Me kasvasime Maal

Me kasvasime Maal Thor Peterson See lugu on n?htud l?bi kolme ?e-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad p?genikud ja loo alguses lahkuvad siit – ?hte teise maailma. Nende peres on t?iskasvanutel erilised v?imed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse n?idadeks.See ei ole t??piline fantaasiasaaga, kus k?rgest soost ja ?liv?imetega juveniil kogu maailmale ?ra teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule k?ik m?ngeldes v?lja ja loo l?pus on nad peamiselt natuke vanemad, t?sisemad ja m?ne kogemuse v?rra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased v?imed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas k?ib.Thor Peterson on pseudon??m. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud p?ris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma t?trele, kui too oli 12. T?tar on vahepeal 24 saanud. L?hedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse j??b, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesm?rk pole kunagi olnud mingi m?stifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused. Thor Peterson Me kasvasime Maal Thor Peterson Me kasvasime Maal Autori?igused © 2019 Thor Peterson Kaanepilt © Siiri Kumari 2019 Toimetanud Eva Luts Kirjastus Fantaasia & kirjastus T?heveski ISBN 978-9949-661-43-5 e-ISBN 9789949661442 Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital 1: Heldin, Maa, Tallinn „?hel sulnil kevadhommikul ratsutas noor ja kaunis paruness v?igul m?ral l?bi kastese pargi.” T?druk k??lus ratastega p??rdtoolil laua taga, keskendus, kulm kipras, n?pud v?belemas arvutiklahvidel, ja j?tkas kirjutamist: „Ilm oli selle aastaaja kohta tavatult soe ja nii oli ta avanud jakih?lmad, lootes, et ema sellest teada ei saa – ja mitte ainult kevadtuule petlikkusest, vaid ka noormeeste pilkudest; oma k?bara oli ta juba varem ?ra v?tnud ja tema pikad kuldsed lokkis juuksed lehvisid ta selja taga.” T?druk ohkas ja heitis pilgu suurele peeglile. T?psemalt oli peegliks ?ks rohkem kui meetrilaiune segment rullikutel liikuvatest maast laeni seinakapiustest. Umbes kolmeteistaastane igat pidi tavaline plikatirts tema jaoks liiga suurel kontoritoolil; ja ta juuksed ei olnud pikad, lokkis ja kuldsed. Ulatusid poolde selga k?ll, aga olid kahvatublondid ja sirged. T?druk kustutas kirjutatu, ent taastas kohe. Kustutas veel kord ja taastas uuesti. Siis kirjutas: „Oli see ikka jakk, mida nad tollal kandsid? Mis kuu v?is olla? Mis kliima seal ?ldse oli? Aprill – kas puud v?isid lehes olla? Kas Prantsusmaal on aprillis puud lehes? Kas nad tollal p?riselt ka m?tlesid nii – kas ta unistas poistest? Kas ta ?ldse tohtis k?barat ?ra v?tta?” Ta ohkas ja lisas veel: „Midagi ei tule v?lja…” Ta ei teadnud, et juba teist lauset kirjutades oli ta teinud kaks korda rohkem, kui ?ks mees ?hes katku p?rast suletud linnas, ja kuigi tema eas saab raamatu kirjutamist t?epoolest vaadelda k?ll austusv??rse, kuid ikkagi ilmselt ebaadekvaatse kinnism?ttena, oli ta j?rgnevaid k?simusi esitades ?letanud m?ek?rguselt paljusid nendest, kes – tihti temast k?mme aastat vanemana – raamatu ka valmis on saanud… „Heldin, s??ma! Kas sa ei kuule v?i?” l?ugas temast paar aastat noorem poiss toaust lahti l?kates. „Ta valab paberile oma haavatud hinge valu,” irvitas temast paar aastat vanem poiss ?le v?iksema ?la vaadates. „Kirjaneiu, s??ma! V?i pead sa dieeti, pont?ik?” Nad laskusid naerdes trepist alla. T?druk vaatas end uuesti peeglist. Ta ei olnud paks. Ent modellilikult k?hn kah kaugeltki mitte. Talle ehk oleks meeldinud peenem olla… Aga talle meeldis rohkem olla tugev… v?hemalt endasuguste hulgas. „Vennad…” porises t?druk arvutit kinni l??es ja kah allkorrusele suundudes. K?giseva puutrepi m?ned astmed olid nii kulunud, et neid oleks ammu olnud aeg vahetada. Nad elasid kahel korrusel ?hes linnam??ri veidrasse sopistusse rajatud elamises. Enamik inimesi ei teadnud, et selline koht olemaski on, igasugustele postiljonidele ja torumeestele pidi ema t?navale vastu minema, muidu poleks nad kuidagi nende juurde j?udnud. Nende elamisse olid tekkinud m?ned moodsamad asjad, nagu Heldini toa seinakapiuksed, kuid ema ei tahtnud v??raid nende juurde kutsuda, ise oli ta remonditegemises ?limalt ?pu ja isa neil ei olnud. 2: Heldin, Maa, Tallinn Ka nende k??k oli kummaline segu t?nap?evast ja aegadest, mil keegi oli selle korteri sinna paekivist m??ride vahelisse pilusse rajanud. Kohati olid seinad ausast hallist paekivist, kohati palkidest. Siis aga algas igati moodne k??ginurk oma k?lmkappide ja roostevabast terasest kraanikaussidega. Edasi kuivasid vanal rohekast vaseroostest korpas ahjukummil maarohtude kimbud ja suur paljude sahtlitega kummut peitis nende paremaid n?usid. Laual oli kaetud viis kohta. „Ootame k?lalisi?” k?sis Heldin. Ema noogutas. „Tume pidi l?bi astuma. Aga me ei oota teda.” Ja ta pilk libises ?le lauaotsa. Heldin oleks v?inud vanduda, et korraks viirastus seal valge kogu. Laua otsa ei istunud tavaliselt keegi, n?gid nad siis seal midagi v?i mitte. Ja kui inimesi oli rohkem, istus laua otsas tavaliselt kaks inimest. Ega nendega midagi juhtunud. Surnutel ei ole elavatele pretensioone – nii oli Heldin kuulnud t?di Idat ?tlemas. Ja lein on ainult meie s?dames – seda ?tles onu Rahe. Ent ometi oli Iilike nendega. Vaene surnud ?eke. Heldin oli teda ainult korra n?inud. Surnuna. Pisike titen?gu riietes, mida ta vajas ainult ?ks kord. Heldin teadis juba oma lapsem?istusega, et ?ksk?ik kui vanaks ta elab, j??b ta alati seda n?gu m?letama. Pisi?de, kellest nad ilma j?id. Uksele koputati. Siis uks avanes, tulija ei oodanud, kuni keegi talle vastu tuleb. Muidugi, Tume. Neid inimesi oli v?ga v?he, kes nende majja niimoodi sisse tulid. Suur mehem?rakas, vast ehk juba viiek?mnene. Natuke kohmakas. Heldin ei sallinud seda pilku, millega ta ema vaatas. Tume kummardus ja libistas korraks k?e ?le ema ?la. „Tere, P??su.” Ta h??l k?rises pisut. „Tere, lapsed.” Heldin ei sallinud seda toonivahet. Kui mees emaga r??kis, oli ta h??l pehme, hell… Mesine… ei, kleepuv… limane oleks veel parem, m?tles Heldin omaette ja taipas Valevi otsa vaadates, et vanem vend m?tleb ilmselt sedasama. Ema pilk libises j?lle ?le lauaotsa ja taas viirastus seal pisike valge inglike. „?ra tee seda,” ?tles Tume karedalt. Ta h??l oli ikka tasane ja hell, kuid selles oli ka midagi muud. Hoolivust… Heldin teadis, et ta on eba?iglane. Kuid mis ta tikub emale ligi! „Mida?” k?sis ema trotslikult. Tume vaikis ja riputas mantli varna. Ta libistas oma poolsaapad jalast ja, k?sinud pilguga n?u, istus temale m??ratud kohale Heldini k?rval; vennad istusid nende vastas. Ema laua otsas hakkas kulbiga suppi taldrikutele t?stma. Frikadellisupp. Frikadelle tegi ema ise, sest poe-omades polnud viimasel ajal enam ?ldse toitu, need koosnesid ainult mingist keemiast. Juba hais oli vastik. 3: Heldin, Maa, Tallinn „Sa ?tlesid, et sul on ?ks jutt,” k?sis ema, kui nad juba kanakastme ja riisi juurde olid j?udnud. Tume vaatas ?les, siis uuesti taldrikusse. „Las ma s??n v?hemalt k?hu t?is.” „Enne kui…” ema turtsatas. R??mutult. M?nikord pole naer ?ldse l?bus. „… me t?lli l?heme?” „V?imalik.” Tume noogutas s??es. „Sest sa ilmselt tead, mida ma sulle r??kima hakkan.” „On asi nii t?sine?” Tume kehitas ?lgu. „Jah ja ei. Alguses oli juttu ju Valevi haridusest. Ent nii palju on muutunud. Ma arvan, et v?hemalt suveks v?iksite te k?ik tulla. Olla siit natuke eemal.” Ema ja Tume vaatasid t?kk aega teineteisele otsa. Heldin oli p?nevusest l?hkemas ja tundis, et hakkab t?siselt vihastama, kui need kaks s?nadeta suhtlemist j?tkavad – sest ilmselgelt oli seal niipalju seda, mida nad omavahel ja ka k?igi teiste t?iskasvanutega r??kinud olid ja mida nad laste kuuldes kunagi ei arutanud. Ilmselgelt pidasid need kaks dialoogi v?lja?tlemata s?nade keeles, vaidlesid ja v?itlesid ja kaalusid seisukohti… „Rahe…” alustas ema, kuid Tume katkestas teda: „Ta ei ole seda maailma kunagi m?istnud. Neeme lugu – ta ei ole selles osas just parim n?uandja. Mida ta ?tleb, kui n?iak?tid sinuni j?uavad? R?hk s?nal ?tleb – ta ei tee midagi.” „Ja sina teed?” Tume langetas pilgu. „Sa tead, et ma v?hemalt ?ritan,” pomises ta vaikselt. Ema ohkas ja langetas pilgu. Nad l?petasid l?unas??gi vaikuses. V?i suhtelises vaikuses, sest poisid nagistasid omavahel. Ustus alustas ja Valev muutus tagasi titeks, nagu ema ja Heldin tavatsesid ?elda. T?si, t?na oli Valev hulga hillitsetum. M?tlik selline. Korraga taipas Heldin, et ka vend teab midagi. Temaga peab ju olema r??gitud ?pingute j?tkamisest kusagil mujal. „Kas te meie k?est ka k?site?” pahvatas t?druk. Viis sekundit valitses vaikus. Ema ja Tume vahetasid j?lle pilke. Tume avas suu, kuid ema vangutas vaevum?rgatavalt pead. Mees pani suu kinni ja n?jatus toolileenile. „Lapsed,” alustas ema kobamisi. Paistis, et ta kogus aja v?itmiseks taldrikud kokku ja toppis n?udepesumasinasse – tavaliselt tegi seda Heldin. Ta t?stis lauale vaarikakoogi ja koogitaldrikud. Kallas poistele mahla klaasidesse, siis endale ja Heldinile teed. Tume oli juba s??maaja alguses palunud suure klaasi k?lma vett, n??d ta raputas tee ja mahla pakkumise peale pead. „Lapsed,” alustas ema uuesti. „On nii palju asju, mida ma ei ole teile r??kinud. Me oleme siin p?genikud, seda te teate. Meie pettelood on toiminud, kuid nii palju on muutunud. Me oleme siin m?elnud, kuidas oleks k?ige parem teha ja… Noh, ma ei tea. Ma… Aga te ju kindlasti tahate suveks kuhugi ?ra minna? Kuhugi, kus on soe ja… hea. Kindlasti on seal m?nus.” „Ema, kuula ennast,” porises Valev. „Nii umbm??rase juraga ei m?? sa meile midagi.” „?hes?naga, me peame hakkama ettevalmistusi tegema,” v?ttis ema asjad kokku. „Kuid kool on veel pooleli?” imestas Ustus. „Ma olen kindel, et asjad saab korda ajada,” lausus ema kerge muigega. 4: Heldin, Maa Saigi. Kui ema sekkus, hakkasid laabuma asjad, kus kedagi veenma pidi. Kuidas, sellest ei saanud Heldin aru. Kuigi ta ise ka suutis teinekord asju sedasi korda ajada. Kuidas, seda ta ei teadnud. Ema teadis. Ja hoiatas, et ta niimoodi ei teeks. Ema ei ?elnud seda otse, kuid nad k?ik – isegi Ustus – said aru, et see on ohtlik. Igatahes sulgesid nad ?hel aprillihommikul oma kodu v?lisukse ja istusid ootavasse autosse. Neil oli palju asju ja nende paigutamine v?ttis omajagu aega. Lisaks oli Tume auto otse nende treppi ajanud ja ruumi oli seal kohutavalt v?he. Heldin sai muidugi hetkega aru, milles asi – t?iskasvanud ei tahtnud, et m??dak?ijad n?eksid, kuidas nad kogu oma kohvrilasu autosse topivad, ilmse kavatsusega pikalt ?ra olla. Auto veeres kitsast munakivisillutisega t?navast alla, tr?gis l?bi turistide summa, kes ?ritasid kibek?lma p?hjatuult trotsides keskaegse linnas?dame vastu huvi tunda, veeres raagus puude ja hallide moodsate plekkmajade vahelt tihedasse liiklusvoolu, j?nksus aegam??da hommikuste miinuskraadidega kivik?vaks tardunud lumesodist vallide vahel, p??ses foorider?gast v?lja maanteele ja suurendas kiirust k?lekollaste p?ldude vahel. Tugev k?lgtuul k?igutas neid vahetevahel, rabistades vastu autok?lgi halli tolmu, milleks pilvitus taevas l??mav p?ike oli muutnud kuivanud pori ja lume alt v?ljasulanud talvesaasta. Ema avas ?okolaaditahvli, jagas selle nende k?igi vahel ja kui ta akent paotas, et nutsakuks keeratud paberit v?lja visata, raputas neid vastikvalusalt noana l?ikav j?ine ?hujuga, tuletades meelde, kui elamisk?lbmatu see aknatagune ikkagi on… „Prahti ei tohi v?lja loopida!” teatas Ustus. K?ik teised vaikisid. Jah, m?nikord k?itus emme hullemini kui titt… Heldin leidis end m?tlemas, et kuigi sellest mingit m?rgatavat kasu ei t?use, tuleb kasv?i p?him?tte p?rast ?ritada emmelegi kombeid ?petada, ja selles on Ustus t?esti parim. Ja tema peale P??su ei vihasta ka… Jah, n?e – sellistel hetkedel m?tles ta emast kui P??sust… Auto keeras suurelt maanteelt ?ra v?iksemale k?rvalteele. Asfaldiriba keerles madala v?seriku vahelt tihedasse kuusemetsa. Ja siis vajutas Heldin k?ed meelekohtadele. Nii ema ja Valev kui autot juhtiv Tume vaatasid tema poole; Tume, kelle selja taga ta istus, heitis muidugi vaid peeglist pilgu. Ustus, kes istus taga keskel, uuris teisi autosistujaid. Tema oli muide ka n?gu krimpsutanud. „Mis juhtus? Naljakas j?nks oli… Kas teie ei tundnud?” „Tundsime,” poetas l?puks Valev. Tee oli pealtn?ha seesama. Ainult asfalt oli kuidagi palju kitsam ja auklikum. Ja siin paistis kevad hulga edenenum olevat, kohati oli metsaalune ?sna roheline. Tume v?hendas kiirust. Heldini peast puuris l?bi j?rjekordne valuhoog, mis silme ees virvendama pani ja tekitas sekundiks-paariks tunde, et kogu ta hommikus??k tuleb v?lja. „Need on need kohad, kus rada salarajaks ?le l?heb,” kuulutas Ustus r??msalt. „Ma tean! Heldini pea on valesti h??lestatud. Puberteet!” „Kes ?tles, et Heldini pea on valesti h??lestatud?” k?sis istmel p??rdunud ja neid ikka veel silmitsev P??su kurjalt. „Mis valesti on?” tahtis Ustus teada. Ta m?tles hetke ja haaras siis Heldini k?e. „Heldin, on sul v?ga valus?” Heldin t?mbas selle j?rsult ?ra, ent n?hes, kuidas v?ikevend selle peale solvus, silitas tal korraks pead ja naeratas vabandavalt. „Hea, et see niimoodi m?jub,” m?rkis Valev elutargal toonil. „See annab lootust, et sa suudad ?hel p?eval ise ka haldjaradu leida.” Heldin surus huuled kokku ja p?rnitses v?lja. See k?ik ?rritas teda. Muidugi teadis ta seda k?ike. V?hemalt sellest asjast oli neile r??gitud. See oli nende perekonna erip?ra. Nende v?ime, mis eristas neid peaaegu k?igist teistest seal selles k?lmas, k?ledas ja lagunevas linnas. Selles maailmas v?i reaalsuses, nagu m?ned t?iskasvanud ?tlesid. Ja r?hk on s?nal peaaegu – selles maailmas oli inimesi, kes siiski suutsid sedasama, mis nemad, ja mingi osa neist inimestest olid millegip?rast v?ga kurjad k?igi teiste peale, kes ka oskasid. Heldin oli m?nda sellist ainult korraks n?inud ja sellest piisas, et neid karta; ?nneks oli tookord Tume kohal. Midagi ?htaegu hirmunut, v?givaldset ja mingil viisil ka imetlev-kadestavat keris end tema ajus lahti ja siis tuli s?na: „N?id!” Nii neid kutsuti. Nad olid n?iad. 5: Ustus, N?nd, Ent-Minnu „Ma tahan pissile!” Ustus ei olnud v?ga kindel, kas tal t?esti nii v?ga pissih?da on, kuid autos?it oli ta igatahes kohutavalt ?ra t??danud. „Kannata veel natuke.” Ema h??les k?las ?rritus. „Juba t?kk aega tagasi oli natuke.” „N??d t?esti on.” K?llap oli. Kuidagi v?ga selge oli, et kogu maa ja taevas ei keera end enam peavalu tekitava veidra j?nksatusega pahupidi, kui tee ??res on maju ja teel vastutulijaid. Sellised asjad juhtuvad s?gaval metsas. Siin veeres nende ?mber kummalisi autosid ja ka selliseid s?idukeid, mille seost liikumisega sai tuvastada ainult selle j?rgi, et need t?epoolest liikusid. Tume juhtis auto ?he hoone ette ja n??d tahtis Ustus k?ige rohkem hoopis seal seisvaid s?idukeid uurida. „Siin s??me ja joome,” teatas P??su vastuvaidlemist mittesallival toonil. Ustus pani t?hele, kuidas Heldin ja Valev pika pilguga ema silmitsevad ja siis pilke vahetavad; ja kuidas ema selle ?ra tabas ja huuli v??rutas. Ustus oli ?ppinud aru saama, et see t?hendas, et ema oli n?rvis. Ta oli ?ppinud m?istma, et vanemad ?de ja vend tahaksid v?tta tedagi sellesse m?ngu, et n??d tuleb emmele mitte vastu vaielda… Ustus neelas kiiruga alla k?ik keelel kibelevad k?simused. Emme ei n?inud ?ldse sedamoodi v?lja, et talt ilma t?lita mingit infot k?tte saaks, ja ?de-venda olid ilmselgelt ?raeksinud ilmega. Ja Tumelt ta k?sida ei julgenud. „Ustus, Valev, minuga,” uratas Tume. P??su p??dis Heldini pilgu ja viipas l?uga t?stes peaga – eks see pidi t?hendama, et ka nemad l?hevad koos – ja nii nad siis hoonesse suundusidki, mehed ?hele ja naised teisele poole. See tegi enesetunde paremaks – ta oli meeste pundis. V?hemalt tualetim?rgid olid arusaadavad – telekast n?htud operette meenutava kaarja kleidiga, h?bejat maski n?o ees hoidev naisesiluett, ja natuke multifilmi-Aladini meenutav ?likonnas h?rrasmees. Eesruumis, kus oli v?ga palju voolavat vett, ei olnud kedagi. Tume osutas vaikides usterivile ja kadus ise ?he taha neist. Edasi oli k?ik peaaegu tavaline, kui v?lja arvata puhtus, luksus ja avarus. K?ter?tik n?gi v?lja nagu rohekas vahvel ja kui ta seda imetles ja m?tles, mis kasutatud r?tikuga teha – uusi oli suur virn –, lagunes see tal k?es ?ra. See pani ta muretsema – p?rand oli t?is rohekat puru. Ent siis ta kiljatas, sest kraanikausi alt tormas v?lja kari kreemikaid hiiri, kes pulbrit agarasti s??ma hakkasid. „Mis?” oli Tume uksel, nii et peaaegu oli tunda tuulet?mbust. Ustus ei j?udnud midagi ?elda, sest poisi pilgu suunda j?lgides oli Tume asjast juba aru saanud. „Ah need… Koristajad. Pillasid r?tiku? See tuleb jah siin kohe ?ra visata. Sinna.” Ta osutas ?hele kastile. „Valmis?” Ustas noogutas rabedalt. „Ma ei teadnud, et Hiinas sihukest tehnikat on,” m?rkis Valev, kui nad fuajeesse l?ksid ja naisi ootama j?id. Vend libistas s?rme ?le laual vedelevate ajalehtede ja ajakirjade, millel olid veidrad m?rgid. „K?ll see Tume ikka s?idab kiiresti!” Ustus m?tles selle ?le. Venna h??les oli pilget, nii et Hiinas nad ilmselt siiski ei ole. Ta teadis, et Hiinas kirjutatakse hierogl??fides, ta oli pilte n?inud ja see kiri siin ei n?inud ?ldse sedamoodi v?lja. „Tume s?idab kiiresti,” n?ustus ta diplomaatiliselt. „Kas sul oli ka valus?” „Eee…” tegi Valev ja vaatas Tume poole, kes ?helt tahvlilt arvatavasti men??d luges. „See ei ole nagu Heldinil.” Ta s?ttis t?iesti ilmaasjata oma matkap?kste v??d. „Minu aju… Kuule, ma ei tea. See on tegelikult hea m?rk. Geneetika. See, mis me oleme. Et me saaksime siia tulla.” „Me ei ole Hiinas?” ei suutnud Ustus igaks juhuks k?simata j?tta. Tume, kes neid muidugi oli kuulnud, turtsatas. „Me oleme N?ndil. See on hoopis teises maailmas. Ja see on kenr?kf?dd – v??rastemaja. Natuke eriline, siin on meiesuguseid ennegi n?htud. Ja muide, igal pool N?ndil sellist luksust ei ole.” See oli midagi uut – t?iskasvanud vastasid! Mitte ainult ei hoiatanud, et sellest ei tohi r??kida, v?i l?petanud juttu, et k?ll ?hel p?eval… See tegi otsa lahti – Tume r??kis ometi midagi! „Mida sina tunned? Oli sul ka valus?” „Siis, kui ma teievanune olin. K?igil n?idadel on. See on teatud sorti vastupanu. Sa hakkad tajuma, kui kasutatakse v?luv?imet, ja ?hest ilmast teise minek on siin nagu aatomipomm. Aju heliseb kaasa. Te kas ?pite seda v?imet juhtima v?i elate ?hes ilmas. On neid, kes peavad loobuma. Peavalud l?hevad aina hullemaks ja keegi ei saa sind kaasagi v?tta. Sealt nad tulevadki.” Ustus p??ras ringi ja vaatas, kuidas ema ja ?de tulid, m?tted hullemini sassis kui v?ib-olla kunagi varem elus. Muidugi oli ta kuulnud haldjaradadest. Muidugi oli selge, et nad ei ole enam Maal. Muidugi oli selgemast selgem, et N?ndi ei saa tavalist teed m??da. Ta oli lugenud „Teem?rke” – teades suurep?raselt, et ta ei saa k?igest aru – ja veel m?nda sarnast raamatut ning sugulaste juttudesse pudenenud vihjetest v?is aimata, et nad k?ik jagavad mingeid salap?raseid andeid ja v?imeid, millest keegi v?ljastpoolt midagi teada ei tohi. Peamiselt oli talle kogu aeg r??gitud, kui ohtlik see k?ik on. Ja seal ta n??d oli – tal polnud ?rna aimugi, mis ?ldse toimub. 6: Valev, N?nd, Ent-Minnu Selleks ajaks, kui P??su ja Heldin nendeni j?udsid, r??kis Tume juba kahe punakaskuldsetes livreedes, temast peajagu l?hema mehega. R??kis mingis sellises keeles, mida Valev varem kuulnud ei olnud. „On see v?nni keel?” k?sis ta emalt vaikselt, kui tulijad paar sammu tagapool poiste juures seisatasid. „Jah,” vastas P??su ja sellega k?is kaasas pilk, mis selgelt ?tles, et miks sa ometi ei taipa vait olla. Nad said kaks suurt tuba teisel korrusel. ?he toa v?tsid Tume ja P??su, teine j?i lastele; arusaadavalt ei olnud kaks vanemat nende hulgast selle m??ratluse ?le ?nnelikud. M?lemad toad sisaldasid algselt kaht suurt voodit. Tume tuli laste tuppa ja paludes Valevil teisest otsast hoida, muutis kaks tohutult laia voodit kolmeks natuke kitsamaks, ehkki endiselt laiaks ja mugavaks. Tegelikult oli toas kuus sellist kitsast voodit, milles h?da korral oleks saanud ?ks inimene magada, ja need k?isid haakidega kokku. M?lema toa juures oli ruumikas vannituba ja selle k?rval, teisel pool ust kah suhteliselt mahukas garderoob. „Ma ei saa ainult ?hest asjast aru,” porises Valev, kui nad ?ksi olid j??nud. „Tegelikult on neid asju tuhandeid, aga mida sa seekord m?rkasid?” k?sis Heldin. „Vhhh,” tegi vend. „Miks me v?tsime selle toa, kui oleme reisinud ainult paar tundi ja pole veel keskp?evgi? Miks nad ei v?i meile midagi r??kida?” „Ehk l?heme varsti edasi?” tegi Ustus suu lahti. Tema katsetas juba voodit, sellel selili lamades ja ikka ja j?lle end j?rsu kehapainutusega ?hku paisates. „Miks nad siis ?ldse hakkasid voodeid ?mber seadma?” ei tahtnud Valev rahule j??da, ise suurep?raselt teades, et ega nooremad midagi asjalikku kosta ei oska… aga mine tea, ehk tulevad millegi peale, mis tal kahe silma vahele j??nud? „V?hemalt ?he ?? magame siin.” Nagu tema m?tete kaja ilmus uksele P??su. „Olete end sisse seadnud? L?heme s??ma. Ustus, said vetsus k?idud?” „Seda ma tegin esimese asjana!” teatas poiss voodilt maha ronides. P??su rivistas nad paari kannatamatu k?isest tirimisega ?les ja silmitses paark?mmend sekundit rahulolematult. Selle aja peale ilmus uksele ka Tume. „L?heme?” „Nad n?evad nii Maalt v?lja,” poetas P??su pisut abitult. Tume libistas pilgu lastest ?le. „Muidugi. Isegi kui me neile Meku kardiganid selga paneksime, n?eksid nad Maalt v?lja. Olemisega pole midagi peale hakata. Las olla, peame lihtsalt rohkem pingutama. L?heme.” Valev pilgutas silmi, sest Tume enda juures oli midagi teisiti. Midagi olulist… Tal kulus ?ige mitu sekundit taipamiseks – mees kandis frakki ja relva. Valev muidugi taipas, et k?llap nimetati seda pealiskuube siin teisiti, kuid selle tagapool peaaegu p?lve?nnaldeni ulatuvate siilude vahelt oli v?ga h?sti n?ha k?ep?raselt just peopesa k?rgusel rippuva p?raga raske p?stol. Korraga haaras Heldin tal k?est. Seda juhtus enamasti ainult siis, kui ta kaitset otsis, ja ?e poole vaadates n?gi ta teda peaaegu kuuldavalt neelatamas; kahvatu oli ta ka. K?llap tajusid midagi ka t?iskasvanud, sest m?lemad, nii Tume kui P??su heitsid neile kiire terava pilgu. Ent nad ei k?sinud midagi, seda enam, et Heldin v?ttis end hetkega kokku. Tume lasi P??su enda ees uksest v?lja ja Valev avastas end Heldini puhul samamoodi k?itumas. Vaadates n??d Heldinit rahulikult ja pealtn?ha sundimatult ees lipsanud Ustuse j?rel trepist alla minemas, oli ta endaga v?ga rahul, et oli ?de esimest korda elus daamina kohelnud. Ja siis sai ta veel millestki aru. Kodus oli Tume alati k?laline ja P??su majaperenaine. Siin olid osad vahetatud. N?iteks kuidas ema rahulikult eemal ootas, kuni Tume v??rastemajapidajaga r??kis, ja kuidas ta oli k?sinud Tume arvamust riietuse kohta. Tegelikult oli veel midagi s?nades v?ljendamatut, mis on nii ilmselge, kui oled kellegagi eluaeg koos elanud. Ja korraga m?istis ta, mis oli Heldinit ehmatanud. ?de kippus sellistes asjades olema kiirema taipamisega ja n??d oskas Valev j?lgida, kuidas Heldin v?ttis m?ttes arvele ja anal??sis, kuidas Tume juhatas nad suure aknaaluse laua juurde, uuris men??d, viipas kelnerile ja tellis, pidades P??suga ainult paar s?na n?u. Ja k?ike seda v??ras keeles, mida keegi neist kolmest ei m?istnud. Kui kelner oli l?inud, p??rdus Tume nende poole. „Esimeseks tellisin natuke kohalikke toite. Kui kohale tulevad, n?ete ise. Nende maitse v?ib olla ebatavaline, kuid te peate harjuma. Mis teil ?le j??b.” Ta m?hatas pisut vabandavalt. „See polegi nii hull. Supp on ka kohalik. See loodetavasti maitseb teile, midagi erilist ei ole. Pearoaks v?tsin v?imalikult maise maitsega linnuliha. Puuviljaj??tis ei tohiks ka midagi jubedat olla.” 7: Heldin, N?nd, Ent-Minnu Kui Heldin palju hiljem sellele l?unas??gile – esimesele Ent-Minnus, esimesele v?ljaspool Maad tema teadlikus elus, kui varase lapsep?lve ?hmased m?lupildid v?lja arvata – tagasi m?tles, m?letas ta veidrat segu ?rritusest, p?nevusest ja pettumusest. K?ik oli nii teistmoodi ja samas ei leidnud ta neis salatites, pirukakestes ega mingis – k?ll ?sna teravas – kastmes ujuvates kevadrullide moodi asjandustes midagi erilist. Jah, k?ik oli teistmoodi, aga… noh, ta oli valmistunud halvemaks. Supp oli ainult juurviljasupp, kana riisiga tundus ka tuttavana ja ainult j??tisel oli mingi terav m?ru maitse, mis Ustuse loobuma sundis. Teisalt, k?hud olid neil selle aja peale korralikult t?is. „Nii, me peame linna peale minema,” teatas P??su s??maaja l?pul. „Te oodake ilusti oma toas. ?htul ehk l?heme v?lja.” Valev tegi k?huvalu h??lt ja sellest julgustust saanuna k?sis Heldin kiiresti: „Kas me ei v?iks natuke linnas ringi vaadata?” „Ei,” ?tles P??su teravalt. „Kas siin on v?ga ohtlik?” k?sis Valev Tume relvale osutades. Tekkis pisut ebamugav vaikus. Heldin asus kohe vennale appi: „Nagu Metsik L??s, niipea kui nina v?lja pistad, hakkavad kuulid lendama? Tulge siis ikka elusalt tagasi, eks! Me j??me teid alati m?letama!” P??su oli loomulikult taas selle ilmega, et miks te ometi ei taipa vait j??da, kuid Tume puudutas rahustavalt ta k?tt. „Tehke taskud t?hjaks. Dokumente ega mobiile ega midagi muud pole vaja… nendega pole siin niikuinii midagi teha.” Tume ajas k?e taskusse ja v?ttis peot?ie m?nte. „Valev – need on skingud ja need on terkarid. ?ks terkar on kaksk?mmend seitse skingut. On veel tzulendid, mis on 27 terkarit. Meie toad maksavad poolteist tzulenti ??p?ev. Mingi v?ike toidupala maksab paar skingut, m?ni suveniir ka. Ma soovitan mitte raha kulutada, aga igaks juhuks v?iks taskus olla. Kui te kulutate pisut skingusid, on tegelikult k?ik korras, kui hakkavad kuluma terkarid, olete lasknud end alt t?mmata. P?site koos, see on v?ltimatu eeltingimus. Eriti sina, Ustus – teistest ei tohi ?le k?mne sammu eemale minna. Mitte kunagi, mitte kordagi ega mitte mingil p?hjusel ei tohi kaotada teistega silmsidet. Poiss, kas sa saad aru?” N??d oli mehe h??les terast, kui ta Ustusele otse silma vaatas. Too neelatas ja noogutas. Tume vaatas Valevile otsa. „Sina vastutad selle pundi eest. Vaata, et nad ?ra ei kao.” Vanem vend noogutas t?siselt. Tume p??rdus P??su poole. „P?evaajal ei ole siin mingit ohtu. Keegi ei oska meid siin oodata. Las vaatavad ringi, see on ainult ?iglane. Mis nendega ikka juhtub.” P??su vaatas talle paar sekundit otsa ja noogutas rabedalt. 8: Ustus, N?nd, Ent-Minnu Muidugi oli Tumel ?igus, nendega ei juhtunud linnas hulkudes midagi halba. Suurema osa ajast n?isid nad n?htamatud olevat. Alles siis, kui inimesed neile lausa otsa p?rkasid, j??di neid imestunult vahtima. M?ni isegi ?ritas midagi k?sida, kuid loobus, m?istes, et nad ei oska kohalikku keelt. Valevi ?hutusel ostsid nad j?e ??res kohvikus endale joogid. Valev kauples ja see osa l?ks p?ris h?sti – ta osutas joogile, mida just oli v?tnud ?ks teine vanuselt umbes Heldini ja Ustuse vahepeal olev laps, ja m?nte ?le laua libistades tegi selgeks, palju see maksab. Nende joogid kokku olid ?heksa skingut, ainult et need ei maitsenud neile kellelegi. „N?dalavanune Coca-Cola p?rna?ieteega,” v?ttis Ustus asja kokku. Paljud asjad tundusid ka imelised v?i lausa arusaamatud. Nad ei olnud varem n?inud suuremat hulka neist loomadest, mida m??di ?hes hoovis ?lesj?ge nii kaugel, kui nad minna s?andasid; linn tegelikult juba l?ppes seal, suured, k?rge planguga piiratud ehitised olid kas mingid kaubalaod v?i peitsid endis selliseid imesid; kaugemal olid j?ekaldal ainult v?ikese lossi m??dus, p?ratu aiaga ?mbritsetud villad. Nad n?gid s?idukeid, millest nad aru ei saanud, kuidas need liiguvad, nad n?gid masinaid, millest nad aru ei saanud, kuidas need t??tavad. M?nest kohast aeti neid ?ra ja kord peatas neid kolmemeheline relvastatud seltskond. Ent nood j?tsid nad rahule niipea, kui Valev taipas n?idata v??rastemaja v?tit. Linn ise oli kummaline segu eri stiilidest ja ajastutest. ?he uhkema ehitise katuselt muudkui t?usid ja laskusid kopterid ja muud k?sitamatud lennumasinad, sealsamas ukse k?rval seisid lasipuu k?ljes saduldatud hobused. Enamik maju n?gid v?lja nagu piltpostkaartidel, sealsamas aga laiutas tumedast klaasist risttahukas, sees selgelt n?ha ime?hukesed p?randad ja seinad, laudadel ilmselt arvutid. „See k?ik on kuidagi liiga heas korras,” porises Valev, kui nad juba v??rastemajja tagasi l?ksid. „Ainult et ma ei n?inud ?htki koristajat. Ma ei n?inud isegi ?htki luuda v?i k?hvlit. Ega ?htki pr?gikasti. Aga ma n?gin ?ht t??pi toidupaberit lihtsalt kokku k?kerdamas ja maha viskamas. Kahju, et meil ei olnud aega oodata, kuhu see kaob.” „Aga mina tean,” teatas Ustus uhkelt ja r??kis teistele kreemjatest hiirtest. „Hm,” m??tis Valev arvustavalt t?navat. „Kas neil siin kasse ei ole?” k?sis Heldin. Ustus oli natuke solvunud, et ta uudis niimoodi vastu v?eti, aga p?him?tteliselt oli Heldinil ju ?igus… Nad olid k?ik parasjagu v?sinud ja vajusid kohe vooditesse pikali. Paistis, et Tume ja P??su olid varem tagasi j?udnud ja neid oodanud, sest P??su ilmus peaaegu kohe uurima, kuidas neil l?ks. Nad ?ra kuulanud, ta ainult noogutas ja teatas, et nad l?hevad paari tunni p?rast paadiga s?itma. 9: Ustus, N?nd, Ent-Minnu „?rka ometi, unekott! P?rast magad. V?i j?tame su siia?” Ustus tundis, et keegi n?pistab teda k?rvast. See ajas ta ?les, silmalauge avama sundis vihane uudishimu, et kes see ?ieti on, kes s?andab nii teha. K?ige parema meelega oleks ta unne tagasi vajunud, kuid tahtmine vihastada, rusikaga virutada ja midagi v?ga halba karjuda ajas ta m?nusast rambest soojusest v?lja. Mitte ?hvardus maha j?tta, seda ta lihtsalt ei uskunud, ega ka mitte lubatud paadis?it, mis talle hetkel isegi ei meenunud… Nad k?ik olid toas ja askeldasid ringi – Heldin ja Valev, ema ja onu Tume. „Kes mind n?pistas?” See ei tulnud v?lja ?hvardavalt ja vihaselt, pigem pahura pominana. P??su naeratas talle. „?rka, kullake. Sa oled natuke liiga suur, et sind tassida. Ole hea, k?i pissil ?ra, siis ma aitan su riidesse.” N??d alles meenus Ustusele, et nad pidid paadiga s?itma minema. Ta k?is vannitoas ?ra ja asus end riidesse panema. Ta ei ole tita, ei vaja ema abi. Ei vaja kellegi abi. S?rgin??pidega pusides vaatas ta ringi ja sai aru, et k?ik nende asjad on kokku pandud ning Valev ja Tume kannavad kohvreid v?lja. Taga targemaks… „Kas me ikka l?heme paadiga s?itma?” „Jah.” Emme naeratas viltuselt, kontrollides, kas kapid on t?hjad ja midagi kusagil voodite all ei vedele. „Heldin, ole hea, kui poiss riidesse saab, minge auto juurde.” Ta kiirustas toast v?lja. „Mis kell on?” k?sis Ustus ?elt, kes natuke kannatamatult ta ees seisis. Heldin ei proovinudki teda aidata – ta teadis, et ta seda ei salli – ja hoidis vaid jakki k?es, oodates, kuni ta saapaid jalga topib. „Pool kolm ??sel. Nad ?tlesid, et see s?ltub t?usust.” ?e h??letooni j?rgi sai Ustus aru, et ?degi ei tea rohkem. Miskit oli teoksil. Ustus lasi endale jaki selga aidata ja vaatas ringi. Kui k?ik nende asjad olid l?inud ja tuba t?hi, ei kutsunud voodi enam ?ldse. T?epoolest oli auto j?lle kohvreid t?is, nii et paistis, et siia nad tagasi ei tule. S?it oli l?hike, vaevalt k?mmekond minutit. Ustus tundis ?ra isegi ?he v?ljaku, kus nad p?eval k?inud olid, kuigi ??sel paistis k?ik teistmoodi. Nad s?itsid suhteliselt otse linnast v?lja ja korraga oli m?lemal k?ljel vesi. Eespool paistis mingi heledam valgus, olid n?ha vaid suur tume kogu, askeldavad inimesed, ja siis s?itsid nad kuhugi… k??ni, arvas Ustus. Ainult et selline veider k??n, millel oli natuke katust kahes otsas uste juures… Tume parkis auto teiste vahele. Ta avas akna ja r??kis kellegagi v??ras keeles. Ustus n?gi vaid avarat mantlit ja habet. Keegi parkis auto otse nende oma taha ja m?neks sekundiks oli kogu nende auto sisemus t?is heledat valgust, kuni tagumine auto tuled kustutas. „P?sige paigal.” Tume vaatas avatud autoaknast alla, ajas end siis istmelt ?les ja ronis aknast v?lja. See tundus p?nev. „Miks ta uksest ei l?inud?” k?sis poiss tasakesi Valevilt. „Meid kinnitatakse,” vastas vanem vend samuti peaaegu sosinal. „Et me veerema ei hakkaks. Varsti tuleb meil ka ronida.” „Te ei l?he kuhugi!” napsas P??su teravalt. „Ah, ?ra jama!” vaidles Valev vastu. „Me ei saa tunde siin istuda. Me peame lihtsalt kiiresti ?igel ajal siia tagasi saama.” „Ei vaidle!” „Emme, t?epoolest,” sekkus n??d ka Heldin. „Mis paadis?it see on, kui me siin autos istume? Ja Ustus hakkab virisema. Ustus, palun natuke virinat!” „???-??,” tegi Ustus. Virin ei taha v?lja tulla, kui pole ?iget tuju, see v?ib vaid naerma ajada. Antud juhul aga oli vist just seda vaja. P??su turtsatas ?ldse mitte kurjalt. „No vaatame, kui Tume tagasi tuleb.” „Ta on muide siinsamas. Me anname kohe otsad. N?e, k?ik teised on parda ??res.” Valev keeras oma klaasi alla. „Tume, kas me v?ime n??d ka sinna parda ??rde minna?” Tume heitis nende poole ainult ?he pilgu ja viipas pisut kannatamatult lubavalt peaga. „Tule ka, me hoolitseme sinu eest,” ?tles Valev P??sule, ise juba poolel teel aknast v?lja. Ta s?ttis end natuke, jalge alla vaadates, ja sirutas siis Ustusele kutsuvalt k?ed. Poiss muidugi ei k?helnud hetkegi, vudis aknani ja lasi end maha t?sta. J?rgmiseks ronis aknast v?lja Heldin ja k?ige l?pus P??su ise; Valev aitas ka ema ja ?de. Siis ronisid nad ?le k?ite ja mingite veidrate raudjurakate terasest piirde juurde. Selle taga loksus tume vesi ja seda oli Ustus arvanudki. „Aga kus paat on?” „Me olemegi paadis,” turtsatas Valev. Hetkeks vaatas Ustus kahtlustavalt ringi, kuid keegi ei paistnud tema kulul nalja tegevat. Noh, ta oli kunagi olnud hulga suuremas laevas, kuhu autod sisse s?itsid. Siin olid nad lageda taeva all, pea kohal olid ainult mingid konstruktsioonid, mida eriti ei n?inud, sest nende k?ljes olid ka pimestavad tuled. Keegi h?ikas midagi, keegi askeldas trossidega, kiiresti kerkis ?les jupp teed neist k?mmekond meetrit tagapool – seal, kust nad olid tulnud – ja moodustas seina, ja siis sai Ustus aru, et see on t?epoolest suur paat, sest korraga ??tsus see t?iesti paadi moodi ja tuled p??rdusid kaugemale teest, mida m??da nad olid s?itnud. Muidugi ei p??rdunud maailm, kuigi see hetkeks nii tundus – hoopis nemad kiikusid j?evoogudel. Paari minuti jooksul j?i ?mberringi vaiksemaks, kui askeldamine autode ?mber l?ppes ja parda ??res uudistajatest esimesed t?dinema hakkasid. Kuulda oli vaid tasast tuksuvat podinat, mis isegi vee loksumist ei summutanud. Tuul oli jahe, kuid suviselt jahe. Ustus v?ristas ?lgu, Valev pani seda t?hele ja t?mbas ta seljaga endale vastu k?htu. Niimoodi, vastu suurt sooja venda oli parem seista k?ll. Suurem osa tulesid laeval kustus ja kui silmad pimedusega harjusid, m?rkas poiss, et taevas ?ksikute pilver?balate vahel oli t?is t?hti. Keegi ei lausunud midagi. Niimoodi oli tegelikult v?ga p?nev seal seista. Ainult kahju, et seda s?pradele r??kida ei saa… See tegi Ustuse natuke kurvaks, sest ema ?eldud „no v?ib aega minna, enne kui me siia tagasi tuleme” k?las kuidagi niimoodi, et ega nad tule. Nii et ta sai vaid kujutleda, kuidas ta s?pradele seda k?ike jutustab… Ta oli vist p?stijalu magama j??nud, sest korraga sosistas vend talle k?rva: „Ustus, autosse. Pea p?sti!” Ta ?rkas p?riselt alles siis, kui kohmakalt aknast sisse ronis. Tume tegi enne sisseronimist veel tiiru ?mber auto, kontrollides kinniteid, vangutas siis pead ja puges kah oma esiaknast sisse. „V?tke rahulikult, ega keegi t?pselt ei tea, millal meile vesi peale t?mmatakse,” poetas ta akent kinni keerates. „Valev.” Ta osutas l?uaga nende aknale. Valev noogutas ja sulges selle. Ukselukud kl?psatasid, Tume oli vajutanud keskluku nupule. „Rihmad peale.” Asi t?otas p?nevaks minna… Aga siis ei juhtunud j?lle t?kk aega midagi. Ustus ei n?inud v?lja, tasapisi hakkas tal igav ja siis j?i ta ilmselt j?lle magama. 10: Ustus, Ts?leek, R?hipolimes Kui ta ?rkas, oli v?ljas p?ev. ?rkas ta tunde peale, et kukub voodist v?lja. Oli tunda veel ?ht tugevat t?uget ja siis alles j?udis talle p?rale, kus ta on. Paistis olema varajane hommik ja otsustades selle j?rgi, et kuidas inimesed ?mberringi askeldasid, oli midagi juhtunud. „Kohale j?udsime,” teatas P??su esiistmelt. Iste oli tegelikult v?ga alla lastud, nii et ema peaaegu lamas sellel. Kedagi teist autos ei olnud. Olid nad mujal maganud v?i kogu aeg ?leval olnud? „Ma tahan pissile.” „Kannatad natuke v?i tahad v?ga? Me s?idame kohe maale, seal teeme end korda ja s??me hommikust. Siis tuleb natuke s?ita.” „Ma tahan n?ha.” Kurat, teistel on p?nev… Poiss meenutas seda k?va s?na, mida t?iskasvanud vahel kasutasid, samas h?sti teades, et niimoodi ei r??gita; miks nii ei r??gita, sellest ta veel kuigi h?sti aru ei saanud. „Ma tahan pissile. V?lja.” Nagu teinekord juhtus, n?gi ema ta l?bi. „Kui me tualetti l?heme, ei n?e sa niikuinii midagi. See on kusagil keldris. Kannata paar minutit, teised juba tulevad, s?idame maha. See on palju p?nevam.” T?epoolest hakkas auto nende taga juba liikuma, korraga asus Valev sisse ronima ja Heldin kl?bistas teisel pool s?rmedega klaasi, et keegi talle ka selle akna avaks. P??su keris tooli uuesti istumisasendisse, Tume k?ndis koos habetunud tegelastega ?mber auto ja kui need eemaldusid, sisenes seekord uksest. Esimeseks hakkas Ustusele silma, et see polnud ?ldse see j?gi, millel nad olid ??sel teele asunud. See polnud ?ldse j?gi. Nad olid kas merel v?i hiigelsuurel j?rvel, mida ?mbritsesid igast k?ljest k?rged tumerohelised m?ed, ja maa pool paistis ?sna suur linn. Tume tagurdas auto v?lja, keeras ringi ja s?itis aeglaselt ?le kiviplaatidest v?ljaku. Neid vahiti uudishimulikult, kuigi ega uudistajaid just palju ei olnud. Ustus polnud j?lle ?ldse rahul oma keskmise kohaga, sest teravate katustega majad tundusid kummaliselt p?nevad. Kuid s?it sai ?nneks kohe otsa, Tume peatas auto ja s?nas heatujuliselt: „L?ksime! Asjad v?ite k?ik siia j?tta. Poisid, minuga!” Nad sisenesid uksest ja Ustus oleks h?maras ruumis kukkunud, kui Tume poleks teda kinni p??dnud. Ruum oli kaks astet maapinnast madalamal. Seekordne tualett oli j?lle hoopis teistsugune ja Tume seletas neile kannatlikult, mis k?ik on. ?ldse oli k?ik teistsugune. Kollakas puder oli naljaka maitsega ja seda Ustus ei tahtnud. T?iskasvanud j?id mingit rohekaspruuni vedelikku, mille l?hn juba ?ksi eemale peletas. Mahl oli samuti veider, kuid ?nneks siiski joodav, ja saiadest ?nnestus valida selline, mis enamv?hem s??a kannatas. Isegi munad ja sink olid veidra maitsega ja s?rmepikkused ?okolaadi meenutavad pulgad maitsesid nagu… poiss ei osanud seda kirjeldada, teadis vaid, et seda maitset ei ole ta kunagi tundnud. Nad s?itsid m??da natuke raputavat teed suurte puude vahel, mille lehekroonid suurema osa teest nende pea kohal kokku puutusid. M?nikord vilksatas tee ??res m??da m?ni muinasjutuloss, kuid suurema osa ajast ei n?inud nad midagi peale rohelise h?gu. S?itjaid oli v?he, Ustus kaotas varsti huvi, vajus istmesse ja j?i j?lle magama. Ta ?rkas sel korral ?igel ajal, et n?ha ?ra nende teekonna l?pp. Nad s?itsid m??da m?en?lva looklevat teed ?lespoole ja nende ees avanes p?rast ?mber ?he kaljunuki p??rdumist pundar ?ksteise sisse kasvanud losse. Auto vuras ?le t?stesilla, suurte rautatud v?ravate vahelt kaark?igust sisse ja peatus avaras munakividega sillutatud ?ues. Esimene mulje oli olnud petlik ja ?htlasi ?ige, Ustus sai aru, et tegelikult oli ta n?inud ainult osa suuremast ehitisest, mis t?epoolest meenutas ?ksteise k?lge kasvanud losse, ainult et need lossid moodustasid suure ringm??ri, mis seestpoolt oli hulga silmikirjuksv?tvam kui v?ljaspool, kus terve alumine osa oli ?htlane graniitm??r. Terve suur inimsumm tuli neile vastu ja autost v?lja roninud Ustus peitis end tahtmatult Valevi selja taha… kuigi j?rele m?eldes oli tulijaid vaid tosinajagu. Ja l?puks tundis poiss ?ra ka mehe ja naise, kes tulid k?ige ees – Rahe ja Ida, onu ja t?di. „Tere tulemast, armsakesed!” m?ristas Rahe. „?de…” Ida surus P??su k?vasse kallistusse. Kui nad l?petasid, tahtsid m?ned vastutulijatest veel P??sut kallistada ja Rahe ning Ida v?tsid lapsed ette. Kui patsutamine ja kallistamine l?ppes, pani Ustus t?hele, et Tume seisab paar sammu eemal seda k?ike j?lgides. ?ieti pani ta seda t?hele siis, kui korraga saabus pisut piinlik vaikus ja k?ik vaatasid, kuidas Rahe ja Tume teineteist pilkudega m??davad. Kummatigi astus Rahe sammu Tume suunas ja sirutas k?ed. Nad puudutasid neid korraks mingis naljakas seongus, mis harjunud k?epigistus k?ll ei olnud, ja see n?is asja kuidagi lahendavat. Ustus sai teada, et kaks Valevistki k?vasti vanemat noormeest – tema silmis ikka juba t?ismehed – on Rahe ja Ida pojad ja et t?drukud tulevad ?htul. Ja veel kaks igavalt suurt inimest on kellegi Elteli pojad, kes olla Rahe ?de. Teisi ei tutvustatud, ?lej??nud inimesed olid ?htmoodi rohelistes riietes ja nemad v?tsid Tume juhtimisel nende kohvrid. Neile tundus olevat eraldatud terve loss. Ustus teadis juba, et t?iskasvanud k?ituvad pisut kummaliselt, sest j?lle vaikisid nad jalalt jalale tammudes ja vahetasid pilke, kui P??sul paistis olevat teistsugune arusaamine sellest, millise toa saab Tume. „Kas kogu see loss kuulub teile?” ei suutnud Ustus k?simata j?tta, kui t?di Ida tuli vaatama, kuidas nood rohelisse riietatud inimesed ta kohvrid ?hte tohutusse tuppa toovad. T?di oli k?ll hoopis teistmoodi riides kui neil k?las k?ies, kuid see oli ikkagi ju t?di Ida. T?di naeris ja kallistas teda l?hidalt. „Ei. Siin on vanu Tennimanke terve kari. Aga ruumi on meil k?mme korda rohkem kui vaja. Nii tore, et keegi annab teinekord p?hjust tolm v?lja p?hkida. Meeldib sulle see tuba?” Ustus vaatas ringi. Tuba tundus jalgpallistaadioni suurune, aknad olid kilomeeter maad eemal m??da vaibast maanteed, mis voolas laias kaares ?mber voodi, ja pilvi kraapivatest akendest paistis kosmosesse ulatuvate m?gede harjadel igilumi. „Elada v?ib,” poetas poiss armulikult. 11: Heldin, Ts?leek, R?hipolimes Heldin ?rkas ja t?mbus tahtmatult kerra. Sellise kohkunud liigutusega, mida ta kohe iseenda ees h?benes. Aga kui lagi on niiiiiiii k?rgel ja vees?litite j?ledad kihvadega maol?ustad peaaegu laeni ulatuvate akende tagant sind p?rnitsevad… Eh, aga ehk selleks olidki voodil veel omad kardinad, millega sai sellest teha justkui teise v?ikese riidest toa suure toa keskel? T?druk t?usis ja alustas r?nnakut vannituppa. Tal oli oma isiklik vannituba ja voodist potini oli kuusteist sammu, ta oli selle eelmisel p?eval ?ra m??tnud. Valev oli see, kes ?elutses, et voodi alla tuleb panna pissipott, sest enne tuleb p?ksi, kui ?kskord kauge valge lootoseni j?uad. Ja siis arutasid nad Ustusega oma k?mme minutit renni paigaldamise v?imalusi. Rumalad vennad. Esimene hommik seal lossis. Naljakas, et see oli k?igest ?le-eelmisel hommikul, kui nad kodunt teele asusid. Kodunt, mis oli nelja ilma kaugusele j??nud. Ta oli kuulnud, kuidas Tume seda eelmisel ??l Valevile seletas. Ustus magas, P??su arvatavasti ka ja k?llap nad arvasid, et temagi magab. V?i polnud sel t?htsust? Aga toredam oli m?elda, et ta on salaja pealt kuulanud. „Otseteed ilmade vahel ei ole,” oli Tume ?elnud. „Haldjarajad viivad kaosesse ja kaos tapab su, kui sa ei oska seal teed leida. Kaost on mitut liiki, see ?hendab sarnaseid kohti. R??gitakse, et l?bi kaose v?ib j?uda k?igisse olemasolevatesse ilmadesse, aga keegi ei suuda seda. Minnakse l?himat teed. Me tulime Maalt N?ndi l?bi kahe ilma, see tee on raske ja ohtlik. N?ndilt Ts?leeki tulime laevaga, sest nende kahe ilma vahel on hulga kergem liikuda. See on… noh, mingi oht on alati, aga igap?evane.” „Miks Maalt ?ratulek oli raske? Mis seal vahet on?” k?sis Valev. „Oled sa kuulnud, et Maal on raske n?iduda? Maailmad v?i reaalsused on erinevad. M?ned ?tlevad, et Maa on tuimem, teised, et rohkem p?ris. M?ned ?tlevad: koosk?laline, loogiline. Teised, et rumal.” „Rumal?” ei saanud poiss aru. „Eesti keeles ei ole paremaid s?nu. N?iakunst… sa ju tead ka, et see on hoopis midagi muud, kui Maal arvatakse. Sa suhtled kuidagi selle… noh, eetriga, millel maailm seisab. Ei, see on nii vale… Te elasite Maal, sest v?hesed on v?imelised seda teed leidma.” „Sina leiad?” „Jah.” „P??su leiab?” „Jah. Aga… Ei midagi.” „Mina leian?” „Kui sa ?pid. K?igepealt pead sa l?bima Mustri, mis lisaks k?igele muule annab sulle v?ime leida teed maailmade vahel, ja siis ?ppima.” „Mustri? Ma arvasin, et…” „?h, see on tobe nimi, mida viimastel aastak?mnetel Maal kasutatakse mingi raamatu j?rgi. Leus?nanktuek?f?lt. T?psemalt on see ilma nimi. V?i l?hidalt F?lt. „Kristalliks tardunud draakon” vanas sanehadi keeles. Heleloor enamikus keeltes ja tegelikult peaks seda nii nimetama.” „Ma olen sellest kuulnud. Pooled l?hevad hulluks.” „Hulluks l?hevad need, kes… pole ?igest verest. Sa tajusid ?leminekuid. Heldin tajus ka. Teil ei ole praktiliselt mingit riski.” Aga miski Tume h??les ?tles teisiti. „Kas P??su on ka sellest l?bi k?inud?” k?si Valev edasi. „Jah.” „Miks ta siis ei taha mind lasta?” „Ta ei taha sind veel lasta. Ta arvab, et sa ei ole valmis.” „Ja kuidas ma valmis saan, kui keegi midagi ei ?peta ega r??gi? Te olete ikka parajad jobud k?ll.” Tume ohkas. „Elu ei ole nii lihtne. Sa tead, et oli s?da…” „Jah, ja meie p?genikud. Tean. Aga edasi? Mis s?da? Seda, et meie peksa saime, v?ib muidugi arvata selle j?rgi, et me end Maa-taolises peldikus peidame. Aga edasi hakkavad k?ik ainult pilke vahetama, nagu oleksin s??gilauale hunniku teinud. Miks me v?itlesime? Kus? Ma ei tea sedagi, kes mu isa on.” Tume ohkas veel kord. „Sa saad vastused. Aga mitte siin autos just praegu.” Heldin kuulis, kuidas ta end istmel p??ras; ilmselt p??ras ta end ette vaatama selgeks m?rgiks, et vestlus on l?bi. Ent viis sekundit hiljem p??rdus ta veel korraks ?mber, et Valevi poole vaadata. „See oli S?llaraas. Su isa ja mina olime ?rfuka s?durid. Krumpa lahingus saime T?ssinilt l??a. Su isa sai surma ja t?ites temale antud lubadust, aitasin teid p?genema. M?ned peavad mind selle p?rast reeturiks. Kas sa t?esti isegi seda ei tea?” Valev vaikis paar sekundit. „Tume, kui sa seda ?tled, tuleb… olen ma… noh, justkui pole midagi uut. Aga ausalt, sa oled esimene, kes seda mulle ?tleb.” 12: Heldin, Ts?leek, R?hipolimes Heldinile ei meeldinud ?ldse riided, mis ema ja t?di Ida talle p?evaks valmis olid pannud. V?rvid olid valed ja tegumood oli vale. K?ik oli kuidagi vale ja seljas olid need ebamugavad. V?hemalt juuksed v?is ta lahti j?tta, ainult kaks klambrit meelekohtadele, et salgud silmile ei vajuks. Jakis hakkas tal palav juba teel s??gituppa. Oli otsustatud, et k?ll nad oma k??gi ja k?ik muu saavad, aga esialgu lausa tuleb neil s??a Ida juures. Sinna l?ks tee v?ljastpoolt. Ja milline tee! Tuli t?usta ?ks korrus ja minna m??da kitsast kiviseintega koridori tornikambrisse, kus vist keegi sajandeid ei olnud k?inud. Sealt tuli minna r?dule. Selle tagaosast viisid ?lespoole astmed, mis keerdusid ?mber torni. Tuli lahti l?kata raudv?re ja olid v?ikeses m??risopistuses, kust avanes uks otse Ida ja Rahe maja ?hte k?lalistetuppa, mida samuti ammu polnud kasutatud, ja sealt siis sai juba m??da sisetreppi alla k??ki. Loomulikult oli k?ik korras ja puhas, kuid k?igil neil h?ljatud r?dudel oli selgelt n?ha, et ronitaimedesse on alles hiljuti augud l?igatud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/thor-peterson/me-kasvasime-maal/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.