni. Siis — umbes kolmveerand kaheksa — astus ta mu apteeki —“ „?tlesite: eile ?htul, — kas m?tlete sellega k?esolevat?“ katkestas Womersley jutustajat. „Sama ?htut, mil ta suri?“ „Just nii,“ kinnitas Bradmore. „Eile ?htul — mis on parajasti m??dunud — astus ta sisse, teretas mind, nagu oleksime kohtunud alles eelmisel p?eval, jutustas, et oli hommikul maabunud Liverpoolis, tulles Ameerikast — vist New Yorkist — ja k?sis oma isa j?rele. Ta ei teadnud veel, et isa on surnud, vaid kuulis seda alles minult. Seej?rel istusime kaupluse taga asetsevas toas ja ma jutustasin talle k?ik.“ „Muidugi oli teil jutustada ?sna palju, mr. Bradmore?“ arvas Womersley. „Oh jah!“ vastas apteeker. „N?htavasti ei teadnud Alfred midagi. V?limuse j?rgi otsustades n?is ta j?ukas, aga ma ei saanud selgusele, kus ta oli veetnud suurema osa aega oma k?mneaastasest ?raolekust, sest imelikul kombel olid talle peale isa surma teadmata ka k?ik muud s?ndmused viimase aja jooksul ?ldse.“ „Hm!“ pomises Womersley. „Ehk viibis ta kuskil, kuhu ei ulatu uudiseid. Siiski —“ „Jutustasin talle k?ik tema perekonna asjust,“ j?tkas Bradmore. „K?igepealt, et isa suri, ilma et oleks ?ldse teinud testamenti —“ „Kas p?randus on suur?“ k?sis Womersley. „Jah, ?sna suur, — ta oli j?ukas mees,“ vastas Bradmore. „Et Alfred oli ilmunud tagasi, oleks see saanud k?ik temale, nagu ta m?istis ka ise. Aga ma r??kisin talle samuti, et sugulased, soovides p?rida Danieli varandust, olid juba astunud samme, et lasta tunnistada teda surnuks, sest temast polnud kuuldud midagi k?mne aasta jooksul —“ „Tal on siis ka sugulasi?“ katkestas Womersley. „Jah, Daniel Jakyni noorema venna lesk, mrs. Nicholas Jakyn, kel on kaks last, poeg Nicholas ja t?tar, kes kannab imelikku nime Belyna, m?lemad juba t?iskasvanud. Mrs. Nicholas Jakyn elab nendega oma venna, dr. Gornelius Syphax’i juures Brunswick Square’il, ?sna l?hedal siit. Kui Alfred Jakyn oleks surnud v?lismaal viibides, siis Danieli raha oleks muidugi l?inud Nicholas Jakyni perekonnale. Seda nad p??avad saada n??dki, uskudes, et Alfred on surnud. V?tsin ?ri ?le kokkuleppel nendega, — m?istagi kohtute sanktsioonil.“ „Kas r??kisite talle eile ?htul seda k?ike?“ k?sis Womersley. „Muidugi. Ta naeris ja ?tles, et kuna ta alles elab, siis l?peb see k?ik. Olles k?nelnud minuga veel natuke aega, lahkus ta ning lubas minna Brunswick Square’ile, et teatada mrs. Nicholas Jakynile ja tema lastele oma kojutulekust. P?rast seda ma ei n?inud teda enam.“ „N?nda!“ ?tles Womersley. „Hm! Aga n??d veel m?ni k?simus, mr. Bradmore. K?igepealt: mis ajal lahkus ta teie apteegist Holbornis?“ „Umbes pool ?heksa.“ „Et minna otsekohe Brunswick Square’ile?“ „Nii mulle n?is.“ „Miks andsite talle oma nimekaardi, millel on ka teie erakorteri aadress?“ „Sellep?rast et ta tahtis k?nelda minuga p?rast seda, kui on k?lastanud oma t?di ja n?busid. Et m?tlesin tulla varsti koju, teatasin talle enda elukoha, see t?hendab, andsin kaardi, mis on praegu teie k?es.“ „M?istan! Kas ta ?tles, kus peatub Londonis?“ „Jah. Eustoni hotellis.“ „Kas ta k?sis veel midagi, mr. Bradmore, midagi, mis oleks t?htis teada meile? V?in teile ?elda, et politseiarstil, kes vaatas laiba esialgselt l?bi, on tugevad kahtlustused — ta oletab roima — ja loomulikult tahame kuulda k?ik, mis v?imalik. Kas Alfred Jakyn k?sis m?nda isikut, keda tundis varemini, v?i andis kuidagi m?ista, et tahab kedagi kohata v?i ?les otsida?“ „Oh jah,“ vastas Bradmore, kui oli m?elnud hetke, „lahkudes esitas ta mulle ?he k?simuse, nimelt, kas ma tean midagi noorest neiust, nimega Millie Clover, kes korra teenis Holborni apteegis kontoristina. Ma polnud aga kuulnud temast enam aastate kaupa.“ „Ja muud midagi?“ „Ei midagi!“ vastas Bradmore otsustavalt. „Olen k?nelnud teile k?ik.“ Womersley noogutas, t?usis p?sti ja hakkas n??pima oma palitut. „Imelik lugu, eks ole?“ lausus ta asjalikul toonil. „Nagu ?tlete, n?is tema tervislik seisukord esmaj?rguline?“ „Minu arvates oli ta kindlasti parimas tervises ning meeleolus,“ t?endas Bradmore. „Elav, julge, r??mus — k?ik, mida soovite. Oh jah!“ „Ning varsti p?rast seda sureb ta silmapilkselt ja k?ige salap?rasemal viisil!“ ?tles Womersley. „Teate, mr. Bradmore, arvatavasti vajatakse teid ka juurdlusel, — k?llap kuulete sellest peagi.“ „Mulle n?ib, et peagi kuuleme veel palju nii m?nestki asjast,“ t?hendas Bradmore, saates k?lalisi ukse juurde. „Selle p?hjal, mida jutustasite, on mul kujunenud oma arvamus!“ „Ja milline nimelt?“ k?sis Womersley. „Ei, ei! J?tan selle ainult enda teada!“ vastas Bradmore. „V?ib-olla j?uab ??rii kohtus samale otsusele, — saame n?ha!“ Ta sulges ukse, ja Womersley ning Jennison astusid j?lle ?he. Detektiiv v?ttis piibu ja s??tas p?lema. „Noh, on see alles algus!“ ?tles ta, kui nad hakkasid minema. „Asi l?heb kergesti!“ „Mida teete n??d?“ k?sis Jennison ?hinal. „Mis on j?rgmine samm?“ „Astun paariks minutiks politsei­jaoskonda ja siis — voodisse!“ vastas Womersley. „Muud midagi!“ „Kas saate siis magada — peale sellist s?ndmust?“ h??dis Jennison. „Miks mitte!“ ?tles detektiiv. „Oh jah, muidugi saan magada. Noh — head ??d!“ Nende teed l?ksid lahku ja Jennison sammus pikkamisi Comptoni t?nava kaudu Cartwright Gardensi poole. Varsti j?udis ta kohale oma maja l?hedal, kus salap?rane Alfred Jakyn oli maha kukkunud ning surnud. Ta seisatas seal m?eldes, kui imelik see k?ik on. ?kki m?rkas ta midagi rentslis just selle koha l?hedal, kust politseinikud olid ?les t?stnud laiba, — midagi, mis valendas kummaliselt. Jennison kummardus ning v?ttis selle maast ?les. See osutus k?vasti kokkukeeratud paberit?kiks. Noormees avas selle ja leidis, et sisek?ljele on midagi kirjutatud. Aga tema n?gemine polnud nii hea, et ta siinses valguses oleks saanud seda lugeda. Sellep?rast l?ks ta majja ning ruttas ?les oma tuppa. Kaminasimsil p?les alles lamp, selle all t?mbas Jennison kortsunud paberi siledaks ning luges sinna kirjutatud s?nu. K?ekiri oli naise oma — ilus ja selge, kuigi read n?htavasti olid visatud paberile suure rutuga. S?nu oli ainult seitse: „Poole tunni p?rast Endsleigh Gardensi l??nepoolses nurgas.“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/j-s-fletcher-4846063/morv-cartwrighti-skvaaril/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.