, - . , , - . . . - -, , , - , . -

?ine vahetus

ine-vahetus
:
,
:
:868.62 .
: 24
: 868.62 .
?ine vahetus Stephen king "?ine vahetus" (Night Shift; 1978) on ?uduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi k?ige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning f?nnide hinnangul ka tema k?ige parem novellikogu. Selles on tunda noore Stephen Kingi v?rskust, jutud on eelk?ige ehedad ja karged, tihti novelliliku l?pplahendusega. "?ine vahetus" sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu "?ine vahetus", "Ma olen uks", "Maisi lapsed" ja "Jerusalems Lot". Mitme selle kogumiku loo j?rgi on tehtud populaarseid ?udusfilme, n?iteks maailmakuulus "Children of the Corn" (1984, 2009), "Maximum Overdrive" (1986) ja "The Lawnmower Man" (1992).Lisaks Cthulhu-?udusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus ??vastava ?kos?steemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnuk?udust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ?rkavaid m?ngus?dureid oma hirmu?ratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisip?llul ja paljut muud hirmutavat ning ?udust?ratavat.T?LKIJA(D)SILVER S?RA, KRISTI KARTA?EV, ANDREAS ARDUS, RAUL SULBI, EVA LUTS Orpheuse Raamatukogu 4/2019 Stephen King ?ine vahetus Originaal: Night Shift 1978 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9949-661-31-2 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-32-9 (epub) Copyright 1976, 1977, 1978 by Stephen King T?lkinud: Andreas Ardus 2019 Kristi Karta?ev 2019 Eva Luts 2019 Raul Sulbi 2019 Silver S?ra 2019 J?rels?na autor Raul Sulbi 2019 Kaanepildi autor Meelis Kro?etskin 2019 Toimetanud Eva Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2019 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas SISSEJUHATUS Pidudel, kuhu sattumist ma v?ldin, pistetakse mulle sageli laia naeratuse saatel k?si pihku ning lisatakse siis r??msalt ja vandeseltslikult: Teate, ma olen alati tahtnud kirjutada. P??an sel puhul viisakaks j??da. Kuid olen hakanud vastama samasuguse juubeldava innukusega: Teate, ma olen alati tahtnud olla ajukirurg. Nad h?mmelduvad. Mis sellest. Maailmas on viimasel ajal palju h?mmeldunud inimesi. Kui sa tahad kirjutada, siis kirjuta. Ainus viis kirjutamist ?ppida on kirjutades. Ja see pole ajukirurgia puhul kasulik l?henemisviis. Stephen King on alati kirjutada tahtnud ja ta kirjutabki. Seep?rast ta kirjutaski Carrie ja Salems Loti linnakese ja Hiilguse ja selle raamatu jutud ja h?mmastava hulga teisi lugusid ja raamatuid ja fragmente ja luuletusi ja esseesid ja teisi klassifitseerimatuid asju, millest enamik on liiga armetud, et neid kunagi avaldada. Sest nii seda tehaksegi. Sest seda ei saa teha mitte mingil muul moel. ?ldse mitte mingil. Kompulsiivsest usinusest peaaegu aitab. Aga mitte p?riselt. Sul peab olema maitse s?nade suhtes. Ahnus nende j?rele. Sa pead tahtma end nende sees veeretada. Sa pead lugema miljonite kaupa s?nu, mida on kirja pannud teised inimesed. Sa loed k?ike kriipiva kadeduse v?i v?sinud p?lgusega. K?ige p?lglikumalt suhtud sa inimestesse, kes varjavad k??ndimatust pikkade s?nade, keerulise lauseehituse ja pealet?kkivate s?mbolite taha, oskamata arendada s??eed, tempot v?i tegelase iseloomu. Seej?rel pead end tundma ?ppima nii h?sti, et hakkad tundma ka teisi inimesi. Igas isikus, keda me kunagi kohtame, on osake meid ennast. Kui sa oled kompulsiivselt usin, armastad s?nu ja oled empaatiline, v?ib sellest pikkam??da v?lja tulla mingisugune objektiivsus. Mitte kunagi t?ielik objektiivsus. Sel hapral ajahetkel, kui ma neid ridu oma sinise kirjutusmasinaga kirjutan, seitse rida madalamal mu tutvustuse teise lehek?lje ?lemisest reast, tean ma t?pselt, millist muljet ja t?hendust ma luua soovin, kuid ma pole ?ldse mitte kindel, kas ma selleni j?uan. Olles asjaga tegelenud kaks korda nii kaua kui Stephen King, olen pisut objektiivsem oma t?? suhtes kui tema. See tuleb nii valuliselt ja nii aeglaselt. Sa saadad oma raamatud v?lja maailma ja on v?ga raske neid oma peast minema saada. Nad klammerduvad sinu k?lge nagu lapsed, kes p??avad minna oma teed, hoolimata koormast, mis sa oled neile pannud. Annaksin palju, kui nad k?ik tagasi koju tuleksid ja ma saaksin neid k?iki viimast korda tublisti kiigutada. Lehek?lghaaval. Uurides ja puhastades, harjates ja lihvides. Neid korda seades. Stephen King on kolmek?mneselt palju, palju parem kirjanik, kui mina olin kolmek?mneselt v?i neljak?mneselt. Mul on lubatud teda selle eest pisut vihata. Ja ma arvan, et tean tosinat deemonit, kes peituvad p??sastes seal, kuhu tema tee ta viib, ja isegi kui saaksin teda hoiatada, ei oleks sellest kasu. Ta l??b nad minema v?i nemad l??vad teda. See on t?esti nii lihtne. Kas siiani on k?ik arusaadav? Usinus, s?naseadmiskirg, empaatia koos kasvava objektiivsusega, ja mis siis saab? Lugu. Lugu. Neetud, lugu! Lugu on midagi, mis juhtub kellegagi, kellest te olete vastu tahtmist hoolima hakanud. See v?ib juhtuda igasugusel kujul f??silisel, m?istuslikul, vaimsel ja nende kombinatsioonides. Kui autor pole pealet?kkiv. Autori pealet?kkivus on n?iteks: Taevake, ema, vaata, kui ilusasti ma kirjutan! Teistlaadi pealet?kkivus on grotesksus. Siin on ?ks mu lemmikutest, v?lja nopitud ?hest hiljutisest bestsellerist: Mehe pilk libises naise kleidiesisele. Pealet?kkivust n?itab ka sobimatu fraas, nii et lugeja ?kki taipab, et ta loeb, ja astub loost v?lja. Teda hirmutatakse sellest minema. Pealet?kkivust n?itab loosse peidetud miniloeng. See on ?ks mu enda k?ige suuremaid vigasid. Et luua ilusat kujutluspilti, ole ootamatu, aga ?ra murra loitsu. ?hes selle raamatu jutus, mille pealkiri on Veoautod, paneb Stephen King kirja pingelise stseeni tee??rses s??gikohas ootajaist, kirjeldades ?ht inimest: Ta oli m??gimees ja ta hoidis oma kaubakotti enda ligi justkui s?lekoera, kes on magama j??nud. Minu arust on see kenasti ?eldud. Teises loos demonstreerib ta oma head k?rva, dialoogi t?psust ja t?ep?rasust. Mees ja naine on pikal reisil. Nad valivad k?rvaltee. Naine ?tleb: Jah, Burt. Ma tean, et Nebraskas. Aga kus kuramuse kohas me oleme? Mees vastab: Sul on teedeatlas. Vaata j?rele. V?i ei oska sa lugeda? Kena. See paistab nii lihtsana. Justkui ajukirurgia. Noal on tera. Sa hoiad seda teatud viisil. Ja l?ikad. Riskides olla ikonoklast, ?tlen, et ma ei hooli mitte p?rmugi, millisel teemal Stephen King kirjutada soovib. See, et ta praegu naudib kirjutamist ?udustest ja loitsudest ja keldrisahinatest, on minu jaoks k?ige v?hem t?htis fakt mehe kohta, kelle looga iga?ks v?ib samastuda. Selles raamatus on palju keldrisahinaid, ja selles on hullunud pressimismasin, mis kummitab mind, nagu see hakkab sindki kummitama, ja selles on n?nda palju kurje lapsi, et saaks veebruarikuus igal p?hap?eval Disney Worldi t?ita, kuid peamine asi on lugu. Sind pannakse hoolima. J?ta see meelde. Kaks k?ige raskemat asja, mida kirjutada, on huumor ja ?udus. Kohmakates k?tes muutub huumor nutuseks ja ?udus naljakaks. Aga kui sa tead, kuidas kirjutada, v?id seda teha igas ?anris. Stephen King ei kavatse end piirata oma praeguse suure huviobjektiga. ?ks k?ige v?imsamaid ja haaravamaid lugusid selles raamatus on Redeli ?lemine pulk. Kalliskivi. Selles pole v?himatki teiste maailmade hingusest. Viimane m?te. Kirjanik ei kirjuta, et sulle meeldida. Ta kirjutab, et meeldida iseendale. Ta kirjutab, et s?da rahule j??ks. Kui see juhtub, siis meeldib ta t?? ka lugejale. Need lood meeldisid Stephen Kingile ja need meeldisid mulle. Kummalise kokkusattumuse t?ttu on p?eval, mil ma seda kirjutan, Stephen Kingi romaan Hiilgus ja minu romaan ?hisomand m?lemad bestsellerite nimekirjas. Me ei v?istle omavahel teie t?helepanu p?rast. Me v?istleme, arvan, saamatute ja pretensioonikate ja sensatsiooniliste raamatutega, mida on avaldanud kirjastused, kes pole kunagi vaevunud oma kunsti ?ra ?ppima. Stephen Kingi lugusid ei saa olla liiga palju, kui te otsite lugusid ja lugemisr??mu. Kui sa oled terve mu sissejuhatuse l?bi lugenud, siis on sul palju vaba aega. Sa oleksid v?inud juba jutte lugeda. John D. MacDonald EESS?NA R??gime, sina ja mina. R??gime hirmust. Praegu, kui ma seda kirjutan, on mu maja t?hi ja v?ljas sajab k?lma veebruarivihma. On ??. M?nikord, kui tuul puhub sellest suunast, kust ta praegu puhub, l?heb meil vool ?ra. Aga praegu on see veel alles, nii et r??gime v?ga ausalt hirmust. R??gime v?ga ratsionaalselt j?udmisest hullumeelsuse piirile... ja v?ibolla ?legi sellest piirist. Minu nimi on Stephen King. Olen t?iskasvanud mees, kellel on naine ja kolm last. Armastan neid ja usun, et see tunne on vastastikune. Minu t?? on kirjutamine ja see on t??, mis mulle v?ga meeldib. Mu lood Carrie, Salems Loti linnake ja Hiilgus on olnud piisavalt edukad, et v?imaldada mulle vabakutselise kirjaniku elu, mis sellise v?imaluse avanedes on meeldiv asi. Oma praegusel eluhetkel, tundub, olen piisavalt hea tervise juures. M??dunud aastal suutsin ma muuta oma suitsetamisharjumust, minnes ilma filtrita sigarettide juurest, mida olin t?mmanud alates 18. eluaastast, madala nikotiinija t?rvasisaldusega suitsude juurde, ja ma endiselt loodan, et suudan kunagi sellest t?ielikult loobuda. Elan oma perega toredas majas suhteliselt reostamata j?rve ??res Mainei osariigis: m??dunud s?gisel n?gin ?hel hommikul ?rgates oma tagaaias piknikulaua k?rval murul seismas hirve. Meil on hea elu. Aga ikkagi... r??gime hirmust. Me ei t?sta h??lt ega hakka karjuma, me r??gime ratsionaalselt, sina ja mina. Me r??gime sellest, kuidas turvaliste asjade kangal on m?nikord komme ehmatava ?kilisusega lahti hargneda. ??siti, kui ma magama l?hen, j?lgin ma senini hoolikalt, et kui tuled kustuvad, oleksid mu jalad teki all. Ma ei ole enam laps... aga mulle ei meeldi magada ?ks jalg teki alt v?lja paistmas. Sest kui k?lm k?si kunagi voodi alt v?lja sirutuks ja mu kannast haaraks, v?in ma kisendama hakata. Jah, ma v?in karjuda nii, et see ?ratab surnud. Sedalaadi asju muidugi kunagi ei juhtu ja me k?ik teame seda. J?rgnevates lugudes kohtud sa igasugust liiki ??elukatega nagu vampiirid, deemonlikud armastajad, olendid, kes elavad kapis, ja igat masti muude ?udustega. ?kski neist pole p?ris. Olend mu voodi all, kes vaid ootab, et saaks mu kannast kinni krabada, pole p?ris. Ma tean seda ja ma tean sedagi, et kui ma olen piisavalt hoolikas, et hoida oma jalga teki all, ei saa see kunagi mu kannast haarata. * * * Teinekord, kui ma esinen inimeste ees, keda huvitab kirjutamine v?i kirjandus, p?rib keegi alati enne k?simuste-vastuste vooru l?ppu p?sti t?ustes: miks te olete otsustanud kirjutada sellistest v?igastest teemadest? Vastan sellele tavaliselt teise k?simusega: miks te eeldate, et mul on valikut? Kirjutamine on igast v?imalusest kinnihaaramise t??pi elukutse. K?igi meie ajude eri kihtidel paistab olevat hulk erineva suuruse ja tihedusega filtreid. Mille minu filter kinni p??ab, v?ib sinu omast vabalt l?bi minna. Mis j??b pidama sinu omale, v?ib minu omast pingutusteta l?bi minna. K?igil meil tundub olevat sisseehitatud kohustus seda ajufiltritesse kinni j??vat settekihti l?bi s?eluda ja sellest, mis sinna kinni j??b, kujuneb meil enamasti v?lja mingi k?rvaltegevus. Raamatupidaja v?ib samal ajal olla fotograaf. Astronoom v?ib koguda m?nte. Kooli?petaja v?ib teha hauakivide tekstidest paberile s?ekoopiaid. Settekiht, mis iga?he ajufiltritesse kinni j??b, mis keeldub meie s?steemist lahkumast, muutub sageli inimese jaoks kinnisideeks. Tsiviliseeritud ?hiskonnas on meil s?natu kokkulepe kutsuda selliseid kinnisideid hobideks. M?nikord v?ib hobist saada p?hikohaga t??. Raamatupidaja v?ib avastada, et suudab fotode tegemisega pere ?lalpidamiseks piisavalt raha teenida, ?petajast v?ib saada sedav?rd suur s?ekoopiate ekspert, et ta saab minna loengutuurile. Ja on m?ningaid ameteid, mis algavad hobist ja j??vad ka hobiks, isegi kui nende harrastaja suudab nendega endale elatist teenida, aga kuna hobi on nii konarlik ja hariliku k?laga s?na, eksisteerib samuti v?lja?tlemata reegel, et me kutsume oma professionaalseid hobisid kauniteks kunstideks. Maalimine. Skulptorit??. Helilooming. Laulmine. N?itlemine. Pillim?ng. Kirjutamine. Neil seitsmel teemal on kirjutatud piisavalt raamatuid, et uputada kruiisilaevade laevastik. Ja me tundume suutvat nende asjus kokku leppida vaid selle, et need, kes neid kunste t?simeeli harrastavad, j?tkaksid nendega tegelemist ka siis, kui nad selle eest tasu ei saaks, isegi siis, kui nende tegevust kritiseeritaks v?i s?imataks, isegi ohu korral saada vangistatud v?i surma. Mulle tundub see ?sna aus obsessiivse k?itumise definitsioon. Ja see k?ib ka tavaliste hobide kohta samamoodi nagu nende aadressil, mida me uhkelt kunstideks nimetame: relvakollektsion??rid topivad oma auto p?rkerauale kleepse kirjaga SA SAAD MU RELVA VAID SIIS, KUI MU K?LMAD S?RMED SELLE K?LJEST LAHTI KANGUTAD! Ja Bostoni eeslinnades kleepisid koduperenaised, kes avastasid riigikoolide desegregatsiooni kampaaniate ajal endas poliitilise aktivismi, oma mahtuniversaalide p?rkerauale samalaadseid silte: PANGE MIND ENNE VANGI, KUI SAATE MU LAPSE SIIT NAABRUSKONNAST EEMALE! Sarnaselt juhtuks, kui m?ndikogumine hommep?ev keelustataks: nende eest hingehinda maksnud kollektsion??r ei viiks oma indiaanlase kujutisega viiesendiseid ega Lincolni profiiliga terasest ?hesendiseid v?imudele, vaid uputaks need korralikult plastikusse pakituna oma vetsupoti veepaagi p?hja ja tunneks salaja pimedas kahjur??mu. Tundub, et me kipume hirmu teemast kaugele ?ra ekslema, aga tegelikult ei ole me v?ga kaugele sattunud. Setted, mis kipuvad minu aju ?ravoolus?elale j??ma, on tihti seotud hirmuga. Minu kinnism?tted on ?udust?ratava ja surmaga seotud. Ma ei kirjutanud ?htegi j?rgnevaist lugudest raha p?rast, kuigi mitmed neist olid kirjutatud erinevatele ajakirjadele, enne kui nad selles k?ites ilmusid, ja ma ei tagastanud ?htegi honorarit?ekki. Ma v?in olla kinnisideedest vaevatud, aga ma ei ole hullumeelne. Ometi kordan ma: ma ei kirjutanud neid raha p?rast, vaid kuna mul tuli p?he neid kirjutada. Mul on turundatav kinnisidee. Vooderdatud kongid ?le maailma on t?is hullumeelseid mehi ja naisi, kes ei ole nii ?nnelikud. Ma ei ole suur kunstnik, kuid ma olen alati tundnud sundi kirjutada. N?nda s?elungi ma iga p?ev neid m?ttesetteid uuesti ja uuesti, lastes peast l?bi k?iki neid vaatluste, m?lestuste ja spekulatsioonide k?rvaleheidetud kilde, p??des sellest kraamist, mis ei valgunud l?bi filtri alateadvuse torustikku, midagi m?testatut luua. Vesternikirjanik Louis LAmour ja mina v?iksime seista samaaegselt Colorados v?ikese tiigi kaldapealsel ning meile v?ib korraga p?he karata idee. Me v?ime m?lemad tunda tungi maha istuda ja seda s?nadesse valada. Tema lugu v?iks olla p?uahooaja veeseadustest, minu oma oleks t?en?oliselt mingist hirmu?ratavast ja kogukast olendist, mis t?useb tasase veepinna alt, et viia endaga kaasa lambaid... ja hobuseid... ja l?puks inimesi. Louis LAmouri kinnism?te keskendub Ameerika Metsiku L??ne ajaloole, minu oma kaldub olevuste poole, kes vonklevad t?hevalguse k?es. Tema kirjutab vesterneid, mina hirmutavaid raamatuid. Me oleme m?lemad pisut peast p?runud. Kunstid on kinnisideelised, ja kinnisideed on ohtlikud. See on nagu ajju tungiv nuga. M?nel juhul meenuvad Dylan Thomas ja Ross Lockridge ja Hart Crane ja Sylvia Plath v?ib nuga metsikul kombel selle vastu p??rata, kes temaga vehib. Kunst on lokaliseeritud haigus, enamasti healoomuline loomingulised inimesed kipuvad elama vanaks , kuid m?nikord kohutavalt halvaloomuline. Kasuta nuga ettevaatlikult, kuna see ei hooli, keda ta l?ikab. Ja kui sa oled tark, s?elud sa settekihti ettevaatlikult... kuna osa sellest ei pruugigi olla surnud. * * * P?rast seda, kui miks te seda kraami kirjutate k?simus on kaelast ?ra saadud, kerkib ?les selle paariline: miks inimesed seda kraami loevad? Miks see m??b? See k?simus kannab endas varjatud eeldust, et hirmujutt, ?uduslugu m?rgib ebatervislikku maitset. Mulle kirjutavad inimesed alustavad tihti n?nda: Kardan, et peate mind imelikuks, aga mulle t?siselt meeldis Salems Loti linnake, v?i Ilmselt on see haiglaslik, aga ma nautisin Hiilguse igat lehek?lge... Arvan, et v?ti selle m?istmiseks peitub ?hes Newsweeki filmiarvustuses, ?he mitte eriti hea ?udusfilmi retsensioonis, kus oli kirjas midagi sellist: ...suurep?rane film k?igile neile, kes tavatsevad auto?nnetuste puhul kinni pidada ja k?ike huviga j?lgida. See on hea ja nipsakas lause, kuid kui j?rele m?elda, siis kehtib see k?igi ?udusfilmide ja -juttude kohta. Elavate surnute ?? oma v?ikate inims??mise ja ematapu stseenidega oli kindlasti film inimestele, kes armastavad autoavariide puhul kinni pidada ja juhtunut huviga j?lgida. V?i siis see v?ike t?druk, kes Eksortsistis preestri peale oma hernesupi v?lja oksendas? Bram Stokeri Dracula, mida sageli ja ?igustatult v?etakse v?rdluse aluseks k?igile moodsatele ?uduslugudele (ja milles esimesena leidusid h?benematult ps?hho-freudistlikud alatoonid), kujutab maniakki nimega Renfield, kes kugistab alla k?rbseid, ?mblikke ja l?puks ka linnu. Ta ropsib linnu skeleti v?lja, olles ?ra s??nud selle suled ja k?ik muu. Romaanis on kujutatud veel noore ja armastusv??rse naisvampiiri teivastamist mida v?iks vaadelda ka rituaalse penetratsioonina ning imiku ja tema ema m?rvamist. Klassikaline ?leloomulik kirjandus sisaldab endas tihti sedasama peame kinni ja vaatame l?hemalt-s?ndroomi: Beowulf veristamas Grendeli ema, Reetliku s?dame jutustaja t?keldamas oma kaest vaevatud heategijat ning tema keha t?kke p?randalaudade alla peitmas v?i Tolkieni S?rmustetriloogia viimases raamatus kujutatud Sami s?nge v?itlus ?mblik Shelobiga. On neid, kes sellisele k?sitlusele visalt vastu vaidlevad, ?eldes, et Henry James ei n?ita meile Kruvi keermes autoavariid, nad v?idavad, et Nathaniel Hawthornei ?uduslood nagu Noorperemees Brown v?i Vaimuliku must loor on ka m?rksa maitsekamad kui Dracula. See on nonsenslik m?te. Nemadki n?itavad meile auto?nnetust, lihtsalt surnukehad on ?ra viidud, kuid me saame ikkagi n?ha v??ndunud autovrakki ning vereplekkidega kaetud salongipolsterdust. Mitmes m?ttes on see delikaatne l?henemine, melodraama puudumine ning m?istusp?rasuse vaikne ja ?petatud tonaalsus, mis l?bivalt Vaimuliku mustas looris tunda on, isegi Lovecrafti kahepaiksetest ebarditest ja Poe Kella ja pendli autodafeest hirmsam. Enamik tunnistab oma s?dames fakti, et vaid v?ga ?ksikud meist suudavad politseimasinatest ja ohutuledest ?mbritsetud autovrakist kuskil tollipunktis keset ??d ilma rahutult sinna suunas kiikamata m??duda. Eakamad inimesed alustavad hommikul ajalehelugemist surmakuulutuste lehek?ljest, et n?ha, kelle nad on ?le elanud. K?ik me oleme hetkeks ?reva rahutusega justkui paigale naelutatud, kui kuuleme, et Dan Blocker, Freddie Prinze v?i Janis Joplin on surnud. ?udus seguneb meis veidrat sorti kahjur??muga, kui kuuleme, kuidas Paul Harvey r??gib raadios, kuidas v?ikesel maalennuv?ljal k?ndis naisterahvas ?geda vihmavalangu ajal lennuki propelleriterade otsa v?i kuidas mees aurustus hiiglaslikus t??stuslikus blenderis hetkega, kui tema kolleeg kogemata selle juhtkangide vastu komistas. Pole m?tet panna pahaks ilmset: elu on pisikesi ja suuri ?udusi t?is ja kuna pisikesi neist suudame me hoomata, j?uavad need meile ka paremini kohale ja l??vad n?kku kogu oma surelikkuse j?uga. Meie huvi nende tasku?uduste suhtes ei maksa eitada, kuid samuti mitte meie j?lestust. Need kaks ei sobi h?sti kokku ja nende koostoime ?heks tulemuseks on s??tunne, mis ei erine oluliselt seksuaalse ?rkamisega kaasask?ivast s??tundest. Minu asi ei ole teile ?telda, et ?rge tundke ennast s??di, nagu ei ole minu asi ?igustada oma romaane v?i j?rgnevaid l?hijutte. Ometi on seksi ja hirmu vahel huvitav paralleel. Kui me muutume seksuaalsuhete jaoks k?pseks, kui me seksuaalselt ?rkame, keskendub see huvi, kui see just kuidagi ei v??rastu, paaritumisele, liigi j?tkamisele. Kui me saame teadlikuks oma paratamatust l?pust, saame me teadlikuks ka hirmust kui emotsioonist. Ja mulle tundub, et nagu paaritumine on seotud enese s?ilitamisega, on k?ik hirmud seotud omaenda l?plikkusest arusaamisega. On tuntud m?istujutt seitsmest pimedast, kes kompasid elevanti erinevatest kohtadest. ?ks neist arvas, et hoiab k?es madu, teine hiiglaslikku palmilehte, kolmas arvas, et katsub kivist sammast. Kui nad k?ik oma kogemused kokku v?tsid, j?udsid nad j?reldusele, et tegu on elevandiga. Hirm on tunne, mis teeb meid pimedaks. Kui paljusid asju me kardame? Kardame m?rgade k?tega tulesid kustutada. Kardame noaga r?sterist sinna kinnij??nud kuklit lahti kangutada, ilma seadet v?lja l?litamata. Kardame, mida arst meile p?rast l?bivaatust ?tleb, kardame, kui lennuk ?hus j?rsku k?ljele kaldub. Kardame, et bensiin saab otsa, kardame, et v?rske ?hk saab otsa, et puhas vesi saab otsa, et hea elu saab otsa. Kui t?tar lubas olla kodus kella ?heteistk?mneks, aga juba on veerand ?ks ja lobjakas trummeldab kuiva liiva kombel aknaklaasi vastu, istume ja teeskleme Johnny Carsoni saate vaatamist, heites vahel pilke tummale telefoniaparaadile, ning meid haarab tunne, mis teeb meid pimedaks, tunne, mis muudab meie m?tteprotsessid m?rkamatult varemetehunnikuks. Imik ei tunne hirmu senimaani, kuni ta ema ?hel hetkel kohal pole, et talle rinda anda, kui laps nutma puhkeb. P?ngerjas avastab ruttu ilustamata valusad t?ed kinnilangeva ukse, kuuma pliidiraua ja leetrite saabumisega kerkiva palaviku kohta. Lapsed ?pivad kiiresti kartma: nad ?pivad seda ?ra tundma ema v?i isa n?oilmest, kui need sisenevad vannituppa ja n?evad neid tabletipurgi v?i ?iletikarbiga m?ngimas. Hirm muudab meid pimedaks ja me katsume igat hirmu omakasup??dlikult ja innuka uudishimuga, p??des neist t?kkidest tervikut kokku saada, t?pselt nagu pimedad mehed oma elevandiga. Me tunnetame selle piirjooni. Lapsed omandavad selle kiirelt, kuid unustavad siis ja ?pivad uuesti ?ra alles t?iskasvanuna. Need piirjooned on kogu aeg olemas, nagu enamik meist varem v?i hiljem aru saab, need on teki all oleva keha piirjooned. K?ik meie hirmud liituvad ?heks suureks hirmuks, k?ik meie hirmud on selle suure hirmu osad k?sivars, jalg, s?rm, k?rv. Me kardame seda keha teki all. See on meie keha. ?uduskirjanduse suur v?lu on l?bi aegade olnud selles, et seda saab v?tta peaproovina omaenda surmale. ?uduskirjandust pole kunagi k?rgelt hinnatud. Pikka aega olid Poe ja Lovecrafti ainsateks s?pradeks prantslased, kes on mingil moel saavutanud leppimise nii seksi kui surmaga, leppimise, milleks Poe ja Lovecrafti kaasaegsed ameeriklased kindlasti valmis polnud. Ameeriklased olid h?ivatud raudteede ehitamisega ning Poe ja Lovecraft surid murtud meestena. Tolkieni Keskmaa fantaasiad pidid paark?mmend aastat oma kohta otsima, enne kui neist said meie maailma menukid, ja Kurt Vonnegut, kelle raamatud k?sitlevad tihti surma peaproovi teemat, on pidanud taluma pidevat kriitikatormi, millest suur osa on olnud p?ris h?steeriline. V?ibolla on see nii sellep?rast, et ?uduskirjanikud on halbade uudiste toojad: nad ?tlevad, et sa sured ?ra, et unusta ?ra telepastor Oral Robertsi Teile saab osaks midagi head, sest teile saab osaks ka midagi halba ja see v?ib olla v?hk v?i infarkt v?i autoavarii, aga see juhtub. Ja nad v?tavad teil k?est kinni ning viivad teid magamistuppa ning suruvad teie k?e vastu teki all oleva keha kumerusi... ning k?sivad teil puudutada seda siit... siit... ja siit... Surma ja hirmu temaatika ei ole muidugi eksklusiivselt ?uduskirjanike p?rusmaa. Paljud n?ndanimetatud peavoolukirjanikud on nendega tegelenud v?gagi erineval moel, alates Dostojevski Kurit??st ja karistusest kuni Edward Albee Kes kardab Virginia Woolfi? ja Ross Macdonaldi Lew Archeri juttudeni. Hirm on alati olnud populaarne. Surm on alati olnud populaarne. Need on kaks inimelu konstanti. Kuid vaid ?udusest ja ?leloomulikust kirjutav autor suudab anda lugejale selle nii totaalse samastamise ja katarsise v?imaluse. ?udusvaldkonnas tegutsevad autorid, kes kasv?i k?ige elementaarsemal tasemel m?istavad, mida nad teevad, teavad, et terve ?uduse ja ?leloomuliku ?anr on omamoodi filtriks teadvuse ja alateadvuse vahel; ?uduskirjandus on kui inimps??hika metroov?rgu kesks?lm, kust l?htuvad sinised liinid, mida v?ime turvaliselt omaks v?tta, ja punased, millest peame moel v?i teisel lahti saama. ?udust lugedes ei usu sa tegelikult seda, mida loed. Sa ei usu vampiire, libahunte ega veoautosid, mis j?rsku k?ivituvad ning ise s?itma hakkavad. ?udused, mille olemasolu me k?ik usume, on pigem sellised, millest kirjutavad Dostojevski, Albee ja MacDonald: viha, v??randumine, ?ksinda ja armastuseta vananemine, lapseea ebakindlal sammul vaenulikku maailma tuterdamine. Oma reaalses argielus oleme me tihti nagu naerev ja nuttev mask, irvitades v?lispidiselt, grimassitades seespidiselt. Kusagil seal sees on peal?liti, v?ibolla trafo, kuhu neist kahest maskist l?htuvad juhtmed kokku jooksevad. Ja just see on koht, kus ?uduskirjandus tihti m?rki tabab. ?udusjuttude kirjanik ei olegi nii erinev gaeli patu?gijast, kes pidi enda kanda v?tma lahkunud kallite l?hedaste patud, saades osa nende viimasest einest. Koledustest ja hirmust r??kiv jutt on kui foobiaid t?is korv: kui sinust m??dub kirjanik, v?tad sa korvist m?ne tema v?ljam?eldud ?uduse ja asetad sinna v?hemalt m?neks ajaks m?ne oma reaalse hirmu. 1950ndatel toimus tohutu hiidp?rnikate filmide (Nemad!, L?pu algus, Tappev palvetajaritsikas) buum. Peaaegu eranditult, saime me filmi arenedes teada, olid need hiiglaslikud mutandid Vaikse ookeani atollidel v?i New Mexico k?rbes aset leidnud tuumakatsetuste tulemus (ja palju hilisemas filmis ?udus rannapeol, mille alapealkiri v?inuks olla Rannalina maailmal?pp, olid s??dlaseks tuumareaktori radioaktiivsed j??tmed). Kokkuv?ttes moodustavad need hiidp?rnikafilmid ?mberl?kkamatu mustri, rahutukstegeva terviku kogu maa hirmudest selle uue ajastu ees, kuhu Manhattani projekt oli meid t?uganud. 1950ndate l?pul tuli teismeliste ?udusfilmide buum, mis algas filmiga Ma olin teismeline libahunt ja kulmineerus selliste eepiliste kinokonservidega nagu Teismelised kosmosest ja Plekk, milles habemeta Steve McQueen ja ta teismelised s?brad v?itlesid tarretiselaadse mutandiga. Ajal, kui iga n?dalakiri sisaldas v?hemalt ?hte artiklit noorukite kohusetundepuudusest, v?ljendasid teismeliste ?udusfilmid terve riigi ?revust selle noorsoom?ssu ?le, mis oli juba siis k??rimas. Kui sa n?gid Michael Landonit tema keskkooli pesapallijakis libahundiks moondumas, seostus ekraanifantaasia sinu enda ?revusega selle s?jaeelse v?imsamootorilise autoga nohiku p?rast, kellega su t?tar semmis. Teismelistele endile (kes ma tollal olin, nii et r??gin isiklikust kogemusest) andsid need filmistuudio American-International poolt ekraanile paisatud koletised v?imaluse n?ha kedagi veelgi koledamat, kui arvati ennast olevat. Mida t?hendasid paar vistrikku nende kummaliselt liikuvate olendite k?rval, kes filmis Ma olin teismeline Frankenstein keskkoolinoori kujutasid? See buum v?ljendas ka teismeliste enda meeleolusid, et neid s??distatakse vanemate p?lvkondade poolt ebaausalt ja et nende endi vanemad lihtsalt ei m?istnud asju. Need filmid on ?he valemi j?rgi tehtud (nagu nii palju ?uduskirjandust ja -filme) ja see valem v?ljendab ?sna selgelt terve p?lvkonna paranoiat, mille kahtlemata osaliselt olidki p?hjustanud needsamad artiklid, mida nende vanemad lugesid. Neis filmides ?hvardab Elmvillei linnakest mingi kohutav k?snjas ?udus. Noored on sellest teadlikud, kuna lendav taldrik maandus just sinna eraldatud kohta, kus teismelised amelemas k?isid. Filmi esimese neljandiku jooksul tapab k?snjas ?udus pikapis vanamehe (keda lakkamatult m?ngis Elisha Cook jun). ?lej??nud kolme neljandiku jooksul p??avad teismelised veenda linna elanikke, et k?snjas ?udus hiilib seal t?esti ringi. Kaduge siit minema, enne kui ma teid k?iki ??rahu rikkumise p?rast luku taha panen! m?irgab Elmville?i politsei?lem hetk enne seda, kui k?snjas ?udus linnakese peat?navale vonkleb ja seal h?vingut korraldama asub. Filmi l?puks saavad just kiire m?tlemisega teismelised k?snjast ?udusest jagu ning suunduvad oma lemmikbaari ?okolaadikokteili luristama ja l?putiitrite taustal kergesti meelest mineva meloodia saatel tantsima. See teeb kolm eraldi katartilist v?imalust filmits?kli jooksul, mis pole ?ldse paha, arvestades, et need eepilised linateosed v?eti enamasti ?les v?hem kui k?mne p?evaga. See ei juhtunud mitte seep?rast, et stsenaristid ja produtsendid ja lavastajad oleksid seda soovinud, see juhtus, kuna ?uduslugu elab oma k?ige loomulikumat elu just selles teadvuse ja alateadvuse kokkupuutepunktis, kohas, kus kujutlus ja allegooria k?ige loomulikumalt ja k?ige laastavamate tulemustega ilmnevad. Saab t?mmata otsese arengusirge filmi Ma olin teismeline libahunt ja Stabley Kubricki Kellav?rgiga apelsini vahele. Ning Teismelise monstrumi ja Brian de Palma Carrie vahele. Hea ?uduskirjandus on peaaegu alati allegooriline, m?nikord on see allegooria taotluslik, nagu Loomade farmi ja 1984 puhul, m?nikord see lihtsalt juhtub J.R.R. Tolkien vandus ette ja taha, et Mordori s?nge isand ei ole fantaasiakost??mis Hitler, aga selleteemalised v?itekirjad ja kursuset??d muudkui ilmuvad ning ilmuvad. V?ibolla seep?rast, et, nagu Bob Dylan s?nastas, kui sul on palju nuge ja kahvleid, pead sa nendega midagi t?keldama. Edward Albee, Steinbecki, Camus, Faulkneri teosed lahkavad hirmu ja surma k?simusi. M?nikord ?uduse v?tmes, aga enamasti harilikus p?riselulises t?henduses. Nende teoste tegevus toimub ratsionaalse maailma raamides, need on lood, mis v?ivad tegelikult juhtuda. Nad asuvad sellel metrooliinil, mis s?idab l?bi v?lise maailma. On teisi autoreid James Joyce, Faulkner j?llegi, luuletajaid nagu T. S. Eliot ja Sylvia Plath ja Anne Sexton kelle tekstid viivad meid s?mbolistliku alateadvuse maastikele. Need on metrooliinil, mis s?idab l?bi sisemise maailma. Kuid ?uduskirjanik asub pea alati nende kahe liini l?ppjaamas, v?hemalt, kui ta asub oma ?iges kohas. Kui ta on oma v?imete tipus, tunneme alati seda kummalist aistingut, nagu me poleks p?ris ?rkvel ega n?eks ka und, kui aeg venib ja paindub, kui me kuuleme h??li, aga ei suuda aru saada s?nadest ega kavatsustest, kui unen?gu tundub reaalne ning reaalsus unen?oline. See on kummaline ja imeline l?ppjaam. Seal asub Hill House ja rongid s?idavad seal m?lemat pidi, uksed m?istlikult suletud, seal on naine kollase tapeediga toas, roomates m??da p?randat ja pea surutud vastu seda ?hmast plekki, Seal on Frodot ja Sami ?hvardanud k??pavahid, ja wendigo, ja Norman Bates oma kohutava emaga on seal. Selles l?ppjaamas ei ?rka ega n?e und keegi, on vaid kirjaniku h??l, madal ja m?istusp?rane, seletamas, kuidas turvaliste asjade kangal on m?nikord komme ehmatava ?kilisusega lahti hargneda. See h??l r??gib sulle, kuidas sa tahad autoavariid n?ha, ning jah, tal on ?igus, sest sa tahad. Telefoni k?lab surnu h??l... selle vana h??rberi m??ride taga on keegi, kes tundub olevat suurem kui rott... liikumine keldritrepi jalamil. Ta tahab, et sa n?eksid k?iki neid ja teisigi asju, ta tahab, et sa asetaksid oma k?e sellele kehale, mis on v?tnud kuju teki all. Ja sa tahad oma k?tt sinna panna. Jah. * * * Mulle tundub, et need on m?ned asjad, mida ?uduslugu sinuga teeb, kuid ma olen t?iesti veendunud, et see peab ?hte asja veel tegema, k?ige t?htsamat: see peab jutustama lugu, mis hoiaks lugejat v?i kuulajat m?nda aega oma lummuses, kadunud maailma, mida kunagi ei olnud, mida kunagi ei saakski olla. See on nagu pulmak?laline, kes vere tarretama paneb. Terve oma kirjanikuelu jooksul olen ma juhindunud ideest, et loo enda v??rtus peab domineerima k?igi teiste kirjanikuoskuste ?le: karakteriloome, teemad, meeleolud pole midagi v??rt, kui lugu on tuim. Ja kui lugu sind haarab, annad sa k?ik ?lej??nu andeks. Minu lemmiklause selles kontekstis tuleb Edgar Rice Burroughsilt, kes pole ometi kellegi kandidaat maailmakirjanduse suurkuju tiitlile, kuid ometi m?istis just tema hea loo v??rtust k?ige enam. Romaani Ajast unustatud maa esimesel lehek?ljel leiab jutustaja pudelist k?sikirja ning edasine romaan ongi selle k?sikirja ?ratr?kk. Jutustaja ?tleb: Lugege l?bi esimese lehek?lg ja te annate mulle k?ik andeks. Ja Burroughs t?idab selle lubaduse mitmed temast palju andekamad kirjanikud pole seda suutnud. * * * L?petuseks, lahke lugeja, siin on sulle t?de, mis paneb ka kindlameelseima kirjaniku hambaid kiristama: kui v?lja arvata need kolm v?ikest gruppi inimesi, ei loe kirjanike eess?nasid mitte keegi. Erandiks on esiteks kirjaniku l?himad pereliikmed (enamasti abikaasa ja ema), teiseks kirjaniku volitatud esindajad (ja toimetajad ning ?lej??nud nendega seotud v?iksemad tegelased), kelle peamine huvi on v?lja selgitada, kas kirjaniku ekslemiste raames on kedagi laimatud, ning kolmandaks need inimesed, kes on kirjanikku tema teel abistanud. Need inimesed soovivad teada, kas kirjaniku ego on kasvanud nii suureks, et ta on unustanud ?ra, et ei teinud seda k?ike ?ksinda. ?lej??nud lugejad v?ivad vabalt tunda, ja t?iesti ?igustatult, et autori eess?na on ?ks suur enesekehtestamine, mitmelehek?ljeline enesereklaam, isegi h?irivam kui pehmekaaneliste raamatute keskmistel papist lehek?lgedel vohavad suitsureklaamid. Enamik lugejaid on tulnud etendust nautima, mitte vaatama, kuidas lavakorraldaja pro?ektorite valguses kummardusi teeb. J?llegi, t?iesti ?igustatult. Ma lahkun n??d. Etendus algab kohe. Me siseneme sinna ruumi ja katsume seda figuuri teki all. Aga enne, kui ma lahkun, palun veel paar-kolm minutit sinu aega, et t?nada m?ningaid inimesi k?igist kolmest grupist ja neljandastki. Kannatage mind ?ra, kuni ma need t?nus?nad ?tlen. * * * Esimesed t?nus?nad on minu naisele Tabithale, mu parimale ja l?ikavteravaimale kriitikule. Kui ta tunneb, et v?lja on tulnud hea asi, ta nii ka ?tleb; kui ta leiab, et olen millegi piinlikuga hakkama saanud, ?tlebki ta seda, nii lahkelt ja armastavalt kui see v?hegi v?imalik on. T?nan oma lapsi Naomit, Joed ja Owenit, kes on olnud v?ga m?istvad nende isa kummaliste tegemiste kohta allkorruse toas. Olen t?nulik oma emale, kes suri 1973. aastal ja kellele see raamat on p?hendatud. Temapoolne julgustamine oli pidev ja k?ikumatu, ta leidis alati 40 v?i 50 senti, et lisada kirjale margiga ?mbrik enda aadressiga, ja keegi ma ise kaasa arvatud ei olnud mu l?bimurde ?le rohkem rahul kui tema. Teises grupis kuulub mu suurim ja eriline t?nu mu toimetajale William G. Thompsonile kirjastusest Doubleday, kes on t??tanud minuga kannatlikult ja kes talub mu igap?evaseid telefonik?nesid r??msameelselt ning kes n?itas m?ned aastad tagasi ?les lahkust noore ja ilma mingite soovitusteta autori vastu ning kes on selle kirjaniku toimetajaks j??nud t?naseni. Kolmandas grupis on inimesed, kes mu jutte esimesena avaldada v?tsid: Robert A. W. Lowndes, kes avaldas mu kaks esimest maham??dud lugu; Douglas Allen ja Nye Willden kirjastusest Dugent, kes ostsid mitmeid lugusid ajakirjade Cavalier ja Gent jaoks noil ammustel aegadel, kui honorarit?ekid laekusid t?pselt ja napilt hetkel, et v?ltida elektrifirma-poolset eufemismi ehk teenuse katkestamist; Elaine Geiger ja Herbert Schnall ja Carolyn Stromberg kirjastusest New American Library; Gerard van der Leun Penthouseist ja Harris Deinstfrey Cosmopolitanist. Ait?h teile k?igile! On veel ?ks oluline grupp, keda ma soovin t?nada, ja selleks on k?ik need lugejad, kes on v?tnud v?lja oma rahakoti ja maksnud minu kirjutatu eest. Nii mitmeski m?ttes on see teie raamat, sest see poleks kindlasti ilma teieta teoks saanud. Nii et ait?h! Siin toas, kus ma istun, on endiselt pime. Ja v?ljas sajab. Me oleme selle suurep?raselt ajastanud. Ma tahan sulle midagi n?idata, ma tahan, et sa puudutaksid midagi. See on sinuga samas toas t?psemalt on see j?rgmise lehek?lje kaugusel. Kas hakkame pihta? Bridgton, Maine 27. veebruar 1977 JERUSALEM?S LOT 2. oktoober, 1850 Kallis Bones! Kui tore oli astuda sellesse Chapelwaitei k?lma, tuulet?mbelisse koridori, iga luu valutamas sellest kohutavast t?llast, paisunud p?is kohe kergendust vajamas ja n?ha sinu j?ljendamatu k?ekirjaga adresseeritud kirja lebamas sellel v?ikesel koledal kirsipuust laual ukse k?rval. V?id kindel olla, et hakkasin seda de?ifreerima kohe, kui kehaliste vajadustega oli tegeletud (k?lmas, k?lluslikult kaunistatud alumise korruse vannitoas, kus ma n?gin oma hinge?hku silmade ette kerkimas). Mul on hea meel kuulda, et oled paranenud haigusest, mis nii pikka aega sinu kopsus pesitses, samas kinnitan sulle, et m?istan seda moraalset dilemmat, millesse ravi t?ttu sattunud oled. T?bine orjandusevastane, kes on tervenenud orjandusliku Florida p?ikselises kliimas! Siiski, k?ike arvesse v?ttes, Bones, ma palun sind kui s?ber, kes on samuti k?ndinud surmavarju orus, hoolitse enda eest ja ?ra riski Massachusettsisse tagasitulekuga enne, kui su tervis seda lubab. Su peen m?istus ja vahe sulg ei saa meid teenida, kui sa oled p?rm, ja kui l?una piirkond on tervendav, siis kas pole selles ka poeetilist ?iglust? Jah, maja on peaaegu nii peen, nagu mu n?o testamendit?it -- 25 jad mul uskuda lasid, kuigi palju kurjakuulutavam. See asetseb suurel eenduval maaninal umbes kolm miili Falmouthist ja ?heksa miili Portlandist p?hja pool. Maja taga on umbes neli aakrit k?ige ebameeldivamalt metsistunud maad kadakad, akaatsiav??did, p??sad ja erinevad ronitaimed katmas maalilisi kiviseinu, mis eraldavad m?isa valduseid linnast. K?ngastel piiluvad adru seest mitte midagi n?gevad hirmu?ratavad kreeka kujude imitatsioonid enamik neist paistavad m??dujale kohe kraesse kargavat. Mu n?o Stepheni maitse tundub varieeruvat aktsepteeritavast kuni lausj?ledani. Selle keskel, mis kunagi ilmselt oli aed, asub kummaline v?ike suvemajake, mis on peaaegu ??dikapuudesse mattunud, ja groteskne p?ikesekell. Need lisavad viimase hullumeelse lihvi. Kuid vaade salongist rohkem kui vabandab seda k?ike; sealt v?ib n?ha Atlandi ookeani ja peadp??ritavaid kaljusid Chapelwaitei jalamil. Kaugele v?lja ulatuvast eendaknast paistab ookean ja akna k?rval seisab padakonna-laadne sekret?r. See sobib ideaalselt selle romaani alustamiseks, millest ma olen nii kaua (ja kahtlemata t??tuseni) r??kinud. T?na on olnud pilves, juhuslike vihmasabinatega ilm. V?lja vaadates tundub k?ik olevat kiltkivihall kaljud, kulunud ja vanad kui Aeg ise, taevas, ja loomulikult meri, mis all vastu graniidikihvasid k?mistab, tekitades mitte niiv?rd m?ra, kuiv?rd vibratsiooni ma tunnen kirjutades lained oma jalge all. See tunne polegi t?iesti ebameeldiv. Ma tean, et sa ei kiida mu eraklikke kombeid heaks, Bones, kuid kinnitan sulle, et minuga on k?ik korras ja ma olen ?nnelik. Calvin on siin minuga, praktiline, vaikne ja usaldusv??rne nagu alati, ja olen kindel, et kahepeale suudame keskn?dalaks oma asjad paika saada ning valmistuda vajalike asjade linnast j?reletoomiseks ja koristajate kompanii palkamiseks, kes asuksid siit tolmu v?lja p?hkima. Ma l?petan n??d siin on nii palju asju, mida ma veel pole n?inud, tube, mida uurida, ja kahtlemata tuhandeid j?lestusv??rseid m??bliesemeid, mida oma tundliku pilguga p?rnitseda. Veelkord, t?nan meeldiva tunde eest, mida su kiri tekitas, ja et ikka minu peale m?tled. Anna edasi mu soojad soovid oma naisele. Charles 6. oktoober, 1850 Kallis Bones! Milline koht see k?ll on! See h?mmastab mind j?tkuvalt nagu ka l?hima k?la elanike reaktsioon minu sissekolimisele. K?la on kummaline v?ike kohake maalilise nimega Preachers Corners. Sealt saime Calviniga oma n?dala toiduvarud. Teine asjatoimetus, leida talveks piisavas koguses k?ttepuid, sai samuti aetud. Kuid Cal tuli tagasi morni n?oga ja kui ma k?sisin, mis viga on, siis vastas ta s?ngelt: Nad arvavad, et te olete hull, h?rra Boone! Naersin ja ?tlesin, et v?ib-olla on nad kuulnud ajup?letikust, mille all ma p?rast oma Sarah surma kannatasin ma ajasin sel ajal ?sna hullu juttu, nagu ka sina kinnitada v?id. Kuid Cal vaidles, et mitte keegi ei teadnud minu kohta midagi, nad olid tundnud vaid mu n?bu Stephenit, kes tellis k?last samu asju, mis minagi. ?eldi, h?rra, et k?ik, kes Chapelwaiteis elavad, on kas hullud v?i riskivad hullumeelsusega. See tegi mind t?iesti n?utuks, nagu v?id ette kujutada, ja ma k?sisin, kes oli talle seda imelist infot jaganud. Ta ?tles, et teda oli saadetud morni ja ?sna purjakil Thompsoni-nimelise puidukaupmehe juurde, kellel on nelisada aakrit m?nni-, kase- ja kuusemetsa, kes langetab metsa oma viie poja abiga ja m??b seda Portlandi saeveskitesse ning ?mberkaudsetesse majapidamistesse. Kui Cal, tema veidratest eelarvamustest teadmatuses, andis Thompsonile aadressi, kuhu puud tuua, siis vahtis too teda suu ammuli ning ?tles, et saadab oma pojad puudega kenas p?evavalguses ja m??da mere??rset teed. Calvin, kes pidas mu segadust ilmselt meeleh?rmiks, ?tles kohe, et mees oli haisenud odava viski j?rele ning padranud midagi mahaj?etud k?last ning n?o Stepheni sugulastest ja ussidest! Calvin j?tkas seda tehingut ?hega Thompsoni poegadest, kes, nagu ma aru saan, oli samuti ?sna t?re ning sugugi mitte kaine v?i heal?hnaline. Ma saan aru, et sarnast reaktsiooni kohtas Cal ka k?la pudukaupluses, kus ta r??kis poepidajaga, kes paistis olevat klat?ihimulist, seljataga-sosistavat t??pi. K?ik see ei h?irinud mind eriti. Me teame, kui palju meeldib maainimestele oma elusid rikastada skandaali ja m??di h?nguga, ning ma pakun, et vaene Stephen ja kogu temapoolne suguv?sa on heaks saagiks. Nagu ma Calile ?tlesin, tekitas mees, kes kukkus surnuks peaaegu omaenda eestrepil, kahtlemata palju kuulujutte. Maja ise pakub pidevaid ?llatusi. Kaksk?mmend kolm tuba, Bones! Seinapaneelid, mis katavad ?lemisi korruseid, ja portreedega galeriid on hallitanud, ent endiselt tugevad. Seistes ?lakorrusel oma kadunud n?bu magamistoas, kuulsin ma rotte seina taga ringi kr?bistamas ja h??le j?rgi peavad nad suured olema nagu k?nniks seal inimesed. Ma ei tahaks sugugi ?hega neist pimedas kokku sattuda, v?i kui nii v?tta, siis isegi p?evavalges mitte. Siiski, ma pole n?inud ei rotiauke ega v?ljaheiteid. Kummaline. ?lemist galeriid ??ristavad kehvad portreed, mille raamid on ilmselt tervet varandust v??rt. M?ned sarnanevad Stephenile, nagu mina teda m?letan. Ma usun, et suutsin ?ra tunda oma onu Henry Boonei ja tema naise Judithi, teised on k?ik tundmatud. Ma pakun, et ?ks neist v?ib olla mu kurikuulus vanaisa Robert. Stepheni-poolne perekond on mulle peaaegu t?iesti tundmatu, millest mul on s?damest kahju. Sama huumor, mis kumas kirjadest, mida Stephen mulle ja Sarahle saatis, sama k?rge intellekti valgus s?rab nendes portreedes, ?ksk?ik kui kehvad need on. Kui totratel p?hjustel v?ivad perekonnad t?lli minna! L?bituhnitud kirjutuslaud, karmid s?nad n??dseks kolm p?lvkonda surnud vendade vahel, ja ongi s??ta j?reltulijad p?hjuseta v??randunud. Oli t?esti ?nnelik juhus, et sina ja John Petty suutsite kontakteeruda Stepheniga, kui tundus, et ma v?in j?rgneda oma Sarahle l?bi taevav?ravate ja milline eba?nn, et juhus r??vis meilt v?imaluse n?ost n?kku kohtuda. Kuidas ma oleks soovinud kuulda teda kaitsmas neid p?randatud kujusid ja m??blit?kke! Kuid ?rgem laskem mul seda kohta ekstreemsusteni mustata. Stepheni maitse pole minu oma, kuid lisaks tema toodud asjadele leidub siin t?eliseid meistriteoseid (mitmed neist on ?lakorrusel tolmukatetega kaetud). Siin on voodeid, laudu ja raskeid tumedast tiigist ja mahagonist rullornamente ning mitmed magamistoad ja eeskambrid, ?lemine kabinet ja v?ike salong omavad teatud nukrat sarmi. P?randad on rikkalikust m?nnipuidust, mis kumab sisemise ja salajase valgusega. Siin on v??rikust, soliidsust ja aastate kaalu. Ma ei saa veel ?elda, et see meeldib mulle, aga ma austan seda. Oleks p?nev n?ha seda k?ike erinevas valguses, kui vahelduvad p?hjamaised aastaajad. Jumal hoia, kuidas ma v?in heietada! Kirjuta ruttu, Bones. R??gi mulle, kuidas sul edeneb ja mis uudiseid kuuled Pettylt ja teistelt. Ja palun, ?ra p??a uutele tuttavatele l?unas oma vaatenurka liiga j?uliselt selgitada ma saan aru, et mitte k?ik ei rahuldu ainult suuliste vastustega, nagu meie pika jutuga s?ber h?rra Calhoun. Tervitades Charles 16. oktoober, 1850 Kallis Richard! Tere ja kuidas l?heb? Ma olen su peale tihti m?elnud sellest ajast, kui siia Chapelwaitei elama asusin, ja lootsin v?ga sinult uudiseid kuulda ja n??d sain ma Bonesilt kirja, mis andis teada, et olin unustanud j?tta klubisse oma aadressi! Kuid ma oleksin igal juhul l?puks kirjutanud, sest m?nikord tundub mulle, et mu ausad ja truud s?brad on ainus kindel ja normaalne asi, mis siin ilmas mulle j??nud on. Ja jumal k?ll, kui laiali me oleme l?inud! Sina Bostonis, kirjutad truult Liberatorile (kuhu ma samuti juhtumisi oma aadressi saatsin), Hanson Inglismaal oma j?rjekordsel segasel l?bureisil ja vaene Bones ?sna l?vikoopas oma kopsusid ravimas. Siin l?heb umbes nii h?sti, kui arvata v?iks. Dick, v?id kindel olla, et annan sulle t?ieliku ?levaate, kui ma olen ?ra klaarinud teatud vahejuhtumid, mis siin aset on leidnud ma arvan, et su juriidiline meel v?iks olla ?sna huvitatud m?ningatest s?ndmustest siin Chapelwaiteis ja selle ?mbruskonnas. Seniks tahaksin sult ?ht teenet paluda, kui lubad. M?letad seda ajaloolast, keda sa mulle h?rra Clary heategevuslikul ?htus??gil tutvustasid? Ma arvan, et ta nimi oli Bigelow. Igatahes mainis ta oma hobi, milleks on minu praeguse elukoha kohta k?ivate kummaliste ajalooliste p?rimuste kogumine. Mu palve siis on selline: ehk sa v?taksid temaga ?hendust ja uuriksid talt, kas ta teab mingeid fakte, folkloori ja ?ldiseid kuulujutte v?ikese mahaj?etud k?la kohta nimega Jerusalems Lot, mis asub Preachers Cornersi linnakese l?hedal Royali j?e kaldal. J?eke ise on Androscoggini haruj?gi ja voolab sellesse umbes ?ksteist miili j?esuudmest ?lesvoolu, Chapelwaitei juures. Ma oleks s?gavalt t?nulik ja veelgi enam, tegemist v?ib olla v?ga olulise infoga. Seda kirja ?le lugedes on mul tunne, et olen olnud liiga napis?naline, Dick, millest mul on s?damest kahju. Kindlasti seletan varsti k?ik, ja seniks saadan k?ige soojemaid tervitusi sulle, su naisele ja kahele tublile pojale. Sinu armastav s?ber Charles 16. oktoober, 1850 Kallis Bones! Pean r??kima sulle loo, mis paistab nii mulle kui Calile natuke kummaline (ja isegi ?revusttekitav) vaata, mis sina sellest arvad. V?ib-olla l?bustab see sind sel ajal, kui s??skedega v?itlust pead! Kaks p?eva p?rast seda, kui saatsin sulle oma eelmise kirja, saabusid Cornersist neli noort daami vanema, hirmutavalt kompetentse proua Clorise j?relvalve all maja korda tegema ja eemaldama tolmu, mis mind igal sammul aevastama paneb. Nad tundusid oma t?id tehes veidike ?revad, t?epoolest, ?ks n?rviline preili isegi kiljatas kergelt, kui astusin ?lemisse salongi, kus ta tolmu p?hkis. Ma k?sisin selle kohta proua Cloriselt (ta v?ttis allkorrusel tolmu morni j?rjekindlusega, mis oleks sulle p?ris h?mmastava mulje j?tnud, juuksed vanasse kulunud r?tikusse s?titud), ta p??rdus minu poole ja ?tles otsustavalt: Neile ei meeldi see maja ja mulle ka mitte, h?rra, see on alati olnud halb maja. Mu suu vajus selle ootamatu s?numi peale ammuli ja ta j?tkas lahkemal toonil: Ma ei tahtnud ?elda, et Stephen Boone poleks olnud tubli mees, sest ta oli; ma k?isin siin igal teisel neljap?eval koristamas, kui ta siin oli, samuti nagu ma koristasin tema isa, h?rra Randolph Boonei jaoks, kuni tema ja ta naine 1816. aastal kaduma l?ksid. H?rra Stephen oli hea ja lahke mees, nagu ka teie paistate olevat, h?rra (vabandage mu otsekohesus, ma ei oska teisiti r??kida), aga see maja on halb ja on alati olnud, ja ?kski Boone pole siin olnud ?nnelik p?rast seda, kui teie vanaisa Robert ja tema vend Philip 1789. aastal varastatud (siin ta tegi peaaegu s??dlasliku pausi) esemete p?rast t?lli p??rasid. Millised m?lestused nendel inimestel on, Bones! Proua Cloris j?tkas: See maja ehitati eba?nnes ja see on kestnud eba?nnes ja selle p?randatel on verd valatud (nagu sa v?ib-olla tead, Bones, oli mu onu Randolph seotud ?nnetusega keldritreppidel, kus suri tema t?tar Marcella, seej?rel v?ttis ta kahetsusehoos ka endalt elu. Vahejuhtumit kirjeldas mulle Stephen ?hes oma kirjadest, oma surnud ?e s?nniaastap?eval), siin on olnud kadumisi ja ?nnetusi. Ma olen siin t??tanud, h?rra Boone, ja ma pole pime ega kurt. Ma olen kuulnud seintes kohutavaid h??li, h?rra p?ntsumist ja kolinat ja ?hel korral isegi kummalist poolnaeru sarnast huilgamist. See pani mu vere tarretuma. See siin on s?nge koht, h?rra. Ja ta peatus, ehk kartes, et on ?elnud liiga palju. Mis minusse puutub, siis ma vaevalt teadsin, kas olla solvatud v?i l?bustatud v?i uudishimulik v?i lihtsalt asjalik. Kardan, et nali sai v?itu. Ja mida te kahtlustate, proua Cloris? Kettidega kolistavaid vaime? Ta ainult vaatas mind kummaliselt. Vaime v?ib siin olla. Aga seintes ei ole vaimud. Need pole vaimud, kes huilgavad ja nutavad nagu ?raneetud ja m?distavad ja m?rgeldavad pimeduses. See on... J?tkake, proua Cloris, ?hutasin teda. Te olete juba nii palju ?elnud. Suudate ehk oma m?tte l?petada? Tema n?ole langes k?ige kummalisem kabuhirmu, huvi ja ma v?in seda vanduda religioosse aukartuse segune ilme. M?ned ei sure mitte, sosistas ta. M?ned elavad videviku varjude vahel, et teenida Teda! Ja see oli k?ik. P??dsin teda veel m?ned minutid pinnida, ent ta muutus veelgi kangekaelsemaks ega ?elnud enam midagi. L?puks ma loobusin, kartes, et ta v?ib oma asjad kokku korjata ja t?? ?les ?elda. Nii l?ppes ?ks vahejuhtum, kuid teine leidis aset j?rgmisel ?htul. Calvin oli alumisele korrusele tule teinud ja ma istusin elutoas, tukkudes The Intelligenceri numbri kohal ja kuulates tuulest aetud vihma sabinat suurel eendaknal. Mul oli nii mugav, kui saab olla kellelgi sellisel ?htul, kui v?ljas on t?iesti armetu ja sees on soe ja m?nus; kuid hetk hiljem ilmus uksele Cal ja n?gi p?nevil ja veidike n?rviline v?lja. Olete te ?rkvel, h?rra? k?sis ta. Vaevu, vastasin. Mis on? Ma leidsin ?lemiselt korruselt midagi, mida ma arvan, et te tahaksite n?ha, vastas ta, paistes erutust maha suruvat. T?usin ja j?rgnesin talle. Laiast trepist ?les minnes ?tles Calvin: Lugesin ?lemise korruse kabinetis raamatut ?sna kummalist , kui kuulsin seina sees h??lt. Rotid, ?tlesin ma. Kas see on k?ik? Ta peatus trepimademel ja vaatas mind p?halikult. Lamp, mis tal k?es oli, heitis kummalisi hiilivaid varje tumedatele kardinatele ja pooleldi n?htavad portreed paistsid n??d pigem irvitavat kui naeratavat. V?ljas t?usis l?hikeseks karjeks tuul ja vaibus siis vastu tahtmist. Ei olnud rotid, ?tles Cal. See oli selline m?rgeldav, t?mpsuv h??l raamaturiiulite tagant ja siis kohutav korisemine kohutav, h?rra. Ja kraapimine, justkui oleks seal miski, mis v?itleks v?ljap??su nimel et mulle kallale tulla! V?id minu ?llatust ette kujutada, Bones. Calvin pole selline, kes end h?steerilisel kujutlusv?imel juhtida laseks. Hakkas tunduma, et siin t?epoolest on mingi m?steerium ja ehk isegi inetu m?steerium. Ja mis siis sai? k?sisin ma. Me olime m??da koridori edasi k?ndinud ja ma n?gin kabineti valgust galerii p?randale langemas. Vaatasin seda m?ningase ?revusega; ?? ei tundunud enam meeldiv olevat. Kraapimine l?ppes. M?ne aja p?rast algasid p?ntsuvad ja lohisevad h??led uuesti, seekord liikusid need minust eemale. See seisatas korraks ja ma kuulsin kummalist, peaaegu kuuldamatut naeru! L?ksin raamaturiiuli juurde ja hakkasin l?kkama ja t?mbama, arvates, et seal v?ib olla vahesein v?i salauks. Leidsid sa sellise? Cal seisatas kabineti uksel. Ei aga ma leidsin selle! Me astusime kabinetti ja ma n?gin kandilist musta auku vasakpoolses riiulis. Raamatud selle ees olid butafooria ja Cal oli avastanud v?ikese peidukoha. Ma n?itasin sellesse valgust ega n?inud midagi muud peale paksu tolmukihi, mis pidi olema aastak?mnete vanune. Seal oli ainult see, ?tles Cal vaikselt ja ulatas mulle kollakaks t?mbunud kirjutuspaberi. Sellel oli ?mblikuv?rguna peene musta tindiga joonistatud kaart linnast v?i k?last, milles oli ehk seitse hoonet, ja maja all, mis oli selgelt markeeritud torniga, seisis j?rgmine lause: Uss, mis saadab hukka. ?lemises vasakus nurgas, mis oleks olnud sellest k?last loodes, asus nool, mille alla oli kirjutatud: Chapelwaite. Calvin ?tles: Linnas, h?rra, r??kis keegi ?sna ebausklikult midagi mahaj?etud k?last, mida kutsutakse Jerusalems Lotiks. Nad v?ldivad seda kohta. Aga see? k?sisin ma, n?idates vanale kirjutisele torni all. Ma ei tea. M?lestus kindlast, kuid hirmunust proua Clorisest vilksatas l?bi mu m?tete. Uss pomisesin ma. Kas te teate midagi, h?rra Boone? V?ib-olla... v?iks olla huvitav homme seda linna otsima minna, mis sa arvad, Cal? Ta noogutas, silmad s?ramas. P?rast seda veetsime me peaaegu tunni, otsides edutult m?nda avaust Cali leitud peidupaiga tagaseinas. Samuti ei kostnud enam Cali kirjeldatud h??li. Tol ?htul igatahes meid enam ei t?litatud. J?rgmisel hommikul l?ksime Caliga metsa ringi luusima. Eelmise ?? vihm oli lakanud, kuid taevas oli morn ja madal. M?rkasin Cali end m?ningaste kahtlusega j?lgimas ning kinnitasin talle kiiresti, et kui peaksin v?sima v?i kui tee peaks olema liiga pikk, annan kohe teada. Me olime varustatud kaasapakitud l?una, kena Buckwhitei kompassi ning loomulikult kummalise ja iidse Jerusalems Loti kaardiga. Oli kummaline ja m?tlik p?ev; ?kski lind ei paistnud laulvat ega loom liikuvat, kui me k?ndisime l?bi suurte ja s?ngete m?nnitukkade kagu suunas. Ainukesed helid olid meie sammud ning Atlandi ookeani ?htlane k?min vastu neeme. Mere l?hn, peaaegu ebaloomulikult tugev, saatis meid kogu aeg. Me polnud veel k?ndinud kaht miiligi, kui j?udsime rohtukasvanud teele, mis ma arvan, et v?is varem olla palktee t??pi. See sobis meie ?ldise suunaga ning me hakkasime seda m??da kiirel sammul minema. Me r??kisime v?he. Vaikne ja kurjakuulutav p?ev r?hus raskelt meie meeli. Umbes kella ?heteistk?mne paiku kuulsime kiirelt voolava vee h??lt. Rohtukasvanud tee p??rdus j?rsult vasakule ning teisel pool keevat ja kildalist v?ikest oja seisis nagu ilmutis Jerusalems Lot. Oja oli ehk kaheksa jalga lai ja seda ?letas samblasse kasvanud jalak?ijate sild. Kaugemal seisis, Bones, k?ige t?iuslikum v?ike k?la, mida suudad ette kujutada, arusaadavalt varemeis, kuid imeliselt h?sti s?ilinud. Mitmed majad, mis olid ehitatud selles askeetlikus, ent domineerivas stiilis, mille poolest puritaanid nii ?igustatult tuntud olid, seisid kobaras koos j?rsult ?ra l?igatud pangal. Kaugemal m??da rohtukasvanud teed paistis kolm v?i neli maja, mis v?isid olla olnud algelised ?rimajad, ning nendest edasi t?usis halli taevasse kaardil m?rgitud kirikutorn, j?ttes oma kooruva v?rvi ning tuhmunud viltuse ristiga kirjeldamatult s?nge mulje. Linnal on hea nimi, ?tles Cal minu k?rval vaikselt. Me ?letasime silla ning j?udsime linnat?navaile ja edasi l?heb mu lugu veidike uskumatuks, Bones, nii, et pane vaim valmis! ?hk tundus tinane, kui me ehitiste vahel ringi k?ndisime, isegi r?hutud. Hooned lagunesid aknaluugid olid kadunud, katused m??dunud talvede lume raskuse all sisse vajunud, aknad tolmused ja irvakil. Veidrad ja v??ndunud nurgad peegeldusid pahaendeliselt lompidest vastu. Me sisenesime esmalt vanasse ja k?dunevasse k?rtsi tahtmata tungida m?nda nendest elumajadest, kuhu inimesed olid kunagi privaatsust soovides taandunud. Vana, ilmast kulunud silt pilbastunud ukse kohal teatas, et see oli olnud Seapea V??rastemaja ja K?rts. Uks kriiksus p?rgulikult ?hel allesj??nud hingel ning me astusime varjudesse m?hitud interj??ri. K?du ja hallituse l?hn oli paks ja masendav. Ning selle varjus tundus olevat veelgi varjatum hais, limane ja nakkust kandev aegade ja k?du l?hn. Selline hais v?iks tulla rikutud kirstudest v?i r??statud hauakambritest. T?stsin taskur?tiku nina ette ja Cal tegi sedasama. Vaatasime ringi. Mu jumal, h?rra... ?tles Cal vaevukuuldavalt. Keegi pole vahepeal siin k?inud, l?petasin tema eest. Ja t?epoolest, nii see oli. Lauad ja toolid seisid nagu vahti pidavad tontlikud valvurid, tolmused ja Uus-Inglismaa temperatuurimuutustest kooldunud, kuid muus m?ttes t?iuslikud nagu nad oleks oodanud l?bi vaiksete, kajavate aastak?mnete, et ammukadunud inimesed tuleks taas ja n?uaks pindi v?i pitsi, jagaks kaarte ning s??taks savipiipe. V?ike t?iesti terve kandiline peegel seisis k?rtsileti k?rval. Kas m?istad, kui m?rkimisv??rne see oli, Bones? K?ik teavad v?ikeste poiste uudishimu ja vandalismi, pole ?htegi kummitavat maja, mis seisaks tervete akendega, ?ksk?ik kui hirmutavad ja ebamaised selle elanikud v?idetavalt ka poleks; pole ?htegi varjulist surnuaeda, kus noored vembumehed poleks v?hemalt ?ht hauakivi pea peale p??ranud. Kindlasti on v?hem kui kahe miili kaugusel asuvas Preachers Cornersis terve hulk v?ikesi v?rukaelu. Ent k?rtsmiku peegel (mis kindlasti maksis kenakese summa) oli puutumata nagu ka teised haprad esemed, mida oma uurimisretkel leidsime. Kogu kahju Jerusalems Lotis paistis olevat p?hjustatud osav?tmatu Looduse poolt. Selle t?hendus on ilmselge Jerusalems Loti v?lditi. Aga miks? Mul on ?ks m?te, aga enne kui sellele ?ldse viidatagi s?andan, pean suunduma meie h?iriva k?lask?igu kokkuv?tte juurde. L?ksime ?les tubadesse ja leidsime ?lestehtud voodid ja kenasti nende k?rvale asetatud tinast veekannud. K??k oli samuti puutumata, peale aastate tolmu ning selle hirmsa, uppunud k?du haisu. Juba k?rts ise oleks vanavara kaupleja paradiis, ainu?ksi see imeliselt veider pliit teeniks Bostoni oksjonil kenakese summa. Mis sa arvad, Cal? k?sisin, kui olime taas j?udnud h??buva p?evavalguse k?tte. Ma arvan, et see on ?ks halb koht, h?rra Boone, vastas ta oma kurblikul moel, ja kui tahame rohkem teada, siis peaksime seda edasi uurima. Vaatasime p?gusalt teisi hooneid v??rastemaja, kopitanud nahkesemed rippumas roostetanud naelte otsas, pudupood, ladu, siiani t?is tamme- ja m?nnipuitu, sepikoda. Teel k?la keskel oleva kiriku poole sisenesime kahte majja. M?lemad olid t?iesti puritaanlikud, t?is esemeid, mille eest kollektsion??rid oleks n?us oma k?e andma, m?lemad mahaj?etud ning samamoodi k?duhaisulised. Miski ei paistnud siin elavat v?i liikuvat peale meie. Me ei n?inud ei putukaid, linde ega ?mblikuv?rke aknanurkades. Ainult tolmu. Viimaks j?udsime kirikusse. See t?usis meie kohale s?nge, eemalepeletava ja kalgina. Aknad olid varjudest mustad ja igasugune jumalikkus v?i p?halikkus oli sellest ammu kadunud. Selles olen ma kindel. Me l?ksime trepist ?les ja ma panin k?e suurele rauast ukselingile. Vahetasime Caliga pika, morni pilgu. Avasin ukse. Kui kaua oli m??dunud sellest ajast, kui ust viimati puudutati? Ma v?in ?sna enesekindlalt v?ita, et minu puudutus oli esimene viiek?mne aasta, v?ib-olla isegi pikema aja v?ltel. Roostest ummistunud hinged kriiksusid valjult. M?da ja k?du hais, mida tundsime, oli peaaegu k?egakatsutav. Cali kurgust kostis ??kiv heli ning ta p??ras tahtmatult pead puhtama ?hu suunas. H?rra, k?sis ta. Olete kindel, et tunnete end h?sti...? Minuga on k?ik korras, vastasin rahulikult. Kuid ma polnud rahulik, Bones, mitte rohkem kui praegu. Ma usun, just nagu ka Mooses, Jereboam ja Increase Mather ja meie oma Hanson (kui tal parasjagu on filosoofiline meeleolu), et leidub vaimselt m?rgiseid paiku, hooneid, kus kosmosepiim on l?inud hapuks ja haisvaks. See kirik oli ?ks selline koht, seda ma vannun. Me astusime pikka vestib??li, mis oli varustatud tolmuse riidevarna ning riiulisse asetatud lauluraamatutega. Sel polnud aknaid. Siin-seal seisid ni??ides ?lilambid. ?sna harilik ruum, m?tlesin ma, kuni kuulsin Calvini teravat hinget?mmet ning n?gin, mida tema juba m?rganud oli. See oli r?vedus. Ma suudan seda uhkes raamis pilti kirjeldada vaid niimoodi: see oli maalitud rubenslikus lopsakas stiilis ja kujutas groteskset paroodiat madonnast ja lapsest, kelle tagaplaanil kepslesid ja roomasid kummalised poolviirastuslikud olendid. Jumal, sosistasin ma. Siin pole jumalat, ?tles Calvin, ja tema s?nad tundusid ?hus rippuvat. Avasin kirikusse viiva ukse ja tundsime peaaegu hingematvat m?dahaisu. P?rastl?una sillerdavas poolvalguses sirutusid tontlikud kirikupingid altari suunas. Nende kohal oli k?rge, tammine kantsel ja varjudesse j??v narteks, millest helkis kulda. Poolnuuksatusega tegi Calvin, t?siusklik protestant, p?ham?rgi ja ma j?rgisin teda. Sest see helkiv kuld oli suur, kaunilt p?imitud rist mis rippus tagurpidi Saatana missa s?mbol. Me peame rahulikuks j??ma, kuulsin end ?tlemas. Me peame olema rahulikud, Calvin. Me peame olema rahulikud. Kuid ?ks vari oli puudutanud mu s?dant ja ma kartsin rohkem kui kunagi varem. Ma olen k?ndinud surma sirmi all ja arvanud, et midagi pimedamat pole olemas. Aga on. On. K?ndisime sammude kajades m??da vahek?iku edasi, tolmu sisse j?lgi j?ttes. Ja altaril oli teisigi hirmutavaid kunstit?id. Ma ei luba endal nendele pikemalt m?elda. Hakkasin ronima kantslisse. ?rge minge, h?rra Boone! h??dis Cal ?kitselt. Ma kardan... Kuid ma olin juba seal. Alusel lebas hiiglaslik raamat, kirjutatud nii ladina keeles kui kribulistes ruunides, mis minu koolitamata silmale tundusid kas kelti v?i eel-kelti p?ritolu. Lisan kaardi mitmete s?mbolitega, mille m?lu j?rgi ?mber joonistasin. Sulgesin raamatu ning vaatasin nahka pressitud s?nu: De Vermis Mysteriis, mu ladina keel on roostes, kuid piisav, et t?lkida: Ussi M?steeriumid. Kui ma seda puudutasin, siis see neetud kirik ja Calvini valge, ?lessuunatud n?gu justkui ujusid mu silme ees. Mulle tundus, et kuulsin madalaid, loitsivaid h??li, t?is kohutavat, ent innukat hirmu ja selle h??le taustal teist, mis kostis s?gavast maap?uest. Kahtlemata hallutsinatsioon, aga samal hetkel kuulsime kirikus h??lt, mis oli v?ga t?eline ja mida ma saan kirjeldada vaid kui suurt ?udust?ratavat kriginat minu jalge all. Kantsel mu s?rmede all v?rises ja r?vetatud rist vabises seinal. Me lahkusime koos, Cal ja mina, j?ttes selle koha pimedusse maha, kumbki meist ei julgenud tagasi vaadata enne, kui olime rohmaka silla selja taha j?tnud. Ma ei ?tleks, et oleksime jooksma hakates p?riselt unustanud need tuhat ja ?heksasada aastat, mis lahutavad inimest ebausklikust ja vaimekummardavast metslasest, aga ma valetaksin, kui ?tleksin, et me jalutasime. See on minu lugu. Su paranemist ei tohi segada mure, et olen j?lle palavikku j??nud. Cal v?ib tunnistada k?ike, mis ma kirja panin, kaasa arvatud see ?udne h??l. Seega ma l?petan, ?eldes ainult, et tahaksin sinuga kohtuda (teades, et suur osa mu segadusest kaoks siis otsekohe) ja et j??n sinu s?braks ja imetlejaks. Charles 17. oktoober, 1850 Lugupeetud h?rrad Teie majapidamistarvete kataloogi k?ige viimases numbris (suvi, 1850), m?rkasin ma preparaati nimega Roti Kirstunael. Ma sooviksin osta ?he (1) 5-naelase purgi seda preparaati teie nimetatud hinnaga kolmk?mmend senti (0.30$). Ma lisan postikulud. Palun saatke see nimetatud aadressil: Calvin McCann, Chapelwaite, Preachers Corners, Cumberlandi maakond, Maine. T?nan teid t?helepanu eest selles asjas. Lugupidamisega Calvin McCann 19. oktoober, 1850 Kallis Bones Ebameeldivad s?ndmused. H??led majas on muutunud tugevamaks ja ma olen j?udnud j?reldusele, et rotid ei ole sugugi ainsad, kes meie maja seintes liiguvad. Otsisime Calviniga j?rjekordselt peidetud nurgataguseid v?i k?ike, ent ei leidnud midagi. Kui kehvasti me sobituksime m?nda proua Radcliffei romaani. Cal v?idab, et h??l tundub tulevat peamiselt keldrist, ja seda me kavatsemegi homme avastama asuda. Mul pole sugugi kergem teadmisest, et n?o Stepheni ?de seal oma ?nnetu l?pu leidis. Tema portree, muide, ripub ?lemises galeriis. Marcella Boone oli nukker, kena naine, kui kunstnik on teda t?pselt tabanud, ja ma tean, et ta ei abiellunud kunagi. M?nikord ma m?tlen, et proua Clorisel oli ?igus ja et see on halb maja. Viimastele asukatele on see igatahes ainult ?nnetust toonud. Kuid n??d pean r??kima silmapaistvast proua Clorisest, sest vestlesin temaga t?na teist korda. Otsisin ta ?les t?na p?rastl?unal ?he ebameeldiva kohtumise j?rel, pidades teda Cornersi elanikest k?ige m?istlikumaks. K?ttepuud pidid t?na hommikul saabuma ja kui p?rastl?una oli k?tte j?udnud ja puid polnud, siis otsustasin oma igap?evase jalutusk?igu asemel k?lasse minna. Kavatsesin k?lastada Thompsonit, meest, kellega Cal oli kokku leppinud. Oli kena p?ev, t?is kirka s?gise kargust, ja olin Thompsonite juurde j?udes parimas tujus, mis mul viimaste p?evade jooksul oli olnud (Cal, kes oli j??nud koju uurima n?bu Stepheni raamatukogu, andis mulle piisavad juhised), ning ?sna valmis Thompsonitele puude hilinemise andestama. Nende ?u oli t?is umbrohtu, hooned lagunenud, v?rvi vajavad. Aidast vasakul r?hitses ja p?herdas mudases laudas hiiglaslik emis, valmis novembrikuiseks seatapuks, ja prahti t?is aias, maja ja k?rvalhoonete vahel, s??tis r?baldunud ruudulises kleidis naine p?llest kanu. Kui ma teda h??dsin, p??ras ta kahvatu tuima n?o minu poole. Oli p?ris imetabane vaadata, kuidas ta n?oilme muutus t?ielikust puup?isest t?hjusest p??raselt hirmunuks. V?in ainult arvata, et ta pidas mind Stepheniks, kuna ta t?stis k?e, tehes kahe s?rmega m?rgi kurja silma kaitseks, ja r??gatas. Kanas??t pudenes maha ja linnud laperdasid kaagutades minema. Enne kui ma suutsin h??lt teha, vantsis majast v?lja hiiglaslik mehekolakas, pika s??rega alusp?ksid jalas, hoides ?hes k?es oravap?ssi ja teises kannu. Punasest silmadest ning k?ikuvast k?nnakust j?reldasin ma, et tegemist on puuraidur Thompsoniga. Boone! r??gatas ta. Neetud olgu su silmad! Ta pillas kannu maha ning tegi samuti s?rmedega sama m?rgi. Ma tulin, ?tlesin ma nii s?bralikult, kui antud olukorras suutsin, sest k?ttepuud pole kohale j?udnud. Te leppisite Calviniga kokku, et... Neetud olgu su Calvin ka, ?tlen ma! Ja esimest korda m?rkasin ma, et kogu selle otsekohesuse ja k?ra varjus oli ta surmani hirmunud. Hakkasin t?siselt m?tlema, et ?kki ta v?ib erutuses p?riselt mind oma p?ssist tulistada. Alustasin ettevaatlikult: Viisakus?estina v?iksite... Neetud olgu su viisakus! H?sti siis, ?tlesin nii v??rikalt, kui suutsin. Soovin teile head p?eva seniks, kuni suudate end paremini kontrollida. P??rasin ringi ja hakkasin tagasi k?la poole minema. Vaata et sa tagasi ei tule! r??kis ta mulle j?rele. P?si seal ?leval oma kurja juures! Neetud! Neetud! Neetud! Ta viskas mind kiviga, mis tabas mu ?lga. Ma ei tahtnud pakkuda talle rahuldust selle eest k?rvale p?igates. Niisiis otsisin ma ?les proua Clorise, olles otsustanud lahendada v?hemasti Thompsoni vaenulikkuse m?istatuse. Proua Cloris on lesk (ja ?ra hakka tegelema oma paaripanekuga, Bones, ta on minust viisteist aastat vanem ja ma ei ole enam nelik?mmend) ja elab ?ksinda kenas v?ikeses majakeses ?sna ookeani l?vel. Leidsin daami oma pesu kuivama panemas ja tal tundus olevat siiralt hea meel mind n?ha. Tundsin sellest suurt kergendust, on s?nulseletamatult ?rritav olla tembeldatud paariaks ilma igasuguse arusaadava p?hjuseta. H?rra Boone, ?tles ta poolkniksu tehes. Kui tulite pesupesemise p?rast, siis ma ei v?ta ?htegi t??d p?rast septembrit. Mu reuma teeb mulle niimoodi valu, et on ?sna raske enda pesugagi hakkama saada. Soovin, et oleksin pesu p?rast tulnud. Tulin abi otsima, proua Cloris. Ma pean teadma k?ike, mida te oskate mulle r??kida Chapelwaitei, Jerusalems Loti ja selle kohta, miks linnarahvas mind nii v?ga kardab ja umbusaldab! Jerusalems Lot! Te siis teate sellest. Jah, vastasin ma, ja ma k?sin seal oma kaaslasega n?dal tagasi. Jumal! Ta muutus valgeks nagu piim ja vaarus. Sirutasin k?e, et teda toetada. Ta silmad p??rlesid hirmsasti ja hetkeks olin ma kindel, et ta minestab. Proua Cloris, ma vabandan, kui ?tlesin midagi, mis... Tulge sisse, ?tles ta. Te peate teadma. Armas Jeesus, kurjad p?evad on taas saabunud! Ta ei r??kinud enne edasi, kui oli keetnud oma p?ikeselises k??gis poti kanget teed. Kui see oli meie ees, vaatas ta m?nda aega m?tlikult ookeani. V?ltimatult p??rdusid meie silmad v?ljaulatuvale Chapelwaitei neemele, kus maja vee peale vaatas. Suur eendaken sillerdas l??nes p?ikesepaistes nagu teemant. Vaade oli ilus, ent kummaliselt h?iriv. ?kitselt p??rdus ta minu poole ja kuulutas j?uliselt: H?rra Boone, te peate otsekohe Chapelwaiteist lahkuma! Olin pahviks l??dud. ?hus on kurja h?ngu sellest ajast saadik, kui te sinna elama asusite. Viimase n?dala jooksul sellest hetkest, kui oma jala sinna neetud kohta t?stsite on olnud endeid ja ettekuulutusi. Loor ?le kuu, ??sorriparved, kes istuvad surnuaedades; ebaloomulik s?nd. Te peate lahkuma! Kui ma oma k?nev?ime tagasi sain, r??kisin nii hellalt, kui suutsin. Proua Cloris, need asjad on unen?od. Te kindlasti teate seda. Kas see on unen?gu, et Barbara Brown s?nnitas silmadeta lapse? V?i et Clifton Brocket leidis Chapelwaitei juurest metsast viis jalga laia lamedaks tallatud raja, kus k?ik oli n?rbunud ja valgeks muutunud. Kas teie, olles k?lastanud Jerusalems Loti, saate ausalt ?elda, et seal siiani mitte miski ei ela? Ma ei suutnud vastata; stseen selles kohutavas kirikus t?usis mu silmade ette. Ta ristas oma pahklikud k?ed, ?ritades end rahustada. Ma tean neid asju ainult nii, nagu mu ema ja tema ema enne teda r??kisid. Kas te tunnete oma perekonna ajalugu, mis puutub Chapelwaitei? ?hmaselt, ?tlesin. Maja on olnud koduks Philip Boonei liinile alates 1780. aastatest. Tema vend Robert, minu vanaisa, kolis Massachusettsisse p?rast vaidlust varastatud dokumentide ?le. Philipi-poolsest suguv?sast tean ma v?he, peale selle, et ?nnetu vari on seda katnud, ulatudes isalt pojale ja lastelastele Marcella suri traagilises ?nnetuses ja Stephen kukkus surnuks. Oli viimase soov, et Chapelwaiteist saaks minu ja mu j?reltulijate kodu ja et perekonnat?li sel viisil laheneks. See ei lahene mitte kunagi, sosistas ta. Te ei tea algsest t?list midagi? Robert Boone leiti oma venna kirjutuslauda l?bi otsimas. Philip Boone oli hull, ?tles ta. Mees, kes kurjaga lepingu s?lmis. Asi, mida Robert Boone ?ritas eemaldada, oli vanades keeltes ladina, keldi ja muud kirjutatud jumalavallatu piibel. P?rguraamat. De Vermis Mysteriis. Ta p?rkas tagasi, justkui oleks teda l??dud. Te teate sellest? Ma olen seda n?inud seda puudutanud. Paistis, et ta v?iks taas minestada. Ta k?si liikus suu juurde justkui summutamaks karjatust. Jah, Jerusalems Lotis. Rikutud ja r?vetatud kiriku kantslis. See on siis ikka veel seal. Ta vaarus oma toolil. Ma lootsin, et Jumal on oma tarkuses selle p?rgutulle saatnud. Kuidas oli Philip Boone seotud Jerusalems Lotiga? Veresideme kaudu, ?tles ta tumedalt. Metsalise m?rk oli tema peal, ehkki ta k?ndis lambar??s. Ja 31. oktoobril 1879 kadus Philip Boone ja koos temaga kogu selle neetud k?la elanikkond. . . , (https://www.litres.ru/stephen-king-4/oine-vahetus/?lfrom=688855901) . Visa, MasterCard, Maestro, , , , PayPal, WebMoney, ., QIWI , .
, ; , . , - .