Minu lugu. Petter Northug

Minu lugu. Petter Northug Petter Northug Jonas Forsang Kui palju on vaja ohverdada, et saada maailma parimaks?See on lugu ?hest Norra kirkaimast spordit?hest. Poisist, kes kaotas k?ik suusav?istlused, aga ei andnud mitte kunagi alla. Tahtej?ust, vanaisast ja lapselapsest, ?ksindusest ja ebakindlusest, julgusest olla sina ise. Mehest, kes trotsis k?iki ja t?i suusasporti murrangu. Kuldmedalitest, skandaalidest ja autos?idust, mis muutis k?ik.Jutustanud on Petter Northug – ainus, kes teab kogu t?de.Esimene valu l??b jalgadesse. J?rgmine rindu. Aga ma surun edasi. Kuni valu hakkab pulseerima meelekohal. Kuni pilt hakkab kokku t?mbuma. Kuni kogu keha on h?irere?iimis. See on siis, kui ma end teistest lahti rebin.E-raamat ei sisalda fotosid. Originaali tiitel: Petter Northug Min historie Fortalt til Jonas Forsang Biografi Pilar forlag 2018 Copyright © Pilar forlag 2018. Published in agreement with Northern Stories. Fotod © Erakogu ja NTB scanpix K?ik ?igused kaitstud. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Eda Posti © T?lge eesti keelde. Krista Suppi, 2019 ISBN 978-9985-3-4594-8 ISBN 978-9985-3-4697-6 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif JOOKSIN. H?ppasin ?le teepiirde ja libisesin alla j?rsust lumisest n?lvast, mis kadus tee??re taha. Ma jooksin m??da v?ikesel parkimisplatsil seisvatest autodest, ?he garaa?i tagant l?bi, m??dusin suure batuudiga aiast ja suundusin kahe l?hestikku asuva maja vahelt pimedale muruplatsile, kus mu k?est tilkus valgele lumele verd. Ma j?udsin poe taha, tormasin kaldteed pidi kokkupressitud pappkastivirnadest m??da, p?ikasin asfaltteele, l?ikasin kurvi platsil, kus oli lium?e, liivakasti ja ronimispuudega m?nguv?ljak, jooksin koolimajast m??da ja edasi piki jalgteed, siis Magnus ?ldstedti tee juures n?lvast ?les, kuni j?udsin koduni. Otsisin taskust v?tme, avasin ukse ja suundusin vannituppa, keerasin lahti sooja vee ja lasin sel joosta, hoides oma k?si veejoa all. Olin end kindlasti peeglist vaadanud. Ja seej?rel olin voodisse pikali visanud. Ma ei tea, mida ma m?tlesin. Sest ma ei m?leta sellest mitte midagi. Kuid ma tean siiski, et see juhtus, sest m?ni aeg hiljem olid nad j?ljekoeraga mu majani j?udnud. Nad murdsid ukse maha, tulid sisse ja leidsid mu. M?letan juhtunust vaid v?ikesi katkendlikke s?hvatusi. Et kaks politseiniku ?ratavad mind. Et nad viivad mu majast v?lja. Istun politseiauto tagaistmel. Taevas on l?inud heledamaks. Me j?uame valvearsti juurde. Nad vaatavad mu l?bi. Nad paluvad mul seista silmad kinni ?hel jalal. Nad v?tavad vereproove. Istun j?lle politseiauto tagaistmel. Sealt edasi on k?ik kadunud ja j?rgmisena m?letan, et ?rkasin kainestuskambris, s?da rinnus tagumas, ja m?letan tunnet, mis mind valdas, kui m?istsin, et k?ik on l?bi. ESIMENE OSA 1 TEMA K?ED on minu lapsep?lve ?ks eredaimaid m?lestusi. Tal olid tugevad j?medad s?rmed. Oli n?ha, et need k?ed olid rasket t??d teinud. ?ks s?rm oli teistest veidi l?hem. Sellega oli juhtunud ?nnetus. Puid l?hkudes. Selg oli tal kogu elu talus t??tamisest kange ja k?ver. Ta oli teinud metsat??d, kuni ta enam ei jaksanud. Tema n?gu oli karm. Nagu m?nel s?dalasel. Ta oli minu isapoolne vanaisa, aga ma h??dsin teda lihtsalt Vanaks. Ta oli terve elu elanud talus, kasvanud seal ?les koos nelja ?e-vennaga. Vanake, nii kutsusin ma oma isapoolset vanaema, kasvas ?les naabertalus. Koos olid nad ajapikku talupidamise vanaisa vanematelt ?le v?tnud, kuigi vanemad elasid talus edasi. Kui isa ?les kasvas, oli talu peaaegu isemajandav, tegeldi loomakasvatuse ja metsandusega, aga kui mina v?ike olin, pidasime peamiselt piimakarja. Isa oli just talupidamise ?le v?tnud ning Vana ja Vanake olid ehitanud endile 50 meetrit talu?uest allapoole eraldi majakese. Talu paiknes m?e otsas ja sealt lookles kruusatee alla kuni Beitstadi fjordini. Talumaja oli vana. Seinad pidasid nii halvasti sooja, et talviti veetsime aega peamiselt maja keskel, kus asus kaminahi. Teisel pool talu?ue seisis laut, mille peal oli lakk. Olime enamasti ?mbritsetud metsaga, erandiks suur k?nklik ja lokkav maalapp, kus karjatati lehmi. L?heduses ei elanud eriti palju lapsi ning emal ja isal oli talus tegemist rohkem kui k?ll. Nii m?ngisin mina omaette. Ma armastasin v?istelda ja mul oli kombeks pidada talu?uel ol?mpiam?nge, nii et ?mber maja olid erinevate alade v?istluspaigad ja rajad. Enamasti toimusid kergej?ustikuv?istlused ja mina osalesin k?ikidel jooksualadel: 100, 400, 800 ja 10 000 meetri jooksus. Stardipauk anti maja eest, peaukse juurest, ja ma jooksin nii kiiresti kui suutsin ?mber maja. Maja k?ljed olid nii l?hikesed, et ma ei j?udnud kunagi tippkiiruseni, enne pidin juba ?mber j?rgmise nurga keerama, endal kommentaatori h??l kogu aeg k?rvus kajamas. Maja tagak?ljel olid kibuvitsap??sad, aga neist m??da joostes muutusid need publikuks, kelle h?iked mind kannustasid. Kui jooksin maja teisel k?ljel ?les laugest n?lvast, kuulsin staadionilt tuhandeid h??deid. Viimast kurvi v?ttes, kui publik mind juba n?gi, oleks vallandunud justkui t?eline v?rvide, kisa ja lippude virvarr. Endiselt olin ma teisel kohal, aga viimastel meetritel enne fini?it suutsin ?letada l?pujoone siiski napilt esimesena, misj?rel viskusin ukse ette pikali, t?iesti t?hjana, publik ekstaasis mu ?mber h?iskamas. Mul oli ?ks vana Casio firma kell, millega m??tsin jooksuringide aegu. Kui ol?mpiam?ngud olid l?bi, kirjutasin ajad v?ikesesse m?rkmikusse ?les. Kaks p?eva hiljem olid uued meistriv?istlused ja siis pidid vanad rekordid l??dud saama. Talvel ehitasin ?uele ?he k?nka otsa suusah?ppem?e. Seal v?isin olla kogu p?eva ja kui pimedaks l?ks, riputasin maja seinale t??lambi, nii sain selle valguses edasi h?pata. Me olime t?iesti eraldatud k?igest, mis toimus meist vaid paaritunnise autos?idu kaugusel. Mul polnud ?rna aimugi, millega tegeldi Steinkjeris, veel v?hem, mis toimus Trondheimis. M?ned aastad hiljem kolis ?ks perekond alla fjordi ??res olevasse majja ja neil oli poeg, kes oli minust paar aastat vanem. Ta ei olnud k?ll spordist eriti huvitatud, aga ma olin ikkagi r??mus, et mul oli keegi, kellega koos m?ngida. Kuid m?ne aasta p?rast otsustasid nad mujale kolida. Aga Vana oli alati olemas. Igal hommikul lipsasin aknast v?lja ja jooksin vanade majja, kus s?ime hommikust ja arutasime, mida v?iksime sel p?eval korda saata. Vana kuulus sellesse p?lvkonda, kes viibis palju looduses, seega tegime meie enamasti sedasama. Tal oli kombeks mind marjule kaasa v?tta. Teinekord me aga lihtsalt k?ndisime, tihti t?ielikus vaikuses. Vana ei r??kinud eriti palju. Me v?isime olla tundide viisi metsas ja minu jaoks piisas sellest, kui sain temaga lihtsalt koos olla. Selle p?lvkonna inimesed olid kuidagi rahul asjadega nii, nagu need olid. Meil ei olnud s?nu vaja. Ma ?ppisin palju juba ainu?ksi temaga koos olemisest. Ta n?itas mulle kogu aeg midagi: kuidas korjata pohli ja murakaid v?i kuidas siduda lanti ?ngen??ri k?lge ja kala rookida, kui olime selle v?lja t?mmanud. Kevaditi s?itsime Vanaga Venneshamni telkimisplatsil oleva poe juurde, kus seisis meie paat. Meil oli lahtine paat, millel oli ?heksahobuj?uline mootor, ja meil oli oma kindel koht, kus me mootori v?lja l?litasime ja ?nged vette heitsime. Meie kaks olime alati koos. Tema, vana ja k??rus, ja mina. Me olime parimad s?brad. Mul oli ?ksk?ik, millisel alal ma v?istlesin, oluline oli v?istelda. Ma tegin kergej?ustikku, jooksin 800, 1500 ja 3000 meetrit. Ma h?ppasin k?rgust. M?ngisin jalgpalli. Suusatasin. Rullsuusatasin. Tegin kahev?istlust. Suusah?ppeid. Alustasin ka laskesuusatamisega. Mul oli ?ks raamat k?ikv?imalike spordi?rituste kalendriga ja ma lunisin ema ja isa k?est alati luba minna. Ma tahtsin k?ike proovida. ?kskord saime laenuks oda ja nii sain osaleda odaviskev?istlustel. Teine kord kauplesin end Bergenisse triatlonile. Iga kord, kui ema pidi minema Steinkjeri, l?ksin ma kaasa tingimusel, et peatume kergej?ustikustaadionil. Isegi siis, kui n?gin televiisorist Bj?rn D?hliet, Thomas Alsgaardi v?i teisi suusatajaid, ei suutnud ma vaikselt istuda rohkem kui m?ne minuti, vaid pidin ka v?lja saama, suusad jalga panema ja s?itma. Unistasin saada suusatajaks, aga ei uskunud, et see mul kunagi ?nnestub. Ma ei tea, miks v?itmine minu jaoks nii t?htis oli. V?ib-olla sellep?rast, et ma ei olnud seda kunagi kogenud. Tahtsin teada saada, mis tunne see on. Aga seda ei juhtunud niipea. ?ksk?ik kui paljudel v?istlustel ma ka ei osalenud, ma ei v?itnud kordagi. M?tlesin selle peale oma kodutalus ?rgates, Vana ja Vanakese juures juustuga v?ileibu s??es, lehmi ajades ja talus hommikusi toimetusi tehes. M?tlesin selle peale koolibussile minnes, m?tlesin teel kooli ja isegi koolitunnis istudes. Ma ei r??kinud sellest kunagi kellelegi. Kui nad ?hel p?eval teada said, et ma tegelen suusatamisega ja v?istlen, ?tlesid paar poissi v?imla garderoobis, et need, kes suusatavad, on jobud ja et ainult vanad inimesed tegelevad sellega. K?igile oli selge, et nad r??givad minust. Ma olin h?belik, varjasin end oma tuka taha ja ei ?elnud midagi. Mul ei olnud l?hedasi s?pru, mitte kedagi, kellega r??kida, nii elasin pigem kaksikelu. Kodus olid p?evad l?bi v?istlused, koolis tegin, nagu ei hooliks ma sellest ?ldse. Aga see unistus oli kogu aeg olemas. Ja see kasvas ?ha suuremaks ja suuremaks. Ma tahtsin v?ita. Miski muu ei t?hendanud midagi. 2 OLI ?KS POISS Steinkjeri l?hedalt Eggest, kes k?iki v?itis. Ja k?ik r??kisid temast. Tema nimi oli ?ystein Bogfjellmo. Ma ei olnud teda kunagi n?inud, aga ma olin kuulnud temast lugusid. ?ystein oli sama vana kui mina, aga ta oli nii hea, et v?itis ka neid, kes olid meist mitu aastat vanemad. Keegi ?tles, et ta oli v?itnud ka ?ht 18-aastast Rootsi meistrit. Ta oli ilmselgelt suur, tugev ja lihaseline. Mina olin t?ielik vastand. Mina olin k?igist teistest l?hem. Ja piitspeenike. Mul oli raskusi suusadressi t?itmisega, see n?gi minu seljas v?lja nagu kleit. Aga kuigi ma teadsin, et kaotan, jumaldasin ma tunnet panna selga rinnanumber. Ja peale igat v?istlust proovisin ma anal??sida, kuidas saada paremaks. Ma k?isin oma peas l?bi iga v?iksemagi detaili, alates stardist kuni l?puni v?lja. Mida oleksin saanud teha teistmoodi? Tegin sedasama ka peale igat treeningut. Mida oleksin v?inud teha, et saada treeningust suuremat kasu? V?istlused olid igal n?dalavahetusel. Ja iga kord viis mind sinna isa. Peale v?istlust istusime haudvaikselt autos. Ma ei ?elnud mitte midagi ei v?istluse ega selle kohta, mis tunne oli kaotada, aga kuna ma j?tkasin, pidi isa m?istma, et see oli minu jaoks t?htis. Isa oli ka ise lapsena m?ned suusav?istlused kaasa teinud, aga sai Vana k?est loa v?istelda alles siis, kui talus olid k?ik t??d tehtud, aga talus oli alati midagi teha. Ma arvan, et isa jaoks oli see pettumus. Ja see seletab nii m?ndagi. Et ta tahtis anda meile v?imaluse, mida temal endal ei olnud. Igatahes s?idutas ta mind alati. N?dala sees trenni ja n?dalavahetuseti m??da v?istlusi. Ta oli igal pool kaasas. S?itsime Steinkjeri, ?senisse, Leksviki ja Levangerisse. Kui me ei leidnud m?nda v?istlust P?hja-Tr?ndelagis, siis s?itsime L?una-Tr?ndelagi. Ja kui parasjagu ei olnud ?htegi murdmaav?istlust, siis oli alati m?ni kahev?istluse v?istlus. Iga n?dalavahetus, alati ?ks ja seesama. 17. koht. 23. koht. 14. koht. 32. koht. Kaotus kaotuse j?rel. P?rast v?istlust istusime oma h?behallis Toyota Carina universaalis. Ainsatki s?na lausumata. Mida me oleks pidanud ?tlema? Isa ei teadnud midagi treenimisest. Ja me teadsime m?lemad, et tippu on pikk tee minna. Aga mitte kunagi polnud mul m?tet, et annan alla. See t?hendas minu jaoks liiga palju. Ainus m?te mu peas oli leida viis, kuidas v?hendada vahet minu ja konkurentide vahel. Isa oli seda ilmselt m?istnud, sest ta oli otsustanud, et ka tema ei anna alla, et ta laseb mul proovida nii kaua, kuni ma tahan, ja et ta j?tkab minu ringi s?idutamist m??da Tr?ndelagi igal juhul, kuniks ma ise aru saan, et sel pole enam m?tet. Seda ta ka tegi. Hiljem, kui vend Tomas sai vanemaks, hakkas ka tema meiega kaasas k?ima. Ja siis tuli Even, ja me panime auto murdmaa- ja h?ppesuuski, keppe ja muud varustust t?is. Tomas taga, Even lastetoolis, mina ees ja isa roolis, nii me j?lle teele asusime. Vahel juhtus ka, et ema oli meiega kaasas, aga tihti pidi tema siiski koju j??ma ja talu eest hoolitsema. Nii j?i vaid meie meestekamp. Igal n?dalavahetusel uued v?istlused. 11. koht. 28. koht. 17. koht. 33. koht. Ja siis istusime j?lle Toyotas, teel koju, s?itsime l?bi kauni P?hja-Tr?ndelagi. M??dusime vanadest taludest ja rohtu s??vatest lehmadest, ?mberringi m?ed ja peegelsiledad j?rved. Vaikuses. Kui koju j?udsime, h?ppasin autost 50 meetrit varem maha, et joosta Vana ja Vanakese juurde, kes mind juba sooja toiduga ootasid. Tavaliselt olid laual lihapallid, saidakotletid, kartulik?kid v?i kaalikapuder ja soolaliha. Alati lihtne talutoit. Vanake oli hea s??gitegija. Kui ta s??rikuid tegi, ei j?udnud ta uusi veel valmiski, kui mul juba k?ik eelmised nahka pistetud olid. Sama oli vahvlitega. Nende k?rvale j?in punases?stramorssi, mis oli tehtud minu ja Vana korjatud marjadest. Magustoiduks v?isid olla punased s?strad suhkru ja vaniljekreemiga ja vahel murakad, aga need mulle ei meeldinud. Vana armastas telesarja „Mot i br?stet”. Meil oli kombeks seda koos vaadata. Tema ?hes Stressless-tugitoolis, mina teises. Vana muudkui naeris. Tal oli kuuldeaparaadis ?ks nupp, millega ta sai end televiisori heliga ?hendada. Siis ei kuulnud ta aga midagi, mida meie r??kisime. Ja kui ta vaatas sarja „Mot i br?stet”, v?is ta naerda nii, et kukkus peaaegu tooli pealt maha. Mina naersin ka, aga mitte ekraanil n?htud naljade peale, nendest ma ei saanud aru. Ma naersin lihtsalt sellep?rast, et Vana naeris. Vanake istus meie taga sohval ja kudus. Vanal oli omap?rane kuiv huumor. Kui ma sain omale klaasist Coca-Cola pudeli, v?is ta ?elda: „Kas sa oled kuulnud, et ?ks mees j?i end Coca-Colast surnuks?” ja ise irvitas k?va h??lega. Ma ei saanud sellest aru. Aga siis kordas ta oma nalja, andes mulle koogit?ki. „No?” k?sis ta. „Kas sa oled kuulnud, et ?ks mees s?i end koogist l?hki?” Ja siis naeris ta j?lle. Vanake naeris ka. Peale v?istlust r??kisin neile, kuidas mul oli l?inud, aga kumbki neist ei olnud eriti huvitatud tulemustest. Vana tundus olevat lihtsalt r??mus selle ?le, et mulle meeldis liikuda. Aga vahel, kui ma v?istlustest r??kisin, reetis tema kehakeel, et see oli tema arvates ikka natuke p?nev ka. Vana oli suur spordihuviline. Ta elas kaasa Inglismaa jalgpalliklubile Manchester United, nii et ka mina hakkasin Manchester Unitedile kaasa elama. Maav?istlusi vaadates tundus, nagu k?ik muu oleks kadunud, nagu oleks meie elust kadunud k?ik probleemid ja raskused, t?htsust omas sel hetkel vaid televiisoriekraanil toimuv. Ja kui Norra kaotas m?ne suure v?imaluse, v?is Vana vanduda ja karjuda. „V?i nii,” ?tles Vanake. „Nii hull see n??d ka ei ole.” Aga Vana ei kuulnud. Ta oli ammu oma kuuldeaparaadi televiisoriga ?hendanud. 1 Norras 1993–1997 jooksnud populaarne situatsioonikom??dia sari. – Tlk. [ ? ] 3 ?HEL P?EVAL KUULSIN MA j?lle lugu ?ystein Bogfjellmost. Ta olevat ?hel vahetunnil teinud kooli?uel tuhat k?hulihaseharjutust ja teised ?pilased olid tema ?mber seisnud ja pealt vaadanud. Ma ei saanud sellest m?ttest lahti. Kuidas j?uda samale tasemele kellegagi, kes teeb kooli?uel tuhat k?hulihast? Sellest ajast peale olid mul s??mepiinad iga kasutamata j?etud sekundi p?rast. ?htuti lamasin voodis ja m?tlesin v?istlustele: mida olin valesti teinud ja milles pidin paremaks saama. Kui sa oled nii noor, siis ei ole m?tet t?iskasvanutelt kriitikat oodata. K?ik on seda meelt, et osav?tt on olulisem kui v?it, et sport peab pakkuma r??mu, et see ?hendab noori ja annab neile positiivseid ja tervislikke elamusi. Aga minu jaoks ei olnud see m?ng. Ja kui ma lamasin voodis ja juurdlesin oma v?istluste ?le, siis ei olnud mul vaja kellegi teise kriitikat. Ma olin oma j?upingutusi anal??sides kindel. Aga ?ksk?ik kui palju ma ka ei anal??sinud ja kui k?vasti ma ka ei tahtnud, see ei aidanud. Ma kaotasin edasi. Arvan, et umbes sel ajal hakkasid mul tekkima sundm?tted. Kruusatee, mis laskus talu juurest alla fjordi poole, oli umbes poolteist kilomeetrit pikk. See oli j?rsk ja lookles allapoole, sinna, kus koolibuss peatus ja mind peale v?ttis. Igal hommikul l?ksin m?est alla, ja kui koolibuss mind p?rastl?unal j?lle maha pani, pidin ?les minema. Minu jaoks oli see treening. Nii hakkasin seda iga p?ev joostes tegema. Iga saja meetri j?rel oli tee ??rde maha pandud ?ks lumetokk. Mul tekkis selline tunne, et ma pean jooksma hinge kinni hoides kaks lumetoki vahet, siis lubasin endale ?he tokivahe hingata, et j?rgmised kaks vahet j?lle hinge kinni hoida. Kakssada meetrit hingamata, sada meetrit hingates, kakssada meetrit hingamata. Niimoodi tegin. Minestamise ??rele, aga ma lihtsalt pidin seda tegema. See oli nagu kinnisidee. Ma pidin Bogfjellmo k?tte saama. Aga ma ei r??kinud sellest kunagi kellelegi. Koolis tekkis mul uus harjumus. Iga p?ev t?stsin k?tt ja palusin luba minna tualetti. Niipea kui ma klassiruumist v?lja sain, jooksin m??da koridori ujulani. Teadsin, et seal on ?ks v?ike lukustamata ruum. L?ksin sinna sisse ja tegin kaksk?mmend k?tek?verdust. Seej?rel tegin veel kaksk?mmend, siis veel kaksk?mmend, ja siis jooksin tagasi klassi. Teadsin, et j?rgmistel v?istlustel kaotan ma niikuinii. Aga ma ei m?elnud j?rgmisele n?dalavahetusele. Ega ka ?lej?rgmisele n?dalavahetusele. Ma m?tlesin isegi sellest hooajast kaugemale. Ja j?rgmisest hooajast kaugemale. Kui ma niimoodi j?tkan, m?tlesin ma, mis siis saab? Mis saab kuue aasta p?rast? Ma olin ?heksa-aastane. 4 KOGU SELLE HOOAJA sain ma p?he. Siis tuli aga kevad ja talu ?mber l?ks k?ik roheliseks, mesilased hakkasid sumisema ja lehmad lasti karjamaale s??ma. Ma treenisin iga p?ev. M?ngisin jalgpalli, s?itsin rullsuuskadega, jooksin m?gedes v?i tegin intervalltreeninguid. P?rast koolitunde tegin laudas t??d ja seej?rel l?ksin ?ue palli taguma. M?ngisin, nagu oleks k?imas m?ni Norra jaoks t?htis mat? v?i et ma olen Meistrite liiga finaalis. Esindasin nii Manchester Unitedit kui ka vastasmeeskonda, m?ngisin k?ikide m?ngijate eest ja samal ajal kommenteerisin mat?i. Ma ei olnud enam Mosvikis, vaid Inglismaal Old Traffordi jalgpallistaadionil ja mat?i tulemus otsustati viimastel sekunditel. Niipea kui mu vennad olid saanud piisavalt suureks, hakkasid ka nemad sporti tegema. Ma ei tea, kas nende jaoks oli v?istlemine nii oluline kui minu jaoks, aga neil ei olnud ka v?ga valikut. Mida iganes me ette v?tsime, me tegime sellest v?istluse. Kui n?gime telekast j??hoki MM-i, tegime elutuppa hokiplatsi, leidsime ?he v?ikese palli ja k??gist riistad, mida kasutasime hokikeppidena. See l?ks ikka p?ris p??raseks. Isa pidi k?ikide nende juttide p?rast, mis me sinna tegime, hiljem p?randat lihvima. Meid oli kolm poissi ja me k?ik tegelesime paljude erinevate spordialadega. Meil pidid olema murdmaa- ja h?ppesuusad, igale alale vastavad riided, kepid, saapad ja jalgpallijalatsid. Siis ei m?elnud ma kunagi selle peale, aga ema ja isa pidid ilmselt kulutama suure osa teenitud rahast meie varustuse peale. Meil ei olnud k?ll kunagi parimaid v?i uusimaid asju, sest alati osteti k?ik allahindlustelt, aga sel polnud t?htsust. Sel ajal ei hoolinud keegi meist sellest, missugune oli meie varustus. T?htis oli, et see oli olemas. Kui ma olin ?heteistk?mnene, olime puhkusel Rootsis Siljani j?rve ??res asuvas R?ttvikis. Ma kuulsin ?hest triatloniv?istlusest ja panin end kirja. Seal olid ujumine, rattas?it ja jooksmine. Stardis olid vaid t?iskasvanud ja ma m?letan, et k?igil olid maanteerattad. Mul oli ainult minu hall maastikuratas ja m?letan, et isa aitas seda eelmisel ?htul ?litada. Ma ei hoolinud sellest, et teistel olid paremad rattad, ma tahtsin lihtsalt osaleda. Ma j?in teistest muidugi kaugele maha, aga sellest polnud midagi. Ma armastasin v?istlemist sellest hoolimata. ?kskord olin spordilaagris ja kohtasin seal kahev?istlejat B?rd J?rgen Eldenit. Ta ?tles, et kui ma tahan saada suusah?ppajaks, pean batuudil palju treenima. M?ned n?dalad hiljem leidis isa p?llumeeste ajalehest Bondebladet kuulutuse, kus keegi soovis m??a JumpKingi. Selle suurus oli neli korda neli meetrit ja kogu suve v?is ?ues kuulda batuudivedrude kriuksuvat h??lt. Kolm korda n?dalas treenisin koos suusaklubiga Inder?yal. See asus kodust kahek?mne kilomeetri kaugusel. Ma s?itsin sinna tavaliselt rullsuuskadega, tegin seal paaritunnise treeningu ja s?itsin siis rullsuuskadega j?lle koju tagasi. Nii see oli. Treenisin kogu aeg. Mu peas kummitas vaid soov Bogfjellmot algaval hooajal v?ita. Nii ma siis treenisin. Kuni saabus s?gis, tuul l?ks k?lmemaks, maapind k?vemaks ja ma hakkasin kibelema. L?henes uus hooaeg, ma tundsin end tugevana ja sain endale lubada raskemaid treeninguid. Sel hooajal pidin neile n?itama. Kes tahtis sel ajal midagi saavutada, see s?ltus suuresti vanemate toest. M?letan, et osal isadel olid v?istlustel kaasas suusapukid, mis nad auto ette ?les panid. M?nel olid isegi v?ikesed telgid kaasas. Ka minu isa oli otsustanud ?ppida suuski m??rima. Alguses tegi ta seda keldris, aga kuna ta tassis alati endaga m??rdepuru elutuppa kaasa, saatis ema ta lauta. Seet?ttu haisesid nii mu suusad kui suusakott lauda j?rgi. Mu isa ja mina olimegi nagu kaks laudap?kapikku, kes v?istlustele ilmusid. Ma arvan, et ?ystein Bogfjellmol oli vanem vend, kes oli ka suusatanud ja kellelt ta oli p?rinud kogu oma varustuse. Tal oli igatahes korralik suusapark. Mul oli ?ks paar. Madshuse laste kombisuusad. Ma arvan, et ma peaaegu ei m?elnudki tol ajal sellele, igatahes oli see k?ige v?iksem probleem, palju hullem oli asjaolu, et Bogfjellmo oli endiselt minust kolm korda suurem. Aga ma olin tugev. Ma olin kogu kevade, suve ja s?gise k?vasti treeninud. Ja ma olin h?sti s??nud. Ma olin valmis. Igal n?dalavahetusel uued v?istlused. Mina ja isa oma rohelises Toyotas. Ja iga kord seesama. Uued kaotused. Koduteel autos vaikus. Uus n?dalavahetus, uued kilomeetrid, uued kaotused. 24. koht. 17. koht. 10. koht. 13. koht. Mul ei olnud v?himatki v?imalust. ?ystein Bogfjellmo oli v?itmatu. Ta v?itis k?iki. Ma m?letan, kuidas k?ik vanemad temast r??kisid, et ta on tehniliselt veatu suusataja ja paljude meelest oli ta suurim suusatalent, keda nad ?le aastate n?inud on. Tema v?imetel polnud piire. ?hel selle kevade suusav?istlusel m?rkasin teiste seas esimest korda seda t?drukut. Tal olid heledad juuksed ja k?ige laiem naeratus, mida ma eales n?inud olen. Ta oli minust m?ned aastad noorem, aga temas oli enesekindlust ja ta n?is olevat julge. Heledajuukseline t?tarlaps oli elav ja innukas. Ta oli k?ike seda, mida mina ei olnud. „Kes see on?” k?sisin ma ?helt poisilt. „Ta on Steinkjerist,” vastas ta. „Tema nimi on Rachel.” 5 MEIE TALU ASUS FRAMVERRANIS, aga l?him k?la oli Mosvik. Mosvik oli Norra v?iksuselt neljas k?la ja minu lapsep?lves oli seal 960 elanikku. Mulle tundus, et k?ik r??kisid pidevalt, et kui saaks ehitada silla, siis oleks k?las varsti ?le tuhande elaniku. Silla ehitamisest oli juttu olnud juba alates 1960. aastatest. Sellest pidi tulema Norra suurim rippsild. R??giti, et niipea kui sild valmis saab ja me ei ole enam laevaliiklusest s?ltuvad, hakkab rahvas Mosviki kolima. V?hemalt nelik?mmend inimest, nii et eesm?rk tuhat oli k?eulatuses. Silla olemasolu korral oleks saanud s?ita Levangerisse umbes neljak?mne minutiga. Lennujaama oleks v?inud veidi julgemalt gaasi andes j?uda tunni ja kahek?mnega. Kui sild aastal 1991 avati, tuli kuningas koos kuningannaga kohale ja l?ikas lindi l?bi. Mosviki jaoks oli sild k?ll hea, aga kuna vanad harjumused olid nii sisse juurdunud, ?letas rahvas endiselt fjordi peamiselt praamiga. Ja hoolimata sellest, et Norra pikim rippsild oli valmis ehitatud, ei hakanud siiski rahvast Mosviki voolama. Vastupidi, see tegi lihtsamaks sealt jalgalaskmise. Nii et kui mina suureks sain, ei olnud meid enam 960, vaid 820. Meie k?las armastasid k?ik sporti, v?lja arvatud m?ni erand. Sport oli meil peaaegu nagu religioon. Ja k?ik p?sis vabatahtlikul panustamisel. Meil oli ?ystein Rognli, kes ajas talv l?bi mootorsaaniga suusaradu lahti. Meil oli Svein Nyborg, kes oli P?hja-Tr?ndelagi p?hendunuim jalgpallitreener. Ja siis oli meil Svein Sm?li. Tema ise spordiga ei tegelnud, aga alati kui kuskil m?nda spordi?ritust korraldati, tuli ta kohale isetehtud apelsinikahuriga, millest ta paar seeriat tulistas. Ja siis oli meil preester Ottar Strand. Palju aastaid hiljem, p?rast minu auto?nnetust, mis juhtus enne Faluni MM-i, pidas ta jumalateenistusel kantslist minu eest eestpalve. Paraku ei v?tnud just k?ik seda r??muga vastu, isegi mitte sellises spordilembeses k?las nagu Mosvik. ?veitsi alpik?las Santa Maria Val M?stairis, kust on p?rit minu konkurent Dario Cologna, ripub k?lla sisses?idul suur silt „Tere tulemast Dario Cologna kodupaika”. Isegi ?ks sealsetest t?navatest kannab nime Via Dario Cologna. Seda Mosvikis ei juhtu. M?ned aastad tagasi sai ?ks Tr?ndelagi kunstnik ?lesande maalida motiivi, mis oleks t??piline P?hja-Tr?ndelagile. Tema soov oli maalida mind. Maal pidi oksjonil m??dama ning saadud summa pidi minema heategevuseks. M?ne aja p?rast ostis selle kohalik hoiupank. Pank ise ei olnud aga selle hoidmisest huvitatud ja pakkus seda annetusena kohalikule k?laseltsile, et k?ik saaksid seda nautida. Maali ei tahetud aga ka mitte sinna. L?puks j?udis see Steinkjeri maavalitsuse seinale. Minu lapsep?lves ei olnud suusasport Mosvikis ?ldse populaarne. T?siseid suusatajaid v?is leida alles mitme p?lvkonna tagant. Metsameestel oli k?ll vana traditsioon suusatada, aga suusaspordist oli asi kaugel. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jonas-forsang/minu-lugu-petter-northug/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.