T?heaeg 19. Pilvede sultan, Veenuse erinumber 2

T?heaeg 19. Pilvede sultan, Veenuse erinumber 2 Koostaja Raul Sulbi Veenuse lugude teises teemanumbris on Veenust kujutatud maise p?rguna, kus inimesel on v?imatu ellu j??da ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist p?hjalikult terraformida ehk maasarnastada. Pooled kogumiku lood on eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme t?lked, mis pakuvad v?ga erinevaid n?gemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski ?nnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.Almanahhi algup?randid:1. Heinrich Weinberg «Igal pool on parem kui kusagil mujal»2. Mann Loper «Mina olengi Veenuse amatsoon»3. Reidar Andreson «Meduusi kroonikad: Veenus»4. Siim Veskimees «Kuidas ahju kodu teha»5. Miikael Jekimov «?hupuudus»Kogumiku t?lkelugudeks on:1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan» (2010), t?lkinud Piret Frey2. Ian McDonald ««Botanica Veneris»: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberl?iget» (2015), t?lkinud Jay Skaidrins3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest» (2000), t?lkinud Martin KirotarLisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi artikli «Ehat?ht, Koidut?ht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa. Koostaja Raul Sulbi T?heaeg 19. Pilvede sultan, Veenuse erinumber 2 «T?heaeg 1. S?delevad uksed» 2002 «T?heaeg 2. Doominosillad» 2003 «T?heaeg 3. Kauge lahingu kaja» 2006 «T?heaeg 4. Fl??dit?druk» 2008 «T?heaeg 5. S??talastep?ev» 2009 «T?heaeg 6. Pika talve algus» 2009 «T?heaeg 7. Ingel ja kvantkristall» 2010 «T?heaeg 8. S?da kosmose rannavetes» 2011 «T?heaeg 9. Joosta oma varju eest» 2011 «T?heaeg 10. Juubeliv?ljaanne» 2012 «T?heaeg 11. Viirastuslik r?gement» 2012 «T?heaeg 12. Musta Roosi vennaskond» 2013 «T?heaeg 13. Meister ja ?pipoiss» 2014 «T?heaeg 14. Teise p?ikese lapsed» 2015 «T?heaeg 15. Ajav?rav» 2016 «T?heaeg 16. Hirmu planeet» 2017 «T?heaeg 17. P??sta meid kurjast» 2017 «T?heaeg 18. Ortoni isev?rki avant??r» 2019 «T?heaeg 19. Pilvede sultan» 2020 T?HEAEG 19 Pilvede sultan Koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-3056 ISBN 978-9949-661-57-2 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-58-9 (epub) AUTORI?IGUSED: Koostamine © 2020, Raul Sulbi THE SULTAN OF THE CLOUDS. Copyright © 2010 by Geo?rey A. Landis. Avaldatud autori lahkel loal. T?lge eesti keelde © 2020, Piret Frey. ?HUPUUDUS. © 2020, Miikael Jekimov. Avaldatud autori loal. DREAM OF VENUS. Copyright © 2000 by Pamela Sargent. Avaldatud autori loal. T?lge eesti keelde © 2020, Martin Kirotar. IGAL POOL ON PAREM KUI KUSAGIL MUJAL. © 2020, Heinrich Weinberg. Avaldatud autori loal. MEDUUSI KROONIKAD: VEENUS. © 2020, Reidar Andreson. Avaldatud autori loal. KUIDAS AHJU KODU TEHA. © 2020, Siim Veskimees. Avaldatud autori loal. MINA OLENGI VEENUSE AMATSOON. © 2020, Mann Loper. Avaldatud autori loal. BOTANICA VENERIS: THIRTEEN PAPERCUTS BY IDA COUNTESS RATHANGAN. Copyright © 2015 by Ian McDonald. Avaldatud autori ja tema kirjandusagentide, Zeno Agency Ltd loal. T?lge eesti keelde © 2020, Jay Skaidrins. EHAT?HT, KOIDUT?HT… EHK PLANEET VEENUS ULMEKIRJANDUSES. 2. OSA. © 2020, Raul Sulbi. Avaldatud autori loal. Kaanepilt «The Sultan of the Clouds». Copyright © 2012 by Sharksden / ??? Raamatut on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud Eva Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2020 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas GEOFFREY A. LANDIS PILVEDE SULTAN Kui ma koos Leah Hamakawaga Riemanni orbitaaljaama j?udsin, ootas Leah’d seal ?llatus: s?num. Mitte elektrooniline s?num tahvlis, vaid ?mbrik, millele oli lennuka k?ekirjaga kirjutatud: «Doktor Leah Hamakawa.» Leah libistas teate ?mbrikust v?lja. S?num oli graveeritud mingist tugevast kristallist l?bipaistvale, tumepunakalt helkivale plaadikesele. Ta uuris seda, proovis painutada, libistas ?le selle s?rmek??nega ja vaatas siis vastu valgust, seda pisut siia-sinna kallutades. Plaadi servadelt peegelduv valgus sillerdas tulekildudena ?le ruumi. «Teemant,» ?tles ta, «kroomilisandid annavad sellele punase v?rvuse, l?mmastik vist sinise. V?luv.» Ta ulatas selle mulle. «Ole servadega ettevaatlik, Tinkerman, ma olen kindel, et nendega v?ib sisse l?igata.» T?mbasin s?rmega ettevaatlikult ?le ?he serva, kuid leidsin, et Leah’ hoiatusel polnud alust – serva oli n?ristamiseks millegagi t??deldud, et see sisse ei l?ikaks. T?hed joonistusid v?lja siniselt, graveering oli nii selgepiiriline, et n?is plaadist k?rgemale t?usvat. S?numi pealkiri ?tles: «Kutse Carlos Fernando Delacroix Ortega de la Jolla y Nordwald-Gruenbaumilt.» J?rgnev tekst oli v?iksemas kirjas: «Teie uurimus Marsi ?koloogiast pakkus meile huvi. Me sooviksime kutsuda teid vestlusele oma residentsi Hypatias, teile sobival ajal.» Carlos Fernando nimi ei ?elnud mulle midagi, kuid Nordwald-Gruenbaumide perekond ei vajanud tutvustust. Kutse oli saabunud Veenuse satraabi perekonnaga l?hedalt seotud isikult. Kiri j?tkus teatega, et transpordi eest kantakse hoolt. Veenuse satraap. ?ks kahek?mnest vanast mehest, kes valitsesid ja omasid P?ikeses?steemi. Mees, kes oli nii rikas, et inimlikus m?istes j?ukus kaotas oma t?henduse. Mida tahtis ta Leah’st? Ma p??dsin meelde tuletada, mida tean pilvede sultanist, kuulsate h?ljuvate linnade satraabist. Sellel polnud v?ga palju pistmist minu muude teadmistega. Arvasin m?letavat, et sealne ?hiskond oli dekadentlik ja rikutud, kuid ei palju enamat. Veenuse elanikud hoidsid omaette. Riemanni jaam oli inetu ja funktsionaalne ning selle sisustus krobelise pinnaviimistlusega tumedast anodeeritud alumiiniumist. Salongis oli vaateaken ja Leah k?ndis selleni, et v?lja vaadata. Pimedusest raamituna, seisis naine seljaga minu poole. Ta oli kaunis, isegi oma kortsunud laeva?likonnas ja ma pidasin aru, kas leian kunagi v?tme tema m?istmiseks. Orbitaaljaama p??rdudes kerkis tema ette aeglaselt Maa sinine mull, habras ning keerukas lumest ja koobaltist skulptuur, mis ??ristas ta sa?irsinise valgusega. «Seal all pole minu jaoks midagi,» ?tles ta. Ma seisin vaikides, olemata kindel, kas ta ?ldse m?letab, et ma seal olen. «Mul ei ole minevikku,» s?nas ta vaevukuuldavalt. Vaikus muutus ebamugavaks. Ma teadsin, et peaksin midagi ?tlema, kuid ei teadnud, mida. «Ma pole kunagi Veenusel k?inud,» ?tlesin l?puks. «Ma ei tea kedagi, kes oleks.» Leah p??ras ?mber. «Minu arvates ei ?elda kirjas, et ma peaksin ?ksinda minema.» Tema h??letoon oli asjalik, selles polnud t?rjumist ega kutset. See polnud just entusiasmiga ?eldud, kuid oli parem kui eitus. M?tlesin, kas ma tegelikult meeldisin talle v?i ta lihtsalt talus minu kohalolu. Otsustasin, et parem on mitte k?sida. Pole tarvis oma ?nne proovile panna. Lubatud transpordiks osutus fusioonmootoriga kosmosejaht Suleiman. Suleiman oli enamat kui esmaklassiline, see oli ??rmuslikult ekstravagantne. Laev oli suurem kui enamik maagivedajaid, selle hiiglaslikku puhkesf??ri oleks vabalt saanud mahutada tavalise kosmosejahi. K?ik kajutid, ja neid oli seitse, olid suuremad kui tavalised elumoodulid. Reeglina on suured laevad aeglased, kuid Suleiman, varustatuna muljetavaldava hulga delta-V-dega, oli erand ja s?iduaeg Veenuse orbiidile oli planeeritud palju l?hemana kui mistahes kaubalaeval. Meie olime ainsad reisijad. Hoolimata laeva suurusest oli meeskonnaliikmeid vaid kolm: kapten ning esimene ja teine piloot. Kapten, budistliku noviitsi paljaksaetud pea ja safrankollase r??ga, tervitas meid laeva sisenemisel ning teatas meile viisakalt, kuid kindlalt, et meeskonnaliikmed ei v?ta t?ita reisijate korraldusi. Me pidime j??ma reisijatele m??ratud ruumidesse ja meid toimetatakse Veenusele. Meeskond oli majutatud reisijatest eraldi ja me ei pidanud neid teekonna v?ltel n?gema ega kuulma. «H?sti,» oli ainus kommentaar Leah’lt. Kui olime pardale asunud ja laev alustas kiiret s??stu Veenuse orbiidi poole, otsis Leah endale kajutitest v?ikseima ja sulgus sinna. Leah Hamakawa oli t??tanud Plejaadide instituudi heaks kaksk?mmend aastat. Ta oli nendega ?hinenud noorelt, juba teismelisena – palju varem, kui mina temaga kohtusin – ja ma teadsin ta eelnevast elust v?ga v?he, peale selle, et ta oli orb. Tema ainus perekond oli instituut. M?nikord mulle tundus, et on kaks erinevat Leah’d. ?ks oli h?belik ja lapselik ning janunes armastuse j?rele. Teine oli k?lm ja professionaalne ning talus vaevu, et teda puudutati, ning vihkas – v?i ehk p?lgas – inimesi. M?nikord ma k?sisin endalt, kas talle oli ehk lapsena hirmsasti liiga tehtud. Ta ei r??kinud kunagi suureks kasvamisest ega maininud oma vanemaid. Korra ma k?sisin, kuid ta vastas vaid, et on k?ik selja taha j?tnud ja et see k?ik oli v?ga ammu. Ma ei teadnud kunagi, mis kirjas ma tema juures olin. M?nikord mulle peaaegu tundus, et ta armastab mind, kuid ei suuda seda v?lja ?elda. Teinekord k?itus ta m??daminnes nii m?tlematult, et uskusin teda v?tvat mind vaid tehnilise assistendina, eristamatuna mis tahes muust tehnikust. Vahel ei saanud ma aru, miks ta ?ldse mu seltskonda talub. Needsin endamisi oma argp?kslikkust, mis ei lasknud mul seda temalt k?sida. Kui Leah oli kajutisse sulgunud, asusin laeva uurima. K?ik kajutid olid sf??rikujulised, ?heainsa topeltklaasidega kaheksanurkse vaateaknaga kajuti v?limises seinas. Kajutites leidus k?ikv?imalikke luksusi, isegi tualettruumid, mis asusid eraldi v?iksemates sf??rides, kabiinidega, kus pihustitest pritsiti kehale p?ris vett. K?mme tundi p?rast starti polnud Leah ikka veel v?lja tulnud. Ma leidsin teise kajuti ja l?ksin magama. Kahe p?eva p?rast valdas mind t?dimus. Ma olin lahti v?tnud k?ik, mida lahti v?tta sai, uurinud t??printsiipi ja tagasi kokku pannud. K?ik oli suurep?rases t??korras, polnud midagi, mis n?udnuks putitamist. Kuigi mul polnud palju asju kaasas, olin siiski endaga v?tnud virtuaalkontori. ?hendusin raamatukoguhoidjaga ja tellisin ajaloo. Inimkonna maav?lise ekspansiooni alguses oli kosmosetransport kujuteldamatult kallis ning vaid riikide valitsused ja ropult rikkad korporatsioonid v?isid tegeleda kosmose?riga. Kui valitsused ?ra langesid, said nende aktsiaid osta vaid k?put?is rikkaid mehi. Enamik m??s aktsiad edasi v?i l?ks pankrotti. M?ni j?i. M?ni j?i lihtsalt paljast kangekaelsusest, m?ni innukast ideoloogilisest veendumusest inimkonna laienemisse ja m?ni l?htudes k?lmavereliselt tehtud kalkulatsioonidest, mis n?itasid, et kosmoses on muinasjutulisi rikkusi, kui vaid neile ligi p??seks. Kui tehnoloogia l?puks j?rele j?udis, oli k?ik jagatud kahek?mne perekonna vahel. Aeglaselt avanesid uudismaad ja algas v?ljar?nne. Esialgu tuhandetes: Bahai usu j?rgijad, kes p?genesid religioosse tagakiusamise eest; kukutatud diktaatorid koos oma j?rgijatega, kes p??dsid kokkuvarastatud kraamiga jalga lasta; uimastikaupmehed ja nende sabarakud, kes tahtsid teenitud kasumi valitsuse k?eulatusest kaugemale viia. Seej?rel haaras v?ljar?nne miljoneid, Maalt pages k?iksugu rahvast, et alustada uut elu kosmoses. Tasuja Johannese kirikust eraldunud usulahu liikmed, kes lahkusid leppimatu emakiriku juurest neile kuulutatud saatust otsima; vabadusse p?rgivad Malawi Rahvavabariigi dissidendid; uusi asualasid otsivad Alaska taimetoitlased; maiad, sooviga taastada maiade riik; vabaturu paradiisist unistavad liberaalid; kommunistid, kes otsisid ajaloost puutumatut kohta, kus oleks v?imalik kasvatada uut, kommunistlikku inimest. Osa neist said ruttu hukka, osa pidas kauem vastu, kuid alati leidus uusi tulijaid – katkematu vool dissidente, rahulolematuid ja m?ssumeelseid, inimesi, kes olid uue alguse nimel valmis n?usse j??ma millega tahes. M?ni j?i ellu. M?ni osutus edukaks. M?ni kasvas. Ja iga?ks neist oli pantinud k?ik viimseni kahek?mnele perekonnale. Sajast uusasunikust ei suutnud mitte ainuski oma v?lga tasuda – kuid kahek?mne j?reltulijad said rikkamaks kui riigid, varakamaks kui impeeriumid. P?ikeses?steemi ressursside p?rast peetud legendaarne s?da Nordwaldi t??stusimpeeriumi ja Gruenbaumi perekonna vahel l?ppes, kui Patricia Gruenbaum m??s maha talle kuuluvad pere?ri kontrollaktsiad. Nordwaldi t??stusimpeeriumi patriarh ja t?rann Udo Nordwald, n??d Nordwald-Gruenbaum – ei kavatsenud vaevaga k?ttev?idetud rikkustest loobuda ega neid laiali pillutada. Ta j?tkas konsolideerimisprotsessi, sobitades abielu oma ainsa, veel mitte teismeliseeast v?lja j?udnud poja ja la Jolla riukaliku, kalkuleeriva p?rijanna vahel. Vabanenud suurimaist konkurentidest, taandus Udo p?ikeses?steemi ??realadelt, j?ttes kaugemate kolooniate asutamise teistele. Ta rajas korporatsiooni peakontori, t??tajate elupaigad ja ka isikliku eluaseme kohta, mis asus p?ikeses?steemi keskel, kuid mida keegi polnud pidanud koloniseerimisk?lbulikuks. Tema reputatsioon rajanes t?igal, et ta oli suutnud asustada p?ikeses?steemi p?rguplaneedi. Veenuse. Planeet meie all kasvas valgust?pikesest helendavaks p?rliteraks, liiga eredaks, et sellesse vaadata. Saabuv t?htedevahelise lennu jaht l?ks h?perboolselt trajektoorilt laugemale kursile l?bi Veenuse atmosf??ri, suundus ruttamata tagasi k?rgemale elliptilisele orbiidile ning seej?rel ringikujulisele kahetunnisele parkimisorbiidile. Suleimanil oli ekstravagantne, vaid ?hest l?bipaistvast plaadist koosnev neljameetrise l?bim??duga vaateaken. H?ljusin selle ees ja vaatasin, kuidas transpordilaev ?lespoole, meiega kohtuma t?usis. Olin Suleimani suureks laevaks pidanud, pargase k?rval tundus see tillukesena. See oli kujult t??piline planeedilt startiv transpordialus: lapik, ?mmarguse ninaosaga koonus, sabaosas naeruv??rselt miniatuursed rakettmootorid, kuid see pidi olema v?hemalt kilomeetri pikkune ja v?hemalt sama lai. Alus libises Suleimani k?rvale ja p?kkus – nagu k?rvits, mis paaritub hernega. Ma teadsin, et selle suurus oli petlik. Pargas polnud muud, kui vaakumis t??deldud titaaniumist kest, mis ?mbritseb suurt t?hja kambrit. See polnud konstrueeritud maandumiseks, vaid atmosf??ris h?ljumiseks ning selleks oli vaja tohutuid m??tmeid ja minimaalset massi. ?kski laev ei laskunud Veenuse pinnale, epiteet «p?rgulik» oli tabavalt valitud. Transpordipargas oli seega pigem diri?aabel kui kosmoselaev, s?iduvahend, mis tundis end pilvedes h?ljudes sama koduselt kui orbiidil tiireldes. Laev m?jus heidutavalt, hoolimata teadmisest, et pargas oli vaevalt midagi enamat kui vaakum. Leah’le ei tundunud see muljet avaldavat. Ta oli oma vaikiva ?ksinduse l?petanud, kui Veenuse l?histele j?udsime, kuid heitis vaateaknast m??dudes sellele vaid pilgu. Sageli ei suutnud ma aru saada, mis v?iks tema t?helepanu k?ita. M?nikord olin n?inud teda tundide kaupa silmn?htava huviga uurimas kivit?kki, tavalist asteroidilt p?rinevat kondriidikamakat, seda k?es keerutamas ja iga v?imaliku nurga alt silmitsemas. Samas ignoreeris ta muid asju, n?iteks pea linnasuurust kosmoselaeva, p??ramata sellele rohkemat t?helepanu kui tolmuk?bemele. Massiivsed kaubakonteinerid toimetati sektsioonidesse pargase ??nsas sisemuses, kuid kuna olime vaid kahekesi, kutsuti meid piloodisektsiooni, milleks oli peaaegu n?htamatu l?bipaistev mull laeva esiosas. Piloot oli j?rjekordne kollases r??s budistlik munk. M?istatasin, kas see oli Veenuse pilootide tavap?rane usulahk? Kuid see piloot oli samav?rra jutukas, kui Suleimani oma oli olnud t?rjuv. Kui pargas jaamast eemaldus, sirutus v?lja neid ?hendav tross. Jaam langetas transpordilaeva planeedi poole. Kuni meid trossi otsas alla lasti, n?itas piloot k?ike, mis vaatev?lja j?i: tillukesi sidesatelliite, mis roomasid ?le taeva nagu turbolaenguga sipelgad; roosakat tooni v?lke kaugel all planeedi ??poolsel k?ljel; mikrolainete translatsiooni kuldset ?mblikuv?rku. Kolmek?mne kilomeetri p?rast, endiselt lobisedes, vabastas piloot ?hendustrossi, lastes pargase vabalangusesse. Maa ja Kuu – sinine ja valge kaksikt?ht – kerkisid p?rlendava silmapiiri kohale. Kaugemal orbiidil v?is n?ha tehasekomplekse, mida t?nu helkivatele navigatsioonikiirtele ja sinna pargitud transpordialustele oli kerge silmata. Need olid nii kaugel, et isegi hiiglaslikud transpordilaevad tundusid t?htsusetutena. Riivasime juba atmosf??ri ja hakkasime uuesti tunnetama kaalu, mis j?rjest kasvas. ?kitselt oli raskusj?ud pool g’d. Lakkamata hetkekski r??kimast, rullis munkpiloot pargase tagurpidi ja Veenus j?i n??d universumi eraldusm?rkideta valge laena meie peade kohale. «Kena vaade siit, kas pole?» m?rkis piloot. «Sellelt k?rguselt saate planeedist toreda ?levaate. Kuigi ma ei tee seda vaate p?rast, kui kena see ka poleks, ma panen vaid selle vana ?lehelikiiruse t?stej?u meie kasuks t??le, et meid tagasi hoida. Pargased on pisut ?rnukesed, neid ei saa liiga kiiresti alla viia, atmosf??ris tuleb m?ngida, nagu s?rmitseks kontrabassi. Te ei tahaks ju atmosf??rist tagasi p?rgata, ega ju?» Piloot ei j?tnud jutu sisse vastamispause, arvasin, et ta oleks oma teekonnajuttu j?tkanud isegi ilma meie kohalolekuta. Raskusj?ud kasvas standardseni ja j?i siis p?sima. Tohutu monstrum laskus pea alaspidi l?bi atmosf??ri, vedades sabas ioniseeritud pilve. Piloot v?hendas kiiruse allahelikiirusele ja p??ras siis aluse uuesti ?mber, h?pates pisut ?lespoole eksosf??ri, et jahutada h??guma l??nud kesta, ning vajudes seej?rel allapoole tagasi. Laskudes atmosf??r tihenes ja meid ?mbritses ?htlane h?re uduvine. Murdsime udust v?lja, alla selgesse ?hku, ja ?kitselt h?ljusime l?putus pilvemeres. Pilved. Sada viisk?mmend miljonit ruutkilomeetrit pilvi, miljard kuupkilomeetrit pilvi. H?ljuvad linnad Veenuse pilveookeanis ei ole piiratud vaid kahe dimensiooniga nagu maised linnad, vaid v?ivad t?usta ja langeda linnaisandate soovi kohaselt: k?rgemale, ereda k?lma p?ikesevalguse v?i madalamale, kuumade s?ngete s?gavike suunas. Pilved. Pargas ujus ?le pilvekatedraalidest ja pilvem?estikest, mille servad moodustasid lillkapsast meenutavaid keerukaid fraktaale. Me purjetasime m??da kilomeetripikkustest koobastest t?is pilvehambulisi pilvekoletisi, kelle pilvekaelad sirutusid keheldes ja ?hvardades v?lja, ning nende pilvemusklis kehadel olid vilkuvatest v?lkudest k??nistega k?pad. Laev laugles n??d helikiirusest aeglasemalt, vedades isiklikku pilvesaba, mis vonkles meie taga nagu loetamatu k?ekiri. Isegi piloot, kuigi ei j??nud p?ris vakka, oli s?navoolu aeglustanud, lastes kogu sel hiilgusel meile p?rale j?uda. «See juba on midagi, kas pole?» ?tles ta. «Pilvede kuningriik. Selle h?lmamatus ajab m?ne inimese ogaraks v?i nii r??gitakse – seda nimetatakse siin pilvelummaks. Ma ise ei t?dine sellest eales. Pilvede vaatamiseks pole paremat kohta kui pargas.» Selle t?estamiseks kallutas ta pargase aeglasesse p??rdesse, tehes tiiru ?mber pilvesamba, mis k?rgus kaugest h?gusest s?gavikust tuhandete meetrite k?rgusele meie peade kohal. «Milline vaade.» «Milline vaade,» kordasin mina. Munkpiloot keeras pargase tagasi ning osutas seej?rel ettepoole ja pisut paremale. «Seal, n?ed seda?» «Ma ei teadnud, mida vaadata. «Mida?» «Seal.» N?gin n??d tillukest kauguses s?delevat t?pikest. «Mis see on?» «Hypatia. Pilvejuveel.» Linn kasvas meie l?henedes. See oli veider vaatepilt. Linn oli kuppel, v?i ?igemini tosin sillerdavat kuplit, millest iga?ks koosnes miljonitest klaastahkudest. Kuplid olid tohutud, v?ikseima l?bim??t oli v?hemalt kilomeeter ja kui pargas l?bi taeva s?udis, p??dsid tahud p?ikesekiiri ja kiiskasid peegeldunud valgusest. Kuplite all venisid pliiatspeened tumedad jooned siirupina aluspilvede poole, peenikesed nagu klaaskiud, kinnitudes absurdselt tillukese kivikamaka k?lge, mis tundus olevat kaugelt liiga v?ike, et kuplitele vastukaaluks olla. «Ilus, kas te ei arva? Nagu need imelised meduusid teie sinise planeedi ookeanides. Suudate uskuda, et seal elab pool miljonit inimest?» Piloot s?itis linna juurde suure kaarega, et meid rabada, vaevumata isegi rohkem r??kima. L?bipaistvate kuplite sees s?tendasid bulvarite ja elegantsete paviljonide vahel rohelise ribana j?rved. L?puks ta aeglustas s?itu ja peatus ning laskis ?lesl?kkej?udu tekitavasse vaakummahutisse v?hehaaval atmosf??rist gaasi. Pargas laskus aegamisi allapoole, k?ikudes k?ljelt k?ljele, kuna liikumishoog ei tasakaalustanud seda enam. N??d h?ljus see vastukaalust pisut madalamal. Vastukaal ei tundunud enam tilluke, vaid k?rgus meie kohal umbes Gibraltari kalju suurusena. Pisikesed lennumasinad kinnitasid pukseerimistrossid pargase pinnal olevate p?loonide k?lge ja meid vinnati aeglaselt p?kkumissilda. «Tere tulemast Veenusele,» ?tles munk. Veenuse pinnal on m??ratu r?hk ja p?rgulik temperatuur. K?rgemale t?ustes aga annab r?hk j?rele ja temperatuur langeb. Viiek?mne kilomeetri k?rgusel planeedi pinnast, kus algavad pilved, on temperatuur troopiline ja atmosf??rir?hk samasugune nagu Maal normaalne. Veel kaksk?mmend kilomeetrit ?lespoole on atmosf??r h?re ja valitseb arktiline k?lmus. Nende kahe tasandi vahel triivivad Veenuse k?mme tuhat h?ljuvat linna. Hapniku ja l?mmastikuseguga t?idetud ?hupallid h?ljuvad Veenuse raskes atmosf??ris ja just ?hupalle Veenuse muinasjutulised kuppellinnad endast kujutasidki. Paagutatud gra?idist tugitaladega geodeetilised struktuurid ja Veenuse enda atmosf??rist s?nteesitud l?bipaistvast pol?karbonaadist kestad, mis moodustasid kilomeetrise l?bim??duga kupleid, hoidsid h?lpsasti ?leval sada tuhat tonni kaaluva linna. Isegi pilved tegid koost??d. ?lemise pilvekihi h?re uduloor ?ltreeris p?ikesevalgust, nii et p?ikesekiirguse intensiivsus oli siin vaid pisut k?rgem Maa solaarkonstandist. Hypatia ei olnud suurim h?ljuv linn, kuid kindlasti rikkaim, spiraalsete hoonete ja kuldsete kuplite linn, tohutute v?ljakute ja viimistletud aedadega. Hypatias olid arhitektid m?ngu pannud iga viimase kui triki, panemaks inimesi unustama, et nad asuvad suletud ruumis. Kuid esialgu ei n?inud me aedade ja koskedega linnaosi; pargaselt lahkunud, sattusime linna all asuvasse ootesaali. Hoolimata sametkattega lamamistoolidest, geneetiliselt moondatud roosast rohust ning hindamatutest, rauast ja nefriidist skulptuuridest, oli see funktsionaalne – koht, kus oodata. See oli k?llalt suur, et mahutada tuhandet, kuid ootesaalis oli vaid ?ks isik, vaevu teismeliseikka j?udnud poiss, seljas hommikumantel ja hoolikalt plisseeritud kollased siidp?ksid. Ta oli pisut t?ntsakas, meeldiva, kuid mitte meeldej??va ?mara n?oga. P?rast meie transpordile kulutatud summasid olin ?llatunud, et meid oli vastu v?tma saadetud ?ksainus isik. Poiss vaatas Leah’ poole. «Doktor Hamakawa. Mul on hea meel teiega kohtuda.» Siis p??rdus ta minu poole. «Kes pagan teie olete?» «Kes teie olete?» k?sisin vastu. «Kus on meie vastuv?tjad?» Poiss m?lus midagi. Hetkeks tundus, et ta kavatseb selle v?lja s?litada, kuid siis m?tles ?mber. Ta vaatas Leah’ poole. «Kas see mees on teiega, doktor Hamakawa? Kes ta on?» «See on David Tinkerman,» ?tles Leah. «Tehnik. Vajadusel piloot. Ja jah, ta on koos minuga.» «?elge talle, et ta peaks kombeid ?ppima,» s?nas poiss. «Ja kes teie olete?» tulistasin vastu. «Ma ei usu, et oleksite mu k?simusele vastanud.» Peaaegu teismeline heitis mulle p?lgliku pilgu, justkui suutmata otsustada, kas vaevuda minuga ?ldse r??kima. Ja lausus seej?rel aeglaselt, nagu r??giks idioodiga: «Mina olen Carlos Fernando Delacroix Ortega de la Jolla y Nordwald-Gruenbaum. Minu oma on see jaam ja k?ik, mis siin sees.» Tal oli ?rritavalt k?rge h??l, h??lemurre veel olemata, aga peagi juhtumas. Leah ei tundunud tema h??lt m?rkavat. «Aa,» ?tles ta. «Te olete Nordwald-Gruenbaumi troonip?rija. Hypatia valitseja.» Poiss raputas pead ja kortsutas kulmu. «Ei,» ?tles ta. «Mitte troonip?rija, mitte t?pselt nii. Ma olen Nordwald-Gruenbaum.» Naeratades n?gi ta taas v?lja nagu laps, see tegi ta palju s?mpaatsemaks. Kui ta kummardas, oli ta t?eliselt sarmikas. «Mina,» s?nas ta, «olen pilvede sultan.» Nagu selgus, oli Carlos Fernandol t?epoolest arvukalt teenijaid. P?rast tervitust viipas ta k?ega ja meid saatma ilmus siidkuubedes kahek?mnest naisest koosnev auvahtkond. Enne lifti asumist moodustas vahtkond ringi ja Carlos Fernando korralduse peale ulatati talle pakk, Carlos v?ttis selle vastu ja ulatas vahtkonna silme all Leah’le. «Kingitus,» ?tles ta, «et tervitada teid minu linna saabumise puhul.» Karp oli lihtne ja kaunistusteta, Leah tegi selle lahti. Pakis oli suur k?ide. Ta v?ttis selle v?lja. Raamat oli k?idetud paksu punasesse nahka ja ilma kirjadeta. Leah avas raamatu ja luges: «Giordano Bruno. L?pmatusest, universumist ja maailmadest.» Ta naeratas raamatut sirvides. «Inglismaa esmav?ljaande faksiimile?» «Ma arvasin, et see v?iks teile meeldida.» «V?luv.» Ta pani raamatu karpi tagasi ja pistis karbi kaenla all. «T?nan teid.» Lift t?usis sujuvalt ?lespoole, oli raske uskuda, et l?bisime kaks kilomeetrit v?hem kui kolme minutiga. Uksed avanesid p?rastl?una kirkasse p?ikesevalgusesse. Olime kuppellinnas. Linn kujutas endast vahu ja ?hu fantaasiat. Kuigi see oli suletud kupli alla, oli ta nii suur, et kupli k?ljed n?isid ?hku haihtuvat, nagu oleks taevas katmata. K?ndisime l?bi linna, vahid meie k?rval. K?ikjal oli parke, m?ni vaid tilluke murulapp ?mber ?he puu, m?ni k?rgel, laiendatud sambapealsel k?kitav mets, kust elegantselt kujundatud koskede kaskaad laskus alla avaratesse basseinidesse. ?les viisid ?hus rippuvad valged teerajad, mis olid trossidega kinnitatud v?imatult peenikeste talade k?lge. K?ikjal meie ?mber sulises vesi ja laulsid linnud. Jalutusk?igu l?pus avastasin, et mind oli Leah’st m?rkamatult, kuid v?ga t?husalt lahku viidud. «Hei, mis juhtus doktor Hamakawaga?» k?sisin. Naistest koosnev auvahtkond ?mbritses mind endiselt, kuid Leah ja poiss, kes oli Nordwald-Gruenbaumi p?rija, olid kadunud. «Meil on kahju,» vastas ?ks naistest, teistest ehk ?ige veidi pikem. «Ma usun, et ta viidi oma ruumidesse, et ta saaks veidi puhata, sest m?ne tunni p?rast esitletakse teda k?rgemale seltskonnale.» «Ma peaksin olema koos temaga.» Naine vaatas mind rahulikult. «Meile ei antud korraldust teid kaasa v?tta. Ma ei usu, et te oleksite kutsutud.» «Vabandage mind,» laususin. «Ma parem otsin nad ?les.» Naine astus sammu tagasi ja viipas linna poole. K?nniteed looklesid selles kolmem??tmelises lab?rindis k?ikv?imalikes suundades. «Olge lahke, kui soovite. Meile ?eldi, et v?ite linnas vabalt ringi liikuda.» Ma noogutasin. Selgelt olid plaanid tehtud minuga arvestamata. «Kuidas ma saan temaga ?hendust v?tta?» k?sisin. «Mis siis, kui ma soovin Leah’ga, doktor Hamakawaga r??kida?» «?rge muretsege, nad leiavad teid ?les.» P?rast pausi ta lisas: «Kas soovite, et n?itaksime teile teie peatuspaika?» Hoone, kuhu mind viidi, oli ?ks neist kobaratest, mis n?isid ?hus rippuvat risti-r?sti asetsevate kaablite toel. See oli paljudest majadest suurem. Ma olin harjunud elamismoodulite kitsaste tingimustega, seet?ttu ?llatas mind ruumide avarus. «Tere ?htust, h?rra Tinkerman.» Mind tervitas pikk hiinlane, umbes viisk?mmend aastat vana. Oletasin, et naine tema k?rval on ta abikaasa. Naine oli t?kk maad noorem, kahek?mnendate eluaastate alguses. Ta oli minu standardite jaoks pisut ?lekaaluline, kuid olin t?hele pannud, et siin oli see tavaline. Tema selja taha peitsid end kaks last, kes sealt v?lja piilusid ja uuesti varju t?mbusid. Mees ?tles, et tema nimi on Truman Singh ja tema naise nimi Epiphany. «?lej??nud pereliikmetega kohtute m?ne tunni p?rast, h?rra Tinkerman,» ?tles mees naeratades. «Nad on praegu t??l.» «Me m?lemad t??tame Tema K?rgeaususe heaks,» lisas Epiphany. «Carlos Fernando palus meilt abi teie majutamisel. K?sige julgesti, mida iganes vajate. Kulud katab Nordwald-Gruenbaum ja krediidilimiit,» ta naeratas, «on peaaegu piiramatu. Nagu v?ite isegi arvata.» «Kas te teete seda sageli?» k?sisin. «Majutate k?lalisi?» Epiphany vaatas abikaasa poole. «Mitte eriti sageli,» ?tles ta, «v?hemalt mitte Tema K?rgeaususe jaoks. Siiski, kui linnad h?ljuvad teineteise naabrusesse, siis on palju edasi-tagasi k?imist ja iga?ks majutab aeg-ajalt k?lalisi.» «Teil pole hotelle?» Naine raputas pead. «Meil ei k?i palju k?lalisi teistelt planeetidelt.» «Te r??gite Tema K?rgeaususest?» s?nasin, «Peate silmas Carlos Fernandot? R??kige mulle temast?» «Aga muidugi. Mida te tahaksite teada?» «Kas t?esti on see k?ik,» ma viipasin k?ega linna poole, «tema oma? Kogu planeet?» «Jah, linn kindlasti, t?epoolest. Ja samas ei.» «Kuidas nii?» «Linn on tema oma, see linn ja veel viis tuhat linna, kuid planeet? V?ib-olla on, v?ib-olla ei ole. Nordwald-Gruenbaumi perekond v?idab, et planeet kuulub neile, kuid tegelikkuses on sel v?itel v?he kaalu. Omand v?ib k?ia planeedi pinna kohta, kuid taevas ei kuulu kellelegi. Linnad muidugi k?ll. Aga loomulikult ei valitse ta neid k?iki isiklikult.» «Jah, loomulikult. Ma pean silmas, et ta on ju alles laps – tal kindlasti on eestkostjad v?i hooldajad v?i midagi taolist, kas pole?» «T?epoolest. Kuni ta saab t?isealiseks.» «Ja seej?rel?» Truman Singh kehitas ?lgu. «See on kirjas esimese Nordwaldi testamendis. Nordwald-Gruenbaumi traditsioonide kohaselt saab see tema eraomandiks, kui ta saab t?isealiseks.» Nagu ma teada sain, h?ljus Veenuse atmosf??ris ?ksteist tuhat seitsesada kaheksa linna. «T?en?oliselt pisut rohkemgi,» arvas Truman Singh. «Keegi ei pea j?rge. Leidub legende linnadest, mis laskuvad alla ega tule kunagi alumisest pilvemassiivist k?rgemale, j??des alati varjatuks. Nii madalal ei saa elada – seal on liiga kuum, kuid juttudes v?idetakse, et renegaatlinnades on tehnoloogiaid, mille abil kuumust t?rjuda. Ta kehitas ?lgu. «Kes teab?» Igatahes teadaolevaist linnadest ?le poole moodustasid Carlos Fernando p?randi, kas aktsiaosalusena, v?i osalise v?i t?ieliku omandina. «Nordwald-Gruenbaum on hea omanik,» ?tles Truman. «Pean ?tlema, et nad saavad aru, et nende t??tajad v?ivad lahkuda, ja kui vaja, siis teise linna kolida, aga nad ei tee seda.» «Ja pole mingeid h??rumisi?» «Oh, k?igi s?ltumatute linnade meelest on Nordwald-Gruenbaumil kaugelt liiga palju v?imu.» Ta naeris. «Kuid nad ei saa sinna midagi parata, kas pole?» «Nad v?iksid v?idelda.» Truman Singh sirutas k?e v?lja ja koputas keskmise s?rmega mulle kergelt otsaesisele. «See poleks eriti tark.» Ta tegi pausi ja j?tkas aeglasemalt: «Me jagame siin sama ?koloogilist s?steemi – s?ltumatud ja sultanaat. Me s?ltume ?ksteisest. S?ltumatud v?iksid kahtlemata s?ja v?lja kuulutada, kuid l?puks ei v?idaks keegi.» «Jah,» s?nasin. «Jah, saan aru. H?ljuvad linnad on ju muidugi v?ga haprad – ?ksainus auk gaasimahutis ja …» «Me pole p?ris nii ?rnukesed, kui te arvate,» vastas Truman Singh. «Teie, pean ?tlema, olete harjunud konstrueeritud maailmadega, kuid need asuvad vaakumis, kus ?ksainus leke oleks katastroo?line. Siin, kas teate, ei ole r?huerinevust v?lisatmosf??ri ja elusf??ri siseosa vahel, lekke korral imbub gaas v?lja v?ga aeglaselt. Isegi kui tuhat paneeli puruneksid, kuluks n?dalaid, kuni linn vajuks liiga s?gavale. Ja muidugi on meil turvameetmed, palju turvameetmeid.» Ta tegi pausi ja j?tkas siis: «S?ja korral … me oleme kaitstud tavaliste h?daohtude eest, te ei pea neid kartma … kuid metastabiilsete pommide vastu … noh, nende vastu pole kaitset. Ei, ma pean ?tlema, et see poleks sugugi hea.» J?rgmisel p?eval suundusin v?lja otsima kohta, kuhu Leah oli viidud, kuid kuigi iga?ks, kellega ma kohtusin, j?i laitmatult viisakaks, ei saatnud mu otsinguid edu. V?hemasti hakkasin ?mbruskonnas pisut orienteeruma. Esimene asi, mida ma linnas m?rkasin, oli valgus. Olin harjunud elama orbitaaljaamades, kus LED-paneelid andsid pehmet hajutatud valgust. Hypatia oli ?le ujutatud Veenuse ereda p?ikesevalgusega. J?rgmiseks m?rkasin linde. Hypatias oli tohutult linde. Linnud oli tavalised ka orbitaaljaamades, kuna papagoid ja n?mfkakaduud kohanesid h?sti kaaluta olekuga, kuid Hypatia ruum oli t?is eredaid troopilisi linde: papagoisid, kakaduusid ja nestepapagoisid, kardinale ja hundkveesaleid ning palju linde, kelle nimesidki ma ei teadnud, rohkem linde, kui ma eales n?inud olin – l?rmakas ja kirev koor. H?ljuvas linnas oli kaksteist peamist sektsiooni, mis olid ?ksteisest eraldatud ?hukeste l?bipaistvate membraanidega. Sektsioone ?hendas hulk l?bip??se. K?ik sektsioonid olid h?sti valgustatud ja r??msailmelised, iga?ks pisut erinevalt kujundatud. Mulle m??ratud eluruumid asusid S?siniku sektoris, kus eluruumid rippusid sillerdavate p?rlitena kaablite k?ljes laia metsa ja muruga pargiriba kohal. S?siniku sektoris kiikusid pikkade trosside k?lge kinnitatud kaabelautod pendlitena ?helt platvormilt teisele, joonistades peadp??ritavaid kaari ?le sektori. Carlos Fernando eluruumid paiknesid keskel, k?ige k?rgemas mullis – ?lalinnas, nagu seda kutsuti –, mida katsid v?rvilise valguse ja varjude laigud ning kus hooneteks olid minaretid ja idamaised kuppeltornid. Kuid nagu n?is, siis polnud minul ?igust sellesse eliitsf??ri siseneda. Ma ei saanud isegi teada, kus Leah’ eluruumid asuvad. Ma leidsin ?hes tornis r?du, millelt avanes vaade pilvedega kaetud taevalaotusele. Pilvemaastik oli just sama suurejooneline nagu eelmiselgi p?eval, majesteetlik ja aeglaselt muutuv. Valgus oli k?lluslikult kuldset tooni ja p?ikest, mida pitsiribana katsid sulised pilved, ?mbritses pronksikarva halo. P?ikese k?rguse j?rgi oli varane ?htupoolik, kuid p?ikeseloojangut sellele t?na ei j?rgne, sest planeedi ?mber tuhisevad tugevad tuuled t?ukavad linna Veenuse ??poolele alles j?rgmisel p?eval. ?lej??nud ?heteistk?mnest tuhandest linnast ei n?inud ma ?htegi m?rki – v?ljapoole vaadates ei olnud millestki j?reldada, et me pole ?ksinda l?putus pilveookeanis. Kuid, m?tlesin ma, kui linnad on hajutatud juhuslikult, on t?en?osus, et kaks t?kki asuksid samal ajal samas kohas, ?pris v?ike. Veenus oli v?ike planeet planeetide skaalas, kuid piisavalt suur, et alla neelata k?mme tuhat linna v?i isegi sada korda rohkem, ilma et taevas n?htavalt ?lerahvastatud oleks. Ma oleksin tahtnud teada, mida Leah sellest arvab. Tundsin temast puudust. Olgugi, et ta aeg-ajalt ei paistnud mu kohalolu isegi m?rkavat … meie Marsil viibimise ajal, nii ??rike kui see oligi, jagasime me ?hte kajutit. V?ib-olla ei t?hendanud see talle midagi. Kuid minu jaoks oli see elu k?rgpunkt. Ma m?tlesin ta n?tkest ja kuldsest kehast. Kus ta oli? Mida ta tegi? Park kujutas endast ?lekasvanud ts?mbiidiumorhideesid t?is platvormi, mida hoidsid ?hus tugevad kaablid, mis l?htusid kupli tugipostide s?restikust. See n?is olevat tavap?rane arhitektuurivorm siin, kus isegi all asuv maapind n?is t?nu kuppellinna ujuvusele heljuvat. Ma k?igutasin end edasi-tagasi, et kontrollida resonantssagedust, ja tundsin, kuidas platvorm mu all ?ige veidi liikus. Siinseid lapsi tuleb juba varases eas ?petada seda mitte tegema – teadlik pingutus v?iks tekitada h?vitava v?nkesageduse. L?petasin k?igutamise ja lasin liikumisel h??buda. Kui ma keskp?eval tagasi j?udsin, polnud kohal ei Trumanit ega tema naist ja mu lasi sisse Trumani teine naine, Triolet. Ta oli t?en?oliselt kuuek?mnendates, tumeda naha ja s?gavate hallide silmadega. Teda tutvustati mulle eelmisel p?eval, kuid segaduses, mis oli tingitud kohtumisest paljude inimestega, kes sellesse laiendatud perekonda kuulusid, polnud mul mahti temaga r??kida. Singhide majapidamises oli palju rahvast ja ma ei saanud p?ris t?pselt aru, kuidas keegi neist ja kas ?ldse pererahvaga suguluses oli. N??d temaga r??kides taipasin, et tema oli tegelikult see, kes juhtis Singhide majapidamise rahaasju. Nagu selgus, olid Singhid farmerid. V?i farmijuhid. Hypatia taimestik oli kas dekoratiivne v?i hoolitses kupli all oleva ?hu v?rskena p?simise eest, kuid tegelik p?llundus asus eraldi kuplites, mis h?ljusid taimekasvuks optimaalsel k?rgusel, ja seal polnud p?sielanikke. Automaat-seadmed hoolitsesid k?lvi, niisutuse ja saagikoristuse eest. Truman ja Epiphany Singh olid tootmisinsenerid, kes v?tsid vastu inimsekkumist n?udvaid otsuseid, j?lgisid, et robotid p?siksid kursil – teeksid ?igeid asju ?igel ajal. Ja mind ootas s?num – kutse ?htus??gile koos tema k?rgeaususe Carlos Fernando Delacroix Ortega de la Jolla y Nordwald-Gruenbaumiga. Triolet aitas mind riietuse osas koos Epiphanyga, kes oli tagasi tulnud ajaks, kui hakkasin end valmis panema. Nad m?lemad kinnitasid mulle veendunult, et minu igati kasutusk?lblik, kuigi p?evin?inud kombinesoon ei ole kohane r?ivastus. R??, mille Triolet mulle valis, oli toretsevam, kui ma iial ise oleksin eelistanud: elektersinine, laia s?simusta ehislindiga. «Usalda meid,» ?tles Epiphany. «See on igati sobilik.» Hoolimata riideeseme kogukusest oli see sulgkerge. «Meil on k?ik r?ivad kerged,» ?tles Epiphany. «?mblikuv?rgu siid.» «Saan aru,» ?tlesin. «S?nteetiline ?mblikuv?rgu siid. Tugev, kerge ja v?ga praktiline.» «S?nteetiline?» p?ris Epiphany itsitades. «Ei, see pole s?nteetiline, see on ehtne.» «Siid on p?riselt ?mblike kootud?» «Terve r?ivaese on ?mblike kootud.» Minu h?mmastunud pilgu peale selgitas ta: «?mblike meeskonnad. Nad t??tavad koos.» «?mblikud.» «Noh, kudumine on neile loomuomane.Ja neid on lihtne transportida.» Ma saabusin banketisaali m??ratud ajaks ja panin t?hele, et plasmakaare tooni riietus, mille Epiphany oli mulle valinud, osutus siin k?ige konservatiivsemaks. Kohal viibis umbes kolmk?mmend inimest, kuid t?helepanu keskpunktis oli kahtlemata Leah. Ta tundus t?helepanu nautivat ja oli elavam, kui mina teda eales n?inud olin. «Kas sind koheldakse h?sti?» k?sisin, kui olin l?puks l?bi rahvamassi tema juurde v?lja murdnud. «Jah, muidugi.» Avastasin, et mul pole midagi ?elda. Ootasin, et ta esitaks minu kohta m?ne k?simuse, kuid ta ei teinud seda. «Kuhu nad su majutasid?» «Siit ?lej?rgmisesse sektorisse,» vastas ta. «S?siniku sektorisse. Seal on h?mmastav. Ma pole kunagi n?inud nii palju linde.» «Sama sektor, kus mina elan,» ?tlesin, «kuid nad ei ?elnud mulle, kus sina asud.» «T?esti? See on veider.» Ta koputas nelinurgelise lauaplaadi sisse ehitatud ekraanile, tuues esile elukvartalite plaani. Kujutis h?ljus kolmem??tmelisena laua k?rval. Ta p??ras seda ja osutas oma elukohale. Sain aru, et ta elas t?epoolest l?hedal – suures elamukompleksis, mis asus peaaegu minu oma vastas. «See on t?esti h?mmastav paik, kuid p?hiliselt olen ma aega veetnud siin – ?lalinnas. Oled sa juba Carliga pikemalt vestelnud? Ta on v?ga nutikas poiss. Tunneb k?ige vastu huvi: botaanika, f??sika, isegi inseneriteaduse vastu.» «T?esti?» vastasin talle. «Ma ei usu, et nad laseksid mind ?lalinna.» «Sa teed nalja, ma olen kindel, et nad lasevad sul sinna minna. Hei …» ta viipas ?hele valvurile. «?tle, kas on mingi p?hjus, miks Tinkerman ei tohiks ?les keskusesse tulla?» «Ei, proua, kui teie seda soovite, siis muidugi mitte.» «Suurep?rane. No n?ed, pole mingit probleemi.» Seej?rel juhatas kelner mind kohale laua teises otsas. Lauaks oli paks teemantplaat, mille tahkudeks t??deldud servad murdsid valguse vikerkaarev?rvideks. Pealispind oli sile ja libe nagu liuv?li. Pealispinna alla olid peidetud v?ikesed arvutiekraanid, nii et iga einestaja sai soovi korral esile manada graa?kuid v?i andmeid, kui neid vajas vestluses. Lauas olid ?hendatud kunst ja inseneriteadus, ning see oli ?htaegu nii ilus kui ka praktiline. Carlos Fernando istus laua otsas. Tal ei tundunud mugav olevat ja tool n?is tema jaoks liiga suur. Tema paremal k?el istus Leah ja vasemal vanem naine, ehk tema ema? Carlos rahmeldas oma toolis ringi, tegeledes vaheldumisi laual oleva arvutiga ja heites pilke Leah’ poole, kui arvas, et too teda ei vaata. Kui Leah tema poole vaatas, tardus poiss hetkeks, p??ras pilgu kiiresti ?ra ja hakkas p?rnitsema arvutiekraani enda ees ning niheles edasi. Teenija t?i Carlos Fernandole h?bedase kandiku. Seal oli punase siidkanga all peidus midagi rusikasuurust. Carlos Fernando vaatas ?les, noogutas n?ustumise m?rgiks ja eemaldas kanga. Hetkeks tekkis vaikus ja inimesed vaatasid uudishimulikult sinnapoole. K??nitasin samuti vaatama. See oli s?delev muna. Muna oli osavalt sepistatud mitmev?rvilistest teemantkiududest, mis olid punutud p?nevaks, p?imunud keldi s?lmi meenutavaks pitsiks. Veenuse 12-aastane satraap v?ttis selle k?tte ja libistas s?rmega ?rnalt, vaevu pinda puudutades ?le muna, kombates selle ?narusi ja reljeefe. Ta hoidis seda hetke k?es, justkui poleks kindel, mida sellega peale hakata, ja sirutas siis k?e v?lja ning pani muna Leah’ ette taldrikule. Leah t?stis ?llatunult pilgu. «See on sulle,» ?tles Carlos Fernando. ?le laudkonna liikus vaevum?rgatav, peaaegu kuuldamatu ?llatuslaine. Hetk hiljem t?id kelnerid iga?he ette ?he muna. Meie omad, kuigi kaunistatud keeruka kulla- ja vasekarva joontest ?ligraaniga, olid tavalised munad – vist hanemunad. Carlos Fernando niheles oma toolil, pooleldi naeratades, pooleldi huulde hammustades, ta vaatas maha, vaatas ?mberringi, vaatas igale poole mujale, ainult mitte Leah’ ega muna poole. «Mida ma peaksin sellega tegema?» k?sis Leah. «V?ib-olla,» ?tles ta, «peaksite selle avama ja ?ra s??ma.» Leah v?ttis teemantidega kaetud muna pihku ja uuris seda, p??ras selle teistpidi ja libistas s?rmega ?le muna pinna. Seej?rel, leidnud, mida otsis, v?ttis selle kahe s?rme vahele ja p??ras. Muna teemantkoor avanes ja selle sees oli veel ?ks muna – tavaline. Poiss naeratas uuesti ja heitis pilgu enda taldrikul olevale munale. Ta v?ttis lusika, purustas munakoore ja k?hveldas lusikaga sisu v?lja. See oli signaaliks k?igile, kes l?id oma munakoored katki ja hakkasid s??ma. Hetke p?rast asetas Leah dekoratiivse koore k?rvale ja j?rgis nende eeskuju. Ma vaatasin teda veidi ja asusin siis oma muna kallale. See maitses oivaliselt, nagu v?iski arvata. Hiljem, tagasi Singhide perekonna juures, olin ikka veel h?mmingus. Kusagil oli mingi varjatud t?hendus, millest k?ik peale minu olid aru saanud. H?rra Singh istus koos oma vanema abikaasa Trioletiga, nad r??kisid arvetest. «Mul on ?ks k?simus,» teatasin neile. Truman Singh p??rdus minu poole. «K?si,» ?tles ta, «ja ma vastan.» «Kas munal on mingi eriline t?hendus?» «Munal?» Singh tundus n?utuna. «K?llaltki suur t?hendus, v?iksin ?elda. Vanasti, asteroidide kaevandamise p?evil oli muna luksuse s?mboliks. Suurematesse asundustesse toodi haned ja nende munad olid enamike kaevurite jaoks ainsaks toiduaineks, mida nad eales s?id, mis polnud valmistatud vetikatest v?i sojast.» «Luksuse s?mbol,» kordasin j?relem?tlikult. «V?i nii. Siiski ma ei saa sellest aru.» M?tlesin hetke ja k?sisin siis: «Kas muna kinkimisel on mingi eraldi t?hendus?» «Ma ei ?tleks,» s?nas ta aegamisi, «mitte eraldi. Muna? Ainult munal endal ei ole.» Tema naine Triolet k?sis: «Olete kindel, et see oli ainult muna? Mitte midagi muud?» «V?ga eriline muna.» «Hmm,» ?tles ta m?tlik helk silmis. «Mitte n?iteks muna, raamat ja kivi?» See ehmatas mind pisut. «Raamat ja kivi?» Bruno raamat – kui Carlos Fernando Leah’ga kohtus, siis esimese asjana kinkis ta talle raamatu. Kuid kivi? Sellest ei teadnud ma midagi. «Mida see t?hendab?» «Ah,» ?tles ta. «Te ilmselt ei tea seda. Ma ei usu, et meie taevalinnade kombestik oleks kaugemates sf??rides eriti tuntud.» Kaugemate sf??ride – Saturn ja sellest kaugemale j??v – mainimine ajas mind hetkeks segadusse, kuni taipasin, et Veenuselt vaadatuna v?iks ka Maad ja orbitaalpilve ehitatud maailmu pidada «kaugeteks». «Meil,» j?tkas ta, «nagu enamikus k?mnest tuhandest linnast, on muna, raamat ja kivi eriline kingitus. Muna s?mboliseerib elu, raamat teadmisi ja kivid – asteroidide v??ndist p?rit mineraalid –, on kogu rikkuse aluseks millele meie ?hiskond on rajatud ja millega osteti meile vabadus.» «Jah? Ja k?ik kolm koos?» «See on traditsiooniline kingitus, mis t?histab kurameerimisaja algust,» vastas ta. «Ma ikkagi ei m?ista.» «Kui noormees kingib naisele muna, raamatu ja kivi,» ?tles Truman, «siis on see ametlik m?rk, et ta soovib naisega kihluda. Kui naine v?tab need vastu, siis ta n?ustub sellega.» «Mida? Kas nad ongi niisama lihtsalt abielus?» «Ei, ei, ei,» ?tles ta. «See t?hendab ainult, et ta v?ttis kihluse vastu – et ta v?tab meest t?siselt ja kui tuleb aeg, siis kuulab ?ra tema ettepaneku. Sageli saavad naised mune ja kive mitmelt mehelt. Nad ei pea abieluettepanekut vastu v?tma, ainult peavad meest t?siselt v?tma.» «Aa,» ?tlesin. Siiski ei saanud ma sellest aru. Kui vana Carlos Fernando oligi – kaksk?mmend Veenuse aastat? Maa aastates tegi see umbes kaheteistk?mne kanti? Ta oli kaugelt liiga noor, et abieluettepanekut teha. «Keegi ei saa Veenuse pinda elamisk?lblikuks muuta,» ?tles Carlos Fernando. Carlos Fernando polnud soovinud, et ma ?hineksin Leah’ga sellel vestlusel, kuid Leah, m?rkamata oma v??rustaja pahakspanu (v?i sellest mitte hoolides), oli n?udnud, et kui juttu tuleb planeedi maasarnastamisest, siis pean ma kohal olema. See toimus ?hes Carlos Fernando arvukatest paleedest, hiigelsuures, paljude alkoovidega ?mmarguses koopasaalile sarnanevas ruumis. Ma leidsin nad istumas ?hes alkoovidest, see oli ?dus, kuid siiski avatud nurgake. V?ltimatud naisvalvurid olid kohal, kuid asusid ruumi kaugemates nurkades – kuuldekaugusel, kui Carlos Fernando peaks h??dma, kuid piisavalt kaugel, et tekitada illusiooni privaatsusest. M??bel, millel nad istusid, oli omap?rane. Toolid n?isid olevat valmistatud sa?irsinisest suitsust, kui siiski tahked, kui neid puudutada. T?stsin ?he ?les ja avastasin, et see ei kaalu peaaegu mitte midagi. «Teemant-aerogeel,» s?nas Carlos Fernando. «Kas see meeldib teile?» «See on h?mmastav,» laususin. Ma ei olnud kusagil n?inud nii palju teemantidest valmistatud esemeid. Samas tundus see siin m?istlikuna. Kuna h?ljuvaid linnu ?mbritsesid ammendumatud s?sihappegaasi varud, tundus loogilisena, et s?sinikku kasutati k?ikjal. Siiski ei kujutanud ma ette, kuidas saada aerogeeli teemantidest. «Kuidas te seda valmistate?» «Me arendasime v?lja uue tehnoloogia,» ?tles Carlos Fernando. «?rge pange pahaks, et ma ei lasku detailidesse. See on tegelikult ?he vana idee rakendus, mis leiutati Maal k?mmekond aastat tagasi, seda nimetatakse molekulaardistillatsiooniks.» Usun, et m?rkasin t?helepanus?hvakut Leah’ silmis, kui Carlos Fernando mainis molekulaardistillatsiooni. Arvasin, et ta teab sellest midagi. Kuid selle asemel, et jutuotsast haarata, p??rdus Leah tagasi Carlos Fernando varasema v?ite juurde maasarnastamise teemal. «Te k?site kogu aeg Marsi ?koloogia kohta,» ?tles ta. «Miks nii palju detailseid k?simusi Marsile kunstliku elukeskkonna loomisest? Te ?tlete, et ei huvitu maasarnastamisest, aga tegelikult? Ega te ei kaalu seda vana ideed – v?hendada s?sihappegaasi hulka atmosf??ris fotos?nteesivate vetikate abil? Te kindlasti teate, et see ei toimiks.» «Muidugi,» p?ikles Carlos Fernando k?simusest k?rvale. «Teoreetiliselt,» ?tles ta. «Veenust pole v?imalik maasarnastada, ma tean, ma tean.» Tema ?eldu k?lanuks v??rikamalt, kui h??lemurre oleks juba selja taga olnud, aga praegu h?ppas h??l oktaavi v?rra k?rgemale ja madaldus siis uuesti, rikkudes efekti. «Meil on lihtsalt liiga palju atmosf??ri,» lausus ta. «All, pinnal, on r?hk ?le ?heksak?mne baari; isegi kui s?sihappegaasi saaks muuta hapnikuks, oleks ?hur?hk pinnal ikkagi seitsek?mmend korda suurem kui Maal.» «Ma tean seda,» ?tles Leah. «Me pole p?ris rumalad, kas teate. Nii k?rge r?hu all olev hapnik oleks tappev – te s?ttiksite p?lema.» «Ja s?sinik, mis ?le j??ks,» naeratas Carlos Fernando. «Sadu tonne ruutmeetri kohta.» «Mida te siis silmas peate?» k?sis Leah. Kuid ta ainult naeratas vastuseks. «H?va, me ei saa Veenust maasarnastada,» ?tles ta. «Seega, r??gi mulle veel Marsist.» Ma n?gin, et seal oli midagi, mida ta v?lja ei ?elnud. Carlos Fernandol oli mingi idee, millest ta ei r??kinud. Kuid Leah ei avaldanud talle survet ja tulles vastu tema soovile, r??kis oma ?koloogiaalastest uuringutest Marsil. Marssi asusid muutma juba kaua aega tagasi n??dseks ammu lahkunud Toynbee vabakoloonia insenerid. Tonybee insenerid olid loonud eluvormid, et tihendada Marsi atmosf??ri, tekitada kasvuhooneefekt ja sulatada Marsi k?lmunud ookeanid. «Kuid see ei toimi,» l?petas Leah. «Fotos?nteesi abil hapniku tootjad konkureerivad anaeroobse eluga. Atmosf??rist t?mmatakse v?lja liiga palju s?sihappegaasi.» «Aga Gaia efekt? Kas see ei kompenseeri seda?» «Ei,» ?tles Leah. «Ma ei leidnud ?htegi j?lge Lovelocki iseorganiseeruvast planeedist. See on kas m??t v?i on Marsi ?kos?steem liiga noor, et stabiliseeruda.» «Veenusel poleks meil loomulikult mingit probleemi fotos?nteesi abil s?sihappegaasist vabaneda.» «Ma arvasin, et te ei ole Veenuse maasarnastamisest huvitatud,» sekkusin mina. Carlos Fernando ei teinud mu vastuv?itest v?lja. «Ma r??gin vaid h?poteetiliselt,» ?tles ta. «M?tteharjutusena.» Ta p??rdus Leah’ poole. «Kas soovite homme kajakiga s?itma minna?» «Muidugi,» s?nas Leah. Kajakis?it Veenusel ei toimunud vees. Carlos Fernando instrueeris Leah’d ja Epiphany aitas mind. «Kajakk» oli k?mnemeetrine gaasimahuti, l?bipaistev, m?lemast otsast koonduv plastikust silinder, mille keskel v?ikeses mullis istus kajakis?itja. ?hes kajaki otsas oli peenikeste labadega tohutu propeller, mis p??rles laisalt, kui kajakijuht pedaale vajutas ja s?udis ?hukeste tiibadega, mis k??tlesid l?bipaistvalt nagu kiili tiivad. Nagu ma avastasin, olid tiibade ?hendused keerulised: m?lemat sai sikutada, p??rata ja t?sta, mis v?imaldas kumbagi tiiba eraldi lehvitada, p??rata ja kumerdada. «Hoia propelleri abil ?htlast liikumist,» ?tles Epiphany mulle. «Kaotad man??verdusv?ime, kui j??d lihtsalt h?ljuma. V?id tiibadega vehkida, kui tahad kiirust lisada. Kui oled juba harjunud, kasuta tiibu, et ?lespoole t?usta v?i allapoole sukelduda ja man??verdamisel. See on l?bus.» Olime linna k?ljest v?ljaulatuval r?dul, stardiplatvormil. Neli inimj?ul t??tavat diri?aablit, mida nad kajakkideks nimetasid, olid pargitud mulli k?lje vastu, nende kummuvad kokpitid tihedalt dokkimisr?ngas, nii et piloot sai diri?aablisse siseneda v?lisatmosf??riga kokku puutumata. Heites pilgu pilvemaastikule, n?gin tosinat kajakki ?mber linna tantsisklemas, nad olid nagu t?ntsakate tiibadega l?bipaistvad kalmaarid, m?ngides ?ksteisega kulli ja tuhisedes l?bi taeva. V?rreldes suurejooneliste pilvemassiividega, olid nad nii pisikesed ja l?bipaistvad, et oleksid j??nud n?htamatuks, kui ma poleks teadnud, mida otsida. «Kuidas on lood k?rgusega?» k?sisin ma. «Sa h?ljud enam-v?hem tasakaalustatult,» vastas ta. «Kuni sa liigud, v?id tiibade abil pisut ?les- v?i allapoole heljuda.» «Mis juhtub, kui ma laskun liiga madalale?» «Sa ei saa minna liiga madalale. Mahutis on metanoolireservuaar; kui laskud madalamale, t?useb temperatuur ja reservuaar laseb auru v?lja, nii et mahuti paisub. Kui kogud liiga palju k?rgust, aur kondenseerub. Seega p?sid etten?htud k?rgusvahemikus, milleks praegu on,» ta kontrollis altimeetrit, «viisk?mmend kaks kilomeetrit kohalikust maapinna tasemest. Meid puhutakse l??ne poole kiirusega sada meetrit sekundis, seega maapinna tase muutub vastavalt pinnamoe muutumisele; hoia m??teriistadel silma peal, et oma k?rgust kontrollida.» Alla vaadates polnud peale pilvede mitte midagi n?ha, ainult pilved ja neist madalamal l?putu h?gu. Oli veider m?elda, et maapind j?i rohkem kui viiek?mne kilomeetri kaugusele, ja veel kummalisem, et linn, milles asusime, kihutas ?le selle n?htamatu maastiku kiirusega sadu kilomeetreid tunnis. Liikumismulje oli vaid aimatav, kui linn ujus aeglaselt l?putult muutuvais pilvekanjonites. «Ole tuulenihkega ettevaatlik,» hoiatas ta. «See v?ib su linna vaateulatusest kiiresti v?lja kanda, kui lased sel juhtuda. Kui ?ra v?sid, tule konveieriga tagasi.» «Konveieriga?» «Horisontaalsed keerised, need liiguvad l??nest itta ja idast l??nde. Vali ?ige k?rgus ja need viivad su, kuhu iganes soovid minna.» N??d, kus ta oli seda r??kinud, n?gin, kuidas kajakis?itjad surfasid tuulenihetel, t?usid ?lespoole ja libisesid n?htamatuil ?hup??ristel l?bi taeva. «Naudi,» ?tles ta. Aitas mind gondlisse, kinnitas turvarihmad, vaatas ?hur?hum??dikut, kontrollis hapniku avariivaru v?ljastusklappi ja veendus, et raadio, tagavararaadio ja avariilokaatori majakas on t??korras. Teisel pool kajakkide stardisillal olid Carlos Fernando ja Leah juba startinud. Carlos s?udis tiibadega vaheldumisi, harjumusp?raste liigutustega, tekitades pendlilaadse k?ljelt k?ljele k?ikumise. Kuni ma vaatasin, rullus ta v?ike s?iduriist k?ljele, k?hkles hetke, p??ras teisele k?ljele ja tegi siis t?isringi. «Eputab,» ?tles Epiphany pahakspanevalt. «Seda ei tohiks teha. Mitte et keegi s?andaks teda keelata.» Ta p??rdus tagasi minu poole. «Oled valmis?» k?sis ta. «Nii valmis kui ma olla saan,» vastasin. Olin l?binud t?ieliku ohutusalase ettevalmistuse, kus selgitati varus?steemide toimimist ja varus?steemide varus?steeme, kuid sellegipoolest tundus viiek?mne kahe kilomeetri k?rgusel p?rgulikust maapinnast taevas h?ljumine mulle veidra viisina meelt lahutada. «L?ks!» h??dis Epiphany. Ta kontrollis kokpiti kinnitust ja vabastas seej?rel ?he k?ega dokkimisklambri. Vabastatuna kinnitustest s??stis kajakk ?les taevasse. Nagu mind oli ?petatud, p??rasin kajaki linnast eemale. ??tsumine pani mu pea ringi k?ima. Kajakk hakkas k?lg ees edasi libisema, selle nina vajus alla, nii et rippusin oma turvarihmade k?ljes. Pean p??ret juhtima, m?tlesin, kuid iga v?ikegi liigutus, mida ma tiibadega tegin, n?is joobunult v?imenduvat ja kajakk vankus kontrollimatult ringi. Raadio plinkis ja Epiphany h??l ?tles: «Sul l?heb v?ga h?sti. Anna talle pisut ?hkkiirust.» Mul ei l?inud h?sti; ma j?llitasin otse alla sidrunikarva h?gu poole ja p??rlesin aeglaselt nagu langev puuleht. ?hkkiirust? Taipasin, et olin v?ntamise sootuks unustanud. Tallasin pedaale ja nina t?usis k?rgemale. K?lgsuunaline p??rlemine lakkas ja kui ma s?iduriista otseks sain, peksid tiivad ?hku. «V?ga hea,» ?tles Epiphany h??l. «Hoia teda tasakaalus.» Gaasimahuti tundus liiga haprana, et mind ?lal hoida, kuid ma lendasin n??d, h?ljusin kuldse taeva all. See oli keerulisev?itu, kuid sain aru, et seni, kuni hoian nina r?htasendis, suudan liikumist juhtida. Ma vibasin endiselt pisut – oli raske leida tasakaalu, kuid suutsin hoida nina umbkaudu selles suunas, kuhu kavatsesin s?ita. Kus olid Leah ja Carlos Fernando? Vaatasin ringi. Iga kajakk oli erinevalt markeeritud – minu omal olid hallid triibud nagu kodukassil – ja p??dsin silmata nende omasid. Grupp kajakke lendas koos, tehes tiiru ?mber linna tugiposti. ?mber p?looni lennates p??rdusid nad k?ik ?hekorraga, helkides p?ikesekiirtes nagu ehmunud kalaparv. ?kitselt m?rkasin neid, nad olid k?rguva linna seina l?hedal, minust mitte kaugel. Carlos Fernandol oli kuninglik punane diri?aabel ja Leah’l kollase-sinisetriibuline. Leah tiirutas kasvavas spiraalis ?lespoole ja Carlos Fernando s??stles tema ?mber, kord otse peale kihutades, nii et diri?aablid kokku p?rkasid, kord eemale ja ?les tuisates, h?ljudes hetke v?ltel nii, et nina ?les taevasse osutas, ja liugles seej?rel taas alla. Nende man??vrid n?isid lindude peibutustantsuna. Purpurne kajakk vahetas suunda ja tuhises linnast eemale ning hetk hiljem kallutas Leah ka oma sinise-kollasetriibulist kajakki ja j?rgnes talle. Nad m?lemad triivisid ?lespoole, p??des kinni mulle n?htamatu ?huvoolu. M?rkasin ka m?nda teist lendajat samal ?huvoolul ?les surfamas. Ma kallutasin oma s?iduki nina, et neile j?rgneda, kuid edutult, olin kajakiga s?itmisel liiga kogenematu, et suutnuksin aimata ?huvoolude liikumist, ja ringtuul puhus mind ?mber linna vastassuunas sellele, kuhu tahtsin minna. T?mbusin linnast eemale, et otsida teist tuult, ja m?rkasin hetkeks midagi tumedat ja kiiret, mis liikus minu all pilvedes. Siis p??dsin kinni t?usva ?huvoo. Ma tajusin seda. Tiivad p??dsid ?huvoolu kinni ja tundus nagu oleks minust haaranud n?htamatu hiiglaslik k?si … Siis kostus ?kiline m?ra, lennumasina vasak tiib ja propeller rebenesid lahti ja nende t?kid lendasid l?bi taeva. V?ike s?iduk kaldus j?rsult vasakule. Raadio ?rkas ellu, kuid minu ?mber oleva kabiini lagunemise m?ras ei kuulnud ma midagi. Ma kukkusin. Kukkusin. Hetkeks tundus, nagu oleksin j?lle kaaluta olekus. Haarasin asjatult juhtpaneeli j?rele, millest ripnevad juhtmed kinnitusid rusut?kkide k?lge. Varikatuse osad lendasid minust m??da ja kadusid tuulest haaratuna kaugusesse. Atmosf??r tungis sisse ja mu silmad hakkasid kuumama. Tegin vea ja hingasin sisse, see m?jus, nagu oleksin saanud hoobi vastu pead. Vilkuvad verekarva purpurpunased t?pid tungisid igast k?ljest peale. Vaatev?li ahenes kitsukeseks eredaks tunneliks. ?hk p?letas kopse vedela tulena. Kobasin meeleheitlikult ?mberringi, p??des meelde tuletada h?daolukorras k?itumise juhiseid enne, kui kaotan teadvuse, ja mu k?ed leidsid jalge vahelt tagavara hapnikumaski. Olin endiselt kinnitatud oma istme k?lge, kuigi iste ei olnud enam kinnitatud lennumasina k?lge. Surusin maski vastu n?gu ja imesin tugevasti, et k?ivitada hapnikuvoolu. Mul vedas, hapnikuballoon oli endiselt istme all kinni, sellal kui mina koos sellega l?bi taeva kukerpallitasin. Kuigi mu silmad jooksid vett, n?gin linna enda kohal p??rlemas. P??dsin v?lja m?elda, mida avariiolukorra juhised v?isid ette n?ha ja mida peaksin j?rgmisena tegema, kuid suutsin m?elda ainult sellest, mis v?is valesti minna. Mida ma olin teinud? Oma elu nimel ei osanud ma v?lja m?elda midagi sellist, mis oleks ?hus?iduki ribadeks kiskunud. Linn kahanes tammet?ru suuruseks ja siis langesin pilvekihti ja kogu vaatev?li mattus p?rlvalgesse h?gusse. Nahk hakkas ?leni kihelema ja ma sulgesin silmad, et kaitsta neid happelise udu eest. Temperatuur t?usis. Kui kaua v?tab aega, et kukkuda viisk?mmend kaks kilomeetrit maapinnani? Midagi suurt ja metallist s??stis minu poole alla ja ma kaotasin teadvuse. Minuteid, tunde v?i p?evi hiljem ?rkasin h?maralt valgustatud kabiinis. Ma lebasin p?randal ja kaks maskis meest pihustasid mind valge vahutava vedeliku jugadega, see n?gi v?lja nagu piim, kuid oli m?rkja maitsega. Minu ?mber vedelesid mu lennu?likonna r?balad. Istusin ?les ja hakkasin kontrollimatult k?hima. N?gu ja k?ed olid otsekui tules. Kui hakkasin neid kratsima, k??nitas ?ks meestest ettepoole ja l?kkas mu k?ed eemale. «?ra kratsi.» P??rdusin teda vaatama, samas haaras teine mul seljatagant juustest ja m??ris mu n?ole mingit ollust, h??rudes seda paksult silmadesse. Siis v?ttis ta maast riidet?ki, ulatas selle mulle ja ?tles: «H??ru s?gele-vaid kohti, see peaks aitama.» Ma pilgutasin ikka veel silmi, n?gu tilkus, k?ik oli ?hmane. Riidet?kk oli koos mingi geelja limaga. V?tsin talt selle ja topsutasin geeli k?sivartele ning h??rusin selle sisse. See aitas, pisut. «T?nan,» ?tlesin. «Mida p?rgut …» Kaks maskides meest vaatasid teineteisele otsa. «Happep?letus,» s?nas pikem mees. «Mitte v?ga hull. Minut-kaks happe k?es ei j?ta arme.» «Mida?» «Hape.» «Sa puutusid kokku pilvedega.» «T?si.» N??d, olles end pisut kogunud, vaatasin ringi. Olin mingi ?hus?iduki lastiruumis. Kummalgil k?ljel oli kaks ?mmargust illuminaatorit. Kuigi l?bi nende polnud n?ha muud, kui ?htlast valget massi, tundsin, et ?hulaev liikus. Vaatasin kahte meest. Nad n?gid m?lemad tahumatud v?lja. Erinevalt eredav?rvilisest ?mblikusiidist r?ivastest, mida kandsid Hypatia elanikud, oli meeste r?ivastus – tumehallid eraldusm?rkideta kombinesoonid – funktsionaalne, kuid mitte kaunis. M?lemad mehed olid heas vormis ja lihaselised. Ma ei n?inud nende n?gusid, kuna nad kandsid hingamismaske, kuid v?is aru saada, et m?lemal oli l?hike habe – seda polnud samuti Hypatias kombeks kanda. Silmi katsid veidra v?limusega merevaigukollased kaitseprillid, kus m?lemat silma kattis poolkerakujuline detail, n?htavasti mingi n?htamatu liimiga n?o k?lge kinnitatud. See andis meestele veidra putukataolise v?limuse. Nad j?llitasid mind, kuid maskide ja putukasilmade t?ttu polnud nende ilmest v?imalik aru saada. «T?nan,» ?tlesin. «Niisiis, kes te olete? Mingit sorti h?daabij?ud?» «Ma arvan, et te teate, kes me oleme,» vastas pikem mees. «K?simus on, kes pagan teie olete?» Ma t?usin ja sirutasin k?e, plaaniga end tutvustada, kuid m?lemad mehed astusid sammu tagasi. N?iliselt k?tt liigutamata tekkis pikema mehe pihku revolver, v?ike, mingit t??pi mitmeotstarbeline blaster. ?kki said asjad palju selgemaks. «Te olete piraadid,» ?tlesin mina. «Me oleme Veenuse salaorganisatsioon,» vastas mees. «Meile ei meeldi eriti s?na piraadid. N??d, teie loal, tahan ma midagi k?sida ja ma olen v?ga huvitatud vastusest. Kes pagan te olete?» Niisiis ma ?tlesin talle. Esimene mees hakkas kiivrit peast v?tma, kuid pikem piraat peatas ta. «J?tame maskid esialgu ette. Kuni oleme kindlad, et ta on ohutu.» Pikem piraat tutvustas end Esteban Jaramillona, l?hem oli Esteban Francisco. Liiga palju Estebane, m?tlesin mina ja otsustasin kutsuda pikemat Jaramilloks ja l?hemat Franciscoks. Sain neilt teada, et mitte iga?ks h?ljuvais linnades ei pidanud Veenust paradiisiks. Osa s?ltumatutest linnadest leidsid, et Nordwald-Gruenbaumide klann on teel diktaatorluse poole. «Nende oma on niigi pool Veenusest, kuid neile ei piisa sellest, oh ei,» r??kis mulle Jaramillo. «Nad on ropult rikkad, kuid mitte k?llalt ropult rikkad, ja paljas m?te, et taevas ujuvad s?ltumatud linnad, linnad, kes pole neile truudust vandunud ega maksa nende ?raneetud makse, ajab nad vihale. Nad teeksid mida iganes, et meid p?rmu tallata. Ja meie? Me v?itleme vastu.» Ma oleksin olnud palju rohkem valmis tema seisukohti jagama, kui mul poleks olnud tunnet, et mind just r??viti. Oleks olnud tohutu vedamine, et nende laev oli kogemata kohal, et mind kinni p??da, kui mu kajakk t?kkideks lagunes ja ma alla kukkusin. Ma ei uskunud eriti vedamisse.Ja nad ei vaevunud vastama, kui ma k?sisin Hypatiale tagasip??rdumise kohta. Oli ilmselge, et me ei liikunud linna poole tagasi. Andsin neile oma s?na, et ei hakka v?itlema ega proovi p?geneda – kuhu mul olnuks p?geneda? – ja nad v?tsid selle vastu. Kui nad aru said, et ma pole see, keda olid plaaninud kinni p??da, hakkasid nad minult v?lismaailma uudiseid p?rima. V?ikeses s?idukis oli neid kokku kolm: kaks Estebani ja piloot, keda ei tutvustatud. Ta ei p??rdunud ringi, et mind tervitada, ja ma ei n?inud temast kunagi enamat kui ta kiivri kuklapoolt. ?hus?idukit ennast nimetasid nad mantaks – see oli veider alus, pooleldi lennuk, pooleldi diri?aabel ja pooleldi allveelaev. Kui ma oli lubanud, et ei proovi p?geneda, lasti mul v?lja vaadata, kuid peale kuldselt helkiva h?gu polnud midagi n?ha. «Me lendame mantaga pilvelaamade all,» ?tles Jaramillo. «Nii j??me n?htamatuks.» «Kelle jaoks n?htamatuks?» k?sisin, kuid kumbki neist ei vaevunud vastama. See oli nii ehk nii rumal k?simus, v?isin v?gagi h?sti oletada, kelle pilgu alt nad soovisid eemale hoida. «Aga radarid?» p?risin. Esteban p??ras pilgu Estebanile ja seej?rel mulle. «Meil on vahendeid radaritega toimetulekuks,» ?tles ta. «Unusta see ja l?peta selliste k?simuste esitamine, mille kohta sa peaksid teadma, et neid ei tasu k?sida.» Nad n?isid kuhugi teel olevat ja l?puks t?usis manta pilvedest v?lja ?lespoole, selgesse ?hku. Surusin end vastu illuminaatorit, p??des v?lja n?ha. Veenuse pilvemaastik v?lus mind endiselt. Me riivasime pilvekihi pealispinda, oletasin, et valmis sellesse sukelduma, kui keegi peaks n?htavale ilmuma. Pilvede j?rgi polnud v?imalik kindlaks m??rata, kui kaugele me oleme lennanud, on seda vaid m?ni lj?? v?i pool planeedi ?mberm??dust. ?htegi h?ljuvat linna polnud n?ha, kuid kaugustes silmasin pirakat torpeedokujulist diri?aablit. Piloot n?gi seda samuti, sest v?tsime suuna sellele ja triivisime tasakesi ?lespoole, aeglustades l?hemale j?udes k?iku, kuni see kadus meie peade kohale ja laevakere l?i kokkup?rkest v?nkuma ning kostis vali k?lksatus. «Pehme p?kkumine,» t?hendas Jaramillo ja hetk hiljem kostis uus k?lksatus ning s?iduki nina kerkis ootamatult ?les. «P?kkumine on sooritatud,» ?tles ta. Kaks Estebani n?isid pisut l?dvestuvat ning kabiini t?itis m?rin ja vingumine. Meid vintsiti ?les diri?aablisse. Umbes k?mne minuti p?rast j?ime pidama avaras ruumis. Sain aru, et manta oli t?mmatud gaasimahutisse. Meid tuli vastu v?tma tosin inimest. «Vabandust,» s?nas Jaramillo, «kuid peame teie silmad kinni katma. Ei midagi isiklikku.» «Kinni katma?» p?risin, kuid ?igupoolest oli see hea uudis. Kui neil polnud plaanis mind vabaks lasta, polnuks nad hoolinud, mida ma n?ha v?in. Jaramillo hoidis mu pead paigal, kuni Francisco paigaldas mu silmade ette punnsilmsed kaitseprillid. Need olid ?llatavalt mugavad. Mis iganes neid paigal hoidis, prillid olid nii kerged, et ma vaevu tundsin neid. Kollakas toon oli vaevum?rgatav. Kontrollinud, et prillid sobivad, koputas Francisco s?rmeotsaga nende k?ljele, ?he korra, kaks, kolm, neli korda. Iga kord, kui ta prille puudutas, muutus maailm pimedamaks ja p?rast viiendat koputust oli minu vaatev?li s?simust. M?tlesin, miks peaks k?ll p?ikeseprillidel olema t?ieliku l?bipaistmatuse funktsioon? Ja vastasin ise oma k?simusele: viimane valik pidi olema m?eldud keevituse jaoks. «V?ga otstarbekas,» m?tlesin ja pidasin aru, kas s?andaksin neilt paluda luba prillid endale j?tta, kui nad on l?petanud. «Ma usun, et te pole nii narr, et l?bipaistvust muuta,» lausus ?ks Estebanidest. Mind juhatati manta l??sist v?lja ja l?bi angaari ning paluti istet v?tta. «See on vang?» k?sis h??l. «Jah,» vastas Jaramillo. «Aga mitte ?ige. Polnud v?imalik aru saada, ning me arvasime valesti ja saime vale lendaja.» «Pagan. Ja kes ta siis on?» «Tehnik,» ?tles Jaramillo. «V?lismaalane.» «T?esti? Ja teab ta midagi Nordwald-Gruenbaumi plaanist?» Ma laiutasin k?si, p??des j?tta s??tut muljet. «Kuulge, ma olen poisiga ainult kahel korral kohtunud, v?i kolmel, kui v?tta arvesse …» ?eldu jahmatas neid, kuulsin mitmeid h??li r??kimas keeles, mida ma ei tundnud. Ma ei saanud aru, kui palju neid oli, kuid tundus, et v?hemalt pool tosinat. Oleksin hirmsasti neid n?ha tahtnud, kuid see olnuks kardetavasti fataalne samm. Hetke p?rast k?sis Jaramillo, h??letoon n??d ilmetu ja vaoshoitud: «Sa tunned Nordwald-Gruenbaumi p?rijat? Sa oled Carlos Fernandoga n?ost n?kku kohtunud?» «Ma kohtusin temaga. Ma ei tunne teda. Mitte p?riselt.» «Kes sa ?tlesidki end olevat?» Ma esitasin oma loo veelkord, alustades seekord p?ris algusest, selgitades, kuidas olime Marsi ?kos?steemi uurinud ja kuidas meid kutsuti Veenusele kohtuma m?stilise Carlos Fernandoga. Aeg-ajalt katkestati mind, et vastaksin k?simustele: milline oli mu suhe Leah Hamakawaga? (Tahtsin isegi teada.) Kas me olime abielus? Kihlatud? (Ei. Ei.) Mis suhted olid Carlos Fernandol ja doktor Hamakawal? (Tahtsin isegi teada.) Kas Carlos Fernando oli kunagi v?ljendanud oma suhtumist s?ltumatutesse linnadesse? (Ei.) R??kinud oma plaanidest? (Ei.) Miks huvitus Carlos Fernando maasarnastamisest? (Ei tea.) Mida Carlos Fernando kavatseb teha? (Ei tea.) Miks t?i Carlos Fernando Hamakawa Veenusele? (Tahtsin isegi teada.) Mida ta kavatseb teha? Mida Carlos Fernando kavatseb teha? (Ei tea. Ei tea.) Mida rohkem ma r??kisin, seda sisutum mu jutt tundus, isegi mulle endale. Kui ma r??kimise l?petasin, valitses vaikus. Siis ?tles esimesena r??kinu: «Viige ta mantasse tagasi.» Mind viidi tagasi v?ikesesse ruumi ja uks langes minu taga kinni. M?ne aja p?rast, kui keegi minu h??dmisele ei vastanud, k??nitusin prillide j?rele. Need tulid kerge puudutuse peale eest, kuid neid uurides ei saanud ma ikka aru, mismoodi neid kinnitatakse. Olin mingis v?ikeses laoruumis. Uks oli lukus. M?tisklesin oma olukorra ?le, kuid ei leidnud, et oleksin n??d kuigiv?rd targem kui enne, v?lja arvatud, et n??d ma teadsin, et mitte k?ik Veenuse linnad ei olnud praeguse korraldusega rahul ja m?ni neist oli valmis astuma otsustavaid samme, et seda muuta. Nad olid mu meelega alla tulistanud, ilmselt eeldades, et ma olin Leah, v?i koguni lootes k?tte saada Carlos Fernandot? Oli raske uskuda, et ta polnud oma ihukaitsjate valve all. Leidsin, et t?en?olisemalt oli ihukaitse kohal ega lasknud teda silmist, olles valmis vajadusel r?ndama, kuid sellal, kui Carlos Fernando ja Leah olid h?ljunud ?mber linna ?lespoole, olin mina ihukaitsjate valvepiirkonnast v?ljunud ja andnud mantaga lendavatele piraatidele v?imaluse. Nad olid n?inud ?ksi lendavat ?hukajakki ja selle taevast alla tulistanud, pannes kaalule mu elu ja oma oskused alla s??sta ning kukkuvat pilooti ?hust kinni p??da. Ma sain aru, et nad oleksid v?inud mu tappa. Ja k?igest sellep?rast, et nad arvasid mind midagi teadvat – v?i pigem arvasid, et Leah Hamakawa teab midagi Carlos Fernando m?stilistest plaanidest. Mis plaanidest? Ta oli 12-aastane poiss, isegi mitte veel puberteedieas, vaevalt lapseeast v?lja j?udmas! Mis plaane sai sellisel poisil olla? Ma vaatasin l?hemalt ruumi, kus asusin, uurides seekord p?hjalikumalt selle ehitust. K?ik liitekohad olid keevitatud, avausi polnud n?ha, kuid metall oli kerge, t?en?oliselt alumiiniumi ja liitiumi sulam. Arvatavasti deformeeritav, kui mul oleks aega ja kui ma leiaksin koha, kust kangutada, ja kui ma leiaksin midagi, millega kangutada. Kui mul ?nnestuks p?geneda, kas ma suudaksin manta diri?aabli angaarist v?lja saada? V?ib-olla. Mul polnud ?hust kergemate s?idukitega kogemusi ja nende omandamiseks polnud see parim aeg, eriti kui nad otsustaksid minu pihta tulistada. Ja kus ma siis oleksin? Tuhandete miilide kaugusel kohtadest, mida teadsin. Ma pidasin selle ?le ikka veel aru, kui tulid Esteban ja Esteban. «Kinnita rihmad,» ?tles Esteban Jaramillo. «N?ib, et me viime su koju.» Tagasitee oli keerulisem kui kohales?it. See sisaldas kahte v?i rohkemat s?idukivahetust, millest m?ne ajal «paluti» mul taas l?bipaistmatuid prille kanda. Olime ainsad mingis ?histranspordi ootejaamas. Hetkel olid kaks Estebani mul lubanud prillid l?bipaistvaks j?tta. Kus me ka ei asunud, oli see kahvatu ja kaunistusteta v?rreldes Hypatia v?rvikirevusega, kus isegi bussipeatused – kas neil oli bussipeatusi? – oleksid dekoreeritud kaunistuste ja kunstiteostega. Jaramillo p??ras end minu poole ja v?ttis esmakordselt prillid eest, nii et sai mulle otse silma vaadata. Tema silmad olid tumedad, peaaegu mustad ja v?ga t?sised. «Vaata,» ?tles ta. «Ma tean, et sul pole mingit alust meisse h?sti suhtuda. Meil on omad p?hjused, pead seda uskuma. Me oleme meeleheitel. Me teame, et tema isal olid pooleli salajased projektid. Me ei tea, mis need olid, kuid me teame, et tal polnud mingit kasu s?ltumatutest linnadest. Me arvame, et noorel Gruenbaumil on mingi plaan. Kui sa p??sed Carlos Fernandoni, siis me tahame temaga r??kida.» «Kui sa p??sed temani,» ?tles Esteban Francisco, «l?kka ta aknast v?lja. Me p??ame ta kinni. Lihtne.» Ta irvitas laia suuga, n?idates k?iki hambaid, justkui tahtes ?elda, et ei m?tle seda t?siselt, kuid ma polnud sugugi kindel, et ta naljatas. «Me ei soovi teda tappa. Me tahame lihtsalt r??kida,» lisas Esteban Jaramillo. «Kutsu meid. Palun. Kutsu meid.» Seda ?elnud sirutas ta k?e ja pani kaitseprillid tagasi ette. Seej?rel k??nitas Francisco end l?hemale ja koputas minu omad l?bipaistmatuks ning k?ik oli pime. ?ks mees kummalgi pool minu k?rval, sisenesime mingisse transporti – bussi? Tsepeliini? Raketti? L?puks juhiti mind mingisse ruumi ja ?eldi, et pean kaks minutit ootama, enne kui tohin kaitseprillid eest v?tta, ja edasi v?in teha, mida soovin. Alles siis, kui sammude kaja oli vaibunud, tuli mul p?he imestada, kuidas saaksin nendega ?hendust v?tta, kui mul peaks selleks p?hjust olema. Paraku oli liiga hilja k?sida, ma olin ?ksi v?i v?hemalt n?is, et olen ?ksi. Kas mind j?lgitakse, et n?ha, kas ma t?idan korraldusi? m?tlesin. Loendasin kaks minutit, p??des mitte kiirustada. Kui j?udsin saja kahek?mneni, hingasin s?gavalt sisse ja koputasin prillid l?bipaistvaks. Kui mu silmad olid kohanenud, n?gin, et olin suures ootesaalis geneetiliselt muundatud roosa rohu ning raud- ja nefriitskulptuuridega. Tundsin koha ?ra. See oli sama ootesaal, kuhu olime Veenusele j?udes saabunud kolm p?eva tagasi. K?igest kolm? V?i oli veel ?ks p?ev m??dunud? Ma olin tagasi Hypatias. Taaskord olin ?mbritsetud inimestest, kes mind k?sitlesid. Nagu k?ik muugi Carlos Fernando valdustes, oli ka ?lekuulamisruumi kujundus luksuslik: siidiga kaetud toolid ja elegantsed tiikpuust nikerdused, kuid see oli ilmselgelt kinnipidamiskoht. K?sitlust viisid l?bi neli naist, Carlos Fernando ihukaitsjad, ja mul polnud kahtlustki, et nad on valmis mind t??tlema, kui kahtlustavad, et ma pole nendega t?iesti avameelne. Ma r??kisin neile, mis oli juhtunud, ja igal sammul k?sisid nad k?simusi, tehes ettepanekuid selle kohta, mida ma oleksin saanud teisiti teha. Miks ma olin oma kajaki teistest lendajatest eemale ja linnast nii kaugele viinud? Miks ma lasin end vastu hakkamata vangistada? Miks ma ei k?skinud end tagasi saata ning ei keeldunud vastamast k?simustele? Miks ma ei oska kirjeldada ?htegi m?ssulist, kellega olin kohtunud, v?lja arvatud kahte meest, kellel polnud, niipalju kui nad minu kirjeldustest j?reldada v?isid, ?htegi iseloomulikku tunnust? K?sitluse l?pus, kui avaldasin soovi n?ha Carlos Fernandot, ?tlesid nad, et see pole v?imalik. «Kas te arvate, et lasin end meelega alla tulistada?» k?sisin, p??rdudes ihukaitsjate ?lema poole, kelleks oli sale naine, erkpunases siidis. «Me ei tea, mida arvata, h?rra Tinkerman,» ?tles ta. «Meile ei meeldi riskida.» «Mis siis edasi saab?» «Me v?ime korraldada transpordi tehismaailmadesse,» ?tles ta. «V?i isegi Maale.» «Ma ei kavatse lahkuda ilma doktor Hamakawata,» ?tlesin. Ta kehitas ?lgu. «Jah, hetkel on see veel teie valik,» lausus ta. «Hetkel.» «Kuidas ma saaksin doktor Hamakawaga ?hendust v?tta?» Ta vangutas pead. «Ma olen kindel, et kui doktor Hamakawa soovib, saab ta ise teiega ?hendust v?tta.» «Ja kui mina soovin temaga r??kida?» Ta kehitas ?lgu. «Te v?ite praegu lahkuda. Kui me tahame teiega r??kida, leiame teid ?les.» Kui mind Hypatiale tagasi toodi, kandsin ?hte piraatide hallidest kombinesoonidest, naisihukaitsja v?ttis selle ?ra. N??d anti mulle ?mblikusiidist kost??m, nii erelilla, millist ei kandnud isegi kurtisaanid Maa ?mber rajatud tehismaailmades ja see sarnanes pigem ??s?rgi kui kost??miga. Sellegipoolest oli see tagasihoidlik, v?rreldes Hypatia kodanike igap?evase r?ivastusega, ja ma ei ?ratanud mingit t?helepanu. Panin t?hele, et punnsilmsed p?ikeseprillid olid paigutatud r?ivaeseme p?lvetaskusse. Ilmselt kandsid Veenuse elanikud oma p?ikeseprille p?lvede juures. Oletasin, et see on k?ep?rane, kui istuda. Neid polnud tuvastatud piraatide lahkumiskingitusena v?i, mis t?en?olisem, peeti nii t?htsusetuteks, et ei peetud vajalikuks kon?skeerida. Olin arutult r??mus, mulle meeldisid need prillid. Leidsin Singhi elupaiga raskusteta ja kui kohale j?udsin, tervitasid mind Epiphany ja Truman Singh ning r??kisid uudiseid. Minu r??vimine ei olnud enam uudis. Igal pool arutati v?rskemaid uudiseid. Carlos Fernando Delacroix Ortega de la Jolla y Nordwald-Gruenbaum oli kinkinud P?ikeses?steemi v?lisosast tulnud k?lalisele doktor Leah Hamakawale – isikule, kes (kuuldavasti) oli tegelikult Maal s?ndinud – kivi. Ja naine polnud seda tagasi andnud. Mu pea k?is ringi. «Kas te v?idate, et Carlos Fernando tegi abieluettepaneku? Leah’le? Ma ei saa sellest aru. Jupiteri nimel, ta on ju alles laps! Ta pole piisavalt vana.» Truman ja Epiphany Singh vaatasid teineteisele otsa ja naeratasid. «Kui vana sa olid, kui me abiellusime?» k?sis Truman. «Kaksk?mmend?» «Olin peaaegu kaksk?mmend ?ks, kui sa minult raamatu ja kivi vastu v?tsid,» vastas Epiphany. «Palju see Maa aastates teeb?» k?sis ta. «Kolmteist?» «Pisut ?le kaheteistk?mne,» vastas naine. «Viimane aeg, et keegi mu naiks, ?tleksin ma.» «Oodake,» sekkusin mina. «Sa ?tlesid, et olid kaheteistk?mne aastane, kui abiellusid?» «Maa aastates,» vastas naine. «Jah, umbes nii.» «Sa abiellusid kaheteistk?mne aastaselt? Ja sul oli …» ?kitselt ei tahtnud ma k?simust l?petada ja k?sisin selle asemel: «Kas k?ik naised Veenusel abielluvad sama noorelt?» «Palju on s?ltumatuid linnu,» ?tles Truman. «Ma kujutan ette, et osas neist v?ivad olla teistsugused kombed. Kuid peaaegu k?igis kohtades, mida mina tean, on see tavap?rane.» «Kuid see on …» alustasin, kuid ei osanud l?petada. Haige? Perversne? Samas olid paljudes Maa kultuurideski kunagi eksisteerinud lapsabielud. «Me teame, et v?ljaspool on kombed teistsugused,» ?tles Epiphany. «Muudes piirkondades tehakse asju teistmoodi. Meile sobib selline korraldus.» «Mehed abielluvad tavap?raselt umbes kahek?mne ?he aastaselt,» selgitas Truman. «Maa aastates kusagil kaheteistk?mne-kolmeteistk?mne aastaselt. V?i ?heteistk?mne aastaselt. Tema naine on umbes viisk?mmend-kuusk?mmend ja on tema juhendajaks, kui ta ?les kasvab. Mis see Maa aastates teebki – kolmk?mmend? Ma tean et Maa vanade traditsioonide kohaselt peaksid abiellujad olema umbes ?hevanused, kuid see on v?ga rumal, kas pole? Kes sel juhul oleks ?petaja, pean k?sima? Ja kui mees saab t?iskasvanuks, kui ta on umbes kuusk?mmend v?i nii, abiellub ta allapoole, leiab t?druku, kes on kaksk?mmend-kaksk?mmend ?ks aastat vana ja on temale ?petajaks. Ning omal ajal, kui naine saab kuuek?mneseks, abiellub ta omakorda allapoole ja nii edasi.» Mulle tundus see lapseahistamise ritualiseeritud vormina, kuid pidasin paremaks seda mitte v?lja ?elda. Ehk, m?tlesin, lugesin ma tema s?nadest rohkemat v?lja, kui seal oli. See oli nagu vanaaegne ?pipoisi s?steem. Kui ta r??kis ?petamisest, siis v?isin ma j?reldustega kiirustada, arvates, et ta r??gib seksist. V?ib-olla ei alustanud nad seksiga enne, kui laps oli suuremaks saanud. Arvasin, et meelerahu huvides on parem, kui ma seda ei tea. «Abielu punutakse nagu palmikut,» ?tles Epiphany. «Iga lisatud osa hoiab j?rgmist.» Ma vaatasin Trumanilt Epiphanyle ja tagasi. «Ja sina?» p?risin Trumanilt. «Sind pandi paari, kui sa olid kaheteistk?mnene?» «Maa aastates olin ma kolmteist, kui abiellusin Trioletiga,» ?tles ta. «Liiga vanalt. See oli parim, mis minuga juhtuda sai. Jumal, mul oli sellal vaja, et keegi mind ohjeldaks. Ja ma vajasin kedagi, kes mulle ?petaks seksi, pean ?tlema, kuigi ma tollal seda ei teadnud.» «Ja Triolet …?» «Jah, muidugi, ja tema abikaasa enne teda, ja tema abikaasa enne seda. Meie abielu ulatub sada ?heksak?mmend aastat tagasi, kui Raj Singh meie perekonnale aluse pani, meil on pikk palmik, pean ?tlema.» Ma suutsin seda n??d ette kujutada. Igal palmikusse kuuluval mehel oli kaks naist, ?ks kaksk?mmend aastat vanem, teine kaksk?mmend aastat noorem. Ja igal naisel oli vanem ja noorem abikaasa. K?ike kokku v?is t?esti ette kujutada palmikuna, kus p?lvkonnad ?ksteist v?lja vahetavad. Omavahelised suhted v?isid olla tohutult keerukad. Ja siis tuli mulle ?kki meelde, miks me sellest r??kisime. «Mu jumal,» ?tlesin ma. «Te m?tlete seda t?siselt. Te tahate ?elda, et Carlos Fernando ei tee sellega nalja. Ta t?esti kavatseb Leah’ga abielluda.» «Aga muidugi,» ?tles Epiphany. «See on ?llatus, kuid ma pole sugugi imestunud. On ilmne, et Tema Ekstsellents on seda plaaninud algusest peale. Ta on kavalpea, seda ta on.» «Ta tahab temaga seksida.» Naine n?is ?llatununa. «Jah, loomulikult. Kas teie ei tahaks? Kui oleksite kahek?mnene, ma pean silmas kaheteistk?mnene? Kindlasti tunneksite seksi vastu huvi. Kas te ei tundnud? On aeg, et Tema K?rgusel oleks ?petaja.» Ta pidas hetkeks pausi. «Huvitav, kas ta on piisavalt hea? Maalased – tal t?en?oliselt pole endal kunagi head ?petajat olnud.» See oli teema, mille ?le ma ei soovinud arutleda. Meie v?ike romaan Marsil n?is olevat kaugele j??nud ja kogu mu keha tuikas paljast selle meenutamisest. «Seks on k?ik, millest noored m?tlevad,» sekkus Truman. «Loomulikult. Kuid pean ?tlema, et k?ige juures, mis palmikut puudutab, on see k?ige v?het?htsam asi. Palmik on ?ri, h?rra Tinkerman, peaksite seda teadma. Tema Ekstsellents Carlos Fernando peab abielluma sobiva kaaslasega. Traditsioonid ja p?randitingimused on v?ga selged. Veenusel on vaid umbes viis palmikut, mis neile tingimustele vastavad, ja pooltega neist on ta abiellumiseks liiga l?hedases suguluses. K?ik oletasid, et ta v?tab naise Telios Delacroix’ palmikust, naine on k?llalt vana, et n??d allapoole abielluda, ja ta pole nii l?hedane sugulane, et see takistuseks oleks. Tema ettepanek doktor Hamakawale … jah, k?ik r??givad sellest.» Ma olin valmis igast ?lek?rrest haarama. «Kas peate silmas, et tema abielu peab olema heaks kiidetud? Et ta ei v?i naida ?ksk?ik keda, kes talle meeldib?» Truman Singh raputas pead. «Muidugi mitte! Ma just r??kisin teile. See on ?htaegu ?ri ja ka geenide edasiandmine j?rgmiseks tuhandeks aastaks. P?ris kindlasti ei saa ta abielluda ?ksk?ik kellega.» «Mulle tundub, et ta just kavaldas nad k?ik ?le,» lisas Epiphany. «Nad arvasid, et olid ta nurka ajanud, kas pole? Kuid nad ei osanud oodata, et ta leiab kellegi v?lismaailmast.» Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/koostaja-raul-sulbi-23129852/taheaeg-19-pilvede-sultan-veenuse-erinumber-2/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.