Droonide m?ng. Saladuslik tsaar 5

Droonide m?ng. Saladuslik tsaar 5 Maniakkide T?nav «Saladuslik tsaar» on Maniakkide T?nava ulmejuttude kirjutamise t??tubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on j?udnud oma viienda k?iteni. Esimese jutukogu j?rgi nime saanud sari on v?itnud mitmeid Eesti Ulme?hingu poolt v?lja antavaid Stalkeri auhindu. Tsaari kogumikud on leidnud toetust Kultuurkapitalilt, kriitikud on neist kiitvaid retsensioone teinud ja j?rgesid ootama j??nud.Varasemates «Saladusliku tsaari» kogumikes r??giti sellest, kuidas Maale l?heneb hiigelasteroid Tooni, mis ?hvardab l?petada inimkonna eksistentsi. Otsustatakse otsida elluj??misv?imalusi mujalt p?ikeses?steemist, kuid pagemiseks ei j?tku k?ikidele ressursse. Mahaj??jad kaevavad varjendeid, v?ideldakse p??semisvahendite p?rast, hiljem aga heideldakse juba Tooniga saabunud v??raste eluvormidega. «Droonide m?ngus» on juttu sellest, kuidas inimkond kohtub v??raste biomasinate ja tehisintellektidega k?ikjal meie t?hes?steemis. ?htlasi leitakse ka vastus inimesi kaua vaevanud k?simusele, miks tulnukad siia ?ldse tulid. J.J. Metsavana, Maniakkide T?nav, Kaisu Ann Karuk?pp, Tea Roosvald, Reidar Andreson, Mann Loper Saladuslik tsaar 5: Droonide m?ng Koostanud Maniakkide T?nav Kaanepilt Meelis Kro?etskin Siseillustratsioonid Tea Roosvald Toimetanud Eva Luts Kirjastus Fantaasia ISBN 978-9949-578-81-8 ISBN 978-9949-578-82-5 (epub) Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital S?naseletusi Asteroid Tooni – v??ra tulnukrassi t?helaev, millega saabus Maale tulnukate ksenoformimismaterjal. Digitaalid – digitaliseeritud ja virtuaalreaalsuses elavad inimesed. E-Eesti – digitaalsete inimeste ?hendus v?itluses Kuu Kultuuriga. Ekshumaanid – inimesed, kes puutusid kokku tulnukate ksenoformimismaterjaliga ja muteerusid tundmatuseni intelligentseteks, hiidputukate sarnasteks olevusteks. Ippolit – algselt Maa orbiidi kosmosepr?gist puhastamiseks m?eldud orbitaals?steemi algeline tehisintellekt. Hiljem programmeeris estronaut nimega Jaak selle ?mber ja s?steem hakkas otsima ja h?vitama s?jakoldeid Maal, eriti Eestis ja selle ?mbruses, eesm?rgiga kaitsta Eestit v?imaliku s?jalise r?nnaku eest. Jaan Kallos – Maailmal?pus?dades Eesti Kaitsej?udude Lennart Mere nimelise ?ksiku Soomusjalav?epataljoni B-kompanii ?lem. Hiljem pataljonist j?rele j??nud ?ksuse ?lem. Sai vigastada tulevahetuses, kui kogus Kuu Kultuuri ?lesandel Eesti asulatest lapsi, et neid Kuule viia. Tema haava ravisid ekshumaanid, kuid selle tagaj?rjel hakkas ?hes kehapooles vohama v?hkkasvaja, mille t?ttu see kehapool amputeeriti ja pandi kr?okasti. Amputeeritud poole asemele loodi alles j??nud kehale k?berneetiline protees. Hiljem, teaduse arenedes raviti terveks ka amputeeritud kehapool ja varustati samuti k?berneetilise proteesiga. Kaks kehapoolt olid v?imelised ?hinema ja koos tegutsema. Kuu Multirahvuseline Kultuur – Kuul loodud eri rahvuste kosmosebaaside ?hendus. Maailmal?pus?jad – p?rast seda, kui t?heteadlased ennustasid, et hiidasteroid Tooni p?rkab kokku Maaga, hakkasid inimesed pagema eeldatavast kokkup?rkekohast v?imalikult kaugele, Baltikumi ja Skandinaavia suunas. Selle k?igus puhkesid p?genike ja kohalike vahel s?jad. Omnikud – v??raste asteroid sai teel Maale vigastada ja osa ksenomorfimaterjalist l?litus t??le. Pikal lennul omandasid nad laeva juhtiva tehisintellekti abiga teadvuse ja l?id laeval oma putuk-kultuuri. J??kuningannad J.J. Metsavana INFOT OLI LIIGA PALJU, SEE H??GUS TAIDO EES olevatel erksav?rvilistel holoekraanidel ning pani ta niigi v?sinud silmad valutama ja vett jooksma. Pisarad jooksid m??da p?ski alla ning k?lmusid habemesse, moodustades seal pikki purikaid. Kuid Taido ei teinud sest v?ljagi, sest k?lmal polnud tema ?le enam mingit m?ju. Tegelikult olid putukate eksperimendid muutnud ta tundetuks ka ?hupuuduse, radiatsiooni ning k?igi muude kehaliste aistingute suhtes. Vaid Taido m?istus oli endistviisi erk ja tundlik, t?idetud peamiselt k?ll tohutust t?dimusest ja vihast. Vihast k?igi putukate vastu, kes olid tema ja ta kaaslased kinni p??dnud, neid piinanud ja sandistanud ja sundisid n??d teda – ainsat elluj??nut nende heaks edasi t??tama. Taido n?hkis m??rdunud k?isega n?gu ning keskendus uuesti ekraanidele. ?le nende libisesid l?pututena n?ivad read, erinevate s?steemide, alams?steemide, kontrollerite ning kontrollerite sees olevate lisakontrollerite staatustest v?i vigadest. CPU1-2k laetud. CPU1-4k laetud. CPU1-15k – Laadimine eba?nnestus! M?lumoodul puudu ja/v?i vigane! S?steemi alglaadimine peatatud, taask?ivitamiseks vajuta suvalist klahvi. Ahaa, seal siis viga oligi! Taido ajas end p?sti ja k?ndis l?bi holoekraanide, juhtruumi tagaosas olevate k?rvalet?stetud p?randapaneelide virna juures oleva ?ahtini, mille p?hjas asus laeva ?ks t?htsamaid kompuuters?steeme. Ta ronis v?ikest redelit m??da alla ning asus vigast protsessorit otsima. CPU1-1k, CPU1-2k... CPu1-15k, k?es! Ja selle m?lumooduli pesa oli t?epoolest t?hi. Taido sobras taskutes, leidis vajamineva komponendi ning vajutas selle pr?ksuga paika. Midagi vedelat tilkus selle k?igus plastikust kattekilbile. Taido kummardus seda l?hemalt silmitsema ja m?istis, et tegemist oli ta oma verega. Ta oli m?lumooduli terava servaga k?e puruks l?iganud ning polnud seda isegi mitte m?rganud. «Saatus?! Raporteeri tulemustest?» kostis ta pea kohalt r?gisev h??l. Taido vaatas ?les ja n?gi, et t?lkur oli roninud kompuutri?ahti ??rele ning kiikas sealt alla. Oleks olnud kohutavalt kerge end p?sti ajada, t?lkurist kinni haarata ja ta siis vastu arvutis?steemide teravaid nurki puruks peksta. Kiusatust suurendas veel seegi, et bioroboti nahkotti meenutav keha tekitas temas meeletut j?lestust. Ent Taido hoidis end tagasi. Ta teadis v?ga h?sti, et kuskil t?lkuri taga luuras ka ?ks putukatest. See v?ike v?rdjalik biomasin ei osanud ju iseseisvalt astudagi. «Kui te poleks laeva n?nda p?hjalikult r??stanud, oleks parandus m?rksa lihtsam!» k?ratas ta ning ronis ?ahtist v?lja, virutades selle k?igus n?iliselt poolkogemata t?lkurile jalaga. ?nnetu nahkmuna kaotas tasakaalu ja veeres p?rgeldes ja arusaamatuid s?nu mulisedes juhtruumi nurka. Bioroboti isand – sajakilone sinakalt l?ikiva kitiinkoorikuga putukas – l?ksutas hoiatavalt s?rgu. Taido oli n?inud, kuidas need samad s?rad l?ikasid Eirilt k?e k?ljest, nagu oleks see tehtud pehmest vahtplastist, ja temas l??mav viha asendus hirmuga. «Staatus!» n?udis end tagasi p?sti ajanud muna uuesti. Taido silmitses selle silmitut-ninatut n?gu ning taipas esimest korda, et selle k?ljes olevad sinakad huuled v?isid vabalt p?rineda Eiri kehast. Hetkeks oli Taidol tunne, et ta hakkab oksendama, aga toiduj??tmete asemel kerkisid talle kurku hoopis k?rvetised. Ta vaarus putukat ja tema neetud t?lkurit eirates tagasi holoekraanide juurde ning tegi kogu s?steemile restardi. M??da ekraane hakkasid jooksma taas juba p?hekulunud read: CPU1-2k laetud. CPU1-4k laetud. CPU1-15k juures laadimine peatus. Taido ei julgenud isegi hingata, kas t?esti oli s?steem kokku jooksnud? Oli ta ?hendanud protsessoriga vigase m?lumooduli? Ent seej?rel ilmus ekraanile m?rkroheline «Laetud!» ning s?steem j?tkas juba triviaalsemaid k?ivitusriituseid. Taido hingas pahinal v?lja, tundes, kuidas endine viha, hirm ja v?simus taandusid, tehes ruumi meeletule v?idur??mule. Ta oli selle neetud arvutis?steemi alistanud! Taido r??mu suurendas veel asjaolu, et t??korras laev omas tema peas ?ha rohkem kuju v?tvas p?genemisplaanis v?ga olulist kohta. «STAATUS!» kriiskas v?rdjast t?lkur juba kolmandat korda. «KOHE! KURAT V?TAKS, KAS ON NII RASKE OODATA!» karjus Taido. Ekraanidel oli samal ajal arvutis?steemi k?ivitumine viimaks l?ppenud ning Taido sisestas v?risevate k?tega anal??siprogrammide stardik?sud. N??d s?ltus k?ik sellest, kas reaktor oli t??korras. V?i siis t?psemalt selle k?ivituslaserid. Taas jooksid m??da ekraane l?putuna n?ivad loendid vigadest. See oli uskumatu, kui palju andureid ?hes t?helaevas v?is olla ja kui palju v?isid nad h?daldada. K?ll ?hur?hu ?le, k?ll luukide, k?ll mingite jumal teab mille jaoks m?eldud mootorite. Kulus terve igavik, enne kui kontroll viimaks reaktorini j?udis. A1– laserkontroller port112 – OK! A2 – laserkontroller port211 – OK! A3 – laserkontroller port345 – OK! A4 – laserkontroller port406 – ?hendus puudub! Taido vandus pikalt ja mahlaselt, ?ks k?ivituslaser oli kas lennu v?i putukate tegevuse t?ttu rivist v?ljas. See v?is olla vaid t?hine viga, l?his v?i katkenud juhe – aga see v?is olla ka t?sine rike. Selline, mida sai kogu p?ikeses?steemis parandada vaid Kuu tehastes. Kuid ehk piisab ka vaid kolmest laserist? Taido oli elektroonik, mitte tuumainsener, aga arvestades kommet t?helaevades alati k?ike dubleerida, v?is neljas laser olla vabalt vaid varuks. Midagi teravat tonksas talle ribidesse. Taido p??ras pead ja avastas end vaatamas otse s?gaval kandilises putukapeas paiknevaisse tillukestesse n??psilmadesse. M?lemad sama elutud ja m?ttelagedad nagu kauge kosmoselaeva signaaltuled. «Ma sain selle neetud arvuti k?ima ja tundub, et ka reaktor v?iks k?ivituda,» k?hvas ta segajale. T?lkur kandis tema s?nade m?tte ?mber putukale arusaadavasse haisukeelde ning viimane koristas oma terava sarve ta ribidest. «Mida on veel vaja?» p?ris t?lkur, olles vahetanud putukaga mitmeid uusi haisupahvakuid. «Vaja milleks?» «Et laev t??le saada?» «K?tust, laeva paagid on t?iesti kuivad.» «Kust seda saab?» Kogu putuka ja t?lkuri vestlus l?hnas, nagu oleks midagi roiskuma l?inud. «Kust mina tean! Ma pole midagi sellist kunagi teinud. Ilmselt on kuskil pumbad ja voolikud, mis tuleks l?kata j?? all oleva ookeanini, et sealt raskevesinikku ja heeliumi filtreerida. Kui te neid pumpasid pole muidugi juba pulkadeks lammutanud.» «Filtrid?» «Jah filtrid, asjad, mis nopivad veest reaktorik?tuseks vajalikud osakesi.» «Ma tean, mis on filtrid, aga kus need on?» «Kuskil laevas,» Taido tegi k?ega ebam??rase viipe, mis h?lmas poolt nende ?mber olevat pimedat ruumi. «Jumal k?ll, ma t?esti ei tea.» «Tee kindlaks!» Taidol oli taas kange soov putukas p?rgu saata, ent l?ppkokkuv?ttes poleks see midagi muutnud. Nad oleksid viinud ta tagasi hiigelsuurde h?marasse kambrisse oma j??pesa k?ige s?gavamas nurgas ning seal olev poolelus p?ramiid oleks teda niikaua piinanud, kuni ta oleks olnud valmis mitte ainult laeva remontima, vaid ka kogu inimkonda reetma. Pealegi tahtis ta ka ise laeva t??le saada. Taido hellitas lootust, et k?llap siis, kui nad kosmoses on, suudab ta ka putukad kahjutuks teha. See oli muutunud ?heks ta lemmikm?nguks – m?elda v?lja viise, kuidas j?rgneva kosmosereisi ajal ?ht- v?i teistmoodi kontroll endale v?tta. Seda, et putukad ta maha j?tavad, ei uskunud Taido hetkekski. Need kitiinsed tulnukidioodid ei olnud v?imelised iseseisvalt lihtsamaidki inimeste s?steeme remontima. Kuidas nad olid ?ldse Enceladusele j?udnud, oli paras m?stika. Ilmselt oli siin s??di see ?raneetud p?ramiidjas identiteet, hoopis erinev kogu tulnukate muust massist. Vot see oli juba asi, mida tasus karta. Erinevalt putukatest jagas ta arvutitest ning inimestest liigagi palju. Ootamatu m?ra kiskus ta neist m?tetest eemale. Taido t?stis pilgu ning tardus. L?bi kitsukese ukseava pressis end kambrisse korraga viis putukat. V?rreldes tema valvuriga olid need v?iksemad, aga tunduvalt v?ledamad. Putukad valgusid kiirelt ?le kogu p?randa, seinte ja lagede ning hetk hiljem olid nii Taido kui ta valvur igast k?ljest sisse piiratud. «Mis siis n??d?» p?ris ta ehmunult, ent valvur-mutukal polnud aega talle vastata. Tema ja ?lej??nud laskusid l?hikesse ja teraval?hnalisse vestlusse, mis l?ppes j?rsu r?selusega. Kolm sissetungijat rabasid s?rgadega valvuri pihast, k?rist ning turjaharjastest ning kaks ?lej??nut l?ikasid talt k?ik kuus jalga ning sarved k?ljest. Valvur siples ja v??nles kogu selle protsessi k?igus meeletult ning selle vaatamine valmistas Taidole sadistlikku headmeelt. Said n??d, v?rdjas, n??d tead, mis tunne on, kui sinu endaga nii tehakse, m?tles ta rahuloluga. Olles valvuri k?igist j?semetest vabastanud, p??rdusid putukad Taido suunas. Mitmed sarvepaarid haarasid tal k?test-jalgadest ning hetkeks tundus, et ka tema j?semed l?hevad eemaldamisele. Kuid ?nneks tahtsid nad vaid Taido liikumist piirata. Ilmselt olid nad korduvate katsete najal selgeks saanud, et inimesed ei suutnud, erinevalt putukatest, endale uusi j?semeid kasvatada. Putukad hakkasid vaikselt tagasi ukse poole suunduma, teda endaga kaasa vedades, ning Taido tundis r??mu Enceladuse olematu gravitatsiooni p?rast. Pisut suurema raskusj?u korral oleks ?iletiteradena teravad s?rad ta kahtlemata puruks rebinud. Viimane, mida ta enne koridori lohistamist n?gi, oli see, kuidas ?ks putukatest t?lkuri ?les korjas. Seej?rel vedasid need kurat-teab-kust tulnud putukad teda juba v?lisl??si suunas. Enceladuse atmosf??r tervitas neid vaakumile l?hedase ?hur?hu, ?litugeva kiirgusfooni ning ligi sajakraadise pakasega. Kunagi oleks piisanud vaid ?hest neist tingimustest, et ta loetud minutitega tappa. N??d kujutasid need pigem ajutist ebamugavust. Taido silmitses ?liaeglaselt maapinna suunas langevaid hiigelsuuri lumekristalle ning m?tiskles endamisi selle ?le, et kas isegi vaakum suudaks teda praegu tappa. Ilmselt mitte, leidis ta ning v?ttis pisut mugavama asendi, haarates ?he putuka peast. Viimane turritas ?rritunult harjaseid, aga Taido ei teinud sest v?ljagi. L?bi l?putu lumesaju paistev h?mar maailm meenutas oma ?hetoonilisusega pliiatsijoonistust. Kaugel ekvaatori juures t?usid kosmose suunas tuhandetest vulkaanisuudest pursatud veeauru font??nid. Alguses, siis kui nad olid just maandunud, tundusid Taidole need vapustavalt ilusad. N??d ei suutnud ta kr?ovulkaanide suunas vaadatagi. Putukad olid suutnud ?llatava t?hususega muuta k?ik selle taevakehaga seonduva vastikuks. Nende pesa sissek?ik ise asus laevast vaid paarisaja meetri kaugusel. Ilmselt polnud elukad viitsinud p?rast laeva maandamist eriti kaugele minna. Pesa sissek?igu juurde j?udnuna koputas ?ks mutukatest vastu uksomnikut, kes paotas seepeale enda tohutut kitiinist seljakilpi ja lasi nad sisse. V?lispinnast mituk?mmend korda tihedam ?hur?hk pani Taido pea ringi k?ima ja k?rgem temperatuur m?jus saunaleitsakuna. V?ttis pisut aega, enne kui ta modifitseeritud keha sellele vastavalt reageeris ja selle ajaga j?udsid putukad juba ?hte j??sse uuristatud peatunnelisse. Viimane oli piisavalt j?me, et seda m??da oleks mahtunud s?itma v?iksem kosmoses?stik, ning oli tihedalt t?idetud eri suuruses ja suundadesse ruttavate putukate kolonnidega. N?rk gravitatsioon tundus neile sobivat, v?imaldades sibada ka m??da tunnelite seinu ning lage. Tunnelit ennast valgustasid teatud intervalli tagant selle ?narustesse paigutatud helendavad mardikad ning aeg-ajalt sattus nende teele ka suuremaid harukambreid, kus ?hkisid raskelt elevandisuurused elajad, kes kujutasid endast mingitlaadi elusaid soojapuhureid. Taido j?lgis seda k?ike v?imalikult t?helepanelikult. Iga detail, mida ta putukatest ?ppis, v?is olla nii p?genemisel kui nende vastu v?itlemisel hindamatu v??rtusega. N?iteks oli ta hiljuti avastanud, et tegelikult oli pesas mitu munevat ema ning nende j?rglased olid pisut nii v?rvitoonilt kui suuruselt erinevad. Arvestades, et teda edasi tarivad putukad olid samuti oma v?limuselt varasematest k?sutajatest erinevad, oli ilmselt toimunud kuskil tulnukate hierarhias mingitlaadi paleep??re. ?ks ema oli v?tnud teise ?le v?imu ning koos sellega v?tnud ?le ka tema – Taido. Seda teooriat kinnitas ka asjaolu, et teda veeti teises suunas kui tavaliselt. N??d j?i ainult k?simus, et kas uus ema soovis samuti kosmoselaeva t??le saada v?i olid tal Taidoga mingid uued ja hirmsamad plaanid. Taido alateadvus maalis abivalmilt talle silme ette m?ningaid piinarikkaid m?lestusi ning ta judises vastikusest ja vihast. Ehk peaks ta p??dma putukaile vastu hakata? V?ibolla l?ikaksid nad siis ta t?kkideks ja p??staksid edasistest ?udustest, m?tles Taido. Kuid ainus pilk teda hoidvatele sarvedele kustutas kohe igasugused sedalaadi m?tted. Putukad olid vahepeal j?udnud ilmselt oma sihtpunkti ja aeglustasid k?iku. Nad olid pesa niiskemas osas, mille koopasarnaseid kambreid t?itsid tihedalt meetri-kahe k?rgused k?rjed. Arvestades, et ?hest neist ukerdas parasjagu v?lja ?leni limaga kaetud v?rske putukas, oli tegemist nende v?rdjate haudejaamaga. ?ks k?rgedest tundus eriti suur ja just sinna nad Taido toppisidki. K?rje sisemus oli kergelt libe ning ?hk haises tugevalt p?lenud plastmassi ja roiskunud liha j?rele. Kuid Taido ei lasnud end sellest h?irida, ta t?mbas end k?rje p?hja kerra, pani silmad kinni ja uinus peaaegu silmapilkselt. * «Sa kasutu ussike,» l?hnas Korraldajanna vihaselt. Ta hiigelsuur keha k?rgus j?semeteta omniku kohal nagu m?gi ning ning viimane tundis ?heaegselt nii s?gavat imetlust kui ka hirmu. «Need olid Uued, nad katkestasid mind olulisel hetkel. Ma arvan, et olen saanud j?lile, kuidas maalaste laeva parandada ja k?ivitada,» ?ritas ta vabandada. «Ja lasid endal j?semed k?ljest rebida? Nagu mingil noorel nuumomnikul?» «Need kasvavad enne kolme ts?klit tagasi... ma juba tunnen, kuidas kihelus algab,» l?hnas omnik arglikult ning vehkis oma naeruv??rselt tillukeste j?semek?ntidega. «Liiga kaua!» l?ikas Korraldajanna tema n?rkadele l?hnadele vahele. Ta virutas omnikule oma gigantliku j?semega, lennutades ?nnetu putuka kuningliku kambri nurka. «Ja mis inimesest sai?» «Uued v?tsid ta kinni.» Korraldajanna oleks ??repealt mitu v?ngemat l?hna v?lja paisanud, aga suutis veel viimasel hetkel n??rme kokku pigistada. «Sa lasid inimese kinni v?tta? Sa ju teadsid, et ta on meie viimane?» «Ma olin ?ksi, mul polnud mingit...» «Kes n??d siis t?helaeva t??le paneb, sina?» Omnik vaikis ning surus alandlikkuse m?rgiks pead vastu p?randat. Piisavalt vana isendina teadis ta juba, et tal polnud ainsatki vabandust v?i ?igustust j?rele j??nud, millega Korraldajanna viha leevendada – pigem vastupidi. «Ja n??d kao minema, mine laku puugipiima ja kasvata jalad tagasi! Su n?rgad l?hnad v?sitavad mind.» «Pesarkonna nimel,» vastas omnik ja p?genes emakambrist – v?i v?hemalt ?ritas seda teha. Korraldajanna silmitses m?ne hetke, kuidas ta alluv k?ntidel minema ukerdas, ja andis seej?rel kopsomnikule k?su kogu vestlus kambrist eemaldada. Tegelikult teadis Korraldajanna v?ga h?sti, et omnik polnud tegelikult juhtunus s??di. Teistes oludes oleks ta ilmselt lubanud sellel ?nnetul isegi endaga paarituda. Arutlusv?imet ja intelligentsi oli temas kindlasti rohkem kui enamusel ta vendadest ja neid geene oli oluline s?ilitada. Aga samas vajas Korraldajanna ka h?dasti kedagi, kellele enne vestlust ?petajaga viha v?lja valada ja antud omnik oli lihtsalt olnud selleks k?ige sobivam. Ta nuusutas veelkorra ?hku, veendus, et k?ik varasemad emotsioonid ning m?tted olid kadunud, ja aktiveeris siis enda keha tagaossa paigaldatud siiriku. «?petaja!» «Jah, ma kuulen.» «Sinu uued emad takistavad j?lle inimeste kosmoselaevaga seotud t?id. Hetk tagasi r??visid nad sinu poolt abiks antud inimese ja vigastasid ?hte mulle olulist omnikut.» Tekkis hetkeline vaikus, ilmselt v?ttis ?petaja m?nega uutest ?hendust, et infot kontrollida. «Jah, nad tunnistasid oma teo ?les.» «Ma tahan inimest tagasi! Ilma temata pole mul mingit v?imalust seda masinat t??le saada.» «Nad ei ole sellega n?us.» Korraldajanna harjased t?mbusid vihast turri. «Kuidas pole n?us?» «Nad v?idavad, et kosmoselaev on kasulikum, kui ta j??b siia. Me saame selle lammutamisest pesarkonna jaoks hindamatu koguse materjale, mis on muidu siin taevakehal kas t?iesti puudu v?i v?ga raskelt k?ttesaadavad.» «Aga nad said ju juba ?he kosmoselaeva. Selle, millega minu praegune inimene saabus. Kas neist materjalidest ei piisanud?» «Nad ?tlevad, et ei. See oli palju v?iksem s?iduk ning pealegi toimus raketi lahtiv?tmisel plahvatus, mist?ttu l?ks suurem osa materjalist kaduma.» «See pole minu s??, et nad olid saamatud nagu pimedad vaglad!» vihastas Korraldajanna. «Ma tean, et raketti on vaja!» l?ikas ?petaja ta vihapurskele vahele. «Minu programm n?eb endiselt ette teie Maale viimist ja ma kavatsen seda ka teha.» «Siis anna neile k?sk inimene viivitamatult tagasi tuua.» «Kahjuks ei allu nad enam mu k?skudele.» See pani Korraldajanna t?siselt jahmuma. Oli ?ks asi hakata vastu teistele emadele, aga hakata vastu ka ?petajale endale? Need uued pidid olema hullud, kui nad julgesid nii teha. «Siis karistage neid!» n?udis ta. «Ma tegelen sellega,» s?nas ?petaja ning katkestas ?henduse. Korraldajanna tundis kerget ?nnejoovastust. Ta oli uusi emasid ja nende s?nnitatud omnikuid vihanud algusest peale. Nad olid k?iges paremad, paremad l?hnatundmises, ?huta ruumis olemises ning olid seejuures veel ka m?rksa ilusamad. Mis aga k?ige hullem! ?petaja kippus neid ka pidevalt k?iges eelistama. Kuid mitte enam, sedalaadi h?bematus ei saanud j??da karistuseta. K?tte oli j?udnud hetk, mil ka ?petaja pidi tunnistama, et ta lemmikud olid tegelikult t?namatu Mass, ja m?istma, kes tegelikult oli ta k?ige truum alluv. «Tooge mulle paaritujaid!» n?udis ta valvuritelt. P?rast sellist v?itu oli ta m?ningase hellituse ?ra teeninud. * Taido n?gi unes nende kinniv?tmist. Nad seisid oma mechadega kolmekesi laeva ees. Tema, Eiri ja Ank. Pidevalt aeglaselt langev lumi oli kogu t?helaeva mitmek?mne sentimeetrise kihiga katnud, moodustades laevast p?rinevast soojusest sulades ning uuesti k?lmudes selle alumistel sektsioonidel fantastilisi katedraale meenutavaid struktuure. «Sisemine soojus on nullil?hedane. See t?hendab, et mingid akud ja s?steemid seal t??tavad,» s?nas Ank. «Midagi veel?» Eiri raputas pead. «Laevas puuduvad igasugused elum?rgid. Tundub, et tulnukad on surnuks k?lmunud v?i maandumisel hukka saanud.» Taido noogutas. «Selle v?rra on meie t?? lihtsam.» Nad sumpasid raskete lahingumasinatega l?bi koheva lume l?hemale. «Tegelikult on imetlusv??rne, et laev on nii heas korras. See pole ju m?eldud taevakehadele laskuma,» ning just sel hetkel neid r?nnati. J??purikate varjust ilmusid k?mned tumedad ebanormaalselt kiirelt liigutavad kujud, kes tormasid kolmiku suunas. Taido tahtis h?pata, aga ta mecha oli tardunud, ega allunud k?sklustele. Ta vaatas oma kaaslaste poole ja ka Eiril tundus olevat sama probleem. Vaid Ank t?stis oma mecha tervatoru ja tulistas, hele s?hvatus p?letas end l?bi langeva lume ning tabas aurupahvakut ?hku l??es mitut keret. Siis j?udsid luupainajalike v?limustega koletised temani. Lahingumasinad paisati ?mber ja Taido ?rkas karjudes ?les. Pimedus m?jus ajatajule laastavalt. P?evad, tunnid ja minutid kaotasid t?henduse ning j?id vaid painavad m?tted, hirmud ning ?ha naeruv??rsematena tunduvad lootused. Taido ?ritas eriti keskenduda just neile, meenutada k?ike, mida ta teadis reaktoritest, kosmoselennust ning arvutis?steemidest. ?kski infokild ei olnud ?learune, ka t?hine idee v?is aidata tal paremini toime tulla laeva remondi ning hiljem selle tulnukate k?est tagasikaaperdamisega. Ja siis tuleb ta tagasi, koos spetsiaalselt asteroidide l?hkumiseks m?eldud vesinikpommidega. See viimane tundus seejuures isegi liiga kiire lahendus. Taido oleks tahtnud, et putukad piinleksid. Nii nagu olid tema ja ta kaaslased piinelnud ?lekuulamiste ja julmade katsete k?es. ?ks tubli saja megatonnine tuumalaeng seda aga juba ei tee. Aegam??da muutusid aga need fantaasiad t??tuks. Taidole meenus hoopis Villa Mare, Kuul asuv Eesti baas, seal olevad s?brad ning Eiri ja Ank, keda ta enam kunagi ei n?e. Eriti tundis Taido puudust Eirist, t?druk oli talle juba varemgi meeldinud ning talle tundus, et koos kitsas kapslis Enceladusele lennates oli tekkinud nende vahele mingi imelik, aga m?nus side. Side, mille olid putukad s?na otseses m?ttes koos Eiriga pooleks hammustanud. L?puks oli Taidol isegi heameel, kui tulnukad t?nni avasid. Nad koukisid ta toorelt v?lja nagu m?ne k?rge sattunud pr?gi ja vedasid peatunnelisse. Mida edasi, seda rohkem nad putukaid kohtasid. L?puks tuli Taido kandjatel joosta m??da teiste putukate kehi ning lisaks nende rohkusele torkas ka silma putukate ?le?ldine peataolek. Sirgetes rivides eesm?rgip?rase sibamise asemel koondusid nad mustjateks klompideks ja aegajalt tundus toimuvat isegi midagi v?itluse sarnast. Nende teekond l?ppes hiigelsuure maa-aluse ruumi suudmel ning Taido tundis, kuidas tal seest k?lmaks t?mbus. See oli sama kamber, kus oli teda korduvalt piinatud v?i siis t?psemalt – ?mber t??deldud. See kujutas endast hiigelsuurt ?marat kera, mida ?ritasid ilma erilise eduta valgustada tuhanded valgusputukad. Kera p?hjas valitsevast h?marusest kerkis esile umbkaudu kahe meetri k?rgune tundmatu tehnoloogia abil loodud p?ramiid, mille k?ljes tundis Taido ?ra mitmeid kosmoselaevast ja selle arvutis?steemidest p?rit detaile. P?ramiidi ees seisid kaks muljetavaldava suurusega tulnuk-putukat. M?lemad olid ?lej??nutest v?hemalt viis korda suuremad ning nende matsakas t?nnikujuline tagakeha andis tunnistust, et tegemist pidi olema kuningannadega. K?ik ?lej??nud putukad hoidsid neist aupaklikusse kaugusesse ning asustasid tiheda massina kera seinu ja lage, viibutades Taido suunas ?hvardavalt s?rgu. Taido viidi loomulikult otse p?ramiidi jalamile, kahe piraka ema vahele. Kuskilt tema selja tagant ilmus v?lja putukas, kes kandis l?ugade vahel vihatud t?lkurit. Ta asetas selle ?he ema ette, kes napsas sellest suistega kinni ja t?stis ?hku. «L?lita see v?lja!» krigises t?lkur. «V?lja misasi?» «Meie ?petaja, pane ta seisma.» Eluka kehakeel viitas justkui sellele, et silmas peeti toda v??rikut p?ramiidi. See asi oli nende tulnukate ?petaja? Miks tahtsid nad siis, et ta selle seiskaks? Miks nad seda ise ei teinud? Kas masin oli rikki l?inud ja segas neid n??d kuidagi? Taido astus p?ramiidile l?hemale. Kahtlemata oli tegemist mingitlaadi arvutiga. ?nnetuseks polnud tal v?himatki aimu, kus selle v?ljal?litamise nupp v?is asuda. Kuid arvutite sulgemiseks oli ka muid viise. Ta tegi ringi ?mber p?ramiidi ja avastas, et see polnud sugugi nii monoliitne, kui tundus. Tegelikult koosnes masin tervest hulgast v?iksematest blokkidest, mis olid omavahel ?hendatud j?medate mustade ning roheliste kaablisarnaste moodustistega. V?i v?hemalt need n?isid nagu kaablid. «Mul oleks vaja t??riistu, millega saaksin kaableid l?bi l?igata,» p??rdus ta ema poole. «R??gi, mida teha tuleb, ja me teeme seda ise.» «Olgu, alustuseks proovige seda,» s?nas Taido ja osutas ?hele ?sna p?ramiidi jalamil olevale soolikataolisele juhtmele. Kohe kargas ?mbritsevast putukamassist esile ?ks s?duritest, kes enda sarvedega nagu k??ridega juhtme l?bi l?ikas. Katkenud vooliku otstest paiskus musta veretaolist vedelikku ning hetkeks tundus Taidole, nagu oleks terve p?ramiid v?patanud. «J?tka!» n?udis ema, ning Taido m?istis, et tema t?? polnud kaugeltkil?ppenud. «J?rgmisena v?iks proovida seda,» osutas ta umbropsu j?rgmisele voolikule. «Kas j?i seisma?» k?sis ta. «J?tka!» Taido j?tkas ?ha uutele ja uutele voolikutele osutamist. See oli esimene tulnukate antud ?lesanne, mille t?itmisest tundis ta isegi pisut r??mu. P?rast seitsmendat v?i kaheksandat voolikut, Taido oli lugemises juba sassi l?inud, l?bistas p?ramiidi veider v?rin. Ruumis kostis ?heks jubedaks hetkeks ?lik?rge vilistamine ning p?ramiidi katvad peened karvad v?i antennid vajusid longu. Taido osutas igaks juhuks veel ?hele soolikale v?i voolikule, aga selle asemel ilmusid ta selja tagant kandjad, rabasid tast kinni ja vedasid tagasi nukkumiskambris asuvasse kongi. * Korraldajanna tegeles parasjagu paaritumisega, kui tema tagakehasse istutatud siirik ellu ?rkas. Erinevalt tavap?rasest ei saabunud sealt ?htegi selget lauset, vaid ainult ?ks v?ga kirgas emotsioon. korraldajanna tundis, kuidas teda valdaks hetkeks ?hekorraga nii paanika, valu kui surmahirm. Seej?rel emotsioon kadus. Korraldajanna raputas arusaamatust s?numist segasena paarituvad isased endalt maha ja ?ritas ise ?petajaga ?hendust saada. Ent siirik vaikis ja see t?itis Korraldajanna kohutava hirmuga. ?petaja oli alati olemas olnud, siirik oli temasse istutatud juba siis, kui ta oli veel pehmekestaline vastne ja sellest alates polnud Korraldajanna p?evagi ?ksi. Ta ajas end p??rasena tagajalgadele ja paiskas v?lja seeria teravaid kutsungil?hnu, mida kopsomnikud kohe v?imendama ning l?hnak?ikudesse edastama asusid. Igal pool tema hiigelsuure pesakambri seintes ja lagedes avanesid j?rjest sissep??suluugid ning l?bi nende tormasid kohale segaduses ning v?itlusvalmis omnikuid. Samal ajal hakkas kambri suure peasissek?igu poolt levima rahutust tekitavaid l?hnu. Need r??kisid v?itlusest ja surmast ning kinnitasid Korraldajanna k?ige hullemaid kahtlusi. Uued noored emad olid alustanud m?ssu nii tema kui ?petaja enda vastu. Viimane tundus nii kujutlematult v?igas ning suur kuritegu, et seda oli raske uskuda. Aga uued spetsiaalselt Enceladuse pinna jaoks loodud emad kippusidki tavalise pesarkonna loogika alla mitte mahtuvat. Kiiresti l?bi erinevate avauste sissetulvavad r?nduromnikud moodustasid samal ajal ?mber ema l?bitungimatu mitmekihilise kitiinist kilbi, suunates oma teravad ja m?rgiga niisutatud l?ikursarved oletatavate ohuallikate suunas. Viimaks j?udsid kohale ka Korraldajanna side- ja luureomnikud, kes asusid ?heskoos ning segil?bi uudiseid edastama. Selgus, et asi oli t?pselt nii hull, kui Korraldajanna oli kartnud. Uued emad olid t?stnud m?ssu. Nad olid keeldunud ?petajale allumast ning ta inimese teadmisi kasutades ajutiselt v?lja l?litanud. V?ib-olla ka p?riselt, selle viimase osas l?ksid omnikute arvamused lahku ning l?hnamolekulid lootusetult segamini. P?rast seda k?iku olid uued emad mobiliseerinud viivitamatult k?ik oma saadaolevad r?ndurid ning asunud vana p?lvkonna omnikuid k?rvaldama, ning paljude j??nused ootasid juba massiks keetmist. Erinevatest kambritest tulvavad lahingute, surma ja piina j?rgi lehkavad l?hnad aina tugevnesid. Nagu ka teda ?mbritsevate omnikute k?simused – mis edasi? Emand vaagis kiirelt erinevaid talle j??nud v?imalusi. Kogu pesa tagasiv?tmiseks polnud tal piisavalt j?udu, parimal juhul sai ta ehk tagasi vallutada vaid vastsekambrid ja veel m?ned t?hisemad p?hik?igud. Aga see oli ka k?ik! Eriti veel arvestades, et vastased olid k?ik olulisemad massikeetmiskambrid samuti enda k?tesse haaranud. «Esiteks tuleb otsida ja vabastada inimene,» teatas ta enda alluvaile. «Teiseks tuleb v?tta kaasa niipalju vastseid kui v?imalik ning taanduda v??rasse t?helaeva. Me peame pesarkonna maha j?tma ning lendama Maale. Nii nagu ?petaja plaan seda ette n?gi.» * Taido ei teadnud, kaua ta oli taas oma tavap?raselt v?givallast n?retavaid m?tteid veeretanud, kui k?rje kaas uuesti avati. L?bi selle pressiti talle pihku midagi pehmet, kleepuvat ning rabelevat ja Taidot l?bistas vastikusjudin. Luuk l??di tagasi kinni ning Taido asus okserefleksi alla surudes putukat katvat lima lakkuma. Vahet ei olnud, ta ei tundnud mingit maitset, sest p?rast seda, mis tulnukad olid temaga teinud, et teda kosmosele vastupidavamaks muuta, ei olnud ta enam p?ris inimene. Ta ei teadnud ka ise enam, kes ta oli. Olles l?petanud, asetas ta mutuka kambri k?ige kaugemasse nurka, aga see pani sealt kohe plehku ja ronis talle s?lle. Seal keeras ta end kerra ja j?i magama, nagu oleks ta maailma k?ige turvalisemas kohas. Millegip?rast m?jus see Taidole rahustavalt ja ta ei hakanud elukat minema ajama. Taido j?i uuesti magama, ning n?gi taaskord unes nende esimest Enceladusele naasmist, putukar?nnakut ning p?rast j?rgnevaid l?putuid katseid ja eksperimente. Ta n?gi, kuidas h?steeriliselt r??kivalt Eirilt ta jalad ning siis ka k?ed eemaldati. Kuidas Anki kolp kohmakalt purustati ning kuidas ta enda kehasse pikad kitsad augud l?igati ning neisse ?lilaadset p?letavat ainet m??riti. K?iki neid valusaid m?lestusi sai l?puks liiga palju, mist?ttu oli Taido ootamatu ?ratamise ?le isegi ?nnelik. Tema vanglaks olnud k?rg murdus pooleks ning k?mned sarved ja s?rad kiskusid ta valguse k?tte. Taido vahtis segaduses ringi. Midagi oli valesti, putukaid oli liiga palju ning nad olid ebanormaalselt ?revil. «Milles n??d asi?» p?ris ta t?redalt. «Vaja veel m?ni teie masin seisma panna?» aga kellelgi ei paistnud olevat aega t?lkuriga j?nnata. Selle asemel topiti ta ?hele omnikule kukile ning veeti uuesti l?bi juba tuttavaks muutuma hakanud tunnelite. Ka tunneleis oli midagi valesti. Nende p?randaid ning seinu katsid n??d merevaiku meenutavad vedelikuklombid ja siin-seal lebasid liikumatult j?semeteta v?i purustatud kehadega omnikute laibad. Tundus, et pesas oli tema magamise ajal puhkenud kodus?da. Taido m?istis, et ilmselt oli siin kuidagi m?ngus ka tema hiljutine tulnuk-bioarvuti peatamine, ning ta tundis v?ikest r??mus?hvatust. Mida rohkem paanikas putukad, seda kergem on p?geneda. Nad m??dusid osaliselt tunnelit blokeerivast elevandisuurusest putukast, kes lebas elutult v?ikese tiigi suuruses omaenda kuldse vere lombis, ning j?udsid ukseputukani. Ka see ebard oli tapetud. Tema rindmik oli koletu j?uga otsast rebitud ning suur kilbiselg osaliselt katki ega katnud enam tunnelisuud, lastes soojal ?hul auruna v?lja pahistada. Taidot vedavad putukad t?ukasid k?lmunud keha k?rvale ja j?udsid tagasi pinnale M??da j??pinda sibasid k?mned tuhanded eri suuruse ning kujuga putukad, osad neist kandmas siplevaid ning v??nlevaid vastseid, ning nende sihtpunktiks paistis olevat samuti t?helaev. Taidot vedavaid putukaid n?hes t?mbusid k?ik teised mutukad kohe k?rvale, vabastades tee, mist?ttu j?udis ta laevani enne teisi. Laev tundus olevat Taido r??muks ?hes t?kis. Ta oli k?ige rohkem kartnud, et ehk teevad hullunud putukad sellele viga. Aga selgus, et nad olid kosmoselaeva isegi j??st ja lumest puhastanud ning tegelesid paanilise evakueerimisega. Mitmed suured lastiluugid olid avatud ning neisse kerkisid v??nlevatest ning visklevatest vastsetompudest moodustatud riidad. Laeva juhtruum oli samuti ebaharilikult tihedalt putukatega t?idetud. Oma pahameeleks avastas Taido, et vastseid oli ka sinna ladustatud. Paark?mmend v??nlevat tompu oli topitud otse avatud arvutikompleksi ning Taido m?tles ?udusega, mislaadi segadust v?i l?hiseid v?isid nad seal p?hjustada. Keset ruumi oli ?ks emadest, ruum oli talle natuke liiga v?ike, mist?ttu oli ta pidanud end ?sna k?veraks t?mbama ning oli isegi raske aru saada, kuidas ta oli ?ldse luugist l?bi mahtunud. Taido veeti otse tema suiste ette ning kohe ilmus kuskilt toodi lagedale ka t?lkur. «Me peame lahkuma ja kohe!» r?gastas viimane. «Kuid laeva paagid on t?hjad? Neis pole k?tust.» «K?tus?» k?sis t?lkur. «Toitu, mootorid kasutavad toitu, et liikuda.» «Siis toida neid!» «Mul on selleks vaja vedada laost v?lja spetsiaalset filtrid ja voolikud, panna need vette ja...» «Tee k?ik, mis vajalik, mu omnikud aitavad sind,» katkestas ema teda ning kuskilt tema alt ja k?lgedelt ilmusid v?lja mitmed v?iksemad, kuid seda ?hvardavamate l?ikursarvedega putukad. * Korraldajanna poolt korraldatud vastur?nnak oli ?nnestunud ?llatavalt edukalt. Nad polnud mitte suutnud ainult inimest tagasi r??vida, vaid ka pesas piisavalt segadust tekitada ning see andis k?llalt vajalikku aega, et k?ik vastsed laevale t?sta. Kuid n??d olid ka uued emad suutnud end koguda ning pesa erinevad v?ljap??sud paiskasid v?lja uusi ning uusi r?ndureid. M?lemad armeed hoidsid veel distantsi, aga lahing oli enam kui v?ltimatu. Liiga palju kiirgust ja footoneid olendite silmat?hnides tegi r?ndurid segaseks ja muutis nad uljaks. H?re vaevuaimatav atmosf??r tihenes v?lja paisatud l?hnamolekulidest, mis kirjeldasid raevu ja soovi vastaseid l?plikult l?mastada ning massi ?mberkeetmisele saata. Korraldajanna m?istis, et enam tagasi hoida pole m?tet, ning lasi edastada r?nnakuk?su. Vaenupooled s??stsid edasi, p?rkusid kokku ja segunesid. Tuhanded teravad m?rgise s?ljega m??ritud sarvl?ikurid asusid t??le, rebides j?semeid ning kitiinkesti. Kohati puhkes v?itlus isegi mitmel tasapinnal, kuna peale pressivad uued v?rsked toetusj?ud ronisid esimeste lainete kukile ja r?ndasid sealt, moodustades kohati kuni seitsmekorruselisi lahingseinu. Kaugelt vaadates tundus see nagu kahe t?usulaine p?rkumine. M?lema kogenematu, aga raevust p??rase armee seas selgus kiirelt, et k?ige m?istlikum taktika on r?nnata vastaste jalgu ning tundlaid ja varsti kattis maapinda neist pehme tihe vaip. Liikumatuks, haistmisv?imetuks ning ka pimedaks torgatud vastased ei kujutanud enam mingit ohtu ja nad j?eti visklevate tompudena j??le maha. Esialgu tundus, et ?petaja poolehoidjatel on isegi v?iduv?imalust, aga seej?rel ilmusid lahinguv?ljale uute emade spetsiaalselt lahinguks keedetud s?dur-omnikud. Need olid t?elised koletised, kuue j?meda sambataolise jala, kandilise kaljutaolise keha ning ?lipaksu kitiinsoomusega. Mis aga k?ige hullem – need elajad olid varustatud ka spetsiaalsete happen??rmetega, mille nad k?hkluseta kohe t??le rakendasid, kastes lahinguv?lja valimatult k?rvetava kollase tulega. Neil, kes sellega kokku puutusid, sulasid k?igepealt tundlad, mis voolasid m??da p?id alla ning moodustasid Enceladuse k?rvetavas j??p?rgus pikki j??k?mpe ja purikaid. Siis andsid alla liigesed ning seej?rel j?udis j?rg juba kitiinkestadeni, mis muutusid vedelaiks ning pehmeiks nagu vastkoorunud t?ukudel, kadudes l?puks sootuks ning lastes siseelunditel takistamatult v?lja valguda. H?vitust?? oli nii kohutav, et isegi vastaspool tundus olevat ?okeeritud. Mitmel pool rebisid v?itlevad pooled endid teineteisest lahku ja vahtisid segaselt alles olevate tundlatega vehkides ringi. Kohe selgus veel teinegi nende tank-omnikute miinus. Piinatud ja p?lenud lahingurivid vajusid kokku nagu p?ikese k?tte j??nud kohev lumi, moodustades kirbe biohappe ja surma j?rgi haisva m??ri, mis takistas edasi liikumist. N??d juba sulas j?? laibakuhilate all ja segaduses tammusid tankid tekkiva kuristiku ??res, julgemata oma jalgu iseendi aktiivsesse happesse pista. Paar t?kki, kes proovisid seda, kas juhmusest v?i feromoonidest pimestatuna, leidsid end varsti keemas ja lahustumas iseenda m?rgises supis. «Laeva varju!» edastas Korraldajanna seda n?hes signaale ning k?ik v?hegi liikumisv?imelised omnikud aitasid seda tema taganemish??du v?imendada. ?petaja pooldajad rebisid end vaenupoolest lahti. * Taido silmitses l?bi kosmoselaeva ekraanide v?ljas valitsevat p?rgut, kus igas suuruses ja kujul v?ikad tulnuk-koletised ?ksteisele turja kargasid ning vastaseid l?hki kiskusid. See oli ??rmiselt ebameeldiv vaatepilt, kuid Taido ei suutnud leida endas j?udu, et ekraanid v?lja l?litada. Teadmatus lahingu tulemusest tundus veelgi hirmsam ja nii silmitses ta tulnukate omavahelist arvete?iendamist edasi. Hetkel, mil maa alt ilmusid eriti suured ja koledad putukad, kes asusid oma happega teisi sulatama, ei pidanud ta enam vastu. Paakides polnud enam pooltki k?tusest, mida oli vaja Kuuni lennuks, aga teda see enam ei huvitanud. T?htis oli kaduda, enne kui ta ise m?ne sellise koletise poolt supiks sulatatakse. Taido avas konsooli ja toksis sinna stardik?su. Reaalselt oleks see vajanud veel t?iendavaid kaptenipoolseid autoriseerimiskoode, kuid Taido oli toonud arvuti ?les re?iimis, kus kasutajatel olid k?ik privileegid. See oli ?snagi kole kirvet??, aga peenemaks h?kkimiseks nappis lihtsalt aega. Arvuti m?tles, protsendiribad jooksid ?le ekraanide ning kusagil t?helaeva tagaosas suurenenud m?ra ja vibratsioon andis tunnistust, et midagi toimus. Ent reaktsiooni ei j?rgnenud, s?steem m?tles hetke ja s?litas holoekraanile veateate. Aga mis siis, kui kolmest stardilaserist ikka ei piisa, m?tles Taido hirmunult, ning alati abivalmis alateadvus maalis ta kujutlusse hulga pilte ?sja n?htud s?jast ja sealsetest suremisviisidest. «Pane laev t??le!» k?sutas emand l?bi t?lkuri. Mida ma siis sinu arust teha ?ritan, prussakas, m?tles Taido raevust vabisedes, tegi programmis kiired muutused ja litsus uuesti stardinuppu. Kuskil laeva tagaosas ?ritas reaktor uuesti k?ivituda. Selle kolm stardilaserit fokuseerusid seadme keskel olevale tuumak?tusele ning k?tsid selle loetud sekunditega saja miljoni kraadini. M?ne hetke hubises v?imsate magnetv?ljade vahel lopergune miniatuurne p?ike, aga seej?rel lagunes see laiali. Taido ropendas pikalt ja v?ngelt, aga ei andnud alla. Ta sundis reaktori veel kolmandatki korda proovima ja viimaks kroonis tema visadust edu. Reaktsioon oli p?siv ning p?ikeses?steemi oli tekkinud uus p?ike. Leegid plahvatasid mootorist v?lja. Laeva d??side juures olnud lahingomnikud aurustusid koos oma ohvrite laipadega ja nende all olnud j??ga. Kosmoselaev aga rebis end Enceladusest lahti ja s??stis ?ha kasvava kiirendusega ?lespoole, j?ttes endast maha keeva veega t?idetud j?rve. ?lekoormus surus Taido n?htamatu k?ega s?gavale istmesse ning igal pool tema ?mber puhkes kirjeldamatu kaos, kui k?ik lahtised instrumendid, abiseadmed ning omnikud ja nende vastsed vastu vaheseinu p?rkusid. Kuid Taidol polnud aega sellele laevas valitsevale m?ra ja h?vingu s?mfooniale t?helepanu p??rata. Ta pilk oli ainiti kinnistunud reaktori juhtekraanile. Midagi oli seal siiski valesti ja algselt stabiilsena tundunud tehisp?ike kippus magnetv?ljade vahel loperdama. Ilmselt oli neljas laser siiski p?sivuse hoidmiseks h?davajalik. Isehakanud piloot p??dis parameetreid reguleerida, kuid juba seitsmekordseks t?usnud ?lekoormus oli ta keha muutnud tinast raskemaks. Kuskilt tema tagant kostus k?mnete omnikute surmakarjeid – ?nnetute elajate kitiinsoomus ei pidanud ilmselt sellisele pingele vastu ning m?ranes – ja siis reaktor seiskus. Taido hingeldas ja libistas peoga ?le n?o. Hetke trajektoor oli v?ga ebasobiv ja viis neid otse Saturni keskmesse, mist?ttu ta ?ritas reaktorit uuesti s??data. ?nnetuseks ei pannud ta aga seejuures t?hele, et k?ivitunud olid ka laeva t??rmootorid. Mitmete s?steemsete andurite ebak?lade ja halbade negatiivsete tagasisidestuste tulemusena p??rasid laeva algoritmid t?helaeva ninaga tagasi Enceladuse suunas ja Taido l?litas reaktori taask?ivituse sisse ilma seda m?rkamata. Hetkel, kui ta taipas, mis oli juhtunud, valdas teda t?ielik halvatus. M?ne aja ta lihtsalt lootis, et reaktor ei s?tti nagu varasemadki korrad, aga nagu kiuste paistis juba «soojaks» kuumutatud masin n??d m?rksa k?ivitusaltim. Uus k?tus pressiti p?letuskambrisse ning temperatuur asus stabiilselt t?usma. 60 miljonit kraadi 70 miljonit kraadi 80 miljonit kraadi. Taido s??stis m?irge saatel reaktori juhtpaneeli kallale, tagudes selle k?ikv?imalikke nuppe hullumeelse kiirusega, ent k?ivitusnumbrid jooksid h?irimatult l?puni. Olles juba s??teprotsessi alustanud, ei olnud v?imalik seda enam ?mber l?litada. M?istes, et reaktoriga pole midagi teha, avas Taido t??rmootorite juhtakna. Hetkeks kerkisid ta silme ette t??rmootorite erinevad parameetrid ning juhtnupud, aga enne, kui ta suutis ?htegi neist vajutada, jooksis kogu liides kokku. N??d j?i vaid loota, et reaktor ikkagi ei k?ivitu, kuid justkui k?ige kiuste otsustas saatus sel hetkel nii inimestele kui putukatele keskmist s?rme n?idata ja tehisp?ike s?ndis taas. J?rsk hetkeline ?lekoormus l?bistas kosmoselaeva ning see paiskus, nina ees, tagasi vastu Enceladuse j?ist pinda. Laeva juhtruum piloodi ning putukatega l?mastus kiiremini kui n?rvisignaalide liikumiskiirus, mist?ttu ei j?udnud keegi sealviibijatest valu tunda. Reaktori korpus pidas seevastu kauem vastu... piisavalt kaua, et t??tada veel murdosa sekundist ka p?rast kokkup?rget. Sellest piisas, et reaktsioon j?udis levida ka deformeerunud k?tusepaakidest laiali paiskunud tuumak?tusesse. Laeva kohutavalt v??ndunud j??nused muutusid selle tagaj?rjel 500-megatonnise v?imsusega termotuumalaenguks, mis raputas Saturni kaaslast jumala rusikahoobina. Kogu pisikaaslast kattev j??kiht k?rises ning voltus absurdsuseni ulatuv moel ning vaakumi paiskus tuhandeid tonne radioaktiivset j??d, auru ning vett. * K?ik elluj??nud omnikud olid kogunenud ?petaja koopasse. Mingi ime t?ttu polnud see ruum kannatanud pea mitte mingeid mainimisv??rseid purustusi. K?ige asjatundlikumad neist kompisid ja nuusutasid kogu ?petaja keha ?le, tegid kindlaks selle vigastused ning asusid neid parandama. ?petaja ?rkas j?nksatuse saatel tagasi ellu. Ta kompas oma optiliste ja magneetiliste anduritega l?bi kogu koopa ja k?ik selle asukaid. «?petaja, me eksisime ja oleme valmis v?tma vastu karistust, « teatas ainus elluj??nud emadest, alles v?rskelt koorunud noor omnik, kes polnud veel nii suur kui l?plikult t?iskasvanud ema. «Sind r?nnanud emad said kahjuks k?ik katastroofis surma, aga pesarkonnana jagame me ?hist s??d.» K?ik ?le kogu koopa laiali puistatud omnikud langetasid nende s?nade peale alistumise m?rgina katsesarved, paisates ?hku kurbust ning kahetsust v?ljendavaid feromoone. ?petaja ei vastanud, ta kontrollis enda s?steeme ja leidis, et paljud neist polnud k?ivitunud. Mitmed osad tema pool-orgaanilisest kompuuters?steemist olid toitainete puudusel lihtsalt surnuks n?lginud ja roiskusid. Kadunud oli suurel hulgal hindamatuid andmeid ning ka olemasolev polnud enam p?ris terviklik. Ta ?ritas ?henduda enda v?limiste, Enceladuse pinnal olevate anduritega ja ka neist vastasid talle vaid paar ?ksikut. ?nneks oli ?ks ?mber kuu tiirlev satelliit siiski katakl?smist p??senud ning selle abil sai ta heita pilgu hoopis teistsugusele ning katkisele Enceladusele. See, mida ta n?gi, tundus uskumatu. Kogu seda k?lma Saturni kuud kattev j??kilp oli t?is s?gavaid kuni saja kilomeetriseid l?hesid, kohati oli j?? moodustanud terveid m?eahelikke ning mitmel pool mulisesid ning aurasid miniatuursed ookeanid. Selle k?igega oleks v?inud ilmselt veel leppida, aga plahvatuse j?ud oli l?hestanud ka j?? all olnud maakoore, lastes tulikuumal magmal v?lja voolata, ning siin-seal m?risevad vulkaanid paiskasid j??st ning aurust koosnevasse atmosf??ri omapoolset panust. «Te olete selle imelise koha t?iesti h?vitanud,» s?nas ?petaja p?rast pikka vaikust. «V?tab k?mneid tuhandeid omniku p?lvkondi, enne kui see koht taas rahuneb. Me peame siit lahkuma.» «Aga millega, ?petaja?» s?andas ema k?sida. «Korraldajanna h?vitas meie ainsa vaakums?iduki.» Kuid ?petaja oli sellele juba lahenduse leidnud. «J??ga. Me saame ??nestada m?ned j??m?ed seest t?hjaks ning t?ugata neid kuumuse abil saadava veeauruga sobivale kiirusele,» s?nas ta ja asus erinevate l?hnade abil tulevasi t?id kirjeldama. Ta maalis feromoonidega ?hku pilte uuest omnikuliigist. Massist keedetud ussidest, kelle rakkude t?? on nii kiire, et nad eritavad tuumareaktoritena kuumust, ning uut t??pi omnik-veepumpadest, kes neid elusaid mootoreid pidevalt k?lma purustatud j??ga varustavad. Kiht-kihilt kerkis ?hku t?iesti uue ?kos?steemi kavand, mis pidi aitama neil kosmoses liikuda. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/maniakkide-t-nav/droonide-mang-saladuslik-tsaar-5/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.