Doktor ?ivago

Doktor ?ivago Boriss Leonidovit? Pasternak „Doktor ?ivago“ on Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890–1960) maailmakuulus romaan (esmatr?kk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda s?nutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased l?bielamised ning m?ttepesad. Suurteoses esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes 1950. aastateni, mille m?rks?nadeks on v?givald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ?he ajastu kokkuvarisemine ja uue s?ndimine, kuid eelk?ige r??gitakse selles romaanis inimese hingest ja soovist j??da igas olukorras inimeseks.Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pingeid ja vaibumatut armastust oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on n?htud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete s?ndmuste taustal.Oma l??rilis-eepilise laadi, ps?hholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma s??vimise t?ttu erineb romaan k?igist teistest oma aja teostest, mist?ttu on seda v?rreldud Lev Tolstoi „S?ja ja rahuga“. Pasternak ise pidas „Doktor ?ivagot“ t?iesti eriliseks ja sellest pidi saama kogu tema eelneva loomingu kokkuv?te.Romaani j?rgi valmis 1965. aastal ka menukas film (re?iss??r David Lean), peaosas Omar Sharif. Originaali tiitel: Борис Пастернак Доктор Живаго Роман Повести Фрагменты прозы Москва „Советский писатель” 1989 Kolmas, parandatud tr?kk Juri ?ivago luuletused t?lkinud Marie Under Kaane kujundanud Britt Urbla Keller Korrektuuri lugenud Mare L?okene Boris Pasternak’s Russian text copyright © by the heirs 2018 Estonian publishing rights are acquired via FTM Agency, Ltd., Russia, 2017 © T?lge eesti keelde. J?ri Ojamaa, 2003, 2015 ISBN 978-9985-3-4298-5 ISBN 978-9985-3-4338-8 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif ESIMENE RAAMAT Esimene jagu Kella viiene kiirrong 1. Mindi ja mindi ja lauldi „Igavest m?lestust”, ning kui peatuti, siis oleksid jalad, hobused ja tuuleiilid otsekui visalt edasi laulnud. Vastutulijad peatusid, et matuserongi m??da lasta, lugesid p?rgasid, l?id risti ette. Uudishimulikud astusid ligi ja k?sisid: „Keda maetakse?” Neile vastati: „?ivagot.” – „Ah nii. Nojah, siis muidugi.” – „Mitte meest. Naist.” – „Mis t?htsust sel on? Olgu muld talle kerge. Uhked matused.” M?ned viimased ja p??rdumatud minutid. „Jehoova p?ralt on maa ja tema t?ius, ilmamaa ja kes temas elavad!” Ristikujulise liigutusega puistas preester Maria Nikolajevna peale peot?ie mulda. Lauldi „Lase puhata”. Edasi tehti k?ik kibek?hku. Kirstule pandi kaas peale ja naelutati kinni ning kirst lasti hauda. Kolinal sadas mullakamakate vihm kirstule, haud aeti nelja labidaga kiiresti kinni. Kerkis kalmuk?ngas. Sellele astus k?mneaastane poiss. Ainult t?ieliku tuimuse ja tundetuse seisundis, mis sageli v?tab v?imust suurte matuste l?pus, v?is n?ida, et poiss tahtis ema haual k?net pidada. Ta t?stis pea ning heitis kalmuk?nkalt ?raoleva pilgu s?gisesele t?hermaale ja kloostri tornidele. Tema n?psninaga n?gu moondus. Tema kael venis pikaks. Kui niisuguse liigutusega oleks pea t?stnud hundikutsikas, siis oleks olnud selge, et kohe hakkab ta ulguma. Poiss surus peopesad vastu n?gu ja puhkes nutma. Tuulest kantud pilv piitsutas ta k?si ja n?gu vihmavalingu k?lmade jugadega. Haua juurde astus musta riietatud mees, tema ?levalt puhvis varrukad liibusid k?te ?mber. See oli kadunukese vend ja nutva poisi onu, omal soovil vaimulikuseisusest v?lja astunud preester Nikolai Nikolajevit? Vedenjapin. Ta l?ks poisi juurde ja viis ta kalmistult ?ra. 2. Nad ??bisid ?hes kloostri ruumidest, mis anti onule kasutada t?nu vanale tutvusele. Oli suure maarjap?eva eel?htu. J?rgmisel p?eval pidid onu ja ?epoeg s?itma ?ra kaugele l?unasse, ?hte Volgamaa kubermangulinna, kus isa Nikolai t??tas kirjastuses, mis andis v?lja krai edumeelset ajalehte. Rongipiletid olid ostetud, asjad kimpu seotud ja seisid siinsamas mungakongis. L?hedal asuvast jaamast t?i tuul taamal man??verdavate vedurite nutuseid vilekatkeid. ?htu poole l?ks v?ga k?lmaks. Kahest maapinnaga tasa aknast paistsid r??mas peenramaa nurk, mida piirasid kollased akaatsiad, k?lmunud loigud s?iduteel ja surnuaia too ots, kuhu oli p?eval maetud Maria Nikolajevna.Aias ei kasvanud enam midagi, oli vaid paar k?lmast siniseks t?mbunud kapsaste muareevirvendusega peenart. Tuuleiilid panid raagus akaatsiap??sad meeletult visklema, need vajusid peaaegu vastu s?iduteed. ??sel ?ratas Jura koputus vastu akent. Pimedasse mungakongi tungis ebaloomulik hele h?ljuv valgus. Jura jooksis ??s?rgi v?el akna juurde ja surus n?o vastu k?lma klaasi. V?ljas ei olnud ei s?iduteed, surnuaeda ega peenraid. Seal m?llas tuisk, ?hk oli keerlevaid lumehelbeid t?is. Oleks v?inud arvata, et lumetorm m?rkas Jurat, ja tunnetades, kui hirmus ta ise on, nautis muljet, mida ta poisile avaldas. Lumetorm huilgas ja undas ning p??dis igati Jura t?helepanu k?ita. Laid laiu j?rel langes taevast l?pmatute keerdudena alla valget kangast, see kattis maapinna surilinaga. Kogu maailm oli ?ksainus tuisk ja miski ei saanud selle vastu. Kui Jura aknalaualt maha ronis, oli tal kange tahtmine panna end riidesse ja joosta v?lja, et midagi ette v?tta. Kord kartis ta, et kloostri kapsapead j??vad lume alla ja neid ei teata v?lja kaevata, kord j?lle, et lagedal matab tuisk ema enda alla ning emal pole j?udu v?idelda sellega, et ta l?heb temast veelgi kaugemale ja s?gavamale maa alla. Asi l?ppes j?lle pisaratega. Onu ?rkas ?les, r??kis talle Kristusest ja lohutas teda, seej?rel haigutas, k?is akna vahet ja j?i m?tlema. Nad panid end riidesse. Oli hakanud koitma. 3. Kuni ema elas, ei teadnud Jura, et isa oli nad juba ammu maha j?tnud, s?itis ringi m??da igasuguseid Siberi ja v?lismaa linnu, pidutses ja liiderdas, et isa oli ammugi l?bi l??nud ja tuulde lasknud nende miljonilise varanduse. Jurale ?eldi alati, et isa on kas Peterburis v?i mingil laadal, k?ige sagedamini just Irbiti laadal. Siis aga avastati emal, kes oli alati haiglane olnud, tiisikus. Ema k?is end ravimas L?una-Prantsusmaal ja P?hja-Itaalias, kahel korral oli Jura temaga kaasas olnud. Nii oli Jura lapsep?lv ?sna segane ja t?is ?raarvamata m?istatusi, sageli elas ta v??raste juures, kes alatasa vaheldusid. Ta oli nende muutustega harjunud ning niisuguse igavese segadiku t?ttu ei h?mmastanud teda isa puudumine. Kui ta oli alles v?ike poisike, oli olnud aeg, mil sama nimega, mida temagi kandis, nimetati hulka k?ikv?imalikke asju. Oli olnud ?ivago manufaktuur, ?ivago park, ?ivago majad, lipsu sidumise ja kinnitamise viis ?ivago n?elaga, oli olnud koguni mingi ?mmargune magus kook, umbes nagu rummikook, mis kandis nime ?ivago, ?ksvahe oli Moskvas olnud v?imalik voorimehele h??da „?ivago juurde!” t?pselt samuti nagu „Kuradi vanaema juurde!” ning voorimehe saan kandis s?itja ?heksa m?e ja mere taha. ?mberringi oli vaikne park. Kuuskede laugetele okstele laskusid varesed ja okastelt pudenes h?rmatist. Oli kuulda vareste kraaksumist, see kandus kaugele nagu oksa murdumise pr?ksatus. Teisele poole metsasihti rajatud uutest majadest p?rit t?ukoerad jooksid ?le tee. Seal pandi tulesid p?lema. ?htu oli k?tte j?udnud. ?kki oli see k?ik tuulde lennanud. Nad olid j??nud vaeseks. 4. Tuhande ?heksasaja kolmanda aasta suvel s?itsid Jura ja tema onu tarantassiga, mille ette oli rakendatud kaks hobust, l?bi p?ldude Dupljankasse, siidiketrusvabriku omaniku ja kunstide suure soosija Kologrivovi m?isasse pedagoogi ja kasulike teadmiste levitaja Ivan Ivanovit? Voskoboinikovi juurde. Oli Kaasani Jumalaema ilmutamise p?ev, viljal?ikus oli t?ies hoos. Kas siis sellep?rast, et oli l?unaaeg v?i et oli kirikup?ha, aga p?ldudel polnud hingelistki. P?ike l??skas koristamata viljasiilude kohal, mis olid nagu arestantide poolest saadik paljaks aetud kuklad. P?ldude kohal tiirutasid linnud. T?ielikus tuulevaikuses seisis nisu sirgetes ridades, viljapead longus, v?i k?rgus r?ukudes teest kaugel eemal; ?ksisilmi vaadates muutusid need liikuvateks kujudeks, otsekui oleksid silmapiiri serval k?ndinud maam??tjad ja midagi kirja pannud. „Aga need,” k?sis Nikolai Nikolajevit? Paveli k?est, kes oli raamatukirjastuse mustat??line ja valvur ning istus pukis poolviltu ja k?ssis, ?ks jalg ?le teise selle m?rgiks, et ta ei ole t?eline kutsar ega tee seda t??d kutsumusest, „kas need on m?isa v?i talumeeste p?llud?” „Need on sakste,” vastas Pavel ja hakkas suitsu s??tama, „nood aga,” saanud suitsu p?lema ja t?mmanud s?gava mahvi, tonkas ta p?rast pikka pausi piitsaotsaga teisele poole, „nood on omad. Magama j?ite v?i mes?!” h??dis ta ?htelugu hobustele, ta kiikas alatasa nende sabade ja laudjate poole otsekui masinist, kes heidab pilgu manomeetrile. Aga hobused vedasid, nagu seda teevad k?ik hobused maailmas, see t?hendab juhthobune muudkui jooksis lihtsameelse loomuse s?nnip?rase otsekohesusega, aga priipassihobune n?is asjatundmatule silmale paadunud logelejana, kes muud ei teinud, kui ajas kaela luigena looka ja l?i k?kktantsu kuljuste helina saatel, mida ta oma karglemisega h?pitas. Nikolai Nikolajevit? viis Voskoboinikovile tolle maak?simust k?sitleva raamatu korrektuuri, mille kirjastus palus ?le vaadata seet?ttu, et tsensuuri surve oli suurenenud. „Maakonna rahvas m?llab,” ?tles Nikolai Nikolajevit?. „Pankovo vallas tapeti kaupmees ?ra, semstvo esimehe hobusekasvandus p?letati maha. Mida sina sellest arvad? Mida teil k?las asjast arvatakse?” Kuid selgus, et Pavel n?gi k?ike veelgi s?ngemates v?rvides kui tsensor, kes p??dis Voskoboinikovi agraarseid kirgi talitseda. „Et mida arvatakse? Rahvas on k?est ?ra. ?eldakse, et ?ra hellitatud. Kas siis meiesugustega sedamoodi saab? Anna talumehele voli k?tte ja meil on iga?ks k?rmas k?iki maha l??ma, jumala t?si. Magama j?ite v?i mes?!” Sedapuhku s?itsid onu ja ?epoeg Dupljankasse teist korda. Jura arvas, et tee on talle meelde j??nud, ja iga kord, kui ees ja taga kitsa metsaviiruga piiratud p?llud laialt nende ette laotusid, n?is Jurale, et ta tunneb ?ra koha, kus tee keerab paremale ja p?rast k??nakut ilmub n?htavale Kologrivovi valduste k?mneverstaline panoraam kauguses s?deleva j?e ja selle taga jooksva raudteega, panoraam, mis minut hiljem silmist kaob. Kuid ta eksis iga kord. ?htede p?ldude asemel paistsid uued p?llud. Ning taas palistasid neid metsad. See avaruste vaheldumine meelestas m?tlema hoogsalt. Oli tahtmine unistada ja m?tiskleda tulevikust. ?kski neist raamatutest, mis hiljem Nikolai Nikolajevit?i kuulsaks tegid, ei olnud veel kirjutatud. Kuid tema m?tted olid v?tnud juba kindla suuna. Ta ei aimanudki, kui l?hedal tema aeg juba oli. Peagi pidi tolleaegse kirjanduse esindajate, ?likooliprofessorite ja revolutsioonifilosoofide hulka tulema see inimene, kes m?tiskles nende k?igi teemade ?le ning kellel polnud peale terminoloogia nendega mitte midagi ?hist. K?ik nad tunnistasid summas koos mingit dogmat ning rahuldusid s?nade ja n?ivustega, aga isa Nikolai oli vaimulik, kes oli l?bi teinud tolstoiluse ja revolutsiooni ning l?ks kogu aeg edasi. Ta otsis tiivustavalt asjalikku m?tet, mis oma liikumisega n?itaks k?tte teesklusvabalt eristatava tee ja muudaks midagi maailmas paremaks ning ?rataks koguni lapse ja harimatu inimese t?helepanu nagu v?lgus?hvatus v?i k?uem?rina kaja. Ta ihkas uut. Jura tundis end onu seltsis h?sti. Onu sarnanes emaga. Nagu emagi oli onu vaba inimene, kes suhtus eelarvamusteta mis tahes tavatusse asja. Nagu emalgi pesitses ta hinges aadlikule omane v?rdsustunne k?ige elavaga. Onu m?istis nagu emagi k?ike esimesest pilgust ning oskas v?ljendada oma m?tteid sellisel kujul, nagu need olid p?he tulnud esimesel hetkel, mil m?te oli veel elav ega olnud kaotanud oma sisu. Jural oli hea meel, et onu oli ta Dupljankasse kaasa v?tnud. See oli v?ga ilus koht, maastiku maalilisus tuletas samuti ema meelde, sest ema oli armastanud loodust ning v?tnud Jura sageli jalutusk?ikudele kaasa. Pealegi tegi Jurale r??mu, et ta kohtub j?lle Nika Dudoroviga, g?mnasistiga, kes elas Voskoboinikovi juures ja arvatavasti p?lgas teda, Jurat, sest oli kaks aastat vanem, ning kes teretades t?mbas k?e j?uliselt allapoole ja kummardas nii s?gavasti, et ta juuksed langesid laubale ja varjasid poole n?ost. 5. „Pauperismi probleemi eluliseks n?rviks,” luges Nikolai Nikolajevit? parandatud k?sikirja. „Minu arvates oleks parem ?elda: olemuseks,” ?tles Ivan Ivanovit? ja tegi korrektuuri vajaliku paranduse. Nad t??tasid poolpimedal klaasitud terrassil. Silma hakkasid l?bisegi vedelevad kastekannud ja aiat??riistad. Katkise tooli seljatoele oli heidetud vihmamantel. Nurgas olid porised kummisaapad, nende s??red olid maani maha vajunud. „Samal ajal n?itab surmade ja s?ndide statistika,” dikteeris Nikolai Nikolajevit?. „Tuleb lisada: vaadeldaval aastal,” ?tles Ivan Ivanovit? ja kirjutas ?les. Terrassil oli kerge tuulet?mbus. Et bro???rilehed laiali ei lendaks, olid neile pandud graniidit?kid. Kui nad l?petasid, hakkas Nikolai Nikolajevit? koju kiirustama. „?ike on tulemas. Peab teele asuma.” „Ei tule k?ne allagi. Ma ei lase teid ?ra. Kohe hakkame teed jooma.” „Ma pean ?htul tingimata linnas olema.” „Ei te p??se kuhugi. Ma ei taha niisugust juttu kuuldagi.” Rohtaiast t?i tuule?hk teemasina h??guvate s?te h?ngu, see l?mmatas nii tubakasuitsu kui ka heliotroobi l?hna. Majast toodi rohtaeda l?bikuumutatud koort, marju ja kohupiimakooki. ?kitselt sai teatavaks, et Pavel oli l?inud j?e ??rde suplema ja hobuseid ujutama. Nikolai Nikolajevit? pidi alla andma. „L?hme j?rsakule ja puhkame pingil, kuni teelauda kaetakse,” pakkus Ivan Ivanovit?. T?nu s?prusele elas Ivan Ivanovit? p?stirikka Kologrivovi m?isavalitseja ?uemaja kahes toas. See maja ja selle juurde kuuluv rohtaed olid hooletusse j?etud pargi tagaosas, siinsamas oli ka sisses?iduallee poolring. Allee oli tihedalt rohtu kasvanud. Seda m??da enam ei s?idetud, siitkaudu veeti ainult mulda ja ehitusprahti j??rakusse, kuhu visati kuiv praht. Kologrivov oli edumeelsete vaadetega mees ja miljon?r, kes tundis kaasa revolutsioonile, ta ise koos naisega oli praegu v?lismaal. M?isas elasid ainult tema t?tred Nadja ja Lipa, nende kasvatajanna ja v?ikesearvuline teenijaskond. M?isavalitseja rohtaed oli kogu pargist, selle tiikidest, v?ludest ja h?rrastemajast eraldatud tiheda musta lodjapuu hekiga. Ivan Ivanovit? ja Nikolai Nikolajevit? l?ksid sellest padrikust m??da v?ljastpoolt, ja nende edasi liikudes lendasid p??sastest ?hesuguste parvedena ja ?hesuguse vahemaa j?rel v?lja varblased, keda lodjapuudes oli tohutu palju. Seet?ttu sahises hekk ?htlaselt, nagu oleks Ivan Ivanovit?i ja Nikolai Nikolajevit?i ees piki hekki otsekui m??da toru vesi voolanud. Nad l?ksid m??da kasvuhoonest, aedniku korterist ja kes teab mis otstarbel ehitatud hoone varemetest. Jutt keeras uutele noortele j?ududele teaduses ja kirjanduses. „Nende seas on ka andekaid inimesi,” ?tles Nikolai Nikolajevit?. „Kuid praegu on laialt levinud igasugused ringid ja ?hendused. Aga karjakaupa koosk?imine on andetuse pelgupaik, olenemata sellest, kas usutakse Solovjovi, Kanti v?i Marxi. T?de otsivad ainult ?ksikud, nad on katkestanud sidemed k?igiga, kes t?de k?llalt kalliks ei pea. Kas maailmas on midagi, mis oleks uskumist v??rt? Niisuguseid asju on v?ga v?he. Ma arvan, et peab uskuma surematusse, sellesse elu teise, veidi j?ulisemasse nimetusse. Tuleb alal hoida usk surematusse, tuleb olla ustav Kristusele! Nojah, te krimpsutate n?gu, ?nnetu inimene. J?lle ei saanud te tuhkagi aru.” „Mnjah,” m?mises Ivan Ivanovit?, peene kondiga, k?rme valgetverd mees, v?ike ?rjetu habe tegi ta sarnaseks Lincolni-aegse ameeriklasega (alatasa haaras ta habemesiilu pihku ja p??dis huultega selle otsa k?tte saada). „Mina olen m?istagi vait. Te saate ju isegi aru, et mina suhtun nendesse asjadesse t?iesti teistmoodi.Ah jaa. R??kige, kuidas teid preestriseisusest v?lja heideti. Ma olen tahtnud seda teilt juba ammu k?sida. K?llap v?ttis p?lved n?rgaks? Kas teid pandi kirikuvande alla? Mis?” „Miks te jutu mujale viite? Aga olgu pealegi, mis seal ikka. Kirikuvande alla? Ei, praegu kirikuvande alla ei panda. Oli ebameeldivusi, on tagaj?rjed. N?iteks ei p??se pikka aega riigiteenistusse. Ei lubata pealinnades elada. Kuid see k?ik on t?hiasi. Tuleme oma jutu juurde tagasi. Ma ?tlesin, et peab olema ustav Kristusele. Kohe ma seletan. Te ei saa aru, et v?ib olla ateist, v?ib mitte teada, kas Jumal on olemas ja milleks ta on, ning samal ajal teada, et inimene ei ela mitte looduses, vaid ajaloos, ja et t?nap?evases m?istes on ajaloo rajanud Kristus, et evangeeliumid on selle p?hjendus. Mis on ajalugu? See on selle sajanditepikkuse t?? kindlakstegemine, mida on tehtud, et j?rjekindlalt lahendada surma m?istatus ja sellest tulevikus jagu saada. Selleks avastatakse matemaatiline l?pmatus ja elektromagnetlained, selleks kirjutatakse s?mfooniaid. Selles suunas ei saa edasi liikuda, kui ei ole teatud t?usu. Nendeks avastusteks on vaja vaimset seadumust. Eeldused selle tarvis leiduvad evangeeliumis. Nimetagem need. Esiteks on see ligimesearmastus, see elava energia k?rgeim liik, mida on tulvil inimese s?da ning mis n?uab v?ljap??su ja pillamist, seej?rel on nendeks t?nap?eva inimese peamised koostisosad, milleta inimene on m?eldamatu, ja nimelt vaba isiksuse idee ja elu kui ohverdumise idee. Pidage silmas, et see on seniajani erakordselt uus l?henemine. Muistsetel inimestel ajalugu selles m?ttes ei olnud. Tollal oli julmade, r?ugetest puretud Caligulate sangviiniline sigatsemine, nad ei osanud kahtlustadagi, kui andetu on mis tahes orjastaja. Tollal oli pronksist m?lestusm?rkide ja marmorist sammaste kiitlev surnud igavik. Alles p?rast Kristust v?isid sajandid ja p?lvkonnad vabamalt hingata. Alles p?rast teda algas elu j?reltulijates, inimene ei sure plangu ??res t?naval, vaid omaenda ajaloos keset t??hoogu, mille eesm?rgiks on surmast ?lesaamine, ta sureb, p?hendudes sellele. Oh, mul l?ks lausa nahk m?rjaks, nagu ?eldakse. Aga teil pole sellest sooja ega k?lma, loobi nagu herneid vastu seina.” „See on metaf??sika, kulla mees. Selle on arstid mulle ?ra keelanud, seda minu magu vastu ei v?ta.” „Noh, jumal teiega. J?tame selle jutu. Te olete ?nnelik inimene! Loodus on teil siin selline, et ei j?ua ?ra kaeda. Teie aga elate ega tunne midagi.” J?ge oli silmadele valus vaadata. See s?tendas p?ikese k?es, kaardudes ja kumerdudes nagu raudplaat. ?kitselt l?i vesi virvendama. Sellelt kaldalt oli teisele kaldale teel raske parv hobuste, vankrite, talunaiste ja talumeestega. „M?elda vaid, kell on alles natuke viis l?bi,” ?tles Ivan Ivanovit?. „N?ete, S?zrani kiirrong tuleb. See s?idab siit l?bi m?ni minut p?rast kella viit.” Taamal veeres ?le tasandiku puhas kollaseks ja siniseks v?rvitud rong, mis suure vahemaa t?ttu paistis v?ga v?ike. ?kki nad m?rkasid, et rong peatus. Veduri kohale t?usid v?ikesed valged aurupilved. Pisut hiljem kostsid veduri ?revad vileh??ded. „Imelik,” ?tles Voskoboinikov. „Midagi on valesti. Rongil pole v?himatki p?hjust seal keset sood peatuda. Midagi on juhtunud. L?hme teed jooma.” 6. Nikat ei olnud ei aias ega majas. Jura taipas, et Nika peidab end nende eest, sest nad ei paku talle huvi ja Jura pole talle sobiv kaaslane. Onu ja Ivan Ivanovit? l?ksid terrassile t??d tegema ning j?tsid Jura sihitult maja ?mber lonkima. Loodus oli siin imekaunis! Iga hetk k?las peoleo puhas kolmetooniline l??ritus, millele j?rgnes ?raootav paus, et niiske, otsekui vilespillist v?lja v?lutud h??l j?uaks t?ita kogu ?mbruskonna. Lillede tugeva, ?hku eksinud l?hna oli palavus liikumatult peenarde kohale naelutanud. See meenutas nii v?ga Antibes’i ja Bordigherat! Jura p??ras kogu aeg pead kas paremale v?i vasakule. V?lude kohal rippus kuulmishallutsinatsioonina ema viirastuslik h??l, Jura kuulis seda lindude meloodilistes trillerites ja mesilaste sumisemises. Jura v?patas, alatasa kangastus talle, nagu h??aks ema teda ja kutsuks kuhugi kaasa. Jura l?ks j??raku ??rde ja hakkas laskuma. Ta l?ks l?bi j??raku serval kasvava h?reda ja puhta metsa j??raku p?hja, kus kasvas lepav?sa. Siin oli r?ske ja pime, vedelesid tuulest murtud ja jalalt langenud puud, lilli oli v?he, osjade l?lilised varred meenutasid talle tema p?hakirjaraamatust tuttava Egiptuse ornamendiga kaetud sauasid ja keppe. Jura meel l?ks j?rjest nukramaks. Ta oleks tahtnud nutta. Ta vajus p?lvili ja ta silmad l?ksid pisaratest m?rjaks. „Issanda ingel, minu p?ha kaitsja,” palvetas Jura, „hoia minu m?istus ?igel teel ja ?tle emakesele, et mul on siin hea ja et ta ei muretseks. Jumal, kui hauatagune elu on olemas, siis saada emakene paradiisi, kus p?hakute ja ?iglaste palged s?ravad nagu p?ike. Emakene oli nii hea ja ei saa olla, et ta oleks patune, heida talle armu, Jumal, tee nii, et ta ei kannataks. Emakene!” Hinge ahistavas ?ngistuses h??dis ta ema poole taevas nagu ?sja p?hakuks kuulutatu poole ning ?kitselt ?tles tema j?ud ?les, ta kukkus n?oli maha ja kaotas teadvuse. Tema minestus ei kestnud kuigi kaua. Kui ta teadvusele tuli, kuulis ta, et ?levalt h??ab teda onu. Ta vastas ja hakkas ?les ronima. ?kki tuli talle meelde, et ta ei olnud palvetanud oma teadmata kadunuks j??nud isa eest, nagu Maria Nikolajevna oli teda ?petanud. Kuid p?rast minestamist tundis ta end nii h?sti, et ei tahtnud loobuda sellest kergendustundest ja kartis, et see kaob. Ta m?tles, et ei juhtu midagi hullu, kui ta palvetab isa eest m?ni teine kord. „Aega on. K?ll j?uab,” oleks ta nagu m?elnud. Jura ei m?letanud oma isa ?ldse. 7. Rongi teise klassi kupees s?itis koos oma isaga, Orenburgi vandeadvokaadi Gordoniga, g?mnaasiumi teise klassi ?pilane Mi?a Gordon, ?heteistk?mneaastane m?tliku n?o ja suurte mustade silmadega poiss. Isa s?itis Moskvasse uuele t??kohale ja poiss pidi minema ?le Moskva g?mnaasiumi. Tema ema ja ?ed olid juba ammu kohal ning tegelesid korteri sisseseadmisega. Poiss ja isa olid teel juba kolmandat p?eva. P?ikesest lubivalgeks pleekinud palava tolmu pilvedes lendas akendest m??da Venemaa, selle p?llud ja stepid, linnad ja k?lad. Teedel venisid voorid, raskelt p??rasid nad teelt ?ra ?les?idukohtadele, metsikult kihutavast rongist vaadates tundus, et voorid seisavad liikumatult paigal ning hobused t?stavad ja langetavad jalgu ?he koha peal. Suuremates peatustes tormasid reisijad nagu meeletud joostes puhvetisse, jaama v?ikeses pargis kasvavate puude tagant valgustas loojuv p?ike jooksjate jalgu ja paistis vagunite alla. ?ksikult v?etuna olid k?ik liigutused maailmas kained ja kaalutletud, oma kogusummas aga neid ?hendava elu ?ldisest voolust arutult purjus. Inimesed t??tasid ja askeldasid, ajendatuna isiklike murede mehhanismist. Aga kui nende mehhanismide peamiseks m?jutajaks ei oleks olnud ?lim ja alustrajav muretus, siis ei oleks need toiminud. Seda muretust sisendas inimeksistentside seostatuse tajumine, veendumus, et need l?hevad ?le ?hest teise, ?nnetunne selle puhul, et k?ik toimuv leiab aset mitte ainult maa peal, mille r?ppe maetakse surnud, vaid veel kuskil mujal, seal, mida ?hed nimetavad taevariigiks, teised ajalooks ja kolmandad veel kuidagi teisiti. Poiss oli kurb ja raske erand sellest reeglist. Tema l?plikuks liikumapanevaks vedruks oli murelikkus, muretusetunne ei toonud talle kergendust ega teinud teda ?ilsamaks. Ta teadis seda oma p?ritud iseloomujoont ja otsis endas haiglaselt umbuskliku valvsusega selle tunnuseid. See vaevas teda. Selle olemasolu alandas teda. Sellest ajast peale, kui ta end m?letama hakkas, ei lakanud ta imestamast selle ?le, et kuigi k?ed ja jalad on ?hesugused ning keel ja harjumused on ?hised, v?ib siiski olla k?ikidest teistest erinev, ja sealjuures midagi niisugust, mis meeldib v?hestele ja mida ei armastata. Ta ei suutnud m?ista olukorda, et kui sa oled teistest halvem, siis ei ole abi sinu j?upingutustest end parandada ja paremaks saada. Mida t?hendab olla juut? Milleks seda ?ldse vaja on? Millega h?vitatakse v?i ?igustatakse niisugust otsekui relvitut v?ljakutset, mis midagi peale h?da endaga kaasa ei too? Kui ta p??dis sellele k?simusele isalt vastust saada, siis too ?tles, et poisi l?htepunktid on m?ttetud ja niimoodi arutleda ei tohi, kuid ta ei pakkunud asemele midagi sellist, mis oleks k?itnud Mi?at oma s?gava m?ttega ja oleks sundinud teda vaikides langetama pea paratamatu ees. Mi?a tegi isale ja emale erandi, kuid ajapikku s?venes temas p?lgus t?iskasvanute vastu, kes olid kokku keetnud selle supi, millest nad enam jagu ei saanud. Ta oli kindel, et kui ta suureks kasvab, lahendab ta k?ik ?ra. Ka praegu ei oleks keegi v?inud ?elda, et tema isa talitas valesti, kui ta tormas sellele hullumeelsele j?rele, kui too tamburisse jooksis, ja et ei oleks olnud vaja rongi peatada, kui too hullumeelne t?ukas Grigori Ossipovit?i j?uga eemale, tegi vaguniukse lahti ning h?ppas t?ie kiirusega s?itvast rongist pea ees raudteetammile, nagu h?patakse ujula sillalt vette, kui tahetakse sukelduda. Et aga pidurikangi t?mbas alla mitte keegi teine, vaid Grigori Ossipovit?, siis j?relikult seisis rong nii seletamatult kaua just tema tahtmise t?ttu. Keegi ei teadnud ?ieti, miks nii kaua seisti. ?hed ?tlesid, et ootamatu peatumise ajal olid saanud viga ?hkpidurid, teised ?tlesid, et rong seisab j?rsul t?usul ja ilma hoogu v?tmata ei saa vedur sellest ?les. Levis ka kolmas arvamus, et kuna surmasaanu oli nimekas inimene, siis n?udis tema volinik, kes koos temaga s?itis, et l?himast jaamast, milleks oli Kologrivovka, kutsutaks protokolli koostamiseks manukad. Just sellep?rast oligi vedurijuhi abi telefoniposti otsa roninud. Dresiin on arvatavasti juba teel. Vagunis oli pisut tunda k?imlate l?hna, mille haisu p??ti summutada K?lni veega, oli tunda ka m??rdunud ja rasvast l?biimbunud paberisse m?ssitud praetud ja l?ppama l?inud kanade l?hna. Rongis s?itvad hallinevad Peterburi daamid puuderdasid end ?ha ja p?hkisid taskur?tikuga k?si, nad r??kisid krigiseva rinnah??lega ning n?gid k?ik v?lja nagu tulised mustlannad, sest veduri tahm oli segunenud rasvase kosmeetikaga. Kui nad l?ksid m??da Gordonite kupeest, peites oma ?lanukke pleedidesse ja leides koridorikitsikuses uue koketeerimise allika, n?is Mi?ale, et nad sisisevad v?i siis, otsustades nende kokkusurutud huulte j?rgi, peavad sisistama: „Ah, olge lahked, milline tundlikkus! Meie oleme erilised! Meie oleme intelligendid! Meie ei suuda!” Enesetapja keha lamas raudteetammi k?rval rohul. Paakunud verenire mustendas kontrastse m?rgina hukkunu laubal ja silmal, n?gu oli otsekui hooletult tehtud ristiga l?bi t?mmatud. Veri nagu ei olekski olnud tema veri, temast v?lja voolanud veri, vaid mingi k?rvaline k?lgekleepunud asi, plaaster v?i kuivanud poriviirg v?i siis m?rg kaseleht. Uudishimutsejate v?i kaasatundjate v?ike ring laiba ?mber vahetus kogu aeg. Laiba k?rval seisis surnu s?ber ja kupeekaaslane, turske ja k?rk advokaat, higist m?rjas s?rgis t?uloom, n?gu s?nge, kuid ilmetu. Advokaat oli kuumusest rammetu ja lehvitas endale kaabuga tuult. K?ikidele k?simustele pressis ta vastuseks l?bi hammaste ebas?bralikult, ?lgu kehitades ja koguni pead p??ramata: „Alkohoolik. Selgemast selgem. Joomahulluse t??piline tagaj?rg.” Paar-kolm korda astus elutu keha juurde k?hn naine, tal oli seljas villane kleit ja peas pitsr?tik. See oli vedurijuhi lesk ja kahe vedurijuhi ema, vana Tiverzina, kes kahe minia seltsis s?itis teenistuspiletiga kolmanda klassi vagunis tasuta. Kaks vaikset naist, laubale t?mmatud r?tik peas, k?ndisid s?natult tema taga nagu kaks nunna kloostri?lema kannul. See kolmik sisendas lugupidamist. Neile anti teed. Tiverzina mees oli elusalt ?ra p?lenud ?hes rongi?nnetuses. Vanamutt peatus paari sammu kaugusel laibast, nii et ta seda inimeste vahelt n?gi, ja ohkas otsekui v?rreldes. „Kuidas kellegi saatus on,” oleks ta nagu ?elnud. „Kuidas Jumala tahtmine on olnud, aga n?e, missugune hullus sellele peale tuli – j?ukast elust ja aru segiminekust.” Rongi k?ik reisijad k?isid laiba juures ?ra ja l?ksid vagunisse tagasi ainult kartusest, et neilt v?idakse midagi ?ra varastada. Kui nad alla raudteetammile h?ppasid, end sirutasid, korjasid lilli ja tegid m?ned jooksusammud, oli k?igil tunne, et ainult t?nu rongi peatumisele oligi kogu ?mbrus tekkinud, et vesist m?ttalist luhta, laia j?ge ning ilusat maja ja kirikut j?e k?rgel vastaskaldal poleks olemas, kui ei oleks seda ?nnetust juhtunud. Koguni p?ike, mis samuti oleks nagu olnud kohalikku p?ritolu, valgustas r??baste k?rval toimuvat stseeni ?htuselt ujedal kombel ja otsekui arglikult ligi astudes, nii oleks raudteetammi juurde tulnud ja inimesi vaadanud lehm siinsamas naabruses s??vast karjast. Mi?a oli k?igest toimunust vapustatud ning puhkes alguses haletsustundest ja ehmatusest nutma. Pika s?idu kestel oli end tapnud mees mitu korda k?inud nende kupees ja ajanud Mi?a isaga tundide kaupa juttu. Ta oli ?elnud, et puhkab hingeliselt nende maailma k?lbeliselt puhtas vaikuse ja m?istvuse ?hkkonnas, oli uurinud Grigori Ossipovit?ilt mitmeid juriidilisi peensusi ja salakavalaid n?kse vekslite ja kinkekirjade, pankrottide ja v?ltsingute k?simuses. „Kas t?esti?” olid Gordoni seletused teda ?llatanud. „Teie k?sutuses on m?ned halastusrikkamad seaduse s?tted. Minu advokaadil on teistsugused andmed. Tema seisukohad nendes asjades on palju s?ngemad.” Iga kord, kui see n?rviline mees rahunes, tuli esimese klassi vagunist tema jurist ja kupeekaaslane ning vedas ta salongvagunisse ?ampanjat jooma. See oli toosama turske, ?lbe, puhtaks aetud l?uaga ja keigarlik advokaat, kes seisis n??d laiba k?rval ega imestanud mitte millegi ?le siinilmas. Paratamatult tekkis tunne, et tema kliendi alaline erutus oli talle mingis m?ttes kasulik olnud. Isa oli ?elnud, et see on tuntud rahamees, heas?damlik ja kergemeelne inimene, juba pooleldi vastutusv?imetu. Mi?a juuresolekut h?benemata oli ta r??kinud oma pojast, Mi?a eakaaslasest, oma surnud naisest, seej?rel oma teisest perekonnast, kelle ta oli samuti maha j?tnud. Siis oli talle meenunud midagi veel, ta oli kahvatanud hirmust ning hakanud r??kima segaselt ja otsekui sonides. Mi?asse oli ta suhtunud seletamatu, v?ib-olla peegeldunud, v?ibolla mitte temale m??ratud hellusega. Ta oli Mi?ale kogu aeg midagi kinkinud, oli k?inud selleks k?igi suuremate jaamade esimese klassi ootesaalis, kus oli raamatulett, m??di m?nge ja kohalikke vaatamisv??rsusi tutvustavaid esemeid. Ta oli lakkamatult joonud ja kurtnud, et ei saa juba kolmandat kuud magada, aga kui ta kas v?i l?hikest aega kaine on, siis kannatavat ta kohutavaid piinu, mida normaalne inimene ei oskavat endale ettegi kujutada. Hetk enne oma surma oli ta tormanud nende kupeesse, haaranud kinni Grigori Ossipovit?i k?est, tahtnud midagi ?elda, kuid ei suutnud, jooksnud tamburisse ja h?panud vagunist v?lja. Mi?a vaatas v?ikest Uurali mineraalide kollektsiooni puukastis – see oli kadunu viimane kingitus. ?kitselt l?ks ?mberringi k?ik liikvele. K?rvalteele oli j?udnud dresiin. Sellelt h?ppasid maha kokardiga vormim?tsis uurija, arst ja kaks kardavoid. Oli kuulda k?lma asjalikku juttu. Esitati k?simusi, midagi kirjutati ?les. Kogu aeg tagasi vajudes ja liival libisedes vedisid konduktorid ja kardavoid kohmakalt laiba raudteetammile. ?ks naine hakkas ulguma. S?itjatel paluti vagunitesse minna ja k?las vedurivile. Rong hakkas liikuma. 8. „J?lle see ikoonilambi ?li!” m?tles Nika tigedalt ja tormas toas ringi. K?laliste h??led l?henesid. Taganemistee oli ?ra l?igatud. Magamistoas oli kaks voodit, Voskoboinikovi ja tema, Nika oma. Pikalt m?tlemata puges Nika teise voodi alla. Ta kuulis, kuidas teda otsiti ja h??ti teistes tubades, ?llatunult sellest, et ta oli kadunud. Siis tuldi magamistuppa. „Pole midagi parata, Jura,” ?tles Vedenjapin, „mine ja jaluta, ehk leiad p?rast s?bra ?les, siis saate m?ngida.” M?nda aega r??kisid nad rahutustest Peterburi ja Moskva ?likoolis, nii pidi Nika ligi kaksk?mmend minutit k?ssitama oma rumalas alandavas pelgupaigas. L?puks l?ksid nad terrassile. Nika tegi akna hiljukesi lahti, h?ppas ?ue ja l?ks parki. Ta oli t?na endast v?ljas ja eelmisel ??l ei olnud ta saanud magada. Ta oli juba ?le kolmeteistk?mne aasta vana. Teda oli ?ra t??danud olla v?ike. Kogu ?? ei olnud ta maganud ja oli koidikul ?uemajast v?lja tulnud. P?ike t?usis ja pargimuru katsid puude pikad kastest m?rjad vonklevad varjud. Varjud ei olnud mustad, vaid tumehallid nagu l?bim?rg vilt. Hommiku uimastav v?rskus oleks nagu tulnud nimelt nendest maapinnal lebavatest niisketest varjudest, mille vahel olid piklikud valguslaigud nagu t?druku s?rmed. ?kki hakkas temast m?ne sammu kaugusel voolama elavh?beda helkiv nire, t?pselt sama karva kui kaste rohul. Nire voolas ja voolas, aga maa ei imenud seda endasse. Ootamatult j?rsu liigutusega viskus nire k?rvale ja kadus. See oli olnud vaskuss. Nika v?patas. Ta oli kummaline poiss. Kui ta oli elevil, r??kis ta valjusti iseendaga. Ta j?ljendas ema, kellel oli kalduvus tegelda k?rgete mateeriate ja paradoksidega. „Kui hea on ilmas elada!” m?tles ta. „Aga miks see alati haiget teeb? Jumal on muidugi olemas. Aga kui ta on olemas, siis olen mina tema. Nii ma siis k?sin tal,” m?tles ta, heitnud pilgu haavale, mis v?rises alt kuni ?les v?lja (haava m?rjad veiklevad lehed olid otsekui plekist l?igatud), „niisiis k?sin ma tal,”arutult oma j?udu ?le hinnates ta ei sosistanud, vaid soovis m?ttes kogu oma olemuse, kogu oma keha ja verega: „Tardu!” – ja puu tardus kuulekalt otsekohe liikumatuks. Nika puhkes r??must naerma ja jooksis nii kui jalad v?tsid j?ele suplema. Tema isa, terrorist Dementi Dudorov, kandis t?nu keisri armulikkusele sunnit??karistust poomissurma asemel, mis talle oli m?istetud. Tema ema p?rines Gruusia v?rstidest Eristovitest, ta oli tasakaalutu ja veel noor kaunitar, kes alatasa millestki innustus: m?ssudest, m?ssajatest, ??rmuslikest teooriatest, kuulsatest n?itlejatest, saatuse vaestest heidikutest. Ta jumaldas Nikat ja tegi tema nimest Innokenti hulga uskumatult hellitavaid ja totakaid h??dnimesid, nagu n?iteks Innoke ja Kenake ning viis poja n?ha oma sugulastele Tiflisis. Seal oli Nikat k?ige rohkem h?mmastanud v?imsate okstega puu selle maja aias, kus nad peatusid. See oli mingi kohmakas troopiline hiiglane. Elevandik?rvataolised puulehed varjasid ?ue k?rvetava l?unamaa taeva eest. Nika ei suutnud harjuda m?ttega, et see puu on taim ja mitte loom. Poisil oli ohtlik kanda oma isa k?hedakstegevat perekonnanime. Nina Galaktionovna n?usolekul kavatses Ivan Ivanovit? esitada keisri nimele palve anda Nikale ema perekonnanimi. Kui ta oli lamanud voodi all ja olnud pahane asjade k?igu peale maailmas, oli ta muu hulgas m?telnud ka sellest. Kes see Voskoboinikov ?ige on, et oma nina igale poole topib? K?ll ta neile k?igile veel n?itab! V?i siis see Nadja! Olgugi ta viieteistk?mneaastane, aga kas see t?hendab siis, et tal on ?igus nina p?sti ajada ja r??kida temaga nagu v?ikese lapsega? K?ll ta sellele Nadjale veel n?itab! „Ma vihkan teda,” lausus ta m?ttes mitu korda. „Ma tapan ta! Ma kutsun ta paadiga s?itma ja uputan ?ra.” Ka ema oli tore. Muidugi vedas ema minema s?ites ninapidi nii teda kui ka Voskoboinikovi. Ei s?itnud ta kuhugi Kaukaasiasse, vaid lihtsalt keeras l?himas s?lmjaamas otsa p?hja poole ning tulistab k?ige suurema rahuga Peterburis koos ?li?pilastega politseid. Aga tema peab elusalt m?danema selles totras augus. Kuid ta kavaldab nad k?ik ?le. Uputab ?ra Nadja, j?tab g?mnaasiumi pooleli ja p?geneb Siberisse isa juurde ?lest?usu ?hutama. Tiik oli kalda ??res ?leni vesiroosidesse kasvanud. Paat l?ikus sellesse tihnikusse kuiva sahinaga. Vesirooside vahel paistis vesi nagu arbuusi mahl kolmnurkses sissel?ikes. Poiss ja t?druk hakkasid vesiroose korjama. M?lemad haarasid kinni ?hest ja samast kummina vintskest varrest, mis ei tahtnud katkeda. Vesiroos t?mbas neid teineteise poole. Laste pead p?rkasid kokku. Paati oleks nagu pootshaagiga kalda poole t?mmatud. Vesirooside varred l?ksid sassi ja t?mbusid koomale, valged ?ied, s?damikud eredad nagu munakollane verega, vajusid vee alla ja kerkisid j?lle pinnale, nii et vesi neist v?lja voolas. Nadja ja Nika korjasid ?ha vesiroose, paat vajus j?rjest rohkem ?hele k?ljele, nad peaaegu lamasid k?rvuti vee ligi vajunud paadiserval. „Mind on ?ppimine ?ra t??danud,” ?tles Nika. „On aeg hakata elama, elatist teenima, tuleb inimeste sekka minna.” „Aga mina tahtsin just sind paluda, et sa seletaksid mulle ruutv?rrandeid. Ma olen algebras nii n?rk, et asi oleks ??repealt l?ppenud j?releksamiga.” Nika tajus nendes s?nades mingit torget. Muidugi, Nadja tuletab talle meelde, kui v?ike ta veel on, ja n?itab seega talle koha k?tte. Ruutv?rrandid! Nemad polnud algebrat veel nuusutanudki. Reetmata seda, kui solvatud ta on, k?sis ta teeseldud ?ksk?iksusega, m?istes samal hetkel, kui totter see oli: „Kellele sa mehele l?hed, kui sa suureks kasvad?” „Oh, sinna on veel nii palju aega. Arvatavasti ei l?hegi ma mehele. Ma pole selle peale ?ldse m?telnud.” „?ra ainult palun arva, et see mind nii v?ga huvitab.” „Miks sa siis k?sid?” „Sa oled loll.” Nad l?ksid t?lli. Nikale tuli meelde tema hommikune naistevihkamise hoog. Ta ?hvardas Nadjat, et kui too ei l?peta ?lbitsemist, uputab Nika tema ?ra. „Eks proovi,” vastas Nadja. Nika haaras tal v??koha ?mbert kinni. Nende vahel l?ks rabeluseks. Nad kaotasid tasakaalu ja kukkusid vette. M?lemad oskasid ujuda, kuid vesiroosid takerdusid nende k?tesse ja jalgadesse, p?hi aga ei tulnud veel vastu. L?puks ronisid nad mudasse kinni j??des kaldale. Vesi voolas nende jalatsitest ja taskutest ojadena. Eriti v?sinud oli Nika. Kui see oleks juhtunud alles ?sna hiljuti, v?hemalt sel kevadel, siis niisuguses olukorras, kus nad istusid kahekesi l?bim?rgadena p?rast sellist suplust, oleksid nad tingimata l?rmanud, s?imanud teineteist v?i naernud laginal. Praegu nad vaikisid ja julgesid vaid vaevu hingata, neid rusus juhtunu m?ttetus. Nadja oli n?rdinud ja vaikis pahasena, Nikal valutasid k?ik kohad, nagu oleks tal kepiga jalad ja k?ed puruks pekstud ja ribid sisse muljutud. L?puks poetas Nadja vaikselt nagu t?iskasvanu: „Sa oled hull!” Nika vastas samuti t?iskasvanu kombel: „Anna mulle andeks.” Nad hakkasid minema m?kke maja poole, nendest j?id maha m?rjad j?ljed nagu kahest veevedamise t?nnist. Nende tee l?ks ?les m??da tolmust kallast; siin oli v?ga palju madusid, ?sna selle koha l?hedal oli Nika hommikul n?inud vaskussi. Nikale tuli meelde m??dunud ?? n?iduslik ?levus, koit ja tema enda hommikune k?ikv?imsus, kui ta k?sutas loodust oma tahtmist m??da. Mida k?skida loodusele praegu, m?tles ta. Mida oleks ta k?ige rohkem tahtnud? Talle n?is, et k?ige rohkem tahaks ta kunagi veel kord koos Nadjaga tiiki kukkuda, ning ta oli praegu valmis ei tea mida maksma, et teada, kas see v?iks kunagi veel juhtuda v?i ei. 1 Vene keeles k?lab see nimi antud kontekstis peaaegu nagu „elavat”. (Tlk.) [ ? ] Teine jagu Teise ringkonda kuuluv t?tarlaps 1. S?da Jaapaniga alles kestis. Ootamatult varjutasid selle hoopis teised s?ndmused. ?le Venemaa veeresid revolutsioonilained, j?rgmine eelmisest ikka k?rgem ja enneolematum. Sel ajal kolis Uuralitest Moskvasse belglasest inseneri lesk ja venestunud prantslanna Amalia Karlovna Guichard koos kahe lapsega, poja nimi oli Rodion ja t?tre nimi Larissa. Poja pani ta kadetikorpusesse ja t?tre t?tarlaste g?mnaasiumi, juhuslikult just samasse, kus ?ppis Nadja Kologrivova, pealegi samasse klassi. Madam Guichard’il oli mehest j??nud s??ste, mis olid paigutatud v??rtpaberitesse, varem oli nende hind t?usnud, n??d aga langes. Et peatada oma raha kokkusulamine ja mitte istuda k?ed r?pes, ostis madam Guichard ?mblejanna Levitskaja p?rijate k?est v?ikese ettev?tte, ?mblust??koja Triumfiv?rava l?hedal, ?igusega s?ilitada vana firma, endine tellijate ring ning k?ik ?mblejad ja ?pilased. Madam Guichard tegi seda advokaat Komarovski soovitusel, kes oli olnud tema mehe s?ber ja talle endalegi toeks. Komarovski oli k?lmavereline ?rimees, kes tundis Venemaa ?rielu nagu oma viit s?rme. Tolle mehega oli madam Guichard kirja teel kokku leppinud ?mberkolimise Moskvasse, mees oli neile vaksalisse vastu tulnud ja viinud nad l?bi kogu Moskva „T?ernogooria” m?bleeritud tubadesse Oru?ein?i p?ikuulitsas, kus ta oli ??rinud neile numbri, tema oli see, kes veenis madami panema Rodja kadetikorpusesse ja Lara g?mnaasiumisse, mida ta soovitas, tema oli ka see, kes nagu m??daminnes naljatas poisiga ja heitis t?tarlapsele pilke, mis viimase punastama panid. 2. Enne kolimist v?ikesesse kolmetoalisse korterisse ?mblust??koja juures elasid nad ligi kuu aega „T?ernogoorias”. See oli Moskva k?ige kohutavam kant, voorimeeste ja urgaste piirkond, siin olid terved uulitsad k?lvatuse teenistuses, see oli „hukkal?inud olendite” p?rap?rgu. Lapsi ei ?llatanud numbritubade kasimatus, lutikad ja vilets sisustus. P?rast mehe surma elas ema alalises hirmus vaeseks j??da. Rodja ja Lara olid harjunud kuulma, et nad on hukatuse ??rel. Nad said aru, et nad ei ole uulitsalapsed, kuid neis oli nagu lastekodu kasvandikes s?gavalt juurdunud argus rikaste ees. Selle hirmu elavaks eeskujuks oli neile ema. Amalia Karlovna oli umbes kolmek?mne viie aastane priske blondiin, kellel s?damevaevuste hood vaheldusid lollusehoogudega. Ta oli kohutavalt arg ja tundis surmahirmu meeste ees. Just sellep?rast viisid hirm ja otsusekindluse puudumine teda j?rjest ?he mehe embusest teise mehe embusse. „T?ernogoorias” elas ta kahek?mne kolmandas numbris, kahek?mne neljandas elas aga numbritubade asutamisest saadik t?ellist T??kevit?, ohtrasti higistav ja kiilasp?ine parukaga mehike, kes pani peopesad nagu palvuseks kokku ja surus siis vastu rinda, kui ta tahtis kedagi milleski veenda, ning heitis pea kuklasse ja t?stis silmad hingestatult taevasse, kui ta m?ngis mingile seltskonnale v?i esines kontserdil. Ta oli harva kodus, ta kadus terveks p?evaks Suurde Teatrisse v?i konservatooriumi. Naabrid tutvusid. Vastastikku osutatud v?ikesed teened l?hendasid neid teineteisele. Kuna laste juuresolek pani Amalia Karlovna vahel Komarovski k?lask?ikude ajal piinlikku olukorda, j?ttis T??kevit? lahkudes talle oma numbritoa v?tme, et naine saaks seal oma s?pra vastu v?tta. Peagi harjus madam Guichard t?ellisti eneseohverdusega niiv?rd, et koputas nii m?nigi kord nuttes tema uksele, paludes end kaitsta oma heasoovija eest. 3. Maja oli ?hekorruseline, ?sna Tverskaja nurga l?hedal. Oli tunda Bresti raudtee l?hedust. Naabruses olid raudtee valdused, teenistujate ametikorterid, veduridepoo ja laod. Selles majas elas Olja Djomina, tark t?druk, Moskva kaubajaama ?he teenistuja vennat?tar. Olja oli andekas ?pilane. Teda oli t?hele pannud endine omanik ja n??d tahtis ka uus omanik teda oma l?hikonnas n?ha. Olja Djominale meeldis v?ga Lara. K?ik oli j??nud nii, nagu Levitskaja ajal. Nagu p??rased t?risesid ?mblusmasinad v?sinud ?mblejannade tallavate jalgade v?i vehklevate k?te sunnil. M?ni ?mbles vaikselt, istudes laual ning sirutades n?ela ja pika niidiga k?e kaugele eemale. P?rand oli riidet?kke t?is. R??kima pidi valjusti, et karjuda ?le ?mblusmasinate t?rinast ja kanaarilinnu Kirill Modestovit?i trilleritest, lind oli aknaorva riputatud puuris, tema nime saladuse oli endine perenaine endaga koos hauda viinud. Tellimistetoas olid daamid v?rvika r?hmana laua ?mber, millel lebasid moeajakirjad. Nad seisid, istusid ja n?jatusid lauale neis poosides, mida nad piltidel n?gid, ning pidasid joonistusi uurides n?u tegumoodide ?le. Teise laua taga istus direktori kohal Amalia Karlovna abiline vanemjuurdel?ikaja Faina Silantjevna Fetissova, kondine naine, kelle n?rtsinud p?skede voltides olid k?snad. Tal oli luust pits paberossiga kollakate hammaste vahel, ta pilutas kollaka silmavalgega silmi, puhus suust ja ninast v?lja kollakat suitsu, kirjutas vihikusse ?les m??dud, kviitungite numbrid ning sagivate tellijate soovid. Amalia Karlovna oli ?mblust??kojas uus ja kogenematu inimene. Ta ei tundnud end siin t?ie?igusliku perenaisena. Kuid t??tajad olid ausad, Fetissova peale v?is kindel olla. Kummatigi oli aeg v?ga ?rev. Amalia Karlovna kartis tulevikule m?elda. Teda valdas meeleheide. Tema k?es ei laabunud miski. Komarovski k?is neid sageli k?lastamas. Kui Viktor Ippolitovit? l?ks l?bi t??koja perenaise poole peale, ehmatades ?mberriietuvaid moedaame, kes tema ilmumisel pugesid sirmide taha peitu ja pareerisid sealt m?ngeldes mehe siivutuid nalju, sosistasid ?mblejannad talle pahaselt ja pilkavalt j?rele: „Saabus”, „Suksutaja”, „Amalia kallim”, „P?hvel”, „Naistehukutaja.” Veelgi suuremat viha ?ratas Komarovski buldog Jack, kelle ta m?nikord rihma otsas kaasa t?i ning kes vedas peremeest nii j?rskude t?mmetega enda j?rel, et Komarovskil l?ks samm segi, ta tormas ettepoole ja liikus koera kannul, k?ed ette sirutatud, nagu pime oma talutaja sabas. ?kskord kevadel l?i Jack hambad Larale s??rde ja rebis tema suka katki. „Ma surman selle kurivaimu ?ra,” k?histas Olja Djomina lapselikult Larale k?rva. „See on t?esti vastik koer. Aga kuidas sa rumaluke seda teed?” „Tasem, ?ra karju, ma ?petan teid. On ju olemas lihav?ttemunad, mis on kivist ... Noh, nagu need teie mamma kummutil ...” „On k?ll, marmorist ja kristallmunad.” „No n?ed. Kummarda allapoole, ma ?tlen sulle otse k?rva sisse. Tuleb v?tta niisugune muna, kasta rasva sisse, rasv j??b k?lge, see r?pane koer neelab alla, topib, saatan, kere t?is, ja ongi k?ik! Ajab k?pad p?sti! Klaas!” Lara naeris ja m?tles kadedalt: t?druk elab vaesuses, peab t??d tegema. Lihtrahva lapsed arenevad kiiresti. Aga ometi, kui palju on temas veel rikkumatust, lapselikkust. Munad, Jack – kust see k?ik tulnud on? „Misp?rast peab minu saatus niisugune olema,” m?tles Lara, „et ma n?en k?ike ja k?ik teeb mulle haiget?” 4. „Ema on ju tema – kuidas seda ?eldakse ... Ta on ju ema see ... Need on vastikud s?nad, ma ei taha neid suhu v?tta. Miks ta siis vaatab mind niisuguse pilguga? Ma olen ju ema t?tar.” Ta oli veidi ?le kuueteistk?mne aasta vana, kuid oli t?iesti v?ljakujunenud neiu. Teda peeti kaheksateistk?mneaastaseks ja veelgi vanemaks. Tal oli selge m?istus ja hea iseloom. Ta oli v?ga n?gus. Tema ja Rodja m?istsid, et neil tuleb elus k?ik endale k?tte v?idelda. Erinevalt j?ude ja j?ukalt elavatest inimestest ei olnud neil mahti enneaegu ning salamahti ja teoreetiliselt v?lja nuuskida asju, mis tegelikult neid veel ei puudutanud. Ainult ?leliigne m??rib. Lara oli k?ige puhtam olevus maailmas. Vend ja ?de teadsid k?ige hinda ja pidasid lugu saavutatust. Selleks et l?bi l??a, tuli olla heas kirjas. Lara ?ppis h?sti mitte abstraktsest huvist teadmiste vastu, vaid sellep?rast, et ?ppemaksust vabastuse saamiseks pidi olema hea ?pilane, selleks aga oli vaja h?sti ?ppida. Niisama h?sti kui Lara ?ppis, oli tal kerge ka n?usid pesta, t??kojas abiks olla ja k?ia emalt saadud ?lesandeid t?itmas. Lara liikus h??letult ja sujuvalt ning k?ik – liigutuste m?rkamatu k?rmus, kasv, h??l, hallid silmad ja heledad juuksed – oli temas igati koosk?las. Oli p?hap?ev, juulikuu keskpaik. P?hap?eva puhul v?is hommikul kauem voodis m?nuleda. Lara lamas selili, ta oli t?stnud k?ed ?le pea, peopesad kukla all T??kojas oli harjumatult vaikne. T?navapoolne aken oli lahti. Lara kuulis, kuidas eemal m?risev vanker keeras munakividelt hoburaudtee r??bastele ja r?me kolin asendus ratta sujuva libisemisega otsekui m??da ?li. „Peaks veel natuke magama,” m?tles Lara. Linnak?ra uinutas nagu h?llilaul. Oma kasvu ja asendit voodis tunnetas Lara praegu kahe punktiga: vasaku ?lanuki ja parema jala suure varbaga. Need olid ?lg ja jalg, aga k?ik ?lej??nu oli enam-v?hem tema ise, tema hing v?i olemus, mis oli kenasti sobitatud oma piirjoontesse ning p??dles avalalt tulevikku. „Peab magama j??ma,” m?tles Lara ning kutsus oma kujutluses esile Karetn?i Rjadi p?ikesepoolse k?lje sel tunnil, t?llakuurid, puhtaks p?hitud p?randal m??giks tohutud reisivankrid, t?llalaternate rihvitud klaasid, karutopised – rikas elu. Kui veidi allapoole tulla – kujutles Lara m?ttes –, siis n?ed tragunite ?ppust Znamenski kasarmutes, v??rikad kenitlevad hobused liiguvad ringis, hoov?tt ja h?pe sadulasse, hobused k?ivad sammu, traavivad, galopeerivad. Lapsehoidjad, lapsed ja ammed, suud ammuli, on ridamisi surunud end vastu kasarmute tara. Veelgi allpool, m?tles Lara, on Petrovka, Petrovka kaubat?nav. „Mis te n??d, Lara! Kuidas te v?ite nii m?elda? Ma tahan k?igest n?idata teile oma korterit. See on siinsamas k?rval.” Karetn?i Rjadis oli Komarovski tuttavatel v?ike t?tar Olga, peeti tema nimep?eva. Sel puhul l?butsesid t?iskasvanud, tantsiti ja joodi ?ampanjat. Komarovski kutsus kaasa ema, aga ema ei saanud minna, ta oli t?bine. Ema ?tles: „V?tke Lara kaasa. Te olete mind aina hoiatanud: „Amalia, hoidke Larat.” N??d siis hoidkegi teda.” Ja ta hoidiski, pole midagi ?elda! Ha-ha-haa! Milline meeletu tants on valss! Keerled ja keerled ega m?tle millestki. Kuni muusika m?ngib, m??dub terve igavik, nagu elu romaanides. Aga kui muusika vaikib, tekib skandaali tunne, sind oleks otsekui k?lma veega ?le valatud v?i tabatud riieteta. Pealegi lubad sa neid vabadusi teistele selleks, et kiidelda, kui suur sa juba oled. Lara ei oleks iial arvanud, et mees tantsib nii h?sti. Kui targad k?ed tal on, kui enesekindlalt surub ta k?e pihale! Kuid niimoodi suudelda ei luba Lara end enam kellelgi. Lara ei oleks iial arvanud, et v??rastes huultes v?ib peituda nii palju h?bematust, kui neid surutakse nii kaua sinu enda huulte vastu. Tuleb need rumalused maha j?tta. ?kskord ja igaveseks. Lakata m?ngimast lihtsameelset, heita k?rvale h?rdameelsus, j?tta see h?belik silmade mahal??mine. Kunagi l?peb see halvasti. Kohutav piir on siinsamas k?rval. Teed sammu ja langed silmapilk kuristikku. Unustada tantsimine. See on kurja juur. Ei tohi h?beneda keelduda. M?elda v?lja, et ei ole ?ppinud tantsima v?i et oled jalaluu murdnud. 5. S?gisel olid Moskva s?lmjaama raudteedel rahutused. Streikis Moskva-Kaasani raudtee. Sellega pidi ?hinema Moskva-Bresti raudtee. Otsus streikima hakata oli vastu v?etud, kuid komitees ei j?utud kuidagi kokkuleppele, millal see v?lja kuulutada. Streigist teadsid raudteel k?ik, oli vaja ainult mingit v?list t?uget, et see puhkeks iseenesest. Oli oktoobrikuu k?lm h?mar hommik. Sel p?eval pidi raudteel palka makstama. T?kk aega ei tulnud arvestusosakonnast andmeid. Siis tuli kontorisse poisike tabeli, v?ljamakselehe ja suure paki trahvimiseks ?ra korjatud t??raamatutega. Hakati palka v?lja maksma. Piki l?putut ehitustest vaba siilu, mis lahutas vaksalit, t??kodasid, veduridepood, ladusid ja r??basteid juhatuse puumajadest, l?ksid palga j?rele vagunisaatjad, p??rmeseadjad, lukksepad ja nende abilised ning vagunipargi p?randapesijad naised. L?hnas linnatalve alguse, jalge alla tallatud vahtralehtede, sulalume, vedurisuitsu ja sooja rukkileiva j?rele, leiba k?psetati vaksali puhveti keldris ja see oli just ahjust v?lja v?etud. Saabusid ja lahkusid rongid. Neid koostati ja v?eti koost lahti, vehkides kokkurullitud v?i lahtikeeratud lipukestega. Valvurite signaalsarved, haakijate viled ja vedurite madalad huiked kaikusid mitmeh??lselt ?hus. Suitsusambad t?usid l?pmatute treppidena taeva poole. Sissek?etud vedurid seisid, valmis s?itu minema, nende k?rvetavad aurupahvakud p?letasid k?lmi talviseid pilvi. Raudteetammi serval k?ndisid edasi ja tagasi distantsi?lem raudteeinsener Fufl?gin ja jaamapiirkonna teemeister Pavel Ferapontovit? Antipov. Antipov t??tas remonditeenistust kaebustega materjali peale, mida talle anti r??baste v?ljavahetamiseks. Teras ei olnud k?llalt sitke. Katsetamisel paindusid ja murdusid r??pad liiga kergesti ning Antipovi arvamuse kohaselt pidid need r??pad pakase puhul l?hki l??ma. Raudteevalitsus suhtus Pavel Ferapontovit?i kaebustesse ?ksk?ikselt. Keegi l?ikas sellest kasu. Fufl?ginil oli seljas kinni n??pimata kallis raudteevormi kantidega kasukas ja selle all uus ?eviotist tsiviil?likond. Ta sammus ettevaatlikult m??da raudteetammi, nautides pintsakuh?lmade ?ldist joont, p?ksiviikide sirgust ja oma jalatsite ?llast kuju. Antipovi s?nad lendasid tal ?hest k?rvast sisse ja teisest v?lja. Fufl?gin m?tles mingit oma m?tet, ta v?ttis alatasa uuri v?lja ja vaatas seda, ta kiirustas kuhugi. „K?ik on ?ige, ?ige, kulla mees,” katkestas ta kannatamatult Antipovit, „kuid seda v?ib juhtuda ainult kuskil peateel v?i l?igul, kus on tihe liiklus. Sa m?tle parem, mis sinul seal on. Mingid tagavarateed ja tupikud, takjad ja n?gesed, ??rmisel juhul t?hjade vagunite sorteerimine ja v?ikese man??vriveduri loksumine. Aga sina pole rahul! Sa oled peast p?runud! Siin pole rauast r??paid vajagi, siin k?iksid puust r??pad k?ll ja k?ll.” Fufl?gin vaatas j?lle uuri, kl?psatas kaane kinni ja j?i vaatama kaugusse, kus maantee l?henes raudteele. Teek??nakul tuli n?htavale kaless. See oli Fufl?gini isiklik s?iduk. Naine tuli talle j?rele. Kutsar peatas hobused peaaegu raudteetammi ??res ja tpruutas neid peenikese eideh??lega, nagu teeb lapsehoidja vingus lastele, sest hobused kartsid raudteed. Kalessi nurgas istus hooletult patjadele n?jatudes ilus naine. „Noh, vennas, eks m?ni teine kord r??gime edasi,” ?tles distantsi?lem ja l?i k?ega, et mul, n?e, pole mahti sinu r??bastega tegelda. On palju t?htsamaid asju. Abielupaar s?itis minema. 6. Kolm v?i neli tundi hiljem, kui hakkas juba h?marduma, kasvasid raudteest kaugemal lagendikul otsekui maa seest v?lja kaks inimkogu, keda varem maapinnal n?ha ei olnud, nad vaatasid sagedasti selja taha ja eemaldusid kiiresti. Need olid Antipov ja Tiverzin. „L?hme kiiremini,” ?tles Tiverzin. „Ma ei karda nuhke, et need v?ivad j?lje ?les v?tta, aga see lobisemine seal l?peb kohe, nad ronivad muldonnist v?lja ja j?uavad meile j?rele. Mina j?lle ei taha neid n?hagi. Kui aina niimoodi venitada, siis pole m?tet asjaga ?ldse algust teha. Ja siis pole vaja ka komiteed, pole vaja tulega m?ngida ja maa alla pugeda! Sina oled kah tore mees, toetad seda Nikolai raudtee k?pardit.” „Minu Darjal on k?hut??fus. Ma pean ta haiglasse viima. Kuni ma seda teinud ei ole, ei mahu mulle ?kski teine m?te p?he.” „R??gitakse, et t?na makstakse palka. L?hen k?in kontoris ?ra. Kui ei oleks palgap?ev, siis, jumala t?si, ma s?litaksin teie peale ja teeksin sellele venitamisele minutitki aega raiskamata omap?i l?pu peale.” „Luba k?sida, et kuidasmoodi siis?” „V?ga lihtsalt. L?heksin katlamajja, annaksin vilet ja pidu olekski l?bi.” Nad j?tsid h?vasti ja kumbki l?ks oma teed. Tiverzin k?ndis m??da raudteed linna poole. Talle tulid vastu inimesed, kes olid kontoris palga j?rel k?inud. Neid oli v?ga palju. Silma j?rgi otsustades oli jaama territooriumil peaaegu k?igile palk v?lja makstud. Hakkas pimenema. V?ikesel platsil kontori ees sagisid laternate valgusel t??st vabad mehed. Platsi sisses?idutee otsas seisis Fufl?gini kaless. Fufl?gina istus selles endises poosis, nagu poleks ta s?idukist hommikust peale v?lja astunudki. Ta ootas oma meest, kes oli kontorisse palga j?rele l?inud. ?kitselt hakkas sadama vihmasegust m?rga lund. Kutsar ronis pukist maha ja hakkas nahkkummi ?les t?mbama. Sellal kui ta jalga vastu kalessi tagaosa toetades tihkelt k?ivaid tugesid sikutas, imetles Fufl?gina lume ja veetilkade h?bedaselt s?tendavat m?ngu kontorilaternate valgusvihus. Ta heitis ?le sagivate t??liste peade liikumatu unistava pilgu, n?ol niisugune ilme, et vajaduse korral oleks see pilk v?inud kellelegi kahju tegemata minna l?bi meeste nagu l?bi udu v?i pihuvihma. Tiverzin m?rkas juhuslikult seda pilku. See pani ta n?rdima. Ta l?ks Fufl?ginale kummardust tegemata m??da ja otsustas minna palga j?rele hiljem, et ei peaks kontoris tema mehega kokku puutuma. Ta l?ks edasi t??kodade poole, seal oli valgustust v?hem ja mustendas vedurite p??rdering, mille juurest hargnesid teeharud veduridepoosse. „Tiverzin! Kuprik!” h??dis teda pimeduses mitu h??lt. T??kodade ees seisis r?hm inimesi. Hoone sees karjus keegi ja oli kuulda lapse nuttu. „Kiprijan Saveljevit?, astuge poisi kaitseks v?lja,” ?tles keegi naine rahva seast. Vana meister Pjotr Hudolejev n?peldas harjunud kombel oma ohvrit, alaealist ?pilast Jussupkat. Hudolejev ei olnud sugugi alati olnud oma k?ealuste piinaja, joodik ja raske rusikaga kakleja. Kunagi olid uljale t??mehele pilku heitnud Moskva-l?hedaste t??stusalevite kaupmeeste ja pappide t?tred. Aga kui ta l?ks kosja Tiverzini emale, kes tollal oli l?petamas kirikukooli, sai ta korvi, neiu l?ks mehele tema s?brale, vedurijuht Saveli Nikitit? Tiverzinile. Kui Tiverzini ema pidas p?rast Saveli Nikitit?i kohutavat surma (ta p?les ?ra 1888. aastal ?hes tol ajal suurt t?helepanu ?ratanud rongi?nnetuses) kuuendat aastat lesep?lve, hakkas Pjotr Petrovit? taas l?henemiskatseid tegema ja taas andis Marfa Gavrilovna talle korvi. Sellest ajast peale hakkas Hudolejev jooma ja m?rgeldama, ?iendama arveid kogu maailmaga, kes tema kindlat veendumust m??da oli s??di tema praeguses eba?nnes. Jussupka oli kojamees Gimazetdini poeg Tiverziniga ?he ?ue pealt. Tiverzin oli t??kodades poisi eestkostja. See ?hutas Hudolejevi viha poisi vastu. „Kuidas sa viili k?es hoiad, asiaat,” karjus Hudolejev, tirides Jussupkat juustest ja virutades talle vastu kaela. „Kas siis sedamoodi valandit puhastatakse? Ma k?sin sult, Kassimovi pruut, allahi mulla pilusilm, kas sa tahad mul t??d narrida v?i?” „Ai, ei taha, pai onu, ei taha, ei taha, ai, valus on!” „Ma olen talle tuhat korda r??kinud, et enne aja pukk ligi ja siis keera tugi kinni, aga tema teeb ikka omap?i, muudkui omap?i. Ta oleks mul praegu spindli ?ra rikkunud, kuradi kutsikas.” „Ma ei ole spindlit puutunud, pai onu, aus?na, ei ole puutunud.” „Misasja sa poissi kiusad?” k?sis Tiverzin, tr?gides inimeste vahelt l?bi.„Kui omad koerad kisuvad, siis hoidku v??rad eemale,” k?hvas Hudolejev. „Ma k?sin sult, et misasja sa poissi kiusad?” „Ja mina ?tlen sulle, et mine jumala rahus oma teed, sotsiaalkamandaja. Ta oleks paras maha l??a, n?rukael sihuke, ta oleks mul ??repealt spindli kihva keeranud. Suudelgu mu k?tt, et ta veel elus on, pilusilmne kurat, sai ainult vastu k?rvu ja ?petuseks sakutada.” „Onu Hudolei, kas sa siis arvad, et tal tuleks sellep?rast pea otsast ?ra kiskuda? H?bene ometigi. Sa oled kogenud meistrimees, juuksedki juba hallid peas, aga aru pole p?he tulnud.” „Mine aga mine oma teed, kuni sa veel elus ja terve oled, ?tlen ma sulle. Ma peksan sinust, koeraraibe, selle ?petamise kombe v?lja. Sind tehti r??baste vahel valmis, sa tuim kalaveri, otse su isa nina all. Sinu sabakeerutajat ema tunnen ma l?bi ja l?hki, seda niru kassi, l?bit?mmatud seelikualust!” K?ik j?rgnev juhtus v?hem kui minuti jooksul. M?lemad haarasid pihku esimese t??pinkidel lebava eseme, seal aga oli nii raskeid t??riistu kui ka rauat?kke, ning oleksid teineteise maha l??nud, kui inimesed ei oleks samal hetkel summas tormanud neid lahutama. Hudolejev ja Tiverzin seisid, l?ug rinnale surutud, otsmikud peaaegu vastamisi, n?od kahvatud ja silmad verd t?is. ?rritusest ei suutnud kumbki neist s?nagi ?elda. Neid hoiti selja tagant k?vasti k?test kinni. M?nel hetkel v?tsid nad j?u kokku ja p??dsid end lahti rabelda, v??neldes kogu kehaga ja vedides enda j?rel neid kinni hoidvaid t??kaaslasi. Nende r?ivaste haagid ja n??bid lendasid eest, kuued ja s?rgid libisesid paljastunud ?lgadelt maha. ?rev s?nak?min nende ?mber ei vaibunud. „Meisel! V?ta tal meisel k?est – sellega v?ib pea l?hki l??a.” – „Tasem, tasem, onu Pjotr, me v?ime sul niimoodi k?e v?lja v??nata!” – „M?ssa n??d nendega sedasi kogu aeg! Tirime nad lahku ja paneme luku taha – ongi rahu majas.” ?kki raputas Tiverzin ?leinimliku j?upingutusega teda kinni hoidvad mehed endast lahti, rabeles nende k?est minema ja oli paari jooksusammuga ukse juures. Teda taheti p??dma tormata, aga kui n?hti, et tal on midagi hoopis muud meeles, j?eti ta rahule. Tiverzin l?ks v?lja, l?i ukse pauguga kinni ja tormas tagasi vaatamata otse edasi. Tema ?mber olid s?gise r?skus, ?? ja pimedus. „Sa p??ad heaga, aga nemad tulevad noaga,” torises ta, taipamata, kuhu ja milleks ta l?heb. Seda alatuse v?ltsi maailma, kus t?iss??nud proua julgeb niisuguse pilguga vaadata tohmanitest t??loomi ning niisuguse elukorralduse joomahaige ohver tunneb m?nu endasuguste m?nitamisest, seda maailma vihkas ta praegu rohkem kui kunagi varem. Ta k?ndis kiiresti, otsekui v?iks tema kiirustamine tuua l?hemale seda aega, kui k?ik maailmas on ?kskord m?istlik ja h?sti korraldatud, nagu see oli praegu tema m?slevas peas. Ta teadis, et nende p??dlused viimastel p?evadel, korratused raudteel, k?ned koosolekutel ja otsus streikima hakata, mis ei olnud veel teoks tehtud, kuid polnud ka ?ra muudetud – k?ik need on ?ksikud l?igud sellel pikal teel, mis tuleb veel l?bi k?ia. Kuid praegu oli ta nii pinevil, et tundis k?rsitut tahtmist joosta see tee l?bi otsekohe ja kordagi hinge t?mbamata. Ta ei taibanud, kuhupoole ta pikal sammul l?ks, kuid jalad teadsid v?ga h?sti, kuhu nad teda kandsid. Tiverzin ei teadnud hulk aega arvatagi, et p?rast seda, kui tema ja Antipov olid muldonnist lahkunud, v?ttis koosolek vastu otsuse alustada streiki juba selsamal ?htul. Komitee liikmed jagasid samas omavahel ?ra, kes kuhu l?heb ja kus kelle maha v?tab. Kui veduriremondit??koja korstnast tungis otsekui Tiverzini s?dame p?hjast v?lja alguses k?hisev, siis aga selgemaks ja ?htlasemaks muutuv vile, liikus sisses?idusemafori juurest linna poole juba depoo ja kaubajaama rahvas, ?hinedes uue rahvahulgaga, kes oli j?tnud t?? katlamajast antud Tiverzini vile peale. Tiverzin arvas aastaid, et tema ?ksi oli olnud see, kes peatas sel ??l t?? ja liikumise raudteel. Alles hilisemad protsessid, kus tema ?le m?isteti kohut koos teistega ja teda ei s??distatud otses?nu streigi ?hutamises, aitasid tal sellest eksiarvamusest vabaneda. Inimesed jooksid v?lja ja k?sisid: „Milleks rahvast kokku kutsutakse?” Pimedusest vastati: „Ega sa ise ka kurt ei ole. Kuuled ju, et h?ire. Tulekahju kustutama.” – „Aga kus p?leb?” – „Ju siis p?leb, kui vilet antakse.” Uksed paukusid, ?ha rohkem inimesi tuli v?lja. Kostsid teised h??led: „Kah mul jutt, et tulekahju! Oled sina alles maamats! ?rge kuulake lolli juttu. Selle kohta ?eldakse, et pillid kotti, said aru? S?h sulle look ja rangid, vea end ise, kui soovid. L?hme kodudesse laiali, mehed.” Rahvast tuli j?rjest juurde. Raudteel oli alanud streik. 7. Tiverzin tuli koju kolmandal p?eval, ta oli l?bi k?lmunud, magamata ja habetunud. Eelmisel ??l oli ilm l?inud selle aastaaja kohta enneolematult k?lmaks, Tiverzinil aga olid seljas s?gisriided. V?ravas sai ta kokku kojamees Gimazetdiniga. „Palju t?nu, h?rra Tiverzin,” hakkas ta kohe seletama. „Aitasite Jussupi h?dast, panite mind eluaeg jumalat paluma.” „Kas sa oled peast segaseks l?inud v?i, Gimazetdin, mis h?rra ma sulle olen? Palun j?ta see h?rratamine. R??gi k?hku, kangesti k?lm on.” „Misp?rast k?lm, sinul soe on, Saveljevit?. Eile p?ev sinu ema Marfa Gavrilovnale vedasime Moskva kaubajaamast kuuri puud t?is, puhas kask, hea puu, kuiv puu.” „Ait?h, Gimazetdin. Sa tahad veel midagi ?elda, tee, palun, kiiresti, kas tead, mul on v?ga k?lm.” „Tahtsin ?elda, kodus mitte magama, Saveljevit?, peitu pugema. Vahimees k?sis, jaoskonnast k?sis, kes, k?sisid, siin k?ima. Mina r??gin, keegi ei k?ima. R??gin, et abi k?ima, veduribrigaad k?ima, raudtee k?ima. Aga keegi v??ras ei k?ima ?ldse!” Maja, kus vallaline Tiverzin elas koos ema ja abielus noorema vennaga, kuulus l?heduses asuvale P?ha Kolmainu kirikule. Majas elasid m?ned selle koguduse vaimulikud, kaks k??givilja- ja liham??jate artelli, kes pakkusid oma kaupa linnas kandelaudadelt, ning peamiselt Moskva-Bresti raudtee v?ikeametnikud. See oli puust galeriidega kivimaja. Galeriid jooksid ?mber kogu sillutamata porise ?ue. Galeriidele viisid r?pased ja libedad puutrepid. Siin l?hnas kasside ja hapukapsa j?rele. Mademetel olid kemmerguputkad ja panipaigad, mille ees rippusid tabalukud. Tiverzini vend oli v?etud reamehena s?tta ja oli Vafangou all haavata saanud. Ta oli ravil Krasnojarski hospidalis, kuhu tema naine koos kahe t?trega oli s?itnud temaga kohtuma ja teda ?ra tooma. Tiverzinid olid p?lised raudteelased, nad olid harjunud reisima ning s?itsid priipiletitega m??da kogu Venemaad ringi. Praegu oli korter vaikne ja t?hi. Siin elasid ainult poeg ja ema. Korter oli teisel korrusel. Galeriil ukse k?rval seisis t?nn, mida veevedaja k?is t?itmas. Kui Kiprijan Saveljevit? oma korrusele j?udis, avastas ta, et t?nni kaas on k?rvale nihutatud ja plekk-kruus vett katva j??serva k?lge k?lmunud. „Kes see muu v?is olla kui Prov,” m?tles Tiverzin muiates. „Ei tema, pagana janu saa kunagi t?is, nagu k?rbeks tal sisikond sees.” Prov Afanasjevit? Sokolov, kiriku salmilaulja, ilus noorepoolne mees, oli Marfa Gavrilovna kauge sugulane. Kiprijan Saveljevit? t?mbas kruusi j?? k?ljest lahti, l?kkas t?nnile kaane peale ja t?mbas uksekellukese k?epidet. Elamise l?hna ja m?nusa auru pilv l?i talle n?kku. „Olete toa palavaks k?tnud, ema. Siin on nii soe ja hea.” Ema langes talle kaela, kallistas teda ja puhkes nutma. Poeg silitas tema juukseid, ootas pisut aega ja l?kkas ema hellalt eemale. „Julgus v?idab v??ra v?e, ema,” ?tles ta vaikselt, „minu raudtee seisab Moskvast kuni Varssavini v?lja.” „Ma tean. Sellep?rast ma nutangi. Sul l?heb kindla peale kehvasti. Kuprik, sa peaksid siit kuhugi kaugele kaduma.” „See teie armas s?bruke, karjapoiss nii kaunike Pjotr Petrovit? oleks mul ??repealt pea l?hki l??nud.” Ta oli lootnud ema naerma ajada. Kuid ema ei saanud naljast aru ja vastas t?siselt: „Patt on tema ?le naerda, Kuprik. Sul v?iks temast kahju olla. Viimane h?davares, hukkunud hing.” „Pa?a Antipov v?eti kinni. Pavel Ferapontovit?. Tuldi ??sel, tehti l?biotsimine, keerati k?ik pahupidi. Hommikul viidi minema. Ja see veel ka, et tema Darja on t??fusega haiglas. V?ike Pavlu?a – ta ?pib reaalkoolis – j?i ?ksi koju vana kurdi t?diga. Pealegi aetakse neid korterist v?lja. Mina arvan, et peaks poisi meie juurde v?tma. Mida Prov tahtis?” „Kust sa tead, et ta siin k?is?” „Ma n?gin, et t?nnil oli kaas pealt ?ra ja kruus j??sse k?lmanud. M?tlesin, et see pidi k?ll tingimata va veekandja Prov olema.” „K?ll sa oled taibukas, Kuprik. Sul on ?igus. Prov, Prov, Prov Afanasjevit? oli see. K?is puid laenamas, ma andsin. Mis ma, loll, puudest r??gin! Mul lendas p?ris peast v?lja, mis uudise ta t?i. Keiser, kas tead, on manifesti alla kirjutanud, et k?ik uutpidi p??rata, et kellelegi liiga ei tehtaks, et maa antaks talupoegadele ja k?ik oleks aadlikega v?rdsed. Ukaas on alla kirjutatud, kujutad sa ette, on vaja see ainult v?lja kuulutada. Sinodist oli uus kiri tulnud, et lugeda ekteeniat v?i mingit tervituspalvet, kui ?tlen, siis valetan. Prov ?tles, aga mul on meelest l?inud.” 8. Arreteeritud Pavel Ferapontovit?i ja haiglas lamava Darja Filimonovna poeg Patulja Antipov tuli Tiverzinite juurde elama. Ta oli puhtusearmastaja poiss, tal olid korrap?rased n?ojooned ja helepruunid keskelt lahku kammitud juuksed. Alatasa silus ta juukseid harjaga ning kohendas kuube ja reaalkooli vormipandlaga v??d. Patulja oli aldis pisarateni naerma ning terane j?lgija. Ta j?ljendas k?ike, mida ta n?gi v?i kuulis, v?ga t?etruult ja naljakalt. Varsti p?rast 17. oktoobri manifesti avaldamist kavandati suurt demonstratsiooni Tverskaja v?rava juurest Kalu?skaja v?ravani. See oli ?ritus, mida korraldati vanas?na „mitu kokka k?rvetavad toidu p?hja” vaimus. Mitu revolutsioonilist organisatsiooni, kes olid selle plaaniga seotud, l?ksid omavahel t?lli ja ?tlesid asja korraldamisest lahti, aga kui nad said teada, et m??ratud p?eval tulid inimesed siiski t?navale, saatsid nad k?hku manifestantide juurde oma esindajad. Sellest hoolimata, et Kiprijan Saveljevit? selle m?tte maha laitis ja vastu oli, l?ks Marfa Gavrilovna koos lustliku ja seltsiva Patuljaga demonstratsioonile. Oli novembrikuu alguse kuiv ja k?lm p?ev, taevas oli ?htlaselt tinahall, sealt langes harvu, lausa ?ksikuid lumehelbeid, mis kaua ja p?igeldes liuglesid, enne kui langesid maha ja kogunesid halli koheva tolmuna teeuuretesse. Rahvas liikus m??da uulitsat allapoole, see oli t?eline Paabeli segadus, n?od ja n?od, vativoodriga talvepalitud ja lambanahast m?tsid, vanamehed, naiskursuslased ja lapsed, raudteelased vormiriietuses, trammipargi ja telefonijaama t??lised ?le p?lve ulatuvate s??rtega saabastes ja nahkkuubedes, g?mnasistid ja ?li?pilased. M?nda aega lauldi „Var?avjankat”, „Te ohvriks end t?ite” ja „Marseljeesi”, aga see mees, kes oli rongk?igu ees tagurpidi liikunud ja pihku surutud kubankaga vehkides laulmist dirigeerinud, pani ?kki m?tsi p?he, l?petas laulmise, keeras protsessiooni poole selja ja k?is selle ees ning j?i kuulatama, mida r??givad ?lej??nud korraldajad, kes tema k?rval k?ndisid. Lauljad l?ksid segi ja laul katkes. N??d oli kuulda ainult tohutu rahvahulga raksuvaid samme k?lmunud sillutisel. Heasoovijad teatasid rongk?igu algatajatele, et eespool ootavad demonstrante kasakad. Varitsuse ettevalmistamisest oli telefoniga teatatud l?himasse apteeki. „Kui nii, siis nii,” ?tlesid korraldajad. „N??d on k?ige t?htsam s?ilitada k?lma verd ega tohi pead kaotada. Tuleb otsekohe h?ivata esimene avaliku asutuse hoone, mis ette juhtub, teatada inimestele ?hvardavast ohust ja ?hekaupa laiali minna.” Hakati vaidlema, kuhu oleks k?ige parem minna. ?hed pakkusid v?lja Poesellide ?hingut, teised K?rgemat Tehnikakooli ja kolmandad V?lismaa Korrespondentide Kooli. Selle vaidluse kestel hakkas eespool paistma kroonuhoone nurk. Ka selles majas oli ?ppeasutus, mis sobis pelgupaigaks niisama h?sti kui k?ik eespool nimetatud. Kui rongk?ik hooneni j?udis, l?ksid selle juhid poolkaares trepiastmetest ?les ukse juurde ja peatasid k?tega m?rku andes protsessiooni pea. Sissep??su mitme poolega uksed avanesid, rongk?ik hakkas t?ies koosseisus, kasukas kasuka j?rel ja m?ts m?tsi j?rel, vajuma kooli vestib??li ja sealt m??da paraadtreppi ?les. „L?hme aulasse, aulasse!” kostsid tagantpoolt ?ksikud h?iked, kuid rahvasumm vajus edasi, valgus laiali kooli koridoridesse ja klassiruumidesse. Kui ?nnestus rahvas siiski saali tagasi kutsuda ja k?ik toolidel istet v?tsid, p??dsid rongk?igu juhid mitu korda koosolijatele teatavaks teha, et eespool on ?les seatud l?ks, kuid keegi ei kuulanud neid. Peatumist ja majja kogunemist peeti kutseks improviseeritud miitingule, mis kohe l?kski lahti. K?inud lauldes maha pika maa, tahtsid inimesed n??d natuke aega vaikselt istuda, nad tahtsid, et keegi teine nende asemel vaeva n?eks ja k?ri pingutaks. Puhata oli nii m?nus, et peaaegu k?iges ?ksmeelsete k?nelejate esinemiste t?hised erinevused j?tsid kuulajad ?ksk?ikseks. Seep?rast sai k?ige suurema edu osaliseks k?ige halvem k?neleja, kes ei vaevanud kuulajaid vajadusega oma juttu j?lgida. Iga tema s?na saatis poolehoiukisa. Kellelgi ei olnud kahju, et tema k?ne mattus heakskiiduk?rasse. Kannatamatult kiirustati temaga n?ustuma, karjuti „h?bi”, koostati protestitelegrammi ja ?kki, t?dinedes tema monotoonsest h??lest, t?usid k?ik p?sti, ning oraatori sootuks unustanud, l?ksid k?ik m?ts m?tsi j?rel ja rida rea j?rel trepist alla v?lja uulitsale. Rongk?ik j?tkus. Kuni miitingut peeti, oli hakanud lund sadama. T?navatel oli valge vaip. Lumesadu l?ks j?rjest tihedamaks. Kui tragunid r?ndasid, ei saadud tagumistes ridades sellest kohe aru. ?kki kostis eestpoolt ?ha valjenev k?min, otsekui oleks ?le rahvahulga veerenud hurraah??e. Karjed „appi”, „tapetakse” ning mitmed muud h??ded sulasid ?hte millekski arusaamatuks. Peaaegu samal hetkel kihutasid nende h??ete laine kannul l?bi kahte lehte vajunud rahvahulga hoogsalt ja h??letult hobuste pead ja lakad ning m??kadega vehkivad ratsanikud. Poolr?hm ratsutas rahvasummast l?bi, keeras ?mber, rivistus uuesti ja l?ikus tagantpoolt rongk?igu sabasse. Algas peksmine. M?ni minut hiljem oli t?nav peaaegu t?hi. Inimesed pagesid p?ikuulitsatesse. Lumesadu oli h?redamaks j??nud. ?htu oli kuiv nagu s?ejoonis. ?kitselt hakkas kuskil majade taga loojuv p?ike nurga tagant otsekui s?rmega osutama k?igele punasele t?naval: tragunite punase p?hjaga m?tsidele, maas vedelevale punasele lipule, lumel punaste niitide ja punktiiridena jooksvatele verej?lgedele. K?nnitee servas ronis end k?tega edasi vedades ja oiates purustatud kolbaga mees. Eemal s?itsid sammu m?ned ritta v?tnud ratsanikud. Nad tulid tagasi uulitsa teisest otsast, kuhu nad j?litades olid sattunud. Peaaegu otse nende jalgade ees jooksis edasi-tagasi Marfa Gavrilovna, tema r?tik oli kuklasse vajunud ja ta karjus moondunud h??lega ?le kogu t?nava: „Pa?a! Patulja!” Patulja oli k?inud kogu aeg tema k?rval ja l?bustanud teda, j?ljendades v?ga osavasti viimast oraatorit, ja ?kki, kui tragunid r?ndasid, oli ta m?llus kaotsi l?inud. K?hmluses oli Marfa Gavrilovna ise saanud nuudiga ?le selja, ja kuigi l?bi tema paksu vativoodriga ihukatete ei olnud hoopi tunda, vandus ta ja raputas rusikat eemalduvate ratsanike poole, n?rdinuna sellest, et teda, vana naist, juleti kogu rahva n?hes nuudiga l??a. Marfa Gavrilovna uuris ?revalt k?ll ?ht, k?ll teist uulitsa poolt. ?nneks n?gi ta ?kki poissi vastask?nniteel. Seal oli koloniaalkaupluse ja kivist ?ksikelamu vahele l?hesse surunud end k?put?is juhuslikke muiduvahtijaid. Sinna oli nad oma hobuse laudja ja k?ljega surunud tragun, kes ratsutas k?nniteel. Nende hirm tegi talle nalja, ta oli v?ljap??su sulgenud ning tegi nende nina all volte ja piruette nagu manee?is, sundis hobust tagurpidi liikuma ja ajas hobuse aeglaselt nagu tsirkuses tagajalgadele p?sti. ?kitselt m?rkas ta eespool sammu tagasi tulevaid kaaslasi, kannustas hobust ning j?udis paari-kolme h?ppega nende sekka. L?hesse surutud inimesed pudenesid laiali. Pa?a, kes oli varem kartnud h??lt teha, jooksis vanaema juurde. Nad l?ksid koju. Marfa Gavrilovna porises kogu tee: „Neetud k?ril?ikajad, nurjatud timukad! Inimestel on r??m, keiser kinkis vabaduse, aga nemad pole rahul. Nemad on valmis k?ik ?ra reostama, iga s?na pahupidi p??rama.” Ta oli pahane tragunite peale, kogu maailma peale ja sel hetkel koguni oma poja peale. ?gedushoos n?is talle, et k?ik praegu toimuv on Kupriku kaaslaste tegu, keda ta nimetas tuuletallajateks ja targutajateks. „M?rgised maod! Mida neil hulludel veel vaja on? Pole neil m?istuse raasugi! Et p??seks ainult kraaklema ja t?li norima. Aga see s?nademulistaja, Pa?enka? N?ita, kullake, n?ita, kuidas sa teda tegid. Oi, sure v?i maha, oi, sure v?i maha! No nagu kaks tilka vett. Phe-he, phe-hehee. Oh sind naasklit, hobuse unen?gu!” Kodus heitis ta pojale ette, et tema, vana naine, pole enam selles eas, et r?ugearmiline salkus juustega tolvan v?iks talle hobuse seljast nuudiga vastu tagumikku ?petust jagada. „Tule jumal appi, mis juttu te ajate, ema! Otsekui oleksin mina t?epoolest mingi kasakate sotnik v?i sandarmite ?eik.” 9. Nikolai Nikolajevit? seisis akna all, kui uulitsale ilmusid jooksvad inimesed. Ta sai aru, et nad tulevad demonstratsioonilt, ja vaatas m?nda aega kaugusse, et kas ta ei n?e nende hulgas Jurat v?i veel kedagi. Kuid tuttavaid ei olnud, ainult korraks n?is talle, et m??da kiirustas see p??rane (Nikolai Nikolajevit? oli tema nime unustanud) Dudorovi poeg, kellel oli alles hiljuti vasakust ?last kuul v?lja v?etud ja kes j?lle hulkus kes teab kus. Nikolai Nikolajevit? oli tulnud siia s?gisel Peterburist. Moskvas tal oma elamist ei olnud ja v??rastemajja ta minna ei tahtnud. Ta peatus oma kaugete sugulaste Sventitskite juures. Nad andsid tema k?sutusse nurkmise kabineti ?rklikorrusel. Seda kahekorruselist k?rvalhoonet, mis oli Sventitskite abielupaari jaoks liiga suur, olid kadunud vanad Sventitskid teab mis ajast ??rinud v?rstidelt Dolgorukidelt. Dolgorukide valdused, kus oli kolm ?ue, aed ja hulk krundil l?bisegi paiknevaid eri stiilis hooneid, k?lgnesid kolme uulitsaga ja seda k?ike h??ti vana tava j?rgi Jahulinnaks. Kuigi kabinetil oli neli akent, oli ruum h?mar, see oli t?is tuubitud raamatuid, pabereid, vaipu ja grav??re. V?ljastpoolt k?lgnes kabinetiga poolringina maja nurka ?mbritsev r?du. Kahekordne klaasitud uks r?dule oli talveks kinni kleebitud. Kabineti kahest aknast ja r?duuksest avanes vaade piki uulitsat: kaugusse kaduv saanitee, v?ikesed k?nniteest eri kaugusel asuvad majad ja viltused tarad. Aiast ulatusid kabinetti lillakad varjud. Puud vaatasid tuppa sellise moega, nagu tahaksid nad laotada p?randale oma paksult h?rmas oksad, mis meenutasid sirelikarva steariini tardunud niresid. Nikolai Nikolajevit? vaatas p?ikuulitsat ja talle tuli meelde m??dunud talv Peterburis, Gapon, Gorki, Witte k?lastamine ning noored moodsad kirjanikud. Selle m?ruli eest oli ta p?genenud siia, esimese pealinna vaikusesse ja rahusse, kirjutama kavandatud raamatut. Aga kus sa sellega! Ta oli sattunud vihma k?est r??sta alla. Iga p?ev loengud ja ettekanded, tal ei lastud hingegi t?mmata. Kas siis Naiste K?rgematel Kursustel, Usulis-Filosoofilises ?hingus, Punases Ristis v?i Streigikomitee Fondis. Kui saaks s?ita ?ra ?veitsi, m?ne metsarikka kantoni kolkasse. Kus oleks rahu ja p?ikesepaiste j?rve kohal, taevas ja m?ed ning helisev, k?igele valvsalt vastu kajav ?hk. Nikolai Nikolajevit? tuli akna alt ?ra. Ta oleks tahtnud kellelegi k?lla minna v?i lihtsalt m??da uulitsat sihitult hulkuda. Kuid talle tuli meelde, et tema juurde pidi mingis asjas tulema tolstoilane V?volot?nov, nii et kodunt lahkuda ei saanud. Ta k?is m??da tuba edasi-tagasi. Ja j?i m?tlema ?epoja peale. Kui Nikolai Nikolajevit? oli kolinud Volga-??rsest kolkast Peterburi, oli ta toonud Jura Moskvasse oma sugulaste Vedenjapinite, Ostrom?slenskite, Seljavinite, Mihaeliste, Sventitskite ja Gromekode ringi. Alguses oli Jura pandud elama narriohtu vana lobamoka Ostrom?slenski juurde, keda sugulased kutsusid lihtsalt Fedkaks. Fedka elas salaja kokku oma kasvandiku Motjaga ning pidas end seet?ttu alussammaste ??nestajaks ja ideede eestv?itlejaks. Ta ei olnud usaldust ?igustanud ning osutus koguni suliks, sest kasutas oma huvides raha, mis oli j?etud Jura ?lalpidamiseks. Jura viidi ?le Gromeko professoriperesse, kus ta elas seniajani. Gromeko juures elas Jura kadestusv??rselt heas ?hkkonnas. „Neil on seal omamoodi triumviraat,” m?tles Nikolai Nikolajevit?: Jura, tema s?ber ja klassivend g?mnasist Gordon ning pererahva t?tar Tonja Gromeko. See kolmikliit oli innukalt lugenud „Armastuse m?tet” ja „Kreutzeri sonaati” ning propageeris ummisjalu vooruslikkust. Noorukiiga peab l?bi tegema k?ik hingelise puhtuse s?gedused. Kuid nad soolavad ?le, nad ei oska piiri pidada. Nad on kohutavad veidrikud ja lapsed. Meelelise valdkonda, mis neid nii v?ga erutab, nimetavad nad miskip?rast „labaseks” ning kasutavad seda v?ljendit t?iesti valimatult. V?ga eba?nnestunud s?navalik! „Labasus” – see on nende meelest nii instinkti kutse, pornograafiline kirjandus ja naiste ekspluateerimine ning peaaegu et kogu f??siline elu. Nad punastavad ja kahvatavad, kui nad seda s?na v?lja ?tlevad! „Kui ma oleksin olnud Moskvas,” m?tles Nikolai Nikolajevit?, „ei oleks ma lasknud asjal nii kaugele minna. H?belikkus on vajalik ja teatud piirides ...” „Ahaa, Nil Feoktistovit?! Palun astuge sisse,” h??atas ta ja l?ks k?lalisele vastu. 10. Tuppa astus t?se mees, kel oli seljas laia rihmaga kinni t?mmatud hall s?rk. Jalas olid tal vildid, p?ksid p?lvede kohalt punnis. Ta j?ttis heas?damliku pilvedes h?ljuva mehe mulje. Tema ninal h?plesid ?elalt v?ikesed laia musta paelaga n?pitsprillid. Esikus lahti riietudes ei olnud ta asja l?pule viinud. Ta polnud v?tnud kaelast salli, mille ots lohises p?randal, ja k?tte oli talle j??nud ?mmargune viltm?ts. Need esemed tegid V?volot?novi liigutused kohmakaks ja takistasid teda Nikolai Nikolajevit?i k?tt surumast ning koguni teretades tervituss?nu kuuldavale toomast. „E... mm,” m?mises ta hajameelselt m??da nurki ringi vahtides. „Pange k?est ?ra, kuhu aga tahate,” ?tles Nikolai Nikolajevit?, taastades sellega V?volot?novi k?nev?ime ja enesevalitsemise. V?volot?nov oli ?ks neid Lev Nikolajevit? Tolstoi j?rgijaid, kelle peas selle alati rahutu geeniuse m?tted olid pikaks ajaks h?irimatut puhkust nautima j??nud ja lootusetult pisenenud. V?volot?nov oli tulnud Nikolai Nikolajevit?i paluma, et ta esineks mingis koolis poliitiliste v?ljasaadetute heaks. „Ma pidasin seal juba ?he loengu.” „Poliitiliste heaks?” „Jah.” „Tuleb teine loeng veel pidada.” Nikolai Nikolajevit? ajas alguses vastu, siis aga j?i n?usse. K?lastuse eesm?rk oli saavutatud. Nikolai Nikolajevit? ei pidanud Nil Feoktistovit?i kinni. Too oleks v?inud t?usta ja lahkuda. Kuid V?volot?novi arvates ei sobinud nii kiiresti ?ra minna. Lahkumise eel oli vaja ?elda midagi s?damlikku ja sundimatut. Sugenes kunstlik ja ebameeldiv vestlus. „M?ngite dekadenti? Olete langenud m?stikasse?” „Miks te seda arvate?” „Inimene on hukas. M?letate semstvot?” „Aga muidugi. Me ajasime ju koos valimiste asja.” „V?itlesite k?lakoolide ja ?petajate seminaride eest. M?letate?” „Muidugi. Lahingud olid ?gedad. Teie vist hakkasite hiljem tegelema rahva tervishoiu ja avaliku hoolekandega? Oli nii?” „M?nda aega k?ll.” „Nojah. Aga n??d on need faunid ja vesilobeeliad, efeebid ja „olgem nagu p?ikene”. L??ge v?i maha, mitte ei usu. Et arukas inimene, kellel on huumorimeelt ja kes nii h?sti tunneb rahvast ... Olge n??d ikka, palun teid ... V?i olen ma ?kki tunginud ... On see midagi s?damele v?ga kallist?” „Miks m?tlematult ehku peale s?nu loopida? Mille ?le me vaidleme? Te ei tea minu m?tteid.” „Venemaa vajab koole ja haiglaid, aga mitte faune ja vesilobeeliaid.” „Selle vastu ei vaidle keegi.” „Talumees k?ib alasti ringi ja paistetab n?ljast ...” S?herduste j?nksudega see jutuajamine k?is. Juba ette m?istes oma katsete kasutust, hakkas Nikolai Nikolajevit? seletama, mis teda l?hendab m?nele s?mbolistist kirjanikule, siis aga viis jutu Tolstoile. „Teatud piirini olen ma teiega n?us. Kuid Lev Nikolajevit? ?tleb, et mida rohkem andub inimene ilule, seda rohkem eemaldub ta headusest.” „Kas teie arvates on siis vastupidi? Et maailma p??stab ilu, m?steeriumid ja muu sarnane v?rk, Rozanov ja Dostojevski?” „Oodake n??d, ma ?tlen teile, mida ma m?tlen. Ma arvan, et kui inimeses uinuvat looma oleks v?imalik peatada ?hvardustega, ?ksk?ik kas on see siis arestikamber v?i tasu hauataguses elus, oleks inimkonna k?rgeimaks embleemiks tsirkuse loomataltsutaja, piits k?es, ja mitte ennastohverdav jutlustaja. Kuid asi on selles, et inimest on sajandeid loomast ?lemaks upitanud ja k?rgustesse kandnud mitte malakas, vaid muusika: relvitu t?e vastupandamatus, selle eeskuju veetlus. Seniajani on arvatud, et evangeeliumides on k?ige t?htsamad k?lbelised ?petused ja reeglid, mis peituvad k?skudes, minule on aga k?ige t?htsam see, et Kristus r??gib m?istujutte igap?evaelust endast, seletab t?de igap?evaelu valguses. Selle aluseks on m?te, et l?bik?imine surelike vahel on surematu ja et elu on s?mboolne, sest ta on t?hendusrikas.” „Ma ei saanud midagi aru. Te peaksite selle kohta raamatu kirjutama.” Kui V?volot?nov lahkus, haaras Nikolai Nikolajevit?i kohutav pahameel. Ta oli enda peale tige, et lobises puupea V?volot?novile v?lja osa oma salajasi m?tteid ega avaldanud talle k?ige v?hematki muljet. Nagu vahel juhtub, v?ttis Nikolai Nikolajevit?i pahameel ootamatult teise suuna. Ta unustas V?volot?novi sootuks, otsekui poleks seda meest kunagi olemas olnudki. Talle tuli meelde ?ks teine juhtum. Ta ei pidanud p?evikut, kuid kord v?i paar aastas pani ta paksu kaustikusse kirja teda k?ige rohkem h?mmastanud m?tted. Ta otsis kaustiku v?lja ja hakkas kirjutama suure selge k?ekirjaga. Ta kirjutas j?rgmist. „Ma olen kogu p?eva endast v?ljas selle rumala naise ?lesingeri p?rast. Ta tuli kohe hommikul, istus l?unani ning t??tas mind kaks pikka tundi selle jaburuse ettelugemisega. S?mbolist A. luulevormis tekst helilooja B. kosmogoonilise s?mfoonia juurde, planeetide vaimud, nelja stiihia h??led ja muudkui samas vaimus edasi. Ma talusin seda t?kk aega, siis ei pidanud enam vastu ja anusin, et s??stke mind sellest, kauem ei suuda ma seda kuulata. ?kki sain ma k?igest aru. Ma sain aru, miks on see alati nii tapvalt talumatu ja v?lts koguni Faustis. See on teeseldud, mitte t?eline huvi. T?nap?eva inimene ei vaja seda. Kui teda vaevavad universumi m?istatused, s?veneb ta f??sikasse ja mitte Hesiodose heksameetritesse. Kuid asi ei ole ainult selles, et need vormid on vananenud, et nad on anakronism. Asi ei ole selles, et need tule ja vee vaimud ajavad taas h?guselt sassi selle, mille teadus on nii kirkalt selgeks teinud. Asi on selles, et see ?anr on vastuolus kogu t?nap?eva kunsti vaimuga, selle olemusega, seda innustavate motiividega. Need kosmogooniad olid loomulikud vanal ajal, kui maa oli inimestega asustatud nii h?redalt, et nad ei varjanud veel ?ra loodust. Seal hulkusid alles mammutid ning m?lestused dinosaurustest ja draakonitest olid alles haljad. Loodus torkas inimesele nii selgesti silma, haaras tal nii kiskjalikult ja tuntavalt kuklast kinni, et v?ib-olla olid t?esti k?ik kohad veel jumalaid t?is. Need on inimkonna kroonika k?ige esimesed lehek?ljed, see oli alles algamas. Selle muistse maailma l?pp j?udis k?tte ?lerahvastatud Roomas. Rooma oli laenatud jumalate ja alistatud rahvaste segapuder, surve oli kahekordne, nii maa peal kui ka taevas, see oli sigadus, mis oli kolmes s?lmes iseenda ?mber keerdus nagu soolesulgus. Daaklased, herulid, sk??did, sarmaadid, h?perborealased, rasked, ilma kodarateta rattad, rasvavoltidesse uppuvad silmad, sodoomia, kahekordsed l?ualotid, kalade s??tmine haritud orjade lihaga, kirjaoskamatud imperaatorid. Inimesi oli maailmas rohkem kui kunagi hiljem ning nad olid surutud Colosseumi k?ikudesse ja kannatasid. Ning sellesse marmorist ja kullast maitsetuste lasusse tuli see kerge ja helendusse r??tatud, r?hutatult inimlik, tahtlikult provintslik galilealane, ja sellest hetkest peale l?ppesid rahvad ja jumalad ?ra ning algas inimene, inimene-puusepp, inimene-k?ndja, inimene-karjane keset lambakarja loojuvas p?ikeses, inimene, mis ei k?la karvav?rdki uhkelt, inimene, keda on t?nulikult ?listanud k?ikide emade h?llilauludes ja k?igis maailma maaligaleriides.” 11. Petrovka kaubat?nav Moskvas j?ttis mulje, nagu oleks see t?kike Peterburi. ?hesugused hooned m?lemal pool t?navat, maitsekalt kujundatud paraaduksed, raamatukauplus, lugemistuba, kartograafiaasutus, v?ga korralik tubakapood, v?ga korralik restoran ja restorani ees massiivsete konsoolide k?ljes rippuvad ?mmargused mattklaasist gaasilaternad. Talvel n?is see koht morn ja s?ngelt ligip??smatu. Siin elasid t?sised, endast lugupidavad ja h?sti teenivad vabakutselised inimesed. Siin ??ris uhket poissmehekorterit teisel korrusel, kuhu viis laiade tammiste k?sipuudega avar trepp, Viktor Ippolitovit? Komarovski. K?ige eest hoolitsev ja samal ajal mitte millessegi sekkuv Emma Ernestovna, tema majapidajanna, ei, tema vaikse pelgupaiga vardja, korraldas kuulmatuna ja n?htamatuna kogu majapidamist ning tema vastas r??telliku t?nutundega, mis oli niisuguse d?entelmeni puhul loomulik, ega sallinud korteris k?lalisi ja k?lastajannasid, kes ei sobinud majapidajanna h?irimatusse vanapiigalikku maailma. Siin valitses mungakloostri rahu: kardinad olid alla lastud, ei ainsatki tolmuk?bet ega plekikest, k?ik oli nagu operatsioonisaalis. P?hap?eviti oli Viktor Ippolitovit?il komme l??a enne l?unat aega surnuks, jalutades oma buldogiga Petrovkal ja Kuznetski Mostil, ning ?hel t?navanurgal tuli majast v?lja ja ?hines nendega Konstantin Illarionovit? Satanidi, n?itleja ja kirglik kaardim?ngija. Nad j?tkasid koos k?nniteeplaatide kulutamist, l?bustades teineteist m?ne l?hikese anekdoodiga, ja vahetasid vastastikku katkendlikke m?tteid, nii t?hiseid ja nii p?lglikke k?ige vastu maailmas, et nad oleksid v?inud v?himatki kahju kannatamata asendada need s?nad lihtsa urisemisega, peaasi, et Kuznetski Mosti m?lemad k?nniteed k?miseksid nende valjudest, h?bitult hingeldavatest ja otsekui iseenda vibreerimise k?tte l?mbuvatest bassih??ltest. 12. Ilm oli muutusevaevas. Kop-kop-kop trummeldasid tilgad vastu vihmaveetorude ja karniiside plekki. Katused vahetasid nende koputuste abil omavahel m?tteid nagu kevadel. Oli sula. Kogu tee k?ndis ta otsekui s??dimatu ja alles siis, kui ta koju j?udis, sai ta aru, mis oli juhtunud. Kodus magasid k?ik. Ta langes taas tardumusse ja istus midagi m?tlemata ema tualettlaua ette, seljas helelilla, peaaegu valge kleit, mis oli kaunistatud pitside ja pika looriga, kleit oli v?etud ?heks ?htuks ?mblust??kojast otsekui maskeraadile minekuks. Ta istus oma peegelpildi ees ega n?inud midagi. Siis pani ta ristatud k?ed tualettlauale ja ta pea langes k?tele. Kui ema saab teada, l??b ema ta maha. Tapab tema ja teeb endale otsa peale. Kuidas see juhtus? Kuidas see v?is juhtuda? N??d oli juba hilja. Oleks pidanud varem m?tlema. N??d on ta – kuidas seda ?eldakse – n??d on ta langenud naine. Ta on nagu naine prantsuse romaanis, ja homme l?heb ta g?mnaasiumi, istub ?hte pinki nende plikadega, kes temaga v?rreldes on alles rinnalapsed. Jumal, jumal k?ll, kuidas v?is see juhtuda! Kunagi hiljem, aastate p?rast, kui juba tohib, r??gib Lara sellest Olja Djominale. Olja t?mbab tema pea oma rinnale ja puhkeb h?rdalt nutma. V?ljas akende taga lalisesid tilgad, seal sonis sula. Uulitsal kloppis keegi naabermaja v?ravas. Lara ei t?stnud pead. Tema ?lad vappusid. Ta nuttis. 13. „Ah, Emma Ernestovna, see pole t?htis, kullake. Ma olen sellest t?dinud.” Ta loopis m??da vaipa ja diivanit laiali mingeid asju, k?tiseid ja kraesid, l?kkas kinni ja t?mbas lahti kummutilaekaid, isegi teadmata, mida ta otsib. Tal oli neiut ilmtingimata vaja, kuid kohtuda temaga sellel p?hap?eval oli t?iesti v?imatu. Ta tormas m??da tuba ringi nagu metsloom ega leidnud endale kuskil asu. Neiu hingestatud v?lu oli v?rratu. Tema k?ed h?mmastasid, nagu v?ib h?mmastada k?rge m?ttelend. Tema vari numbritoa tapeedil oli nagu tema rikkumatuse siluett. S?rk liibus tema rindadele lihtsameelselt nagu tikkimisraamile t?mmatud l?uend. Komarovski trummeldas s?rmedega vastu aknaklaasi ?hes taktis hobustega, kes all t?navasillutisel kiirustamata kapjadega klobistasid. „Lara,” sosistas ta ja pani silmad kinni ning tundis m?tteis oma pihkude vahel tema pead, unes langetatud laugudega magavat pead, mis ei teadnud, et teda vaadatakse unetult tundide kaupa. Tema juuksepahmak, mis oli patja m??da korratult laiali vajunud, p?letas oma suitsuse iluga Komarovski silmi ja tungis otse s?damesse. Komarovski p?hap?evane jalutusk?ik l?ks nurja. Ta tegi koos Jackiga m?ned sammud k?nniteel ja j?i seisma. Ta kujutas ette Kuznetski Mosti, Satanidi nalju ja vastutulevate tuttavate hulka. Ei, see k?is talle ?le j?u! Kui vastik see k?ik oli! Komarovski keeras ?mber. Koer oli m?istmatuses, heitis talle alt ?les halvakspaneva pilgu ja lonkis talle vastutahtsi j?rele. „Mis lummus see niisugune on!” m?tles ta. „Mida see k?ik t?hendab? Mis see on, kas ?rganud s?dametunnistus, haletsustunne v?i kahetsus? V?i on see rahutus? Ei, ta ju teab, et neiu on oma kodus ja v?ljaspool h?daohtu. Miks siis neiu kogu aeg tema m?tteis p?sib?!” Komarovski astus uksest sisse, l?ks treppi m??da ?les mademele ja poolkaares sellest ?le. Mademel oli Veneetsia klaasist aken, nurkades olid vapiornamendid. P?ikeselaigud langesid l?bi klaasi p?randale ja aknalauale. Keset j?rgmist trepik?iku Komarovski peatus. Ei tohi j?rele anda sellele piinavale ja painavale igatsusele! Ta ei ole poisike, ta peab aru saama, mis temast saab, kui see t?druk, tema kadunud s?bra t?tar, see laps muutub meelelahutusvahendist tema hulluse objektiks. Tuleb aru p?he v?tta! J??da truuks iseendale ja mitte muuta oma harjumusi. Muidu l?heb kogu elu rappa. Komarovski pigistas laia k?sipuud, nii et s?rmedel hakkas valus, sulges hetkeks silmad, p??ras otsustavalt ringi ja astus trepist alla. Mademel, kus m?nglesid p?ikeselaigud, tabas ta buldogi jumaldava pilgu. Jack vaatas talle alt ?les otsa, koon p?sti, nagu vana ilaste suunurkade ja rippuvate p?skedega k??bus. Koer ei armastanud t?tarlast, rebis tema sukad katki, urises tema peale ja n?itas hambaid. Ta oli peremehe p?rast Larale armukade, ta otsekui kartis, et peremees v?ib sellest t?drukust millegi inimlikuga nakatuda. „Ah nii on lood! Sa leidsid, et k?ik j??b vanamoodi – Satanidi, alatused ja anekdoodid? Kui nii, siis s?h sulle selle eest, s?h sulle, s?h sulle!” Ta hakkas buldogit kepi ja jalgadega peksma. Jack rabeles lahti, v?riseva tagakehaga kobis ta trepist ?les, ise ulgudes ja niutsudes, et kraapida Emma Ernestovna ust ja kaevata talle. M??dus p?evi ja n?dalaid. 14. Milline n?iutud ring see oli! Kui Komarovski tungimine Lara ellu oleks kutsunud temas esile ainult vastikust, oleks Lara hakanud m?ssama ja rabelnud lahti. Kuid asi ei olnud nii lihtne. T?drukule meeldis, et temale isaks k?lbav ilus hallinevate juustega mees, kellele aplodeeritakse ?hingutes ja kellest kirjutatakse ajalehtedes, kulutab tema peale oma raha ja aega, nimetab teda jumaluseks, viib teatrisse ja kontsertidele ning, nagu on kombeks ?elda, „arendab teda vaimselt”. Ta oli ju k?igest alaealine pruunis kleidis g?mnaasiumi?pilane, koolilaste s??tute vanden?ude ja tempude salajane kaasosaline. Komarovski k?lgel??mine t?llas kutsari nina all v?i loo?i vaikses eesruumis kogu teatri n?hes v?lus Larat oma varjatud jultumusega ja ergutas temas ?rkavat paharetti seda j?rele tegema. Kuid see koolilapse ?lemeelik trots l?ks kiiresti ?le. Muserdav hingeline l?hestatus ja hirm iseenda ees punusid kauaks oma pesa tema hinge. Pealegi oli ta kogu aeg unine. Magamata ??de, nutuhoogude ja sagedaste peavalude, ?ppet?kkide tuupimise ning ?ldise f??silise kurnatuse p?rast. 15. Komarovski oli Lara needus, ta vihkas meest. Iga p?ev m?tles ta k?igele sellele ikka ja j?lle. N??d oli ta eluajaks mehe orjatar. Millega mees ta orjastas? Millega pressis mees v?lja niisuguse kuulekuse, et ta andis alla, tuli vastu mehe soovidele ja pakkus mehele naudingut oma ilmselge h?bisse langemise v?rinaga? Kas sellega, et mees oli vanem, et ema s?ltus rahaliselt mehest, et mees oskas teda, Larat, hirmutada? Ei, ei ja veel kord ei. See k?ik oli jama. Mitte mees ei olnud Larat endale allutanud, vaid Lara mehe. Kas ta siis ei saanud aru, kuidas mees tema j?rele igatses? Temal polnud midagi karta, tema s?dametunnistus oli puhas. H?bi ja hirm pidi olema mehel, kui Lara ta paljastab. Aga selles asi oligi, et ta ei tee seda ealeski. Selleks j??b tal puudu alatusest, mis oli Komarovski peamine j?ud l?bik?imises alluvate ja n?rkadega. Selle poolest nad erinesidki. Sellep?rast oligi kogu teda ?mbritsev elu hirmus. Millega elu rabab, kas k?uem?rina ja v?lgul??kidega? Ei, viltuse pilgu ja laimava sosinaga. Elus on k?ik petlik ja kahem?tteline. ?ksik kiud on nagu ?mblikuniit – t?mbad, ja ongi puru, aga p??a ?mblikuv?rgust v?lja p??seda – mida rohkem rabeled, seda hullemini sees oled. Nii v?idutseb tugeva ?le alatu ja n?rk. 16. Lara k?sis endalt: „Aga kui ma oleksin abielus? Mis siis teistmoodi oleks?” Ta asus tallama sofismide radu. Aga m?nikord valdas teda piiritu ?ngistus. Kuidas k?ll Komarovskil ei olnud h?bi vedelda tema jalge ees ja anuda: „See ei saa nii edasi kesta. M?tle ise, mis ma sinuga teinud olen. Sa veered allam?ge. V?tame k?tte ja r??gime emale ?ra. Ma abiellun sinuga.” Komarovski nuttis ja k?is peale, otsekui oleks tema, Lara, vastu vaielnud, tahtmata sellega n?us olla. Kuid see k?ik oli vaid t?hi jutt, Lara koguni ei kuulanud neid traagilisi ??nsaid s?nu. Komarovski viis pika looriga varjatud Lara ikka ja j?lle m?nda ?ksikkabinetti selles ?udses restoranis, kus lakeid ja k?lastajad vaatasid teda ja otsekui riietasid ta oma pilguga lahti. Lara ei m?istnud muud kui ainult k?sida endalt: kas siis armastades alandatakse? ?kskord n?gi Lara und. Ta oli maa all, temast oli alles ainult vasak k?lg ja ?lg ning parem jalalaba. Tema vasakust rinnanibust kasvas v?lja rohututt ja maa peal lauldi „Mustad silmad ja valged rinnad” ning „Ei lubata Ma?at j?e teisele kaldale”. 17. Lara ei olnud s?gavalt usklik. Kiriklikesse talitustesse ta ei uskunud. Kuid m?nikord oli vaja selleks, et elu v?lja kannatada, minna edasi mingi sisemise muusika saatel. Niisugust muusikat ei saanud iga ?ksikjuhu jaoks ise luua. Selleks muusikaks oli jumalas?na, mis r??kis elust, ning jumalas?na ?le pisaraid valamas k?is Lara kirikus. ?kskord detsembri alguses, kui Lara s?da oli raske nagu Katerinal „?ikeses”, l?ks ta palvetama tundega, et kohe avaneb tema jalge ees maapind ja kiriku m??rid varisevad kokku. See oleks talle ka paras. Siis olekski k?igel l?pp. Kahju ainult, et ta oli endaga kaasa kutsunud Olja Djomina, selle s?distaja. „Prov Afanasjevit?,” sosistas Olja talle k?rva. „Tss! Palun j?ta mind rahule. Missugune Prov Afanasjevit??” „Prov Afanasjevit? Sokolov. Meie kauge sugulane. See, kes praegu loeb.” „Ah ta r??gib sellest salmilauljast. Tiverzinite sugulasest. Tss! Ole vait. Palun ?ra sega mind.” Nad olid j?udnud jumalateenistuse alguseks. Lauldi psalmi: „?nnista, mu hing, Jehoovat, ja k?ik, mis mu sees, tema p?ha nime!” Kirik oli t?hjav?itu ja kajas.Ainult p?ris ees oli tihe r?hm palvetajaid. Kirik oli ehitatud ?sna hiljuti. Akna tavalised klaasid ei lisanud v?rvi hallile lumisele p?ikuulitsale ning inimestele ja s?idukitele, mis seal m??da s?elusid. Selle akna juures seisis kirikuvanem ning manitses valjusti, jumalateenistusest v?lja tegemata ja ?le kogu kiriku kostva h??lega, kurdiv?itu kerjusemutti ja ka tema h??l oli kuidagi kroonulikult igap?evane nagu aken ja p?ikuulits. Kuni Lara aeglaselt palvetajate vahelt ukse poole l?ks, pihus vaskkopikad, et osta endale ja Oljale k??nalt, ning tuli niisama ettevaatlikult, et kedagi mitte riivata, tagasi, oli ProvAfanasjevit? j?udnud ?heksa „?ndsad on” maha vuristada nagu asja, mis ilma tematagi on k?igile h?sti teada. ?ndsad on need, kes vaimust vaesed ... ?ndsad on kurvad ... ?ndsad on need, kellel on n?lg ja janu ?iguse j?rele ... Lara astus edasi, v?patas ja j?i seisma. See k?is tema kohta. Ta ?tleb: kadestusv??rne on p?rmutallatute saatus. Neil on, mida endast r??kida. Neil seisab k?ik veel ees. Nii ta arvas. Nii n?gi seda Kristus. 18. Olid Presnja p?evad. ?lest?us haaras ka nende kandi. Paari sammu kaugusel neist ehitati Tverskajal barrikaadi. Seda oli v??rastetoa aknast n?ha. Nende ?uelt tassiti sinna ?mbritega vett ja valati barrikaad ?le, et siduda j??koorikuga kivid ja vanaraud, millest barrikaad oli kokku kantud. K?rval?ues oli malevlaste kogunemispunkt, midagi arstipunkti v?i toitlustuskoha taolist. Seal k?isid kaks poissi. Lara tundis m?lemaid. ?ks neist oli Nika Dudorov, ta s?brustas Nadjaga, kelle pool Lara oligi poisiga tuttavaks saanud. Ta oli nagu Lara – sirge seljaga, uhke ja s?naaher. Ta sarnanes Laraga ega pakkunud seep?rast huvi. Teine oli realist Antipov, kes elas Tiverzini vanamuti, Olja Djomina vanaema juures. Marfa Gavrilovnat k?lastades m?rkas Lara, missugune m?ju tal poisile oli. Pa?a Antipov oli alles nii lapselikult lihtsameelne, et ei varjanud ?ndsustunnet, mida temas kutsusid esile Lara k?lask?igud, Lara oli tema jaoks otsekui mingi koolivaheaja kasesalu, kus oli puhas rohi ja pilved taevas ning kus v?is takistamatult avaldada oma vasikavaimustust selle ?le, kartmata sattuda naerualuseks. Niipea kui Lara m?rkas, millist m?ju ta poisile avaldab, hakkas ta seda alateadlikult ?ra kasutama. Muuseas, selle pehme ja j?releandliku iseloomu t?sisema taltsutamisega hakkas Lara tegelema alles aastate p?rast, nende s?pruse hoopis hilisemas j?rgus, mil Patulja juba teadis, et armastab Larat meeletult ja et muud valikut tal elus enam ei ole. Poisid m?ngisid k?ige kohutavamat ja k?ige t?iskasvanumat m?ngu, s?da, kusjuures niisugust, milles osalemise eest poodi v?lla ja saadeti asumisele. Kuid nende paslikute paelad olid selja taga kinni seotud viisil, mis andis tunnistust, et nad olid lapsed ning alles isa-ema hoole all. Lara vaatas neid, nagu vaatab lapsi t?iskasvanu. Nende ohtlikus ajaviites oli tunda s??tuse h?ngu. See kandus neilt ?le k?igele muule. Pakaselisele ?htule, mil sagrine h?rmatis oli nii paks, et n?is oma tiheduse t?ttu mitte valge, vaid must. Sinkjale ?uele. Majale ?le tee, kuhu poisid kadusid. Ja mis k?ige, k?ige t?htsam – revolvrilaskudele, mis sealtpoolt kogu aeg kostsid. „Poisid tulistavad,” m?tles Lara. See m?te ei k?inud Nika ja Patulja kohta, vaid kogu tulistava linna kohta. „Nad on head ja ausad poisid,” m?tles ta. „Sellep?rast nad tulistavadki, et nad on head.” 19. Saadi teada, et barrikaadi pihta v?idakse tulistada suurt?kist ja et nende maja on ohus. Sellele, et otsida pelgupaika tuttavate juurest m?nes teises Moskva kandis, oli juba hilja m?elda, nende rajoon oli ?mber piiratud. Oli vaja leida varjulisem nurgake kuskil l?hemal, ringi sees. Meenus „T?ernogooria”. Selgus, et nad ei olnud esimesed. K?ik toad olid juba h?ivatud. Paljud olid sattunud samasugusesse olukorda nagu nemad. Vana tutvuse poolest lubati nad paigutada pesulattu. K?ige vajalikum seoti kokku kolme kompsu, et kohvritega mitte t?helepanu ?ratada, ja l?kati v??rastemajja kolimist p?evast p?eva edasi. Kuigi oli streik, j?tkati ?mblust??kojas seal valitsevate patriarhaalsete tavade t?ttu t??d kuni viimase ajani. Siis aga anti ?he k?lma ja igava p?eva ?htuh?maruses ukse taga kella. Keegi tuli rahulolematust avaldama ja etteheiteid tegema. N?uti, et uksele tuleks perenaine. Esikusse l?ks kirgi maha jahutama Faina Silantjevna. „T?drukud, tulge siia!” kutsus ta varsti ?mblejannad esikusse ja tutvustas neid sisse astunud mehele j?rjestikku. Mees teretas iga?hte tundek?llaselt ja kohmakalt k?ttpidi ning l?ks ?ra, leppides enne Fetissovaga milleski kokku. Tulnud t??kotta tagasi, sidusid ?mblejannad sallid kaela ja ajasid k?ed pea kohale p?sti, et toppida neid kitsukeste kasukate varrukatesse. „Mis lahti?” k?sis sinna j?udnud Amalia Karlovna. „Meid v?etakse t??lt ?ra, madam. Me streigime.” „Kas ma siis ... Mida ma teile kurja olen teinud?” Madam Guichard puhkes nutma. „?rge muretsege, Amalia Karlovna. Ega me teie peale viha ei kanna, me oleme teile v?ga t?nulikud. Aga jutt ei ole teist ja meist. Nii on n??d igal pool, kogu maailmas. Kas siis meie selle vastu saame?” Viimane kui ?ks l?ks ?ra, koguni Olja Djomina ja Faina Silantjevna, kes h?vastij?tuks sosistas perenaisele, et ta etendab seda streiki omaniku ja t??koja kasu p?rast. Kuid madam oli lohutamatu. „Missugune must t?namatus! M?elda vaid, kuidas v?ib inimestes eksida! See t?druk, kelle peale ma olen nii palju hingej?udu kulutanud! Noh, heakene k?ll, tema on ju alles laps. Aga see vana n?id!” „Ema kallis, saage aru, et nad ei saa teile erandit teha,” lohutas teda Lara. „Keegi ei ole teie peale vihane. Otse vastupidi. K?ike seda, mis praegu ?mberringi toimub, tehakse inimese p?rast, n?rkade kaitseks, naiste ja laste heaks. Jah, just, ilmaasjata te vangutate nii kahtlustavalt pead. Selle k?ige t?ttu on kunagi parem nii minul kui ka teil.” Kuid ema ei saanud mitte millestki aru. „Nii on see alati,” ?tles ta nuuksudes. „Kui m?tted on niigi umbe jooksnud, siis tuled sina ja lajatad midagi niisugust, et v?tab hinge kinni. Mulle pasandatakse otse p?he, aga tuleb v?lja, et seda tehakse minu enda heaks. Ei, mina ei saa k?ll enam mitte kui millestki aru.” Rodja oli kadetikorpuses. Lara ja ema uitasid ?ksinda t?hjas majas ringi. T?hjade silmaaukudega vaatas pime uulits tubadesse. Toad vastasid samasuguse pilguga. „L?hme numbritubadesse, ema kallis, kuni v?ljas veel pime ei ole. Kas kuulete, ema? Kohe praegu, aega viitmata.” „Filat, Filat!” h??dis ta kojameest. „Filat, kulla mees, saada meid „T?ernogooriasse”.” „Kuulan, proua.” „V?ta kompsud ?hes, ja siis veel, Filat, palun hoia siin silm peal, kuni asjad selgemaks saavad. ?ra unusta Kirill Modestovit?ile teri ja vett anda. K?ik uksed keera lukku. Ja palun k?i ka meid seal vaatamas.” „Kuulan, proua.” „Ait?h, Filat. Olgu jumal sulle armuline. Noh, istume korraks enne lahkumist, ja siis jumala abiga teele.” Nad tulid v?lja uulitsale, siinne ?hk oli neile t?iesti v??ras nagu p?rast pikka haigust. Pakaseline, otsekui tuliseks k?etud ?hk veeretas h?lpsasti igasse kanti ?mmargusi ja siledaid, nagu treitud h??li. Kogupaugud ja lasud matsusid, latsusid ja n?tsusid, l??es kauguse laiaks. Kuidas Filat neid ka ei p??dnud veenda, olid Lara ja Amalia Karlovna kindlad, et tulistati paukpadrunitega. „Filat, sa oled rumal. Kas sa siis aru ei saa, et need peavad olema paukpadrunid, sest pole n?ha, kes laseb. Kes see siis sinu arvates tulistab, kas p?ha vaim v?i? Muidugi on need paukpadrunid.” ?hel ristteel peatas neid valves olev patrull. Irvitavad kasakad otsisid nad l?bi, silitades jultunult k?tega pealaest jalatallani ?le. Nokata m?tsid olid neil uljalt ?hele k?rvale l?katud. K?ik nad n?gid ?hesilmsed v?lja. „Milline ?nn!” m?tles Lara. Ta ei n?e Komarovskit k?ik see aeg, mis nad on muust linnast ?ra l?igatud! Lara ei saanud Komarovskist vabaneda ema p?rast. Ta ei saanud emale ?elda: ema, ?rge teda vastu v?tke. Siis oleks k?ik ilmsiks tulnud. Ja mis siis sellest? Mida tal karta oli? Ah, jumal k?ll, tulgu mis tuleb, peaasi, et saaks Komarovskiga l?pp tehtud. Jumal, jumal, jumal k?ll! Ta minestab siinsamas t?naval j?lestuse k?tte ?ra. Mis talle praegu meelde tuli?! Kuidas on selle kohutava maali nimi, millel oli kujutatud paksu roomlast, seal esimeses omaette kabinetis, kus k?ik alguse sai? „Naine v?i vaas”. Nojah. Muidugi. Tuntud maal. „Naine v?i vaas”. Tema ei olnud siis veel naine, et end niisuguse v??risesemega v?rrelda. See tuli hiljem. Laud oli olnud nii rikkalikult kaetud. „Kuhu sa tormad nagu peast segane? Ma ei j?ua sulle j?rele,” nuttis tema taga Amalia Karlovna, ta hingas raskesti ja kippus maha j??ma. Lara k?ndis kiiresti. Mingi uhke ja innustav j?ud kandis teda edasi, nagu oleks ta k?ndinud m??da ?hku. „Oh kui uljalt pl?ksuvad lasud,” m?tles ta. „?ndsad on h?bistatud, ?ndsad on alt veetud. Andku jumal teile j?udu, lasud! Lasud, lasud, te olete sama meelt!” 20. Vendade Gromekode maja oli Sivtsev Vra?eki ja ?he teise p?ikuulitsa nurgal. Aleksandr ja Nikolai Aleksandrovit? Gromeko olid keemiaprofessorid, esimene Peetri Akadeemias ja teine ?likoolis. Nikolai Aleksandrovit? oli vallaline, aga Aleksandr Aleksandrovit? oli abielus Anna Ivanovnaga, kelle neiup?lvenimi oli Kr?ger ning kes oli rauavabrikandi ja Uuralis Jurjatini l?hedal asuva suure metsamaja juurde kuuluvatele maadele j??vate mahaj?etud ning sissetulekuta kaevanduste omaniku t?tar. Maja oli kahekorruseline. ?lemisel korrusel olid magamistoad, klassiruum, Aleksandr Aleksandrovit?i kabinet ja raamatukogu, Anna Ivanovna buduaar ning Tonja ja Jura toad, siin elati; alumine korrus oli tervenisti vastuv?ttude jaoks. T?nu pistaatsiarohelistele kardinatele, peeglina helkivale klaverikaanele, akvaariumile ja oliivikarva m??blile ning toataimedele, mis meenutasid veekasve, j?ttis alumine korrus mulje, nagu oleks see uniselt loksuv roheline merep?hi. Gromekod olid haritud ja k?lalislahked inimesed, suured muusikas?brad ja asjatundjad. Nad korraldasid kutsutud k?lalistele kammermuusika?htuid, kus esitati klaveritriosid, viiulisonaate ja keelpillikvartette. Tuhande ?heksasaja kuuenda aasta jaanuaris, varsti p?rast seda, kui Nikolai Nikolajevit? oli s?itnud v?lismaale, pidi Sivtsev Vra?ekis toimuma j?rjekordne kammermuusika?htu. Oli kavas m?ngida ?he Tanejevi koolkonda kuuluva algaja helilooja viiulisonaati ja T?aikovski triot. Ettevalmistusi hakati tegema juba eelmisel ?htul. Nihutati m??blit paigast, et saalis ruumi teha. Nurgas tinistas klaverih??lestaja sada korda ?hte ja sedasama nooti ning t?i siis kuuldavale s?delevaid arped?osid. K??gis kitkuti linde, puhastati maitserohelist ning segati kokku sinepit ja provanks?li kastmete ja salatite tarvis. Juba hommikul tuli hinge peale k?ima ?ura ?lesinger,Anna Ivanovna s?dames?ber ja usaldusalune. ?ura ?lesinger oli pikk k?hn naine, tal oli korrap?rane, pisut mehelik n?gu, mist?ttu ta meenutas natuke keisrit, eriti kui tal oli peas hall karakullm?ts, mida ta kandis poolviltu ega v?tnud ?ra ka k?las olles, ainult kergitas pisut selle k?lge kinnitatud v?ikest loori. H?dade ja askelduste aegu kergendas vestlus vastastikku m?lema s?bratari s?dant. Kergendus seisnes selles, et ?ura ?lesinger ja Anna Ivanovna ?tlesid teineteisele j?rjest ?elama sisuga teravusi. Puhkes tormiline stseen, mis peagi l?ppes pisarate ja leppimisega. Need regulaarsed t?lid m?jusid m?lemale rahustavalt, nagu aitavad kaanid, kui veri pakitseb. ?ura ?lesinger oli olnud mitu korda abielus, kuid ta unustas iga mehe kohe p?rast lahutust ning pidas neid nii t?histeks, et s?ilitas kogu oma olekus ?ksiku naise jahedav?itu liikuvuse. ?ura ?lesinger oli teosoof, kuid teadis sellest hoolimata nii h?sti ?igeusu kiriku teenistuse k?iku, et ei suutnud koguni toute transport?e , t?ieliku ekstaasi seisundis end talitseda ja ?tles vaimulikule tingimata ette, mida nad n??d pidid r??kima v?i laulma. „Kuule, issand”, „kes sa igal ajal ja igal tunnil”, „kes sa ?lem oled kui keerubid” – oli kogu aeg kuulda tema k?hisevat ja katkendlikku kiirk?net. ?ura ?lesinger tundis matemaatikat ja India salateadusi, teadis Moskva konservatooriumi t?htsamate professorite aadresse ja seda, kes kellega elab – ja tule jumal appi, mida k?ike ta veel ei teadnud. Seep?rast kutsuti teda kohtunikuks ja korraldajaks, kui elus oli midagi t?sist k?sil. Kindlaksm??ratud tunnil hakkasid saabuma k?lalised. Tulid Adelaida Filippovna, Hintz, Fufkovid, h?rra ja proua Bassurman, Ver?itskid, polkovnik Kavkaztsev. Sadas lund, ja kui paraaduks lahti tehti, lendas m??da ?hukeeris, mis oli suurtest ja v?ikestest lumehelvestest otsekui s?lmiline. Mehed tulid k?lma k?est k?rgetes, jalas loksuvates botikutes ja teesklesid viimane kui ?ks hajameelseid ja kohmakaid koperdisi, aga nende k?lma k?es v?rskust kogunud naised, kel olid seljas kerged kasukad, kaks ?lemist n??pi lahti, ja peas h?rmal?ngades juustelt taha vajunud kohevad kitsevillast r?tikud, kujutasid endast, otse vastupidi, paadunud kelme, lausa salakavalust ennast, nii et hoia parem eemale. „Kui l?hedane sugulane” – kandus suust suhu sosin, kui saabus uus, esimest korda sellesse majja kutsutud pianist. L?bi m?lema lahtise k?lgukse oli saalist n?ha s??gitoas kaetud lauda, mis oli pikk nagu talvine tee. Silma hakkas pihlakaviina kirgas v?rvidem?ng s?brulistes rihveldatud pudelites. Kujutlusv?imet paelusid h?bealused v?ikeste ?li- ja ??dikakarahvinidega, lindude ja suupistete maalilisus ning koguni p?ramiidiks kokku murtud salvr?tikud, mis troonisid lauan?ude iga komplekti juures, ja mandlil?hna levitavad sinakaslillad tsineraariad korvikestes n?isid isu ?les k?tvat. Et mitte ?lem??ra venitada ihaldatud maise toidu maitsmise m?nuga, kiirustati vaimutoiduga tegelema. Saalis v?eti kohad ridade kaupa sisse. „Kui l?hedane sugulane,” kostis taas sosistamist, kui pianist istus oma kohale klaveri taha. Kontsert algas. Sonaadist oli teada, et see on igav ja sulepeast v?lja imetud, m?istusp?rane. Sonaat ?igustas ootusi, pealegi oli see ?udselt pikaks venitatud. Vaheajal vaidlesid selle ?le kriitik Kerimbekov ja Aleksandr Aleksandrovit?. Kriitik siunas sonaati ja Aleksandr Aleksandrovit? kaitses. ?mberringi suitsetati ja nihutati kolinal toole paigast paika. Taas langesid pilgud k?rvaltoas kiiskavale triigitud laudlinale. K?ik pakkusid v?lja, et kontserti j?tkataks otsekohe. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/boris-pasternak/doktor-zivago/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.