Vestlused s?pradega

Vestlused s?pradega Sally Rooney Moodne aeg Frances on 21 aastat vana, t??ne ja t?helepaneliku loomuga. ?li?pilase ja algaja kirjanikuna p?hendub ta intellektuaalsetele otsingutele ning oma ilusale ja l?putult enesekesksele s?brannale Bobbile. T?drukud esinevad Dublinis luule?htul, kus Melissa-nimeline ajakirjanik nende ande avastab. Kui nad Melissaga l?hemalt suhtlema hakkavad, tuleb Francesel vastumeelselt tunnistada, et Melissa peen kodu ja kena abikaasa avaldavad talle tegelikult muljet. Frances usub, et eraomand on saatanast, ja Nick, Melissa n?itlejast abikaasa, paistab kui patriarhaadi kehastus. Ent kuitahes l?bus flirt Nickiga ka esialgu ei tunduks, areneb sellest kummaline l?hedus, mida ei Frances ega Nick oodatagi ei oska.Briljantselt t?pne ja teravalt taiplik „Vestlused s?pradega” kujutab elavalt nooruse v?lu ja karisid.Sally Rooney (snd 1991) on ?ks enim t?helepanu p?lvinud noori Iiri kirjanikke. „Vestlused s?pradega” on tema esimene romaan, mis sai kohe ilmudes suure tunnustuse osaliseks. Tema teine romaan „Normal People” valiti 2018. aasta Man Bookeri preemia kandidaatide hulka. Originaali tiitel: Sally Rooney Conversations with Friends Faber & Faber 2017 Raamatu v?ljaandmist on toetanud Iiri kirjandusfond (Literature Ireland) Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud ja korrektuuri lugenud Kirsti Sinissaar Kujundanud Maris Kaskmann Copyright © Sally Rooney, 2017 © T?lge eesti keelde. Triin Tael, 2019 ISBN 978-9985-3-4621-1 ISBN 978-9985-3-4706-5 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www. facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif „Me k?ik peame kriisiajal ?ha uuesti otsustama, keda me armastame.” FRANK O’HARA T?nus?nad Seda raamatut kirjutades l?htusin paljuski vestlustest omaenda s?pradega, ise?ranis Kate Oliveri ja Aoife Comeyga; tahaksin neid m?lemat v?ga t?nada. Ait?h ka k?sikirja varajasi versioone lugenud s?pradele: Michael Bartonile, Michael Nolanile, Katie Rooneyle, Nicole Flatteryle ja ennek?ike John Patrick McHugh’le, kelle v?rratu tagasiside aitas raamatu arengule niiv?rd oluliselt kaasa. Eriline t?nu Thomas Morrisele mu loomingu varajase ja vankumatu toetamise ning aastatepikkuse rikastava s?pruse eest. Siiras ait?h sulle, Tom. Olen v?ga t?nulik Chris Rooke’ile, kelle korteris suur osa sellest raamatust kirjutatud sai, ning Joseph ja Gisele Farrellile, kelle k?lalislahkus andis mulle v?imaluse t??tada romaani m?ningate osade kallal Bretagne’is. T?nus?nu v??rib ka Arts Council of Ireland oma finantsabi eest selle projekti l?petamisel. Suur-suur t?nu mu agendile Tracy Bohanile ja mu toimetajale Mitzi Angelile; nende terav pilk ja abi on olnud hindamatu v??rtusega. Ait?h ka kogu Faberi kirjastuse tiimile, kes on minu eest niiv?rd h?sti hoolitsenud, ja Alexis Washamile Hogarthist. Nagu ikka, olen m??ratult t?nulik oma vanematele. Selle raamatu kirjutamise ja toimetamise igas j?rgus lootsin ennek?ike John Prasifka juhtn??ridele, n?uannetele ja toetusele. Ilma temata poleks mingit raamatut; parim, mis siin on, on p?rit temalt. ESIMENE OSA 1 Bobbi ja mina tutvusime Melissaga linna peal luule?htul, kus me kahekesi esinesime. Melissa tegi meist ?ues foto, kus Bobbi suitsetas ja mina hoidsin kohmakalt vasakut rannet paremas peos, otsekui kardaksin, et ranne teeb minu juurest vehkat. Melissa kasutas suurt profiaparaati ja hoidis spetsiaalses fotokakukrus mitmeid eri objektiive. Piltide tegemise ajal ta lobises ja suitsetas. Ta r??kis meie etteastest ja me r??kisime tema t??st, mis oli meile internetis silma j??nud. Kesk?? paiku baar suleti. Siis hakkas vihma sadama ja Melissa ?tles, et kutsub meid enda poole dringile. Ronisime k?ik takso tagaistmele ja hakkasime turvav?id kinni panema. Bobbi istus keskel, pea Melissaga r??kimiseks k?rvale p??ratud, nii et n?gin tema kukalt ja v?ikest lusikataolist k?rva. Melissa ?tles juhile Monkstownis asuva aadressi ning ma p??rdusin aknast v?lja vaatama. Raadiost kostis h??l ja lausus s?nad: kaheksak?mnendate ... popi ... klassika. Siis k?las k?ll. Olin elevil, valmis proovilepanekuks, mida kujutab endast v??ra kodu k?lastamine, m?eldes juba v?lja komplimente ja teatud n?oilmeid, et v?luv v?lja n?ha. Maja oli punastest tellistest kahepereelamu, mille ees kasvas plaatanipuu. Selle lehed paistsid t?navalaterna all oran?id ja kunstlikud. Kaifisin hirmsasti teiste inimeste kodude sisemuse n?gemist, eriti selliste inimeste, kes olid Melissa kombel natuke kuulsad. Otsustasin kohemaid, et j?tan tema kodu kohta k?ik meelde, et saaksin seda hiljem meie teistele s?pradele kirjeldada ja et Bobbi saaks takka kiita. Kui Melissa meile ukse lahti tegi, tuiskas esiku poole v?ike punane spanjel ja hakkas meie peale haukuma. Esikus oli soe ja tuled p?lesid. Ukse k?rval oli madal laud, kuhu keegi oli j?tnud hunniku peenraha, juukseharja ja lahtise huulepulga. Trepi kohal rippus Modigliani repro, lamav alasti naine. M?tlesin: see on p?ris oma maja. Siin v?iks elada terve pere. Meil on k?lalisi, h??dis Melissa koridori kaugemasse otsa. Kuna kedagi v?lja ei ilmunud, j?rgnesime talle k??ki. M?letan, et n?gin k?psete puuviljadega t?idetud tumedat puukaussi ja m?rkasin klaasist talveaeda. Rikkad inimesed, m?tlesin ma. Toona m?tlesin ma kogu aeg rikastest inimestest. Koer oli meile k??ki j?rele tulnud ja nuhutas me jalge ?mber, aga Melissa ei teinud temast juttu, ja meie siis kah ei teinud. Veini, k?sis Melissa. Valget v?i punast? Ta kallas veini tohututesse kausi m??tu klaasidesse ning me k?ik istusime madala laua ?mber. Melissa k?sis, kuidas me olime ?histe luuleetendustega algust teinud. Olime tookord m?lemad ?sja ?likoolis kolmanda kursuse l?petanud, aga ?heskoos esinenud olime koolist saadik. Eksamid olid selleks ajaks juba l?bi. Oli mai l?pp. Melissal oli fotokas laua peal ja ta t?stis seda aeg-ajalt m?ne pildi tegemiseks, naerdes eneseirooniliselt, et on t??narkomaan. Ta s??tas sigareti ja raputas tuhka kit?ilikku klaastuhatoosi. Majas polnud ?ldse suitsuhaisu ja ma arutasin endamisi, kas ta tavaliselt seal sees suitsetab v?i ei. Ma leidsin endale paar uut s?pra, ?tles Melissa. Tema abikaasa oli k??giuksel. Mees t?stis meie olemasolu teadvustamiseks k?e ning koer pistis kl?hvima ja vinguma ja ringiratast jooksma. See on Frances, ?tles Melissa. Ja see on Bobbi. Nad on luuletajad. Mees v?ttis k?lmkapist pudeli ?lut ja tegi selle k??gikapi peal lahti. Tule istu meie seltsi, ?tles Melissa. Tahaks k?ll jah, ?tles mees, aga ma peaksin enne seda lendu katsuma natuke magada. Koer h?ppas tema l?hedal k??gitoolile ja mees sirutas hajameelselt k?e, et tema pead puudutada. Ta k?sis Melissalt, kas too on koerale s??a andnud, Melissa ?tles ei. Mees haaras koera kaissu ja lasi tal oma kaela ja l?uga limpsida. Ta lubas koerale s??a anda ja l?ks k??giuksest j?lle v?lja. Nickil on homme Cardiffis v?tted, ?tles Melissa. Me juba teadsime, et abikaasa on n?itleja. Teda ja Melissat pildistati tihtipeale ?ritustel koos ning m?ned meie s?prade s?brad olid nendega kohtunud. Mehel oli ilus lai n?gu ning tundus, nagu ta v?iks vabalt Melissa kaenlasse krahmata ja teise k?ega sissetungijaid t?rjuda. Ta on v?ga pikk, ?tles Bobbi. Melissa naeratas, just nagu oleks „pikk” mingi eufemism, aga mitte tingimata millegi meeldiva kohta. Vestlus kulges edasi. Meil tekkis v?ike arutelu valitsuse ja katoliku kiriku teemal. Melissa k?sis, kas me oleme usklikud, ja meie ?tlesime ei. Ta ?tles, et usutalitused, nagu n?iteks matused ja laulatused, tunduvad talle „kuidagi mingil uinutaval moel lohutavad”. Need on kogukondlikud, ?tles ta. Neurootilise individualisti jaoks on see kuidagi kena. Ja ma k?isin kloostrikoolis, nii et enamik palveid on mul endiselt peas. Meie k?isime ka kloostrikoolis, ?tles Bobbi. See tekitas probleeme. Melissa vedas n?o naerule ja k?sis: nagu n?iteks? No mina olen gei, ?tles Bobbi. Ja Frances on kommunist. Ja vaevalt ma enam ?htki palvet m?letan, ?tlesin. Istusime ja r??kisime ja j?ime t?kk aega. M?letan, et r??kisime luuletaja Patricia Lockwoodist, keda me imetlesime, ning veel sellest, mida Bobbi nimetas halvustavalt palgal?hefeminismiks. Hakkasin ?ra v?sima ja veidike purju j??ma. Mulle ei tulnud midagi vaimukat p?he ja raske oli n?gu niimoodi s?ttida, et see mu huumorimeelt edasi annaks. Ma vist naersin ja noogutasin h?sti palju. Melissa r??kis, et t??tab uue esseekogumiku kallal. Bobbi oli tema esimest kogumikku lugenud, aga mina mitte. See pole eriti hea, ?tles Melissa mulle. Oota, kuni j?rgmine v?lja tuleb. Kella kolme paiku juhatas ta meid vabasse tuppa ja ?tles, et meiega oli nii kihvt tutvuda ja et ta on meie ??bima j??mise ?le nii r??mus. Kui me voodisse kobinud olime, vahtisin ?les lakke ja tundsin, et olen v?ga purjus. Tuba k?is ringi, tehes pidevalt l?hikesi tiire. Kui olin j?udnud silmad ?he p??rdega kohandada, algas hoobilt teine. K?sisin Bobbi k?est, kas temal kah sellega probleeme on, aga tema ?tles, et ei. Ta on vapustav, on ju, ?tles Bobbi. Melissa. Ta meeldib mulle, ?tlesin. Kuulsime Melissa h??lt koridoris ja tema samme, mis teda toast tuppa viisid. Korra, kui koer haukuma pistis, kuulsime Melissat midagi r??gatamas, ja siis tema abikaasa h??lt. Aga p?rast seda j?ime magama. Mehe lahkumist me ei kuulnud. * Meie Bobbiga olime tuttavaks saanud keskkoolis. Tol ajal oli Bobbi v?ga iseteadlik ja istus tihti p?rast tunde kodukorra rikkumise eest, mida meie kool nimetas ?petamise ja ?ppimise h?irimiseks. Kui me saime kuusteist, lasi ta endale ninar?nga panna ja hakkas suitsu t?mbama. Ta ei meeldinud kellelegi. Kord visati Bobbi ajutiselt koolist v?lja selle eest, et ta oli ristil??dud Jeesuse kipskuju k?rvale seina peale kirjutanud „persse patriarhaat”. Selle intsidendi suhtes ei tuntud v?himatki solidaarsust. Bobbit peeti eputiseks. Isegi mina pidin tunnistama, et tol n?dalal, kui ta ?ra oli, l?ks ?petamine ja ?ppimine palju libedamalt. Seitsmeteistk?mneselt pidime kooli aulas osalema heategevuslikul tantsupeol, kus pooleldi katkine diskokera heitis laele ja trellitatud akendele valguslaike. Bobbi kandis ?hukest suvekleiti ja n?gi v?lja, nagu poleks juukseid kamminud. Ta oli kiirgavalt ligit?mbav, mist?ttu k?ik pidid vaeva n?gema, et talle mitte t?helepanu p??rata. ?tlesin talle, et mulle meeldib ta kleit. Ta andis mulle natuke viina, mida ta koolapudelist j?i, ja k?sis, kas ?lej??nud kool on lukku pandud. Kontrollisime tagatrepile viivat ust ja avastasime, et see on lahti. K?ik tuled olid kustutatud ja kedagi teist seal polnud. Kuulsime l?bi p?randalaudade muusika p?rinat, mis oli nagu kellelegi teisele kuuluv moblahelin. Bobbi andis veel oma viina ja k?sis, kas mulle meeldivad t?drukud. Tema seltsis oli v?ga kerge teha n?gu, et sind miski ei morjenda. ?tlesin lihtsalt: muidugi. Sellega, et ma Bobbi t?druk olin, ei reetnud ma mitte kellegi usaldust. L?hedasi s?pru mul polnud ja s??givahetunni ajal lugesin kooli raamatukogus ?ksinda raamatut. Teised t?drukud meeldisid mulle, ma lasin neil oma koduseid ?lesandeid maha kirjutada, aga olin ?ksildane ja tundsin, et ma ei v??ri t?elist s?prust. Tegin nimekirja asjadest, mida pidin enda juures parandama. P?rast seda, kui me Bobbiga semmima hakkasime, muutus k?ik. Keegi ei palunud enam mu koduseid ?lesandeid. S??givahetunni ajal jalutasime k?sik?es parklas ja inimesed p??rasid ?elusest pilgu k?rvale. See oli l?bus, esimest korda oli mul t?eliselt l?bus. P?rast tunde oli meil kombeks Bobbi toas lamada, muusikat kuulata ja r??kida, miks me teineteisele meeldime. Need vestlused olid pikad ja tulised ning tundusid mulle nii p??rdelised, et kirjutasin ?htuti salaja peast nende katkeid ?mber. Kui Bobbi minust r??kis, oli mul tunne, nagu n?eksin end esimest korda peeglist. Vaatasin ?htlasi sagedamini p?rispeeglitesse. Hakkasin t?siselt huvituma oma n?ost ja kehast, seda polnud ma kunagi varem teinud. Esitasin Bobbile k?simusi stiilis: on mul pikad jalad? v?i l?hikesed? Koolil?putseremoonial tegime ?heskoos luuledeklamatsiooni. M?ned ema-isad nutsid, aga meie klassikaaslased vaatasid lihtsalt aula akendest v?lja v?i ajasid vaikselt isekeskis juttu. Mitu kuud hiljem, olles koos olnud rohkem kui aasta, l?ksime Bobbiga lahku. * Melissa tahtis meist l?hiportreed kirjutada. Ta saatis meile e-kirja ja k?sis, kas me oleme huvitatud, ja pani manusesse m?ned baari ees tehtud fotod. Laadisin ?ksi toas olles ?he faili alla ja avasin t?isekraanire?iimis. Bobbi vaatas mulle ulaka n?oga vastu, hoides paremas k?es sigaretti ja t?mmates teisega koomale karusnahkset stoolat. Mina tema k?rval n?gin v?lja igavlev ja huvitav. P??dsin ette kujutada, kuidas mu nimi m?nes l?hiportrees j?medate t?vedega seriifkirjas v?lja n?eks. V?tsin n?uks, et kui ma j?rgmine kord Melissaga kohtun, pingutan talle mulje avaldamise nimel k?vemini. Bobbi helistas mulle peaaegu kohe p?rast e-kirja laekumist. Fotosid n?gid v?i, k?sis ta. Ma vist olen temasse armunud. Hoidsin ?hes k?es telefoni ja suumisin teisega Bobbi n?gu. Pilt oli k?rge kvaliteediga, aga ma suumisin seni, kuni pikslid paistma hakkasid. J?rsku sa oled lihtsalt oma n?osse armunud, ?tlesin. Ega see, et mul ilus n?gu on, ei t?henda, et ma nartsissist oleksin. Ma ei hakanud sellest kinni. Olin endiselt suumimisprotsessiga ametis. Teadsin, et Melissa kirjutab mitmele suurele kirjanduse veebik?ljele, ning tema kirjutised ringlesid netis laialdaselt. Ta oli kirjutanud Oscaritest kuulsa essee, mida k?ik igal aastal filmiauhindade hooajal uuesti postitasid. M?nikord kirjutas ta ka kohalikke l?hiportreid, kunstnikest, kes oma teoseid Grafton Streetil m??sid, v?i Londoni t?navalaulikutest; nende k?rval olid alati kaunid fotod Melissa portreteeritavatest, kes n?gid v?lja inimlikud ja nii-?elda iseloomukad. Suumisin v?ikseks tagasi ja p??dsin vaadata omaenda n?gu nii, nagu oleksin keegi v??ras internetis ja n?eksin seda esimest korda. N?gu paistis ?mmargune ja valge, kulmud nagu kummuli keeratud sulud, silmad objektiivist eemale p??ratud, peaaegu kinni. Isegi mina sain aru, et mul on iseloomu. Meilisime Melissale tagasi, et meil oleks v?ga hea meel, ning ta kutsus meid ?htus??gile oma t??st r??kima ja lisafotosid tegema. Ta k?sis, kas saaksin saata talle meiliga m?ned meie luuletused, ja saatsin siis kolm-neli paremat. Arutasime Bobbiga pikalt-laialt, mida Bobbi ?htus??gile selga paneb, tehes n?gu, et r??gime meie m?lema v?imalikust riietusest. Lamasin oma toas ja j?lgisin, kuidas Bobbi end peeglist vaatab ning juuksesalke kriitiliselt edasi-tagasi liigutab. Nii et kui sa ?tled, et sa oled Melissasse armunud, ?tlesin. Selles m?ttes, et ma olen temast sisse v?etud. Sa ju tead, et ta on abielus. Sa ei usu, et ma talle meeldin v?i, k?sis Bobbi. Ta passis parajasti peegli ees ?ht mu valget harjatud puuvillast triiks?rki. Mis m?ttes meeldid, k?sisin. Kas me r??gime praegu t?siselt v?i teeme lihtsalt nalja? Ma r??gin praegu osaliselt t?siselt. Ma vist t?esti meeldin talle. Abieluv?lise suhte m?ttes v?i? Selle peale Bobbi ainult naeris. Teiste inimeste puhul ma ?ldiselt tajusin, mida v?tta t?siselt ja mida mitte, aga Bobbi puhul oli see v?imatu. Ta ei paistnud kunagi t?ie t?sidusega r??kivat ega t?ielikult nalja tegevat. Seet?ttu olin harjunud k?igisse ta imelikesse juttudesse omamoodi zeniliku leppimisega suhtuma. Vaatasin, kuidas ta oma pluusi seljast v?tab ja minu valge s?rgi selga t?mbab. K?ised k??ris ta hoolikalt ?les. Kena, k?sis ta. V?i hirmus? Kena. N?eb kena v?lja. 2 Enne kui me Melissa juurde ?htus??gile l?ksime, sadas p?ev otsa. Istusin hommikul voodis ja kirjutasin luulet, ?sades iga kord, kui tahtmist oli, enter’ile. L?puks tegin rulood lahti, lugesin netist uudiseid ja k?isin du?i all. Mu korterist avanes uks hoone sise?uele, mis oli lopsakalt roheline ja mille tagumises nurgas kasvas ?itsev kirsipuu. Juuni oli kohe k?es, aga aprillis olid ?ied eredad ja siidised nagu konfetid. K?rvalkorteri paarikesel oli v?ike beebi, kes vahel ??siti nuttis. Mulle meeldis seal elada. Saime ?htul Bobbiga linnas kokku ja s?itsime bussiga Monkstowni. Tagasitee otsimine maja juurde oli nagu ?llatuse paberist lahtiharutamine m?ngus „Anna pakk edasi”. Mainisin seda tee peal Bobbile ja ta k?sis: on see auhind v?i lihtsalt j?rjekordne pakkepaberi kiht? Seda me arutame sinuga p?rast ?htus??ki, ?tlesin. Kui me kella helistasime, tuli Melissa uksele, fotoaparaat ?le ?la visatud. Ta t?nas meid tulemast. Tal oli v?ljendusrikas vanden?ulaslik naeratus, millega ta ilmselt kostitas k?iki oma portreteeritavaid, just nagu ?tlemaks: sa ei ole minu jaoks mingi harilik portreteeritav, sa oled mu eriline lemmik. Teadsin, et harjutan seda naeratust hiljem kadedalt peegli ees. Spanjel kl?hvis k??giuksel, sellal kui me jopesid ?les riputasime. K??gis hakkis Melissa abikaasa parajasti k??givilja. Koer oli selle seltskondliku kogunemise ?le t?eliselt elevil. Ta kargas k??gitoolile ja haukus k?mme-kaksk?mmend sekundit, enne kui Nick ta vakka k?sutas. Kas me tohime teile m?lemale klaasi veini pakkuda, k?sis Melissa. ?tlesime, et muidugi, ja Nick valas klaasid t?is. Olin meie esimese kohtumise j?rel tema kohta netist infot otsinud, osalt seet?ttu, et ma reaalses elus ?htki teist n?itlejat ei tundnud. Nick oli t??tanud peamiselt teatris, aga m?nginud natuke ka teles ja filmis. Korra, mitu aastat varem, oli teda esitatud ?he t?htsa auhinna nominendiks, aga ta ei v?itnud. Olin peale sattunud tervele reale s?rgita fotodele, millest enamikul n?gi ta noorem v?lja, tuli parajasti basseinist v?i oli du?i all telesarjas, millele oli ammuilma l?pp tehtud. Saatsin Bobbile ?he foto lingi s?numiga: rikka naise kompu. Melissa ei figureerinud internetis just paljudel fotodel, ehkki tema esseekogumikust oli palju r??gitud. Ma ei teadnud, kui kaua ta on Nickiga abielus olnud. Kumbki neist polnud piisavalt kuulus, et selline informatsioon veebis saadaval oleks. Nii et te siis kirjutate k?ike koos, jah, k?sis Melissa. Oh issand, ei, ?tles Bobbi. Frances kirjutab k?ik ise. Ma isegi mitte ei aita. See pole t?si, ?tlesin. See pole t?si, aitad k?ll. Ta ?tleb seda lihtsalt niisama. Melissa kallutas pea k?ljele ja t?i kuuldavale midagi naerusarnast. Hea k?ll, kumb siis n??d valetab, k?sis ta. Mina valetasin. Bobbi ei aidanud mul luulet kirjutada, kui, siis ainult mu elu rikastamise m?ttes. Minu teada polnud ta eales loovkirjutamisega tegelnud. Talle meeldis esitada dramaatilisi monolooge ja laulda s?javastaseid ballaade. Laval oli tema meist kahest see etem esineja ning ma heitsin tihti tema poole ?revaid pilke, et meelde tuletada, mida teha. ?htus??giks s?ime spagette paksu valge veini kastmega ja ohtralt k??slaugusaia. Nick oli enamjaolt vait, Melissa aga esitas meile k?simusi. Ta ajas meid k?iki kogu aeg naerma, aga selsamal moel, nagu sa v?id sundida kedagi midagi s??ma, kui ta seda ikka p?riselt s??a ei taha. Ma ei osanud ?elda, kas mulle selline lustlik pealet?kkivus ikka meeldib, aga oli n?ha, kui v?ga Bobbi seda nautis. Ta naeris isegi rohkem, kui ta tegelikult naerma pidi, ma sain aru k?ll. Kuigi ma ei osanud t?psemalt ?elda miks, oli mul kindel tunne, et n??d, kus Melissa teadis, et ma kirjutan meie materjali ?ksi, on tema huvi meie kirjutamisprotsessi vastu v?henenud. Teadsin, et selle muutuse vaevutajutavuse t?ttu on Bobbil v?imalik seda hiljem eitada, ning ma ?rritusin, nagu oleks see juba juhtunud. Mind valdas tunne, et olen hakanud kogu sellest kombinnist eemale kanduma, just nagu see viimaks paljastunud d?naamika ei huvitaks v?i isegi ei h?lmaks mind. Oleksin v?inud vestluses p?simise nimel rohkem pingutada, kuid k?llap tundsin vimma, et pean t?helepanu p?lvimiseks vaeva n?gema. P?rast ?htus??ki koristas Nick k?ik taldrikud ?ra ja Melissa tegi pilte. Bobbi istus aknalaual ja vaatas p?levat k??nalt, naeris ja tegi nunnusid n?gusid. Mina istusin liikumatult ?htus??gilaua taga ja l?petasin kolmandat klaasit?it veini. Mulle meeldib see aknav?rk, ?tles Melissa. Kas me v?iksime samasuguse teha, aga talveaias? Talveaeda p??ses k??gist kahe poolega ukse kaudu. Bobbi j?rgnes Melissale, kes pani ukse nende j?rel kinni. N?gin, kuidas Bobbi istus naerdes aknalauale, aga tema naeru ma ei kuulnud. Nick hakkas kraanikaussi sooja vett t?is laskma. ?tlesin talle uuesti, kuiv?rd hea toit oli, ning ta t?stis pilgu ja ?tles: oi, ait?h. Vaatasin l?bi klaasi, kuidas Bobbi silma alt meigit?hni eemaldas. Tema randmed olid saledad ja tal olid pikad elegantsed k?ed. Kui ma vahel midagi igavat tegin, n?iteks k?ndisin t??lt koju v?i riputasin pesu kuivama, meeldis mulle ette kujutada, et n?en v?lja nagu Bobbi. Tal oli minust parem r?ht ja meeldes??bivalt kaunis n?gu. Teesklus oli minu jaoks nii t?ene, et kui ma kogemata oma peegelpilti m?rkasin ja omaenda v?limust n?gin, tabas mind veider depersonaliseeriv ?okk. N??d, kus Bobbi otse mu vaatev?ljas istus, oli seda raskem teha, aga katsetasin ikkagi. Mul oli tahtmine ?elda midagi provotseerivat ja rumalat. Ma pole vist enam tarvilik, ?tlesin. Nick vaatas talveaia poole, kus Bobbi juustega sahmerdas. Kas sa arvad, et Melissal on oma lemmik, k?sis ta. Ma r??gin temaga, kui sa tahad. Pole hullu. Bobbi on k?igi lemmik. T?esti? Ma pean ?tlema, et sina oled mulle s?mpaatsem. Vaatasime teineteisele otsa. Oli n?ha, et Nick m?ngib minuga kaasa, nii et naeratasin. Jah, ma tundsin, et meil on kaasas?ndinud klapp, ?tlesin. Mind t?mbab luuleliste t??pide poole. Ah soo. Usu, mul on rikkalik siseelu. Nick hakkas selle peale naerma. Ma sain aru k?ll, et k?itun natuke ebas?ndsalt, aga eriti ma selle ?le ei p?denud. V?ljas talveaias oli Melissa sigareti s??danud ja fotoaparaadi klaasist kohvilauale pannud. Bobbi noogutas millegi peale andunult. Ma arvasin, et t?nasest ?htust kujuneb ko?maar, aga tegelikult oli t?itsa tore, ?tles Nick. Ta istus tagasi minu juurde laua taha. Nicki ootamatu avameelsus meeldis mulle. Olin ju tema teadmata netis tema s?rgita fotosid vaadanud, nii et tol hetkel tegi see arusaam mulle k?vasti nalja ja ma oleksin ??repealt tahtnud talle sellest r??kida. Mulle kah ?htus??gid eriti ei istu, ?tlesin. Minu meelest olid sa p?ris tubli. Sa ise olid v?ga tubli. Sa olid suurep?rane. Nick naeratas mulle. P??dsin meelde j?tta k?ike, mis ta ?elnud oli, et saaksin seda p?rastpoole Bobbile ette kanda, aga minu peas see enam nii naljakalt ei k?lanud. Uksepooled avanesid ja Melissa tuli sisse tagasi, hoides kahe k?ega fotoaparaati. Ta tegi meist pildi, kus me laua taga istume, Nickil ?hes k?es klaas, mina t?hjal ilmel objektiivi vahtimas. Siis istus ta meie vastu ning vaatas oma fotoka ekraanile. Bobbi tuli tagasi ja t?itis luba k?simata uuesti oma veiniklaasi. Tal oli n?ol ?ndsalik ilme ja ma sain aru, et ta on purjus. Nick j?lgis teda, kuid ei ?elnud midagi. Panin ette, et peaksime ?igel ajal viimase bussi peale asutama, ja Melissa lubas meile fotod edasi saata. Bobbi naeratus vajus veidi ?ra, aga liiga hilja oli teha ettepanekut kauemaks j??da. Meile ulatati juba jopesid. Mul oli selline eblakas tunne ja n??d, kus Bobbi oli vakka j??nud, naersin endamisi eimillegi ?le. Bussipeatusesse oli k?mneminutiline jalutusk?ik. Kuna Bobbi oli algul vaoshoitud, j?reldasin, et ta on endast v?ljas v?i pahane. Oli sul l?bus, k?sisin. Ma muretsen Melissa p?rast. Mis asja? Ma ei usu, et ta ?nnelik on, ?tles Bobbi. Mis m?ttes ei ole ?nnelik? Kas ta r??kis sulle sellest? Ma ei usu, et tema ja Nick koos eriti ?nnelikud on. T?esti v?i, k?sisin. See on kurb. Ma ei teinud m?rkust, et Bobbi oli Melissaga ainult kaks korda kohtunud, ehkki oleksin ehk pidanud tegema. Tuleb tunnistada, et Nick ja Melissa ei paistnud t?esti teineteise j?rele hullud olevat. Nick oli mulle t?itsa lambist ?elnud, et pidas Melissa korraldatud ?htus??ki juba ette ko?maarseks. Minu meelest oli Nick vaimukas, ?tlesin. Ta ei teinud peaaegu suudki lahti. Jah, temast ?hkus humoorikat vaikust. Bobbi ei hakanud naerma. J?tsin selle teema sinnapaika. Bussis me peaaegu ei r??kinudki, kuna oli aru saada, et sundimatu klapp, mis mul Melissa kompumehega tekkinud oli, ei huvita Bobbit, ja mingit muud jututeemat ma v?lja m?elda ei suutnud. Oma korterisse tagasi j?udes tundsin, et olen rohkem purjus, kui ma k?las olin olnud. Bobbi oli koju l?inud ja ma olin omap?i. Panin enne magama heitmist k?ik tuled p?lema. Tegin vahel niimoodi. * Bobbi vanematel oli tol suvel k?sil pingeline lahutus. Bobbi ema Eleanor oli alati olnud hapra hingeeluga ning tal oli kalduvus pikalt mingeid ebam??raseid haigusi p?deda, mis tegi isa Jerryst lahkuminekul Bobbi lemmikvanema. Bobbi kutsus neid alati eesnime pidi. Ilmselt oli see algselt olnud m?ssuakt, kuid n??d tundus lihtsalt kollegiaalne, just nagu olnuks nende pere mingi v?ike?ri, mida nad ?heskoos juhivad. Bobbi ?de Lydia oli neliteist ning paistis, et tema kogu seda kupatust sama h?irimatult ei v?ta. Minu vanemad olid lahku l?inud, kui olin kaheteistaastane, ja isa oli kolinud tagasi Ballinasse, kus nad tutvunud olid. Elasin kooli l?puni koos emaga Dublinis ja siis kolis ka tema Ballinasse tagasi. Kui ?likool pihta hakkas, kolisin isa vennale kuuluvasse korterisse The Libertieses. ?ppet?? ajal ??ris ta teist magamistuba teisele tudengile ja ma pidin ?htuti vakka olema ja viisakalt tere ?tlema, kui ma oma korterinaabrit k??gis n?gin. Aga suvel, kui korterinaaber koju l?ks, oli mul lubatud seal t?iesti ?ksip?ini elada ja teha kohvi, millal iganes tahtmist oli, ja j?tta raamatud avatuna k?igile pindadele laiali. Olin toona ?hes kirjandusagentuuris praktikant. ?ks teine, Philipi-nimeline praktikant oli veel, keda ma ?likoolist tundsin. Meie t?? oli lugeda k?sikirjapatakaid ja kirjutada nende kirjandusliku v??rtuse kohta lehek?ljelisi ettekandeid. Nende v??rtus oli peaaegu alati null. M?nikord luges Philip mulle kehvi lauseid sapiselt ette ja see ajas mind naerma, aga seal t??tavate t?iskasvanute nina all me seda ei teinud. T??tasime kolm p?eva n?dalas ja meile m?lemale maksti n?ndanimetatud stipendiumi, mis t?hendas seda, et meile p?him?tteliselt ei makstud ?ldse. Minul oli vaja ainult toitu ja Philip elas kodus, nii et sellest polnud suurt lugu. Niimoodi kinnistuvadki privileegid, ?tles Philip mulle ?hel p?eval kontoris. Meiesugused rikkad m?lakad v?tavad tasuta praktikandikohti ja saavad selle p?hjal t?? endale. R??gi iseenda eest, ?tlesin. Mina ei kavatse eluilmaski t??le minna. 3 Esinesime tol suvel koos Bobbiga sageli deklamatsiooni?ritustel ja vaba lava ?htutel. Kui me ?ues suitsetasime ja meesesinejad meiega juttu teha ?ritasid, hingas Bobbi alati puhinal v?lja ega lausunud s?nagi, nii et mina pidin meie esindajana tegutsema. See t?hendas ohtrat naeratamist ja meeste loomingu ?ksikasjade meeldej?tmist. Mulle meeldis sellist tegelaskuju m?ngida, naeratavat t?drukut, kellele igasugused asjad meelde j??vad. Bobbi ?tles mulle, et tema meelest puudub mul t?eline isiksus, aga ta ?tles, et m?tleb seda komplimendina. Enamjaolt olin tema hinnanguga n?us. Tundsin iga kell, et v?in ?ksk?ik mida teha v?i ?elda, ja alles p?rast m?elda: aa, ah et selline inimene ma olengi. Melissa saatis meile paar p?eva hiljem ?htus??gi pildifailid. Olin arvanud, et fotode komplektis domineerib Bobbi ning minust on vormit?iteks ?ks-kaks pilti, kus ma olen l?idetud k??nla taga h?gune, k?es kahvlit?is spagette. Tegelikult figureerisin iga Bobbi pildi kohta ka mina, alati t?iuslikult valgustatuna, alati kaunilt kadreerituna. Ka Nick oli vastu minu ootusi fotodel. Ta n?gi v?lja kiirgavalt ligit?mbav, veel ligit?mbavam, kui ta p?riselus v?lja oli n?inud. Arutasin endamisi, kas ta sellep?rast ongi edukas n?itleja. Raske oli seda fotokomplekti vaadata ja mitte tunda, et Nick on toas k?ige kaalukam tegelane, ehkki toona polnud ma seda ?ldsegi tundnud. Melissat ennast ?helgi pildil ei figureerinud. Selle tulemusel meenutas fotodel kujutatud ?htus??k ainult h?maralt seda ?htus??ki, millel olime ?igupoolest k?inud. Tegelikult oli kogu meie jutuajamine ringelnud ?mber Melissa. Meie mitmesugused ebakindlust v?i imetlust v?ljendavad n?oilmed olid tema esile kutsutud. Tema oli see, kelle naljade peale me alati naersime. Tema puuduoleku t?ttu piltidelt paistis ?htus??k omandavat hoopis teise iseloomu, p?rutavat mingitesse vaevu m?rgatavatesse ja veidratesse suundadesse. Fotodel figureerivate inimeste suhted muutusid ilma Melissata arusaamatuks. Oma lemmikpildil vaatasin ma uneleval ilmel otse objektiivi ja Nick vaatas mind, just nagu ootaks, et ma midagi ?tleksin. Tema suu oli veidi paokil. Tundus, nagu poleks ta fotokat n?inud. See oli hea foto, aga muidugi olin ma tookord tegelikult ?les Melissa poole vaadanud ning Nick polnud lihtsalt n?inud, et ta uksest sisse astub. See j??dvustas midagi intiimset, mida tegelikult polnud ?ldse juhtunudki, midagi v?ljaj?ttelist ja kuidagi ?revust tekitavat. Salvestasin selle hilisemaks vaatamiseks oma allalaadimiste kausta. Bobbi messis mulle umbes tund aega p?rast fotode saabumist. Bobbi: a j?le head n?eme v?lja eks? Bobbi: j?rsku saaks neid facebooki profiilis kasutada. mina: ei Bobbi: ta ?tleb et see lugu vist enne septembrit v?lja ei tule? mina: kesse Bobbi: melissa Bobbi: saaks t?na ?htul kokku? Bobbi: ja vaataks filmi vms Bobbi tahtis mulle m?ista anda, et on erinevalt minust Melissaga ?henduses olnud. See avaldas mulle t?esti muljet, nagu m?eldud oligi, aga ?htlasi tundsin end kehvalt. Teadsin, et Bobbi meeldib Melissale minust rohkem, aga ma ei teadnud, kuidas nende v?rske s?prusega liituda, ilma et ma peaksin nende t?helepanu nimel oma v??rtust alandama. Olin tahtnud, et Melissa minust huvituks, kuna oleme m?lemad kirjanikud, aga selle asemel paistis, et ma ei meeldigi talle, ja ma polnud ?ldse kindel, et tema mulle meeldib. Mul polnud v?imalust temasse mitte t?siselt suhtuda, sest ta oli avaldanud raamatu, mis t?estas, et paljud teised inimesed suhtuvad temasse t?siselt isegi siis, kui mina seda ei tee. Mul polnud kahek?mne ?he aasta vanuses mitte mingeid saavutusi ega vara, mis oleksid t?estanud, et ma olen t?siselt v?etav inimene. Olin Nickile ?elnud, et k?ik eelistavad Bobbit minule, aga tegelikult polnud see t?si. Bobbi v?is inimestes oma okkalisuse ja talitsematusega kohmetust tekitada, mina aga kaldusin olema julgustavalt viisakas. N?iteks emadele meeldisin ma alati v?ga. Ning kuna Bobbi kohtles mehi enamjaolt iroonia v?i p?lgusega, hakkasin ka mina neile tavaliselt l?puks rohkem meeldima. Muidugi ilkus Bobbi selle p?rast minu ?le. Kord saatis ta mulle meiliga Angela Lansbury pildi ja teema kohal seisis: sinu sihtr?hm. Tol ?htul tuligi Bobbi minu poole, kuigi Melissat ei maininud ta poole s?nagagi. Teadsin, et see on tal mingi strateegia ja et ta tahab, et ma ise p?riksin, aga ma just nimme ei p?rinud. See j?tab passiiv-agressiivsema mulje, kui see tegelikult oli. Meil oli ?igupoolest tore ?htu. Ajasime poole ??ni juttu ja Bobbi j?i mu toas madratsil magama. * ?rkasin tol ??l teki all higistades ?les. Algul tundus see olevat unen?gu v?i j?rsku mingi film. Toa paigutus ajas mind segadusse, just nagu olnuksin aknast ja uksest kaugemal, kui oleksin pidanud olema. P??dsin end istuli ajada ning tundsin siis vaagnas kummalist piinavat valu, mis sundis mind valjult oiatama. Bobbi, ?tlesin. Bobbi keeras k?lge. ?ritasin voodist v?lja k??nitada, et teda ?last raputada, aga ei suutnud, ja see pingutus kurnas mind l?binisti. Samal ajal tekitas valu t?sidus minus reipust, just nagu v?iks see mingil etten?gematul moel mu elu muuta. Bobbi, ?tlesin. Bobbi, ?rka ?les. Ta ei ?rganud. L?kkasin jalad ?le voodi??re ja suutsin end p?sti ajada. Valu oli talutavam, kui ma k?hmu t?mbusin ja k?vasti k?hust kinni hoidsin. L?ksin ringiga ?mber Bobbi madratsi vannituppa. Vastu plastist ventilatsiooniava trummeldas valjult vihma. Istusin vanniservale. Minust voolas verd. Need olid lihtsalt menstruatsioonivalud. Vajutasin n?o k?tesse. S?rmed v?risesid. Seej?rel laskusin p?randale ja panin n?o vastu jahedat vanniserva. M?ne aja p?rast koputas Bobbi uksele. Mis v?rk on, k?sis ta v?ljastpoolt. On sul k?ik korras v?i? Lihtsalt p?evade valud. Aa. Sul seal valuvaigisteid on v?i? Ei, ?tlesin. Ma toon. Tema sammud kaugenesid. L?in laubaga vastu vanniserva, et t?helepanu vaagnavalust eemale juhtida. See oli tuline valu, just nagu kisuks kogu mu sisikond ?heks v?ikeseks puntraks kokku. Sammud tulid tagasi ja vannitoa uks paotus paar sentimeetrit. Bobbi libistas sisse karbi ibuprofeeni. Roomasin sinna ja v?tsin tabletid ja Bobbi l?ks ?ra. Viimaks l?ks ?ues valgeks. Bobbi ?rkas ?les ja tuli vannituppa, et mind elutoa diivanile aidata. Ta tegi mulle tassi piparm?nditeed ja ma istusin k?ssakil ja hoidsin tassi kohe h?bemeluu kohal T-s?rgi vastas, kuni see hakkas k?rvetama. Sa piinled, ?tles ta. K?ik piinlevad. Aa, ?tles Bobbi. Diip. * Ma polnud Philipiga sugugi l?mpsinud, ?eldes, et ma ei taha t??d. Ma ei tahtnudki. Mul polnud oma tulevase rahandusliku j?tkusuutlikkuse suhtes mingeid plaane: ma polnud kunagi tahtnud millegi tegemisega raha teenida. Olin varasematel suvedel teinud mitmesuguseid miinimumpalgaga t??otsi – saatnud meile, ?ritanud v?hiv??rastele inimestele telefonitsi midagi maha parseldada ja n?nda edasi – ning uskusin, et p?rast ?likooli l?petamist tuleb neid veel. Ehkki teadsin, et viimaks tuleb mul t?iskohaga t??le minna, ei fantaseerinud ma p?ris kindlasti ealeski s?ravast tulevikust, kus mulle makstakse mingi majandusliku rolli etendamise eest raha. Vahel tundus see suutmatusena huvituda omaenese elust, ja see ajas mind masendusse. Teisalt tundsin, et mu huvipuudus rikkuse vastu on ideoloogiliselt eluterve. Olin j?rele vaadanud, milline oleks keskmine aastane sissetulek, kui maailmamajanduse kogutoodang jagataks v?rdselt k?igi vahel, ja Vikipeedia andmeil pidi see olema kuusteist tuhat dollarit. Ma ei n?inud p?hjust, ei poliitilist ega majanduslikku, miks ma peaksin eales rohkem raha teenima. Kirjandusagentuuris oli meie ?lemuseks Sunny-nimeline naisterahvas. Sunny meeldis nii Philipile kui ka mulle v?ga, aga Sunny ise eelistas mind. Philip suhtus sellesse rahulikult. Ta ?tles, et ka tema eelistab mind. Sunny vist teadis s?gaval sisimas, et ma ei taha kirjandusagendina t??tada, ning on isegi v?imalik, et see t?siasi t?stis mind tema silmis esile. Philipit vaimustas agentuuris t??tamise m?te ilmselgelt, ning ehkki ma ei kritiseerinud teda eluplaanide tegemise p?rast, tundsin, et mina ise jagan oma vaimustusi arukamalt. Minu karj??ri k?simus huvitas Sunnyt. Ta oli v?ga avameelne inimene, kes tegi alati v?rskendavalt avameelseid m?rkusi, ja see oli ?ks asju, mis mulle ja Philipile tema juures k?ige rohkem meeldis. Aga kuidas oleks ajakirjandusega, k?sis ta minult. Ulatasin talle parajasti l?petatud k?sikirjade patakat tagasi. Sind huvitab maailm, ?tles Sunny. Sul on teadmisi. Sulle meeldib poliitika. Meeldib v?i? Ta hakkas naerma ja vangutas pead. Sa oled nutikas, ?tles ta. Sa pead ju ometi midagi tegema. J?rsku ma abiellun raha p?rast. Ta rapsas k?ega. Mine tee t??d, ?tles ta. * Esinesime tol reedel linna keskel ?hel ettelugemisel. Suutsin iga luuletust p?rast selle kirjutamist esitada umbes kuue kuu jooksul, misj?rel ei suutnud ma enam selle poole vaadatagi, avalikust ettelugemisest r??kimata. Ma ei teadnud, mis seda protsessi p?hjustab, kuid mul oli hea meel, et need luuletused l?ksid ainult ettekandmisele, mitte avaldamisele. Nad h?ljusid aplausi k?ma saatel eeterlikult minema. T?elised kirjanikud ja ka maalikunstnikud pidid enda tehtud koledaid asju igaveseks vaatama j??ma. Mulle k?is n?rvidele, et k?ik, mis ma tegin, oli nii kole, aga ka see, et mul pole julgust selle koledusega silmitsi seista. Olin seda teooriat Philipile seletanud, aga tema oli ainult ?elnud: ?ra t?mita ennast, sa oled p?ris kirjanik. Tegime Bobbiga esinemiskoha WC-s meiki ja r??kisime mu uusimatest luuletustest. Mulle meeldib sinu meestegelaste juures see, ?tles Bobbi, et nad k?ik on j?ledad. Ei ole nad k?ik j?ledad midagi. Parimal juhul on nad v?ga ebam??rase moraaliga. Kas mitte me k?ik pole sellised, k?sisin. Sa peaksid kirjutama Philipist, tema pole problemaatiline. Ta on „tore”. Bobbi tegi s?na tore ?mber ?hku jutum?rgid, ehkki Philipi kohta arvas ta seda t?epoolest. Bobbi poleks eales kedagi ilma jutum?rkideta toredaks nimetanud. Melissa oli ?elnud, et tuleb tol ?htul kah kohale, aga me n?gime teda alles p?rastpoole, no nii pool ?ksteist v?i ?ksteist. Ta istus Nickiga koos ja Nickil oli ?likond seljas. Melissa ?nnitles meid ja ?tles, et meie etteaste oli talle t?esti v?ga meeldinud. Bobbi vaatas Nicki poole, nagu ootaks ka temalt komplimenti, ja see ajas Nicki naerma. Ma ei n?inud teie esinemist, ?tles ta. Ma just j?udsin kohale. Nick on sel kuul Royalis, ?tles Melissa. Ta m?ngib „Kassi kuumal plekk-katusel”. Aga te olite kindlasti suurep?rased, ?tles Nick. Las ma toon teile m?lemale midagi juua, ?tles Melissa. Bobbi l?ks koos temaga baarileti juurde, nii et j?ime Nickiga kahekesi lauda. Lipsu tal polnud ja ?likond n?gi kallis v?lja. Mul oli liiga palav ja ma muretsesin higistamise p?rast. Kuidas etendus l?ks, k?sisin. Aa, mis, t?na v?i? Pole viga, ait?h. Ta v?ttis parajasti mansetin??pe ?ra. Ta asetas need lauale oma klaasi k?rvale ja ma m?rkasin, et neid kattis v?rviline email, art d?co stiilis. M?tlesin, et imetleks neid valjult, aga siis tundsin, et pole selleks suuteline. Tegin hoopis, nagu otsiksin ?le ?la Melissat ja Bobbit. Kui ma tagasi p??rdusin, oli Nick telefoni v?lja v?tnud. Ma tahaksin seda n?ha, ?tlesin. Mulle meeldib see n?idend. Sa peaksid siis tulema, ma v?in sulle piletid kinni panna. Kuna ta r??kimise ajal pilku ei t?stnud, olin kindel, et ta ei m?tle seda siiralt v?i v?hemalt unustab selle jutuajamise kiiresti. ?tlesin lihtsalt midagi jaatavat ja mittesiduvat. N??d, kus Nick mulle t?helepanu ei p??ranud, v?isin teda l?hemalt vaadelda. Ta oli t?esti erakordselt n?gus. Arutasin endamisi, kas inimesed lihtsalt harjuvad ?ra, et nad nii hea v?limusega on, ja t?divad sellest viimaks, aga seda oli raske kujutleda. M?tlesin, et kui mina oleksin nii hea v?limusega nagu Nick, oleks mul arvatavasti kogu aeg l?bus. Vabandust, et ma ebaviisakas olen, Frances, ?tles ta. Mul on ema telefoni otsas. Ta saadab n??d s?numeid. Ma peaksin talle ?tlema, et r??gin luuletajaga, see avaldaks talle v?imsalt muljet. No kust sa tead. J?rsku ma olen kohutavalt halb luuletaja. Nick naeratas ja libistas telefoni p?uetaskusse tagasi. Vaatasin tema k?tt ja vaatasin eemale. Ma olen k?ll hoopis teist juttu kuulnud, ?tles ta. Aga j?rsku saan j?rgmine kord ise otsustada. Melissa ja Bobbi tulid jookidega tagasi. M?rkasin, et Nick oli mu nime vestlusesse poetanud, just nagu tahaks n?idata, et m?letab mind meie viimasest k?nelusest. Muidugi m?letasin ka mina tema nime, aga ta oli vanem ja m?nev?rra kuulus, nii et tema t?helepanu meelitas mind v?ga. Ilmnes, et Melissa oli nende autoga linna tulnud ning seet?ttu oli Nick olnud sunnitud p?rast etendust meiega ?hinema, et koju k??ti saada. Paistab, et see korraldus polnud v?lja m?eldud just Nicki mugavust silmas pidades, ning ta n?gi meie vestluse ajal valdavalt v?sinud ja t?dinud v?lja. Melissa saatis mulle j?rgmisel p?eval meili, ?eldes, et nad olid meile j?rgmiseks neljap?evaks kaks teatripiletit k?rvale pannud, aga et ?rgu me p?degu, kui meil teised plaanid on. Ta lisas Nicki meiliaadressi ja kirjutas: juhuks, kui teil on vaja ?hendust v?tta. 4 Kuna Bobbi pidi neljap?eval oma isaga ?htust s??ma minema, pakkusime vaba teatripiletit Philipile. Philip muudkui k?sis, kas me peame Nickiga p?rastpoole r??kima ka, aga seda ma ei teadnud. Kuna ma kahtlesin, kas ta ikka tuleb spetsiaalselt meiega r??kimiseks v?lja, ?tlesin, et me v?ime kindlasti t?itsa tavap?raselt lahkuda. Philip polnud Nickiga kohtunud, aga ta oli teda telekas n?inud ja pidas tema v?limust heidutavaks, nagu ta ?tles. Ta esitas mulle palju k?simusi selle kohta, milline Nick p?riselus on, aga ma ei pidanud end p?devaks neist ?helegi vastama. Kui me olime kava ?ra ostnud, sirvis Philip seda kohe kuni n?itlejate elulugudeni ja n?itas mulle Nicki fotot. H?maras valguses oli see ?igupoolest ainult mingi suvalise n?o kontuur. Vaata tema l?uga, ?tles Philip. No ma n?en k?ll. Laval s?ttisid tuled ning Maggiet m?ngiv n?itlejanna tuli ja hakkas l?unaosariikide h??ldusega r??kima. K?nepruugil polnud ju viga, aga see j?ttis ikkagi sellise tehtud mulje. Ta ajas kleidi seljast ja seisis seal valge kombinee v?el, mis oli nagu Elizabeth Taylori valge kombinee seal filmis, kuigi siinne n?itlejanna n?gi v?lja ?htaegu v?hem kunstlik ja kuidagi samal ajal v?hem veenev. Tema seljas oleva kombinee ?mbluse seest paistis hooldusjuhendite lipik, mis minu jaoks h?vitas reaalsuse efekti, kuigi kombinee ja hooldusjuhendite lipik ise olid kahtlemata p?ris. J?reldasin, et m?nda laadi reaalsus j?tab ebarealistliku mulje, ja see viis mu m?tted teoreetik Jean Baudrillardile, ehkki ma polnud tema raamatuid lugenud ning ilmselt tema kirjutised selliseid teemasid ei k?sitlenud. Nick ilmus l?puks v?lja saali poolt vaadates paremast uksest, ise k?igu pealt s?rki kinni n??pides. Tundsin, kuidas minus kihvatas iseteadlikkus, just nagu oleks kogu publik tolsamal hetkel minu reaktsiooni j?lgima p??rdunud. Nick n?gi laval hoopis teistsugune v?lja ja r??kis tundmatuseni teistsuguse h??lega. Tema olek oli jahe ja osav?tmatu viisil, mis andis aimu seksuaalsest j?hkrusest. Hingasin mitu korda l?bi suu sisse-v?lja ja niisutasin korduvalt keelega huuli. ?ldiselt polnud lavastus suurem asi. Teiste n?itlejate h??ldusviis oli kuidagi m??da ja k?ik laval olev n?gi k?sitsemist ootava rekvisiidi moodi v?lja. M?nes m?ttes see ?ksnes r?hutas Nicki vaatem?ngulist ilu ning j?ttis tema piinlemisest ehedama mulje. Kui me teatrist v?lja tulime, sadas j?lle. Tundsin end kristallpuhta ja tillukesena nagu vasts?ndinud imik. Philip tegi vihmavarju lahti ja me k?ndisime tema bussipeatuse poole, samal ajal kui mina naeratasin nagu maniakk laialt eimillegi peale ja puudutasin korduvalt oma juukseid. T?itsa huvitav oli, ?tles Philip. Minu meelest oli Nick teistest n?itlejatest justkui palju etem. Jajah, igavene stress oli, on ju? Aga Nick oli t?itsa hea. Puhkesin selle remargi peale ?lem??ra valjult naerma ja vakatasin siis, kui taipasin, et selles pole mitte kui midagi naljakat. Kerge jahe vihm s?hvas vastu vihmavarju ja ma ?ritasin v?lja m?elda mingit huvitavat ilmateemalist kommentaari. Ta on ilus, kuulsin ennast ?tlemas. Peaaegu eemale peletaval m??ral. J?udsime Philipi bussipeatusesse ja pidasime l?hidalt aru, kumb meist peaks vihmavarju v?tma. L?puks v?tsin mina. Sadas k?vasti ja hakkas pimedaks minema. Tahtsin veel n?idendist r??kida, aga n?gin, et Philipi buss j?uab kohe peatusesse. Teadsin, et ta nagunii ei tahaks n?idendist enam palju rohkem r??kida, aga olin ikkagi pettunud. Ta hakkas oma piletiraha lugema ja ?tles, et homme n?eme. K?ndisin ?ksi oma korterisse tagasi. Koju j?udes j?tsin vihmavarju sise?ueukse k?rvale ja tegin l?paka lahti, et Nicki meiliaadressi vaadata. Tundsin, et peaksin talle piletite eest p?gusad t?nus?nad saatma, aga toas olevad esemed muudkui hajutasid mu t?helepanu, nagu n?iteks Toulouse-Lautreci plakat, mis mul kamina kohal rippus, ja ?ks konkreetne pl?rakas terrassiaknal. T?usin p?sti ja k?ndisin natuke ringi, et j?rele m?elda. Puhastasin pl?raka niiske lapiga ?ra ja tegin siis tassi teed. Kaalusin, kas helistada Bobbile ja pidada n?u, kas meili saatmine oleks normaalne v?i ei, aga mulle meenus, et ta on isa seltsis. Kirjutasin n?idiss?numi ja kustutasin siis mustandi ?ra, juhuks, kui ma peaksin kogemata saatmisnupule vajutama. Seej?rel kirjutasin sama asja uuesti. Istusin ja vahtisin l?paka ekraani, kuni see mustaks t?mbus. Igasugused asjad l?hevad mulle rohkem korda kui normaalsetele inimestele, m?tlesin ma. Mul on vaja l?dvestuda ja lahti lasta. Peaks uimasteid katsetama. Need m?tted polnud minu jaoks tavatud. Panin elutoa makis m?ngima „Astral Weeksi” ja vajusin kuulamiseks otse p?randale l?sakile. Kuigi p??dsin mitte n?idendi kallal juulitada, avastasin, et m?tlen sellest, kuidas Nick laval r??kis: ma ei taha su ?la peale toetuda, ma tahan oma karku. Pidasin endamisi aru, kas Philip ketrab samasuguseid m?tteid v?i k?ib see mul isiklikult nii. Ma pean olema vahva ja s?mpaatne, m?tlesin. Vahva inimene saadaks t?numeili. Ajasin end ?les ja tippisin napi s?numi, ?nnitledes Nicki tema etteaste puhul ja v?ljendades t?nu piletite eest. Liigutasin lauseid siia-sinna ning vajutasin siis pealtn?ha huupi saatmisnuppu. Seej?rel panin l?paka kinni ja l?ksin tagasi p?randale istuma. Lootsin Bobbi k?est tema ja Jerry ?htus??gi kohta kuulda ning viimaks, kui album oli l?bi, ta helistaski. Telefoni vastu v?ttes istusin endiselt l?sakil vastu seina. Bobbi isa oli tervishoiuministeeriumis k?rgel kohal riigiametnik. Suhetes Jerryga Bobbi oma muidu nii rangeid establishment’ivastaseid p?him?tteid ei rakendanud, v?i v?hemalt mitte kuigi j?rjekindlalt. Jerry oli viinud ta ?htustama v?ga kallisse restorani ning nad olid v?tnud kolm k?iku ja veini. Ta lihtsalt ?ritab toonitada, et olen n??d meie pere t?iskasvanud liige, ?tles Bobbi. Ja ta v?tab mind t?siselt, pl??-pl??-pl??. Kuidas su ema vastu peab? Ah, j?lle migreenihooaeg k?es. Hiilime k?ik kikivarvul ringi nagu mingid kuradi trapistide ordu mungad. Kuidas n?idend oli? Nick oli muuseas t?eliselt hea, ?tlesin. Ah, milline kergendus. Mul oli tunne, et see k?ik v?ib t?itsa jube olla. Ei, oligi. Vabandust, mulle meenub n??d su k?simus. Etendus oli halb. Bobbi ?mises endamisi mingisugust ilma viisita muusikapala ega poetanud enam ?htki m?rkust. M?letad, kui me viimati nende pool k?isime ja sa ?tlesid p?rast, et sinu arvates on nad nagu ?nnetult abielus v?i nii, k?sisin ma. Mille peale sa seda ?tlesid? Mulle lihtsalt tundus, et Melissa paistis masenduses olevat. Aga miks, nende abielu p?rast v?i? No kas sulle ei tundu, et Nick on tema suhtes m?nev?rra vaenulik, k?sis Bobbi. Ei. Sulle tundub v?i? Kui me esimest korda sinna l?ksime, m?letad, kuidas ta seal ringi askeldas ja meid p?rnitses, ja siis ta r??kis Melissa peale koera toitmise p?rast? Ja me kuulsime magama heites, kuidas nad t?litsesid. N??d, kus Bobbi seda ?tles, meenus mulle t?esti, et olin tol korral nende vahel teatavat vihavaenu tajunud, kuigi seda, et Nick oleks r??kinud, ma omaks ei v?tnud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/sally-rooney/vestlused-sopradega/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.