Teisel ajal, teises elus

Teisel ajal, teises elus Leif G.W. Persson Olof Palme triloogia II osa.Neljap?eval, 30. novembril, Karl XII surma-aastap?eval m?llavad Stockholmi s?dalinnas ulatuslikud meeleavaldused. Umbes samal ajal tapetakse ?he riigiasutuse v?rdlemisi t?htsusetu ametnik oma ?stermalmi korteris. H?irele reageerib vastu tahtmist Jarnebring. Kui ta koos oma uue kolleegi, kriminaalinspektor Anna Holtiga kohale j?uab, on kurjategija aga juba minema lipsanud. Juurdlus l?petatakse ?sna varsti ning suunatakse nende raskete v?givallakuritegude hulka, mis ongi j??nud lahendamata.Samal ajal paistab juhtum elavat salaelu. Kaitsepolitsei k?ib ringi ja esitab m?rvaohvri ja teda ?mbritsenud inimeste kohta k?simusi – k?simusi teise aja ja teise elu ning oluliselt t?sisemate kuritegude kohta kui see, millest Jarnebring ja Holt p??avad sotti saada.Politseidirektor Lars Martin Johansson on nimetatud kaitsepolitsei operatiivb?roo juhiks. N??d on uued asjad k?sil ja viimane aeg koristada toad vanadest luukeredest, mis ta eelk?ija on kapo kappidesse kogunud. Ent k?ik ei kulge ootusp?raselt. Tal tuleb tegeleda hoopis teise ajaga, kus need inimesed, kellega Johansson kohtub, on elanud teist elu. See, et Johansson, Jarnebring ja Holt lahendavad justkui m??daminnes ?ra ka ?he riigiasutuse v?rdlemisi t?htsusetu ametniku m?rva, on v?ike lohutus v?rreldes kogu muu jamaga, mis lahti l?heb.„Teisel ajal, teises elus“ on Leif GW Perssoni menuka Olof Palme triloogia teine osa. Sarja esimene osa „Suveigatsuse ja talvek?lma vahel“ ilmus eesti keeles aastal 2016. Originaali tiitel: Leif GW Persson En annan tid, ett annat liv Piratf?rlaget 2003 Copyright © Leif GW Persson, 2003 Published by agreement with Salomonsson Agency © T?lge eesti keelde. Kadi-Riin Haasma, 2018 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Anu Salu??r ISBN 978-9985-3-4082-0 ISBN 978-9985-3-4340-1 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Mihhailile ja Karule Mis hea p?rast peaks hoiatama kedagi, kes ei suuda end kaitsta? Professor 1. OSA I Neljap?eval, 24. aprillil 1975 saabus surm keset t??p?eva, ja seda haruldasel kombel korraga nii naise kui ka mehe kujul. Olgugi et meestel oli ka seekord m?rkimisv??rne ?lekaal. Surm oli kenasti riides ning k?itus alguses viisakalt ja soliidselt. Polnud juhus, et ka suursaadik ise oli parajasti t??l – see ei olnud sugugi reegel. Vastupidi, asjade s??rane seis oli t?pse kavandamise tagaj?rg ja v?gagi oluline osa kogu ettev?tmise tuumast. Saksa Liitvabariigi Rootsi saatkond asub Stockholmi kesklinnas Djurg?rdenis ja seal on see asunud juba kuuek?mnendatest aastatest peale. Diplomaatialinnakuks nimetatud piirkonna kirdenurgas, l?himateks naabriteks raadio- ja telemaja ning Norra saatkond, ja ega enam peenemat kohta Stockholmi linnast ei leiakski. Saatkonnahoone ise pole aga midagi erilist. Tavaline igav betoonkarp, kuuek?mnendate funk, neli korrust ja ?le 2000 ruutmeetri kontoripinda, sissep??s p?hjatiiva alumiselt korruselt ja Saksa v?lisministeeriumi prestii?sete l?hetuskohtade nimekirjas kaugeltki mitte esirinnas. Ka ilm polnud sel p?eval, kui surm k?lla saabus, just ?lem??ra vaimustav. T??piline Rootsi kevad, l?bil?ikav tuul, rahutud pilved tinakarva taeva taustal ja k?igest ?hk?rn lootus parema ja soojema aja saabumisele. Ent surmale olid tingimused ideaalsed, ja k?ige parem oli saatkonna pea olematu turvas?steem. Tegu oli ehitisega, mida oli lihtne h?ivata ja kaitsta, aga raske tormijooksuga v?tta, ning ilmastikutingimusi kui isemeelset vastaspoolt ei saa k?ll kuidagi ettek??ndeks tuua, kui oli aeg sealt oma saagiga lahkuda. K?ige krooniks ?ksildane ja ?sna kurnatud valvur eesruumis, mille turval??si klaasuksi sai halvimal juhul palja k?ega lahti l?kata. K?ik sai alguse millalgi veerand ja poole kaheteistk?mne vahel ennel?unal ning p?hjuseks, miks ei ole v?imalik t?psemat ajahetke kindlaks m??rata, on samuti toosama nigel turvas?steem. Igatahes. Paari minuti jooksul saabus kuus inimest, kolmes jaos ja paarikaupa, noored kahekolmek?mneaastased inimesed, k?ik m?istagi Saksa kodanikud, ja k?igil oli eri k?simustes abi vaja. Oma kodumaal olid nad ?le riigi kuulsad. Nende n?opildid ja tundem?rgid olid tuhandetel otsimiskuulutustel ?le kogu L??ne-Saksamaa. Lennujaamade terminalides, rongi- ja bussijaamades, pankades, postkontorites ja praktiliselt igas avalikus lokaalis v?i ruumis, kus oli vaba seinapinda, olid v?ljas ka nende n?olapid. Need olid olemas isegi Stockholmi saatkonnas ja muu hulgas ?hes kaustas, mida hoiti valveruumi sahtlis, kuidas iganes see ka sinna oli sattunud, aga kui need inimesed l?puks v?lja ilmusid, ei tundnud keegi neid ?ra ning nimed, millega paar t?kki neist end tutvustas, ei olnud nende p?ris nimed. K?igepealt tulid kaks noort meest, kes soovisid abi p?randik?simuses, mis puudutas nii Rootsi kui ka Saksa s?steemi, ja sellest, et tegu polnud lihtsakoelise juhtumiga, andis tunnistust pungil portfell, mida ?ks neist kaasas tassis. Valveruumis seletas valvur neile, kust nad v?iksid leida vajaliku ametniku, ja lasi nad saatkonda sisse. Kohe seej?rel tuli noorpaar, kes soovis oma passe pikendada. T??piline rutiinne toiming, ?ks saatkonna k?ige tavalisematest, ning noor naine naeratas s?bralikult valvurile, kui too talle ja tema kaaslasele ukse avas. Seej?rel l?ks asi keerukamaks, sest saabusid kaks noort meest, kes olid tulnud taotlema Rootsi t??luba. Valvur selgitas neile, et see ei ole saatkonna p?devuses, vaid Rootsi ametiv?imude ampluaa, ent teda kuulamata olid nad endale kindlaks j??nud. ?ks neist muutus suisa riiakaks, kui valvur ei tahtnud neid sisse lasta, aga samal ajal kui nad seisid ja vaidlesid, tuli ?ks saatkonna t??taja, kes oli linna l?unale minemas, ja tema m??dudes kasutasid mehed lihtviisiliselt juhust, lipsasid sisse ja kadusid otsekohe trepist ?les k?rgematele korrustele. Valvurist v?lja tegemata, olgugi et too h?ikas, et nad tagasi tuleksid. Seej?rel k?is k?ik v?ga kiiresti. K?ik kuus inimest kogunesid teisel korrusel konsulaarosakonna juures trepikojas, t?mbasid r??vlimaskid p?he ning v?tsid v?lja p?stolid, automaadid ja k?sigranaadid. Siis t?hjendati ruumid ?learustest k?lastajatest ja t??tajatest, sissejuhatuseks paar salvet?it lakke ja sealt alla lendava krohvi pilvest piisas t?iesti, et enamik ummisjalu t?navale p?geneks, ning kaksteist alles j??nud t??tajat koguti kokku ja l?kati ?lemise korruse raamatukokku. S?jav?elise t?psusega ja tarbetutele viisakustele aega kulutamata. Kell ?ksteist nelik?mmend seitse saabus Stockholmi politsei juhtimiskeskusesse esimene h?ire „tulistamisest L??ne-Saksa saatkonnas” ja sellele reageeriti t?isv?imsusega. Korrakaitse, j?litusosakonna kriminaalpolitseinikud, v?givallakuritegude osakond ja kaitsepolitsei, k?ik t??tajad, kes k?tte saadi, kamandati kohale, vilkurite, sireenide ja rehvivilina saatel liiguti Djurg?rdenisse L??ne-Saksa saatkonda ja h?ire sisu oli selgemast selgem. L??ne-Saksa saatkonna on h?ivanud terroristid. Nad on relvastatud ja ohtlikud. K?ik politseinikud peavad v?tma kasutusele maksimaalsed ettevaatusabin?ud. Esimesena j?udis kohale ?stermalmi jaoskonna patrullauto ja esitatud aruandest n?htuv t?siasi, et see toimus juba ?ksteist nelik?mmend kuus, ei tulenenud sellest, et patrullohvitser oleks olnud selgeltn?gija, vaid hoopis sellest, et tema k?ekell oli kaks minutit taga, kui ta aja ?les m?rkis, ja s?ndmuste edasist kulgu arvestades ei olnud sellest eksitusest m?tet suurt numbrit teha. Juba kell pool ?ks, umbes nelik?mmend minutit hiljem, oli politsei saatkonna sisse piiranud, keldri ja hoone alumised korrused kindlustanud, saatkonna ?mber piirdelindid t?mmanud, et hoida eemal kiiresti kasvavat ajakirjanike ja niisama uudishimulike summa, kohapeal ajutise juhtimiskeskuse sisse seadnud ning hakanud korraldama raadio- ja telefoni?hendust politseimaja, saatkonna ja valitsuskantseleiga. V?givallakuritegude osakonna juhataja, kes pidi operatsiooni juhtima, oli kohal ning tema ja tema kolleegid oleksid v?inud vabalt alustada. Kuus noort polnud saatkonnas samuti niisama jalgu k?lgutanud. Kaksteist pantvangistatud t??tajat, nende hulgas saadik ise, oli viidud raamatukogust saadiku kabinetti hoone ?lakorruse edelanurgas ja nii kaugele sissep??sust kui ?le?ldse v?imalik. M?ned naist??tajad olid pidanud aitama t?ita pr?gikaste veega ja toppima kraanikaussidesse ja tualetipottidesse paberk?ter?tte, ennetamaks kardetud gaasir?nnakut veetorude kaudu. Kaks terroristi paigutasid l?hkeainet ?lakorruse strateegilistesse kohtadesse, samas kui teised valvasid pantvange ja trepile viivat ust. Ja k?ige sellega saadi valmis umbes vastaspoolega ?hel ajal. Terroristid tegid esimese k?igu ning alustasid lihtsa ja ?hem?ttelise n?udmisega. Kui politsei jalamaid saatkonnahoonest ei lahku, siis lastakse ?ks pantvang maha. V?givallakuritegude osakonna ?lem ei olnud seda sorti mees, kes pisiasjadest leili l?heks, ja tema enesekindlus oli piisav, et mitte ?elda piiritu. Lisaks oli ta poolteist aastat varem osalenud Norrmalmstorgi pantvangidraamas ja seal oli ta teada saanud, et kui kurjategijatel j??b aega oma pantvange tundma ?ppida, v?ib nende vahel tekkida kummaline ?htsustunne, mille tulemusel v?givallaoht m?rkimisv??rselt v?heneb. See huvitav inimlik mehaanika oli saanud isegi omaette nime, Stockholmi s?ndroom, ja ?ldises ps?hholoogilises joovastuses ei olnud keegi aega leidnud, et kas v?i kordki m?elda empiirilise alusmaterjali tegelikule mahule. V?givallaosakonna juht leidis seega, et tal on tugev k?itumisteaduslik seljatagune, kui ta lasi teatada, et on nende soovist aru saanud ja soovib sellest r??kida. Ometi selgus, et vastaspool maadles teises ja m?rksa k?rgemas kategoorias, sest k?igest paari minuti p?rast k?las saatkonna ?lakorruselt valang. Seej?rel avati ?lemise koridori uks ning Saksa kaitseata?ee verine ja elutu keha visati trepist alla, nii et see j?i keskmisele mademele pidama. Kui see oli tehtud, v?tsid terroristid uuesti ?hendust. N?udmisest ei taganetud. Kui sooviti laibale j?rele tulla, siis miks mitte, eeldusel, et seda teevad kaks politseinikku, kellel on jalas ainult alusp?ksid. Ja kui nad ei soovi rohkem surnukehasid minema tassida, tuleb neil hoonest otsemaid lahkuda. On ikka masendavad t??bid, m?tles v?givallaosakonna juhataja, tehes samal ajal oma esimesed operatiivsed otsused teravas olukorras. Muidugi nad lahkuvad hoonest. Muidugi nad viivad surnukeha minema. Muidugi, muidugi, ja k?ige sellega oli juba algust tehtud. Siis v?ttis ta raadio teel ?hendust j?litusosakonna selle komissariga, kes juhtis v?gesid hoone sees, ja palus temalt kolme asja. Esiteks, et too saadaks hoonest v?lja sobiva ja h?sti n?htava hulga kolleege, teiseks, et alles j??nud grupeeruksid diskreetselt ?mber keldrikorrusele, kolmandaks ja viimaseks, et valitaks v?lja kaks vabatahtlikku, kes on n?us alusp?kste v?el kiirabi ?lesandeid t?itma. J?litusosakonna kriminaalkonstaabel Bo Jarnebring oli ?ks esimesi, kes oli ette t?stetud teenistusrelva, sooja s?dame ja k?lma peaga saatkonnahoonesse tormanud, ja tema oli ka esimene, kes end vabatahtlikuna ?les andis. ?lemus raputas selle peale ainult pead. Ka peaaegu alasti Jarnebring oli liiga hirmu?ratav tegelane, keda selles tundlikus ja sissejuhatavas etapis ette n?idata. ?lesanne anti hoopis kahele vanemale kolleegile, kellel oli pisut joviaalsem ja ?maram v?limus, samal ajal kui Jarnebring ja tema kaks m?ttekaaslast pidid proovima turvata kanderaami ja vajadusel ?lemise koridori poole tule avama. See sobis Jarnebringile tegelikult m?rksa paremini, ta ronis kiiresti trepist ?les ja v?ttis positsiooni sisse. Tema kahel kolleegil ?nnestus m?ningase vaevaga lohistada elutu ja verine keha kanderaamile, mida nad enda ees l?kkasid. Seda polnud trepil k?ssitades niisama lihtne sooritada, aga nad tulid sellega toime ja hakkasid seej?rel end ?lima ettevaatusega tagasi trepist alla libistama, raam j?rel lohisemas, samas kui Jarnebring hoidis teenistusrelva sihikut vankumatult ?lemise koridori uksel… ja umbes sel hetkel salvestubki temasse elu l?puni m?lestus saksa terroristide h?ivatud L??ne-Saksa Stockholmi saatkonnast. K?rsanud telefoni hais. ?kki m?rkas ta uksepraos automaaditoru ja samal ajal, kui ta proovis asendit muuta, et saada sihikule relva hoidja, n?gi ta leeki automaadi torus, kuulis kitsas koridoris kajamas pauke ja riko?ette, mis undasid tema k?rvade ?mber nagu tigedad vapsikud. Aga tema nina oli see, mis olukorra k?ige paremini fikseeris, ta tundis p?lenud telefoni l?hna ja alles j?rgmisel p?eval, kui ta koos paari kaaslasega katastroofipaika tagasi p??rdus, et koristamisel aidata, taipas ta oma m?lupildi p?hjust. Trepi k?sipuu oli kaetud musta bakeliidiga ja umbes poole meetri k?rgusel sellest kohast, kus oli olnud tema pea, oli automaadikuul uuristanud piirdesse meetripikkuse vao. Rootsi politseiga olid asjalood nii lihtsad, et seda t??pi operatsioonideks polnud ei varustust ega v?lja?pet, see k?is nii nende kohta, kes olid end saatkonna keldrisse peitnud, kui enamgi veel nende kohta, kes t?naval passisid. Mis oli igati loomulik, arvestades t?siasja, et kohaliku politsei k?ik praktilised kogemused piirdusid heldelt rehkendades kolme sarnase juhtumiga. Jugoslaavia saadiku m?rvaga Stockholmis aprillis 1971, Malm? l?hedal Bulltoftas 1972. aasta septembris aset leidnud lennukikaaperdamisega ja niinimetatud Norrmalmstorgi draamaga Stockholmis augustis 1973. Tol korral oli ?ks suvaline Rootsi p?tt v?tnud pangat??tajad pantvangi, et sel moel vabastada vanglast riigi ajakirjanduses k?ige kuulsamaks saanud pangar??vel. Nii lennukikaaperdamine kui ka Norrmalmstorgi draama l?ppesid ?nnelikult, selles m?ttes, et surma ei saanud keegi, aga n??d olid m?ngureeglid ilmselt teised, sest juba tunni aja p?rast oli v?givallakuritegude osakonna juhatajal laip kaela peal ja see ei meeldinud talle karvav?rdki. Seet?ttu otsustas ta taktikat vahetada ja hoida madalat profiili, v?ga madalat, nii madalat kui ?le?ldse v?imalik, ja kui mitte muul eesm?rgil, siis selleks, et anda Stockholmi s?ndroomile veel kord v?imalus m?jule p??seda. S?gaval sisimas ja kuna ta oli hea inimene, oli tal raske sellest m?ttest loobuda. Kui p?rastl?unast sai ?htu, oli ta lasknud oma meestel kehastuda Rootsi Teise maailmas?ja aegse s?mboli ehk kerrat?mbunud siili politseivariandiks ja ise oli ta enamasti telefoniga r??kinud. Omaenda juhtidega, riigi politseiameti inimestega, valitsuse ja justiitsministeeriumi esindajatega, praktiliselt iga?hega, kellel oli ?nnestunud temaga kontakti saada. Hilisel p?rastl?unal olid tema ajutisse staapi saabunud kaks kolleegi Saksa kaitsepolitseist. P?rast l?hikest ?levaadet olukorrast olid nad temast lahkunud, et omal k?el asjast ?levaadet saada, ja k?igest veerand tundi hiljem sadas ?ks korrakaitseosakonna komissar hingeldades sisse ja teatas, et „neetud sakslased” k?ivad ringi ja jagavad oma Rootsi kolleegidele kingituseks laiali suure kaliibriga Ameerika s?jav?erevolvreid. Et neil oleks kasutada „korralikumad riistad kui mingid n?rused Walterid, kui asi t?siseks l?heb”. V?givallakuritegude osakonna juhataja ohkas ja k?skis tal v?imalikult kiiresti see „filantroopiline tegevus” katkestada ning kanda hoolt selle eest, et juba laialijagatud kingitused tagasi korjataks. „Muidu l?hevad tehnikaosakonna vennad t?iesti p??rdesse,” lisas ta kuivalt ja pedagoogiliselt. Sest olenemata sellest, mis seal sees edasi saab, j?rgneb kindlasti kriminaaltehniline uurimine ja suur osa sellest seisneb tulistatud kuulide seostamises ?ige relvaga. Seda teadis ta paremini kui peaaegu k?ik teised, kuna ta oli ?le kahek?mne aasta oma t??elust p?hendanud raskete v?givallakuritegude uurimisele. Vastane saatkonnas sees polnud politseijuhi uue taktikalise ?mberpaigutuse suhtes v?hemalt aktiivset rahulolematust v?ljendanud. Neil oli piisavalt tegemist olukorra kontrolli all hoidmisega, pidades samal ajal esitatud n?udmiste ?le l?bir??kimisi nii omaenda kui ka Rootsi valitsusega. 26 kaaslase ja sealhulgas Baader-Meinhofi r?hmituse liidrite kohene vabastamine Saksa vanglatest. Lennukitransport s?bralikult meelestatud riiki ja pealekauba igale vabastatule kaasa 20 000 dollarit. Kui nende n?udmistele vastu ei tulda, hakatakse pantvange maha laskma, iga tunni tagant ?ks, ja alustatakse ?htul kell k?mme, nii lihtne see oligi. Tundide kaupa ootamist, ilma et midagi erilist oleks toimunud, ja kuni kell k?mne poole tiksus, otsustati parema m?tte puudumisel hakata kiirendama ettevalmistusi pisargaasir?nnakuks, mida oli kaalutud juba mitu tundi. Kell j?udis saada veerand ?ksteist, enne kui Rootsi valitsuse kaudu j?udis Stockholmi saatkonna terroristideni l?plik otsus Bonnist Saksa valitsuselt. Sellises olukorras, kus suur osa politsei taktikast seisnes venitamises, oli hilinemine igati normaalne ja seni ei olnud ju midagi juhtunud. Aga k?igest m?ne minuti p?rast oli vist keegi seal sees ?ra t?dinenud, toonud kohale saatkonna kaubandusata?ee, s?ttinud ta ?he akna ette ja selja tagant maha lasknud. ?ks politseinik, kes paiknes naabersaatkonnas nii-?elda varitsuses, oli n?inud kaubandusata?ee m?rvamist pealt ja kui ta oma vaatlusandmetest teatas – „n?ib, et nad tulistasid teda selga v?i kuklasse” – l?ks v?givallaosakonna juhataja ?kitselt tujust ?ra. Stockholmi s?ndroomi, selle maitsva ja lohutava sigari m?ju n?is kaugem kui kunagi varem. V?hem kui k?mme tundi ja juba on kaks pantvangi tapetud. Aga tund aega hiljem t?rkas temas taas lootus. Kell n?itas juba ?ksteist l?bi, ilma et veel kedagi oleks maha lastud, ja k?igest paari minuti p?rast olid terroristid ?kki pantvangide seast kolm naissekret?ri vabastanud. ?rn lootuskiir ?ha h?maramaks muutuvas aprilli??s ja… v?ib-olla siiski, m?tles v?givallaosakonna ?lem, sest pisargaasir?nnak polnud tema meelest kuigi ihaldusv??rne v?ljavaade. Selle tulemuseks sai olla veel rohkem jama. Samal ajal oli neil hea ?levaade sellest, kui palju pantvange oli. Kiirelt h?renev seltskond, keda ei j?tkuks kauemaks kui varajaste hommikutundideni, juhul kui terroristid peaksid oma lubaduse teoks tegema ja iga tunni tagant ?he ?ra tapma. Vabanemine tuli veerand tundi enne kesk??d. V?givallaosakonna juhataja oli korraks lahkunud ehitussoojakust, kuhu ta oli ajutise staabi sisse seadnud, et l?puks natuke jalgu sirutada, s??mu v?rsket ?hku hingata ja j?rjekordse suitsu teha. K?igepealt n?gi ta saatkonnahoones valguses?hvatust, seej?rel tundis, kuidas jalgealune maapind k?igub, ja kuulis alles siis plahvatuste seeriat. Klaasikildude, ehitusmaterjali ja suitsu pilved, viimastena hoones viibivate inimeste karjed. Inimesed, kes ronisid akendest, viskusid v?lja, h?ppasid, ronisid fassaadil, kukkusid, langesid, t?usid taas v?i j?id lamama. Nii ta seda m?letas, kui sellele tagasi m?tles, just selles j?rjekorras: valguses?hvatused, rappumine, paugud, suits, karjed, inimesed. Erinevalt s?ndmuskohalt otse eetrisse l?inud telereporterist ei olnud ta ise ?hku karanud, ja kui tema jalad ?le?ldse olid ?les-alla v?i siiasinna liikunud, siis ei s?ltunud see igatahes temast endast. K?ll aga oli ta omajagu m?elnud. Kuradi v?rk, m?tles ta, kuigi ?ldiselt ei vandunud ta kunagi. Siis kustutas ta koni ja p??rdus tagasi oma kohale ajutises juhtimiskeskuses. Oli ka viimane aeg, sest majas sees k?is juba t?eline tsirkus. Poole tunni p?rast oli k?ik ?ldjoontes m??das, ja seda t?eliselt h?mmastaval moel. ?he erandiga n?isid k?ik, nii terroristid kui ka nende pantvangid ning tema kolleegid saatkonna keldris ja hoone l?heduses, olevat plahvatuse ?le elanud. Palju oli vigastatuid, paar t?kki isegi raskelt, aga k?ik olid elus. Terroristid olid kinni v?etud ning kui tema ja tema kolleegid kogu asjast p?ris valesti aru polnud saanud, siis olid nad k?ik k?tte saadud. V?hemalt k?ik need, keda tema j?litajad ja uurijad olid suutnud varem p?eva ja ?htu jooksul silmata ja kokku lugeda. ?ks oli veel saatkonnahoones sees, ta oli just ?les leitud, v?i v?hemalt pool temast, ja tuvastatud oli ta juba mitme tunni eest. Neli olid kinni v?etud saatkonna taga parkimisplatsil. T?en?oliselt tegid nad viljatu katse p?geneda sama rendiautoga, millega nad olid kaheteist tunni eest kohale s?itnud, mis oli neist muidugi rumal, sest auto oli politsei juba p?rastl?unal konfiskeerinud. Viies ja viimane terrorist oli kinni v?etud, kui ta taarus ringi Norra saatkonna aias. Tahmane ja suitsevate riietega, p?lenud juustega, k?rbenud, pimestatud, t?ielikus segaduses, ja algul peeti teda ?heks pantvangiks. Aga n??d oli ka see asi joones. Kolm t?kki oli haiglasse viidud, ?ks halvas ja ?ks kehvas seisundis, kaks aga saadi p?rast plaasterdamist otse politsei arestimajja saata. K?ik k?eraudades, kahele olid pandud kindluse m?ttes ka jalarauad. Jarnebring oli lahkunud ??sel p?rast kella kaht, j?litusosakonnast ?he viimasena. Kohale j?id korrakaitse kolleegid, kes pidid kindlustama valve ja valvama piirdeid, samuti eksperdid, kes seisid ja proovisid kuidagi sooja saada, kuni p??stemeeskond oma t?? l?petab. Kell oli j?udnud kolm saada, enne kui ta koju saabus. Kodus ootas naine, kes oli murest hulluks minemas, ja kolm v?ikest magavat last, kellest vanim oli uinunud suurest p?nevusest teleka ees mitu tundi tagasi, olemata aga raasugi mures. Jarnebring ise tundis end kummaliselt eemalolevana ja kui naine r??kis, et tema parim s?ber ja l?him kolleeg Lars Martin Johansson oli p?rastl?una jooksul v?hemasti k?mme korda helistanud, siis ta ainult noogutas ja t?mbas igaks juhuks telefonipistiku v?lja. Siis ta uinus, magas unen?gudeta ?? ja ?rkas kuus tundi hiljem. Pea oli tal ka t?iesti selge, kuigi alles oli j??nud ise?ralik tunne, nagu polekski ta olnud toimunus ?ieti osaline. Ka k?rsanud bakeliidi l?hna oli tunda. L?heb ?le, m?tles ta. L?heb ?le. Teise maailmas?ja ajal v?itis inglaste juht Winston Churchill sageli, et „see, keda on hoiatatud, on ka ette valmistatud”. K?ige raskematel aastatel kordas ta seda oma ?rapiinatud rahvale justkui mantrat, parlamendis, oma kabinetis ja avalikes k?nedes: „He who is forewarned, is also forearmed.” Ning tagantj?rele tarkusega ja s?ja l?pplahendust arvestades kehtis see lause hoolimata esialgsetest n?rustest v?ljavaadetest ju nii tema kui ka piisavalt paljude tema rahvuskaaslaste kohta. Aga seekord see mantra ei kehtinud, sest toimumise hetkel n?is s?ndmus olevat tulnud t?ieliku ?llatusena, kuigi hoiatusi oli juba aastaid sadanud katkematu joana. II Esimene valitsusliige, kes toimunust teada sai, ei olnud justiitsminister – nagu kord ette n?gi –, vaid peaminister, ja asjade selline k?ik tulenes lihtsatest inimlikest enesestm?istetavustest, kusjuures l?ppkokkuv?ttes ei toonudki see kaasa mingeid erilisi tagaj?rgi. Niipea kui politsei juhtimiskeskuse korrapidaja m?istis, et asi on t?sine ja mitte j?rjekordne valeh?ire teiste samasuguste seas, otsis ta oma laualt kaustast v?lja sellistes olukordades kehtiva tegevuskava. ?lej??nu oli puhas rutiin. K?igepealt helistas ta v?givallakuritegude osakonna juhatajale, kes oli Stockholmi politseis tema otsene ?lemus. Too vastas esimese signaali peale, m?mises paar korda torusse ja palus tal uuesti helistada, niipea kui midagi t?psemalt teada saab. Seej?rel helistas korrapidaja kaitsepolitsei kontaktisikule, kes vastavalt oma t??juhendile helistas justiitsministeeriumi sellele osakonnajuhatajale, kes vastutas ministeeriumi ja valitsuse ning kaitsepolitsei kontakti praktilise poole eest. Osakonnajuhataja telefon oli kinni ja liini vabanemise ootuses – sest sekundid tiksusid nii neetult aeglaselt ja et oleks v?hemalt midagi targemat teha, juhul kui t??p teises otsab lobiseb sundimatult igavesti – t?stis ta tuututava toru vasakusse k?tte ning valis vaba parema k?ega teisel telefonil peaministri isikliku sekret?ri otsenumbri. Too vastas paugupealt ja sai info k?tte v?hem kui minutiga. Ja t?pselt siis, kui ta toru hargile pani, kuulis korrapidaja, kuidas varem h?ivatud olnud osakonnajuhataja kisendas ta vasakusse k?rva „halloo”, ja k?ik seej?rel juhtunu oli igati m??rustep?rane. K?rvalekallet rutiinist ei olnud, nagu ?eldud, avastatud, sellele ei olnud isegi mitte osutatud. Sel ei olnud ei Rootsi ega Saksa n??disajaloos v?himatki t?htsust ja korrapidaja ise polnud selle ?le eraldi juurelnud. Millalgi oli ta sellest r??kinud, hea loo v?ikese detailina, usaldusv??rsete kolleegide seltskonnas p?rast paremat sorti ?htus??ki ja nii umbes kohvi k?rvale joodud teise konjaki juures. Aga ei midagi enamat. Peaminister ja tema erin?unik olid algusest peale kursis, justiitsminister v?ib veendumuse, et ta oli „esimene, kes teada sai” endaga hauda kaasa v?tta, ja samal ajal kui p?rastl?una kaldus ?htusse ja tasapisi ??sse, oli ?ha kasvav hulk valitsusliikmeid, k?rgeid politseiametnikke ja valitsuskantselei t??tajaid kogunenud peaministri kabinetti ja r??mus ei olnud just keegi. Elu tundus raske ja eba?iglane, sest siin ei olnud ju tegelikult asi nendes ja selles Rootsis, mida nad olid kehtiva demokraatliku korra j?rgi juhtima seatud. K?igepealt Jugoslaavia saadiku m?rv; Horvaatia ??rmuslased ja separatistid ning surnud serblasest saadik, ja p?him?tteliselt ei olnud Rootsil endal selles ?ldse mingit s??d. Siis uued horvaadi terroristid, kes olid kaaperdanud SAS-i lennuki, et saatkonnam?rtsukaid vanglast vabastada, ja seadnud m??daminnes ohtu sadakonna tavalise rootslase elu, et sattuda l?puks Hispaaniasse, kus nad olid otsekohe alla andnud ja politseisse l?inud. N??d siis: pool tosinat hullu tudengit, kes nimetasid end Sotsialistlikuks Patsiendikollektiiviks, tahtsid v?givallaga Saksa ?hiskonna alustalasid raputada ja valisid selle teo sooritamiseks just nimelt Stockholmi. See ei olnud ?iglane, see oli ?le m?istuse mitterootsilik, ja see, et ?ks ajuhiiglane kohaliku traditsioonilise kuritegevuse kaltsakproletariaadi hulgast oli sinna vahele sattunud, v?ttes Norrmalmstorgi v?ljaku pangakontoris pantvange, tuli paraku lihtsalt ?le elada. K?igepealt istuti peaministri kabinetis ja arutati, kuidas p??sta pantvange ilma tarbetu ja uue verevalamiseta. Piisas igati sellest, mis oli juba toimunud. Ideid laekus h?redalt, aga l?puks oli peaminister, kunagine ratsav?e reservohvitser, pannud ette, et politsei v?iks hoone tormijooksuga vallutada. Selle m?tte laitis k?rgem politseijuhtkond siiski otsemaid ?hel h??lel maha. Rootsi politseil puudus sellisteks ?lesanneteks nii varustus kui ka v?lja?pe, olgugi et – nagu riigi politseijuht juhust kasutades ?ra m?rkis – selleks oli taotletud ministeeriumilt korduvalt raha, juba mitu aastat. Aga raha ei saadud kunagi ja seet?ttu ei olnudki ei varustust ega v?lja?pet. Kuigi heast tahtest muidugi poleks puudu j??nud. „See oleks puhas enesetapp,” t?psustas politseijuht oma p?risevas Sk?ne murrakus ja seej?rel t?mbusid koosviibijad veel kraadi v?rra s?ngemaks. Kui Saksa valitsuselt tuli seej?rel teade, et nad keelduvad terroristide n?udmisi rahuldamast, langes meeleolu puhta nulli ja l?puks – parema m?tte puudumisel ja kuna midagi tuli ometi ette v?tta – lepiti kokku, et v?hemalt v?iks hoonesse natuke pisargaasi lasta. Sel ajal kui seda operatsiooni planeeriti, lahenes aga k?ik loomulikul moel, kuna saatkonnahoone ?lemine korrus lendas s?na otseses m?ttes ?hku. P?hjus oli ebaselge, aga see oli hilisem k?simus, millele pidid vastama teised, ja kuna peaaegu k?ik hoones viibinud n?isid olevat eluga p??senud, oli ?ises p?evakorras olulisemaidki punkte. Selleks hetkeks, kesk??ks, oli kolitud valitsuse koosolekutesaali ja vestlused said ?ige pea uue suuna. Nimelt kuidas saada v?imalikult kiiresti lahti viiest ellu j??nud terroristist. Paljas m?te sellest, et nad istuvad Rootsi vanglates ja neid ?ritatakse sealt pidevalt vabastada, kaaperdades lennukeid, korraldades inimr??ve ja igasugu muid sigadusi, mida nende kaaslased v?ivad v?lja m?elda, oli vaat et k?ige mustem stsenaarium ?le?ldse. „V?lja saata. Siin pole midagi arutada,” v?ttis ?ks vanematest ministritest asja kokku juba enne arutelude algust. Ainus, kes esitas vastuv?iteid, oli justiitsministeeriumi n?unik, valitsuse juriidiline ekspert ja igati sobivalt sama mees, kes oli kirjutanud terrorismiseaduse, mis pidi olema kohese v?ljasaatmise aluseks. Tema hinnangul ei olnud probleem isegi mitte komplitseeritud. Kui sooviti kasutada terrorismiseadust, siis puudus viie terroristi v?ljasaatmiseks igasugune ?iguslik alus, aga kuna juriidilisteks finessideks ei olnud aega, otsustas ?ksmeelne valitsus – koos ?iguseksperdiga – seej?rel k?ik viis otsekohe v?lja saata, v?ttes aluseks nimelt selle Rootsi terrorismiseaduse, mis igati sobivalt puudutas ainult v?lisriikide kodanikke ja polnud seet?ttu isegi mitte justiitsministeeriumi haldusalas. „Sellistes olukordades ei saa seaduseraamatuga vehkida,” v?ttis otsuse elegantselt kokku „v?lismaalaste k?simuse” eest vastutav minister. Lisaks oli ta naisterahvas, valitsuse noorim, ja t?pselt niisama otsustusv?imeline kui temast kaks korda vanemad meessoost valitsuskolleegid. Tema jaoks t?itus seet?ttu reede, 25. aprill praktiliste asjatoimetustega alates varasest hommikutunnist kuni kesk??ni ja kauemgi. K?igepealt tuli saada seadustega kuidagi sotid selgeks, nii h?sti-halvasti, kui see ?nnestus, ja seej?rel ajada joonde tuhat ?ks v?ljasaatmisega seotud praktilist asjatoimetust. Sakslased olid n?iteks lubanud saata lennuki, et oma rahvuskaaslased koju tuua, aga kui seda kohale ei ilmunud, siis polnud sellestki suuremat lugu, kuna juba alguses otsustati kindluse m?ttes ?ks oma lennuk varuks hoida. Tangitud ja stardivalmis lennuk, reibas ja puhanud meeskond ja meditsiinit??tajad olid juba Arlanda lennuv?ljal valmis. V?ljasaadetavate tervislik olukord oli probleeme p?hjustanud. ?kski neist polnud just supervormis, aga kolmele neist olid v?hemalt arstid loa andnud ja neljandaga oli asi veelgi lihtsam. Nimelt olid tal nii r?ngad p?letushaavad, et oleks tema haiglavoodit meetrigi v?rra liigutatud, oleks v?inud poisi samah?sti kohapeal maha l??a. Seet?ttu oldi sunnitud n?dalajagu kannatama, kuni tema seisukord on selle v?rra stabiliseerunud, et ta elaks ?le transpordi koju L??ne-Saksamaale. Tema surm reisi kestel ei tulnud k?ne allagi. Sellised asjad tekitavad inimestes k?ttemaksuhimu. Aga n?dala p?rast v?is ta koju s?ita ja kohale j?udnud, j?tkus tal head maitset veel n?dalakese Saksa haiglas veeta, enne kui siitilmast lahkus. Neist viies, saatkonna h?ivamisel osalenud naisterahvas, oli kujutanud endast suurimat probleemi, sest tema puhul l?ksid meditsiinispetsialistide arvamused kardinaalselt lahku. Esimene arst, kellelt k?siti, ei n?inud tema v?ljasaatmise t?ideviimisega v?himatki probleemi, aga kui vastutav minister, suurem hulk politseinikke ja vajalik arv meditsiinit??tajaid haiglasse naisele j?rele saabus, hakkas vastutav arst t?rkuma. L?pus k?is ta oma trump?ssa v?lja ja lihtsalt keeldus naist v?lja kirjutamast. Kui naine sealt ?ra viiakse, siis peab keegi teine v?tma meditsiinilise vastutuse, ja pealegi soovis ta ministrilt kirjalikku tunnistust, et tema oli transportimise vastu. Kui ta pidas ennek?ike silmas patsiendi heaolu, siis oli see temast rumal ja n?itas m?rkimisv??rset vastaste alahindamist, sest sellises olukorras ei v?ideta seaduseraamatuga vehkimisest midagi. Silmagi pilgutamata v?ttis minister pastaka ja kirjutas v?ljasaatmisotsusele alla. Seej?rel kirjutas ta arstionule l?hikese kinnituse, v?ttis seej?rel koos oma kaaskonnaga patsiendi ja s?itis Arlandale. Ning laup?eva hommikul veidi p?rast kella kolme t?usis l?puks valitsuse transportlennuk ?hku, suundudes salajasse sihtkohta L??ne-Saksamaal, pardal neli saksa terroristi. Juhtunus ei olnud muidugi midagi ise?ranis l?busat, aga kogu selle jama juures v?is valitsus r??mustada v?hemalt selle ?le, et nende seljataga oli ?ksmeelne avalik arvamus. ?le pika aja nii rahva kui ka meedia poolehoid. Lihtne inimene t?navalt oli s?naselgelt vihane. Sugugi mitte rootslaslik ja samal ajal sakslastele nii t??piline – niimoodi rahumeelsetele naabritele oma probleeme kaela saata. Komme, mida sakslased on au sees hoidnud kahjuks juba liiga pikka aega. ?hes?naga, iga?ks sai selle terrorismi, mille ta ?ra olid teeninud, ja pealegi teadsid ju k?ik, kes olid talvel v?lismaal k?inud, et sakslased tr?gisid alati suusakuurortide t?stukij?rjekorras ette, isegi kui need asusid Austrias ja ?veitsis. Meedias korraldasid arvamustoimetajad ja niinimetatud eksperdid peaaegu orgiaid, sonkides Saksa valitsuse vajakaj??mistes. Saksa valitsus mitte ainult ei hoidunud vastutust v?tmast, ei piirdunud vastutusest k?rvalehiilimisega, vaid tal oli j?tkunud ka jultumust s?na otseses m?ttes veeretada vastutus oma ?lult Rootsi valitsusele, Rootsi politseile ja rootsi rahvale. Pealegi oldi igaks juhuks nii t?ielikult, ?dini ebakompetentsed, et ainus m?istlik j?reldus oli see, et Saksa saatkond oli mingil m?stilisel moel ise s?ttinud ja et terroristide panust kogu juhtumisse v?is pigem k?sitleda tagaj?rjena kui p?hjusena. Juhtunut arvesse v?ttes oli meediakajastus peaaegu fenomenaalne ja ainult ?he erandiga, mille v?is otse loomulikult leida suurest parempoolsest p?evalehest. Arvamusk?ljel, „selles n?drameelsete ja ?raspidiste oportunistide pesas”, nagu peaminister ?kskord ?lemeelikus tujus seda nimetas, oli avaldatud l?hemat sorti artikkel, mille autoril oli j?tkunud jultumust v?rrelda saksa terroristide saatkonnah?ivamist Anton Nilssoni ja tema s?prade sooritatud Inglise streigimurdjalaeva „Amalthea” ?hkulaskmisega Malm? sadamas kuusk?mmend seitse aastat varem . See oli ajanud rahandusministri ja valitsuse k?ige eakama liikme niiv?rd endast v?lja, et too oli n?dala p?rast traksid pingule t?mmanud ja kasutanud juhust, et ?hel paremat sorti kodanlikul ?htus??gil kellegi t?htsa majandusmehe kodus „ajalehe peatoimetaja liistule t?mmata”. Juures viibinud tunnistajate andmetel olnud tegu suurejoonelise meelelahutusega ning – v?ttes arvesse v?ikese Rootsi riigi piiratud sotsiaalset ladvikut – juhtunut arvestades igati loogiline. Ent midagi enamat tegelikult ei j?rgnenudki. Kogu see lugu oli kaugelt liiga ebarootsilik. 1 1908. aastal kuulutasid Rootsi sadamat??lised streigi ja t??andjad tellisid selle peale kohale t??d tegema Briti laevad. ?he laevadest lasid rootslased vihaga ?hku, tappes ?he ja vigastades 23 inimest. – 1975. aastal h?ivati Stockholmis L??ne-Saksa saatkond. Relvastatud vasak??rmusliku Punaarmee-fraktsiooni (RAF) liikmed tungisid saatkonnahoonesse ja n?udsid, et L??ne-Saksa valitsus vabastaks L??ne-Saksamaal karistust kandvad RAF-i liikmed. – Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused. [ ? ] III J?rgnenud politseijuurdlus ei olnud halb. See oli lausa n?rune ja arvestades t?siasja, et see k?sitles ?ht k?ige r?ngemat kuritegu, mis Rootsi riigis p?rast s?da oli toime pandud, ei olnud seda kuigi lihtne m?ista. ?ks seletusi, mille ?le arutleti politsei k?rgemas juhtkonnas, muu hulgas ka usalduslikes vestlustes politsei peadirektori ja tema l?hima noorema kolleegi vahel, oli see, et valitsus oli k?simusega tegeldes mingil kummalisel moel aktiivselt ?ksk?ikne ja et sealt oli see omakorda nakatanud politseid. Selge poliitilise p?hjaga kuritegu, samas valitsus, mis oli v?gagi selgelt kogu krempli enda turjalt ?ra l?kanud – mis politseil siis enam ?le j?i? Stockholmi politsei v?givallakuritegude osakonna juhataja ei olnud mees, kes oleks poliitilist mula ajanud. Sellega tegelgu teised, ja valitsuse seisukoht ?hes v?i teises k?simuses j?ttis ta k?lmaks. Ta isegi ei h??letanud nende poolt. K?ll aga oli ta n?rdinud selle ?le, et nad olid tema juurdlusse sekkunud ja tema kurjategijad koju saatnud. Kuidas saab kuritegu uurida, kui kahtlusaluseid pole v?imalik ?le kuulata? Ise oleks ta t?esti soovinud v?imalust nendega r??kida. Rahulikult, ?kshaaval ja nii palju kordi, kui vaja peaks minema, et k?ik otsad oleksid kokku s?lmitud. Sellega oli ta toime tulnud varemgi lugematu arv kordi ja ta oli veendunud, et see oleks ?nnestunud tal ka n??d, isegi ilma t?lgi abita. Sest erinevalt oma kolleegidest oli ta l?petanud g?mnaasiumi, pealegi G?teborgi Hvitfeldti g?mnaasiumi, ja tema koolis ?pitud saksa keel oli ikka veel laitmatu. See, milles valitsus oli juurdlustehnilises m?ttes s??di, oli puhas sabotaa?. Ja kahju ei j??nud sellest v?iksemaks, et nad ise ilmselgelt sellest teadlikud ei olnud. N??d olid tema ja ta kolleegid pidanud ?ldjoontes piirduma tehnilise uurimise l?biviimisega eeldustel, mis polnud kaugeltki ideaalsed. Juba p?rast plahvatust n?is, nagu oleks kurat lahti p??senud. Selle j?rgi, mida terroristid olid ?hes oma valitsusega peetud v?ljapressimisk?nes teatanud, olevat nad hoonesse toonud viisteist kilo trot??li ja kohapeal ei r??kinud miski sellele faktile vastu. Tulet?rje panus, ?ksk?ik kui m??dap??smatu see oli, ei teinud asja loomulikult paremaks – tonnide viisi vett ?le kogu muu prahi ei olnud muidugi kunagi hea –, aga see, mis h?iris teda ja tema kolleege k?ige rohkem, olid k?ik v?hemal v?i suuremal m??ral k?rvalised inimesed, kes kuriteopaigal ringi jooksid. Saksa kolleegid n?iteks ei olnud asjale kuidagi kaasa aidanud, isegi kui ta p?him?tteliselt m?istis nende huvi. Formaalselt oli kuriteopaik tegelikult Saksa territoorium, nii et tal puudus v?himgi v?imalus neid sealt minema kamandada. Samamoodi oli kapo „viltsusside” ja nende pehmelt ?eldes ?rritava kombega pidevalt seista ja ?le tema kolleegide ?la vaadata, kui nood proovisid lihtsalt oma t??d teha. Pealegi oli neil j?tkunud jultumust pakkuda talle omaenda eksperte, aga siis oli ta j?rsult keeldunud, sest nii mitu kokka korralikku suppi ei keeda, ja ise ei kavatsenud ta k?ll oma aega reviiri m?rgistamisele p?hendada. See j??gu teiste hooleks, ja kui nad teda ja tema mehi ei usalda, v?tku siis juba kogu juurdlus ?le. Aga midagi head sellest ei tulnud ja kui politsei?lem teatas talle rohkem kui n?dala p?rast, praktiliselt samal p?eval, kui piirdelindid eemaldati, et edasise uurimisega tegeleb kaitsepolitsei, siis tundis ta suisa kergendust. Plahvatuse p?hjusest olid nad kolleegidega siiski suutnud endale enam-v?hem korraliku pildi saada. Miski ei k?nelnud selle poolt, et terroristid oleksid teadlikult hoone ?hku lasknud. Selle asemel viitas enamik ?nnetusjuhtumi, hooletuse ja oskamatuse kombinatsioonile, ja see, kes selle t?en?oliselt oli p?hjustanud, oli terroristide oma „l?hkeaineekspert”, kes oli t?pselt nagu v?ike laps vaadanud silmade asemel s?rmedega ja kes poleks iial suutnud ?ra teha tavalist Rootsi m?el?hkamiseksamit. See ilmnes piisava selgusega plahvatuse ?le elanud juhtmetest ja ?hendustest, kuigi ?htulehed olid poisi erialaseid teadmisi loomulikult ?listanud. Ent rohkem ei j?rgnenud midagi ja tema p?rast v?is nii j??dagi. Mida kaitsepolitsei tegelikult selle ?le v?etud uurimisega oli saavutanud, j?i selgusetuks, nagu ?eldud. V?hemalt ei olnud tehtud midagi sellist, mis oleks kaasa toonud ?iguslikud tagaj?rjed v?i s??distuse, vaid nagu ikka oli tegutsetud „vaikuses”, ja kui keegi oleks tema k?est selle kohta k?sinud, siis v?itnuks ta veendunult, et nagu korduvalt varemgi, ei olnud nad n??dki kuigi palju saavutanud. Ehkki ei pidanud olema just politseinik, et v?lja rehkendada, et asjasse segatuid pidi olema rohkem kui need kuus terroristi, kes saatkonnahoonesse tungisid. Kes oleksid sellisel juhul saanud j?tta teate, mis neljap?eva, 24. aprilli p?eval kella ?he paiku oli sattunud H?torgeti esimeses pilvel?hkujas, Rootsi riikliku uudisteagentuuri TT kontoris paikneva kolme rahvusvahelise uudisteb?roo postkastidesse, mis asusid L??ne-Saksa saatkonnast Djurg?rdenis kolme kilomeetri ja rohkem kui viieminutise autos?idu kaugusel? Nood kuus hoones sees, „holger meinsi komando” – nagu nad ennast ise nimetasid, l?bivalt v?ikeste t?htedega – ei saanud seda igatahes teha. V?givallakuritegude osakonna juhataja oli m?tisklenud omajagu selle ?le, mis pidi olema toimunud enne seda, kui need kuus saatkonda astusid. Neil pidi olema olnud koht, kus elada, nad pidid olema k?inud s?ndmuspaigaga tutvumas, kindlaks teinud sealsed t??tajad ja nende harjumused, uurinud sobivaid viise, kuidas sinna ja sealt p?genema saada, kui miski n?ssu l?heb. Neil pidi olema olnud katus pea kohal, voodi, kus magada, laud, toolid ja s??giriistad, mingisugune s?iduk, s??k ja jook ja k?ik praktilised kuriteovahendid relvade, l?hkeainete ja v?ltsitud dokumentide n?ol. Kokkuv?ttes pidi olema teo ettevalmistusele kulunud v?hemalt mitu kuud. ?hes?naga, neil pidi olema abilisi. Ilmselt mitu inimest. Ilmselt inimesed, kes olid seotud Rootsi ja Stockholmiga. Inimesed, kes r??kisid rootsi keelt, kes teadsid seda piirkonda, keskkonda, kohalikke kombeid ja tavasid ning elementaarseid asju, nagu metroopileti lunastamine v?i suurema toidukoguse ostmine, sealjuures liigset t?helepanu ?ratamata. Tavalised, anon??msed, karistamata inimesed nende endi vanuses, kes n?gid v?lja, m?tlesid ja arvasid nagu nemad ise. V?givallakuritegude osakonna juhataja ei olnud mees, kes oleks asju tarbetult keeruliseks ajanud. T?? oli talle ?petanud, et k?ige lihtsam selgitus oli sageli ka ?ige. R?hm noori ?li?pilasi, m?tles ta. Radikaalsed, motiveeritud, distsiplineeritud, nupp nokib. V?ib-olla elasid nad isegi koos mingis sellises veidras kollektiivis, mille kohta ta oli lehest lugenud. Ja sugugi mitte liiga julge oletus v?iks olla, et tegu on rootslastega, m?tles Stockholmi politsei v?givallakuritegude osakonna juhataja. Kui ta andis asja ?le kaitsepolitsei kolleegile, kes pidi juurdluse eest vastutama, oli ta oma m?tisklused jutuks v?tnud. K?igest paar m?tet, mille jagamine osutus muidugi tarbetuks. Kolleeg polnud ?ige politseinik, vaid k?igest juristiharidusega ja ennastt?is ?lemkomissar, ja tema reaktsioon oli ootusp?rane. Mees noogutas t?pselt sellise n?oga nagu ikka k?iketeadjad, ohkas v?sinult ja t?mbas korralikult manik??ritud nimetiss?rmega ?le oma pika nina. „Eks ole see m?te ka meid k?lastanud,” ?tles ?lemkomissar v?sinult, aga sinnapaika see j?igi. V?givallakuritegude osakonna juhataja hakkas ?ige pea kogu asja peale aina v?hem m?tlema ja k?igest paar aastat hiljem ei kuulunud see isegi sellesse politsei kangelaslugude sortimenti, mida ta t?eliste kolleegidega kokku saades ikka vestis. N??d oli tal juba uuemaid ja paremaid lugusid. Tegelikult oleks kaitsepolitseil pidanud olema omajagu, mille kallal rassida. Hoiatusi selle eest, et Saksa terroristid kavandavad mingisugust aktsiooni Rootsi pinnal, olid laekunud saatkonna h?ivamisele eelnenud aasta jooksul aina tihedamalt. T?sisemad ja v?hem t?sised vaheldumisi, nagu ikka; anon??msed vihjed, info mitmesugustelt allikatelt ja isegi ?ks raport, mille koostaja oli kapo enda salajane kaast??line, aga ?ks asi oli neis k?igis ?hine. Ei olnud midagi selget ja konkreetset, millest kinni v?tta, ning kevade jooksul paistis pigem, nagu oleks k?ik maha rahunenud. Allikarindel valitses vaikus. Isegi nende k?ige paremal informandil polnud midagi teatada. Osa vihjeid ja t?helepanekuid oli laekunud ka avaliku teenistuse kolleegidelt. Enamasti oli tegu „m?stiliste s?idukite” ja „kahtlaste isikutega”, keda oli m?rgatud L??ne-Saksa saatkonnas ja saatkonna juures terroristide aktsiooni ajal, aga kuigi nende tuvastamisele kulutati palju aega, ei j?utud sellega kusagile. ?hes?naga, k?ik oli nagu tavaliselt, ehk et seda laadi vihjed ei andnudki kunagi mitte midagi. Erinevalt sellest tegevusest, mis oli politsei enda algatatud ja mida juhiti j?lituse, infiltreerumise ja info suunatud hankimisega n?iteks telefonide pealtkuulamise, muu pealtkuulamise ja raadioluure teel. Meedia korduvaid v?iteid, et kaitsepolitsei oli eiranud p?evselget ohtu, oli k?sitletud mitmel kaitsepolitsei juhtkonna koosolekul ja ka kaitsepolitsei t??d juhtivas parlamendikomisjonis. Nagu sageli varemgi, oli siiski ?nnestunud n?idata, et see oli t?hipaljas loba, puhas aluseta spekulatsioon, mis on samas raudselt suunatud organisatsiooni kahjustamisele. Kasutusele olid v?etud abin?ud, mida oli v?imalik kasutusele v?tta, ja paari n?dala jooksul, kui kuulujuttude umbrohi t?eliselt vohama l?i, oli L??ne-Saksa saatkond kantud k?rgeima prioriteediga valvealuste objektide nimekirja. Selle abin?u tulemused olid ?hesed. Ei olnud esinenud ?htki m?rki selle kohta, et midagi oleks teoksil, ja lisatud valve?ksus kutsuti tagasi, mis oli taeva kingitus, sest samal ajal oli Vene osakonnal tekkinud ootamatu ja tungiv vajadus lisapersonali j?rele. N?ukogusse kuuluvad parlamendiliikmed olid samuti olnud saadud aruannetega igati rahul. L??ne-Saksa saatkonna h?ivamine oli ?ksikjuhtum, selle oli planeerinud ja l?bi viinud L??ne-Saksa terroristirakuke, mida v?is k?ige kohasemalt kirjeldada kui r?hma Heidelbergi ?likooli m?ssumeelseid m?ttekaaslasi, ning Saksa kaitsepolitsei kolleegidelt saadud info alusel olid paljud nende radikaalsemad kamraadid – radikaalse elemendi kahjuks liigagi laias ringkonnas – v?tnud toimunu suhtes negatiivse hoiaku. Saatkonna h?ivamine ei tulnud ?hisele ?ritusele kasuks. Selleks, et v?itlust edukalt l?pule viia, oli vaja paremat planeerimist??d ja seda senisest korrastatumal kujul. Rootsi kaitsepolitsei oli kummalisel kombel j?udnud sama j?relduseni oma raportis, mis esitati juhtkonnale aastake p?rast saatkonnadraamat. „Muu hulgas ka sel p?hjusel v?ib pidada ohtu, et Rootsi territooriumil v?iks aset leida uus ja sellega sarnane, Saksa v?i Rootsi huvide vastu suunatud juhtum, mille viivad l?bi Saksa terroristid, peaaegu olematuks.” Olid „teised, m?rksa t?sisemad ohud”, ja olenemata sellest, kas sellel ka t?tt taga oli, oleks olnud b?rokraatlik enesetapp vastupidist v?ita. Ja sellega oli kaitsepolitsei juurdlus saatkonnadraama asjus l?petatud. IV Alles j?id m?lestused. Politseinike m?lestused. Jarnebringil oli meeles k?rsanud telefoni l?hn, aga kuna see oli ka tema t??kohal v?ga haruldane, isegi haruldasem kui Madeleine’i k?psiste l?hn, siis ei kerkinud pildid tema silme ette sugugi sellest. Piltide ajend oli miski muu v?i ?ldse mitte miski, sest m?nikord, ja enamasti unen?gudes, v?isid m?lestused nendest minutitest saatkonna trepikojas tema ?le v?imust v?tta, ilma et tal oleks olnud ?rna aimugi, kust need tulid. Mis seal siis nii v?ga ikka, sest ?ige pea l?petas ta juhtunust r??kimise ja varsti p?rast seda ka selle ?le juurdlemise. Meie, inimesed, oleme ju ?nneks niimoodi loodud, m?tles ta ikka. Tema parimal s?bral ja l?himal kolleegil Lars Martin Johanssonil, kes oli saatkonna r?ndamise hetkeks juba ?le kuu kriminaalinspektori ametis olnud, olid samuti oma m?lestused, kuigi ta polnud viibinud L??ne-Saksa saatkonna l?heduseski. Neljap?eval, 24. aprillil 1975 oli ta v?tnud vaba p?eva, et hoolitseda oma kahe v?ikese lapse eest, kes olid lasteaeda viimiseks liiga tatised. Saatkonnadraamat oli ta j?lginud teleka eest diivanilt oma elutoas S?deri linnaosas Wollmar Yxkullsgatanil. Ja no k?mmet k?net Jarnebringile ei teinud ta mingil juhul, hoolimata Jarnebringi toonase naise v?idetest. Ta helistas kolm korda, ei rohkem ega v?hem, ja mitte oma uudishimu rahuldamiseks, vaid sellep?rast, et tundis oma parima s?bra p?rast muret. M?nes m?ttes sai ka temast toimunu ohver. Seal, kus tema t??tas, ei loetud kuigi suureks plussiks t?biste lastega kodus passimist, samal ajal kui k?ik kaasv?itlejad, kes v?hegi p?sti p?sisid, olid asunud positsioonidele saatkonna juures, teenistusrelvad laskevalmis. Pilkavaid kommentaare oli juba pikemat aega tihedasti sadanud. K?rghetk saabus umbes kuu p?rast saatkonnadraamat, kui keegi lisas tema uksesildile tr?kitud lipiku uue tiitliga. K?igepealt tema nimi, selle all uus tiitel: „Lasteaia V?mmike juhataja”. Juhtunu oli m?nda aega p?hjustanud ka v?ikestviisi torkimist tema parima s?bra ja l?hima kolleegiga. Kui nende ?hises kabinetis helises telefon, ja sageli sellep?rast, et keegi soovis r??kida m?ne teise Lars Johanssoniga kui see, kes nende Kungsholmeni suure politseimaja kabinetis istus, lahendati olukord tavaliselt nii, et vastamisega viivitati v?imalikult kaua ja reeglina andis helistaja varem alla. Aga mitte alati, ning kui helin teinekord liiga jonnakaks muutus, t?stis Lars Martin Johansson pilgu paberitest, mille kohale ta parajasti kummardunud oli, t?mbas ninaga ?hku nagu jahikoer ning vaatas k?sivalt oma parima s?bra ja kolleegi otsa. „Kas ainult mina tunnen telefoni k?rssamise l?hna?” Ja seej?rel t?stis Jarnebring alati toru. ?ks, kellel oli saatkonnadraamast samuti selgeid m?lestusi ja kes pealekauba oli osalenud s?ndmustes p?ris algusest kuni l?puni v?lja, oli toonane konstaabel Stridh. Stridh s?itis ?stermalmil patrullis ja Djurg?rden k?is tema piirkonna alla. Stridh oli ka selle ekipaa?i ?lem, kes esimesena L??ne-Saksa saatkonna juurde j?udis. Tema enda m?rkmete kohaselt juba lausa enne juhtimiskeskusest antud h?iret, mille peale ta v?lja s?itis, ja seda seet?ttu, et tema kell oli paar minutit ette k?inud. Stridhi kiire sekkumine oli t?eliselt jahmatanud nii tema ?lemusi kui ka t??kaaslasi. Nende hulgas oli Stridh ennek?ike tuntud – kollegiaalselt ja leebelt v?ljendudes – oma j?relem?tlikkusega. Kolleegid kutsusid teda Rahu Iga Hinna Eest, ja kindlasti ei olnud tema see, keda v?is Stockholmi politseis pidada kiire s?ndmuskohale j?udmise v?rdkujuks. See au j?i teistele. P?hjus, miks ta oli „esimene mees” s?ndmuskohal just L??ne-Saksa saatkonna juures, ei tulenenud samuti sellest, et ta patrulliski sealkandis ja nii oleks tal pidanud v?hemalt statistiliselt olema hea v?imalus selleks saada. Selliste asjade v?ltimises oli ta nimelt suurmeister, ja eriti kevadel kasutasid hoopis tema m?rksa naksakamad ja autodega kolleegid v?imalust, et teha v?ike tiir looduskaunis Djurg?rdenis. P?hjus oli milleski muus. N?dal enne saatkonnas?ndmusi oli ta vastanud raadio teel lihtsale ja v?rdlemisi s??tule v?ljakutsele. Norra saatkonna valvur oli m?rganud kahtlast eras?idukit piirkonnas tiirlemas ja k?sis, kas „sealkandis on kedagi, kes v?iks seda autot kontrollida”. Kuna ?lesanne tundus piisavalt lihtne ja kuna nimetatud auto asus neist k?igest viiek?mne meetri kaugusel Djurg?rdsbrunnsv?genil meremuuseumi juures, v?ttis Stridh koos oma kolleegiga ?lesande enda peale. Nad peatasid auto ja viisid l?bi rutiinse liikluskontrolli. Auto oli ?sna uus ja sugugi mitte odav Mercedes. Seda juhtis noor, nii kahek?mne viie aastane mees, ja tema k?rval istus veelgi noorem naine. K?ik paberid olid korras ja noored autos olid meeldivad, k?ll pisut elevil ja n?rvis nagu ikka kenad inimesed, keda politsei kinni peab. Ilma et oleks pidanud seda k?simust eraldi esitama, selgitas noor naine, et auto kuulub tema vanematele ja et nad olid tulnud niisama v?lja ringi s?itma. Stridhil rohkem k?simusi polnud. Ta noogutas s?bralikult, andes tagasi noormehe juhiloa, ning kui ta koos kolleegiga sealt minema s?itis, m?tles ta kevadele ja noorusele ja armastusele. Siis s?itsid nad jaoskonda kohvile ja kui poleks olnud seda, mis paar p?eva hiljem juhtus, oleks ta kogu s?ndmuse kindlasti unustanud. Siis oli temaga uuesti raadio teel ?hendust v?etud. Sama valvur oli m?rganud sama s?idukit mida paari p?eva eest, ja ehk oleks l?heduses m?ni auto, mis v?iks seda j?lgida ning ehk ka saatkonnast l?bi p?igata ja helistajaga r??kida. Stridh oli ?lesande enda peale v?tnud ja lihtsuse m?ttes oli ta s?itnud otse saatkonda, teel Mercedest otsimata. Pealegi oli seda marki autosid seal piirkonnas hulganisti. Saatkonnas r??kis ta valvuriga, kes oli politseisse helistanud. See oli umbes kolmek?mne viiene norralane, meeldiv mees, kes oli eraldi k?simata pakkunud vestluse k?rvale kohvi ja k?psist. Kuigi ?revil ta ka ei olnud. Norral, norralastel ja Norra saatkonnal ei olnud kellegagi piike murda, aga n??d oli ta seda s?idukit m?rganud v?hemalt neljal korral sama arvu p?evade jooksul ja arvestades ?le tee pesitsevaid sakslasi oli ta p?rast teist t?helepanekut otsustanud politseisse helistada. „Kas sa oled r??kinud ka oma Saksa saatkonna kolleegiga?” k?sis Stridh. Ei olnud. Kui v?hegi v?imalik, ei r??giks ta sakslastega ?le?ldse, ja p?hjus oli puhtalt isiklik. Parema meelega r??kis ta Rootsi politseiga. „Nad panid mu isa Grini vangilaagrisse,” selgitas ta, ja sellest piisas Stridhile, kelle suur kirg elus ei olnud politseit??, vaid t?nap?eva Euroopa ajalugu, ja erinevalt m?nest oma kolleegist ei olnud tal iial v?himatki probleemi oma ajalooliste s?mpaatiate v?ljendamisega. „Ma m?istan, mida sa silmas pead,” vastas Stridh norra keeles ja naeratas. S?mpaatne mees, m?tles ta. Kui ta pool tundi hiljem sealt ?ra s?itis, oli ta m?elnud selle kohta k?igepealt paar rida kirjutada, aga l?hemal kaalumisel loobus sellest plaanist. Piisab v?ikesest m?rkest, sest kuigi valvur n?is olevat hea ja usaldusv??rne vend, ei olnud tema andmed sugugi kindlad. Seega ei saanud ta t?ie kindlusega v?ita, et k?igil neljal korral oli tegu sama autoga. Kaks korda k?ll kindlasti, siis oli ta numbri ?les kirjutanud. Ja ka juhist oli tal kahjuks ?sna ?hmane m?lupilt. Esimesel korral oli roolis noor mees ja tema k?rvalistmel oli ka keegi, selles oli ta „?sna kindel”, aga kas see oli meeste- v?i naisterahvas, ei j?udnud ta n?ha. Teisel korral, kui ta numbri ?les kirjutas, oli ta „peaaegu kindel”, et autot juhtis poiss ja et ta oli autos ?ksi, aga kas tegu oli sama noormehega, kellel varasemal korral kaass?itja oli olnud, ei osanud ta ?elda. P?rast veel m?ningast juurdlemist otsustas Stridh, et kindlasti on olemas mingi lihtne ja loomulik selgitus, ja loobus ka m?rkest. Sellest hinnangust taganes ta 1975. aasta 24. aprilli ennel?unal. Juba j?rgmisel hommikul, kuigi tal oli p?rast hiliste ??tundideni t??tamist toss ?sna v?ljas, s?itis ta jaoskonda, laenas kirjutusmasina ning kirjutas pikemat sorti ja t?iesti arusaadava kokkuv?tte oma vaatlustulemustest ja vestlusest Norra saatkonna valvuriga. Selle andis ta oma ?lemusele, kes noogutas ja lubas selle edasi anda „Kungsholmeni spioonidele”. Seej?rel ei juhtunud midagi. K?ik oli vaikne nagu hauas. Keegi ei v?tnud ?hendust ja tasapisi unustas Stridh kogu loo. V?is ju igati loomulikult eeldada, et keegi salateenistuse kolleegidest uuris seda lugu ja j?udis p?hjendatult samale j?reldusele nagu tema ise alguses. Nimelt et sellele on mingi banaalne ja t?iesti s??tu seletus. Seet?ttu oli ta ?limalt ?llatunud, kui ligi viisteist aastat hiljem, 1989. aasta detsembri keskel, keegi komissar Persson kaitsepolitseist tema ?dusa R?rstrandsgatani kahetoalise korteri ukse taga kella andis ja k?sis, kas tal oleks mahti r??kida oma t?helepanekutest, mis ta oli teinud seoses L??ne-Saksa saatkonna s?ndmustega aprillis 1975. 2. OSA 1 Neljap?eva ?htu, 30. november 1989 Laekus h?ire, millele reageerimine l?ks ?le kivide ja k?ndude, ning arvestades hilisemat t?demust, et tegu oli m?rvaga, oli v?gagi kahetsusv??rne, et politsei kohalej?udmine nii kaua aega v?ttis. Kui k?ik oleks olnud tavap?rane, saanuks ehk ohvri elu p??sta v?i v?hemalt kurjategija kinni v?tta ning sel moel palju jama ?ra hoida. Aga n??d ei olnud olukord tavap?rane ja seet?ttu l?ks nagu l?ks. Stockholmi politsei juhtimiskeskuses oldi v?hemasti t?iesti ?hel n?ul, et Karl XII s?? see igatahes ei olnud. Paar p?eva varem olid kaks eri meeleavaldust saanud sama politseiasutuse ?igusosakonnalt korraldusloa ja m?lemale otsusele oli eelnenud m?rkimisv??rne juriidiline m?ttetegevus ning ulatuslik strateegiline ja taktikaline vaagimine. Esimesena laekunud taotluses tahtsid erinevad „isamaaliselt meelestatud organisatsioonid ja Rootsi kodanikud” – nii iseend kirjeldati – „avaldada austust Rootsi kangelaskuningale tema surmap?eval”. Sel puhul pidi toimuma t?rvikurongk?ik Humleg?rdenist Karl XII kuju juurde Kungstr?dg?rdeni pargis, lisaks lippudega auvahtkond, p?rgade asetamine ja ?listusk?ned kuju juures, ja k?ik see pidi algama kell 19.00 ja olema l?bi hiljemalt kell 21.00. Juba j?rgmisel p?eval laekus teine taotlus. Mitu poliitilist noorteorganisatsiooni, teiste hulgas olid ?he erandiga esindatud ka k?ik parlamendiparteid, soovisid korraldada „laiap?hjalise rahvameeleavalduse v??raviha ja rassismi vastu” ja siiamaani oli k?ik kombes. P?hjustel, mis samas ei olnud l?binisti selged ja mis v?hemasti ei kajastunud nende taotluses, oli plaanis korraldada meeleavaldus just nimelt neljap?eval, 30. novembril kella 19.00 ja 21.00 vahel. Koguneda sooviti Humleg?rdenis, seej?rel oli plaan liikuda rongk?igus m??da Birger Jarlsgatanit ja m??da Hamngatanit ning l?petada „k?ne ja ?hise ?leskutsega” Sergeli v?ljakul, Karl XII monumendist tervelt 400 meetri kaugusel. Mis poliitilistesse veendumustesse puutus, siis ei olnud kahe demonstratsiooni osalised omavahel kuigi sarnased, pehmelt v?ljendudes. Lugu oli lausa nii lihtne, et p?ris suure t?en?osusega oleks suudetud neid kahte eri kuhja sorteerida juba v?limuse poolest. Samal ajal oleks aga olematut m?ttekaaslust v?ljendatud ?hel ja samal ajal ja samas kohas. ?igusosakonnas, kus t??tasid p?ris nutikad inimesed, oli see t?helepanu ?ratanud. ?hes?naga aimati julma m?ngu ja ebameeldivuste ennetamiseks j?rgiti vana hea politseireeglit, mille kohaselt tuleks v?imalikud t?linorijad igaks juhuks lahus hoida. Eelk?ige oli see otsus puudutanud „isamaaliselt meelestatuid”. Mitte et sellega oleks v?ljendatud poliitilisi eelistusi, riigiasutus endale sellist asja loomulikult ei lubanud, vaid p?hjuseks olid politsei ligikaudsed arvestused r?hmade v?imaliku suuruse kohta. Demokraatlikud otsused tehti ju paljuski suuruse pinnalt ja isamaalasi oli arvuliselt m?rksa v?hem. Nagu arvutuste eest vastutav j?litusosakonna komissar taktitundeliselt kokku v?ttis, v?is sinna tulla ehk sadakond osalejat, „m?ned vanad lillad Soome talves?jast pluss nende noored kiilasp?ised kamraadid”, millega polnud „eriti midagi poosetada, kui me n??d demokraatiast r??gime”. T?si mis t?si, ja karmilt piiratud politseiressursside ajastul said isamaalased seet?ttu loa kohtuda Grand H?teli juures kai peal kell 18.00, et ?heskoos jalutada sadakond meetrit Karl XII monumendi juurde ja pidada k?nesid, eeldusel, et ?ritus on l?bi hiljemalt kell 19.00, misj?rel „minnakse korrektselt laiali”. Soovi korral v?idi isegi h?mni laulda, kuigi seda – k?llap kogemata – ei olnud taotluses kirjaski. T?rvikud tuli aga ?ra unustada – „mis te arvate, et me oleme nupust nikastanud v?i”, nagu sama komissar keeldumist p?hjendas, kui ?ks kohtumise korraldajatest talle just selle detaili t?psustamise p?rast helistas – ja mis puutus lippudega vehkimisse, siis eeldati, et see j??b viisakuse piiridesse. Kuna „laiap?hjalise meeleavalduse” osalejate arv, t?pselt nagu lubatud ja koosk?las politsei arvutustega, v?is aga ulatuda mitme tuhandeni, oldi sama demokraatlikku p?him?tet arvesse v?ttes nende suhtes m?rksa heldemad. Eeldusel, et t?esti kogunetakse kell 19.00 ja mitte varem, v?ib seda Humleg?rdenis teha k?ll. Ja muidugi v?ib meeleavalduse l?petada Sergeli v?ljakul, kui k?nnitakse m??da Sveav?genit, mitte m??da Birger Jarlsgatanit ja Hamngatanit. Seej?rel kamandati kohale k?ik Stockholmi l??ni vabad politseinikud ja anti neile kindluse m?ttes t?ienduseks veel paarsada meest mujalt riigist. ?mber Kungstr?dg?rdeni moodustati „raudne ring”, vastasdemonstrantide teekonda turvati meetripealt ja tagavaraks pandi valmis liikuvaid abivahendeid. K?ik oli valmis, k?ik oli tehtud igati eeskirjade j?rgi ja parimal moel, ning juba kell kaheksa ?htul valitses Stockholmi s?dalinnas t?eline kaos: kivideloopimine, katkised aknad, puruks pekstud autod… rullis huuled, viltused ninad, sinikad, murtud k?eluud, marraskil p?lved, isegi ?ks pussitamine… undavad sireenid, sinised vilkurid, ja juhtimiskeskuse t??tajad oleksid peaaegu naerma hakanud, kui kogu selle kaose keskel helistab keegi vanem proua ja v?idab, et parajasti tapetakse tema naabrit. Kella 20.05 ja 20.20 vahel helistab proua h?irenumbrile 90 000 kokku kolm korda. Ta ?hendatakse kiiresti edasi politsei juhtimiskeskusega ja juba esimese k?ne ajal tundub ta olevat v?ga endast v?ljas, ent alustab siiski korralikult sellest, mis ta nimi on ja kus ta elab: „R?dmansgatan… Engelbrekti kiriku juures, teate k?ll.” Seej?rel ?tleb ta s?na-s?nalt – politseis registreeritud k?nesalvestuse j?rgi – „te peate kohe tulema… keegi tapab mu naabrit… mulle tundub, et ta on suremas.” Naiskorrapidaja annab endast parima, et prouat rahustada, ning palub liinile j??da, kuni ta raadios kutse v?lja h?ikab, aga k?ne katkeb samal ajal, kui ta proovib leida kedagi, keda sinna saata. Arvatavasti seet?ttu, et helistanud proua paneb toru hargile. J?rgmine k?ne tuleb kell 20.14 ja n??d on proual nutt kurgus. „Te peate tulema… te peate tulema” ja ?ldises tohuvabohus katkeb ka see k?ne ning ikka veel pole leitud ?htki vaba patrullautot. Kolmas ja viimane k?ne tuleb kell 20.20. N??d karjub naine telefoni, et „m?rtsukad kolgivad mu ukse taga”, ja n??d l?puks halastab Bo Jarnebring oma keskjaama kolleegile, kelle h??l muutub ?ha pinevamaks, ta v?tab armatuurlaua hoidikust mikrofoni, katkestab eetrivaikuse ja vastab keskuse kutsele. Kriminaalinspektor Bo Jarnebring asus s?ndmuste tulipunktist paari kilomeetri kaugusel. Neljap?eva, 30. novembri ?htul kella kaheksaks oli ta juba paar tundi koos ?he naiskolleegiga istunud j?litusosakonna k?ige diskreetsemas autos ja valvanud ?ht viiek?mne meetri kaugusel asuvat restorani. Esimese tunni oli neile seltsiks veel ?ks j?lituspatrull, aga hiljem oli s?dalinnas tuure koguv kaos sundinud seda kiireloomulisemate t???lesannete juurde. Autos istumise p?hjuseks oli ?ks eelmisel p?eval saabunud vihje. See oligi ?ldiselt k?ige tavalisem p?hjus, miks niimoodi aega veedeti, ja kui keegi politseimaja ?ha kasvavast b?rokraatide summast oleks n?uks v?tnud ka selle tegevuse ?le arvet pidada, siis oleks see mees, sest tegu oli peaaegu alati mehega, v?i – erandkorras – naine, avastanud, et enamasti istuti ilmaasjata. T?pselt nagu jahil v?i kalal, ebakindlus ja ootus oligi ?ldjoontes p?hiline ?riidee, ja olenemata sellest, kas saaki l?puks saadi, oli v?hemalt algus alati piisavalt p?nev. Noos, mida vihje andja neile seekord lubas, ei olnud samuti kehvade killast. Vihje andja s?nul, kes diskreetsusp?him?tet j?rgides oli alati omadusteta, ent t?eluses peaaegu alati kriminaalse taustaga mees, oleks pidanud kella kuue paiku v?lja ilmuma rahvusvaheliselt tagaotsitav Iraani narko?rikas, et ?htust s??a ja koos samasugust meelsust ilmutava rahvuskaaslasega ?riasju arutada. Seda k?ike siis vihje andja s?nutsi. Jarnebring, kes polnud ei eile s?ndinud ega rongist maha j??nud, oli loomulikult allika k?est k?sinud, miks nad sellisel juhul olid otsustanud selle koosviibimise paigutada s??gikohta, mis m?neti ?igustatultki oli tuntud oma Rootsi rahvusroogade poolest, aga allikal oli vastus valmis. „Saddam oskab ennast v?ga h?sti varjata, talle meeldibki eksootilisem ?mbrus, ja pealegi on ta Rootsi lihapallide j?rele hull.” K?lab peaaegu liiga h?sti, et t?si olla, m?tles Jarnebring, ent kuna ka tema oli parandamatu optimist ning huvitus nii jahipidamisest kui ka kalastamisest, istus ta juba ?le kahe tunni just seal, kus ta istus. Viimane pool tundi oli juba v?rdlemisi pikk tundunud ja igavuse peletamiseks l?litas ta sisse politseiraadio, et kuulata s?dalinnas k?imas olevat etendust. Hoolimata raadios k?lanud kakofooniast oli ka tema kuulnud teadet k?imasolevast v?givallakuriteost ?hes R?dmansgatani korteris, aga kuna ta teadis nii aadressi kui ka sealseid inimesi – kena piirkond ja korralik keskealine keskklass –, m?istis ta otsekohe, et helistaja pidi olema vana daam, kes on end ilmaaegu ?revile ajanud. Teistkordset h?iret kuuldes arvas ta endiselt sama, aga m?rkas ?htlasi, et raadios teadet edasi andnud naiskolleegi h??l k?las juba veidi alistunult, ja kui too hetk veel kolmandat korda samal teemal eetrisse tuli – kusjuures n??d oli h??les kuulda juba pinget –, siis Jarnebring ohkas, v?ttis kindalaekast mikrofoni ja vastas. „Jarnebring siin,” ?tles ta mikrofoni. „Kas ma saan sind kuidagi aidata, kullake?” Mis m?ttes lihapallide j?rele hull, m?tles ta pahuralt. Niisiis elas iraanlane r??msalt oma elu edasi ja k?llap istus ta koos vihje andnuga hoopis ?hes teises linnaosas ja vohmis kuskussi praehanega v?i midagi muud, mida temasugused ikka s?id, hirnudes end samal ajal herneks lollide v?mmide ?le, kes ?ha jahedamaks t?mbuva ametiauto l?ssis autoistmel oma hemorroide turgutavad. „Sitta sellest tahman?ost,” ?tles Jarnebring oma kolleegile. „S?ida R?dmansgatanile.” Kolleeg noogutas s?nagi lausumata. Paistab pahane, m?tles Jarnebring. K?llap selle „kullakese” p?rast. Kuigi iseenesest t?itsa kenake, kui tumedap?ised peaksid meeldima. Ise eelistas ta blondiine. Ja aeg-ajalt m?nd punapead, eeldusel, et tegu on ehtsa punapeaga. Kuigi neid ei esine just kuigi sageli, m?tles ta. Aga autot juhtida see naine oskas, seda tuli tunnistada, sest k?igest kahe minuti ja kahe tagasip??rdega suutis ta viia neid Tegn?rgatani l??nepoolsest otsast vajaliku majani R?dmansgatanil. Ja Jarnebring ise sai tee peal telefonikeskuse „kullakeselt” uksekoodi. Korteriukse v?tit ei olnud too suutnud siiski korraldada, aga k?ll saab sellegi korda t?nu politseitarvikute kotile auto pagasiruumis. „N??d teeme nii,” ?tles Jarnebring samal ajal, kui kolleeg R?dmansgatani v?lisukse ees peatus. „Ma v?tan saatja kaasa ja vaatan korteri ?le, sina lased maha k?ik, kes ?ritavad v?lja lipsata.” N??d naine naeratas. T?itsa n?gus t?esti, m?tles Jarnebring v?lisuksest sisse astudes, kott ja raadiosaatja kaasas, ja trepist ?les s??stes tundis ta end ?le pika aja p?ris reipana. Tema vaimustus lahtus ?ige pea. Ta peatus kolmandal korrusel ja lasi pilgul ringi k?ia: nelinurkne trepimade, neli korterit, trepimademe kummaski otsas kaks nurga all asetsevat korteriust. Teate j?rgi pidanuks ohvri nimi olema Eriksson ja tema uks oli k?ige kaugemal. Sellest vasakul oli ilukirjas messingsilt tolle nimega, kes oli juhtimiskeskusesse helistanud ja tutvustanud end kui proua Westergren, Ingrid Westergren. Jarnebring l?ks vaikselt Erikssoni korteri ukse juurde. Hauavaikus, ei mingit liikumist. Ta katsus ettevaatlikult linki. Uks oli lukus ja kui ta kummardus, et postipilust sisse piiluda, avades samal ajal teenistusrelva kabuuri, m?rkas ta silmanurgast valgust, paari millimeetri pikkust pragu proua Westergreni ukse tumedas lakitud puidus, ja kuna see asetses Erikssoni lingi k?rgusel ja uksel puudus t?kis, siis m?tles ta kohe, et loomulikult toimus k?ik just niiviisi. Kurjategija polnud sugugi tahtnud proua Westergreni juurde sisse murda, nagu proua oli korrapidajale ?elnud. K?ll aga oli t?en?oline, et keegi oli kiirustades l??nud Erikssoni ukse valla, mille tagaj?rjel lendas tema ukselink pauguga vastu proua Westergreni ust. Ja ilma asja ?le l?hemalt juurdlemata vajutas Jarnebring kabuuritruki taas kinni, paotas ettevaatlikult luuki ja vaatas postipilust sisse. Seda oli ta oma politseinikuelu jooksul sadu kordi varemgi teinud ja m?nel juhul oli tal k?inud peast l?bi m?te, et just see liigutus v?ib j??da tal selles ametis viimaseks. Siis, kui ta vaatab sealt t?tt kaheraudsega. Aga nii ei m?elnud ta kuigi sageli, ?nneks ei olnud tal sellist kalduvust, ja ka n??dne kord polnud erand. Vaatepildist aitas niigi k?ll ja veel. Esikus p?les tuli. Otse ees kahepoolse klaasukse taga oli elutuba. Elutoas oli diivan ja selle ees diivanilaud, ja sinna oli korteriukselt nii kuus-seitse meetrit. Diivanilaud oli ?mber l?inud ja heledal parkettp?randal oli palju verd. Diivani ja diivanilaua vahele surutult lamas k?huli maas liikumatu meesterahvas. Asend polnud kuigi mugav ja ei pidanud olema sugugi politseinik nagu Jarnebring, taipamaks, et mees ei olnud end sinna vabatahtlikult pikali visanud. Kurat, m?tles Jarnebring ja ajas end sirgu. Et inimesed ka ?ksteise vastu viisakad ei oska olla. Siis kopsis ta uksehingede splindid v?lja ja astus korterisse. K?igepealt veendus ta, et ohver on t?epoolest surnud. Oli k?ll, olgugi et mitte just ammu. Ninast ja suust oli tulnud hulganisti verd. S?rk oli ?leni verine vigastusest, mis n?is paiknevat vasakul ?laseljas. Arvatavasti pussitatud, m?tles Jarnebring. Kopsud, s?da, suured veresooned, ja sellele mehele elu sissepuhumine oleks asjatu vaev, m?tles ta. Seet?ttu ajas ta end sirgu. T?mbas teenistusrelva v?lja ja otsis korteri hoolikalt l?bi, veendumaks, et ohver pole mitte ainult surnud, vaid ka ?ksi kodus. Kolm tuba, esik, k??k, vannituba, eraldi tualett, suurem garderoob, kokku ligi sada ruutmeetrit, silmatorkavalt n?gus ja korras ja k?ik viitas t?en?osusele, et korterit kasutas ohver ?ksi. Jarnebring oli hoolikalt jalge ette vaadanud ja hoidis kogu aeg s?rmi ohjes – ka kriminaaleksperdid on inimesed –, aga see ei takistanud tal voodi alla, du?ikardina taha ja garderoobi k?ige pimedamatesse soppidesse pilku heitmast. Sel moel oli ta aastate jooksul sarnastes olukordades leidnud nii m?negi kurjategija. Aga seekord mitte, sest seekord oli k?ik t?hi. ?lej??nu oli juba rutiin. Ta v?ttis raadio teel ?hendust juhtimiskeskusega. Nad lubasid saata inimesi – „kummivilinal” – krimiosakonna valvest ja tehnikaosakonnast. Lisaks abiv?ge korrakaitsest, sest n??d oli tegu m?rvaga ja see l?i ?le ka kontrolli alt v?ljunud poliitilise demonstratsiooni. Koerapatrulli, keda Jarnebring p??dis leida, ei suudetud talle aga siiski l?kitada. Teenistuses olnud neljajalgsetel kolleegidel olid k?pad ja l?uad juba mitu tundi niigi t??d t?is. K?ll aga uuritakse loomulikult taksofirmadest, ega neil ei ole olnud ohvri aadressiga seotud huvipakkuvaid s?ite. Samal ajal oli Jarnebring oma naiskolleegiga korteri juures toimetanud. Esimesed piirded olid paigas. L?bi otsiti t?navapoolne maja, kus ohver elas, samuti hoov ja hoovimaja. L?histel kontrolliti huvitavamaid v?lisuksi. M?rgiti ?les k?ikide piirkonda pargitud autode numbrim?rgid, juhuks kui kurjategijal oleks hakanud nii kiire, et ta ei j?udnud lahkuda sama autoga, millega oli tulnud. Vaikselt koguti infot t?navale kogunenud, ?ha kasvava uudishimulike summa hulgas ja ?ige varsti oli plaanis alustada organiseeritumat tunnistajate k?sitlemist. Pool tundi hiljem oli Jarnebring koos kolleegiga k?ik vajaliku ?ra teinud ja antud olukorras poleks keegi seda paremini suutnud. Aga kuna ei kriminaalkuritegude osakonna rahvas ega eksperdid polnud veel n?ole andnud, aimas ta juba, keda tal on sinna oodata, ning et ?ige pea tuul p??rdub. 2 Neljap?eva, 30. novembri ?htu – reede, 1. detsembri ?? 1989 B?ckstr?m oli v?ike, t?se ja primitiivne, Wijnbladh aga v?ike, k?hetu ja peenutsev. Nad t?iendasid teineteist suurep?raselt ja neile meeldis koos t??tada. B?ckstr?mi arvates oli Wijnbladh arg poolpede, kelle peale ei tarvitsenud h??ltki t?sta, sest ta allus niigi korraldustele, Wijnbladh omakorda pidas B?ckstr?mi vaimupuudega koleerikuks, kes on unistuste tiimikaaslane sellele, kes eelistab olukorda oma kontrolli all hoida. Kuna m?lemad olid ka l?binisti ebakompetentsed, ei tekkinud mingeid h??rumisi ka sisulistel ega muudel ametist johtuvatel p?hjustel, nii et tegu oli t?elise staarpaariga. B?ckstr?m oli kriminaalinspektor ja t??tas muidu v?givallakuritegude osakonnas, aga kuna ta oli poissmees ja lastetu ning tema majanduslik seis oli alatasa nigel, kasutas ta iga v?iksematki v?imalust valvekordade pealt lisa teenida. Loll ei olnud ta samuti, nii et 30. november oli p?ev, mida ta muidu oleks v?ltinud, aga kuna j?ulud l?henesid, ei j??nud tal muud valikut. Raske aeg, ja h?lpu ei olnud veel niipea loota. T?eline tuulet?mme tema ?hukeses ja kulunud nahkses rahataskus. Pealekauba l?kski asi t?pselt nii hulluks, nagu ta oli kogu aeg kartnud. Korrakaitse kolleegid olid sisse k?hveldanud karjakaupa k?ige hullemat sorti p?tte. Hulga t??tuid j?mpsikaid, jutukad nagu elektroonikam??jad, kelle hinnangul oli kiviloopimine inim?igus ja kes alustasid iga jutuajamiskatset kaebuse esitamisega ?lekuulaja peale v?givalla kasutamise p?rast ja viitega isale, kes oli kas hullumaja peaarst, justiitsministeeriumi n?unik v?i Dagens Nyheteri kolumnist. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/leif-g-w-persson-23119172/teisel-ajal-teises-elus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.