T?de ja ?igus. V jagu

T?de ja ?igus. V jagu Anton Hansen Tammsaare A.H. Tammsaare T?DE JA ?IGUS V Romaan Tartu: Noor-Eesti, 1936 Keeleliselt muutmata E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” toel ja on k?ttesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) v?i Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand (http://krzwlive.kirmus.ee/) kaudu. Tehniliselt toimetanud Marika Kuldkepp Kaane kujundanud Mari Kaljuste Teostanud O? Digira (http://www.digira.ee/) ISBN 978-9949-546-64-0 (epub) ©Kultuuriministeerium V?ljaandele kohaldatakse Creative Commons Eesti Litsentsi j?rgnevalt: autorile viitamine, mitte?riline eesm?rk ja tuletatud teoste keeld (CC BY-NC-ND 3.0) http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ Teil on j?rgmised ?igused: ?igus jagada, levitada ja ?ldsusele suunata Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2015 I. Kui ?ksik r?ndur, kandam kaksiti ?lal – pikad kummsaapad ripakil ees ja pamp seljas –, j?udis Vargam?e maile, l?henes kuu juba silmaringile, muutudes ise aina punasemaks ja punasemaks, nagu v?taks ta oma taevasel teekonnal pikkamisi tuld. Vargam?e v?lja alt vaadates ta kumas ainult pisut veel ?le m?e ja selles kumas meie r?ndur astuski m??da v?ljam?ge ?les, hoidudes teest paremale ja minnes huupi m??da k?rrep?ldu, kus mustendasid siinseal viljaaunad. R?ndur l?ks viljaaunade vahelt l?bi otseteed m?enuki sihis. Seal pidid kasvama vanad m?nnij?ndrikud – nende juurde tahtis ta. Aga pedakate asemelt ta leidis ainult suure kivivareme, mis varjas k?nnudki. Siia kivivaremele mees siis istuski, kui oli v?tnud pambu seljast, nagu oleks ta juba oma pika ?ise teekonna l?pul. Istus, v?ttis m?tsi peast, p?hkis higi otsaesiselt ja laskis leigel tuulel sasida oma juukseid, kuulatades ise mingit kohinat, mis kuidagi ei tahtnud kosta, vaatas kustuvat kuud ja lausus endamisi: „Kaob J?esaare taha. Aga siit l?hen k?sikaudugi.” Ometi, kui oli k?llalt istunud ja t?usis kivilt, polnud minemine sugugi nii lihtne. K?igepealt sattus ta kartulivagudesse, kus jalad takerdusid pealistesse; siis tuli pimedas vastu kiviaed, mida ta ei tundnud, ja kui ronis sellest ?le, leidis peagi p?staia, mis oli talle samuti v??ras. Aga ka sellest ta sai oma kandamiga ?le ja l?ks vana m?lestuse j?rgi ikka edasi, paiguti kividele ja m?tastele komistades. Viimaks ta j?udis mingisugusesse k?nnustikku, kus tundis nagu kuusevaigu l?hna. Ta j?i seisatama. „T?hendab need olid juba nii suured, et k?lbasid maha v?tta,” arutas ta m?ttes. N??d ta p??rdus pisut pahemale ja l?ks julgesti edasi, lootes leida varsti lattaia, millest pidi ?le ronima. Aga selle asemel seisis ?kki p?iki pikk must kogu ta ees. Mees peatus natukeseks nagu aru pidades v?i midagi meelde tuletades, p??rdus siis ?mber ja l?ks m?ned sammud tagasi, seisatas uuesti m?ttes, k?is pimeduses ringi ja otsis midagi, j?i veel kord seisma ja ?tles kuuldavalt, nagu k?neleks ta kellegagi, keda silm pimeduse p?rast ei seleta: „Ka seda pihlakat pole enam, mille isa istutas Jussi kuuse asemele.” Ja et olla asjas p?ris kindel, k?ndis mees veel kord pikuti ja p?iki sauna taga, otsides asjata kadunud aegu. L?puks l?ks ta sauna ette, leidis ukselingi, mis tuttav, kergitas seda ja t?mbas – uks oli lahti. Ta astus kotta, avas auguga ukse ja katsus tasakesi sisemist toaust – ka see oli riivita ja lukuta. Mees kobis ?hes oma kandamiga ?le k?rge uksepaku sisse ja pani selle k?sikaudu suure ahju k?rvale maha. N??d otsis ta kobades redelit, mis pidi viima vommile, ja kui ta selle oli leidnud, toetas ta istmiku alumisele pulgale, mis tasakesi k??ksus. Vaevalt oli ta sellega toime tulnud, kui vanamehe h??l k?sis pimedusest: „Kes see tuli seal, kas oma v?i v?eras?” Tulija v?patas kogu kehast. „Oleks nagu ikka oma,” vastas ta veidikese aja p?rast k?hklevalt. „Aga h??lest ei tunne,” arvas vanamees pimedusest. „Tuttav nagu oleks, aga...” „Ega vist tunne k?ll,” lausus tulija, „pole ju ammugi kuulnud.” N??d valitses pilkases pimeduses t?kk aega vaikus. Siis liigutas vanamees end asemel, nii et s?ng nagises, ja k?sis ebakindlalt, isegi nagu pisut ?revalt: „Oled ?ige sina, Indrek, v?i?” „Mina, isa,” kostis ahju ??rest redelipulgalt. „Seda ma siis n?gingi sinust mitu ??d j?restikku und,” r??kis isa. „M?tlesin, et mis sinuga veel juhtuda v?iks... hakkad ?ige surema v?i... Ah siis sina oled! Tulid kauemaks v?i?” „K?llap ikka vist kauemaks,” vastas Indrek. „Ja sauna minu juurde?” „Kui lubad, isa,” ?tles Indrek alistunult. Isa liigutas end j?lle asemel, nii et s?ng nagises, ja ?tles siis: „Poeg, minul pole Vargam?el enam midagi keelata ega k?skida.” „Isegi saunas mitte?” k?sis Indrek. „Sedagi mitte,” kinnitas isa. „Ma andsin k?ik oma k?est ?ra, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad l?hevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. Aga vana, kuhu saab tema? Ei kuhugi! Tal pole enam ?iget silma ega k?rva. Minul, jumal t?natud, on k?rvad j??nud, sest ma kuulsin sind juba siis, kui sa v?ljas l?henesid saunale – t?mp, t?mp, t?mp! Aga miks sa kohe sisse ei tulnd? Miks l?ksid esteks tagasi? Mida sa otsisid?” „Otsisin pihlakat, mis sa ise istutasid Jussi kuuse asemele,” vastas Indrek. „Nii, nii,” lausus isa m?ttes. „Sa m?letad veel Jussigi.” „Pedakaid pole ka enam m?etipul,” ?tles Indrek nagu otsides teist juttu. „Kes sulle seda ?tles?” k?sis isa huvitatult. „K?isin ise ?lal otsimas, leidsin pedakate asemelt kivivareme,” seletas Indrek. „?ige, ?ige,” kordas isa, „pedakaid pole enam, on ainult kivivare. Ma ?tlesin k?ll, et las nad seista jalal minu surmani – nad olid nimelt k?ik juba ?ra kuivand, aga ei, Sass v?ttis nad maha. Ma l?ksin oma silmaga seda t??d vaatama ja ?tlesin seal, et v?iks j?tta ?hegi minu r??muks sinna, kus ta on seisnud kogu minu ea. Suud m??da seda lubatigi, aga p?rast leidsin, et k?igile oli saag ??rde pandud, ja et poleks enam j?lgegi vanadest pedakatest, veeti kivivare k?ndudele. Noored ei armasta vanu t?nap?ev, nad pole neid vist varemgi armastanud. ka vanad ei armasta noori ?ieti ja n?nda elavad nad k?rvuti, nagu oleksid nad pahukses ?leaedsed. Aga minusse see enam ei puutu, sest kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult t?liks ja risuks ees. See saungi oleks ammu maha kistud ja ase ?les k?ntud, kui mind poleks oma vana n?e, kas kannatavad surmani v?i tuleb veel enne kolimine, luie-kontidega risuks ees. T?nini on ikka kannatatud, eks ?tle n??d sinagi, Indrek, sa oled ju ilmas rohkem k?ind ja n?ind, mis on minusuguse armastus, kel seda vaja? „K?llap on ehk ka sinusuguse armastust veel maailmas vaja, isa,” r??kis Indrek. „Vargam?el mitte,” vaidles isa vastu. „Ehk vajatakse seda Vargam?elgi,” arvas Indrek. „Ei, armas poeg, mind ja minu armastust pole enam kellegil vaja. Kui inimene tahab, et temast veel midagi oleks, siis peab ta midagi tegema. Aga mis teen mina? Mis v??rtus on minu tegemisel? Ma kannan risu j?kke, et vesi ei saaks joosta. ?kskord pahmitsesin, kui teised tegid t?kkeid, aga n??d teen ise sedasama. Kui ma kisuks vanu t?kkeid j?est v?lja, see oleks teine asi, aga ma ei kisu ju. Ma ?tlen, et n?nda p??an kala, aga oli aeg, kus ?tlesin, et ennem j??gu k?ik kalad j?kke, kui et sinna risu kantaks, mis takistab veevoolu. Siis kaevati Vargam?el kraavi, kuivatati maid, et mets l?heks kasvama, n??d ootavad k?ik, et riik kaevaks. Minagi m?tlesin kord, et mis oleks, kui keegi v?taks ja puhastaks Vargam?e j?e ?ra, nii et vesi saaks ?ieti jooksma ja langeks, ?tleme, paar jalga...” „Aga need p?evad v?ivad ju n??d tulla,” ?tles Indrek vahele. „Kui minu vanad silmad seda veel n?eksid!” ohkas Vargam?e Andres s?damep?hjast. „Ehk n?evad,” arvas Indrek, ja ?kki v?lgatas tal peas m?te, mis tundus nagu mingi elu?lesandena ja l?bis tuimunud s?dant v?rske puhanguga. ?ige! Mis oleks, kui tema katsuks kasutada oma tutvusi linnas ja kui ta hakkaks Vargam?el ning igal pool ?mberringi ?hutama j?e puhastamise ja ?gvendamise m?tet! Kui ta k?iks l?bi k?ik metsa- nurgatalud ja ka need kauged v?limaa-k?lad, kel heinamaad Vargamaa all j?e ??res! Kui ta r??giks k?igile ainult ?hte ja sedasama: j?es tuleb vesi alla lasta, siis muutuvad heinamaad, sood ja rabad k?vaks ja kuivaks. J?e ??res hakkab siis koreda luhaheina asemel kasvama peen ja pehme arurohi, kas v?i metsh?rjapea ja hiirehernes. K?mne aasta p?rast ei tunne endisi pehmeid ja k?ikuvaid maid ?ragi. Sooheinamaast saab kultuurheinamaa, v?serikust saab tihe mets, metsast saab helisev laas. Mehed ise peavad k?ed k?lge panema, peavad kokku tulema, aru pidama ja otsuse tegema, peavad palvekirja saatma, peavad, kui vaja, mitu palvekirja saatma. „Kui minu silmad seda veel n?eks,” kordas isa samal ajal, kui Indrek andus oma m?tetele, „siis l?heks minagi j?e ??rde ja hakkaks risu sealt v?lja kiskuma, mis sinna kannud teised ja mida kannud ma ise. Ma oleks siis k?ige ?nnelikum inimene maailmas, sest minuaegsed mehed on juba k?ik l?ind. Pole enam Hundipalu Tiitu, Aaseme Aadut, Kingu Priidut, ?mmasoo Villemit, Rava Kustast ega Kukessaare Jaani, aga nemad k?ik olid minust nooremad. Elus on ainult Vihukse Anton, aga see olla n??d veel unisem kui enne ja temasse selle ilma asjad ei puutu. Hinges olla ka Kassiaru Jaska, aga see elab n??d linnas, on seal majaomanik. Nii et ?ieti oleks ainult mina, kelle silmad seda n?eks, kui Vargam?e j?ge hakatakse puhastama.” „Aga eks Pearu ela ka veel?” k?sis Indrek isa s?nade vahele. „Jah, temal on ka alles hing sees,” ?tles Andres, „aga temast ei olla enam kuigi suurt asja. Mina pole teda k?ll juba ammugi oma silma saand, aga ma kuulen, et teised r??givad, tema oodata p?ev-p?evalt surma. Mineval talvel, kui see hirmus torm ja tuisk oli, lasti k?la lahti, et Pearu ollagi l?ind, – surnud just tormi ajal. Mina ja k?ik teisedki ?tlesid siis, et seda see hirmus torm ja tuisk t?hendaski – tuldi Pearu hinge j?rele. Aga nagu p?rast selgus, Pearu vaakunud siis k?ll hinge, aga jumal pole teda ikkagi v?tt, pole veel taht, n?nda et elab t?nap?evani, jalad olla tal alt ?ra ja selg teha haiget – vist sellest, et teda h?il p?evil kord hirmsasti materdati, niisuke asi annab end vanas eas ikka tunda. Tema veab ju minuga v?gikaigast, et kes enne, kas mina v?i tema – kel l?heb enne suu mulda t?is. Aga Vargam?e j?e puhastamisest pole tal kunagi sooja ega k?lma olnd. Hoopis teine lugu oleks Tiiduga, kui tema elaks. Aga tema ei ela. Ja kuigi ta elaks, nagu ta enne surma oli, siis ei m?rkaks ta midagi, sest tema l?ks lolliks. M?istad sa, poeg, et niisuke tark inimene, nagu Tiit, l?heb ?kki lolliks: ei n?e, ei kuule, ei pane kedagi t?hele, ei vasta k?simistele, ei tunne sind ?ra. Lihtsalt ei tunne, tee mis tahes. Ma m?tlen veel t?nap?evgi, et mis salajast kurja tema k?ll oli teind, et jumal teda nii raskesti nuhtles.” „Ehk ei olnudki see talle nuhtluseks m??ratud,” ?tles Indrek. „Sa arvad siis, et see on jumala armuand, kui tark inimene l?heb lolliks?” k?sis isa. „Kes teab,” vastas Indrek, ja n??d valitses natukene aega pimeduses vaikus. Viimaks ?tles isa: „Sul on ehk t?esti ?igus, Tiidule v?is see armuand olla, et ta ei kuulnd ega n?ind, kuis tema noorem poeg nagu v?ejooksik ja isamaa-?raandja maha lasti. Aga siis peab k?sima: kuis v?ib niisukesel isal, nagu Tiit, olla pojaks isamaa-?raandja? Mis jumala nuhtlus see siis on? V?i on ka inimestega, nagu metsaga: okasmetsa j?rele tuleb lehtmets, lehtmetsa j?rele okasmets?” „V?ib olla, et nii,” oli Indrek n?us. „Vanemad on isamaalased, lapsed kadakad, isad koguvad varandust, pojad pillavad ja muutuvad kerjusteks, ?ks p?lv teeb t??d, teine laseb lulli.” N?nda jutlesid isa ja poeg pimedas toas maast ja taevast, ilmast ja inimesist, aga m?lemal oli samal ajal tundmus, et nad peaksid ja tahaksid midagi hoopis muud k?nelda. Isa t??riski s?nad m?nikord hella paiga poole, aga Indrek oskas ikka targu k?rvale p?igelda. Viimaks ?tles isa otseteed: „Kuule, Indrek, mina olen sinuga juba t?kk aega nagu t?ie inimesega juttu ajand, aga on see siis t?si, mis leht sinust kirjutas?” „Ma pole lugenud, mis lehed minust kirjutavad,” vastas Indrek, „aga k?llap nad ehk t?tt kirjutasid, isa.” „Aga siis sa oled ju m?rtsukas, Indrek,” ?tles isa. „Jah, isa,” vastas Indrek. „Miks nad ei pane sind siis kinni?” k?sis isa. „Ma ei tea,” vastas Indrek nagu lootusetult. „Tule jumal appi!” h??dis isa. „Ennemalt niisukest asja ei olnd. S?jast saadik oleks nagu k?ik aru kaotand. K?ik! Maal ja linnas!” „Ei, nemad arvavad, et ainult mina olen aru kaotanud, et mina olen pisut lolliks l?inud,” r??kis Indrek. „Mina k?ll aru ei saa, et sina oleks lollimaks l?ind,” ?tles isa. „Isa, ega minu lollus polegi niisuke, millest aru v?ib saada, minu lollus v?i haigus on teissugune, kui ta ?ldse on olemas.” „Usud sa siis ise ka, et sa oled lolliks l?ind?” k?sis isa. „Ei, isa,” vastas Indrek. „Aga see ehk ongi minu lolluse v?i haiguse m?rk. Teised just seda kinnitavadki. Nad ?tlevad: kui inimene veel aru saab, et ta hakkab lolliks minema, siis pole kuigi kardetav, aga kui tema enam aru ei saa, siis on otsas, siis on sootuks halb. Ja minuga olevat n?nda: olen loll v?i haige, aga ise sellest aru ei saa.” „Mina ei saa ka sinust praegu aru,” ?tles isa. „Mis lollus v?i haigus niisuke on, mida inimene ise ei m?ista, teised aga k?ll?” „Ma katsun seletada, isa, aga ?ra pane pahaks, kui ma asju r??gin, mida sa ei tahaks kuulda. V?tame n?iteks Jeesuse Kristuse. Meile on ?petatud, et tema on jumalapoeg.” „Aga seda ta ju ongi,” ?tles isa vahele. „Hea k?ll,” oli Indrek n?us. „Jeesus Kristus oli jumalapoeg, suri ristil ja lunastas maailma ja inimesed. Aga, isa, on inimesi, kes k?ll usuvad, et Jeesus Kristus suri ristil ja kannatas Pontsiuse Pilatuse all, aga kes eitavad, et ta oleks jumalapoeg. Nad ?tlevad: ta oli inimene nagu meie k?ik. Ta oli ehk palju parem, ?iglasem ja vagam kui teised inimesed, ta oli niisuke haruldane inimene, nagu neid s?nnib ainult mitme tuhande aasta kohta ?ks, aga ta oli ometi ainult inimene.” „Nii et nemad tahavad seega ?elda, et meie k?ik oleme alles lunastamata?” k?sis isa ?revalt. „Seda ehk muidugi ka,” r??kis Indrek edasi, „aga asi pole selles ja asi on palju keerulisem. Kui ?elda, et Kristus oli ainult inimene, siis on ?ks kahest: tema kas suri kui petis v?i...” „Poeg, Kristusest ei peaks n?nda r??kima, olgu ta jumalapoeg v?i inimene,” ?tles isa siin vahele. „?ige, isa, seda ei peaks,” oli Indrek n?us. „?tleme siis n?nda: Kristus suri kui inimene, aga tema ise uskus kindlasti, et tema sureb kui jumalapoeg. M?istad, isa! Ta oli inimene, aga pidas end jumalapojaks ja selle t?ttu hakkasid teisedki teda jumalapojaks pidama.” „Mina usun, et tema oli t?esti jumalapoeg,” kinnitas isa. „V?ga hea, isa, aga need, kes seda ei usu, mis tuleb neil Kristusest pidada? Mis tuleb pidada inimesest, kes usub, et tema on jumalapoeg, ja kes katsub ka teisi seda uskuma panna?” „Kas siis ilmas on niisukest inimest, kes usuks, et tema on jumalapoeg?” „K?llap ehk on,” arvas Indrek. „Igatahes olen mina inimest n?inud, kes uskus ise ja p??dis ka mind uskuma panna, et tema on Poola kuningas.” „Kui liht inimene niisukest asja usub, siis on ta ju loll,” arvas isa. „Ja muidugi, isa, aga ta on veel lollim, kui peab end jumalapojaks. Sest kuningatroonile istuda on kergem kui ristil surra ja maailma lunastada, eks ole nii. Ja kui inimene ometi endast seda usub, siis peab ta v?ga haige olema. Nimelt pea peab tal haige olema. Muidugi, isa, v?iks ka n?nda ?elda, et ehk on maailmas inimesi, v?i kui neid t?nap?ev ei leidu, siis oli neid ehk varem v?i neid tuleb hiljem, tuleb nimelt niisuguseid inimesi, kes on peast ja s?damest nii haiged, et v?ivad end uskuda t?elikult jumalapojaks ja v?ivad n?nda maailma lunastada...” „Poeg, n??d hakkad sa lolli juttu ajama,” ?tles isa vahele. „Eks ole, isa, ja just niisuguste juttude p?rast nad ?tlevadki mulle, mina tahtvat m?rtsukaks saada, ilma et ise p?rmugi m?rtsukas oleksin. Aga kuule, isa, kas ma siis t?epoolest ajan lolli juttu? Sa ju ometi tead, mis Kristus r??kis usust: kui me ?tleksime ka selle m?e vastu, saagu ta ?les t?stetud ja merre heidetud, siis peab see s?ndima. Ja kuidas ?ratas Kristus Laatsaruse surnuist? See haises juba. Noh, n??d ?tlen mina: kui usk v?ib seda, miks ei v?i ta siis ka veel suuremat? Miks ei v?i ta l?puks sedagi, et muudab lihtsa inimlapse jumalapojaks, kes lunastab maailma, ainult kui sel inimlapsel on k?llalt suur ja kindel usk? M?istad, isa, – k?llalt suur ja kindel!” N??d valitses natukene aega vaikus ja siis ?tles isa nagu kaastundlikult: „Indrek, mu poeg, sinuga on asjad halvad. Kas sa just loll juba oled, seda ma ei tea, aga ?ige asi sinuga k?ll ei ole. Sina r??gid asju, mis on patt p?havaimu vastu, ja seda ei anta andeks ei siin- ega seal-ilmas. Suur kirja m?istmine ajab su jampsima. Sind kuulates tulevad kadunud ema s?nad meelde. Tema ?tles ikka, et sina oled meie patulaps. N?nda nimetas ta sind, kui ta oma s?dant vaevas poodud Jussi p?rast. Ja n??d ma hakkan uskuma, et sina, Indrek, oled t?esti meie patulaps, sest sinu ema himustas Vargam?ele perenaiseks juba siis, kui tema esimene mees Juss alles elas, ja mina tahtsin teda omale naiseks, kui ta oli alles teise mehe oma. Mina v?ib-olla tahtsin ehk pisut selle teise mehe, t?hendab sauna Jussi surmagi, nii et ta l?kski end pooma otse minu ja oma naise, sinu ema kurja himu p?rast. Kui ma n?nda m?tlen – ja see on n?nda –, siis pean ma veel enne surma tunnistama, et ?igus oli sinu emal ja mitte minul, ning ?igus oli ka Kr??dal, minu esimesel naisel, kui ta ?tles Vargam?ele tulles, et soosild j??b soosillaks ja temast ei saa maanteed. Mina uskusin, et saab, aga pole saand t?nap?evani. ?igus on ehk Vargam?e lastelgi, kes katsuvad, et saaks aga siit minema...” „Isa, aga mina tulin Vargam?ele tagasi ja mina olen juba ammugi m?elnud, et tuleb, mis tuleb, s?nnib, mis s?nnib, j??gu v?i kogu maailm kitsaks, Vargam?el leidub ikkagi minu jaoks ruumi,”r??kis Indrek isa s?nade vahele. „N?nda pole minu lapsed veel kunagi Vargam?est r??kind,” ?tles isa r??muv?rinaga s?dames, peaaegu vapustatult. „Tuleb see sul puhtast s?damest, v?i ainult sellep?rast, et hakkad lolliks minema, ei mina tea, aga minu vanainimese s?da l?heb otse kergeks ja ma olen uuesti nagu poisike, kui kuulen niisukesi s?nu oma poja suust.” Aga isa r??m ei kestnud kuigi kaua ja tema s?da l?ks varsti j?llegi raskeks niih?sti Vargam?e kui ka oma poja p?rast, sest see ?tles: „Vargam?e on sunnit??liste paik, aga inimene ei saa ilma sunnit??ta l?bi. Inimene ei oska ilma sunnit??ta elada, olgu see sunnit?? vabatahtlik v?i teiste poolt peale pandud. Mina tahtsin, et teised paneksid mu sunnit??le, aga nemad ei pannud: nemad arvasid, et mina ei vaja seda. N?nda tulin ma siis ise vabatahtlikult, tulin, isa, sinu juurde, sest sina oled k?ik oma paremad aastad elanud siin kui sunnit??line.” „Ei, poeg,”vaidles isa vastu, „mina pole olnud Vargam?el ?htegi p?eva sunnit??liseks.” „K?ll ikka, isa,” ?tles Indrek; „aga see’p see ?ige sunnit?? ongi, kui inimene ise tunneb end vabana. Sellisele sunnit??le tulin n??d minagi.” „OIi selleks siis vaja Vargam?ed ?les otsida?” k?sis isa etteheitvalt ja halvakspanevalt. „Just selleks, isa,” vastas Indrek lihtsalt. „Sinule paistab see muidugi imelikuna ja arusaamatuna, aga ometi on see ?sna loomulik. Meie seal linnas oleme pisut vasika moodi, kes ?kki laudast v?lja p??seb ja esimeses tuhinas oma k?hu lahti jookseb. Usu, isa, meil k?igil, v?i kui mitte just k?igil, siis suuremal hulgal seal linnas on k?hud lahti – ihu ja hinge poolest. Aga kaua sa n?nda elad? Kaua sa n?nda elada saad? Ei kuigi kaua. Sellep?rast siis ongi varsti k?ik omadega l?bi. ?ra arva, et ainult mina. Kui see n?nda oleks, siis poleks h?da kuigi suur. Paljud, v?ga paljud! Kes pankrotti, kes veksliv?ltsijaks, kes m?rtsukaks, kes r??vliks, kes abielurikkujaks, kes p?tiks, kes kaabakaks v?i kelmiks, kes liigkasuv?tjaks, kes valem?ngijaks v?i vargaks, kes lukul?hkujaks, kes noorte t?drukute meelitajaks, kes oma lastega sahkerdajaks, kes iseenda m??jaks. Ja mis k?ige hullem: need, kes elavad ja praalivad ausate inimestena, need on need k?ige ilgemad, k?ige j?lgimad. Kes r??stavad kogu maa, kes pigistavad Vargam?e sunnit??lisegi taskust viimase krossi v?lja, taovad uhkustades endale vastu ?ieliaetud rinda ja kisendavad t?iest k?rist, et nemad on maailma ja inimeste p??stjad. K?igi nende ja paljude teiste eest, aga mis peaasi iseenda eest tulin ma ?ra Vargam?ele, tulin sinu juurde, isa, et j?uda selgusele eneses ja teistes.” „Poeg, minu vana pea ei saa h?sti sinu asjust jagu,” r??kis isa, „aga kui sul oli tarvis Vargam?ele tulla, eks sa siis j?? pealegi siia. Ainult ma m?tlen, kas see on ?ige, et tuled kui sunnit??line ja et ka mina olen eland siin kui sunnit??line. Mina olen hakand Vargam?ed armastama ja ma suren selle armastusega, seda tunnen ma.” „Mis on armastus ja mis sunnit???” k?sis Indrek. Aga sellest ei saanud vana isa midagi aru. Ta arvas, et t?ie aruga inimene ei v?igi sellest aru saada. Sellep?rast ei lausunud ta enam s?nagi, ja kui ta n?nda oli natukene aega vaikides istunud, tuli tal magus haigutus peale, mis tuletas meelde, et aeg oleks heita koiduunele. Sellep?rast juhatas ta pojalegi aseme k?tte – k?skis teda m??da redelit minna vommile, kust ta leiab p?hukoti eest. Ta andis isegi juhatust, kuidas kotti soputada, kui tahab pehmemat aset. Aga Indrek ei vajanud koti soputust, ta ei koorinud end ?ieti riidestki lahti, viskas ainult kuue seljast ja sirutas enda k?sikaudu leitud kotile pikali. „Mis on armastus ja mis sunnit???” sonis ta veel kord m?ttes, kui oli juba pool-unes. II. H?maras valguses Indrek avas silmad, sest ta kuulis naiseh??lt ?tlevat: „Soo, pudru ja piim on siin, isa, hakka kohe s??ma, muidu jahtub ?ra.” „Mul on t?na ka k?laline, tea, mis sellele anda,” vastas isa. „Kus ta sul siis on?” k?sis naiseh??l. „?lal, ahju peal, kus siis mujal, muud aset mul ju polnd,” seletas isa. Nende s?nade juures t?usis Indrek vommil istukile, et alla vaadata, ja ta tabas kaks alt ?les vahtivat silma, mis peaaegu purskusid vett t?is, kui naine tundis ?lal istuva mehe ja otsekui hirmunult h??dis: „Armas aeg, sina, Indrek!” „Mina, Maret,” vastas Indrek lihtsalt ja ronis m??da redelit maha. „K?ll oled sa vanaks l?ind,” ?tles Maret Indrekule, kui see alla j?udis, kuhu v?ike neljaruuduline aken suutis pisut rohkem valgust kallata kui ?les ahju peale. „Meie k?ik l?heme vanaks,” lausus Indrek ja p??rdus ?e silmade eest k?rvale, sest need seisid ikka veel pisaraist tulvil. „Mina olen v?rssi ainus noor Vargam?el,” katsus isa naljatada, kes oli akna all juba oma toidu kallale asunud. „Jah, isa oleks nagu t?epoolest sestsaadik nooremaks l?ind, kui ta sauna elama asus,” r??kis Maret peaaegu veendunult. „Noh, siis muutun ehk minagi j?lle nooreks, kui ma m?ni aeg isa seltsis saunas saan elanud,” katsus ka Indrek naljatada. Aga Maret v?ttis seda kibet?siselt, sest ta k?sis: „Tahad sa siis t?esti siia elama asuda?” „Tahan k?ll,” vastas Indrek. „Aga sul pidid ju lapsed olema, kes siis neid kasvatab?” k?sis Maret etteheitvalt. „Olen siis mina m?ni lastekasvataja, ?de?” k?sis Indrek nukralt vastu. „Issand jumal!” ohkas Maret ja p??ras silmad pimeda poole, sest need hakkasid sorinal vett jooksma. „K?ll on see k?ik hirmus!” „Aga tead, Maret, ?rgem r??kigem sellest kunagi enam,” palus Indrek. „Selle asemel katsume elada. Katsume paremini elada kui t?nini, sest ?ks p?ev paremat elu on rohkem v??rt kui aasta halvast elust r??kida.” „Mis sa siis tahad tegema hakata, kui sa siia j??d?” k?sis Maret. „Kas siis minu jaoks Vargam?el t??d ei leidu?” k?sis Indrek vastu. „Sa pole ju meie t??ga harjund,” ?tles Maret. „K?llap harjun j?llegi,” arvas Indrek. „Sa pole ju ?ieti kunagi Vargam?el t??d teinud,” ?tles Maret, nagu p??des vennale selgeks teha, kui m?ttetu on temal tulla Vargam?elt t??d otsima. „Indrek ?tleb, et tema tulnd Vargam?ele sunnit??le,” r??kis isa n??d laste jutu vahele. Neid s?nu kuulates ?de j?i vennale p?rani silmi otsa vahtima. Ja nagu m?istaks ta ?kki isa s?nade kogu kurva m?tte, hakkas ta peaaegu suure h??lega nutma. V?i oli ta ka iseoma t??d siin tundnud kui sunnit??d ja karjus sellep?rast iseoma h?da p?rast? „?ra nuta, Maret,” r??kis Indrek h?rdalt, „mina arvasin, et sunnit?? Vargam?el on ometi kergem kui surm, sellep?rast tulin.” Seepeale ei vastanud ?de t?kil ajal midagi, aga kuuldud s?nad katkestasid ?kki pisarate voolu. Ja p?lleotsaga silmi kuivatades ta lausus nagu lohutatult: „Ah n?nda m?tlesid sa seda.” „N?nda,” kinnitas Indrek. „Siis on muidugi hea, et sa meid ei unustand,” ?tles Maret peaaegu r??msalt. „No n?ed, ?de, asjad on k?ige paremas korras,” katsus Indrek nagu naljatada. Selle naljaga jutt seks korraks ?ieti l?ppeski. Sest isa l?petas oma hommikueine ja see tuletas meelde, et ka Indrek tahaks ju s??a. Seda Maret t?ttaski tooma ja tegi seda sellise h?dalise kiiruga, nagu v?iks ta muidu ehk hiljaks j??da. Samal ajal Indrek hakkas ettevalmistusi tegema metsaminekuks, sest tema tahtis enne, kui hakkab t?? j?rele ?mber vaatama, n?ha vanu tuttavaid paiku, puid ja p??said. Ta tahtis k?ige selle seltsis viibida, mille keskel ta oli kasvanud, r??mutsenud, h?isanud, unistanud. Sest pikad kadunud aastad olid surunud minevikule lohutava ilupitseri. „Kas t?mbad iseoma pikad s??rikud jalga?” k?sis isa. „Esiteks pidin k?ll, aga n??d m?tlesin ?mber. Minu omad peavad k?ll h?sti vett, aga risu ja orkide vastu pole nad kuigi k?vad,” vastas Indrek. „K?ige s??dsamad oleks pastlad, aga kas su jalad vett kannatavad,” arutas isa. „Sa pead ikka seda teadma, et on juba s?gisene aeg ja sul tuleb vees solistada, sood pole enam nii kuivad kui olid ?kskord.” „Aga pole ju paar n?dalat n??d vihma olnud,” katsus Indrek vastu seletada. „V?i on siin sadanud?” „Seda mitte,” ?tles isa, „aga k?llap l?hed ja n?ed k?ik ise, see on parem kui minu seletus.” „Ma paneksin siis pealegi pastlad, kui ma nad kuskilt saaksin,” otsustas Indrek. „V?ta minu omad,” ?tles isa. „Ma lappisin nad hiljuti kinni, ainult pahemal on teine orm pihastanud, selle pean enne uue panema.” Nende s?nadega t?ttaski ta seda tegema. V?is olla kella k?mne paiku, kui Indrek oli reisuvalmis. ka t?na, nagu eelmisedki p?evad, puhus leige s?gisene tuul edelast, lennutades kergeid pilvi nagu suitsuses taevas. P?ike paistis nagu l?bi halli vina ja sagedasti katsid ruttavad pilved ta peaaegu t?iesti, nagu v?iks iga silmapilk hakata sadama, et ladiseda p?evade kaupa, aga siis ?kki hele p?ikeseketas v?lgatas uuesti harvakoelise pilve tagant ja ujus viimaks suitsuvinalisele, kahvatule taevalapile, kust ta s?stas varsti j?llegi ligiruttava pilve varju. N?nda oli see kestnud p?evi ja ?id ja n?is, nagu v?iks see kesta igavesti. „Sookask t?mbub juba kollaseks,” ?tles Indrek sauna ees seistes, kuna isa istus paku otsas ja p?sis pastla kallal. „Juba hakkab v?rvi andma arukaselegi,” r??kis isa. „M?ni haab seisab juba nagu tulle torgatud.” Kui Maret toiduga sauna juurde j?udis, olid Indrekul juba pastlad jalas. „Kas sa end n?nda ?ra ei k?lmeta, jalad saavad ju m?rjaks,” r??kis ?de hoolitsevalt. „Pole viga, vanad karjase jalad,” vastas Indrek. Ta tahtis esimesest p?evast peale enda viia samasesse eluviisi, millises ta millalgi ammu oli lahkunud Vargam?elt. Ta ei hoolinud sellest, et vaheajal oli tema ise ja ka k?ik muu teiseks saanud. „Kuhu sa k?ige enne m?tled minna?” k?sis isa, kui Indrek avas saunaukse. „M?tlesin otsaga j?e ??rde j?uda,” vastas Indrek. „Aga sinna viivad n??d uued teed, vanad on ammugi kinni kasvand,” seletas isa. „Mina l?hen m??da vanu teid,” seletas Indrek. „Siis l?hed m??da r?gu.” „Kui r?gu, siis r?gu,” vastas Indrek ja l?ks uksest v?lja. Vaevalt oli ta m?nisada sammu astunud, kui tal tulid tahtmata meelde isa s?nad, mis see ennist pimedas saunas ?elnud: v?i on ka inimestega nagu metsaga – okasmetsale j?rgneb lehtmets, lehtmetsale okasmets? T?epoolest oli see v?lja ??res igal pool n?nda s?ndinud. Kus pidi olema lepik, sealt leidis kuusiku, kus kuusik, seal oli t?usnud kaasik, p?ndakul, kus oli kasvanud igasugune r?gu ?hes kadakatega, s?stsid taeva poole n?tked m?nnid. Muidugi, see k?ik oli ?sna harilik n?ht, aga Indrekut rabas see peaaegu hingep?hjani. Ta tundis s?dames valusat pitsitust, nii et j?i tahtmatult seisatama. Maal?hngi oli teiseks muutunud, nagu kohaneks see taimestikuga. Ja kui Indreku silmad sattusid kogemata oma pastaldele ja nartsudele, siis paistsid need ?kki talle naeruv??rsetena. Talle n?is tagantj?rele, nagu oleks ta pastaldes ja nartsudes ilmunud selleks vanadele paikadele, et tunda end endisena. Aga milleks peab inimene j??ma endiseks, kui mets ja maagi muutub kuni tundmatuseni? Milleks taotleda j??davat, kui kogu maailm saab aina teiseks ja uueks? Ometi, kui Indrek j?udis sohu, kus h?ppas m?ttalt m?ttale, kuni jalg v??ratas ja lipsas veise jalaj?lje-auku, kust purskus mudast vett kuni p?lvedeni ?les, viirastus talle ?kki k?ik, nagu see olnud aastak?mneid tagasi: karjakellade k?lin, koera haukumine, tallede m??gimine, kes kaotanud m?taste vahel oma ema silmist, lindude laul ja h??litsemine ning leige tuul ja soe p?ikene. Just nii: soe p?ikene ja lindude laul, nagu oleks millalgi siin olnud ainult kevade. N?gemus ja temast t?usnud tundmus oli nii elav, et Indrek j?i kuhugi m?tta otsa seisma, nagu peaks ta veel praegugi tundma kevadist soojust ja kuulma lindude laulu. Aga pikkamisi silmad seletasid v?hiv??rast ?mbrust, seletasid sookaski, mille lehestikku s?gise sulatanud juba kollast ja sulgenud k?ik laulusuud. Ainult pastlas jalg oli tal m?rg ja teine kuiv, nagu see oli olnud aastak?mned tagasi. Ja talle meenus, kuis ta siis m?nikord oli katsunud, et kui kaua ta ?ige saab k?ia ?he kuiva ja teise m?rja jalaga. Tundide kaupa l?ks ta siis m?ttalt m?ttale ja k?nkalt k?nkale, toetudes m?rja jalaga vette v?i porri ja viies kuiva jalga ikka kuivalt edasi. M?tlematult hakkas ta ka n??d samuti m?ngima. Aga see ei ?nnestunud tal kuigi kaua, sest kuiv jalg sulpsatas tal peagi vette, pealegi veel nii p?hjalikult, et sai palju k?rgemalt m?rjaks kui teine. Indrek j?i peaaegu imestunult vahtima, et mis koht see k?ll on, kus leidus nii salalik ja s?gav vesi. ja oligi, mida imetseda: tema jalg oli libisenud kahe m?tta vahelisse auku, mis oli j??nus endisest kurikuulsast kraavist, kus Oru Pearu millalgi ammu oli tammitanud vett M?e Andrese karjamaale, p?hjendades seda oma loodheinamaa kastmisega. Hoolega otsides Indrek leidis veel teisigi samasuguseid auke, mis seisid reastikku, juhatades Vargam?e alt J?essaare poole. Neid vaadeldes ta tundis rinnas valusat tuksatust. Ah ainult niipaljuke on s?ilinud sellest Vargam?e rahvaste suurest elusoonest ja askelduste tallermaast! Siiski, imestuda polnud siin eriliselt midagi. Vargam?el ei s?nni ju midagi muud, kui mis on juba lugematu hulk kordi s?ndinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid t?usevad ning langevad ja j?reltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja p?rmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide s?gavusest ja kustumatust teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on j?reltulijailegi nende eluasemed ja elualiikad ?sna ?ksk?iksed asjad, mida v?ib iga t?hise tuju v?i himukese rahuldamiseks muuta tuhaks ja p?rmuks ning ahervarteks, et uutel j?reltulijatel oleks j?llegi p?hjust milleski tosida ja oma tosimisega uhkustada ning ajada rinda ette ?ieli. Otse loomusunniliselt p??rdus Indrek ?mber ja l?ks aukuderea juhituna v?lja ??rde tagasi, kust oli juba natukene maad eemale j?udnud. Ta tahtis oma silmaga n?ha Pearu endist loodheinamaad, mis oli millalgi maksnud niipalju muret ja vaeva, uneta ?id ning meelepahandustki. Aga heinamaa asemelt Indrek leidis loomade poritud soo v?hese rohu, m?ne m?nnij?ndriku, kasekiitsaka ja hallpaju-p??saga, kust karjane ei leia vilepuudki, sest Vargam?el pole seda lolli, kes ei teaks, et hallist pajust ei saa ?ldse vilet, on ju tema pind ?leni m?gerik, misp?rast koor l?heb pealt ?ra t?mmates l?hki. Indrek otsis ka seda paika, kuhu Pearu oli tahtnud ehitada nii k?va tammi, et teispere karjapoiss ei suudaks seda ?ra l?hkuda, aga k?igest sellest kange mehe t??st ei olnud kuskil j?lgegi leida. K?ik oli kadunud, nagu poleks seda kunagi olnudki. Iseasi, kui oleks siin kaevama hakanud, siis oleks ehk sattunud m?nele vaiale v?i ka kivile, millega M?e Matu millalgi ammu siin pildunud Pearut. Aga Indrekul polnud labidat, v?i kuigi oleks olnud, siis kaevamisele poleks ta ometi asunud, sest selleks polnud Vargam?e kraav veel k?llalt vana. Indrek seisis muidu niisama siin sookaskede keskel, mille lehestikku s?gis tippis juba kollast, seisis ja uneles seletamatus nukruses, nagu hakkaks ta p?ise p?eva ajal aru kaotama. Ometi oli tema aru selge, ainult tema sisemuses langes suur ja lai maailm kokku, muutus olematuks. See oli tema isiklik maailm, t?is r??mu ja kurbust, lootust ja unistusi. Iga m?tas, iga k?ngas, iga kask, m?nd, kadakas ja p??sas oli teiseks saanud, isegi teatud sajakoorse-perekonda ei leidnud ta sealt, kust l?ks teda otsima. Ometi arvas ta, et k?ik v?ivad muutuda, v?ivad v?lja kasvada, aga tema j??b – sajakoorne j??b, sest tema tahab kasvada k?vaks ja sitkeks, et oleks noatera ees nagu luu ja sarv, ja sellep?rast kasvab ta tasa ja targu. V?id oodata palju aastaid pikisilmi, et sajakoorsest saaks rehapulka, aga enne t?dineb ootaja, kui j?uab kasvada sajakoorne. Ja n??d ei olnud teda ometi enam endiselt paigalt leida. Polnud leida enam seda k?ngastki, mille l?unapoolses otsas seisis millalgi sajakoorse-m?tas. N?nda ei j??nud Indrekul muud ?le, kui pidi pettunult edasi minema. Aga ta ei j?tnud lootust kuskilt ometi leida midagi tuntut ja tuttavat. Mineviku m?lestuste uss n?ris tema s?dame kallal. Kui ta oli t?kk aega edasi tampinud m??da vesist padrikut, t?usid tedred suure parinaga natukese maa pealt tema eest lendu – k?ik noored kuked, kes heitsid juba verisulgi ja omandasid t?iskasvanu musta r??d, milles v?ib j?rgmisel kevadel kuhugi lagendikule v?i v?ljam?ele m?ngu ilmuda. See lennuparin oli ?kki nii tuttav, nagu oleks ta seda alles eile kuulnud. Ja kui ta kuulatades seisatas, n?gi ta enda ees vana kuivanud soom?ndi, millel latv pealt ?ra ja murde l?heduses pehastunud oksat??gas. Millegip?rast k?itis see kuivanud m?nd Indreku t?helepanu. Ta tundus tuttavana ja sellep?rast astus ta temale l?hemale. Kui ta on see, m?tles Indrek, siis peavad tal ka madalamal t?ve k?ljes tugevad oksat??kad olema, kuhu v?ib ronides jalgu toetada. ?ige, oksat??kad olid olemas, aga nii m?danud, et Indrek murdis nad kergesti t?ve k?ljest. Just see oksat??gaste murdmine rabaski Indrekut. Sest m?telda, et see vana m?nnij?ndrik on nii palju aastaid siin seisnud, ilma et keegi oleks tema vastu niigi palju huvi tundnud, et oleks kas v?i muidu niisama heast-paremast tema m?danud oksat??kad ?ra murdnud, oli nagu mingisugune suur elum?istatus. Millalgi oli see m?danud konts olnud kuulus ?heoksaga m?nd. Talle roniti siis arutihti otsa ja istuti tema ainukesele oksale kiikuma, sest oks oli toores ja tugev, kandis iga aasta hulka rohelisi k?bisid, mis l?hnasid vaigust. Sellel oksal ei kiikunud mitte ainult Indrek, vaid ka k?ik teised poisid, keda ta teadnud ja tundnud, sest m?nnijuured olid ?helt poolt soopinnast pisut lahti ja sellep?rast oli tema kiikumiseks parem kui ?kski teine m?nd Vargam?el, v?ib-olla kogu maailmas. Ja kui ei kiikunud tema oksal m?ni poiss, siis istus seal helekollase k?hualusega karjalind v?i t?usis temalt taeva poole m?ni sool?oke ning laskus varsti lauluga siiasamasse vaiguste k?bide keskele. Oo, ta v?is kas v?i k?mme korda roheliselt m?nnioksalt t?usta ja ikka siiasamasse lauldes tagasi tulla, nagu p??staks just tema l?okese laulupaelad valla. Ja n??d on see m?nd m?danud ja ?kski ei tee temast v?ljagi, nagu poleks teda olemaski. Isegi loomad polnud k?inud tema vastu oma kaelu n?hkimas, sest muidu lipendaksid kuskil karba k?ljes mustad, valged v?i punased karvaudemed. Indrek katsus m?ndi maha murda, nagu ta oli murdnud tema oksat??kad, aga t?vi pani alles vastu. Soopedakas, lausus Indrek endamisi ja asus kogu j?uga m?nni kallale, sest millegip?rast tahtis ta tema tingimata maha murda. Aga k?ik ta j?upingutused olid asjatud. Isegi m?nni juured olid nagu uuesti ?mberringi maa k?lge kinni kasvanud. L?puks Indrek katsus m?nnile otsa ronida, et proovida, kas endine kiigeoks on veel k?va v?i m?danud. ka seda ei suutnud ta. Siis hakkas ta otsima parajat l??gipuud, millega ulatuks oksani. Leidis t?ki maa pealt peenema kuivanud m?nni, mille murdis maha ja t?i kohale. Ta hakkas sellega kiigeoksale hoope jagama, aga see murdus' ainult ladva poolt, t??gas pidas vastu. Hulk aega j?ndas Indrek vana m?nniga, kuni m?rkas, et ta oma parema k?e oksa otsas veristanud, siis viskas ta l??gipuu maha, vaatas veel kord kuivanud m?nnij?ndrikule otsa ja ?tles endamisi: „Isegi surnult teine, raisk, tugevam kui inimene elavalt. Peaks kirve v?i sae tooma” N?nda ?tles ta, kui hakkas verist k?tt imedes edasi minema, ja tal ei tulnud kuidagi meelde iseendalt k?sida, milleks ta k?ll peaks selle soopedaka kallale asuma kirve v?i saega. N??d k?ndis ta ?sna huupi m??da sood, mis tundus v?hiv??rana. Ta unustas kraavi hoopis, kus oli kord vett paisutatud, riieldud ja ?rbeldud. Ta otsis ja ei leidnud enam taliteed, kust olid millalgi liikunud lumega heinakoormate voorid, j?ttes heinak?rsi ja -pepri p??saste ??rde, kuhu j?nesed tulid ??siti s??ma, j?ttes t?enduseks pikki j?lgi ja ?mmarikke p?tsikesi. Igal pool aina p??sastik, r?gu ja mets, mis oli paiguti nii paks, et varjas p?ikese t?iesti. ?kki Indrek sattus okastraadist aiale ja j?i vahtima, nagu n?eks ta viirastust. Okastraat siin! Jah, ta oli lihtsalt puust puusse t?mmatud ja l?ks n?nda edasi aina tiheneva ja k?rgeneva metsa poole. T?hendab piir, lausus Indrek endamisi ja l?ks okastraadi juhituna. Tal tuli ?kki meelde, kuidas k?ster ja kirjutaja olid kord j?e ??res s?da??l vaielnud isamaaliste k?simuste ?le: k?ster oli tahtnud kord kuulda J?essaare mail koorilaulu, see pidi olema tema arvates see ?ige luule, kirjutaja aga arvas sellegi luule olevat, kui tema k?ib s?da??l kolm korda j?ep?hjas oma kahva otsimas. Vaesed mehed! Kui nad ometi n??d tuleksid ja vaataksid, siis nad n?eksid, et k?ige ?igem luule on okastraat, mis l?heb ?helt elavalt puult teisele. J?e ??rde j?udes Indrek tundis ?kki, kuis tal l?i naerule suu ja kogu ihu ning hing: siin oli k?ik n?nda, nagu oleks ta alles m?ni p?ev tagasi siit lahkunud. Ainult l?hemal ja kaugemal l?mitavad mustjashallid k??nid oleksid nagu rohkem maa ligi l?mitanud ja j?evesi vaiksemaks j??nud: havid ei lohistanud enam vookaelades k?rkjapadrikus v?hemaid vendi p??des ja partide pr??ksumist polnud kuskil kuulda. Aga hilised p??sukesed lendlesid ja h??litsesid, nagu ei tunnustaks nad kinnivajunud kraave ega okastraati. Ruttu, ruttu korjasid nad oma poegadele toitu, et need saaksid v?imalikult pea jaksu lennuks l?unamaile. Indrek katsus h??litseda ja h??da, aga j?gi ja k??nid olid tummad: k??nid olid heinu t?is ja ei kajanud vastu. Aga millalgi olid nad k?ik tema h?ikele vastanud – k?ik, l?hemad valjemalt, kaugemad n?rgemalt, olid vastanud, nagu oleksid nad elavad olevused. Indrekut valdas endine nukrus, ?ksilduse ja mahaj?etuse nukrus. Tundus, nagu h??litseksid p??sukesedki ainult sellep?rast, et nad on seltsimeeste poolt siia maha j?etud. Mingi sisemise aje sunnil Indrek l?ks rohtunud voo juurde, kus oli ennemuiste t?ke. Ja leidnud veel praegugi siit t?kke, ta l?ks seda m??da ?le j?e ning l?bi heinamaade paju- ja kaser?gastikku, kus asusid vanal ajal p?drad, metskitsed ja metsised. Siin ta kolas nagu pimesi ja k?sikaudu ringi, aga ei leidnud p?tradest ega metskitsedest enam j?lgegi. Aga metsiseid n?gi. P?ike kaldus juba ?htu poole, kui Indrek j?udis kuhugi v?lja ??rde, ilma et ise oleks ?ieti teadnud, mis koht see on. P?rast selgus, et ta on Hundipalul, ning imeselgena meenus talle, kuis ta paljude aastate eest istus Tiiduga kord kasepakul ja arutas suuri ja t?htsaid isamaa- asju. N??d ei ole Tiitu enam Hundipalul ja tema j?reltulijadki on siit mailt viimseni lahkunud. Siingi on k?ik v?hiv??ras, nagu soos ja rabaski. Kogu ?mbrus ja elu oleks nagu mingisugune pettekuju ja t?hipaljas illusioon. Esimest korda Indrek tundis sellise selgusega, milline illusioon on elu ja kui ?udselt ?ksikuna inimene seisab maailmas. Meeleh?rdus haaras voogava lainena kogu olemuse. Samal ajal keegi v??ras noormees tuli rattal kihutades m??da p?lluteed v?ljaotsa poole ja, silmanud Indreku, kargas rattalt maha ja k?sis, kustpoolt Indrek tulnud ja kas ta ehk karjakelli pole kuulnud. N?nda sobis nende vahel jutt ja Indrek k?sis, kas siin mail veel p?tru leidub v?i mitte. „Pole sellist kaupa enam,” r??kis noormees uhkustavalt. „Kes siia tuleb, see sureb. N??d on igal mehel oma vintraud ja selle otsa eest ei p??se ?kski p?der. Ja kuigi meie ise hoiaks, salad teevad nad ikkagi sirgeks. Parem siis juba ise ja kas v?i salaja.” „Nii,” lausus Indrek. „See on kultuur,” r??kis noormees iseteadlikult. „Sestsaadik, kui oleme iseseisvad, kasvab kultuur kiiresti, lehtki ?tleb seda.” „Jah, kiiremini kui metsloomad j?uavad sigida,” r??kis Indrek. „Aga muidugi, loom inimese tarkuse vastu ei saa,” oli noormees n?us, j?ttis head ?htut, istus ratta selga ja kihutas minema, et kuulata, kas kuskilt ei kosta karjakellad. „Kultuur, kultuur,” kordas Indrek ja t??ris j?llegi j?e poole, et j?uda sillale. „Okastraat ja vintraud,” lausus ta natukese aja p?rast. J?udnud j?esilla juurde, ta j?i seisatama ja vaatles neid suuri kive, mis seisid endiselt neil paigul, kuhu Hundipalu Tiit nad aastak?mnete eest pannud. „Kas ka see on kultuur?” k?sis Indrek endamisi ja kahtles selles, sest kultuur t?hendab ikka millegi v?i kellegi h?vitamist. Ei, ei, need kivid pole mingi kultuur, nad on ainult kivid, et inimesed v?iksid k?ia kuivi jalu veest l?bi. III. Kui Indrek j?udis ?htul koju, k?sis isa temalt: „Kuhu sa siis n??d otsaga said?” „Hundipalu v?lja ??rde,” vastas Indrek. „Mis sa siis sinna otsisid?” imestus isa. „Seal elavad ju n??d v??rad inimesed.” „V??rad inimesed, aga tuttavad Tiidu kivid s?ia otsas,” vastas Indrek. „Kivid muidugi on seal Tiidu omad,” kinnitas isa nagu nukralt ja k?sis siis: „Kas kodumail tundsid veel vanad kohad ?ra?” „?he m?nni tundsin,” seletas Indrek. „Eks ma ?elnd sulle,” r??kis isa, „et k?ik on teiseks saand. Ah siis ikkagi ?he m?nni tundsid ?ra?” imestus ta. „Jah, ?he tundsin,” kinnitas Indrek, „kuid seegi oli kuivanud.” „Aga kas vana kadund sauna Madise kraavid ka ?ra tundsid?” p?ris isa. „Seal pole ju midagi tunda, neid pole ju enam olemaski,” ?tles Indrek. „Jah, neid pole enam olemaski,” kinnitas isa, „ja sellep?rast ei taha ma sinnapoole k?lgegi vaadata. Seal oli kord minu elu algus Vargam?el ja n??d on k?ik enne m??das, kui mina j?udsin mulda minna. Minu t?? ja teod on juba enne mind maetud. Kas sina, Indrek, tead, mis niisuke asi inimesele t?hendab?” „Tean, isa,” vastas Indrek. „Ennem oleks v?ind ma samuti jalutuks j??da nagu vana sauna Madiski. See oleks mulle isegi parem olnd, sest siis poleks ma seda k?ike oma silmaga n?ind,” arvas isa. „Kas kadunud sauna Madise labidad peaksid veel elus olema?” k?sis Indrek. „Ah need, kellega ta kraavi kaevas?” k?sis isa nagu arusaamatuses vastu. „Just need,” kinnitas Indrek. „M?ttalabidat n?gin ma veel t?navu kevadel lakaotsal, aga teistest ei tea ma midagi. Aga milleks sul seda?” imestus isa. „Ah milleks?” k?sis Indrek vastu. „Aga ma ju sulle ?tlesin, et tulin Vargam?ele sunnit??le.” „Tahad siis sina hakata vana kadunud sauna Madise t??d j?tkama?” „Kui ?ige katsuks,” vastas Indrek nagu naljatades ja lisas seletuseks: „Selleks ma ju need pikad kumms??rikudki kaasa v?tsin.” Isa ei vastanud selle peale hulgal ajal s?nagi. Viimaks lausus ta nagu endamisi: „Ei minu vanainimese pea saa selle ilma asjust enam midagi aru. Mis ?tleks k?ll Hundipalu Tiit, kui ta sinu s?nu kuuleks, sest tema oli just see, kes andis hoogu takka, et ma laseks su minna esteks kirjutaja juurde, siis linna. Ja n??d tuled sa ise tagasi, tahad tulla kadunud sauna Madise asemele. V?i tulevad k?ik tagasi, kui nad saavad vanemaks?” „V?ib-olla tulevad k?ik,” ?tles Indrek. „Nii et Andreski oleks tulnd, kui jumal oleks talle p?ivi and?” k?sis isa. „Kes teab, ehk oleks ka tema tulnud,” arvas Indrek. „ Sest inimesega on nagu metsloomagagi: jookseb mis jookseb, vanasse paika tuleb ikka tagasi.” „Aga minu isa ?tles ikka, et murdjad ei tule tagasi, iseasi, kui neil on pesa,” vaidles vana Andres vastu. „Ilves, raip, pistvat kas v?i mituk?mmend versta otseteed edasi. Samuti ka nugis.” „Joosku kas v?i sajad ja tuhanded verstad,” r??kis Indrek pooleldi nagu naljatades, „aga tagasi tuleb ta ikka; v?i kui ei tule tema, siis tulevad ta pojad, sest maailm on ?marik ja meie k?ik oleme ainult eksijad, kes teeme v?iksemaid v?i suuremaid ringe. ?eldakse isegi, et terved rahvad p??rduvad vanasse paika tagasi: tulevad j?lle kord kivistest linnadest emakese-maalapi juurde.” „Aga k?ll on see hull, et k?ik esimese ?hinaga plehku panevad,” kurtis isa. „Seal on see minu viimne v?su Sasski. K?ll mina temale r??kisin ja s?dame peale panin, et ta tuleks ja j??ks Vargam?ele, v?taks k?ik oma k?tte, mis siin on aga ei – ei taha. Ennem m?ssab ta m??da maailma v?i ja munadega, vasika- ja rebasenahkadega. Ja mul ei j??nd midagi muud ?le, kui pidin selle teise Sassi kutsuma, kes tegi inimestele kiriku juures puus?rke, kappe ja kummuteid. Kutsusin Mareti mehe, selle vigase jalaga, ja andsin Vargam?e tema k?tte, nii et kui kaon mina siit, siis kaob ka minu nimi. Veri j??b, nimi mitte. Aga Mareti Sass elab ka Vargam?el, nagu teeks ta inimestele kiriku juures puus?rke: ta k?sib hommikust ?htuni, kui midagi tegema hakkab, et mis see sisse toob. Puus?rgi vastu ei ole inimesel armastust, isegi siis mitte, kui tal on vigane jalg, nagu Sassil, ja sellep?rast arvab ta, et ega Vargam?edki pole vaja armastada. Tema armastab veel p?ldu ja arumaad, mitte aga sood ja raba. Mina katsun talle k?ll seletada ja ?elda, et, kulla mees ja kallis v?imeespoeg, ?ra armasta sood ja raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha. See on niisama nagu puus?rgiga: inimene pelgab k?ll teda, mitte aga lauda, millest puus?rk tehtud. Aga usu, poeg, ma r??gin talle, nagu oleks seinad tal k?rvaks. Sest tema ?tleb, et tema ei pelga puus?rki ega armasta lauda, vaid himustab raha, mis puus?rgi eest makstakse. No mis sa teed niisukese inimesega Vargam?el.” Kui olid k?llalt jutelnud, tahtis Indrek teada, kus lakaotsal isa oli kadunud Madise m?ttalabidat n?inud, ja l?ks t?i selle sealt maha. Aga l?hemalt silmitsedes selgus, et endine k?va kasepuu oli k?dunenud ja labida tera ?leni l?bi roostetunud. „N?nda on nende endiste aegade ja asjadega,”lausus isa, seistes Indreku ees. „L?bi!” Ja ?kki esimest korda t?na pani Indrek oma isa ?ieti t?hele: k?ssivajunult, kokkut?mbunult, p?lved k?nksus, seisis ta sauna ees, nagu oleks ta siin olude kohaselt v?iksemaks kasvanud. Riided n?isid liiga pikkadena ja lotendasid laialt keha ?mber. Kael peenike ja nagu k?ssi t?mbunud ?lgade vahele. K?ed oma kangete s?rmek?ntidega ebaloomulikult suured, k?sivarred pikad, nagu oleks pidanud endisest M?e Andresest saama ahvi sugulane, kui ta elaks k?llalt kaua. Silmad olid v?ikeseks j??nud, aga neis helkis veel seda paindumatut terashalli, mille ta toonud siia ?hes oma esimese naise Kr??daga. N?onahk peaaegu tuhakarva ja k?mmetpidi kortsus, kuid juustes ikka veel endist v?rvi. „Kust mina k?ll labidaid saan?” arutas Indrek ja murdis sauna Madise oma k?ljest ?he k?dunenud t?ki teise j?rele lahti. „K?ll Sass labidaid muretseb, kui aga sinust kraavikaevaja saab,” ?tles isa. „Ei taha sina ise tema jutule minna, siis v?iks mina seda teha. Ja kas m?ttalabidast on nii v?ga lugugi, v?iksid ju esteks vana kraavide puhastamisega algust teha.” N?nda siis l?kski isa varsti kepi najal m??da m?ge ?les pere poole, kuna Indrek j?i ?ksi sauna juurde. Tema tundis end peaaegu pidalit?bisena, kes peab tervetest eemale hoiduma, kui tal on veel p?rmugi s?ilinud ausust ja korralikkust. Iseasi, kui pidalit?bi pureb ka kellegi hinge, mitte ainult keha, siis ei hooli ta enam millestki, vaid nakatab terveid pahemale ja paremale poole. Muidugi, isa sai perest labidad – kaks labidat, aga m?ttalabidas puudus, see lubati muretseda kas v?i hommisp?ev, kui seda peaks tingimata vaja olema. Aga pere Sassil oli Indrekule hoopis teissugune ettepanek, hoopis parem ja tulusam, nagu tema arvas. Indrek hakaku p?llul suuri kive maa seest v?lja kaevama, sest Sass tahab need t?kkideks l?hkuda ja neist ehitada karjatallid – nimelt tallid, mitte laudad. M?isad on t?keldatud ja nende tallid l?hutakse maha, veetakse laiali, n??d olla aeg meil enestel hakata kivitalle ehitama – kivitalle ja kiviaedu, mis oleksid igavesed. N?nda oli Sassi arvamus. Aga Indrek j?i oma m?ttele truuks: tema tahtis minna sohu kraavi kaevama, kus maa pehmem ja vesi l?hedam, inimesed aga kaugemal, kelle eest ta linnast p?genenud. Ta katsus iseendagi eest p?geneda ja arvas, et see ?nnestub tal kergemini soomudas kui p?llumullas. J?rgmisel hommikul v?ttis ta labidad selga ja l?ks varakult sohu. Isa tuli sauna otsa vaatama, seistes kepi najal, ja k?sis temalt j?rele h??des, et kuidas j??b l?unaga. Aga Indrek vastas, et tema pistnud t?ki leiba tasku ja sellep?rast pole vaja l?una eest muretseda. „Kui k?ht t?hjaks l?heb, eks sa tule siis koju!” h??dis isa, „ega sa palgaline ole, et pead p?evast kinni pidama.” Aga vaevalt kuulis Indrek neid s?nu. Pealegi tuli isal endalgi r??kides meelde, et Indrek oli ju ennast nimetanud sunnit??liseks. N?nda siis oligi ehk k?ige parem, kui ta isa viimaseid s?nu ei kuulnud. Ometi ei uskunud see, et poeg j??ks esimesel p?eval kohe ?htuni sohu. Juba kella kolme, nelja paiku hakkas ta teda ootama ja viie, kuue ajal kaotas sedav?rd kannatuse, et l?ks talle sohu j?rele, nagu kardaks ta temaga mingit ?nnetust. Aga Indrekul polnud kogu p?ev mingit ?nnetust olnud. Tema oli sattunud esmalt sellele kraavile, mis jooksis v?lja-??rega r??biti, ja oli n?inud tema sisselangenud kaldal laia ladvaga kaski ja kuuski. „Nende ladvad peavad teravaks muutuma, nagu nad olid ?kskord,” oli Indrek ?telnud iseendale, ja siinsamas l?igi ta ?he labida maa sisse p?sti ning hakkas teisega t??le – hakkas aastak?mnete muda vanast kraavis?ngist v?lja pilduma. Mis teda k?ige rohkem ?llatas, oli see, et labidas ulatus teraga m?nes paigas k?va maani – kivir?hani ja saueni. „Eks sa n?e hullu, m?nes kohas juba p?hi v?ljas,” imestus ka isa, kui oli j?udnud kraavimehe juurde. „Kui sauna Madis siin kord kraavi kaevas, polnd peale pehme turba midagi leida.” „T?hendab p?hi on t?usnud v?i pind langenud” arvas Indrek. „K?llap see pind ikka vist on langenud,” r??kis isa. „Turvas on m?danema hakand, temast on muld saand, maa hakkab k?vaks minema. Kui veel kord kraavid lahti saaksid, siis vaata, et ongi k?ik puhtk?va arumaa. Ja tead, mis mina sulle, Indrek, ?tlen: kui juba siin p?hi v?lja tuleb, siis peab ta ka Hallikivim?e ja J?essaare pool labida ette puutuma. M?istad, poeg: Vargam?el hakkab igal pool p?hi v?lja tulema!” h??dis vana Andres r??msalt ja tema poolkustunud terashallid silmad l?id nagu kilama. Indrek m?istis isa r??mu, sest lapsena oli ta ikka ja alati kuulnud, et otsiti maap?hja, nagu oleks selles mingi elu?nnistus otsiti ja ei leitud teda, sest keegi ei j?udnud nii s?gavaid kraave kaevata, et oleks n?htud p?hjas kivir?hka v?i savi. „V?ib-olla tuleb aeg, kus v?ljam?gi tema suurte kividega j?etakse s??ti ja p?ldu hakatakse harima siin soos,” arvas Indrek. „Vihuksel ollagi sellega algust tehtud,” seletas isa. „Mina pole seda k?ll oma silmaga n?ind ega n?egi vist, aga ma kuulen, teised r??givad, et Vihuksel k?ntakse p?ldu soos.” Ilm hakkas juba videvikuks minema, aga Indrek ei tahtnud ikka veel t??d l?petada. „Sa teed t?na, nagu n?eksid viimast p?eva,” ?tles isa. „J?ta ometi ?kskord j?rele ja l?hme koju, sa pole ju l?unatki saand.” „Hakka sina ees minema, k?ll mina tulen varsti j?rele,” vastas Indrek. Aga isa ei j?tnud mangumast, ja n?nda l?ksid nad kahekesi ?heskoos. „Kas v?ib labidad ja kirve siia j?tta?” ?sis Indrek. „Parem v?ta kaasa, muidu p?rast m?ni peab omaks,” arvas isa. „Ennemalt seda siin ei olnud,” ?les Indrek. „Ennemalt k?idi jala v?i logistati vankriga, aga n??d kihutatakse jalgrattaga,” seletas isa. „Iga j?mpsikas kihutab, nagu oleks tal ei tea mis t?htsat ja h?dalist toimetada.” Kui Indrek kodus k?si pesi, k?sis isa: „Mis su peopesad ka ?tlevad?” „Peopesadel nahk lipendab, mis muud,” vastas Indrek. „K?llap on ehk verelgi,” arvas isa. „Kuhu see verigi siis j??b, kui nahk pealt l?inud,” vastas Indrek. „Esteks ei peaks nii aplalt,” ?petas isa. „Peaks k?tele aega andma harjuda.” „K?ll nad harjuvad t??tadeski,” vastas Indrek. „??seks peaks haiged kohad hanerasva v?i v?rske v?iga sisse m??rima,” andis isa n?u. Aga Indrek oli igaks juhuks linnast tuubi boorvaseliini kaasa v?tnud ja n?nda tarvitas ta seda. J?rgmisel hommikul magamast t?ustes Indrek tundis seljas ja ristluus teravat valu. Vaevalt suutis ta end istukile ajada. Vommilt maharonimine tundus t?sise sunnit??na. K?ed olid kanged ja s?rmed ei tahtnud liikuda. „Kas luud-kondid teevad haiget?” k?sis isa. „Pole suurt viga,” vastas Indrek. „Kuulsin, ??sel l?rmasid unes, arvasin, et eks see ole luievalust,” seletas isa. „Inimene on ikka n?nda – p?eval kannatab valu v?lja, aga ??sel ei kannata, siis hakkab karjuma ja r??kima, parnab maad ja taevad kokku ja seda ainult sellep?rast, et luud-kondid valutavad. Vaata, t?na hommikul pole veel midagi, aga k?ll sa tunned, mis on homme ja tunahomme, kui sa nii s?dilt edasi teed. Mina annan sulle n?u t?na mitte kraavile minna, las keha puhkab pisut. Kui sa ei taha koju j??da, tule siis minuga metsa, ma l?hen m?rra- ja korvivitsu otsima, pajuv?sad peaks juba n??d k?llalt k?vad olema.” N?nda r??kis isa. Aga Indrek j?i oma m?ttele ustavaks – ta tahtis ka t?na kraavile minna, liiatigi, kus talle uus terasest m?ttalabidas perest k?tte toodi. Aga kraavilt leidis ta v??rad j?ljed ja kraavi seest hulga m?ttaid, mis tema eile sealt v?lja pildunud. Kes oli nad kraavi tagasi ajanud v?i milleks oli seda tehtud? Oli see s?ndinud juba eile ?htul v?i alles t?na hommikul? Kes teadis, et tema eile kraavil oli? Kes valvas juba algusest saadik tema sammude j?rele?... Kogu p?eva Indrek ei vabanenud m?ttest, et ka siin inimesed ei lase teda silmast. Kui ta ?htul sellest isale r??kis, ?tles see: „Kes seal muu v?is k?ia kui teisepere Eedi, see ju nuusib igal pool.” „On see m?ni Karla poegadest v?i?” k?sis Indrek, katsudes j?rile istuda ja tundes ?kki, et ta seda ei saa, nii kangeks ja paindumatuks oli muutunud ristluu. „Tema ainuke elus poeg,” ?tles isa, „ja seegi loll.” „Kuis nii – loll?” k?sis Indrek, v?ttis kahe k?ega redelist kinni ja katsus uuesti istuda. Seda pani isa t?hele ja k?sis: „Kas ristluu ei saa oma j?uga?” „Katsusin, ei saanud,” vastas Indrek. „Ma poleks uskunudki, et nii hulluks v?ib minna.” „Kui ta juba ?htul neid t?kka teeb, k?ll sa siis n?ed, mis vigurit ta hommikul m?ngib,” hoiatas isa. Aga ristluu ei l?benudki hommikuni oodata, ta viskas vempe juba ?htulgi. Sest kui Indrek t?ki aja p?rast hakkas j?rilt t?usma, tundis ta seljas nii kuuma valu, et j?i esiteks paratamatult edasi istuma. Ja kui ta enda l?puks ometi hambaid kokku surudes jalule ajas, siis pidi ta k?veras ja k??kus seisma, nagu oleks ta ?kki vigaseks j??nud. „Ristluud tuleb veel t?na ?htul piiritusega m??rida, ei muidu saa,” seletas isa. „Mul on teda tilgake pudelip?hjas.”Ja ta sundis Indreku oma selga paljastama ning asemele k?huli laskuma, et hea oleks h??ruda. N?nda ta siis totsutas ja toimetaski t?kk aega oma s?rmek?ntidega poja selja kallal. „Selg sul valge ja pehme nagu topitud,” r??kis isa, „kus siis see kannatab niisukest vaeva nagu kraavikaevamine. „Ma pole ju paks,” vaidles Indrek vastu. „Mitte paks, vaid pehme,” ?iendas isa. „Tee m?ni kuu t??d, siis ihu l?heb k?vaks nagu puu.” Alles siis, kui Indrek lamas juba ?lal ahjul, tuli tal meelde isalt k?sida: „Mis selle teisepere Karla pojaga siis ?ieti on? „Ta on lihtsalt loll, muud midagi,” vastas isa. „Karlal oli vana, peaaegu tulelukuaegne p?stol ja ta andis selle poisile metsas paugutada. Noh, poiss paugutaski. Aga siis juhtus kuidagi ?nnetus, p?stol l?ks puruks ja poiss sai peast haavata – leiti teine v?lja ??rest meelem?rkuseta maast. Toodi arst, poiss viidi linna, sest Eedi pidi olema ju kohap?rija, Vargam?e peremees, nimekandja, suguseltsi j?tkaja, nagu Pearu seletas. Oli teine mitu kuud linnas, aga kui tuli koju, siis polnud enam aru peas. Ja n?nda on t?nap?evani. P?ssi oskab siiski paugutada, nii loll ei ole. Pihta laseb ka teised r??givad. Vigurijuttu ajada teine vahel, nii et m?ned ei usugi tema lollust, arvavad ainult, et lolli m?ngides pole vaja midagi teha. Aga minu arust on ta t?itsa loll ja lolli silmadki on tal... N?nda seletas isa, kuna Indrek vajus uneh?lma. Isa m?rkas seda alles siis, kui poeg ?tles und n?hes oma esimesed s?nad ?lalt vommilt, nagu tahaks ta isale midagi vastata. „?tlesid sa midagi v?i magad juba?” k?sis isa arusaamatuses ja kuna vastust ei tulnud, vaikis ta. J?rgmisel hommikul t?estus isa ettekuulutus: Indrek ei saanud ega saanudki vommilt maha, sest ristluu ja selg olid paindumatud, valudest r??kimata. Tuli lamada see p?ev ja ka teine p?ev tagantj?rele. Alles kolmandal p?eval mees p??ses kangestusest, ja et neljandaks oli p?hap?ev, siis kadus ka see niisamuti nagu eelmisedki. Indrek kirus ja vandus, aga isa ?petas teda, nagu oleks ta alles laps: „Usu, poeg, looduse vastu ei saa. Tema vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. Anna nuumseale tooreid herneid, v?id ta ?ra tappa, aga v?lissiga l?heb nendega rammu. Meie inimene teeb terve eluaeg rasket t??d ja s??b kehva toitu, aga l?heb aina tervemaks, aga pane saksale see koorem peale ning meie lobi ette, vaata, viskab varsti vedru.” „N??d pannakse ka saksad t??le,” ?tles Indrek. „Aga k?ll n?ed, ega see heaga l?pe,” r??kis isa. „Mina arvan, et ilmas ikkagi ilma saksata l?bi ei saa. Kui paned p?ris saksa t??le, siis tahab m?ni meie inimene saksaks saada, see on k?ik. Minu arust on see suur ja hirmus s?da rahva lolliks teind. ?kski ei tea enam, mis ta k?ik tahaks. Osta jalgratas, siis puudub kramovonn, anna talle kramovonn, siis tahab ta raadipilli. ?kski ei vitsi enam midagi teha ega ?ppida, k?ik tahavad ainult, et oleks ?htepuhku kulduur ja kulduur. K?ll mina olen vahel oma s?dames jumalat palund, et ta veel pisutki mu elup?ivi pikendaks, sest ma tahaks kangesti n?ha, kui kaua niisuke kulduur ?ige kestab, et isegi maainimestel pole enam vaja v?ndata, vaid pilliv?nt k?ib aina ise, pole muud kui l?hu tantsida. Hundipalul olla n??d niisuke pill ja kulduur, seal k?iakse ikka teda kuulamas. Aga Tiidu tehtud soosildadel on augud sees ja pole masinat, millega neid parandada. K?sitsi aga ei v?i, sest see on raske. Peremees lubab varsti lennukiga s?itma hakata. Eks need n?e, kes elavad. Aga mis sina ka sellest k?igest arvad” k?sis isa viimaks Indrekult, kui see midagi ei lausunud, isegi siis mitte, kui isa vahetevahel oodates peatus. „Ei muud midagi, kui et minu pilliv?ndad ei k?i enam ise,” r??kis Indrek. „Sellep?rast tulin Vargam?ele, et uuesti otsast peale hakata. Peab ?ppima ise pilli m?ngima, teiste oskus ei aita.” „Aga mina ei saa ikkagi sinust h?sti aru, miks sa just siia tulid seda t??d tegema,” ?tles isa. „Sinul polnud ju maast-madalast ?iget t??inimese konti, vaid olid nagu pisut saksaks loodud, miks peab siis just niisuke inimene seda k?ige raskemat t??d tegema?” „Las ma n??d teen pealegi, isa,” p?ikas Indrek vastusest k?rvale, „eks me siis n?e, mis sest v?lja tuleb.” „V?lja tuleb,” kordas isa. „Selg haige, ristluust ?ra, k?ed purud, see o, mis v?lja tuleb.” „Juba hakkavad k?ik j?lle vedu v?tma,” lohutas Indrek, aga ise teadis v?ga h?sti, et see pole isale mingi lohutus. Ainult esimese ?hinaga, kui ta m?tles, et leidub ilmas ometi inimene, kes j?tkab tema t??d, oli isal Indreku ?ritusest pisut r??mu, aga niipea kui oli asja ?ksinda endamisi arutanud, langes vanainimese s?da ?ra. Indrek oli omal ajal olnud nagu kogu Vargam?e au ja uhkus ja n??d tuleb ta siia tagasi nagu l?bilastud vares. Just neid s?nu tarvitas isa m?ttes, kui ta nokitses m?rra suupuu kallal. Peab siis t?esti k?ik see, mis tema, Andres, algatanud, nii-?elda rappa jooksma? Muidugi, kui inimene ei saa linnas hakkama, sest et tal on see ?ige maa veri – linna kont ja maa veri, nagu Indrekul, – las ta siis tulla pealegi siia, kus hakkab kas v?i kraavi kaevama, sest kes v?ib siin halli taeva all ?telda, kus on kellegi inimese ?nn, kus leiab keegi oma hinge?nnistuse. N?e r??velgi ristipuus l?ks taevariiki, ristipuu oli tema taevaredel. Samuti v?ib inimene ka kraavikaevamisega taeva saada – kraav on j?lle tema taevatee. Aga kuulata,kuidas peremees Sasski muiates ?tleb: „Ohoh, linnasaksad hakkavad maale t?kkima! Kas linnas juba peenike peos? Riik v?ttis m?isad, linnasaks hakkab talusid ?le v?tma!” – Jah, seda kuulata vana Andres rahuliku s?damega ei suutnud. Tema ei suutnud oma vana peaga taibata, et peremees Sass ei r??kinud sugugi paha p?rast, vaid tema m?tles poliitikat. Sass oli pisut uuema aja inimene, kellele lehed ja parteid olid juba ammugi selgeks teinud, et maa ja linn seisavad vastamisi kui kaks vihaseimat venda, kes t?litsevad p?randuse kallal. Enne ei seisnud, aga niipea kui m?isad t?keldati, n??d seisavad. Seisavad ja katsuvad ?ksteist ?ra neelata. N?nda on uuema aja asjad, millest vana Vargam?e Andres h?sti aru ei saa, ja sellep?rast on tal Indreku p?rast nii raske. Teeb juttu siit ja sealt ja l?puks ei saa ometi kelleltki ?iget vastust. Indrekki, kes asus tema juurde sauna, p?ikleb t?histe s?nadega k?rvale, v?iab oma rakkus k?si v?i ihub labidaid. Ainult, kui heidab magama, l?heb jutt lahti ja kestab peaaegu kogu ??, nagu katsuks ta unes seda tasa teha, mis j?i tegemata p?eval. Aga kui isa temalt vahel k?sib, et millest ta k?ll und n?eb, kui ta nii v?ga r??gib ja isegi k?tega vehkleb, siis vastab ta, et ei tema hommikul m?leta midagi. ka sellest isa ei saa h?sti aru, kuidas v?ib niipalju und n?ha ja nii valjusti r??kida, isegi karjuda, ilma et ?rgates teaks, mis, kus ja kuidas. Temal olid ?kskord teissugused unen?od, kui ta r?hkles siitilma asjadega ja valutas m?nikord oma s?dant. Tema teadis, mis ta unes n?inud, ja tema teadis isegi seda, mis tema unen?od t?hendasid, v?i kui ei teadnud tema ise, siis teadis m?ni teine, ?tles t?ielik unen?gude seletaja. Indrek m?istis, et isa tema p?rast kannatas, m?istis, et kannatas m?ni teinegi, aga ta ei v?inud sinna midagi parata. Juba siis, kui tal valmis otsus, et l?heb Vargam?ele, ta teadis, et viib kannatusi kaasa mitte ainult endale, vaid ka teistele. Teda v?is ometi ?ks t?siasi lohutada: mitte ainult kannatust, muret ja vaeva ei toonud ta Vargam?e kanti, vaid ka k?ige puhtamat r??mu – kahjur??mu. Sellest r??must saadakse osa Orul, aga v?ib-olla ka Hundipalul, Kassiarul, ?mmasool, V??sikul, Kingul ja mujal ?ksikuil v?ljam?gedel ja soosaartel, ning mis on m?ne Vargam?e elaniku kannatused ja vaevad nii paljude inimeste r??mu vastu. Sellest paljude r??must Indrek sai isegi paari p?eva 'p?rast osa, kui ta asus paranenud ristluuga uuesti kraavit??le. Ilm oli vihmale p??rdunud, aga uitsetas ainult niipalju, et hoidis labidavarre parajasti niiske, ilma et oleks vaja olnud vahetevahel pihku s?litada. Indrek t??tas peaaegu vastumeelselt, nagu oleks ta t?epoolest juba sunnit??liseks muutunud. Mitte ainult k?elihastes, vaid ka kogu kehas tundus v?simust ja l?tvust. Ta j?i silmapilguks labidavarre najale seisatama ja laskis silmil kolletunud kaskedel ?mber liikuda. ?kki tabas pilk kuskil p??sa taga mingisugust looma v?i inimest, kes p??dis end varjata. Indrek astus kraavist v?lja, viskas labida selga ja l?ks saladusliku p??sa sihis, et otsusele j?uda, mis seal on. Aga enne kui ulatus ?ieti n?gema, sai madalast hallist loomast pikk poisikolakas, kes pistis jooksu. „Kuhu sa jooksed?!” h??dis Indrek. „Seisa!” Poiss j?igi seisma, p??rdus ?mber, vahtis Indrekule otsa ja hakkas talle pikkamisi vastu tulema. „Mis sa piilud siin?” k?sis Indrek. „Ega Eedi t?na esimest korda,” irvitas poiss kohtlaselt vastu. „Ah sina oledki see, kes k?ib mul kraavikaldal salaja j?lgi tegemas?” k?sis Indrek. „Salaja on hea,” vastas poiss, „siis ei n?e keegi. Isa k?ib ka vahel salaja, aga vanaisa ei saa, temal on kepp ja kargud, need kolisevad.” „Ah kas vanaisal on juba kargud!” imestus Indrek. „Jah, vahel on, vahel ei ole ja vahel on nad hoopis kadund,” seletas poiss. „Kuhu nad siis kaovad?” k?sis Indrek. „Eedi kaotab ?ra,” ?tles poiss, „kaotab ?ra, nii et keegi ei leia, ja k?ib ise nendega.” „Sinu jalad on ju terved, milleks sa siis karkudega k?id?” imestus Indrek. „Eedi tahab olla nagu vanaisa,” seletas poiss, ,.Vanaisa ei karda kedagi ja ei kuula kellegi s?na, aga Eedi peab kuulama. K?ik k?ssivad Eedit – vanaisa k?ssib, isa k?ssib, ema k?ssib, Juuli k?ssib, k?ik k?ssivad, aga Eedi ei taha, et k?ik k?ssivad, Eedi tahab olla nagu vanaisa...” Poiss jutustas t?kk aega vanaisast ja tema karkudest, nagu oleksid need m?ned imeasjad. Et teda teistele m?tetele viia, ?tles Indrek temale: „R??gitakse, et sul on ka p?ss, mis sa siis karkudega teed?” Poisi pilku ilmus midagi kilavat ja suu tegi nagu himutseva liigutuse. „P?ssiga v?ib lasta,” ?tles ta ja t?iendas: „p?ssiga v?ib surnuks lasta, Eedi v?ib p?ssiga surnuks lasta, sest pole ?hti. „Kuis nii?” k?sis Indrek ?llatatult. „Eedi on loll, sellep?rast,” irvitas poiss kavalalt. Indrek j?i talle rabatult otsa vahtima. Alles natukese aja p?rast k?sis: „Kes ?tleb, et Eedi on loll?” „Teised ?tlevad,” seletas poiss. „Ja loll v?ib p?ssiga tappa.” „Kust sa seda oled kuulnud?” p?ris Indrek. „Eedi kuulas salaja, kui isa ?tles vanaisale, et, n?e, teisepere Indrek on loll, temale ei tehtud midagi, kui tappis p?ssiga.” Indrek j?i ammuli sui poisile otsa vahtima. Viimaks ?tles ta k?rvale p??rdudes nagu alistunult: „Sa oled t?epoolest loll poiss, Eedi, ja ei peaks vanainimeste juttu salaja pealt kuulama. P??saste taga ei pea sa ka n?nda hiilima; kui tahad, tule otseteed minu juurde.” „Eedi tahab salaja,” irvitas poiss. „Siis sa oled halb poiss ja halva poisiga mina ei r??gi,” ?tles Indrek. Poiss vahtis talle natukene aega nagu arusaamatuses otsa, p??rdus siis ?mber ja hakkas minema. Indrek m?tles esiteks talle veel midagi ?telda, aga p??rdus siis ka ise ?mber ja lonkis norus peaga kraavile tagasi. IV. M?e Sass oli oma tervel jalal sirgelt seistes kasvult kahtlemata ?le keskmise, aga kuna inimesed n?evad oma ligimestes kergemini vigu kui voorusi, siis valitses ?ldine arvamus, et Sass on mitte ainult alla keskmise, vaid lihtsalt l?heldane mees – nimelt siis, kui ta toetub oma vigasele jalale ja laseb terve jala p?lvest n?tku. Ta pidi olema l?hem isegi oma naisest Maretist, kes olevat oma ema Kr??da konti ja vaimu, nagu vanad inimesed kinnitasid; aga ometi polnud pikem abielupool Maret, vaid t?epoolest Sass, nagu nad seda teiste eeski m??tnud, et k?ik n?eksid oma lihasilmaga, millist t?hja juttu r??gib maailm. „Kui Sass oleks minust l?hem olnd, siis ma poleks temale l?indki,” ?tles Maret kord. ?tles ta seda ainult suusoojaks v?i m?tles ta t?siselt n?nda, seda ei tea keegi t?nap?evani. Aga suurt m?ju polnud neil s?nul inimesisse mitte, sest need m??tsid ka p?rast seda Sassi pikkust mitte tervelt, vaid vigaselt jalalt. N?nda elab Vargam?e Sass kogu oma elu inimeste silmis l?heldase mehena, kuigi ise on tublisti ?le keskmise. Sedav?rd vastuolus seisavad maailmas inimeste arusaamine ja t?siasjad. Aga et inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui t?siasjust, siis ei valmista selline seisukord kuigi t?siseid raskusi. Ainult vahel harva inimene virgub nagu unest ja ehmub selle kuristiku ?le, mis lahutab teda t?sisest maailmast. Kuid siis uinub ta uuesti ja v?ib isegi kogu oma kultuuri ja tsivilisatsiooniga hukkuda, ilma et taipaks, kuidas ta pole kunagi ?ieti osanud eraldada vigu voorusist, kujutelmi t?siasjust. Nagu Vargam?e Sasski. Tema oli ei tea miks juba noorest east saadik endale p?he v?tnud, et kuna temal teine jalg vigane, siis peab temast saama tingimata parim tantsija ning vastupidavam k?ndija, nagu on paljud k?hetud ja kidakeelsed ?ppinud avalikeks k?nelejaikski. Isegi nekrutiv?tmisel p??dis ta v?imalikult v?he longata ja kiitis oma tervist, nagu tahaks ta minna kroonuteenistusse n?itama, mida suudab viganegi jalg, kui ta on t?ie mehe all. Aga komisjonis raputati pead, ja Sass sai s?nalausumata valge passi – k?lbmatu! ?sna loomulik oleks olnud, et Sass oleks ?ppinud r?tsepaks v?i kingsepaks, sest m?lemad need elukutsed on nagu loodud vigastele. Aga Sass ?ppis tisleriks ja hakkas puus?rke kokku l??ma ning inglikujudega ehtima, nagu tahaks ta k?igile, kogu kihelkonnale n?idata, kuis ta seisab aastast aastasse oma vigase jalaga pingi ??res p?sti, saeb ja h??veldab, ilma et see teeks talle midagi. Ta teeb kogu kihelkonnale puus?rgid, aga ise elab oma vigase jalaga priskesti edasi. Muidugi, ?kski ehk ei tulnud sellele, et Sassil on niisugused tagam?tted, Sass isegi ehk polnud sellest t?iesti teadlik, aga ometi oli see n?nda. Sass tahtis maksku mis maksab iseendale, oma naisele ja oma lastele, pojale ja t?trele, k?igile inimestele n?idata, et tema, see puus?rgi- Sass, n??dne Vargam?e Eespere peremees, on ikka ja alati t?ie mehe eest v?ljas olnud. Sellep?rast pole ei tema naisel ega lastel mingit p?hjust oma isa p?rast h?beneda ega iseend halvemana tunda. Just nimelt: mitte end halvemana tunda oma isa vigase jala p?rast, juba sellep?rast mitte, et Sass ise on tema p?rast k?llalt kannatanud ja kannatab vististi surmani. Vargam?elegi Sass tuli ehk oma jala p?rast. Oleks tal sel silmapilgul, kus vana Andres ilmus oma ettepanekuga, olnud kaks tervet jalga all, siis oleks ta vististi ?telnud: „Armas ?iapapa, sa oled v?ga lahke, aga mina olen oma kappide, kummutite ja puus?rkidega nii kokku kasvanud, et ei raatsi neist kuidagi lahkuda ja Vargam?e kivide ning pajup??sastega j?ndama tulla. Pealegi on mul naine kleenuke ja ei tahaks kuidagi rasket Vargam?e orjust oma peale v?tta. Sellep?rast siis katsu kuidagi ilma meieta l?bi saada, m?? kas v?i Vargam?e ?ra, kui oma lapsed teda ei taha.” Ja kui Sass oma kahel tervel jalal seistes oleks n?nda ?telnud, siis oleks kogu kihelkond kiitnud tema m?istlikku meelt, tema armastust oma naise vastu ja tema ?iglast ning omakasup??dmatut s?dant. Aga oleks ta samad s?nad r??kinud ja sama sammu astunud oma vigase jalaga, siis poleks mitte ainult kogu kihelkond, vaid ka Andres ise kohe ?telnud: „Arusaadav! Mis ta oleks peale hakanud oma vigase jalaga Vargam?e soodes ja rabades. Sinna peab minema tuliterve inimene. Seegi vaadaku, kaua ta seal vastu peab.”Neid s?nu kartis Sass oma naise ja laste p?rast ja sellep?rast v?ttiski ta vana ?iapapa ettepaneku peaaegu k?hklemata vastu. Ainuke, kes valutas oma s?dant, oli Maret, sest tema teadis k?ige paremini, mis t?hendas minna isakoju. Tema nuttiski mitu head peat?it, aga see ei muutnud asja – Sass j?i oma otsuses kindlaks. N?nda siis tulidki nad kiriku juurest Vargam?ele ja tisleri lastest said talulapsed. Igatahes oli neil siin huvitavam kui kiriku juures, ehk k?ll nad enam kunagi ei n?inud nii palju valgeid h??vellaaste kui endisel eluasemel. Vargam?el polnud niipalju surnuid kui kiriku juures, sellep?rast, arvasid nad alguses. Aga ?ksk?ik, valged h??vellaastud viirastusid ka hiljem neile nagu m?ni imeline unelm v?i ?nnemaa ja nende kahinat v?is meenutada isegi kevadine ?rnroheline lehestik oma pehme ja paitava kohinaga. Ema Maret leidis l?puks, et ta oli ehk asja liiga traagiliselt v?tnud, valades pisaraid, sest Vargam?e polnud ikkagi enam p?riselt see Vargam?e, millena ta teda lapsep?lves n?inud. Pealegi polnud Sass p?rmugi isa Andres. See oli tahtnud ?kskord Vargam?est midagi teha ja ei lahkunud sellest unistusest kuni surmani, Sass aga m?tles Vargam?elt ainult midagi saada. Vargam?gi oli talle t?epoolest eelk?ige see m?gi, kus asusid p?llud; sood ja raba ta ei lugenud peaaegu p?rmugi kaasa, seda sellep?rast, et p?ldudelt lootis ta kergemini ja rutemini sissetulekuid kui soodest ja rabadest. Sass ?tles, et ega siis Vargam?ega ole ometi teisiti kui kummuti v?i puus?rgiga – esimene asi on, mis ma tema eest saan. Maksetakse kummuti eest paremini, kl?psin kummuteid, toovad puus?rgid rohkem sisse, siis taon puus?rke kokku. Lihtne, eks! Vargam?e p?llud ja heinamaad on puus?rgilauad, muud mitte midagi, kui tahate, isegi kuivad lauad, aga ikkagi ainult lauad. ka sood ja rabad on lauad, aga alles toored, neist puus?rki ei saa teha. V?iks isegi ?telda, sood ja rabad on saepakud, mis alles maha v?tmata ja laudadeks l?ikamata, aga kus on see loll, kes hakkaks toorestest saepakkudest tegema puus?rke? V?i kes sellist rampa ostaks? N?nda on lugu Vargam?ega Sassi arvates. Sellekohaselt ta siis hakkaski siin t??tama ja talitama. Aga varsti ta taipas, et Vargam?e p?llud ja heinamaad pole veel kuivad puus?rgilauad, nagu ta alguses targutanud. Andrese eluaegsele vaevale vaatamata kubisesid p?llud alles kividest, nii et masinate j?udu siin tarvitama hakata, nagu Sass kavatsenud, oli ?sna raske. Sass t?i oma aastate jooksul kogutud kopikad Vargam?ele ja mattis nad kividesse ning kiviaedadesse. Aga kive oli Vargam?el veel k?llalt ja kiviaedu veel ei kuigi palju, kui Sassi tagavarad j?udsid juba l?pule. See ?ratas silmapilguks nagu unest. Ta seisis vastamisi t?siasjaga, mida ta polnud oletanud: matad viimse veeringu, mille vaevaga korjanud, Vargam?ele, aga tema nagu ei m?tlegi muutuda ega veeringuid hakata tagasi andma. Kuid Sass sumas edasi, olgugi et tundis end tampivat samal paigal, nagu seisaks jalge all mitte p?llumaa, vaid pehme soo. N?nda kuni t?nase p?evani ja edasi vististi kuni surmani. Aga Sassil on m?ned head piimalehmad, kes s??vad suvel p?llul ja talvel m?letsevad ristikheina, mida vanal ajal kr?mpsutasid tallis hirnuvad t?kud, kellega s?ideti p?hap?eval uhkustavalt kiriku juurde ja pandi seal lasilapuu k?lge r??kima. Lehmad annavad Sassile head ja rammusat piima, aga ei Sass ise, tema naine Maret ega poeg ja t?tar saa seda r??salt ja koorimata maitsta, vaid ta kallatakse „vinkudesse” ja s?idutatakse hommikul vara piimakotta, kust v?id ta l?biaetult tagasi tuua ja iseenda, oma perekonna v?i ka loomade toiduks tarvitada. P?hap?eval kirikuteel on sama hobune aiste vahel, kes vedas argip?eval „vinkusid”, ja kiriku ?mber ei r??gi enam t?kud, vaid hiilgavad jalgrataste lademed. N?nda on asjad. Aga Vargam?e Sass arvab, et tema elu on aina paremaks l?inud ja et j?ukus aina kasvab – puus?rgilauad kuivavad, kui kasutada tema v?rdluskeelt. Arutihti kordab ta kodus ja ka v??raste vastu: „Veel m?ni aasta niisukesi piimahindu ja siis te n?ete, mis Vargam?el s?nnib! Ma neile kivisaadanatele veel kord itsi teen, nii et nad m?letavad. Puuaiad maha, kiviaiad asemele! Venelased sisse ja karjatallid puripuhtast punasest raudkivist, nii et silmad kustuvad peal ?ra!” Aga esiotsa kulub piimast saadud raha enamasti mujale – jalan?udele, riietele, jalgratastele, grammofonile (sest Sass isegi armastab muusikat, teistest r??kimata), suhkrule, riisile, mannale (ei ju lepi enam keegi omamaa toiduga), masinatele ja nende parandamisele ning igasugusele t?hja-t?hjale, millest varemalt ei osatud Vargam?el undki n?ha. Raha tuleb ja l?heb ning tema oleks nagu suure osa oma v??rtusest kaotanud. Mitte et tema eest midagi ei saa, vaid kellelgi pole raha vastu enam seda armastust, mis oli Sassil siis, kui ta kl?psis kappe ja kummuteid v?i kui ta tagus puus?rgilaudadesse naelu. K?ll ei ole Vargam?e Sass veel sinnamaale j?udnud, kus on n?iteks Oru Karla, eriti aga enamasti need mehed, keda istutati m??da rasvaseid m?isap?lde laiali. Nemad oleksid nagu hoopis otsustusv?ime kaotanud, et ?ks raha v?i varandus cn minu ja teine on teiste. Nad laenavad paremalt ja pahemalt, k?ige meelsamini aga riigilt, sest ega temale ole vaja tagasi maksta, ?tlevad nad. Ja n?nda elatakse lillutades, sest jumal teab, kuniks meid v?i neid maid, mis meile jagatud. Mis k?es, see k?es! Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anton-hansen-tammsaare-21280039/tode-ja-oigus-v-jagu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.