Annie Thorne'i kadumine

Annie Thorne'i kadumine C. J. Tudor Menuka p?neviku „Kriidimees” autori uus ?udusromaan, mis paneb taas kord k?lmajudinad m??da selgroogu jooksma.?hel ??l l?ks Annie kaduma. Haihtus omaenda voodist. Toimusid otsingud, tehti ?leskutseid. K?ik uskusid k?ige hullemat. Ja siis imev?el tuli ta nelik?mmend kaheksa tundi hiljem tagasi. Aga ta ei suutnud v?i ei tahtnud r??kida, mis temaga oli juhtunud.Mu ?ega juhtus midagi. Ma ei oska selgitada, mis just. Tean lihtsalt, et kui ta tagasi tuli, ei olnud ta endine. Ta ei olnud minu Annie.Ma ei tahtnud seda tunnistada, isegi mitte endale, et m?nikord tundsin ma enda v?ikese ?e ees surmahirmu. Originaali tiitel: C. J. Tudor The Taking of Annie Thorne Michael Joseph an imprint of Penguin Books 2019 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Kaer Copyright © C. J. Tudor, 2019 © T?lge eesti keelde. J?ri Kolk, 2019 ISBN 978-9985-3-4587-0 ISBN 978-9985-3-4694-5 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Kirjanikud on nagu piltm?istatused. Me vajame kannatlikkust, p?sivust ja aeg-ajalt kedagi, kes t?kid kokku korjaks. See raamat on p?hendatud Neilile, kes mu kokku pani. Proloog Juba enne majja sisenemist teab Gary, et asi on hull. Seda on tunda kleepuvmagusast l?hnast, mis avatud uksest v?lja hoovab; k?rbestest, kes sumisevad kleepuvas, kuumas koridoris ja, kui see k?ik ei reeda veel ?hem?tteliselt, et selles majas on midagi valesti, valesti k?ige halvemal v?imalikul moel, siis kinnitab seda vaikus. Sisses?iduteel seisab kena valge Fiat, eesukse k?rvale on toetatud jalgratas, kummikud kohe ukse juures jalast l?katud. Perekonna kodu. Ja isegi kui perekonna kodu on t?hi, on selles elu kaja. Sellel ei tohiks lasuda raske, halvaendeline, l?mmatav vaikus nagu siin. Siiski h??ab ta uuesti. „Halloo! On siin keegi?” Cheryl t?stab k?e ja koputab j?rsult vastu avatud ust. Kui nad saabusid, oli see kinni, aga mitte lukus. J?llegi, see on valesti. Arnhill v?ib k?ll olla v?ike alev, aga uksi siin ikkagi lukustatakse. „Politsei!” h??ab Cheryl. Mitte midagi. Ei ?htki vaikset sammu, kriuksu ega sosinat. Gary ohkab m?istes, et tal on ebausklik t?rksus siseneda. Mitte ainult surma m?rkja leha p?rast. On veel midagi. Midagi ?rgset, mis n?ib teda ?hutavat ?mber p??rduma ja otsekohe lahkuma. „Seeru?” Cheryl vaatab tema poole ?les, ?ks pliiatspeenike kulm k?sivalt kergitatud. Gary vaatab oma saja kuuek?mne viie sentimeetrist, vaevu ?le neljak?mne viie kilo kaaluvat paarilist. Ise paark?mmend sentimeetrit pikem ja pea saja kahek?mne kilone, paistab Gary nagu Baloo Cheryli kui hapra Bambi k?rval. V?hemalt v?limuselt. Isiksuseomaduste poolest piisab, kui mainida, et Gary nutab Disney filme vaadates. Ta noogutab naisele napilt ja s?ngelt ning nad sisenevad majja. V?nge, tugev laguneva inimese hais on kohutav. Gary neelatab, p??ab hingata suu kaudu, soovib kogu hingest, et keegi teine – ?ksk?ik kes teine – oleks vastanud sellele v?ljakutsele. Cheryli n?ole ilmub t?lgastunud ilme ja ta katab k?ega nina. V?ikeste majade planeering on ?ldiselt ?sna ?hetaoline. V?ike esik. Trepp vasakut k?tt. Elutuba paremal ja tagaossa paigutatud tibatilluke k??k. Gary p??rdub elutoa poole. L?kkab ukse lahti. Gary on varemgi surnukehasid n?inud. Last, kelle alla ajanud juht on p?genenud. Teismelist, kes on l?mastatud traktori all. Need olid kohutavad, jah. P?ris kindlasti tarbetud. Aga see. See on hull, m?tleb ta j?lle. T?esti hull. „Persse,” sosistab Cheryl ja Gary ei oleks osanud seda paremini s?nastada. K?ik on edasi antud selle ?he vandes?naga. Persse. Kulunud nahkdiivanil keset tuba, n?gu lameekraan-televiisori poole, on kokku vajunud naine. Televiisori ekraanis on m?rad nagu ?mblikuv?rk, millel ronivad laisalt k?mned rammusad porik?rbsed. ?lej??nud sumisevad naise ?mber. Surnukeha ?mber, parandab Gary ennast. Enam pole tegemist inimesega. Lihtsalt laip. Lihtsalt j?rjekordne juhtum. V?ta ennast kokku. Vaatamata k?dunemisest tingitud pundumisele saab ta aru, et elavana oli naine ilmselt sale, laiguline ja roheliste veresoonte mustriga kaetud nahk oli olnud hele. Ta on h?sti riides. Ruuduline pluus, liibuvad teksad ja nahksaapad. Oli raske ?elda, kui vana ta on, peamiselt selle p?rast, et suurem osa tema pealaest oli puudu. Noh, mitte p?riselt puudu. Gary n?eb, et selle kamakaid on kleepunud seina, raamaturiiuli ja diivanipatjade k?lge. Pole suurt kahtlust, kes p??stikule vajutas. Naise s?les vedeleb jahip?ss, turses s?rmed selle ?mber punnis. Kiiresti hindab Gary, mis siin ilmselt juhtus. P?ssitoru oli torgatud suhu, naine vajutas p??stikut, kuuli v?ljumishaav on veidi vasakul, seal on k?ige hullemad vigastused ja see on loogiline, kuna p?ss on paremas k?es. Gary ei tea kohtuekspertiisist suurt midagi, ta on ainult seersant, aga ta vaatab palju „CSI”-d. Lagunemine on ilmselt toimunud ?sna kiiresti. V?ikeses majas on palav, tegelikult l?mmatav. V?ljas on sooja umbes kaksk?mmend viis kraadi, aknad on kinni ja ehkki kardinad on ees, on sees ilmselt ?le kolmek?mne. Gary tunneb juba, kuidas higi m??da selga alla tilgub ja kaenlaalused niiskeks muudab. Cheryl, kes ei l?he kunagi n?rvi, kuivatab laupa ja n?ib ennast halvasti tundvat. „Pask. Milline j?lkus,” ?tleb ta ja tema h??les on v?simus, mida Gary kuuleb v?ga harva. Ta vahib diivanil vedelevat laipa, raputab pead ja vaatab siis kiiresti ?lej??nud ruumis ringi, huuled pruntis ja ilme s?nge. Gary teab, mida ta m?tleb. Kena maja. Kena auto. Kenad riided. Aga ei v?i iial p?riselt teada. Sa ei tea kunagi p?riselt, mis toimub inimese sees. Lisaks nahast diivanile on m??bliesemetest toas veel ainult raske tammepuidust raamaturiiul, v?ike diivanilaud ja televiisor. Gary vaatab j?lle ringi, nuputab, miks on ekraanis pragu ja miks ekraanil ronimine k?rbestele nii suurt huvi pakub. Ta astub paar sammu edasi, tema jalgade all krudisevad klaasikillud ja ta kummardub. L?hemale j?udnuna m?rkab ta p?hjust. M?ranenud klaas on kaetud tumeda tardunud verega. Suurem osa on m??da ekraani alla n?rgunud, maas on p?randalaudadel laiali voolanud kleepuv loik, kuhu sisse astumisest, nagu ta aru saab, on ta napilt p??senud. Cheryl astub l?hemale ja peatub tema k?rval. „Mis see on? Veri?” Gary m?tleb jalgrattale. Kummikutele. Vaikusele. „Me peame kogu maja ?le vaatama,” ?tleb ta. Cheryl vaatab talle mureliku pilguga otsa ja noogutab. Astmed on j?rsud, kriuksuvad ja nendel on veel tumedat verd. ?lal avaneb kitsas koridor kahte magamistuppa ja tibatillukesse vannituppa. Kui ?ldse v?imalik, on kuumus koridoris veel intensiivsem, hais veel vastikum. Gary viipab Cherylile, et too l?heks ja vaataks vannituppa. Hetkeks arvab ta, et Cheryl hakkab vastu vaidlema. On ilmselge, et l?hn p?rineb ?hest magamistoast, aga kordki laseb naine tal ?lemust m?ngida ja k?nnib ettevaatlikult ?le koridori. Suus kibe metallimaitse, p?rnitseb Gary esimese magamistoa ust ja l?kkab selle siis aeglaselt lahti. See on naise tuba. Puhas, korras ja t?hi. ?hes nurgas garderoob, akna l?hedal kummut, suurel voodil laitmatu kreemjas voodikate. Laual voodi k?rval on lamp ja lihtsas puitraamis foto. Ta l?heb sinna ja v?tab pildi k?tte. Noor poiss, k?mne v?i ?heteistk?mne aastane, v?ike ja kiitsakas, hambaid paljastava naeratuse ja sassis heledate juustega. Oh Jumal, tabab ta enda palvetamast. Palun, Jumal, ei. S?da veel raskem, l?heb ta tagasi koridori ja leiab sealt kahvatu ja pingul Cheryli. „Vannitoas pole midagi,” ?tleb Cheryl ja mees teab, et ta m?tleb sama. Ainult ?ks tuba on j??nud. Ainult ?ks uks, mille tagant nad leiavad peaauhinna. Gary ajab vihase liigutusega k?rbse minema ja, kui hais teda juba ei l?mmataks, hingaks ta enda rahustamiseks s?gavalt sisse. Ta sirutab hoopis k?e uksenupule ja l?kkab ukse lahti. Cheryl on liiga sitke, et oksele hakata, aga Gary kuuleb, et ta ??gib. Tema enda k?hus keerab ?kitselt v?ga k?vasti, aga ta suudab iivelduse tagasi t?rjuda. Ta eksis, kui arvas, et see on hull. See on kuradi ?udusunen?gu. Poiss lamab voodil, seljas liiga suur T-s?rk, jalas lotendavad l?hikesed p?ksid ja valged spordisokid. Sokkide elastne ?lemine serv soonib jalgade pundunud lihasse. Gary m?rkab paratamatult, et sokid on erevalged. Pimestavvalged. Esimest-korda-jalas valged. Nagu valgendi reklaam. V?i v?ib-olla need lihtsalt tunduvad sellised, sest k?ik muu on punane. Tumepunane. Liiga suurel T-s?rgil on punased viirud, punane on m??ritud ?le patjade ja linade. Ja seal, kus peaks olema poisi n?gu, on ainult suur puderjas punane mass, milles pole v?imalik eraldada n?ojooni, see on t?is toimekaid musti putukaid, k?rbseid ja p?rnikaid, need vingerdavad purunenud ihus sisse ja v?lja. Uuesti kerkib tema vaimusilma ette m?ranenud teleekraan ja vereloik p?randal ja korraga m?istab ta toimunut. Poisi pead taoti ikka ja j?lle vastu televiisorit ja peksti siis vastu p?randat kuni teda pole v?imalik ?ra tunda, kuni tal ei ole enam n?gu. Ja v?ib-olla see oligi asja m?te, oletab ta ja kergitab siis pilgu j?rjekordse punasele. K?ige ilmsemale punasele. Punasele, millest on v?imatu m??da vaadata. Poisi surnukeha kohale seinale on kritseldatud suurte t?htedega: POLE MINU POEG 1. ?ra kunagi mine tagasi. N?nda sulle alati ?eldakse. K?ik on vahepeal muutunud. Asjad ei ole nii, nagu sina m?letad. Saa minevikust ?le. Loomulikult, seda viimast on lihtsam ?elda kui teha. Minevikul on kombeks uuesti ?les kerkida. Nagu halval karril. Ma ei taha tagasi minna. T?esti. Mu soovinimekirjas on sellest k?rgemal paljud asjad, n?iteks see, kui rotid mu elusast peast nahka pistaksid v?i rivitants. Nii kangesti ei taha ma uuesti n?ha seda sitaauku, kus ma ?les kasvasin. Aga m?nikord pole midagi peale vale valiku. Sellep?rast s?idan m??da looklevat maanteed l?bi Nottinghamshire’i p?hjaosa maapiirkondade, kell on hommikul vaevalt seitse. Ma ei ole seda maanteed ammu n?inud. Kui sellele m?tlema hakata, siis ei ole ma ammu n?inud, et kell oleks seitse hommikul. Tee on t?hi. Minust s?idab m??da ainult paar autot, ?ks neist laseb signaali (kahtlemata osutab juht sellele, et ma takistan tema lewishamiltonilikku edenemist mistahes n?rusele t??kohale, kuhu ta lihtsalt peab paar minutit varem j?udma). Kui ?iglane olla, siis ma s?idan aeglaselt. Nina vastu tuuleklaasi, k?ed pigistavad rooli, s?rmenukid valged ja teravad – aeglaselt. Mulle ei meeldi autot juhtida. P??an seda v?imalusel v?ltida. K?in jala v?i s?idan bussiga v?i teen pikemaid reise rongiga. Kahjuks ei j?? Arnhill ?hegi bussi marsruudile ja l?him raudteejaam on kahek?mne kilomeetri kaugusel. Ainus tegelik v?imalus on auto. J?llegi: m?nikord ei ole valikut. N?itan suunda ja lahkun maanteelt trobikonnale veel kitsamatele, reetlikumatele kohalikele teedele. Kummalgi pool laiutavad v?sinud pruunid ja m??rdunud rohelised p?llud, arukaskede v?psiku vahel nuhutavad poollagunenud roostes laineplekist h?ttidest ?hku sead. Sherwoodi mets, v?i mis sellest j?rele on j??nud. T?nap?eval on teil Robin Hoodi ja V?ikese Johni leidmiseks lootust veel ainult halvasti maalitud siltidelt allak?inud k?rtside uste kohal. Mehed k?rtsides on tavaliselt enam kui vahvad ja r??vivad sinult ainult su hambad – kui sa neile vale pilguga otsa vaatad. See ei ole tingimata s?nge p?hjaosa. Nottinghamshire ei ole tegelikult kuigi kaugel p?hjas – v?lja arvatud juhul, kui sa pole kunagi lahkunud M25 p?rgulikust embusest – aga see on kuidagi v?rvitu, lame, selles puudub eluj?ud, mida v?iks maapiirkonnast oodata. Nagu oleksid kaevandused, mis siin kunagi nii valdavad olid, sellel paigal kuidagi elu seest v?lja kaapinud. L?puks, t?kk aega p?rast seda, kui n?gin viimati midagi tsivilisatsiooniga sarnanevat v?i v?hemalt McDonaldsit, m??dun vasakule j??vast k?verast ja p?evin?inud sildist: ARNHILL TERVITAB TEID. Selle alla oli mingi s?nakas v?ike sitapea lisanud: ET TEILE TAHA KEERATA. Arnhill ei ole s?bralik alev. See on kibestunud, pahatahtlik ja hapu. See hoiab omaette ja vaatleb k?lalisi umbusklikult. See on samal ajal nii stoiline ja j?rjekindel kui ka v?sinud. See on sedasorti alev, mis sind saabumisel kurjalt p?rnitseb ja s?litab vastikust tundes, kui sa lahkud. Kui mitte arvestada paari talumaja ja vanemaid kivimaju alevi servas, ei ole Arnhill ei omap?rane ega maaliline. Ehkki kaevandus suleti l?plikult peaaegu kolmk?mmend aastat tagasi, kulgeb selle p?rand endiselt l?bi alevi nagu maagisoon jookseb l?bi maa. Pole ?lgkatuseid ega r??stas rippuvaid lillekorvikesi. Majade ees ripub ainult pesu ja aeg-ajalt m?ni St. George’i lipp. ?hetaolised n?gistest tellistest ridaelamud l?sutavad peat?nava ??res koos ?he n?ruse k?rtsiga: Running Fox. K?rtse oli kaks veel – Arnhill Arms ja Bull – aga need panid uksed ammu kinni. Vanasti (minu ajal), pigistas Foxi peremees – Mustlane – silma kinni, kui m?ned vanemad poisid seal j?id. M?letan ikka veel, kuidas oksendasin r?pases peldikus v?lja kolm pinti Snakebite’i ja mulle tundus, et ka suurema osa oma soolikatest, ning n?gin l?petades, et ta oli mopi ja pangega ootel. Wandering Dragon selle k?rval, kust saab kaasa osta kala ja friikaid, on sarnasel kombel j??nud puutumata progressist, uuest v?rvikihist v?i – olen valmis kihla vedama – uuest men??st. Mu t?iuslikus m?lupildis on ?ks l?nk: v?ike nurgapood, kust tavatsesime osta kotiga odavaid maiustusi, ?mmargusi grillv?ileibu ja Whami batoone, on kadunud. Selle kohal on Sainsbury keti kauplus. Mulle paistab, et isegi Arnhill ei ole progressimarsi suhtes t?iesti immuunne. Kui seda mitte arvestada, leiavad kinnitust mu k?ige hullemad hirmud. Midagi ei ole muutunud. Koht on kahjuks t?pselt selline, millisena ma seda m?letan. S?idan m??da peat?navat edasi, m??dun n?rusest laste m?nguv?ljakust ja alevi pisikesest haljasalast. Selle keskel seisab kaevuri kuju. M?lestusm?rk kaevandust??tajatele, kes said 1949. aastal surma Arnhilli s?ekaevanduse katastroofis. Olles m??dunud alevi silmatorkavamatest paikadest ja s?itnud ?les v?ikesest k?nkast, n?en kooli v?ravaid. Arnhilli Akadeemia – nagu seda n??d nimetatakse. Hooned on saanud uue fassaadi, vananev Inglise keele plokk, mille otsast ?ks laps kunagi p?ris ?levalt alla kukkus, on maha t?mmatud, ja selle asemel on uus, pinkidega plats. Sitajunni v?ib katta s?ravate litritega, aga sitajunniks j??b see siiski. K?ll mina juba tean. Keeran maja taha personali parkimisplatsile ja ronin oma p?evin?inud vanast Golfist v?lja. Parkimisplatsil on veel kaks autot – punane Corsa ja vana Saab. Koolid on suvevaheajal harva t?hjad. ?petajad peavad ?ppekavad valmis kirjutama, korrastama klasside infotahvlid, ?le vaatama sekkumisprogrammid. Ja m?nikord osalema t??intervjuudel. Lukustan auto ja, p??des mitte longata, hakkan minema valvelauda. Mu jalg valutab t?na. Osalt autos?idu p?rast, osalt siin olemise pinge t?ttu. M?ned inimesed saavad migreenihoogusid; mina saan selle vaste oma haiges jalas. Peaksin t?esti keppi kasutama. Aga ma vihkan seda. See tekitab minus tunde, nagu oleksin ma sant. Inimesed vaatavad mind haletsusega. Ma vihkan, kui mind haletsetakse. Haletsus tuleks hoida nendele, kes seda v??rivad. Veidi n?gu krimpsutades k?nnin trepist ?les peaukseni. L?ikiv plakat trepi kohal teatab: „Hea, parem, k?ige parem. ?ra iial anna j?rel’! Kuni sinu heast saab parem, paremast saab k?ige parem.” Inspireeriv kraam. Aga ma ei saa midagi parata, et m?tlen Homer Simpsoni alternatiivsele variandile: „Lapsed, te p??dsite k?igest v?est ja kukkusite haledalt l?bi. Saite selgeks, et ei tasu proovidagi.” Vajutan fonoluku nuppu ukse k?rval. Valjuh??ldi ragiseb ja kummardun r??kimiseks l?hemale. „Tulin kohtuma h?rra Price’iga.” Veel ?ks ragin, raadioh?ire l?bitungiv vingumine ja siis uks sumiseb. L?kkan selle k?rva h??rudes lahti ja astun sisse. Esimese asjana l??b mulle vastu l?hn. Igal koolil on oma erip?rane l?hn. Moodsates koolides koosneb see desinfitseerimisvahendite ja ekraanipuhastaja l?hnast. ?ppemaksuga koolides on see kriidi, puitp?randate ja raha l?hn. Arhhilli Akadeemia l?hnab liisunud burgerite, ummistunud tualettide ja hormoonide j?rele. „Tere!” Valvelaua klaasi taga t?stab pilgu rangeilmeline l?hikeste hallide juuste ja prillidega naine. Preili Grayson? Kindlasti mitte. Ta peaks kindla peale juba pensionil olema? Siis ma m?rkan seda. Esilekerkiv pruun s?nnim?rk tema l?ual, endiselt v?rsuvad sellest samasugused j?igad mustad karvad. Jeesus. See on t?esti tema. See t?hendab, et k?igi nende aastate eest, kui ma arvasin, et ta on kuradima dinosauruste ajastust, oli ta ainult – kui palju? – nelik?mmend? Sama vana kui mina praegu. „Ma tulin kohtuma h?rra Price’iga,” kordan ma. „Mina olen Joe ... h?rra Thorne.” Ootan ?ratundmisv?lgatust. Ei midagi. Aga see oli ammu ja ta on n?inud sellest uksest k?imas paljusid ?pilasi. Ma ei ole seesama liiga suures koolivormis k?hn lapsuke, kes vudiks valvelauast l?bi kangesti lootes, et ei kuule, kuidas ta su nime haugatab ja kooli n?uetele mittevastavate ketside v?i p?kstest v?ljas oleva s?rgi eest sulle peapesu teeb. Preili Grayson ei olnud l?binisti halb. N?gin tema v?ikeses kabinetis tihti m?nda n?rgemat, h?belikumat last. Kui kooli ?de ei olnud kohal, pani ta kriimustatud p?lvedele plaastreid, laskis neil seal redutada ja mahla juua, kuni nad ootasid kohtumist ?petajaga v?i aitasid nad teda dokumentidega, mida iganes, et pakkuda v?ikest puhkust m?nguv?ljaku piinadest. V?ike pelgupaik. Kartsin teda sellegipoolest nagu tuld. Kardan ikka veel, saan ma aru. Ta ohkab – viisil, mis suudab edasi anda, et ma raiskan tema, enda ja kooli aega – ning sirutab k?e telefoni j?rele. Imestan, miks ta t?na siin on. Ta ei ole ?ks ?petajatest. Ehkki, mingil moel see ei ?llata mind. Lapsena ei suutnud ma kuidagi kujutleda preili Graysonit koolist v?ljaspool. Ta oli osa ehitisest. K?ikjalviibiv. „H?rra Price?” haugatab ta. „Minu juures on h?rra Thorne, kes tuli teiega kohtuma. H?sti. Olgu. Kena.” Ta paneb toru tagasi hargile. „Ta tuleb kohe.” „Suurep?rane. Ait?h.” Minust rohkem v?lja tegemata p??rdub ta tagasi arvuti poole. Ei paku ta teed ega kohvi. Ja just praegu n?uab iga viimne mu rakk karjudes kofeiini. K?kitan plasttoolil, p??an mitte n?ha v?lja nagu pahateole sattunud ?pilane, kes ootab koolidirektorit. Mu p?lv tuksleb. Surun k?ed selle peal kokku, liigest vargsi s?rmedega masseerides. N?en aknast paari ilma koolivormita last kooli v?ravate juures j?ndamas. Nad kulistavad Red Bulli ja naeravad millegi ?le nende nutitelefonides. Minust uhkab ?le d?j? vu. Olen taas viieteistk?mneaastane, tolgendan samade v?ravate juures, kulistan pudelist Panda Colat ja ... mille kohale me enne nutitelefone itsitama kummardusime? K?llap m?ne Smash Hits’i eksemplari v?i varastatud pornoajakirja kohale. P??ran pilgu k?rvale ja vahin oma saapaid. Nahk on veidi kulunud. Oleksin pidanud neid viksima. Ma t?esti vajan kohvi. Annan peaaegu alla ja k?sin endale seda kuramuse jooki, kui kuulen kingade kriuksumist l?ikima l??dud linoleumil ja suure koridori kahepoolsed uksed lendavad lahti. „Joseph Thorne?” T?usen. Harry Price on t?pselt niisugune, nagu ma arvasin ta olevat ja v?hem. K?hn, kurnatud v?ljan?gemisega mees viiek?mnendate eluaastate keskel, seljas vormitu ?likond, jalas nahast sussid. Tema juuksed on h?redad ja hallid, kammitud ?le pea n?o kohal, mis n?eb v?lja, nagu oleks see pidevas kohutavalt halbade uudiste saabumise ootuses. Nagu halva habemeajamisvedeliku l?hn, ?mbritseb teda vaevatud alistumuse ilme. Ta naeratab. K?veralt, hambad nikotiiniplekilised. See meenutab mulle, et ma ei ole Manchesterist lahkumisest saadik ?htegi suitsu teinud. See, kombineerituna ihaga kohvi j?rele, tekitab minus tahtmise hambaid kiristada, kuni need lagunevad. Sirutan hoopis k?e ja suudan vastuseks n?ole manada midagi, mille loodan olevat meeldiva naeratuse. „Meeldiv kohtuda.” N?en, et ta hindab mind kiiresti. Olen temast v?hemalt viis sentimeetrit pikem. Habe on korralikult aetud. Korralik ?likond, uuena oli see kallis. Tumedad juuksed, ehkki viimasel ajal on neisse segunenud ?ha rohkem halli. Tumedad silmad, millesse on segunenud rohkem verd. Mulle on ?eldud, et mul on aus n?gu. See n?itab kenasti, kui v?he inimesed taipavad. Ta haarab mu k?e ja surub seda k?vasti. „Mu kabinet j??b siiapoole.” Kohendan ?lal kotti, p??an kehva jala korralikult k?ndima sundida ja j?rgnen Harryle tema kabinetti. Minu etteaste. „Nii, teie soovituskiri eelmiselt direktorilt on hiilgav.” Peabki olema. Kirjutasin selle ise. „T?nan teid.” „Tegelikult paistab k?ik v?ga muljetavaldav.” ?ks minu erilisi oskusi on paska ajada. „Aga ...” Palun v?ga, k?es. „Sellest, kui te viimati t??l k?isite, on p?ris palju aega m??das – ?le aasta.” Sirutan k?e lahja piimakohvi j?rele, mille preili Grayson viimaks minu ette lauale lajatas. V?tan lonksukese ja p??an mitte n?gusid teha. „Jah, teate, see oli teadlik otsus. Otsustasin, et tahan vaheaastat. Ma olen viisteist aastat ?petaja olnud. Oli paras aeg ennast laadida. M?elda tulevikule. Otsustada, mida ma j?rgmiseks teha tahan.” „Ja kui tohib k?sida, mida te oma vaheaastal tegite? Teie CV on pisut ?hmane.” „Andsin eratunde. Tegin vabatahtlikku t??d. ?petasin m?nda aega v?lismaal.” „T?esti? Kus kandis?” „Botswanas.” Botswanas? Kust kuradi kohast see tuli? Ma ei usu, et ma selle paiga kuramuse kaardilt ?leski leiaksin. „See on v?ga kiiduv??rne.” Ja nutikas. „See polnud l?binisti omakasup??dmatu. Ilm on parem.” Me m?lemad naerame. „Ja n??d tahate uuesti t?iskohaga ?petama hakata?” „Jah, ma olen valmis oma karj??ri j?rgmiseks etapiks.” „Nii, minu j?rgmine k?simus on – miks te tahate t??tada siin, Arnhilli Akadeemias? L?htudes teie CV-st, oleksin ma arvanud, et te saate koolide vahel valida?” L?htudes mu CV-st, peaks mul ilmselt olema Nobeli rahupreemia. „Noh,” ?tlen ma, „ma olen kohalik. Ma kasvasin ?les Arnhillis. Usun, et ma tahaksin kogukonnale midagi vastu anda.” Paistab, et ta tunneb ennast ebamugavalt, sobrab laual olevates paberites. „Kas te olete kursis asjaoludega, mille t?ttu see t??koht vabanes?” „Ma lugesin uudist.” „Ja mis tundeid see teis ?ratab?” „See on traagiline. Kohutav. Aga ?ks trag??dia ei peaks m??ratlema tervet kooli.” „Mul on hea meel, et te nii ?tlete.” Mul on hea meel, et ma nii harjutasin. „Ehkki,” lisan ma, „ma m?istan, et te k?ik olete ilmselt endiselt endast v?ga v?ljas.” „Proua Morton oli populaarne ?petaja.” „Kindlasti.” „Ja Ben, noh, ta oli paljut?otav ?pilane.” Tunnen, et mu kurk t?mbub kokku, ainult veidike. Ma olen enda kalestamise h?sti ?ra ?ppinud. Aga hetkeks tungib see minuni. Elu t?is lubadust. Aga enamat ei ole elu kunagi. Lubadus. Mitte garantii. Meile meeldib uskuda, et meie jaoks on koht tulevikus valmis seatud, aga meil on ainult broneering. Elu v?ib iga hetk t?histada, ilma etteteatamiseta, tagasimakseta, s?ltumata sellest, kui kaugele sa oma reisil j?udsid. Isegi kui sul on vaevu aega olnud, et vaadet silmitseda. Nagu Benil. Nagu mu ?el. Saan aru, et Harry r??gib ikka veel. „Arusaadavalt on tegemist tundliku olukorraga. On esitatud k?simusi. Kuidas on v?imalik, et kool ei m?rganud, et ?ks meie ?petajatest oli vaimselt tasakaalutu? Kas ?pilased v?isid olla ohus?” „Saan aru.” Saan aru, et Harry on mures pigem oma positsiooni ja kooli kui vaese surnud Benjamin Mortoni p?rast, kelle n?o peksis sisse see ?ks inimene maailmas, kes oleks pidanud teda igal juhul kaitsma. „Tahan ?elda seda, et ma pean kaaluma v?ga hoolikalt, keda ma sellele t??kohale valin. Vanemad peavad meid usaldama.” „Absoluutselt. Ja ma m?istan t?iesti, kui teil on parem kandidaat ...” „Ma ei ?elnud seda.” T?esti ei ?elnud. Ma olen selles kuradima kindel. Ja ma olen hea ?petaja (enamasti). T?tt-?elda on Arnhilli Akadeemia sitaauk. Mahaj??nud. Madalalt hinnatud. Ta teab seda. Mina tean seda. Saada siia t??le korralik ?petaja, on raskem kui leida karu, kes ei situ metsa – eriti arvestades praeguseid „asjaolusid”. Otsustan peale k?ia. „Ma loodan, et te ei ole vastu, kui ma r??gin ausalt?” Seda on alati hea ?elda, kui sul pole v?himatki kavatsust aus olla. „Ma tean, et Arnhilli Akadeemial on probleeme. Sellep?rast ma siin t??tada tahangi. Ma ei otsi lihtsat t??d. Ma otsin v?ljakutset. Ma tean neid lapsi, sest ma olin ?ks nende hulgast. Ma tunnen kogukonda. Ma tean t?pselt, kelle ja millega mul on tegemist. See ei aja mind segadusse. K?llap te leiate tegelikult, et mind ajavad segadusse v?ga v?hesed asjad.” Ma n?en, et ta on mul peos. Ma olen intervjuudel hea. Ma tean, mida inimesed kuulda tahavad. K?ige olulisem: ma tean, kui nad on meeleheitel. Harry n?jatub tooli seljatoele. „Noh, minu meelest ei ole rohkem midagi k?sida.” „H?sti. Kena, oli meeldiv kohtuda ...” „Oh, tegelikult, ?ks asi siiski.” Oh, sa kuradi ... Ta naeratab. „Millal te alustada saate?” 1 Kokteil, milles on pooleks hele ?lu ja siider ning lisaks t?rts mustikasiirupit. [ ? ] 2. Kolm n?dalat hiljem Majas on k?lm. Sedasorti k?lm, mida v?ib tunda hoones, mis on kinni pandud, kus pole m?nda aega elatud. Sedasorti k?lm, mis tungib su kontidesse ega lahku isegi siis, kui k?tte p?hja keerad. Siin ka haiseb. Kasutamata seismise, odava v?rvi ja niiskuse j?rele. Fotod veebis ei n?idanud seda ?iges valguses. Need j?tsid mulje kulunud elegantsist. Kummastavast mahaj?etusest. Tegelikkus on pigem kurb ja lagunev. Mitte, et saaksin endale pirtsutamist lubada. Ma pean kusagil elama ja isegi sellises peldikus nagu Arnhill on see maja ainus, mille eest ma maksta jaksan. Muidugi, see pole ainus p?hjus, miks ma selle valisin. „Kas k?ik on korras?” P??rdun peadligi silutud juustega noore mehe poole, kes ootab ukseavas. Mike Belling, Belling & Co ??riagentuurist. Pole kohalik. Liiga h?sti riides ja hea v?ljendusviisiga. Ma n?en, et ta kibeleb tagasi oma kesklinna kontorisse, p?hkima lehmasitta oma l?ikivatelt mustadelt rasketelt kingadelt. „See pole p?ris see, mida ma ootasin.” Tema naeratus vajub ?ra. „Noh, nagu me kinnisvara kirjelduses v?idame, see on traditsiooniline maja, mugavusi eriti ei ole, ja see on m?nda aega t?hjana seisnud ...” „Paistab nii,” ?tlen ma kahtlevalt. „Te ?tlesite, et boiler on k??gis? Ma arvan, et ma peaksin maja soojaks k?tma. T?nan, et te mu sisse lasksite.” Ta passib ikka veel kohmetult uksel. „Ainult ?ks asi veel, h?rra Thorne ...” „Jah?” „Ettemaksu t?ekk?” „Mis sellega on?” „Olen kindel, et see on lihtsalt eksitus, aga ... me pole seda veel saanud.” „T?esti?” Ma raputan pead. „Postiteenistus k?ib j?rjest alla, mis?” „Noh, see pole probleem. Kui te saaksite lihtsalt ...” „Loomulikult.” Torkan k?e taskusse ja t?mban t?ekiraamatu v?lja. Mike Belling ulatab mulle pastaka. Toetun kulunud diivani k?etoele ja kritseldan t?eki valmis. Rebin selle raamatust ja ulatan talle. Ta naeratab. Siis vaatab ta t?ekki ja naeratus kustub. „See on viiesajale naelale. Ettemaks, pluss esimese kuu ??r, on tuhat.” „?ige. Aga n??d olen ma t?epoolest seda maja n?inud.” Vaatan ringi ja teen grimassi. „Oleme ausad, see on peldik. See on k?lm, see on niiske, see haiseb. Te peaksite olema ?nnelikud, kui saate siia kellegi skvottima. Teil polnud isegi viisakust siia kohale tulla ja enne minu saabumist k?te sisse l?litada.” „Ma kardan, et see pole t?esti vastuv?etav.” „Otsige endale siis uus ??rnik.” Blufile vastati blufiga. N?en, et ta k?hkleb. ?ra kunagi n?rkust v?lja n?ita. „V?i v?ib-olla te ei saa seda teha? V?ib-olla ei taha keegi seda maja ??rida selle p?rast, mis siin juhtus? Te teate, see pisike m?rvenesetapp, mida teil mainida ei ?nnestunud.” Tema n?gu t?mbub pingule, nagu oleks keegi just tema taguotsa kuuma ora torganud. Ta neelatab. „Seadus ei kohusta meid ??rnikke informeerima ...” „Ei, aga k?lbelisuse seisukohast v?iks see kena olla?” Naeratan meeldivalt. „Seda k?ike arvestades arvan ma, et ettemaksu m?rkimisv??rne alandamine on v?him, mida te pakkuda saate.” Ta surub l?uad kokku. Tema parema silma juures hakkab t?mblema v?ike lihas. Ta tahaks mulle ebaviisakalt vastata, v?ib-olla mind koguni l??a. Aga ta ei saa, sest siis j??ks ta ilma oma t??st, mis toob aastas sisse kaksk?mmend tonni pluss komisjonitasu, ja kuidas saaks ta sel juhul maksta k?igi nende kenade ?likondade ja l?ikivate mustade kingade eest? Ta voldib t?eki kokku ja torkab selle kausta vahele. „Loomulikult. Pole probleemi.” Lahtipakkimisele ei kulu kaua. Ma ei ole ?ks nendest inimestest, kes asju nende kogumise p?rast kokku kuhjab. Ma ei ole kunagi m?istnud kaunistusi ja fotod on t?iesti m?istetavad, kui sul on pere ja lapsed, aga mul pole kumbagi. Kannan riideid, kuni need ?ra kuluvad ja asendan need siis t?pselt samasugustega. Sellest reeglist on, m?istagi, erandeid. Kaks asja, v?tan need oma kohvrist v?lja viimastena. ?ks on pakk v?ga kulunud m?ngukaarte. Libistan need endale taskusse. M?ned kaardim?ngijad kannavad kaasas ?nnetoovaid talismane. Ma ei uskunud kunagi ?nne, kuni hakkasin kaotama. Siis s??distasin ma viltu vedamist, kingi, mida ma kandsin, kuradi t?htede seisu. K?ike, ainult mitte ennast. Kaardid on mu ?raspidine talisman – p?siv meeldetuletus, kui hullusti ma k?ik n?ssu keerasin. Teine ese on kopsakam, m?ssitud ajalehte. T?stan ta v?lja, asetan voodile nii ?rnalt, nagu oleks tegemist p?ris lapsega, ja m?ssin ta siis ettevaatlikult lahti. V?ikesed t?ntsakad jalad on p?sti, tillukesed k?ed on surutud vastu k?lgi, l?ikivad blondid kokkukleepunud lokid on lehvikukujuliselt laiali. T?hjad sinised silmad vahivad ?les mulle otsa. V?i v?hemalt ?ks vahib. Teine keerleb silmakoopas, vahib veidra nurga all k?rvale, nagu oleks sellele midagi huvitavamat silma j??nud ja see poleks vaevunud oma kaaslast teavitama. V?tan Annie nuku ja panen ta istuma kummutile, kust ta saab mind oma k??rdpilguga p?evad ja ??d otsa j?llitada. * Veedan ?lej??nud p?rastl?una ja ?htu askeldades, p??des sooja saada. Mu jalg vaevab mind, kui ma liiga kaua paigal istun. Maja jahedus ja niiskus ei tule kasuks. N?ib, et radiaatorid ei t??ta liiga h?sti – ilmselt on kuskil s?steemis ?hku. Elutoas on halgudega k?etav kamin, aga maja ja v?ljas asuvat v?ikest kuuri l?bi otsides ei leia ma ?htki halgu ega tulehakatist. Samas tuleb ?hest kapist lagedale vana elektriradiaator. L?litan selle sisse, ribidel on kr?bekuiv paks tolmukiht ja ?hk t?itub k?rbel?hnaga. Siiski peaks see piisavalt sooja andma, kui see mind just enne elektril??giga ei tapa. Hoolimata maja kergest lagunemisest saan ma aru, et kunagi oli see ilmselt m?nus kodu perekonnale. Vannituba ja k??k on kulunud, aga puhtad. Tagaaed ulatub kaugele ja on jalgpallis?bralik, seda piirab avatud maastik. Kena, mugav, turvaline koht, kus poiss v?iks ?les kasvada. Ainult et ?les ta ei kasvanudki. Ma ei usu vaimudesse. Mu vanaema armastas mulle korrata: „Kullake, mitte surnuid ei ole sul vaja karta. Karta tuleb elavaid.” Tal oli peaaegu ?igus. Aga ma usun, et on v?imalik siiski tunda halbade asjade kaja. Need j?tavad meie tegelikkusele oma j?lje nagu jalaj?lje betooni. See, mis selle j?lje j?ttis, on ammu kadunud, aga m?rki, mille see j?ttis, ei saa kunagi kustutada. V?ib-olla sellep?rast ei olegi ma veel poisi tuppa l?inud. Ma v?in ennast majas elades h?sti tunda, aga maja ei pea tingimata h?sti m?juma. Kuidas see saakski? Selle seinte vahel on juhtunud midagi kohutavat ja hooned m?letavad. Ma ei ole toidu j?rel k?inud, aga ma ei ole n?ljane. Kui kellaosuti libiseb ?le seitsme, avan pudeli viskit ja kallan endale neljakordse koguse. Ma ei saa kasutada oma s?learvutit, sest ei ole veel tegelenud interneti?henduse saamisega. Praegu ei ole suurt muud teha, kui istuda ja kohaneda uue ?mbrusega, p??da eirata valu jalas ja n?rka, tuttavlikku kihelust k?hus. V?tan kaardipaki v?lja ja panen selle diivanilauale, aga ei ava seda. See pakk ei ole selle jaoks. Kuulan hoopis telefonist natuke muusikat ja loen seni k?vasti ?les haibitud p?nevikku, mille l?pu ma olen juba ?ra arvanud. Seisan siis tagaukse juures ja suitsetan ?lekasvanud aeda vahtides ?he sigareti. Taevas on tumedam kui auk p?rgu p?hjas, mitte ainsamgi t?ht ei puuri mustast l?bi. Olin unustanud, milline on pimedus maal. Liiga kaua linnas elanud. Linnas ei l?he kunagi korralikult pimedaks, samuti ei j?? nii vaikseks. Ainsad helid on mu enda v?ljahingamine ja sigaretifiltri kr?bin. Juurdlen j?lle, t?esti, miks ma tagasi tulin. Jah, Arnhill on eraldatud, poolunustatud punkt kaardil. Aga v?lismaal oleks turvalisem olnud. Tuhanded miilid minu, mu v?lgade ja inimeste vahel, kes ei suhtu kaotusteritta leebelt. Juhul, kui sa ei suuda maksta. Ma oleksin v?inud nime muuta, v?ib-olla leida t?? baarmenina mingis saras kuskil rannal. Limpsinud p?ikeseloojangu ajal margariitasid. Aga ma valisin selle paiga. V?i siis valis see paik minu. Ma ei usu tegelikult saatusesse. Aga ma usun, et teatud asjad on meie geenidesse sisse ehitatud. Me oleme programmeeritud k?ituma ja reageerima kindlal viisil ning see kujundab meie elusid. Oleme v?imetud seda muutma, t?pselt nagu me ei suuda muuta oma silmade v?rvi v?i kalduvust p?ikese k?es tedret?piliseks minna. V?i ehk on see lihtsalt jama ja mugav vabandus mille abil v?ltida vastutust oma tegude eest. Tegelikult oleksin ma nagunii ?hel p?eval tagasi tulnud. See e-kiri muutis lihtsalt otsuse h?lpsamaks. See saabus mu kirjakasti peaaegu kahe kuu eest. ?llatav, t?esti, et seda ei suunatud otse r?mpsposti hulka. Saatja: [email protected] Teema: Annie Oleksin selle peaaegu otsekohe kustutanud. Ma polnud saatjast kunagi midagi kuulnud. See oli ilmselt mingi troll, keegi, kes viskas haige vembu. On teemasid, mida ei tohiks uuesti avada. Nende avamisest ei saa ealeski midagi head tulla. Ainus m?istlik teguviis oli s?num kustutada, t?hjendada pr?gikast ja unustada, et ma seda kunagi n?gin. Nii otsustanud, kl?psasin ma kirja lahti. Ma tean, mis su ?ega juhtus. See juhtub j?lle. 3. Vanematel ei tohiks olla lemmiklast. J?rjekordne lollus, mida r??gitakse. Loomulikult on vanematel lemmikud. Selline on inimloomus. See ulatub otse tagasi aega, mil k?ik su j?reltulijad ellu ei j??nud. Sa soosisid tugevamat tibu. Pole mingit m?tet kiinduda sellesse, kes ei pruugi hakkama saada. Ja, oleme ausad, m?nda last on lihtsalt kergem armastada. Annie oli meie vanemate lemmik. See oli m?istetav. Ta s?ndis, kui mina olin seitsmeaastane. Minu armsa v?ikelapse periood oli j??nud ammu selja taha. Olin kasvanud t?siseks, k?hnaks v?ikeseks poisiks, kelle p?lved olid kogu aeg korpas ja l?hikesed p?ksid r?pased. Ma ei olnud enam armas. Ma isegi ei teinud seda tasa, nautides jalgpalli togimist pargis v?i isaga Foresti m?ngu vaatamas k?ies. J?in pigem tuppa ja lugesin koomikseid v?i m?ngisin arvutim?nge. See valmistas mu isale pettumust ja pahandas mu ema. „Kobi v?lja ja hinga veidi kuramuse v?rsket ?hku,” urises ema mu peale. Juba seitsmeaastasena leidsin, et v?rske ?hk on ?lehinnatud, aga ma alistusin t?rksalt ja asi l?ppes v?ltimatult pikali- v?i millegi sisse kukkumisega, r?pasena koju saabumise ja sellega, et mu peale karjuti j?lle. Pole ime, et mu vanemad ihkasid veel ?ht last: v?ikest armsat t?drukut, kelle nad saaksid roosasse ja pitsidesse riietada ja teda nunnutada, ilma et ta kulmu kortsutaks ja minema rabeleda p??aks. Ma ei saanud toona aru, et mu vanemad olid juba m?nda aega p??dnud teist last saada. V?ikest venda v?i ?de mulle. Nagu see oleks mingi eriline kink v?i teene, mille nad mulle osutavad. Ma ei olnud kuigi kindel, et mul on venda v?i ?de vaja. Mu vanematel olin juba mina. Veel ?ks laps tundus, minu arvates, ?lem??rane ahnitsemine. J?in k?hklevaks ka p?rast Annie s?ndi. Veider krimpsus roosa k?mp, tema n?gu oli igapidi kokku pressitud ja tulnukalik. Ta paistis ainult magavat, sittuvat v?i nutvat. Tema kile kisa ei lasknud mul ??siti magada, vahtisin lakke soovides, et mu vanemad oleksid ostnud mulle koera v?i kasv?i kuldkala. Esimesed paar kuud p?sisin apaatiaseisundis, mu v?ike ?de ei olnud mulle eriti kallis ega ka vastumeelne. Kui ta mulle koogas v?i pigistas mu s?rme, kuni tundus, et see hakkab siniseks t?mbuma, ei liigutanud see mind – isegi kui ema kudrutas ?ndsalt ja kriiskas isale, et „too see kuradi fotokas, Sean.” Kui Annie mulle j?rele roomas v?i minu asju k?ppis, k?ndisin ma kiiremini v?i napsasin oma asjad tagasi. Ma ei olnud ebas?bralik, lihtsalt huvitu. Ma ei olnud teda palunud ja seega ei n?inud p?hjust talle t?helepanu p??rata. See oli nii, kuni ta sai umbes aastaseks. Vahetult enne esimest s?nnip?eva hakkas ta k?ndima ja lalisema midagi, mis k?lasid peaaegu s?nade moodi. Korraga tundus ta pigem v?ike inimene, mitte laps. Huvitavam. Isegi l?bupakkuv oma v??rap?raselt k?lava mula ja k?ikuva vanamehek?nnakuga. Ma hakkasin temaga natuke m?ngima ja r??kima. Kui ta hakkas mind matkima, tundsin, et mu rinnas paisus veider tunne. Kui ta mind j?llitas ja vadistas: „Joe-ee, Joe-ee,” l?ks mul sees soojaks. Ta hakkas mulle igale poole j?rgnema, tegema j?rele k?ike, mida mina tegin; naerma mu l?ustade peale, kuulama pingsalt, kui jutustasin talle asju, mida ta kuidagi m?ista ei v?inud. Kui ta nuttis, piisas ?hest minu puudutusest ja ta j?ttis j?rele, nii aldis oma suurele vennale r??mu tegema, et k?ik tema muud mured olid hetkega unustatud. Mind ei olnud kunagi varem sel moel armastatud. Seda ei olnud teinud isegi mu ema ja isa. Nad armastasid mind, loomulikult. Aga nad ei vaadanud mind samasuguse varjamatu imetlusega nagu mu v?ike ?de. Keegi ei vaadanud. Ma olin rohkem harjunud, et mind vaadatakse haletsusega v?i p?rnitsedes. Ma ei olnud v?ike poiss, kellel oli palju s?pru. Ma ei olnud p?riselt h?belik. ?ks mu algkooli?petaja ?tles mu vanematele, et ma olen „eemalehoidev”. Ma oletan, et ma pidasin teisi v?ikesi poisse nende igavate tegevustega nagu puude otsa ronimine ja kaklemine, pisut igavateks ja rumalateks. Pealegi, ma olin omaette hoides t?iuslikult ?nnelik. Kuni tuli Annie. Oma ?e kolmandaks s?nnip?evaks panin taskuraha k?rvale ja ostsin talle nuku. See ei olnud kallis nukk, selline, mille v?iks osta m?nguasjapoest, selline, mis h??litseb ja pissib ennast t?is. Mu isa oleks selle kohta ?elnud teiste pealt „maha viksitud”. See oli tegelikult ?sna inetu ja hirmus, selle sinised silmad vaatasid ?ksiti ja kalgilt ja huuled olid kummaliselt pruntis. Aga Annie armastas seda nukku. Ta vedas selle endaga igale poole kaasa ja ?iutas selle igal ?htul magama. Mingil p?hjusel (ilmselt nime valesti kuulmise t?ttu) kutsus ta seda Abbie-Eyes’iks. Selleks ajaks kui Annie sai viieaastaseks, oli Abbie-Eyes paigutatud Annie toas riiulile ja tema koha olid h?ivanud Barbie ja My Little Pony. Aga kui ema juhtus pakkuma, et viib Abbie-Eyesi vanakraamiturule, napsas Annie ta hirmunult karjatades tagasi ja hoidis nukku nii k?vasti, et mind ?llatas, et need sinised plastmassist silmad koobastest v?lja ei plopsatanud. Suuremaks saades j?ime Anniega l?hedasteks. Me lugesime koos, m?ngisime kaarte v?i arvutim?nge mu kasutatuna ostetud Sega Megadrive’il. Vihmastel p?hap?eva p?rastl?unatel, kui isa oli k?rtsis ja ema ametis triikimisega, ?hk t?is j?ika soojust ja pesupehmendi l?hna, t?mbasime ennast kott-toolil kerra ja vaatasime koos vanu videosid – „E.T. – s?ber kaugelt”, „Tondip??djad” ja „Indiana Jones kadunud laeka j?lil”; m?nikord m?nda uuemat, t?iskasvanulikumat, mida Annie ilmselt ei oleks pidanud vaatama nagu „Terminaator 2” v?i „T?ielik m?luvahetus”. Isal oli semu, kes tegi piraatkoopiaid ja m??s neid viiek?mne penni eest. Pilt oli veidi udune ja m?nikord ei saanud n?itlejate jutust aru, aga isale meeldis ?elda, et „kerjused ei saa pirtsutada” ja „kingitud hobuse suhu ei vaadata”. Ma teadsin, et emal ja isal ei olnud palju raha. Isa t??tas kaevanduses, aga – ehkki meie kaevandust ei pandud kohe kinni – p?rast streiki tuli ta sealt ?ra. Ta ei r??kinud sellest kunagi, aga ma teadsin, et halb tunne, pinged ja t?lid – kolleeg kolleegi vastu, naaber naabri vastu – oli olnud tema jaoks liig. Olin ?sna noor, kui see juhtus, aga ma m?letan, kuidas ema h??rus meie eesukselt maha s?na „STREIGIMURDJA”. ?kskord viskas keegi meile telliskivi aknasse, kui me kodus olime ja televiisorit vaatasime. J?rgmisel ?htul l?ks isa m?ne oma semuga v?lja. Kui ta tagasi tuli, oli tal huul l?hki ja ta n?gi t?iesti r?situd v?lja. „Sellega on n??d korras,” ?tles ta emale karmi ja t?sise tooniga, mida ma kunagi varem kuulnud ei olnud. Isa muutus p?rast streiki. Ta oli alati olnud minu silmis t?eline hiiglane, turske ja pikk, paksude, tumedate lokkis juustega. P?rastpoole paistis ta kokku kuivavat, k?hnemaks j??vat, k?hmu vajuvat. Kui ta naeratas – ta tegi seda napimalt ja harvem –, l?ikusid kortsud s?gavamale tema silmanurkadesse. Tema oimukohtadesse hakkas tekkima halli. Ta otsustas kaevandusest lahkuda ja hakata bussijuhiks. Ma ei usu, et tema uus t?? talle tegelikult meeldis. Ta sai sealt piisavalt viisakat palka, aga mitte nii palju, kui ta oli all kaevanduses teeninud. Nad vaidlesid emaga rohkem, tavaliselt selle ?le, kui palju ema raha kulutas v?i kuidas isa ei saanud aru, kui palju maksab kasvava perekonna toitmine ja riietamine. Siis l?ks isa ?ra k?rtsi. Ta j?i alati alevi ?hes kindlas k?rtsis. Samas, kus j?id teised kaevurid, kes olid t??le l?inud. Arnhill Armsis. Kaevurid, kes olid t??riistad nurka visanud, j?id Bullis. Running Fox oli ainus paik, mis kujutas endast teatud m??ral neutraalset pinda. Seal ei joonud ?kski kaevur. Aga ma teadsin, et m?ned suuremad poisid tegid seda, kindlad oma veendumuses, et ei komista oma isa ega vanaisa otsa. Mu vanemad ei olnud halvad vanemad. Nad armastasid meid nii palju, kui suutsid. Kui nad vaidlesid ja neil ei olnud meie jaoks alati aega, ei olnud see sellep?rast, et nad poleks hoolinud, vaid lihtsalt sellep?rast, et nad t??tasid palju, neil oli v?he raha ja nad olid tihti v?sinud. Loomulikult oli meil televiisor ja kassettmakk ja arvuti, aga siiski, tahtmata m?juda nagu Hovise reklaam, suure osa ajast l?bustasime me ennast ise – ma m?ngisin Anniega t?naval kulli ja me tagusime jalkat, me joonistasime kriidiga k?nniteele pilte v?i m?ngisime kaarte, et m??da saata vihmaseid p?rastl?unaid. Ma ei t?rkunud kunagi oma v?ikest ?de l?bustamast. Nautisin temaga koos olemist. Kui ilm oli ilus (v?i v?hemalt ei ladistanud vihma), ei k?helnud ema k?ssitamast mind ja Anniet laup?eva hommikul kodust v?lja, kaasas natuke taskuraha, et saaksime midagi n?ksimist osta, ja ta ei oodanud meid tagasi enne teeaega. Enamasti oli see hea. Meil oli vabadus. Meil oli meie kujutlusv?ime. Ja mul oli tema, temal mina. Asjad muutusid, kui minust sai hilisteismeline. Avastasin, et kuulun uue pundi „semude” hulka. Stephen Hurst ja tema kamp. Karm j?uk nolke, kellega minusugusel kohmetul ja kohanematul polnud asja s?brustada. V?ib-olla t?lgendas Hurst minu k?rvalseisja staatust valesti, pidas seda sitkuseks. V?ib-olla n?gi ta lihtsalt j?mpsikat, kellega tal on lihtne manipuleerida. Mis see p?hjus ka ei olnud, ma olin lollilt t?nulik, et tema kampa kuulusin. Mu eraklikkus ei olnud mulle kunagi varem muret teinud. Aga omavanuste heakskiit v?ib m?juda joovastavalt teismelisele, keda pole kunagi peole kutsutud. Me tolgendasime ringi ja tegime tavalisi asju, mida teismeliste poiste kambad teevad: vandusime, suitsetasime ja j?ime. Tegime m?nguv?ljakule graffiteid ja ajasime kiiged ?le v?lli pusasse. Pildusime munadega nende ?petajate maju, kes meile ei meeldinud, ja l?ikasime puruks nende ?petajate autode rehve, keda me t?esti vihkasime. Ja me kiusasime teisi. Me piinasime lapsi, kes olid meist n?rgemad. Lapsi, kes olid, p??dsin seda endale mitte tunnistada, t?pselt minusugused. Korraga ei olnud oma kaheksa-aastase ?ega koos olemine lahe. See on surmlikult piinlik. Kui Annie tahtis minuga koos poodi tulla, leiutasin ma vabandusi v?i kadusin, enne kui ta mu minekut n?gi. Kui olin koos oma uue kambaga, p??rdusin eemale, kui ta lehvitas. P??dsin mitte m?rgata haavunud pilku tema silmades v?i seda, kuidas ta n?ost ?ra vajus. Kodus pingutasin topelt, et seda talle heastada. Ta teadis, et ma pingutasin ?le. Lapsed ei ole lollid. Aga ta laskis mul seda teha. Ja see tegi mu enesetunde hullemaks. N?me on see, et tagantj?rele m?eldes, olin ma Annie seltsis alati ?nnelikum kui kellegi teisega. P??da k?va mehena k?ituda ei ole sama, mis olla k?va mees. Tahaksin, et saaksin seda ?elda viieteistk?mne-aastasele minule, lisaks perset?iele teistele asjadele: t?drukud ei taha tegelikult vaikseid t??pe; j??kuubikuga oma k?rva tuimaks muutmine, et sellesse auk teha, ei aita; ja Thunderbird ei ole vein, samuti ei k?lba seda juua enne pulma minekut. Suuremalt jaolt tahan, et saaksin oma ?ele ?elda, et ma teda armastasin. Rohkem kui midagi muud. Ta oli mu parim s?ber, inimene, kelle seltsis ma v?isin olla p?riselt mina ise ja ainus, kes v?is mu nii naerma ajada, et ma hakkasin nutma. Aga ma ei saa seda teha. Sest kui mu ?de oli kaheksa-aastane, l?ks ta kaduma. Sel ajal arvasin ma, et see oli k?ige hullem asi, mis v?ib ?ldse juhtuda. Ja siis tuli ta tagasi. 4. Valmistun esimeseks p?evaks Arnhilli Akadeemias oma tavalisel moel: joon eelmisel ?htul liiga palju, ?rkan hilja, nean ?ratuskella ja liipan siis t?rksalt ja haavunult ?le koridori vannituppa. Keeran vanni kohal oleva du?i t?iesti lahti – see kutsub esile mannetu veenirina – ronin sisse, lasen endale paar sooja juga peale ning rabelen siis j?lle v?lja, h??run ennast r?tikuga kuivaks ja t?mban puhtad riided selga. Valin musta s?rgi, tumesinised teksad ja vanad kulunud Converse ketsid. Esimese p?eva korralikkuse ja tantsukingade kandmise vahel on vahe. N?me lause, tean. See j?i mulle k?lge Brendanilt, mu vanalt korterikaaslaselt. Brendan on iirlane. See t?hendab, et tal on l?putu hulk ?tlusi iga v?imaliku olukorra kohta. Suuremal osal neist pole ?le?ldse mingit m?tet, aga sellest olen ma alati aru saanud. K?igil on paar tantsukingi. Need, mille nad t?mbavad jalga, kui tahavad ennast mugavalt ja sundimatult tunda. M?nel p?eval vajad neid rohkem kui m?nel teisel. T?mban kammiga l?bi juuste ja j?tan need kuivama ning suundun allkorrusele musta kohvi ja sigareti j?rele. Suitsetan selle avatud tagaukse juures passides. V?ljas on ainult tiba k?lmem kui toas. Taevas on k?va kamakas halli betooni ja h?re, tige uduvihm s?lgab mulle n?kku. Kui p?ikesel on k?bar peas, siis on see kindla peale vihmak?bar. * J?uan kooli v?ravateni vahetult enne, kui kell saab kolmveerand ?heksa, koos esimeste kohale tilkuvate ?pilastega: t?drukute kolmik, nad n?pivad oma nutitelefone ja heidavad karmilt sirgeks t?mmatud juukseid n?o eest; punt poisse, kes n?givad ja t?uklevad naljatlevalt, kuid see v?ib silmapilgu jooksul muutuda t?eliseks kakluseks. Paar emolapsukest raskete tukkadega, mille alt saab v?imupositsioonil olijaid p?rnitseda. Ja siis need, kes saabuvad ?ksi. Need, kes k?nnivad, pilk maas ja pea ?lgade vahel. Hukkam?istetute aeglane, rabe k?nnak – kiusatavad. Valin v?lja ?he t?druku: l?hike, punaste kr?sus juustega, vinniline nahk ja kehvasti istuv koolivorm. Ta meenutab mulle ?ht ?pilast mu enda koolip?evilt, Ruth Moore’i. Ta kehal?hna oli alati veidi tunda ja keegi ei tahtnud kunagi klassis tema k?rvale istuda. Teistel lastel oli kombeks tema kohta v?rsse treida: „Ruth Moore, v?ike vanamoor, toit on prii, n?uab juurde hoor.” „Moore’i Ruth, kole kerjusmutt, ikka lakub sitast peldikut.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/c-j-tudor/annie-thorne-i-kadumine/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.