21 ?ppetundi 21. sajandiks

21 ?ppetundi 21. sajandiks Yuval Noah Harari „Sapiens“ uuris meie minevikku. „Homo Deus“ vaatles tulevikku. N??d on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, ?ks n??disaja silmapaistvamaid m?tlejaid, p?hendub oma kolmandas menuraamatus t?nase p?eva t?htsaimatele k?simustele.Mil moel muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas v?idelda v?ltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel t?htsust? Mida peaksime ?petama oma lastele?Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, h?kkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm n?ib l?hestunum kui kunagi varem. Harari t?statab olulised k?simused, mida peame endale esitama, et j??da ellu peadp??ritavalt muutuvas maailmas. 21 peat?kis, mis on ?htaegu s?gavam?ttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ?hiskondlikes ja eksistentsiaalsetes k?simustes.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ?likooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane v?ime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. T?nu sellele on ta erakordselt menukad raamatud t?lgitud ?le 40 keelde. Yuval Noah Harari 21 ?ppetundi 21. sajandiks Originaali tiitel: 21 Lessons for the 21st Century Copyright © 2018 by Yuval Noah Harari T?lkija Anu P?ldsam Toimetaja J?rgen Tamme Keeletoimetaja ja korrektor Lyyli Virkus Makett ja k?ljendus Liina Valt Esikaane illustratsioon © Shutterstock Autori?igus eestikeelsele v?ljaandele: AS Postimees Grupp, 2019 Postimees Kirjastus, kirjastus.postimees.ee K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN 978-9949-669-14-1 e-ISBN 9789916603086 Tr?kk: AS Printon, www.printon.ee P?hendatud armastusega minu abikaasale Itzikile tema piiritu usalduse ja geniaalsuse eest, ema Pninale lakkamatu hoole ja toetuse eest, vanaema Fannyle ammendamatu ja isetu r??mu eest. Sissejuhatus V?het?htsa informatsiooni alla mattuvas maailmas seisneb v?im selguses. Teoreetiliselt v?ib iga?ks inimkonna tuleviku arutelus kaasa r??kida, kuid see ei t?henda, et k?ik suudaksid asju selgelt n?ha. Vastupidi, selge pildi s?ilitamine on ??rmiselt raske. Sageli ei pane me m?nd arutelu t?helegi ega m?rka selle t?htsaid k?simusi. Miljardid meie seast ei saa endale lubada luksust nende teemadega s?vitsi tegelda, sest me ajame palju pakilisemaid asju: peame t??l k?ima, lapsi kasvatama v?i vanemate eest hoolt kandma. Kuid kahjuks ei tee ajalugu kellelegi allahindlust. Kui inimkonna tulevik otsustatakse teieta, sest olete liiga h?ivatud laste toitmise ja katmisega, siis ei t?henda see, et teie oma lastega p??seksite nende otsuste tagaj?rgede eest. See on v?ga eba?iglane, aga kes ?tles, et ajalugu on ?iglane? Ajaloolasena ei saa ma inimestele toitu ega kehakatet anda, kuid v?in p??da pakkuda m?ningast selgust, aidates nii luua ?lemaailmsel m?nguv?ljakul v?rdsema olukorra. Kui see innustab kas v?i k?put?it inimesi liituma aruteluga meie liigi tuleviku kohta, siis olen oma ?lesande t?itnud. Minu esimene raamat „Sapiens” vaatles inimkonna minevikku ja uuris, kuidas t?htsusetust ahvist sai planeet Maa valitseja. Minu teine raamat „Homo Deus” k?sitles tulevikku, arutledes, kuidas inimestest v?ivad l?puks saada jumalad ning milline saatus v?ib ees oodata intellekti ja teadvust. Selles raamatus tahan keskenduda praegusele hetkele, kaotamata samas laiemat vaadet. Mil moel v?iks pilguheit kaugesse minevikku ja tulevikku aidata meil m?ista keerulisi k?simusi, millega inim?hiskond silmitsi seisab? Mis praegu toimub? Millised on t?nap?eva suurimad v?ljakutsed ja valikud? Millele peaksime t?helepanu p??rama? Mida peaksime lastele ?petama? Loomulikult on seitsmel miljardil inimesel ajada seitse miljardit asja ja nagu ma juba ?tlesin, on suurest pildist m?tlemine v?rdlemisi harva esinev luksus. Mumbai vaeste linnaosas kaht last kasvatav ?ksikema m?tleb, mida j?rglastele ?htul lauale panna; paadiga keset Vahemerd seilavad p?genikud puurivad pilguga silmapiiri lootuses n?ha maad; ja m?nes Londoni ?lerahvastatud haiglas surivoodil lamav mees koondab kogu j?u veel ?heks hinget?mbeks. Neil k?igil on palju p?letavamaid probleeme, millest m?elda, kui ?lemaailmne kliimasoojenemine v?i liberaalse demokraatia kriis. K?igi nende lahendamiseks ei piisa ?hestki raamatust ja mul ei ole sellises olukorras inimestele ?htki ?petuss?na anda. V?in ?ksnes loota, et suudan ise neilt ?ppida. Minu haare selles raamatus on ?lemaailmne. Vaatlen peamisi j?ude, mis kujundavad ?hiskondi k?ikjal maailmas ja m?jutavad suure t?en?osusega ka meie planeedi kui terviku tulevikku. Kliimamuutus ei pruugi inimestele elut?htsates olukordades k?ll korda minna, kuid ometi v?ib see muuta Mumbai agulid elamisk?lbmatuks, saata ?le Vahemere teele uued hiiglaslikud p?genikelained ja tuua kaasa ?lemaailmse kriisi tervishoiuteenustes. Tegelikkus on mitmetahuline ning k?esolev raamat ?ritab kajastada meie ?lemaailmsete kitsaskohtade eri k?lgi, taotlemata seejuures ammendavust. Erinevalt „Sapiensist” ja „Homo Deusist” ei ole see teos ajalooline arutlus, vaid pigem valik ?ppetunde. Nende ?ppetundide j?rel ei oota teid ees lihtsad vastused. Minu eesm?rk on ?rgitada lugejaid edasi m?tlema ja aidata neil osa v?tta m?ningatest t?nap?eva t?htsamatest aruteludest. Tegelikult s?ndiski raamat vestluses ?ldsusega. Mitu selle peat?kki on koostatud vastusena lugejate, ajakirjanike ja kolleegide k?simustele. M?ni osa on juba varem ilmunud ning tagasiside on andnud mulle v?imaluse oma argumente lihvida. M?ni osa keskendub tehnoloogiale, m?ni poliitikale, religioonile ja kunstile. On peat?kke, mis kiidavad inimeste tarkust, ja neid, mis toovad v?lja inimliku rumaluse keskse t?htsuse otsustavates k?simustes. Kuid neid k?iki ?hendab ?ks ja seesama k?simus: mis maailmas praegu toimub ja milline on nende s?ndmuste s?gavam t?hendus? Millest r??gib Donald Trumpi v?imulet?us? Mida teha v?ltsuudiste ulatusliku levikuga? Miks vaevleb liberaalne demokraatia kriisis? Kas Jumal on tagasi? Kas meid ootab ees uus maailmas?da? Milline tsivilisatsioon valitseb maailma – l??s, Hiina v?i islam? Kas Euroopa peaks oma v?ravad sisser?ndajatele valla hoidma? Kas rahvuslus suudab lahendada ebav?rdsuse ja kliimamuutuse probleemid? Mida peaks ette v?tma terrorismiga? See raamat l?heneb neile k?simustele k?ll ?lemaailmsest seisukohast, kuid ei j?ta siiski k?rvale isiklikku tasandit. Vastupidi, minu soov on r?hutada seoseid meie ajastu suurte revolutsioonide ja ?ksikisikute hingeelu vahel. N?iteks terrorism kujutab ?htaegu nii ?lemaailmset probleemi kui ka inimese sisemist ps?hholoogilist mehhanismi. See vajutab meis s?gaval peituva hirmu nuppu ja v?tab nii pantvangi miljonite inimeste isikliku kujutlusv?ime. Samamoodi ei teki liberaalse demokraatia kriis ?ksnes parlamentides ja valimisjaoskondades, vaid ka neuronites ning s?napsides. V?ide, et isiklik on ?htlasi poliitiline, tundub kli?eena. Kuid ajal, mil teadlased, ?ri?hingud ja valitsused ?pivad inimese aju h?kkima, k?lab see aabitsat?de pahaendelisemana kui kunagi varem. Seet?ttu sisaldab raamat t?helepanekuid nii ?ksikisikute kui ka ?hiskondade toimimise kohta. ?leilmastunud maailm avaldab meie k?itumisele ja moraalile enneolematult suurt survet. K?ik me oleme kinni lugematutes k?ikeh?lmavates ?mblikuv?rkudes, mis ?hest k?ljest justkui piiravad meie liikumisvabadust, kuid kannavad samal ajal meie v?ikseimagi liigutuse edasi maailma k?ige kaugematesse nurkadesse. Meie argitoimingud m?jutavad teisel pool maakera elavaid inimesi ja loomi ning m?ni meie liigutus v?ib ootamatult haarata kogu maailma, nagu juhtus siis, kui Mohamed Bouazizi end Tuneesias p?lema pani ning sellest sai alguse araabia kevad, v?i kui naised hakkasid avalikult jagama lugusid seksuaalsest ahistamisest ja sellest arenes v?lja #MeToo liikumine. Sellise ?lemaailmse m??tme lisandumine meie elule muudab veel t?htsamaks, et me teadvustaksime oma religioosseid ja poliitilisi eelarvamusi, rassist ning soost tulenevaid ees?igusi ja tahtmatut osalust institutsionaalses r?humises. Kas see saab olla realistlik ettev?tmine? Kuidas leida kindlat moraalset jalgealust maailmas, mis ulatub kaugele silmapiiri taha, mille kulgu inimene ei suuda ohjata ja mis peab kahtlaseks mis tahes jumalaid ning ideoloogiaid? Raamat algab n??disaegsete poliitiliste ja tehnoloogiliste suundumuste k?sitlemisega. 20. sajandi l?pus n?is, et suured ideoloogilised lahingud fa?ismi, kommunismi ja liberalismi vahel l?ppesid liberalismi ?lekaaluka v?iduga. Tundus, et demokraatlik poliitika, inim?igused ja vabaturumajandus vallutavad kogu maailma. Kuid nagu ikka, tegi ajalugu ootamatu p??rde ning fa?ismi ja kommunismi kokkuvarisemise j?rel on liberalism n??d ummikseisu j?udnud. Seega, kuhu me teel oleme? See k?simus on eriti kaalukas, sest liberalism kaotab usutavust ajal, mil infotehnoloogia ja biotehnoloogia paarisrevolutsioon esitab meile suurimad v?ljakutsed, millega inimkond on pidanud silmitsi seisma. Info- ja biotehnoloogia liitumine v?ib peagi miljardid inimesed t??turult v?lja s??a ning ??nestada korraga nii vabadust kui ka v?rdsust. Suurandmete (ingl big data) algoritmid v?ivad luua digitaalseid diktatuure, kus kogu v?im koondub tillukese eliidi k?tte, samal ajal kui suurem osa inimesi kannatab mitte kurnamise, vaid millegi palju hullema – t?htsusetuse t?ttu. Info- ja biotehnoloogia ?hinemist k?sitlesin pikalt raamatus „Homo Deus”. Kuid kui viimane keskendus pikaajalisele perspektiivile, vaadates, mis v?ib juhtuda sajandite v?i koguni aastatuhandete jooksul, siis see raamat k?sitleb meid vahetult puudutavaid ?hiskondlikke, majanduslikke ja poliitilisi kriise. Selles teoses ei paku mulle huvi niiv?rd anorgaanilise elu loomine, vaid ohud, mis ?hvardavad heaoluriiki ja kindlaid institutsioone, n?iteks Euroopa Liitu. Raamatu eesm?rk ei ole kajastada uute tehnoloogiate k?iki m?jusid. Tehnoloogia areng tekitab k?ll paljut?otavaid v?imalusi, kuid minu eesm?rk on t?sta esile selle arenguga kaasnevad ohud. Kuna tehnoloogilist revolutsiooni vedavad ?ri?hingud ja ettev?tjad laulavad oma loomingule kiidulaulu, on sotsioloogid, ?losoo?d ning ajaloolased nagu mina need, kes peavad h?irekella l??ma ja selgitama, mis k?ik v?ib valesti minna. Olles esmalt visandanud probleemid, millega meil tuleb silmitsi seista, uurime raamatu teises osas suurt hulka v?imalikke vastuseid neile v?ljakutsetele. Kas Facebooki tarkvarainsenerid suudaksid kasutada tehisintellekti, et luua ?lemaailmne kogukond, mis tagaks inimeste vabaduse ja v?rdsuse? V?i on ehk vastus ?leilmastumise ?mberp??ramine ja rahvusriikide uus v?imestamine? V?ib-olla peaksime veel kaugemale tagasi minema ja ammutama lootust ning tarkust vanade religioossete traditsioonide varasalvest? Raamatu kolmandas osas n?eme, et hoolimata enneolematutest tehnoloogilistest v?ljakutsetest ja s?gavatest poliitilistest erimeelsustest, suudab inimkond selle olukorraga toime tulla juhul, kui suudame hirme ohjeldada ja oma vaadetes veidi m??dukamad olla. Selles osas uuritakse, mida saaks ette v?tta terrorismiohu, ?hvardava maailmas?ja ning eelarvamuste ja vihaga, mis niisuguseid kon?ikte toidavad. Raamatu neljas osa k?sitleb t?ej?rgsust ning selles k?sitakse, mil m??ral suudame ?lemaailmseid arenguid ?ldse m?ista ja eba?iglust ?iglusest eristada. Kas Homo sapiens suudab enda loodud maailmast enam aru saada? Kas on veel olemas selge piir, mis tegelikkust kujutlustest eristaks? Viimases, viiendas osas p?imin m?ttel?imed kokku ja vaatlen laiemalt, milline on elu peataoleku ajastul, kui vanad lood enam ei kehti ja nende asemele ei ole seni ?htegi uut tekkinud. Kes me oleme? Mida oma eluga peale peaksime hakkama? Milliseid oskusi me vajame? Kui v?tta arvesse k?ike, mida me teame ja ka ei tea teaduse, jumala, poliitika ning religiooni kohta, siis mida v?ime selle taustal ?elda elu m?tte kohta praegu? See v?ib k?ll k?lada ?lem??ra ambitsioonikalt, kuid Homo sapiens ei saa enam oodata. Filosoo?a, religiooni ja teaduse aeg saab otsa. Inimesed on vaielnud elu m?tte ?le tuhandeid aastaid. Me ei saa seda arutelu l?putult j?tkata. Seda ei luba terendav majanduskriis, massih?vitusrelvadest tuleneva ohu suurenemine ega ka uute murranguliste tehnoloogiate esilet?us. Veel t?htsam on, et tehisintellekt ja biotehnoloogia v?imaldavad inimkonnal elu uuesti m?testada ning ?mber korraldada. Peagi tuleb kellelgi otsustada, kuidas seda v?imu kasutada, toetudes sealjuures m?nele varjatud v?i selgesti v?ljendatud loole elu m?ttest. Filosoo?d on v?ga kannatlikud inimesed, insenerid on kannatamatumad, kuid investorid on k?ige l?bematumad. Kui te ei tea, mida elu kavandamises peituva v?imuga peale hakata, siis turuj?ud ei oota tuhat aastat, kuni te mingi vastuse leiate. Turu n?htamatu k?si surub teile peale omaenda pimeda vastuse. Kui te ei taha, et elu tulevik s?ltuks tuluaruannete armust, on teil vaja selget arusaama, mis on elu m?te. Raamatu viimases peat?kis luban endale m?ne isikliku t?helepaneku ja r??gin nagu ?ks sapiens teisega enne, kui eesriie meie liigi ees l?plikult sulgub ning algab t?iesti teistsugune draama. Enne sellele intellektuaalsele r?nnakule asumist tahaksin r?hutada ?ht t?htsat asjaolu. Suur osa raamatust k?sitleb liberaalse maailmavaate ja demokraatliku valitsuskorralduse kitsaskohti. Ma ei tee seda liberaalse demokraatia kuidagi eriomaselt problemaatiliseks pidamise t?ttu, vaid kuna leian, et tegu on seni ?he edukama ja paindlikuma poliitilise mudeliga, mille inimesed n??dismaailma probleemidega toimetulemiseks on loonud. Kuigi see ei pruugi sobida igasse ?hiskonda ega ?hiskonna igasse arenguastmesse, on see t?estanud oma v??rtust rohkemates ?hiskondades ja olukordades kui ?kski alternatiiv. Meie ees seisvaid uusi raskusi vaadeldes on seega h?davajalik m?ista liberaalse demokraatia piire ja uurida, kuidas saaksime selle praegusi institutsioone kohandada ning parandada. Kahjuks valitseb praeguses poliitilises olukorras oht, et igasuguse kriitilise l?henemise liberalismile ja demokraatiale rakendavad kohe oma vankri ette autokraatlikud ning kitsarinnalised liikumised, mis ei ole huvitatud avatud arutelust inimkonna tuleviku ?le, vaid ?ksnes liberaalse demokraatia halba valgusse seadmisest. Need liikumised arutavad suurima heameelega liberaalse demokraatia probleeme, kuid nende enda vastu suunatud kriitikasse suhtuvad nad samah?sti kui t?isleppimatusega. Autorina seisin seega raske valiku ees. Kas r??kida avalikult, mida ma arvan, ja riskida, et mu s?nad v?idakse kontekstist v?lja rebida ning kasutada neid tekkivate autokraatiate ?igustamiseks? V?i ennast ise tsenseerida? Mitteliberaalsete valitsemisviiside tunnus on, et need kitsendavad s?navabadust isegi v?ljaspool oma piire. Sellise valitsemiskorralduse leviku t?ttu muutub kriitiline m?tlemine meie liigi tuleviku ?le ?ha ohtlikumaks. P?rast m?ningast kaalutlemist otsustasin vaba arutelu kasuks. Liberaalset mudelit kritiseerimata ei saa me selle puudusi parandada ega selle juurest edasi liikuda. Kuid pidage palun meeles: raamat sai s?ndida ?ksnes eeldusel, et inimesed on veel v?rdlemisi vabad m?tlema, mida nad tahavad, ja v?ljendama end nii, nagu nad soovivad. Kui see raamat tundub teile v??rtuslikuna, peaksite ka s?navabadust v??rtustama. I OSA Tehnoloogiline v?ljakutse Inimkond on kaotamas usku viimastel aastak?mnetel ?lemaailmses poliitikas valitsenud liberaalsesse loosse ajal, mil biotehnoloogia ja infotehnoloogia j?udude liitmine asetab meid ?he k?ige suurema v?ljakutse ette, millega inimkond kunagi silmitsi on seisnud 1. Illusioonide purunemine Ajaloo l?pp l?kkub edasi Inimesed m?tlevad pigem lugudes kui faktides, arvudes v?i v?rrandites ja mida lihtsam lugu, seda parem. Igal ?ksikinimesel, inimr?hmal ja rahval on oma lood ning m??did. Kuid 20. sajandil s?nastas maailma eliit New Yorgis, Londonis, Berliinis ja Moskvas kolm suurt lugu, mis pidid ?ra seletama kogu mineviku ning ennustama kogu maailma tulevikku. Need olid fa?istlik lugu, kommunistlik lugu ja liberaalne lugu. Fa?istlik lugu seletas ajalugu v?itlusena rahvaste vahel ning unistas maailmast, mida valitseb vaid ?ks inimr?hm, kes k?ik teised allutab. Kommunistlik lugu seletas ajalugu v?itlusena ?hiskonnaklasside vahel ja unistas maailmast, kus k?iki inimr?hmi ?hendab ?ks ?hiskondlik s?steem, mis kas v?i vabaduse hinnaga v?rdsuse tagab. Liberaalne lugu seletas ajalugu v?itlusena vabaduse ja t?rannia vahel ning unistas maailmast, kus k?ik inimesed tegutsevad vabalt ning rahumeelsena koos v?imalikult v?ikese keskse v?imu all, isegi kui sellega kaasneb m?ningane ebav?rdsus. Kon?ikt nende kolme loo vahel saavutas haripunkti Teises maailmas?jas, mille tulemusel heideti fa?istlik lugu k?rvale. 1940. aastate l?pust kuni 1980. aastate l?puni oli maailm lahinguv?li kahe alles j??nud loo – kommunismi ja liberalismi – vahel. Siis varises kommunistlik lugu koost ning liberaalne lugu j?i ainsana valitsevaks teejuhiks inimkonna minevikku ja asendamatuks k?siraamatuks maailma tuleviku kohta – v?hemalt nii n?is see maailma eliidile. Liberaalne lugu ?listab vabaduse v??rtust ja j?udu. Selle j?rgi elas inimkond tuhandeid aastaid r?huvate valitsemisviiside all, mis andsid inimestele ?ksikud poliitilised ?igused, majanduslikud v?imalused ja isikuvabadused ning piirasid tugevalt isikute, ideede ja kaupade vaba liikumist. Kuid inimesed v?itlesid vabaduse eest ning aegam??da v?ttis see ka v?imust. J?hkraid diktatuure asendasid demokraatlikud valitsused. Vaba ettev?tlus asendas majanduspiiranguid. Pimesi kuuletuvatele kitsarinnalistele preestritele ja minevikku kinni j??nud tavadele allumise asemel ?ppisid inimesed oma peaga m?tlema ning enda s?dant j?rgima. M??re, kraave ja okastraataedu asendasid maanteed, ?lipikad sillad ning kihavad lennujaamad. Samal ajal tunnistab liberaalne lugu, et maailmas ei ole sugugi k?ik korras ja paljud takistused n?uavad endiselt ?letamist. Suurt osa meie planeedist valitsevad t?rannid ja ka k?ige liberaalsemates riikides kannatavad paljud elanikud vaesuse, v?givalla ning r?humise all. Kuid me v?hemalt teame, mida teha, et neid probleeme lahendada: inimestele tuleb rohkem vabadust anda. Peame kaitsma inim?igusi, tagama k?igile valimis?iguse, looma vaba turu ja lubama inimestel, ideedel ja kaupadel maailmas v?imalikult vabalt liikuda. See liberaalne imerohi, mida on v?iksemate teisendustega tunnistanud ?htmoodi nii George W. Bush kui ka Barack Obama, ?tleb, et poliitiliste ja majanduslike s?steemide liberaliseerimist ning ?leilmastamist j?tkates tagame rahu ja heaolu k?igile.[1 - Vt nt George W. Bushi ametisse astumise k?ne aastal 2005, milles ta ?tles: „Need s?ndmused ja kaine m?istus viivad meid ?heainsa j?relduseni: vabaduse s?ilimine meie maal s?ltub ?ha enam vabaduse edust teistes riikides. Parim v?imalus maailmarahu saavutamiseks seisneb vabaduse levikus ?le kogu maailma.” Bush Pledges to Spread Democracy – CNN, 20.01.2005, http://edition.cnn.com/2005/ALLPOLITICS/01/20/bush.speech/ (k?lastatud 07.01.2018). Obama kohta vt nt tema viimane k?ne ?ROs: Reilly, Katie. Read Barack Obama’s Final Speech to the United Nations as President – Time, 20.09.2016, http://time.com/4501910/president-obama-united-nations-speech-transcript/ (k?lastatud 03.12.2017).] Progressi peatamatu v?iduk?iguga liituvad riigid saavad tasuks rahu ja j?ukuse ning seda ?sna peagi. Riigid, mis paratamatu saatuse vastu t?rguvad, kannatavad seni, kuni nemadki n?evad valgust, avavad piirid ja liberaliseerivad ?hiskonna, poliitika ja turu. See v?ib k?ll aega v?tta, aga l?puks on P?hja-Korea, Iraak ja El Salvador samasugused nagu Taani v?i Iowa. 1990. ja 2000. aastatel sai sellest loost ?lemaailmne mantra. Paljud valitsused Brasiiliast Indiani v?tsid ?le liberaalse l?henemise, p??des nii minna kaasa ajaloo k?igutamatu kulgemisega. Need, kes seda ei teinud, n?isid m??dunud ajastutest p?rit fossiilidena. 1997. aastal noomis Ameerika ?hendriikide president Bill Clinton enesekindlalt Hiina valitsust, ?eldes, et Hiina poliitika liberaliseerimisest keeldumine asetab Hiina ajaloos valele poolele.[2 - Neikirk, William ja Cloud, David S. Clinton. Abuses Put China „On Wrong Side of History” – Chicago Tribune, 30.10.1997, http://articles.chicagotribune.com/1997-10-30/news/9710300304_1_human-rights-jiang-zemin-chinese-leader (k?lastatud 03.12.2017).] Kuid alates 2008. aastal maailma tabanud majanduskriisist on ?ha enamate inimeste liberaalse loo pettekujutlused purunema hakanud. M??rid ja tulem??rid on j?lle moes. Vastuseis sisser?ndele ja kaubanduslepetele aina kasvab. N?iliselt demokraatlikud valitsused ??nestavad kohtus?steemi s?ltumatust, piiravad ajakirjandusvabadust ja kujutavad igasugust opositsiooni riigireetmisena. Ainuvalitsejad riikides nagu T?rgi ja Venemaa katsetavad uut t??pi mitteliberaalse demokraatiaga ning koguni diktatuuriga. Praegu julgeksid vaid v?hesed t?ie enesekindlusega v?ita, et Hiina Kommunistlik Partei asetseb ajaloos valel poolel. 2016. aasta, mil ?hendkuningriigis toimus rahvah??letus riigi lahkumise ?le Euroopa Liidust ja Ameerika ?hendriikide presidendiks valiti Donald Trump, t?histas aega, kui pettekujutluste purunemise hiidlaine tabas L??ne-Euroopa ning P?hja-Ameerika paduliberaalseid riike. Kui m?ni aasta tagasi ?ritasid ameeriklased ja eurooplased endiselt relvade abil Iraaki ning Liib?at liberaliseerida, siis praegu peavad paljud inimesed Ameerika ?hendriikides Kentuckys ja Inglismaal Yorkshire’is liberaalset arusaama soovimatuks v?i saavutamatuks. On neid, kellele on hakanud meeldima vana hierarhiline maailmakord, ning nad ei taha loobuda oma rassist, rahvusest v?i soost tulenevatest ees?igustest. Teised on (kas ?igesti v?i ekslikult) j?udnud j?reldusele, et liberaliseerimine ja ?leilmastamine kujutavad hiiglaslikku v?ljapressimist, mis peab rahvahulkade kulul ?lal ning toetab tillukest paremikku. Aastal 1938 anti inimestele valida kolme loo vahel, aastal 1968 kahe loo vahel ja aastal 1998 n?is alles olevat vaid ?ks lugu; praegu aga ei ole meil enam ?htki lugu. Pole ime, et liberaalsed eliidid, kes valitsesid viimastel aastak?mnetel suurt osa maailmast, on ?okiseisundis ja segaduses. Elu koos ?he looga on k?ige kindlam. K?ik on ilmselge. Ilma ?hegi loota j??mine on aga hirmutav. Miski ei tundu enam loogiline. Natuke nagu N?ukogude nomenklatuur 1980. aastatel, ei m?ista ka liberaalid, kuidas ajalugu saab kindlaks m??ratud kursilt k?rvale kalduda ning neil puudub teine arusaam tegelikkuse t?lgendamiseks. Suuna kaotamine paneb nad m?tlema apokal?ptilistes terminites, nagu t?hendaks ajaloo k?rvalekaldumine kujuteldava ?nneliku l?pu poole viivalt teelt paratamatult maailma l?ppu. Suutmata tegelikku olukorda aduda, t?ituvad meeled katastroo?stsenaariumidega. Nii nagu inimene, kes kujutab ette, et ?ge peavalu t?hendab pahaloomulist ajukasvajat, nii kardavad paljud liberaalid, et Brexit ja Donald Trumpi esilekerkimine kuulutavad ette inim?hiskonna l?ppu. S??skede tapmisest m?tete tapmiseni Sihituse ja l?heneva hukatuse tunde muudab veel teravamaks tehnoloogiline areng. Liberaalne poliitiline korraldus loodi t??stusajastul, et hallata aurumootorite, naftat??tlemistehaste ja telerite maailma. Sellel on revolutsioonidega info- ja biotehnoloogias raske toime tulla. Nii poliitikutel kui ka valijatel on keeruline uusi tehnoloogiaid hoomata, nende plahvatusohtliku v?imekuse rihtimisest r??kimata. 1990. aastatest on internet muutnud maailma arvatavasti rohkem kui miski muu, kuid interneti-revolutsiooni eestvedajateks olid pigem tarkvarainsenerid kui parteid. Kas te olete kunagi valimistel internetile oma h??le andnud? Demokraatlik korraldus ?ritab endiselt taibata, mis toimub, ning sel puuduvad paljuski vahendid, et tulla toime eesootavate vapustustega nagu tehisintellekti pealetung ja plokiahela (ingl blockchain) v?iduk?ik. Juba praegu on arvutid muutnud ?nantss?steemi nii keeruliseks, et ?ksnes v?hesed suudavad sellest aru saada. Tehisintellekti t?iustudes v?ime peagi j?uda niikaugele, et ?kski inimene ei saa enam rahaasjadest sotti. Milline m?ju on sellel poliitilistele arengutele? Kas te kujutate ette valitsust, mis ootab vaguralt, kuni mingi algoritm selle eelarve v?i uue maksureformi heaks kiidab? Samal ajal v?ivad partnerv?rkude (P2P) hallatavad plokiahelad ja kr?ptovaluutad nagu bitcoin kogu rahas?steemi t?ielikult ?mber kujundada nii, et ??rmuslikud maksureformid muutuvad v?ltimatuks. N?iteks v?ib dollarite maksustamine muutuda v?imatuks v?i ?learuseks, sest enamik tehinguid t?hendab info vahetamist, millega ei kaasne rahvusvaluuta selgelt j?lgitavat liikumist ?hest k?est teise. Valitsustel tuleb seega leiutada v?ib-olla t?iesti uut laadi maksud, n?iteks informatsioonile kehtestatav infomaks, mida tasutakse samuti infos, mitte dollarites. Kas poliitiline korraldus suudab kriisiga toime tulla enne, kui sellel raha otsa saab? Veel t?htsam on, et info- ja biotehnoloogia paarisrevolutsioon ei pruugi ?mber kujundada ?ksnes majandust ning ?hiskonda, vaid ka meie kehad ja meele. Inimesed on ajaloo jooksul ?ppinud k?ll valitsema maailma enda ?mber, kuid oma sisemaailma pole nad suutnud seni kuigiv?rd kontrolli alla saada. Me oskame ehitada paisu ja peatada j?e voolamist, aga me ei oska peatada keha vananemist. Me oskame luua niisutuss?steeme, aga meil pole seni olnud aimugi, kuidas luua aju. Kui s??sk meie k?rva ??res piniseb, siis oskame selle maha l??a, aga kui mingi m?te meil peas kumiseb ega lase meil magada, ei oska suurem osa meist seda m?tet vagaseks teha. Revolutsioonid info- ja biotehnoloogias annavad meile kontrolli sisemaailma ?le ning v?imaldavad meil luua ja toota elu. Me ?pime, kuidas ise aju luua, elu pikendada ja m?tteid vaigistada. Keegi ei tea, millised on selle k?ige tagaj?rjed. Inimesed on saanud alati paremini hakkama t??riistade leiutamise kui nende m?istliku kasutamisega. Paisuga j?ge taltsutada on lihtne, kuid hinnata selle sammu m?ju ?kos?steemile on tunduvalt raskem. Samamoodi on lihtsam meie meeles toimuvat ?mber suunata kui ette arvata, kuidas see meie ps??hikale ja meie sotsiaals?steemidele m?jub. Me omandasime ajaga v?ime v?list maailma enda huvides ?ra kasutada ning kujundada ?mber kogu planeet, kuid kuna me ei m?istnud ?lemaailmse ?koloogia keerukat s?steemi, on meie tehtud muudatused tahtmatult m?jutanud kogu ?kos?steemi ning me seisame ?koloogilise huku veerel. Eesootavatel sajanditel annavad bio- ja infotehnoloogia meile v?ime kasutada enda huvides ?ra sisemaailma ning iseend ?mber kujundada, kuid kuna me ei m?ista oma meele keerukat s?steemi, v?ivad tehtavad muudatused meie vaimse s?steemi nii segi l??a, et seegi v?ib kokku variseda. Bio- ja infotehnoloogia revolutsioonide taga seisavad insenerid, ettev?tjad ning teadlased, kes ei ole kuigi teadlikud oma otsuste poliitilistest tagaj?rgedest ja kes kindlasti ei esinda mitte kedagi. Kas parlamendid ja parteid v?iksid ohjad enda k?tte haarata? Praegu nii ei tundu. Tehnoloogiline murrang ei ole isegi poliitilise p?evakorra eesotsas. Nii oli 2016. aasta Ameerika ?hendriikide presidendivalimiste kampaanias peamine murrangulise tehnoloogiaga seotud teema Hillary Clintoni e-kirjadega seotud arutelu[3 - Demokraatliku Partei kandidaati 2016. aasta presidendivalimistel Hillary Clintonit (s 1947) s??distati eraserveri kasutamises salastatud informatsiooni sisaldava kirjavahetuse pidamiseks ajal, mil ta oli Ameerika ?hendriikide v?lisminister (2009–2013). 2016. aasta juulis l?petas F?deraalne Juurdlusb?roo (FBI) s??asja menetlemise, otsustades, et Clinton oli hooletu, kuid s??distust tema vastu siiski ei esitata. K?mmekond p?eva enne 11. novembri presidendivalimisi teatas FBI, et uurib uusi Clintoni e-kirju. Kuigi kaks p?eva enne valimisi teatas FBI, et nad ei muuda oma juulikuist otsust, leidis Demokraatlik Partei, et sellega kahjustati nende kandidaadi mainet presidendivalimistel. 2018. aasta suvel avaldatud ametliku uurimise tulemuste j?rgi polnud FBI Clintoni tegevuse uurimisel poliitiliselt motiveeritud. Siin ja edaspidi toimetaja m?rkused, kui pole osutatud teisiti.],[4 - Bradner, Eric. Hillary Clinton’s Email Controversy, Explained – CNN, 28.10.2016, http://edition.cnn.com/2015/09/03/politics/hillary-clinton-email-controversy-explained-2016/index.html (k?lastatud 03.12.2017).] ja hoolimata t??kohtade kadumise kohta k?ivast jutust, ei puudutanud kumbki kandidaat automatiseerimise v?imalikku m?ju t??turule. Donald Trump hoiatas valijaid, et mehhiklased ja hiinlased v?tavad ameeriklastelt t?? ning seet?ttu tuleb Mehhiko piirile ehitada m??r.[5 - Graham, Chris ja Midgley, Robert. Mexico Border Wall: What is Donald Trump Planning, How Much Will It Cost and Who Will Pay for It? – Telegraph, 23.08.2017, http://www.telegraph.co.uk/news/0/mexico-border-wall-donald-trump-planning-much-will-cost-will/ (k?lastatud 03.12.2017); Schuman, Michael. Is China Stealing Jobs? It May Be Losing Them, Instead – New York Times, 22.07.2016, https://www.nytimes.com/2016/07/23/business/international/china-jobs-donald-trump.html (k?lastatud 03.12.2017).] Ta ei hoiatanud valijaid kunagi, et algoritmid v?ivad nad t??kohtadest ilma j?tta, samuti ei teinud ta ettepanekut ehitada California piirile tulem??r. See v?ib olla ?ks p?hjus (kuigi sugugi mitte ainus), miks ka liberaalse l??ne tagalaks olevates riikides on valijad kaotamas usku liberaalsesse loosse ja demokraatlikusse arengusse. Tavainimesed ei pruugi tehisintellektist ega biotehnoloogiast aru saada, kuid nad aduvad, et tulevik l?heb neist m??da. 1938. aastal v?is tavalise inimese olukord N?ukogude Liidus, Saksamaal v?i Ameerika ?hendriikides olla k?ll t?bar, kuid v?hemasti kuulis ta pidevalt, et ta on maailmas k?ige t?htsam ja just tema ongi tulevik (seda loomulikult vaid juhul, kui ta oli „tavainimene”, mitte juut v?i aafriklane). Ta vaatas propagandaplakateid, millel kujutati ?ldjuhul kangelaslikes poosides s?ekaevureid, tehaset??lisi ja koduperenaisi, n?hes neil iseennast: „Seal plakatil olen mina! Ma olen tulevikukangelane!”[6 - Mitmete n?idete kohta 19. sajandist ja 20. sajandi algusest vt: Dobrenko, Jevgeni ja Naiman, Eric (toim). The Landscape of Stalinism: The Art and Ideology of Soviet Space. Seattle: University of Washington Press, 2003; Guttsman, W. L. Art for the Workers: Ideology and the Visual Arts in Weimar Germany. New York: Manchester University Press, 1997. Ulatuslikuma arutelu kohta vt nt: Cull, Nicholas John. Propaganda and Mass Persuasion: A Historical Encyclopedia, 1500 to the Present. Santa Barbara: ABC-CLIO, 2003.] T?nap?eval tunneb tavainimene end ?ha t?htsusetumana. TED (technology, entertainment, design – tehnoloogia, meelelahutus, disain) konverentside k?nedes, valitsuse m?ttekodades ja k?rgtehnoloogia konverentsidel pillatakse ?hinal hulga salap?raseid s?nu: globaliseerumine, plokiahel, geenitehnoloogia, tehisintellekt, masin?pe, mida tavainimesed ei oska kuidagi endaga seostada. Liberaalne lugu oli tavaliste inimeste lugu. Kuidas v?iks see j??da t?henduslikuks k?borgide ja v?rgustatud algoritmide maailmas? 20. sajandil t?stsid rahvahulgad m?ssu enda ?rakasutamise vastu ning p??dsid anda oma kandvale osale majanduses ka poliitilise j?u. N??d kardavad rahvahulgad t?htsusetuks muutumist ja kasutavad palavikulise ?hinaga neile veel alles j??nud poliitilist j?udu enne, kui on liiga hilja. Brexit ja Trumpi v?imuletulek v?ivad osutada traditsioonilistele sotsialistlikele revolutsioonidele vastanduvat suunda. Venemaa, Hiina ja Kuuba revolutsioonid s?ltusid inimestest, kes olid h?davajalikud majandusele, kuid kel puudus poliitiline v?im; 2016. aastal toetasid Trumpi ja Brexitit suuresti inimesed, kel oli endiselt poliitilist m?juj?udu, kuid kes kartsid kaotada majanduslikku v??rtust. V?ib-olla ei ole 21. sajandi rahvarahutused suunatud inimesi kurnava majanduseliidi vastu, vaid majanduseliidi vastu, kelle jaoks inimesed on ?leliigsed.[7 - Selle t?lgenduse kohta vt: Tharoor, Ishaan. Brexit: A modern-day Peasants’ Revolt? – Washington Post, 25.06.2016, https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2016/06/25/the-brexit-a-modern-day-peasants-revolt/?utm_term=.9b8e81bd5306; Curtice, John. US election 2016: The Trump–Brexit voter revolt – BBC, 11.11.2016, http://www.bbc.com/news/election-us-2016–37943072.] See v?ib olla juba ette kaotatud lahing. T?htsusetuse vastu on tunduvalt raskem v?idelda kui ?rakasutamise vastu. Liberaalne f??niks See pole sugugi esimene kord, kui liberaalne demokraatia seisab silmitsi usalduskriisiga. Ajast, mil see lugu 19. sajandi teises pooles ?lemaailmse m?juj?u saavutas, on seda korrap?raselt tabanud ka kriisid. ?leilmastumise ja liberaliseerimise esimene ajaj?rk l?ppes tapatalgutega Esimeses maailmas?jas, mil imperialistlik v?imupoliitika peatas progressi ?lemaailmse v?iduk?igu. Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmisele Sarajevos[8 - Austria-Ungari troonip?rija Franz Ferdinandi m?rva 28. juunil 1914 Sarajevos peetakse Esimese maailmas?ja p?hiajendiks.] j?rgnenud p?evadel ilmnes, et suurv?imud uskusid meelsamini imperialismi kui liberalismi ning maailma vaba ja rahumeelse kaubanduse abil ?heks liitmise asemel keskendusid nad sellele, et alistada endale toore j?uga veel suurem t?kk maakerast. Kuid liberalism elas selle aja ?le ja v?ljus ajalookeerisest tugevamana kui varem, lubades, et see oli „s?da, mis l?petas k?ik s?jad”. V?idetavalt n?itas see enneolematu verevalamine inimkonnale, milline oli imperialismi koletu hind ja inimesed olid n??d l?puks ometi valmis looma uue maailmakorra, mis tugineks vabaduse ning rahu p?him?tetele. Siis tuli Hitleri ajahetk, kui 1930. aastatel ja 1940. aastate alguses n?is fa?ism l?hikese aja v?ltel lausa vastupandamatuna. Selle ohu k?rvaldamine juhatas sisse j?rgmise kriisi. Che Guevara ajahetkel n?is 1950. ja 1970. aastatel taas kord, et liberalism p?sis vaevu jalul ning tulevik oli kommunismi p?ralt. L?puks oli ikkagi kommunism see, mis kokku varises. Kaubanduskeskus osutus Gulagist mitu korda tugevamaks. Veel t?htsam oli, et liberaalne lugu osutus vastastest palju paindlikumaks ja d?naamilisemaks. See saavutas imperialismi, fa?ismi ja kommunismi ?le v?idu, v?ttes neilt ?le m?ne nende parima idee ning v?tte. Eelk?ige ?ppis liberaalne lugu kommunismilt empaatiat suurendama ja vabaduse k?rval ka v?rdsust v??rtustama. Alguses hoolis liberaalne lugu peaasjalikult keskklassi kuuluvate Euroopa meeste vabadustest ja ees?igustest ning n?is t??lisklassi, naiste, v?hemuste ja mitte-l??nlaste rasket olukorda eiravat. Kui ?hendkuningriik ja Prantsusmaa 1918. aastal ?hinal vabadusest r??kisid, ei pidanud nad silmas oma ?lemaailmsete impeeriumide alamaid. N?iteks vastati India enesem??ramis?iguse n?uetele 1919. aastal Amritsari tapatalgutega, mille k?igus Briti armee tappis sadu relvastamata meeleavaldajaid. Veel Teise maailmas?ja j?rel oli l??ne liberaalidel endiselt v?ga raske oma v?idetavalt universaalseid v??rtusi mitte-l??nlastele kohaldada. N?iteks oli ?ks esimesi asju, mida hollandlased viis aastat kestnud r?nga natsiokupatsiooni alt 1945. aastal vabanedes tegid, armee taastamine ja selle saatmine teisele poole maakera, et taastada oma v?im Hollandi endises koloonias – Indoneesias. Kui 1940. aastal loobusid hollandlased iseseisvusest juba neli p?eva kestnud vastupanu j?rel, siis Indoneesia iseseisvuse mahasurumise nimel v?itlesid nad ?le nelja pika ja piinarikka aasta. Pole ime, et paljud rahvuslikud vabastusliikumised k?ikjal maailmas panid lootuse pigem kommunistlikule Moskvale ja Pekingile kui vabaduse isehakanud eestseisjatele l??nes. Aegam??da suutis liberaalne lugu siiski oma silmapiiri avardada ning j?udis v?hemalt teoorias eranditult k?igi inimeste vabaduste ja ?iguste v??rtustamiseni. Vabaduse ulatusala laienedes m?istis liberaalne lugu ka kommunismile omaste hoolekandes?steemide t?htsust. Ilma teatava ?hiskondliku turvav?rgustikuta ei ole vabadusest suuremat kasu. Sotsiaaldemokraatlikud heaoluriigid sidusid demokraatia ja inim?igused riigi rahastatud hariduse ning tervishoiuteenustega. Koguni padukapitalistlikud Ameerika ?hendriigid on m?istnud, et vabaduse kaitsmine n?uab v?hemalt mingisuguseid riiklikke hoolekandeteenuseid. N?lgivatel lastel ei ole ?ldse vabadusi. 1990. aastate alguses kuulutasid nii m?tlejad kui ka poliitikud „ajaloo l?ppu”, kinnitades enesekindlalt, et k?ik senised suured poliitilised ja majanduslikud k?simused on leidnud lahenduse ning demokraatiast, inim?igustest, vabast turust ja riiklikest hoolekandeteenustest koosnev t?iustatud liberaalne pakett on end l?plikult kehtestanud. N?is, et see pakett oli m??ratud levima ?le kogu maailma, ?letama k?ik takistused, kaotama rahvusriikide piirid ja muutma inimkonna ?heks vabaks ?lemaailmseks kogukonnaks.[9 - K?ige kuulsam selline allikas on loomulikult Fukuyama, Francis. The End of History and the Last Man. London: Penguin, 1992. (Eesti keeles ilmunud Margus Enno, Tanel Saimre, Hille Salu??re ja Hiie Tamme t?lkes. Vt Fukuyama, Francis. Ajaloo l?pp ja viimane inimene. Tallinn: T?nap?ev, 2002.)] Kuid ajalugu ei l?ppenud ning Franz Ferdinandi, Hitleri ja Che Guevara ajahetke j?rel oleme j?udnud Trumpi hetke. Kuid seekord ei seisa liberaalne lugu vastamisi sidusa ideoloogilise vastasega, nagu kunagi olid imperialism, fa?ism v?i kommunism. Trumpi hetk on mitu korda nihilistlikum. Kui 20. sajandi peamistel m?ttevooludel ja liikumistel oli visioon, mis h?lmas kogu inimkonda – olgu selleks siis ?lemaailmne v?im, revolutsioon v?i vabastamine –, siis Donald Trump midagi sellist ei paku. Vastupidi. Tema keskne s?num on, et Ameerika ?lesanne ei ole mingit ?lemaailmset visiooni s?nastada ega edendada. Niisamuti ei ole ka ?hendkuningriigi Brexiti liikumise esindajatel Lahti?hendatud Kuningriigi tuleviku kohta selget plaani: Euroopa ja maailma tulevik j??b nende n?gemisulatusest v?ljapoole. Suurem osa Trumpi ja Brexiti poolt h??letanud inimestest ei h?ljanud sellega kogu liberaalset paketti, esmajoones kaotasid nad usu selle ?leilmastumist puudutavasse ossa. Nad usuvad endiselt demokraatiasse, vabasse turgu, inim?igustesse ja ?hiskondlikusse vastutusse, kuid leiavad, et need head ideed peaksid p?sima riigi piirides. Nad usuvad, et parim moodus Yorkshire’is v?i Kentuckys valitseva vabaduse ja heaolu s?ilitamiseks on ehitada nende piirile m??r ning kohaldada v?lismaalaste suhtes mitteliberaalset poliitikat. T?usva suurv?imu Hiina l?henemine on peaaegu vastupidine: sisepoliitikas on riik liberaliseerimisega endiselt v?gagi ettevaatlik, kuid suhtluses ?lej??nud maailmaga on riik omaks v?tnud palju liberaalsema l?henemise. Kui t?ele au anda, siis vabakaubanduse ja rahvusvahelise koost?? vallas n?ib just Hiina president Xi Jinping Obama tegeliku j?reltulijana. Marksismi-leninismi tagaplaanile asetanud Hiina paistab liberaalse rahvusvahelise korraga pigem rahul olevat. Uuesti esilekerkiv Venemaa n?eb end ?lemaailmse liberaalse korra tunduvalt j?ulisema vastasena, kuid hoolimata s?jalise j?u taastamisest on riik ideoloogilises plaanis pankrotis. Vladimir Putin on kahtlemata menukas nii Venemaal kui ka mitmesuguste parempoolsete liikumiste hulgas ?le kogu maailma, kuid tal puudub ?leilmne maailmavaade, mis v?iks k?netada t??tuid hispaanlasi, rahulolematuid brasiillasi ja lihtsameelseid Cambridge’i ?li?pilasi. Venemaa pakub k?ll liberaalsele demokraatiale alternatiivi, kuid seda uut mudelit ei saa kuidagi pidada sidusaks poliitiliseks ideoloogiaks. Pigem on tegu poliitilise praktikaga, kus teatud hulk oligarhe monopoliseerib riigi j?ukuse ja v?imu ning kasutab seej?rel kontrolli meedia ?le, et varjata oma toiminguid ning kindlustada oma v?imu. Demokraatia tugineb Abraham Lincolni p?him?ttele: „Sa v?id lollitada k?iki inimesi m?nda aega ja m?nd inimest kogu aeg, kuid sa ei saa lollitada k?iki inimesi kogu aeg.” Kui valitsus on korrumpeerunud ega suuda rahva elu parandada, siis saab k?llaldaselt suur hulk kodanikke sellest l?puks aru ning valitsus vahetatakse v?lja. Kuid valitsuse kontroll meedia ?le ??nestab Lincolni loogikat, sest see ei lase inimestel t?de n?ha. Meedia monopoliseerinud valitsev oligarhia v?ib ikka ja j?lle oma vead teiste kaela ajada ning juhtida rahva t?helepanu v?lis-ohtudele – olgu need siis tegelikud v?i kujuteldavad. Sellise oligarhia all elades on alati mingi kriis, mis on t?htsam kui niisugused igavad teemad nagu tervishoid ja keskkonnareostus. V?lisohu v?i v?imaliku riigip??rde valguses pole kellelgi aega muretseda ?lerahvastatud haiglate ja reostatud j?gede p?rast. Tagades lakkamatu kriiside voo, v?ib korrumpeerunud oligarhia valitsemist l?pmatuseni pikendada.[10 - Dawisha, Karen. Putin’s Kleptocracy. New York: Simon & Schuster, 2014; Snyder, Timothy. The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America. New York: Tim Duggan Books, 2018; Garrels, Anne. Putin Country: A Journey Into the Real Russia. New York: Farrar, Straus & Giroux, 2016; Myers, Steven Lee. The New Tsar: The Rise and Reign of Vladimir Putin. New York: Knopf Doubleday, 2016.] Kuigi oligarhia mudel on tegelikkuses osutunud eluj?uliseks, ei meeldi see kellelegi. Erinevalt teistest ideoloogiatest, mis uhkusega oma arusaamu esitlevad, ei ole valitsevad oligarhiad oma tegude ?le kuigi uhked ja kalduvad kasutama suitsukatteks teisi ideoloogiaid. Nii teeskleb Venemaa demokraatiat ning selle ladvik vannub truudust pigem Vene rahvusluse ja ?igeusu v??rtustele kui oligarhiale. Prantsuse ja ?hendkuningriigi parem??rmuslased v?ivad k?ll toetuda Venemaa abile ning v?ljendada Putini vastu imetlust, kuid isegi nende valijad ei taha elada riigis, mis tegelikult Vene mudelit j?ljendaks – riigis, kus k?ikjal lokkab korruptsioon, teenused ei toimi, puudub ?igusriik ja valitseb tohutu ebav?rdsus. M?ningate uurimuste j?rgi on Venemaa majanduslikult ?ks k?ige ebav?rdsemaid riike maailmas: 87 protsenti kogu riigi j?ukusest on koondunud k?mne protsendi k?ige rikkamate inimeste k?tte.[11 - Credit Suisse, Global Wealth Report 2015, 53, https://publications.credit-suisse.com/tasks/render/?le/??leID=F2425415-DCA7-80B8-EAD989AF-9341D47E (k?lastatud 12.03.2018); Novokmet, Filip, Piketty, Thomas ja Zucman, Gabriel. From Soviets to Oligarchs: Inequality and Property in Russia 1905–2016 – World Wealth and Income Database, juuli 2017, http://www.piketty.pse.ens.fr/?les/NPZ2017WIDworld.pdf (k?lastatud 12.03.2018); Walker, Shaun. Unequal Russia – Guardian, 25.04.2017, https://www.the-guardian.com/inequality/2017/apr/25/unequal-russia-is-anger-stirring-in-the-global-capital-of-inequality (k?lastatud 12.03.2018).] Kui paljud t??lisklassi kuuluvad Rahvusrinde[12 - 2018. aasta juunis nimetati erakond ?mber Rahvuslikuks Liiduks (pr Rassemblement National).] toetajad tahaksid sellise j?ukuse jaotumise mustri ?le v?tta ka Prantsusmaal? Inimesed h??letavad jalgadega. Maailmas reisides olen paljudes riikides kohanud suurt hulka inimesi, kes tahaksid suunduda elama Ameerika ?hendriikidesse, Saksamaale, Kanadasse v?i Austraaliasse. Olen kohanud ka m?nda, kes tahaks kolida Hiinasse v?i Jaapanisse. Kuid ma ei ole veel kohanud kedagi, kes unistaks Venemaale elama asumisest. Mis puudutab „?lemaailmset islamit”, siis k?netab see eelk?ige neid, kes selle r?pes on s?ndinud. See v?ib k?ll k?ita m?ningaid inimesi S??rias ja Iraagis ning ehk ka ?hiskonnast v??randunud moslemitest noori Saksamaal ja ?hendkuningriigis, kuid pole kuigi t?en?oline, et Kreeka v?i L?una-Aafrika, r??kimata Kanadast v?i L?una-Koreast, liituks probleemide lahendamiseks ?lemaailmse kalifaadiga. Ka sel juhul h??letavad inimesed jalgadega. Iga moslemist nooruki kohta, kes suundub Saksamaalt L?his-Itta, et elada islami teokraatia all, tuleb arvatavasti sadu L?his-Ida noori, kes hea meelega teeksid l?bi vastupidise teekonna ja alustaksid uut elu liberaalsel Saksamaal. See v?ib osutada, et praegune usalduskriis on eelnenutega v?rreldes v?iksem. Iga liberaal, kelles viimaste aastate s?ndmused meeleheidet tekitavad, peaks endale meelde tuletama, kui palju hullemana n?is elu aastal 1918, 1938 v?i 1968. L?hiaastatel ei n?e me arvatavasti liberaalse loo t?ielikku h?lgamist, vaid pigem ?leminekut „etteantud men?? l?henemiselt” „bu?et’ m?tteviisile”. K?imasolevaid arenguid on raske m?ista osalt seet?ttu, et liberalism ei ole kunagi olnud ?het?henduslik. Liberalism hindab vabadust, kuid vabaduse t?hendus s?ltub kontekstist. Nii v?ib vabadus seisneda ?he inimese jaoks vabades valimistes ja demokratiseerimises. Teine aga arvab, et vabadus on seotud kaubanduskokkulepete ja ?leilmastumisega. Kolmanda jaoks seostub see geiabielude ja abordiga. Liberalism pakub mitmesuguseid l?henemisi majanduses, poliitikas ja eraelus ning seda nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. J?rgnev tabel v?tab kokku liberalismi p?hielemendid: Liberalismi men?? Viimastel aastak?mnetel maailmas valitsenud liberaalne lugu v?itis, et k?igi kuue osa vahel valitsevad tugevad olemuslikud seosed. ?ks ei saa olemas olla teiseta, sest areng ?hes valdkonnas muudab selle h?davajalikuks teisteski valdkondades ning ?htlasi elavdab seda. N?iteks ei saa vaba turg edukalt toimida vabade valimisteta – demokraatiata hakkaks turge peagi m?jutama onupojapoliitika ning korruptsioon valitsuses. Samamoodi edendab sooline v?rd?iguslikkus rahvusvahelist rahu – ?ldjuhul ?hutavad s?du tagant patriarhaalsed v??rtused ja macho-poliitikud. ?leilmne l?imumine k?ib omakorda k?sik?es ?ksikute tarbijate vabadusega – minu isiklik vabadus on suurem, kui mul on v?imalus valida kolme kohaliku kaubam?rgi asemel saja rahvusvahelise kaubam?rgi vahel. Ja nii edasi. Seega, kui riik tahab nautida ?ht rooga liberalismi etteantud men??st – n?iteks majandusvabadust –, peab see tellima ka k?ik ?lej??nud road. T?nap?evaseid populistlikke ja rahvuslikke liikumisi k?ikjal maailmas ?hendab asjaolu, et kuigi nad v?idavad end olevat liberalismi vastu, ei heida ?kski neist liberalismi t?ielikult k?rvale. Pigem loobuvad nad sellisest l?henemisest, mis toetub etteantud men??le ning tahavad valida liberaalsest bu?et’st v?lja just need palad, mis on k?ige rohkem nende maitse j?rgi. Nii on Trump endiselt v?gagi vaba turu ja erastamise poolt, kuid ta usub, et v?ib neid endale lubada olenemata sellest, et ta ??nestab samal ajal mitmepoolset koost??d ning koguni vabakaubandust. Hiina toetab vabakaubandust ja riigi „?ks v??nd, ?ks tee”[13 - Hiina president Xi Jinping kuulutas nn Uue Siiditee projekti v?lja 2013. aastal. Projekt koosneb kavandi j?rgi kahest osast. Esimene on L??ne-Hiinast algav ja m??da maismaad kulgev marsruut, mis l?biks Euroopasse j?udmiseks Kesk-Aasiat ja L?his-Ida. Teine on meretee, mille trajektoor l?heks ?mber Kagu-Aasia, P?rsia lahe ning Aafrika kirdetipu. Meremarsruuti t?histab seejuures nimetus „tee”, maismaa oma aga „v??”. Hiina on kulutanud hiigelsummasid riigi taristu, eriti raudteetranspordi arendamiseks ning investeeringuteks Uue Siiditee marsruudile j??vatesse riikidesse Aasias, Euroopas, Aafrikas, L?his-Idas ja ka Ladina-Ameerikas. Osa vaatlejaid peab kunagisele ?itsvale Siiditee kaubateele viitava projekti eesm?rgiks Hiina majandusliku m?juv?imu ja seel?bi ka poliitilise m?juv?imu suurendamist.] plaan on ?ks ambitsioonikaimaid ?leilmastumisega seotud projekte, kuid vabade valimiste ideest pole riik sugugi nii vaimustunud. ?hendkuningriigi Brexiti pooldajad toetavad demokraatiat ning neil pole midagi individualismi vastu, kuid neile ei meeldi m?te mitmepoolsest koost??st ja rahvusvahelistele organisatsioonidele liiga suure v?imu andmisest. Ungari peaminister Viktor Orb?n on nimetanud oma valitsemisviisi mitteliberaalseks demokraatiaks, v?ites, et Ungaris saab korraldada vabu valimisi ilma, et selleks oleks vaja seista n?iteks v?hemuste ?iguste, mitmekesisuse ja individualismi eest. Roog, mida peaaegu k?ik v?hemalt teoorias tahavad, on rahumeelsed rahvusvahelised suhted. See on liberaalse bu?et’ ?okolaaditort. Roog, mida peaaegu mitte keegi ei taha – ehk ?lemaailmne seller –, on immigratsioon. Ka demokraatia, individualismi ja mitmepoolse koost?? k?ige tulisemad poolehoidjad pole eriti huvitatud liiga paljude sisser?ndajate vastuv?tmisest. Seda, kas bu?et’ stiilis l?henemine eluj?uliseks osutub, n?itab alles tulevik. Sarnasus toidumaailmaga v?ib olla eksitav. Restorani men?? on peakoka koostatud nimekiri eraldiseisvatest roogadest. Kuid liberaalne lugu on alati v?itnud, et liberaalne korraldus on ?ksteisest s?ltuvatest organitest koosnev elav organism. Suppi v?ib tellida ka magustoiduta, kuid s?dant ei saa kopsudest lahutada. Kas Trump saab edendada vabaturumajandust Ameerika ?hendriikides, ??nestades samal ajal vabakaubandust ?lemaailmsel tasandil? Kas Hiina Kommunistlik Partei saab l?igata majandusliku liberaliseerimise vilju, ilma et see peaks astuma ?htki sammu poliitilise liberaliseerimise poole? Kas ungarlastel saab olla demokraatia isiklike vabadusteta v?i on Orb?ni mitteliberaalne demokraatia lihtsalt kaunik?lalisem v?ljend diktatuuri kohta? Kas rahvusvaheline rahu saab s?ilida maailmas, mille piiridele kerkib aina rohkem m??re ja kus hoogustuvad kaubanduss?jad? Bu?et’ stiilis l?henemine v?ib kaasa tuua hoopis liberaalse korra koostvarisemise nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kui t?epoolest nii l?heb, mis v?iks siis liberaalset lugu asendada? ?ks v?imalus on ?ldse loobuda mis tahes ?lemaailmselt kehtivast loost ja otsida pidet kohalikest rahvuslikest ja religioossetest lugudest. 20. sajandil olid rahvuslikud liikumised ??rmiselt kaalukas poliitiline j?ud, kuid neil puudus sidus arusaam meie planeedi tulevikust. Nende ainus plaan oli toetada maakera jagamist iseseisvateks rahvusriikideks. Nii v?itlesid Indoneesia rahvuslased hollandlaste ?lemv?imu vastu ja Vietnami rahvuslaste siht oli vaba Vietnam, kuid indoneeslastel ega ka vietnamlastel polnud oma lugu, mis inimkonda tervikuna k?tkeks. Kui j?udis k?tte aeg arutada, kuidas Indoneesia, Vietnam ja k?ik ?lej??nud vabad rahvusriigid peaksid ?ksteisega suhestuma ning mida peaks v?tma ette ?lemaailmsete probleemidega, n?iteks tuumaohuga, p??rdusid k?ik rahvuslased eranditult kas liberaalsete v?i kommunistlike ideede poole. Kuid kui liberalism ja kommunism on praeguseks usaldusv??rsuse kaotanud, kas poleks siis m?ttekam, kui inimesed h?lgaksid ?ldse ?heainsa ?lemaailmse loo idee? Sest kas polnud k?ik need ?lemaailmsed lood – kommunism kaasa arvatud – l?ppude l?puks l??ne imperialismi looming? Miks peaks Vietnami k?laelanikud usaldama m?ne Trierist p?rit sakslase ja Manchesteri t??sturi vaimus?nnitisi? Ehk peaks iga riik eraldi leidma isikup?rase tee, mida m??ratleksid vastava riigi enda iidsed tavad? V?ib-olla peaksid l??nlasedki m?neks ajaks l?petama p??de maailmas toimuvat juhtida ja keskenduma vahelduseks enda asjadega tegelemisele? V?idetavalt toimub see juba praegu k?ikjal maailmas, kui liberalismi kokkuvarisemise j?rel tekkinud vaakumit ?ritatakse ettevaatlikult t?ita minevikuigatsuslike kujutlustega mingist kohalikust kuldajastust. Ameerika isolatsionalismile ?les kutsunud Donald Trump lubas „Ameerika uuesti suureks teha”, nagu olnuks 1980. v?i 1950. aastate Ameerika ?hendriigid t?iuslik ?hiskond, mille ameeriklased peaksid 21. sajandil kuidagi taaslooma. Brexiti liikumise eestvedajad unistavad ?hendkuningriigi muutmisest s?ltumatuks j?uks, nagu elaksid nad endiselt kuninganna Victoria p?evil (1819–1901, valitses aastatel 1837–1901) ja nagu oleks „uhke ?ksindus” interneti ning ?lemaailmse kliimasoojenemise ajastul kuidagi eluj?uline poliitika. Hiina eliit on uuesti avastanud algse keiserliku ja konfutsianistliku p?randi, mis t?iendab v?i koguni asendab k?sitava v??rtusega marksistlikku ideoloogiat, mille nad omal ajal l??nest ?le v?tsid. Venemaal ei ole Putini ametlik siht korrumpeerunud oligarhia loomine, vaid pigem vana tsaaririigi taaselustamine. Sada aastat p?rast bol?evistlikku revolutsiooni lubab Putin vana tsaaririigi hiilguse naasmist isevalitsuslikul kujul, mida hoiavad alal Vene rahvuslus ja ?igeusu vagadus ning mille m?juala ulatub Balti riikidest Kaukaasiani. Sarnased minevikku ihaldavad unistused, mis segavad omavahel rahvustunded ja usutavad, toestavad ?htlasi India, Poola, T?rgi ning paljude teiste riikide valitsusi. Kuid kusagil ei ole need kujutelmad niiv?rd ??rmuslikud kui L?his-Idas, kus islamistid tahavad j?ljendada korda, mille prohvet Muhamed 1400 aastat tagasi Mediinas rajas, ja kus Iisraeli fundamentalistlikud juudid teevad 2500 aasta tagusesse piibellikku aega tagasi ulatuvate unistustega silmad ette isegi islamistidele. Iisraeli valitsusliikmed r??givad avalikult lootusest viia n??disaegse Iisraeli piirid vastavusse piibli-Iisraeliga, piibellike seaduste taaskehtestamisest ja koguni iidse Jeruusalemma templi ?lesehitamisest kohale, kus praegu asub Al-Aq?? mo?ee.[14 - Shani, Ayelet. The Israelis Who Take Rebuilding the Third Temple Very Seriously – Haaretz, 10.08.2017, https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.805977 (k?lastatud jaanuaris 2018); Israeli Minister: We Should Rebuild Jerusalem Temple – Israel Today, 07.07.2013, http://www.israeltoday.co.il/Default.aspx?tabid=178&nid=23964 (k?lastatud 07.01.2018); Yanover, Yuri. Dep. Minister Hotovely: The Solution Is Greater Israel without Gaza – Jewish Press, 25.08.2013, http://www.jewishpress.com/news/breaking-news/dep-minister-hotovely-the-solution-is-greater-israel-without-gaza/2013/08/25/ (k?lastatud 07.01.2018); Israeli Minister: The Bible Says West Bank Is Ours – Al Jazeera, 24.02.2017, http://www.aljazeera.com/programmes/upfront/2017/02/israeli-minister-bible-west-bank-170224082827910.html (k?lastatud 29.01.2018).] Liberaalsetes eliitides tekitavad sellised arengud ?udu ning nad loodavad, et inimkond naaseb liberaalsele rajale enne, kui selleks on liiga hilja. 2016. aasta septembris hoiatas president Obama oma viimases ?ROs peetud k?nes kuulajaid takerdumast eraldusjooni t?is t?mmatud maailma ja kon?ikti, mis kulgeb m??da ammuseid rahvuse, suguharu, rassi ning religiooni piire. Tema s?nul on hoopis avatud turu ja oma tegude eest vastust kandva valitsuse, demokraatia, inim?iguste ning rahvusvahelise ?iguse p?him?tted need, mis kujutavad k?esoleval sajandil inimarengu k?ige kindlamat alustuge.[15 - Reilly, Katie. Read Barack Obama’s Final Speech to the United Nations as President – Time, 20.09.2016, http://time.com/4501910/president-obama-united-nations-speech-transcript/ (k?lastatud 03.12.2017).] Obama osutas ?igusega, et arvukatest puudustest hoolimata on liberaalne pakett ometi paremini ?nnestunud kui k?ik selle alternatiivid. Suur osa inimestest pole kunagi varem saanud nautida sellist rahu ja heaolu, mis valitsevad 21. sajandil liberaalse korra eestkoste all. Esimest korda ajaloos sureb rohkem inimesi pigem vanaduse kui nakkushaiguste, pigem rasvumise kui n?ljah?dade ja pigem ?nnetusjuhtumite kui v?givalla tagaj?rjel. Kuid liberalismil puuduvad selged vastused suurimatele probleemidele, millega me praegu vastakuti seisame: ?koloogilisele kriisile ja murrangulisele tehnoloogiale. Liberalism on tavap?raselt tuginenud majanduskasvule, mis pidi justkui imev?el lahendama keerulised sotsiaalsed ja poliitilised kon?iktid. Liberalism lepitas t??lisklassi keskklassiga, usklikud ateistidega, p?liselanikud sisser?ndajatega ja eurooplased aasialastega, lubades k?igile suuremat koogit?kki. Olukorras, kus kook pidevalt suuremaks muutus, oligi see v?imalik. Kuid majanduskasv ei p??sta ?lemaailmset ?kos?steemi – vastupidi, see toob kaasa ?koloogilise kriisi. Majanduskasv ei lahenda murrangulise tehnoloogiaga kaasnevaid probleeme – selle eeldus on ?ha uute murranguliste tehnoloogiate leiutamine. Liberaalne lugu ja vaba turumajanduse loogika julgustavad inimesi suurelt unistama. 20. sajandi teises pooles sai igale p?lvkonnale – olgu siis Houstonis, Shanghais, ?stanbulis v?i S?o Paulos – osaks eelmisest parem haridus, kvaliteetsemad tervishoiuteenused ja suurem sissetulek. J?rgnevatel aastak?mnetel v?ib noorem p?lvkond murrangulise tehnoloogia ja ?koloogilise kriisi koosm?ju t?ttu olla ?nnelik, kui neil ?nnestub senine olukord s?ilitada. Meie ees seisab pidevalt ?lesanne luua maailma loost ikka ja j?lle t?nap?evane t?lgendus. Nii nagu t??stusrevolutsiooniga kaasnenud murrangud l?id pinnase uute, 20. sajandi ideoloogiate tekkeks, nii n?uavad arvatavasti ka eesootavad bio- ja infotehnoloogia revolutsioonid uudseid arusaamu. J?rgmisi aastak?mneid iseloomustab seega t?en?oliselt t?hus eneseanal??s ja uute ?hiskondlike ning poliitiliste mudelite s?nastamine. Kas liberalism v?ib end taas uuesti m??ratleda nagu 1930. ja 1960. aastate kriiside j?rel ning muutuda veel k?lget?mbavamaks? Kas traditsiooniline religioon ja rahvuslus v?iksid anda vastuseid, mida liberaalid ei suuda anda, ning kas iidse tarkuse najal saaks ehk luua uue n??disaegse maailmavaate? V?i on ehk k?es aeg minevikuga l?pparve teha ja koostada t?iesti uus lugu, mis ei j?ta k?rvale ?ksnes vanad jumalad ja rahvused, vaid ka n??disaegsed tuumv??rtused – vabaduse ning v?rdsuse? Praegu on inimkond kaugel neile k?simustele mingi ?ksmeelse vastuse leidmisest. Me elame endiselt nihilistlikus hetkes, millega kaasneb pettekujutluste purunemine ja viha ning kus inimesed on kaotanud usu vanadesse lugudesse, kuid pole veel uut omaks v?tnud. Seega, mis saab edasi? Esimese sammuna tuleks meil vaigistada viimsep?evakuulutusi ja l?lituda paanika re?iimilt ?mber h?mmingu re?iimile. Paanika on teatavas m?ttes liigne enesekindlus. See tuleneb rahulolust iseendaga, millega kaasneb arusaam, et ma tean v?ga h?sti, kuhu maailm liigub – ikka allak?igu poole. H?mming on olemuselt alandlikum ja seega l?bin?gelikum. Kui teil on tunne, et tahaksite m??da t?navat ringi joosta ja karjuda: „Maailmal?pp on l?hedal!”, siis ?ritage endale ?elda: „Ei, asi pole selles. Tegelikult ei saa ma lihtsalt aru, mis maailmas toimub.” J?rgnevates peat?kkides p??an selgitada m?ningaid h?mmastavaid uusi v?imalusi, mis meil on, ja seda, kuidas v?iksime sellest l?htuvalt edasi toimida. Kuid enne inimkonda ees ootavate probleemide v?imalike lahenduste juurde asumist tuleb meil paremini m?ista v?ljakutset, mille tehnoloogia meile esitab. Revolutsioonid info- ja biotehnoloogias on veel lapsekingades ning on vaieldav, mil m??ral need on s??di liberalismi praeguses kriisis. Suuremal osal inimestest Birminghamis, ?stanbulis, Peterburis ja Mumbais on vaid ?hmane ettekujutus, kui sedagi, tehisintellekti pealetungist ning selle v?imalikust m?just nende elule. Kuid pole kahtlustki, et tehnoloogiline revolutsioon kogub j?rgmistel aastak?mnetel ?ksnes hoogu ja asetab inimkonna ette raskeima proovikivi, millega sel on kunagi tulnud rinda pista. Mis tahes lugu, mis tahab inimkonna poolehoidu v?ita, peab t?estama v?imekust tulla toime info- ja biotehnoloogia paarisrevolutsiooniga. Kui liberalism, rahvuslus, islam v?i m?ni uus usutunnistus tahab kujundada maailma aastal 2050, ei piisa ?ksnes tehisintellekti, suurandmete algoritmide ja biotehnoloogia m?istmisest, vaid see peab muutma need ka uue t?hendusliku loo osaks. Selle tehnoloogilise v?ljakutse olemuse m?istmiseks oleks ehk k?ige otstarbekam alustada t??turu n?itest. Ma olen alates 2015. aastast m??da maailma ringi reisinud ja r??kinud inimkonda ees ootavast olukorrast nii valitsusametnike, ettev?tjate, ?hiskonnaaktivistide kui ka koolilastega. Iga kord kui jutt tehisintellektist, suurandmete algoritmidest ja biotehnoloogiast nende jaoks igavaks v?i t??tuks muutub, ei ole mul nende t?helepanu uuesti k?itmiseks vaja tavaliselt teha muud, kui mainida vaid ?ht v?lus?na – t??kohad. Tehnoloogia revolutsioon v?ib peagi miljardid inimesed t??turult v?lja t?rjuda ja luua ulatusliku uue kasutu inimklassi, tuues kaasa ?hiskondlikud ning poliitilised rahutused, millega ?kski olemasolev ideoloogia ei oska toime tulla. Kogu jutt tehnoloogiast ja ideoloogiast k?lab ehk v?ga laialivalguva ning kaugena, kuid suure hulga inimeste t??puudus v?i t??ta j??mise ?sna reaalne v?imalikkus ei j?ta kedagi ?ksk?ikseks. 2. T?? Suureks saades ei pruugi teil t??d olla Meil pole aimugi, milline n?eb t??turg v?lja aastal 2050. ?ldiselt ollakse ?ksmeelel, et masin?pe ja robootika muudavad peaaegu k?iki t??valdkondi alates jogurtitootmisest kuni jooga ?petamiseni. Kuid arusaamad nende muutuste olemuse ja l?heduse kohta on vastakad. On neid, kes usuvad, et juba aastak?mne v?i paari p?rast on miljardid inimesed majanduslikult oma t?htsuse kaotanud. Teised v?idavad, et automatiseerimine loob ka kaugemas tulevikus endiselt uusi t??kohti ja tagab k?igile suurema heaolu. Niisiis, kas me seisame hirmu?ratava muutuse l?vel v?i on sellised ennustused j?rjekordne n?ide alusetust ludiitlikust[16 - Ludiidid ehk masinapurustajad olid stiihilistest t??lisrahutustest osav?tjad Inglismaal 19. sajandi alguses. Ludiidid p??dsid h?vitada tekstiilit??stuse masinaid, pidades neid oma viletsuse p?hjuseks.] h?steeriast? Raske ?elda. Hirm, et automatiseerimine loob suure t??puuduse, ulatub tagasi juba 19. sajandisse ja seni ei ole need kartused veel t?eks saanud. Alates t??stusrevolutsiooni algusaegadest on iga masinale kaotatud t??koha asemele loodud v?hemalt ?ks uus ja keskmine elatustase on m?rkimisv??rselt t?usnud.[17 - Woirol, Gregory R. The Technological Unemployment and Structural Unemployment Debates. Westport: Greenwood Press, 1996, lk 18–20; Bix, Amy Sue. Inventing Ourselves out of Jobs? America’s Debate over Technological Unemployment, 1929–1981. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2000, lk 1–8; Mokyr, Joel, Vickers, Chris ja Ziebarth, Nicolas L. The History of Technological Anxiety and the Future of Economic Growth: Is This Time Di?erent? – Journal of Economic Perspectives 29:3 (2015), lk 33–42; Mokyr, Joe. The Gifts of Athena: Historical Origins of the Knowledge Economy. Princeton: Princeton University Press, 2002, lk 255–257; Autor, David H. Why Are There Still So Many Jobs? The History and the Future of Workplace Automation – Journal of Economic Perspectives 29:3 (2015), lk 3–30; Arntz, Melanie, Gregory, Terry ja Zierahn, Ulrich. The Risk of Automation for Jobs in OECD Countries – OECD Social, Employment and Migration Working Papers 89 (2016); Piva, Mariacristina ja Vivarelli, Marco. Technological Change and Employment: Were Ricardo and Marx Right? – IZA Institute of Labor Economics, Discussion Paper No.10471 (2017).] Kuid ometi on alust arvata, et seekord on asjalood teistsugused ja masin?pe l??b kaardid segi. Inimestel on kahesugused v?imed – kehalised ja tunnetuslikud. Minevikus v?istlesid masinad inimestega peamiselt toorest j?udu n?udvate kehaliste v?imete poolest, samal ajal s?ilitasid inimesed masinate ees ??ratu tunnetusliku edumaa. Seega, sel ajal kui p?llumajanduses ja t??stuses f??siline t?? automatiseeriti, tekkisid uued teenindussektoriga seotud t??kohad, mille t?itmiseks oli vaja kognitiivseid oskusi, nagu ?ppimis-, anal??si- ja suhtlusv?ime ning eelk?ige v?ime m?ista inimeste emotsioone. Kuid tehisintellekt edestab n??d ?ha enam inimesi nende oskustes, sealhulgas inimlike emotsioonide ?ratundmises.[18 - Vt nt selle kohta, kuidas tehisintellekt edestab inimesi lennunduses ja eelk?ige v?itluslendude simulatsioonides: Ernest, Nicholas et al. Genetic Fuzzy based Arti?cial Intelligence for Unmanned Combat Aerial Vehicle Control in Simulated Air Combat Missions – Journal of Defense Management 6:1 (2016), lk 1–7; intelligentsete ?petuss?steemide kohta: VanLehn, Kurt. The Relative E?ectiveness of Human Tutoring, Intelligent Tutoring Systems, and Other Tutoring Systems – Educational Psychologist 46:4 (2011), lk 197–221; algoritmkauplemise kohta: Nuti, Giuseppe et al. Algorithmic Trading – Computer 44:11 (2011), lk 61–69; ?nantsplaneerimise, investeeringuportfellide haldamise jms kohta: Baharammirzaee, Arash. A comparative Survey of Arti?cial Intelligence Applications in Finance: Arti?cial Neural Networks, Expert System and Hybrid Intelligent Systems – Neural Computing and Applications 19:8 (2010), lk 1165–1195; keeruliste andmete anal??si kohta meditsiinis?steemis ning diagnoosi ning ravini j?udmisest vt: Glass Zauderer, Marjorie et al. Piloting IBM Watson Oncology within Memorial Sloan Kettering’s Regional Network – Journal of Clinical Oncology 32:15 (2014), e17653; hiiglaslike andmehulkade alusel algup?raste tekstide loomise kohta loomulikus keeles: Vayre, Jean-S?bastien et al. Communication Mediated through Natural Language Generation in Big Data Environments: The Case of Nomao – Journal of Computer and Communication 5 (2017), lk 125–148; n?otuvastuse kohta vt: Schro?, Florian, Kalenit?enko, Dmitri ja Philbin, James. FaceNet: A Uni?ed Embedding for Face Recognition and Clustering – IEEE Conference on Computer Vision and Pattern Recognition (CVPR) (2015), lk 815–823; ja s?idukite juhtimise kohta: Premebida, Cristiano. A Lidar and Vision-based Approach for Pedestrian and Vehicle Detection and Tracking – 2007 IEEE Intelligent Transportation Systems Conference (2007).] Me ei tea ?htki n-? kolmandat valdkonda – lisaks kehalisele ja tunnetuslikule –, kus inimestel oleks masinate ees alati kindel eelis. On vaja m?ista, et tehisintellekti revolutsioon ei seisne ?ksnes arvutite kiiremaks ja targemaks muutumises. See toetub ?htlasi reaal- ja sotsiaalteadustes aset leidvatele murrangutele. Mida paremini m?istame inimeste emotsioonide, soovide ja valikute taga seisvaid biokeemilisi mehhanisme, seda t?husamaks muutuvad arvutid inimk?itumise anal??simisel, inimeste otsuste ennustamisel ning inimestest autojuhtide, pankurite ja advokaatide asendamisel. Viimaste aastak?mnete uurimist?? neuroteaduses ja k?itumis?konoomikas on v?imaldanud teadlastel hakata inimesi „h?kkima” ning aidanud neil j?uda senisest palju parema arusaamiseni, kuidas inimesed otsuseid langetavad. Selgub, et meie valikud alates toidust kuni paarilise valimiseni ei tulene mingisugusest salap?rasest vabast tahtest, vaid miljardite n?rvirakkude t??st, mis murdosa sekundi jooksul arvutavad v?lja t?en?osusi. Paljukiidetud inimlik intuitsioon pole tegelikkuses muud kui mustrite ?ratundmine.[19 - Kahneman, Daniel. Thinking, Fast and Slow. New York: Farrar, Straus & Giroux, 2011 (eesti keeles ilmunud Jana Linnarti t?lkes. Vt Kahneman, Daniel. Kiire ja aeglane m?tlemine. Tallinn: T?nap?ev, 2013); Ariely, Dan. Predictably Irrational. New York: Harper, 2009; Ripley, Brian D. Pattern Recognition and Neural Networks. Cambridge: Cambridge University Press, 2007; Bishop, Christopher M. Pattern Recognition and Machine Learning. New York: Springer, 2007.] Headel autojuhtidel, pankuritel ja advokaatidel pole liiklemiseks, investeeringuteks v?i l?bir??kimisteks mingisugust maagilist k?hutunnet – pigem oskavad nad panna t?hele korduvaid mustreid ning tunnevad seet?ttu ?ra hooletud jalak?ijad, sobimatud laenuv?tjad ja valelikud petised, keda nad ?ritavad v?ltida. Lisaks on selgunud, et inimaju biokeemilised algoritmid ei ole kaugeltki t?iuslikud. Need s?ltuvad heuristikast[20 - Heuristika on teadusharu, mis k?sitleb uute teadmiste avastamise v?i teadmiste omandamise v?tteid.], otseteedest ja iganenud skeemidest, mis sobivad pigem Aafrika savanni kui linnad?unglisse. Nii pole ime, et head autojuhid, pankurid ja advokaadid m?nikord rumalaid vigu teevad. See t?hendab, et tehisintellekt v?ib inimesi edestada ka ?lesannetes, mille t?itmiseks on v?idetavalt vaja intuitsiooni. Kui teie arvates peaks tehisintellekt suutma inimhingega m?stilistes eelaimustes v?istelda, ei ole see kuigi t?en?oline. Kui aga tehisintellekt peaks n?rviv?rgustikega v?istlema t?en?osuste ennustamises ja mustrite ?ratundmises, ei k?la see sugugi v?imatuna. Tehisintellekt v?ib teha inimesest paremini eelk?ige sellist t??d, mis n?uab vaistlikku tunnetust teiste inimeste suhtes. Paljud tegevused, n?iteks jalak?ijaid t?is t?naval auto juhtimine, v??rastele laenu andmine ja ?ritehingu l?bir??kimine, n?uavad v?imet hinnata ?igesti teiste inimeste tundeid ning soove. Kas see laps jookseb tee peale? Kas see pintsaklipslane kavatseb mu rahaga jalga lasta? Kas see advokaat teeb ?hvardused teoks v?i lihtsalt ajab puru silma? Seni, kuni inimesed uskusid, et selliseid tundeid ja soove tekitas mingi mittemateriaalne vaim, n?is ilmsena, et arvutid ei suuda kunagi inimestest autojuhte, pankureid ning advokaate asendada. Sest kuidas v?iks arvuti m?ista jumalikul teel loodud inimhinge? Kuid kui need tunded ja soovid on ?ksnes biokeemilised algoritmid, siis ei ole ?htki p?hjust, miks ei peaks arvutid suutma neid algoritme lahti muukida, ja teha seda paremini kui ?kski Homo sapiens. Jalak?ija kavatsusi ennustav autojuht, v?imaliku laenuv?tja usaldusv??rsust hindav pankur ja l?bir??kimiste laua taga valitsevat ?hkkonda tunnetada p??dev advokaat ei tugine seda tehes n?iakunstile. Seda ise teadvustamata, tuvastab nende aju biokeemilisi mustreid, anal??sides teiste inimeste n?oilmeid, h??letooni, liigutusi ja koguni l?hna. Vajalike sensoritega varustatud tehisintellekt suudab k?ike seda teha mitu korda t?psemalt ja usaldusv??rsemalt kui ?kski inimene. Seega ei tulene t??kohtade kadumise oht ?ksnes infotehnoloogiast, vaid infotehnoloogia ja biotehnoloogia ?hinemisest. Tee funktsionaalse magnetresonantstomograa? (fMRI) juurest t??turu juurde on pikk ja vaevaline, kuid siiski m?ne aastak?mnega l?bitav. See, mida ajuteadlased praegu mandelkeha ja v?ikeaju kohta teada saavad, v?ib anda arvutitele 2050. aastal v?imaluse inimestest ps?hhiaatreid ning ihukaitsjaid edestada. Tehisintellekt pole ?ksnes valmis inimesi h?kkima ja neid seni ainult inimestele omistatud v?imetelt edestama. Sellel on ka mitteinimlikud v?imed, mis t?hendab, et erinevus tehisintellekti ja inimesest t??taja vahel ei seisne lihtsalt v?imekuse astmes, vaid t?iesti teistsuguses v?imekuses. Kaks eriti t?htsat tehisintellekti mitte-inimlikku v?imet on ?henduvus ja uuendatavus. Kuna inimesed on indiviidid, on neid keeruline ?ksteisega ?hendada ja tagada, et nad k?ik on ka ajakohased. Arvutid pole indiviidid ja neid on lihtne ?hteainumasse paindlikku v?rku liita. Nii ei oota meid ees miljonite eraldiseisvate inimsoost t??tajate asendamine miljonite eraldiseisvate robotite ja arvutitega. Pigem v?tab ?ksikisikute koha ?le mingi integreeritud v?rk. Automatiseerimisel oleks seega vale v?rrelda ?heainsa inimesest autojuhi v?imeid ?heainsa isejuhtiva auto omadega v?i ?he inimarsti v?imeid ?he tehisintellektil tugineva arsti omadega. Selle asemel peaks v?rdlema ?ksikisikutest koosneva r?hma v?imeid integreeritud v?rgu v?imetega. N?iteks ei ole paljud autojuhid kursis pidevalt muutuvate liikluseeskirjadega, mist?ttu neid sageli ka rikutakse. Kuna iga s?iduk kujutab endast s?ltumatut ?ksust, siis kahe s?iduki samaaegsel j?udmisel samale ristmikule v?ivad nende juhid teineteise kavatsustest valesti aru saada ja see v?ib viia kokkup?rkeni. Isejuhtivaid autosid on seevastu v?imalik omavahel ?hendada. Kui kaks sellist s?idukit samal ajal ristmikule j?uavad, ei ole tegu kahe eraldiseisva ?ksusega – m?lemad on osa ?hestainsast algoritmist. Teineteise v??ritim?istmise ja kokkup?rgete v?imalus on seega tunduvalt v?iksem. Ja kui transpordiministeerium otsustab mingisugust liikluseeskirja muuta, saab isejuhtivate autode infos?steemi kerge vaevaga samal ajal uuendada ning kui nende programmis pole mingit viga, siis j?rgivad need seda uut seadust t?ht-t?helt.[21 - Azimi, Seyed et al. Vehicular Networks for Collision Avoidance at Intersections – SAE International Journal of Passenger Cars – Mechanical Systems 4 (2011), lk 406–416; Kumar, Swarun et al. CarSpeak: A Content-Centric Network for Autonomous Driving – SIGCOM Computer Communication Review 42 (2012), lk 259–270; Sichitiu, Mihail L. ja Kihl, Maria. Inter-Vehicle Communication Systems: A Survey – IEEE Communications Surveys & Tutorials (2008), lk 10; Eun-Kyu Lee, Mario Gerla ja Pau, Giovanni. Internet of Vehicles: From Intelligent Grid to Autonomous Cars and Vehicular Clouds – 2014 IEEE World Forum on Internet of Things (WF-IoT) (2014), lk 241–246.] Nii on ka olukorras, kus Maailma Tervishoiuorganisatsioon tuvastab uue haiguse v?i m?ni labor t??tab v?lja uue ravimi, peaaegu v?imatu teavitada nendest arengutest k?iki arste ?le kogu maailma. Seevastu olukorras, kus teil on k?mme miljardit tehisintellektip?hist arsti, kellest iga?ks j?lgib ?he inimese tervist, on teil ometi v?imalik k?iki neid murdosa sekundi v?ltel uuendada, ning need k?ik suhtlevad omavahel ja vahetavad infot uue haiguse v?i ravimi kohta. Need ?hendatavuse ja ajakohastatavuse v?imalikud eelised on nii kaalukad, et teatud elualadel oleks m?ttekas asendada k?ik inimesed arvutitega ka siis, kui ?ksikult v?ttes saab m?ni inimene vastava t??ga endiselt paremini hakkama kui masinad. Te v?ite vastu vaielda ja ?elda, et ?ksikisikutelt arvutiv?rgule ?mberl?litumisega kaotame individuaalsusest tulenevad eelised. N?iteks kui ?ks inimesest arst langetab vale otsuse, ei tapa ta sellega k?iki patsiente kogu maailmas ega takista k?igi uute ravimite v?ljat??tamist. Kui aga k?ik arstid kujutaksid t?epoolest vaid ?htainust s?steemi ja see teeks vea, oleksid sellel saatuslikud tagaj?rjed. Tegelikkuses suudab integreeritud arvutis?steem suurendada ?hendatavuse eeliseid ilma individuaalsuse eeliseid k?rvaldamata. ?hes ja samas v?rgus saab k?itada paljusid alternatiivseid algoritme. See t?hendab, et n?iteks eraldatud d?unglik?las elav patsient ei ole nutitelefoni abil ?henduses ?ksnes ?he ainuisikuliselt otsuseid langetava arsti, vaid saja erineva tehisintellektip?hise arstiga, kelle suhtelist tulemuslikkust pidevalt v?rreldakse. Teile ei meeldi, mida IBMi arst teile ?tles? Olge mureta. Isegi Kilimanjaro n?lval k?lkudes v?ite teise arvamuse saamiseks kerge vaevaga Baidu arstiga ?hendust v?tta. Sellisest arengust oleks inimkonnale ??ratu kasu. Tehisintellekt-arstid suudavad pakkuda palju paremaid ja odavamaid tervishoiuteenuseid miljarditele inimestele, sealhulgas eelk?ige neile, kellel praegu puudub neile teenustele igasugune ligip??s. T?nu ?ppivatele algoritmidele ja biomeetrilistele sensoritele saaks vaene k?laelanik m?nes arenguriigis oma nutitelefoni vahendusel palju paremat tervishoiuteenust kui praegu maailma rikkaim inimene k?ige k?rgetasemelisemas linnahaiglas.[22 - Luxton, David D. et al. MHealth for Mental Health: Integrating Smartphone Technology in Behavioural Healthcare – Professional Psychology: Research and Practice 42:6 (2011), lk 505–512; Mosa, Abu Saleh Mohammad, Yoo, Illhoi ja Sheets, Lincoln. A Systematic Review of Healthcare Application for Smartphones – BMC Medical Informatics and Decision Making 12:1 (2012), lk 67; Payne, Karl Frederick Braekkan, Wharrad, Heather ja Watts, Kim. Smartphone and Medical Related App Use among Medical Students and Junior Doctors in the United Kingdom (UK): A Regional Survey – BMC Medical Informatics and Decision Making 12:1 (2012), lk 121; Vashist, Sandeep Kumar, Schneider, E. Marion ja Loung, John H. T. Commercial Smartphone-Based Devices and Smart Applications for Personalised Healthcare Monitoring and Management – Diagnostics 4:3 (2014), lk 104–128; Kamel Boulos, Maged N. et al. How Smartphones Are Changing the Face of Mobile and Participatory Healthcare: An Overview, with Example from eCAALYX – BioMedical Engineering OnLine 10:24 (2011), https://doi.org/10.1186/1475-925X-10-24 (k?lastatud 30.07.2017); White, Paul J. F., Podaima, Blake W. ja Friesen, Marcia R. Algorithms for Smartphone and Tablet Image Analysis for Healthcare Applications – IEEE Access 2 (2014), lk 831–840.] Sama moodi v?iksid isejuhtivad autod pakkuda inimestele senisest m?rgatavalt paremat transporditeenust ja v?hendada liiklus?nnetustest tingitud surmajuhtumite arvu. Praegu sureb liiklus?nnetuste t?ttu ligemale 1,25 miljonit inimest aastas (kaks korda rohkem, kui sureb inimesi s?dade, kuritegevuse ja terrorismi t?ttu kokku).[23 - Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raport „Global status report on road safety 2015” (2016); sama organisatsiooni statistika aastate 2000–2016 kohta leiab http://www.who.int/healthinfo/global_burden_disease/estimates/en/index1.html (k?lastatud 06.09.2017).] ?le 90 protsendi juhtudest on nende ?nnetuste p?hjus inimlik eksimus: alkoholijoobes rooli taha istumine, s?idu ajal s?numite saatmine, rooli taga magama j??mine, teel toimuvale keskendumise asemel m?ttesse vajumine. Ameerika ?hendriikide riikliku maanteede liiklusohutuse ameti (NHTSA) andmetel olid 2012. aastal riigis aset leidnud surmaga l?ppenud ?nnetustest 31 protsenti seotud alkoholi kuritarvitamisega, 30 protsenti kiiruse?letamisega ja 21 protsenti t?helepanu kaotanud juhtidega.[24 - Auto?nnetuste p?hjuste kohta Ameerika ?hendriikides vt: Fagnant, Daniel J. ja Kockelman, Kara. Preparing a Nation for Autonomous Vehicles: Opportunities, Barriers and Policy Recommendations – Transportation Research Part A: Policy and Practice 77 (2015), lk 167–181 ja maailmas nt OECD/ITF, Road Safety Annual Report 2016 (Paris: OECD Publishing, 2016), http://dx.doi.org/10.1787/irtad-2016-en.] Isejuhtivad autod ei tee kunagi midagi sellist. Kuigi neilgi on oma probleemid ja piirangud ning k?iki ?nnetusi ei saa v?ltida, eeldatakse, et k?igi inimjuhtide asendamine arvutitega peaks v?hendama surma ning vigastustega l?ppevaid liiklus?nnetusi umbes 90 protsenti.[25 - Kusano, Kristofer D. ja Gabler, Hampton C. Safety Bene?ts of Forward Collision Warning, Brake Assist, and Autonomous Braking Systems in Rear-End Collisions – IEEE Transactions on Intelligent Transportation Systems 13:4 (2012), lk 1546–1555; Anderson, James M. et al. Autonomous Vehicle Technology: A Guide for Policymakers (Santa Monica: RAND Corporation, 2014), eriti lk 13–15; Fagnant, Daniel J. ja Kockelman, Kara. Preparing a Nation for Autonomous Vehicles: Opportunities, Barriers and Policy Recommendations – Transportation Research Part A: Policy and Practice 77 (2015), lk 167–181; Bonnefon, Jean-Francois, Shari?, Azim ja Rahwan, Iyad. Autonomous Vehicles Need Experimental Ethics: Are We Ready for Utilitarian Cars? – arXiv (2015), lk 1–15. Kokkup?rgete ennetamiseks m?eldud s?idukitevaheliste v?rkude kohta vt: Azimi, Seyed R. et al. Vehicular Networks for Collision Avoidance at Intersections – SAE International Journal of Passenger Cars – Mechanical Systems 4:1 (2011), lk 406–416; Kumar, Swarun et al. CarSpeak: A Content-Centric Network for Autonomous Driving – SIGCOM Computer Communication Review 42:4 (2012), lk 259–270; Sichitiu, Mihail L. ja Kihl, Maria. Inter-Vehicle Communication Systems: A Survey – IEEE Communications Surveys & Tutorials 10:2 (2008); Gerla, Mario et al. Internet of Vehicles: From Intelligent Grid to Autonomous Cars and Vehicular Clouds – 2014 IEEE World Forum on Internet of Things (WF-IoT) (2014), lk 241–246.] Teisis?nu aitab ?leminek isejuhtivatele autodele s??sta umbes miljon inimelu aastas. Seega oleks hullumeelsus t?kestada automatiseerimist valdkondades nagu transport ja tervishoid ?ksnes inimeste t??kohtade kaitsmiseks. Sest l?ppude l?puks peaksime kaitsma inimesi, mitte t??kohti. T??ta j??nud autojuhid ja arstid peavad lihtsalt uue tegevusala leidma. Mozart masinas V?hemalt l?hitulevikus pole kuigi t?en?oline, et tehisintellekt ja robootika m?ne majandusharu t?ielikult ?ra kaotaksid. Automatiseerimine puudutab t??kohti, kus tuleb teha kitsasse vahemikku j??vaid rutiinseid liigutusi. Kuid palju raskem on inimesi masinatega asendada v?hem rutiinsetes ametites, mis n?uavad paljude oskuste samal ajal rakendamist ja ettearvamatutes olukordades hakkamasaamise oskust. V?tkem n?iteks tervishoid. Paljud arstid keskenduvad peaaegu eranditult informatsiooni t??tlemisele: nad koguvad meditsiinilisi andmeid, anal??sivad neid ja s?nastavad diagnoosi. Meditsiini?dedel on lisaks vaja h?id motoorseid ja emotsionaalseid oskusi, et valusat s?sti teha, sidet vahetada v?i v?givaldset patsienti ohjeldada. Seega on t?en?oline, et ka siis, kui meil on nutitelefonis olemas tehisintellektist perearst, kulub veel aastak?mneid enne, kui meil on usaldusv??rne ?endusrobot.[26 - Chui, Michael, Manyika, James ja Miremadi, Mehdi. Where Machines Could Replace Humans – and Where They Can’t (Yet) – McKinsey Quarterly (2016), http://www.mckinsey.com/business-functions/digital-mckinsey/our-insights/where-machines-could-replace-humans-and-where-they-cant-yet (k?lastatud 01.03.2018).] Inimj?ul toimiv tervishoid – haigete, laste ja vanurite eest hoolitsemine – j??b arvatavasti veel kauaks inimestest t??tajate kantsiks. Kusjuures olukorras, kus inimesed elavad kauem ja neil on ?ha v?hem lapsi, on just eakate hoolekanne t?en?oliselt ?ks k?ige kiiremini arenev sektor inimt??j?u turul. Hoolekande k?rval on teine ja eriti keeruline takistus automatiseerimise teel loovus. Muusika m??miseks pole meil inimesi enam vaja ja me v?ime muusikat otse iTunes’i veebipoest alla laadida, kuid heliloojad, muusikud ning DJd on endiselt lihast ja luust. Nende loomev?ime ei anna meile ?ksnes t?iesti uut muusikat, vaid aitab meil ka olemasolevate peadp??ritavate v?imaluste vahel valida. Sellest hoolimata ei ole tulevikku vaadates ?kski amet automatiseerimise eest t?ielikult kaitstud. See puudutab ka kunstnikke. N??disaegses maailmas seostatakse kunsti tavaliselt inimlike tunnetega. Kaldume arvama, et kunstnikud suunavad taiesesse sisemist ps?hholoogilist j?udu ja kunsti eesm?rk on aidata meil oma tunnetega ?hendust saada v?i meis m?ni uus tunne esile tuua. Niisiis kipume kunstiteoste hindamisel l?htuma nende tundmuslikust m?just publikule. Kuid kui kunsti sisu m??ravad inimeste tunded, siis mis saab, kui v?lised algoritmid kunagi suudavad inimeste tundeid m?ista ja neid paremini ?ra kasutada kui Shakespeare, Frida Kahlo v?i Beyonc?? L?ppude l?puks pole emotsioonid ju m?stiline n?htus, vaid biokeemilise protsessi tulemus. Seega v?ib juhtuda, et juba m?ne aja p?rast v?ib masin?ppe algoritm anal??sida teie kehal ja kehas paiknevate sensorite edastatavaid biomeetrilisi andmeid, teha kindlaks teie isiksuse t??bi ja meeleolude k?ikumise ning arvutada v?lja kindla muusikapala v?i koguni helistiku v?imaliku tundmusliku m?ju teile.[27 - Youyou, Wu, Kosinski, Michal ja Stillwell, David. Computer-based personality judgments are more accurate than those made by humans – PANS, Vol. 112 (2014), lk 1036–1038.] K?igist kunstivormidest on just muusika suurandmete anal??siks k?ige vastuv?tlikum, sest nii selle sisendeid kui ka v?ljundeid on v?imalik matemaatiliselt t?pselt kirjeldada. Selle sisendiks on helilainete matemaatilised mustrid ja v?ljundiks n?rviv?rgus tekkivad elektrokeemilised mustrid. M?nek?mne aastaga v?ib algoritm, mis t??tab l?bi miljonid muusikalised kogemused, ?ppida ennustama, kuidas kindel sisend annab kindla v?ljundi.[28 - Dredge, Stuart. AI and music: will we be slaves to the algorithm? – Guardian, 06.08.2017, https://www.theguardian.com/technology/2017/aug/06/arti?cial-intelligence-and-will-we-be-slaves-to-the-algorithm (k?lastatud 15.10.2017). ?ldine ?levaade meetodite kohta: Fern?ndez, Jose David ja Vico, Francisco. AI Methods in Algorithmic Composition: A Comprehensive Survey – Journal of Arti?cial Intelligence Research 48 (2013), lk 513–582.] Oletagem, et teil oli elukaaslasega just kohutav t?li. Teie helis?steemi eest vastutav algoritm m?rkab kohe sisemist tundetulva ning tuginedes infole teie isiksuse ja ?ldise inimps?hholoogia kohta, m?ngib see lugusid, mis resoneerivad teie s?nge meeleolu ning hingevaluga. Need lood ei pruugi teiste inimeste puhul t??tada, kuid sobivad teie isiksuse t??bile justkui valatult. Olles teil aidanud teie sees pakitseva kurbusega ?hendust saada, m?ngib algoritm seej?rel seda ?ht lugu, mis suudab ainsana kogu maailmas teil tuju t?sta – v?ib-olla p?hjusel, et teie alateadvuses seostub see m?ne ?nneliku lapsep?lvem?lestusega, millest te ise ei pruugi ?ldse teadlik olla. Selliste v?imete poolest pole tehisintellektile vastast ?hestki inim-DJst. Te v?ite vastu vaielda ja ?elda, et tehisintellekt v?taks meilt nii v?imaluse kogeda ?nnelikke juhuseid ja sulgeks meid kitsasse muusikakookonisse, mis on kootud meile meeldinud v?i mitte meeldinud lugudest. Aga kuidas j??b uute muusikamaitsete ja -stiilide avastamisega? Olge mureta. Te v?ite algoritmi kerge vaevaga kohandada nii, et viis protsenti selle valikutest on t?iesti suvalised, misl?bi v?ib see teile ootamatult ette m?ngida m?ne muusikapala Indoneesia gamelani ansambli esituses, Rossini ooperi v?i Korea popmuusika uusima hiti. Ajapikku v?ib tehisintellekt teie reaktsioone j?lgides teha koguni kindlaks, milline on teie jaoks t?iuslik juhuslikkuse m??r, mis tagab optimaalse avastamisr??mu ja v?ldib ?rritumist ning alandab juhuslike muusikapalade osakaalu n?iteks kolmele protsendile v?i t?stab selle kaheksale protsendile. ?ks v?imalik vastulause on seegi, et pole selge, kuidas peaks algoritm tuvastama oma eesm?rgi teie emotsionaalse seisundi suhtes. Kui olete elukaaslasega ?sja t?litsenud, siis kas algoritm peaks p??dma teid n??d kurvaks v?i r??msaks teha? Kas see peaks pimesi „heade” ja „halbade” emotsioonide kindlapiirilist skaalat j?rgima? V?ib-olla on elus hetki, mil kurb olla on hea? Sama k?simus puudutab loomulikult ka inimestest muusikuid ja DJsid. Kuid algoritmi puhul on v?imalik sellele m?istatusele palju huvitavaid lahendusi leida. Teine v?imalus on otsustamine kliendi hooleks j?tta. Te v?ite oma tundmusi hinnata, kuidas iganes tahate, ning algoritm lihtsalt j?rgib teie ettekirjutust. ?ksk?ik, kas tahate enesehaletsuses p?herdada v?i r??must lakke karata, algoritm j?rgib orjalikult teie eeskuju. Algoritm v?ib koguni ?ppida teie soove ?ra tundma ka siis, kui te ise neist t?ielikult teadlik pole. V?i juhul kui te end ei usalda, v?ite anda algoritmile korralduse j?rgida m?ne v?ljapaistva ps?hholoogi n?uandeid, mida te usaldate. Kui elukaaslane teid l?puks maha j?tab, v?ib algoritm juhtida teid l?bi leina viie staadiumi, aidates teil esmalt juhtunut eitada, m?ngides selleks Bobby McFerrini lugu „Don’t Worry, Be Happy”, ?hutades teis seej?rel viha Alanis Morissette’i palaga „You Oughta Know”, julgustades teid siis kauplema Jacque Breli „Ne me quitte pas” ja Paul Youngi „Come Back and Stay” abil, t?ugates teid Adele’i lauludega „Someone Like You” ja „Hello” masendusse ning aidates teil l?puks olukorraga leppida, kasutades Gloria Gaynori pala „I Will Survive”. J?rgmise sammuna hakkab algoritm ise olemasolevate laulude ja meloodiate kallal k?pitsema, tehes neis vastavalt teie eelistustele kergeid muudatusi. V?ib-olla ei meeldi teile m?nes muidu igati suurep?rases loos teatud jupp. Algoritm teab seda, sest seda ?rritavat osa kuuldes j?tab teie s?da l??gi vahele v?i oks?totsiini tase teie kehas veidi langeb. Algoritm v?ib segavaid noote mugandada v?i siis need loost hoopis v?lja l?igata. Tulevikus v?ivad algoritmid ?ppida komponeerima viisijuppe, m?ngides inimeste tunnetel nagu klaveriklahvidel. Need v?ivad biomeetrilistele andmetele toetudes luua koguni teie isikup?rale kohandatud meloodiaid, mida ainult teie hinnata oskate. Sageli ?eldakse, et inimesed tunnevad kunstiga sidet, sest nad tunnevad selles ?ra iseenda. See v?ib kaasa tuua ?llatavad ja m?neti halvaendelised tulemused, n?iteks kui Facebook hakkab looma isiklikustatud kunsti, v?ttes aluseks k?ik, mida teie kohta teab. Kui teie kaaslane teid maha j?tab, lohutab Facebook teid pigem isikup?rase lauluga selle sama n?rukaela kohta kui looga kellestki tundmatust, kes murdis Adele’i v?i Alanis Morissette’i s?dame. Laul tuletab teile koguni meelde t?estis?ndinud juhtumisi teie suhtest, mida keegi teine peale teie ei tea. Loomulikult ei pruugi isikule sobitatud kunst kunagi rahvahulkadesse j?uda, sest inimesed eelistavad endiselt l??klaule, mis meeldivad k?igile. Kuidas saab koos loo j?rgi tantsida v?i laulda kaasa loole, mida keegi peale teie ei tea? Ent algoritmid v?ivad ?lemaailmsete hittide valmistamisel osutuda koguni t?husamaks kui isiklikustatud harulduste loomisel. Kasutades miljonitelt inimestelt saadud andmetest koosnevaid hiiglaslikke biomeetrilisi andmebaase, v?ib algoritm v?ga h?sti teada, milliseid biokeemilisi nuppe vajutada, et s?nniks ?lemaailmne hitt, mis paneb k?ik hullup??ra tantsu vihtuma. Kui kunst seisneb inimlike tunnete esilekutsumises (v?i nende m?jutamises), siis suudavad vaid v?hesed inimestest muusikud – kui nemadki – selliste algoritmidega v?istelda, sest nad ei suuda kunagi samal tasemel m?ista peamist instrumenti, millel nad m?ngivad – inimese biokeemiat. Kas tulemuseks on ka suurep?rane kunst? S?ltub sellest, kuidas kunsti m??ratleda. Kui ilu on t?epoolest kuulaja k?rvades ja kliendil on alati ?igus, v?ivad biomeetrilised algoritmid luua parimat kunsti, mida ajalugu tunneb. Kui kunst on midagi s?gavamat kui inimeste tunded ja see peaks v?ljendama t?de, mis asub meie biokeemilistest v?ngetest kaugemal, siis ei ole biomeetrilised algoritmid just parimad kunstnikud. Aga seda pole ka suurem osa inimesi. Kunstiturule p??semiseks ning sealt inimestest heliloojate ja muusikute v?ljat?rjumiseks ei pea algoritmid kohe T?aikovskit edestama. Piisab sellestki, kui nad ?letavad Britney Spearsi. Uued t??kohad? Paljude tavap?raste t??kohtade kadumist k?igis eluvaldkondades alates kunstist ja l?petades tervishoiuga korvab osaliselt inimestele m?eldud uute ametite loomine. Teadaolevaid haigusi diagnoosivad ja tuntud ravimeid v?lja kirjutavad perearstid asendatakse arvatavasti tehisintellektiga. Kuid just t?nu sellele j??b rohkem raha, et arstid ja laboriassistendid saaksid p?henduda p??rdelise t?htsusega uurimist??le ning t??tada v?lja uusi ravimeid v?i kirurgilisi protseduure.[29 - Topol, Eric. The Patient Will See You Now: The Future of Medicine is in Your Hands. New York: Basic Books, 2015; Wachter, Robert. The Digital Doctor: Hope, Hype and Harm at the Dawn of Medicine’s Computer Age. New York: McGraw-Hill Education, 2015; Parkin, Simon. The Arti?cially Intelligent Doctor Will Hear You Now – MIT Technology Review (2016), https://www.technologyreview.com/s/600868/the-artificially-intelligent-doctor-will-hear-you-now/; Gallagher, James. Arti?cial intelligence „as good as cancer doctors” – BBC, 26.01.2017, http://www.bbc.com/news/health-38717928.] Tehisintellekt v?ib aidata inimestele uusi t??kohti luua ka teisel moel. Tehisintellektiga v?istlemise asemel v?iksid inimesed keskenduda tehisintellektile teenuste pakkumisele ja selle parimale v?imalikule rakendamisele. Inimpilootide asendamine droonidega on n?iteks kaotanud k?ll m?ne ametikoha, kuid loonud samal ajal palju uusi v?imalusi droonide tehnohoolduse, kaugjuhtimise, andmeanal??si ja k?berjulgeoleku vallas. Ameerika ?hendriikide relvaj?ududel on iga ?le S??ria lendava Predator- v?i Reaper-t??pi droonlennuki kohta vaja 30 inimest, kes seda juhivad ning veel v?hemalt 80 inimest drooni kogutud informatsiooni anal??simiseks. 2015. aastal nappis Ameerika ?hendriikide ?huj?ududel nende kohtade t?itmiseks piisava v?lja?ppega inimesi ehk neil oli iroonilisel kombel raskusi mehitamata ?hus?idukite mehitamisega.[30 - Brannen, Kate. Air Force’s lack of drone pilots reaching „crisis” levels – Foreign Policy, 15.01.2015, http://foreignpolicy.com/2015/01/15/air-forces-lack-of-drone-pilots-reaching-crisis-levels/.] Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/yuval-noah-harari/21-oppetundi-21-sajandiks/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Vt nt George W. Bushi ametisse astumise k?ne aastal 2005, milles ta ?tles: „Need s?ndmused ja kaine m?istus viivad meid ?heainsa j?relduseni: vabaduse s?ilimine meie maal s?ltub ?ha enam vabaduse edust teistes riikides. Parim v?imalus maailmarahu saavutamiseks seisneb vabaduse levikus ?le kogu maailma.” Bush Pledges to Spread Democracy – CNN, 20.01.2005, http://edition.cnn.com/2005/ALLPOLITICS/01/20/bush.speech/ (k?lastatud 07.01.2018). Obama kohta vt nt tema viimane k?ne ?ROs: Reilly, Katie. Read Barack Obama’s Final Speech to the United Nations as President – Time, 20.09.2016, http://time.com/4501910/president-obama-united-nations-speech-transcript/ (k?lastatud 03.12.2017). 2 Neikirk, William ja Cloud, David S. Clinton. Abuses Put China „On Wrong Side of History” – Chicago Tribune, 30.10.1997, http://articles.chicagotribune.com/1997-10-30/news/9710300304_1_human-rights-jiang-zemin-chinese-leader (k?lastatud 03.12.2017). 3 Demokraatliku Partei kandidaati 2016. aasta presidendivalimistel Hillary Clintonit (s 1947) s??distati eraserveri kasutamises salastatud informatsiooni sisaldava kirjavahetuse pidamiseks ajal, mil ta oli Ameerika ?hendriikide v?lisminister (2009–2013). 2016. aasta juulis l?petas F?deraalne Juurdlusb?roo (FBI) s??asja menetlemise, otsustades, et Clinton oli hooletu, kuid s??distust tema vastu siiski ei esitata. K?mmekond p?eva enne 11. novembri presidendivalimisi teatas FBI, et uurib uusi Clintoni e-kirju. Kuigi kaks p?eva enne valimisi teatas FBI, et nad ei muuda oma juulikuist otsust, leidis Demokraatlik Partei, et sellega kahjustati nende kandidaadi mainet presidendivalimistel. 2018. aasta suvel avaldatud ametliku uurimise tulemuste j?rgi polnud FBI Clintoni tegevuse uurimisel poliitiliselt motiveeritud. Siin ja edaspidi toimetaja m?rkused, kui pole osutatud teisiti. 4 Bradner, Eric. Hillary Clinton’s Email Controversy, Explained – CNN, 28.10.2016, http://edition.cnn.com/2015/09/03/politics/hillary-clinton-email-controversy-explained-2016/index.html (k?lastatud 03.12.2017). 5 Graham, Chris ja Midgley, Robert. Mexico Border Wall: What is Donald Trump Planning, How Much Will It Cost and Who Will Pay for It? – Telegraph, 23.08.2017, http://www.telegraph.co.uk/news/0/mexico-border-wall-donald-trump-planning-much-will-cost-will/ (k?lastatud 03.12.2017); Schuman, Michael. Is China Stealing Jobs? It May Be Losing Them, Instead – New York Times, 22.07.2016, https://www.nytimes.com/2016/07/23/business/international/china-jobs-donald-trump.html (k?lastatud 03.12.2017). 6 Mitmete n?idete kohta 19. sajandist ja 20. sajandi algusest vt: Dobrenko, Jevgeni ja Naiman, Eric (toim). The Landscape of Stalinism: The Art and Ideology of Soviet Space. Seattle: University of Washington Press, 2003; Guttsman, W. L. Art for the Workers: Ideology and the Visual Arts in Weimar Germany. New York: Manchester University Press, 1997. Ulatuslikuma arutelu kohta vt nt: Cull, Nicholas John. Propaganda and Mass Persuasion: A Historical Encyclopedia, 1500 to the Present. Santa Barbara: ABC-CLIO, 2003. 7 Selle t?lgenduse kohta vt: Tharoor, Ishaan. Brexit: A modern-day Peasants’ Revolt? – Washington Post, 25.06.2016, https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2016/06/25/the-brexit-a-modern-day-peasants-revolt/?utm_term=.9b8e81bd5306; Curtice, John. US election 2016: The Trump–Brexit voter revolt – BBC, 11.11.2016, http://www.bbc.com/news/election-us-2016–37943072. 8 Austria-Ungari troonip?rija Franz Ferdinandi m?rva 28. juunil 1914 Sarajevos peetakse Esimese maailmas?ja p?hiajendiks. 9 K?ige kuulsam selline allikas on loomulikult Fukuyama, Francis. The End of History and the Last Man. London: Penguin, 1992. (Eesti keeles ilmunud Margus Enno, Tanel Saimre, Hille Salu??re ja Hiie Tamme t?lkes. Vt Fukuyama, Francis. Ajaloo l?pp ja viimane inimene. Tallinn: T?nap?ev, 2002.) 10 Dawisha, Karen. Putin’s Kleptocracy. New York: Simon & Schuster, 2014; Snyder, Timothy. The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America. New York: Tim Duggan Books, 2018; Garrels, Anne. Putin Country: A Journey Into the Real Russia. New York: Farrar, Straus & Giroux, 2016; Myers, Steven Lee. The New Tsar: The Rise and Reign of Vladimir Putin. New York: Knopf Doubleday, 2016. 11 Credit Suisse, Global Wealth Report 2015, 53, https://publications.credit-suisse.com/tasks/render/?le/??leID=F2425415-DCA7-80B8-EAD989AF-9341D47E (k?lastatud 12.03.2018); Novokmet, Filip, Piketty, Thomas ja Zucman, Gabriel. From Soviets to Oligarchs: Inequality and Property in Russia 1905–2016 – World Wealth and Income Database, juuli 2017, http://www.piketty.pse.ens.fr/?les/NPZ2017WIDworld.pdf (k?lastatud 12.03.2018); Walker, Shaun. Unequal Russia – Guardian, 25.04.2017, https://www.the-guardian.com/inequality/2017/apr/25/unequal-russia-is-anger-stirring-in-the-global-capital-of-inequality (k?lastatud 12.03.2018). 12 2018. aasta juunis nimetati erakond ?mber Rahvuslikuks Liiduks (pr Rassemblement National). 13 Hiina president Xi Jinping kuulutas nn Uue Siiditee projekti v?lja 2013. aastal. Projekt koosneb kavandi j?rgi kahest osast. Esimene on L??ne-Hiinast algav ja m??da maismaad kulgev marsruut, mis l?biks Euroopasse j?udmiseks Kesk-Aasiat ja L?his-Ida. Teine on meretee, mille trajektoor l?heks ?mber Kagu-Aasia, P?rsia lahe ning Aafrika kirdetipu. Meremarsruuti t?histab seejuures nimetus „tee”, maismaa oma aga „v??”. Hiina on kulutanud hiigelsummasid riigi taristu, eriti raudteetranspordi arendamiseks ning investeeringuteks Uue Siiditee marsruudile j??vatesse riikidesse Aasias, Euroopas, Aafrikas, L?his-Idas ja ka Ladina-Ameerikas. Osa vaatlejaid peab kunagisele ?itsvale Siiditee kaubateele viitava projekti eesm?rgiks Hiina majandusliku m?juv?imu ja seel?bi ka poliitilise m?juv?imu suurendamist. 14 Shani, Ayelet. The Israelis Who Take Rebuilding the Third Temple Very Seriously – Haaretz, 10.08.2017, https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-1.805977 (k?lastatud jaanuaris 2018); Israeli Minister: We Should Rebuild Jerusalem Temple – Israel Today, 07.07.2013, http://www.israeltoday.co.il/Default.aspx?tabid=178&nid=23964 (k?lastatud 07.01.2018); Yanover, Yuri. Dep. Minister Hotovely: The Solution Is Greater Israel without Gaza – Jewish Press, 25.08.2013, http://www.jewishpress.com/news/breaking-news/dep-minister-hotovely-the-solution-is-greater-israel-without-gaza/2013/08/25/ (k?lastatud 07.01.2018); Israeli Minister: The Bible Says West Bank Is Ours – Al Jazeera, 24.02.2017, http://www.aljazeera.com/programmes/upfront/2017/02/israeli-minister-bible-west-bank-170224082827910.html (k?lastatud 29.01.2018). 15 Reilly, Katie. Read Barack Obama’s Final Speech to the United Nations as President – Time, 20.09.2016, http://time.com/4501910/president-obama-united-nations-speech-transcript/ (k?lastatud 03.12.2017). 16 Ludiidid ehk masinapurustajad olid stiihilistest t??lisrahutustest osav?tjad Inglismaal 19. sajandi alguses. Ludiidid p??dsid h?vitada tekstiilit??stuse masinaid, pidades neid oma viletsuse p?hjuseks. 17 Woirol, Gregory R. The Technological Unemployment and Structural Unemployment Debates. Westport: Greenwood Press, 1996, lk 18–20; Bix, Amy Sue. Inventing Ourselves out of Jobs? America’s Debate over Technological Unemployment, 1929–1981. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 2000, lk 1–8; Mokyr, Joel, Vickers, Chris ja Ziebarth, Nicolas L. The History of Technological Anxiety and the Future of Economic Growth: Is This Time Di?erent? – Journal of Economic Perspectives 29:3 (2015), lk 33–42; Mokyr, Joe. The Gifts of Athena: Historical Origins of the Knowledge Economy. Princeton: Princeton University Press, 2002, lk 255–257; Autor, David H. Why Are There Still So Many Jobs? The History and the Future of Workplace Automation – Journal of Economic Perspectives 29:3 (2015), lk 3–30; Arntz, Melanie, Gregory, Terry ja Zierahn, Ulrich. The Risk of Automation for Jobs in OECD Countries – OECD Social, Employment and Migration Working Papers 89 (2016); Piva, Mariacristina ja Vivarelli, Marco. Technological Change and Employment: Were Ricardo and Marx Right? – IZA Institute of Labor Economics, Discussion Paper No.10471 (2017). 18 Vt nt selle kohta, kuidas tehisintellekt edestab inimesi lennunduses ja eelk?ige v?itluslendude simulatsioonides: Ernest, Nicholas et al. Genetic Fuzzy based Arti?cial Intelligence for Unmanned Combat Aerial Vehicle Control in Simulated Air Combat Missions – Journal of Defense Management 6:1 (2016), lk 1–7; intelligentsete ?petuss?steemide kohta: VanLehn, Kurt. The Relative E?ectiveness of Human Tutoring, Intelligent Tutoring Systems, and Other Tutoring Systems – Educational Psychologist 46:4 (2011), lk 197–221; algoritmkauplemise kohta: Nuti, Giuseppe et al. Algorithmic Trading – Computer 44:11 (2011), lk 61–69; ?nantsplaneerimise, investeeringuportfellide haldamise jms kohta: Baharammirzaee, Arash. A comparative Survey of Arti?cial Intelligence Applications in Finance: Arti?cial Neural Networks, Expert System and Hybrid Intelligent Systems – Neural Computing and Applications 19:8 (2010), lk 1165–1195; keeruliste andmete anal??si kohta meditsiinis?steemis ning diagnoosi ning ravini j?udmisest vt: Glass Zauderer, Marjorie et al. Piloting IBM Watson Oncology within Memorial Sloan Kettering’s Regional Network – Journal of Clinical Oncology 32:15 (2014), e17653; hiiglaslike andmehulkade alusel algup?raste tekstide loomise kohta loomulikus keeles: Vayre, Jean-S?bastien et al. Communication Mediated through Natural Language Generation in Big Data Environments: The Case of Nomao – Journal of Computer and Communication 5 (2017), lk 125–148; n?otuvastuse kohta vt: Schro?, Florian, Kalenit?enko, Dmitri ja Philbin, James. FaceNet: A Uni?ed Embedding for Face Recognition and Clustering – IEEE Conference on Computer Vision and Pattern Recognition (CVPR) (2015), lk 815–823; ja s?idukite juhtimise kohta: Premebida, Cristiano. A Lidar and Vision-based Approach for Pedestrian and Vehicle Detection and Tracking – 2007 IEEE Intelligent Transportation Systems Conference (2007). 19 Kahneman, Daniel. Thinking, Fast and Slow. New York: Farrar, Straus & Giroux, 2011 (eesti keeles ilmunud Jana Linnarti t?lkes. Vt Kahneman, Daniel. Kiire ja aeglane m?tlemine. Tallinn: T?nap?ev, 2013); Ariely, Dan. Predictably Irrational. New York: Harper, 2009; Ripley, Brian D. Pattern Recognition and Neural Networks. Cambridge: Cambridge University Press, 2007; Bishop, Christopher M. Pattern Recognition and Machine Learning. New York: Springer, 2007. 20 Heuristika on teadusharu, mis k?sitleb uute teadmiste avastamise v?i teadmiste omandamise v?tteid. 21 Azimi, Seyed et al. Vehicular Networks for Collision Avoidance at Intersections – SAE International Journal of Passenger Cars – Mechanical Systems 4 (2011), lk 406–416; Kumar, Swarun et al. CarSpeak: A Content-Centric Network for Autonomous Driving – SIGCOM Computer Communication Review 42 (2012), lk 259–270; Sichitiu, Mihail L. ja Kihl, Maria. Inter-Vehicle Communication Systems: A Survey – IEEE Communications Surveys & Tutorials (2008), lk 10; Eun-Kyu Lee, Mario Gerla ja Pau, Giovanni. Internet of Vehicles: From Intelligent Grid to Autonomous Cars and Vehicular Clouds – 2014 IEEE World Forum on Internet of Things (WF-IoT) (2014), lk 241–246. 22 Luxton, David D. et al. MHealth for Mental Health: Integrating Smartphone Technology in Behavioural Healthcare – Professional Psychology: Research and Practice 42:6 (2011), lk 505–512; Mosa, Abu Saleh Mohammad, Yoo, Illhoi ja Sheets, Lincoln. A Systematic Review of Healthcare Application for Smartphones – BMC Medical Informatics and Decision Making 12:1 (2012), lk 67; Payne, Karl Frederick Braekkan, Wharrad, Heather ja Watts, Kim. Smartphone and Medical Related App Use among Medical Students and Junior Doctors in the United Kingdom (UK): A Regional Survey – BMC Medical Informatics and Decision Making 12:1 (2012), lk 121; Vashist, Sandeep Kumar, Schneider, E. Marion ja Loung, John H. T. Commercial Smartphone-Based Devices and Smart Applications for Personalised Healthcare Monitoring and Management – Diagnostics 4:3 (2014), lk 104–128; Kamel Boulos, Maged N. et al. How Smartphones Are Changing the Face of Mobile and Participatory Healthcare: An Overview, with Example from eCAALYX – BioMedical Engineering OnLine 10:24 (2011), https://doi.org/10.1186/1475-925X-10-24 (k?lastatud 30.07.2017); White, Paul J. F., Podaima, Blake W. ja Friesen, Marcia R. Algorithms for Smartphone and Tablet Image Analysis for Healthcare Applications – IEEE Access 2 (2014), lk 831–840. 23 Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raport „Global status report on road safety 2015” (2016); sama organisatsiooni statistika aastate 2000–2016 kohta leiab http://www.who.int/healthinfo/global_burden_disease/estimates/en/index1.html (k?lastatud 06.09.2017). 24 Auto?nnetuste p?hjuste kohta Ameerika ?hendriikides vt: Fagnant, Daniel J. ja Kockelman, Kara. Preparing a Nation for Autonomous Vehicles: Opportunities, Barriers and Policy Recommendations – Transportation Research Part A: Policy and Practice 77 (2015), lk 167–181 ja maailmas nt OECD/ITF, Road Safety Annual Report 2016 (Paris: OECD Publishing, 2016), http://dx.doi.org/10.1787/irtad-2016-en. 25 Kusano, Kristofer D. ja Gabler, Hampton C. Safety Bene?ts of Forward Collision Warning, Brake Assist, and Autonomous Braking Systems in Rear-End Collisions – IEEE Transactions on Intelligent Transportation Systems 13:4 (2012), lk 1546–1555; Anderson, James M. et al. Autonomous Vehicle Technology: A Guide for Policymakers (Santa Monica: RAND Corporation, 2014), eriti lk 13–15; Fagnant, Daniel J. ja Kockelman, Kara. Preparing a Nation for Autonomous Vehicles: Opportunities, Barriers and Policy Recommendations – Transportation Research Part A: Policy and Practice 77 (2015), lk 167–181; Bonnefon, Jean-Francois, Shari?, Azim ja Rahwan, Iyad. Autonomous Vehicles Need Experimental Ethics: Are We Ready for Utilitarian Cars? – arXiv (2015), lk 1–15. Kokkup?rgete ennetamiseks m?eldud s?idukitevaheliste v?rkude kohta vt: Azimi, Seyed R. et al. Vehicular Networks for Collision Avoidance at Intersections – SAE International Journal of Passenger Cars – Mechanical Systems 4:1 (2011), lk 406–416; Kumar, Swarun et al. CarSpeak: A Content-Centric Network for Autonomous Driving – SIGCOM Computer Communication Review 42:4 (2012), lk 259–270; Sichitiu, Mihail L. ja Kihl, Maria. Inter-Vehicle Communication Systems: A Survey – IEEE Communications Surveys & Tutorials 10:2 (2008); Gerla, Mario et al. Internet of Vehicles: From Intelligent Grid to Autonomous Cars and Vehicular Clouds – 2014 IEEE World Forum on Internet of Things (WF-IoT) (2014), lk 241–246. 26 Chui, Michael, Manyika, James ja Miremadi, Mehdi. Where Machines Could Replace Humans – and Where They Can’t (Yet) – McKinsey Quarterly (2016), http://www.mckinsey.com/business-functions/digital-mckinsey/our-insights/where-machines-could-replace-humans-and-where-they-cant-yet (k?lastatud 01.03.2018). 27 Youyou, Wu, Kosinski, Michal ja Stillwell, David. Computer-based personality judgments are more accurate than those made by humans – PANS, Vol. 112 (2014), lk 1036–1038. 28 Dredge, Stuart. AI and music: will we be slaves to the algorithm? – Guardian, 06.08.2017, https://www.theguardian.com/technology/2017/aug/06/arti?cial-intelligence-and-will-we-be-slaves-to-the-algorithm (k?lastatud 15.10.2017). ?ldine ?levaade meetodite kohta: Fern?ndez, Jose David ja Vico, Francisco. AI Methods in Algorithmic Composition: A Comprehensive Survey – Journal of Arti?cial Intelligence Research 48 (2013), lk 513–582. 29 Topol, Eric. The Patient Will See You Now: The Future of Medicine is in Your Hands. New York: Basic Books, 2015; Wachter, Robert. The Digital Doctor: Hope, Hype and Harm at the Dawn of Medicine’s Computer Age. New York: McGraw-Hill Education, 2015; Parkin, Simon. The Arti?cially Intelligent Doctor Will Hear You Now – MIT Technology Review (2016), https://www.technologyreview.com/s/600868/the-artificially-intelligent-doctor-will-hear-you-now/; Gallagher, James. Arti?cial intelligence „as good as cancer doctors” – BBC, 26.01.2017, http://www.bbc.com/news/health-38717928. 30 Brannen, Kate. Air Force’s lack of drone pilots reaching „crisis” levels – Foreign Policy, 15.01.2015, http://foreignpolicy.com/2015/01/15/air-forces-lack-of-drone-pilots-reaching-crisis-levels/.