Libahunt

Libahunt August Kitzberg Tiitel August Kitzberg Libahunt FUTU Print O?, 2012 ISBN 9789949928972 E-raamat ilmub Kultuuriministeeriumi programmi EESTI KIRJANDUS toel. V?ljaandja: DIGIRA (http://www.digira.ee/tootekataloog/) Algus ?petaja Hurda ?hutusel oli vanavara korjamine tervel eestlaste maal parajasti alanud, ja mina v?tsin sellest tuliselt osa. ?hel mihklikuu ?htul, p?rast p?evat??d, istusime terve perekond rehetoas ahjukolde ?mber koos, minul ajaleht n?ppude vahel, kuna minu vana seitsmek?mneaastane isa s?rgiv?el savikul istus ja tule paistel oma selga soendas. Kus on p?llumehel niiske vilu ilmaga l?busam istuda kui soojas rehetoas, leegitseva ahju ees, kui suur suits juba v?lja l?inud, v?rske rukkirehe aur ruumi t?idab, ?levalt parsilt putukad alla kukuvad ja kanad neid v?idu nokivad; kui eit vokki keerab ja jutuheie niisama kergelt ja sirgelt sorab, nagu l?ng poolilt. Siin on ?ige vanavara korjamise koht, ja reheahjule ja savikule olemegi ?ieti t?nu v?lgu, et eestlaste vanavara riismed l?bi pika orjap?lve kuni meie p?evini on ulatanud. Siin oli esivanemate ?likool, siin jutustas ?htuti taat poegadele, eit t?tardele lugusid ja elujuhtumusi. Minu isa, ehk k?ll ?ige vana, ei olnud meele poolest sugugi vana aja inimene, vaid v?ttis oma loomu poolest terava m?istusega uue aja elust elavalt osa. N?nda ei j?tnud ta iialgi j?rele, enne kui ma iga n?dal temale ajalehe otsast otsani ette olin lugenud; vahest selge p?eva ajal v?ttis ta veel isegi prillid ja ajalehe n?ppude vahele, sest tema oskas selgesti lugeda ja tegi ka veel kirjat?hti, mis teised temavanused mehed harva oskasid. M?negi asja juures raputas ta k?ll p??d, aga m?ni asi oli temale ka t?itsa meele j?rele. Jutt tuli jutust ja k?ne k?nest ning veeres viimaks m?istagi ka vanavara korjamise p??le. T?nagi oli vana taat piipu pannes m?negi vana jutu kuuldavale toonud, mida mina agar olin t?hele panema ja k?rva taha kirjutama, et p?rast paberisse pista ja Hurda k?tte saata. Libahuntide ehk soendite asi oli meil parajasti k?sil, ja taat uskus kindlasti, et inimesi on olnud, kellel v?imu oli ennast vahel hundiks ja j?lle tagasi inimeseks moondada. Muidugi seletasin mina seda selgeks ebausuks ja t?hjaks jutuks, aga taat ei lasknud sellest nihatadagi, vaid ?tles, see olla nii kindel kui p?ike taevas. Paljude seast panen ?he taadi loo tema oma s?nadega siia ?les: „Vanasti oli see p?ris igap?ine ja tuttav asi, et inimesi oli, kellest kindlasti teati, et nad kuntsi abil soendiks k?isid. Vana Juut-Juhan – Jumal r??mustagu tema hinge ja alandagu pattu, n??d on ta juba ammugi tema kohtu ees – r??kis mulle ise, kuida tema ka kord soendiks k?inud. Lugu oli n?nda: Tema oli m?isa poolt vana Hunt-M?rdi juurde teenima pandud, kellest ka usuti, et ta soendiks k?ib ja kelle juurde tema kuntsi ja n?iduse p?rast keegi h??ga teenima ei tahtnud minna. Sel ajal valitses alles teoorjus ja priius oli veel niisugune, et kui peremees teenijat ei saanud ja m?isal kartust oli, et t??p?evad v?lgu j??vad, siis m?isa poolt ?ksk?ik kes lahtistest inimestest k?tte saadi, v?gisi tema juurde teenima sunniti. – Hunt-M?rdiga kord kahekesi p?llul k?ndes oli Juut-Juhan n?inud, kuidas peremees hobuse seisma j?tnud, v?sikusse l?inud, salas?nu pomisedes esiti kolm korda k?pakil ?mber suure kivi k?inud ja siis hundiks moondatult metsa jooksnud ning alles t?ki aja p?rast lambaga tagasi tulnud. Sest ajast hakanud Juhan M?rdile salamahti j?rele luurama, n?nda, et ta teinekord hundiks moondamise salas?nad ?ra kuulnud ja seda ka j?rele teha katsunud. Asi l?inud aga ainult pooliti korda. V?ljaspidi moondanud ta enese k?ll hundiks, aga inimese meel j??nud p?he, ta ei ole murda jaksanud ega ennast ka enam inimeseks tagasi saanud muuta. Hobuse poole minnes olla see k?ige adraga koju jooksnud, Juhan hundina taga j?rel. Kodus olla ta kolde nurka maha k?kitanud, kust peremees ta leidnud ja asjaloost aru saanud. Ta olla teda salas?nul kolm korda vastupidi ?mber kivi vedanud, n?nda saanud temast j?lle inimene.” Kui vanamees vaikis, ?tlesin mina: „Isa, see jutt on k?ll v?ga ilus, aga ta ei p?hjenda veel midagi. Juut-Juhan v?is sulle ka nalja ette luisata, sa ei ole teda ikka ise oma silmaga n?inud.” „K?llap olen, vastas tema. „Kui mitte otse seda lugu, siis ometi teist selle sarnast.” „Jutusta, isa,” palusin mina. „See oleks vanavara uurijatele vististi v?ga armas niisuguse asja kohta selle k?est teateid saada, kes asja oma silmaga arvab n?inud olevat.” Enne veel kui isa vastata sai, t?usis minu ema, elatanud poolpime eidekene, kelle juures ma juba k?ik see aeg, kui jutt libahundi kohta k?is, arusaamata rahutust olin m?rganud, otse avaliku pahameelega ?les, t?stis voki ?le l?ve kambri ja asutas ?ra minema. Oma veel haruldaselt terava kuulmisega oli ta muidugi meie juttu otsast otsani kuulnud, aga mis teda selles pahandas, seda ma ei m?istnud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/august-kitzberg/libahunt-54128340/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.