?ks v?ike valge tuvi

?ks v?ike valge tuvi Lille Roomets Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud enese?letused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine... Ja r??kimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema m?istatuslik hukkumine sunnib t?druku tegutsema. ?ksi. Sest ta ei tea, keda usaldada v?i kes valetab ja varjab. Abi on aga l?hemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele t?nulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli. Lille Roometsa deb??tromaan „?ks v?ike valge tuvi“ v?itis kirjastuse T?nap?ev 2018. aasta noorteromaanide v?istlusel esikoha. Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud Margot Visnap Kujundanud Liis Karu © Lille Roomets © kirjastus T?nap?ev, 2019 ISBN 978-9949-85-451-6 ISBN 978-9949-85-566-7 (epub) www.tnp.ee Tr?kitud AS Pakett tr?kikojas 1. Neljap?ev, 2. november 2017, kell 18.30 Karksi-Nuia keskv?ljak, kohvik Kaseke K?lm valge viha vahutas mu sisemuses, aga ma teadsin, et suudan seda tunnet peita nagu ma k?ike muudki endas peita oskasin. Mu h??lepaelad olid hirmust, vihast ja solvumisest kanged. Teadsin, et ma ei saaks piiksugi v?lja, kui ma ka ?ritaksin nende peale karjuda. Manasin selle asemel n?ole ilme nagu ei l?heks nad mulle ?ldse korda ja keerasin selja. Lahkusin p?stip?i ja v??rika aeglusega, silmad lakke suunatud, et pisaraid tagasi hoida ja proovisin igati j?tta muljet, et mind ei huvita, ma ei karda neid. Kuulsin selja taga irvitamist, kuid ma ei keeranud ?mber. „Don’t Look Back in Anger” kummitas peas ?he vana laulu pealkiri. Ma ei teadnud, kas olin seda kuulnud raadiost v?i oli see p?rit m?nelt vanalt CD-lt. Ma isegi ei m?letanud selle laulu viisi, aga see lause tundus m?stiliselt m?juv?imsana. V?ibolla teie ei saa aru, miks vihaga tagasi vaadata ei tohi, aga mina sain – tagasi vaatamine oleks t?hendanud enese n?rkuse v?ljan?itamist ja need, kellele selja p??rasid, oleksid aru saanud, et on sinust ?le. Nad oleksid hakanud sind piltlikult ?eldes elusalt n?lgima: iga alanduse ja solvanguga oleksid nad su kaitsvat kihti maha kraapinud kuni oleksid nende ees oma alanduses ja h?bis ihualasti olnud. Mina ei vaadanud tagasi. Iga sammu ajal lugesin m?ttes oma enesevalitsemist hoida aitavat mantrat, samas tempos ka s?gavalt sisse ja v?lja hingates: „?ks. V?ike. Valge. Tuvi. Lendas. ?le. Inglis-maa.” Iga kriim tumepruuniks v?rvitud kohvikuseintel ja iga auk helehallides p?randaplaatides oli mulle tuttav, olin neid k?ll ja k?ll lapiga puhtaks n?hkinud. Laud mu selja taga, kus see v?rdjakari istus, asus otse kohviku v?lisukse k?rval. Minu ees, teises kohviku otsas, on vasakul pool naturaalsest puidust lett, mille omanik oli kohalikul puusepal kokku lasknud klopsida, ning paremal pool k??ki viiv valge uks. P??stva k??giukseni oli v?lisuksest lugedes kaksk?mmend kuus sammu. Kaksk?mmend kuus v?ga pikka sammu: „Inglis-maa. Oli lukku. Pandud. Luku. V?ti. Katki. Murtud. Mitu. Seppa. Seda. Paran-dama. Peab. ?tled. Sina. Vana...” Kuigi ?ritasin mitte vaadata leti poole, reetmaks oma n?rkushetke, teadsin, et ma feilisin. K??giust avades tundsin, kuidas leti taga istuva kohvikuomaniku ainitine pilk p?letas mu abaluudesse k?rssavaid auke, mis kindlasti samasugust luuhaisu v?lja ajama hakkasid nagu n?ukaaegsete hambaarstide puurid isa m?lestustes. K??gis toetasin selja vastu ust, hingasin v?lja ja ?tlesin vaikselt viimase s?na: „Tatinina”. „Ah? ?tlesid midagi?” pistis kokat?di Anne pea k?lmkapi ukse tagant v?lja. Ta t?stis seal erinevaid suuri plastkarpe ringi. „Ei,” vastasin talle. „Ma oleksin v?inud vanduda, et sa midagi ?tlesid. Siin ?ksinduses v?ib ikka p?ris lolliks minna,” naeris Anne. Selline oligi minu elu. K?ik need kuusteist aastat koosnesid taolistest catwalk’idest, kus ma tuima n?gu p?he manades k?ik oma tunded alla surusin, vait olin ja tundetult edasi liikusin. Kuni m?ne p??stva nurgataguse v?i ukseni, mille taha varjudes v?isin maski eest v?tta ja raevuhoo v?i pisarad vallandada. Praegu ma aga karjuma v?i peksma hakata ei saanud. Ma ei olnud veel ?ksi, aga ma olin siiski turvalisemas kohas. Kujutasin endale ette, et olen indiaani s?dalane, kelle n?ost ei tohi ?htegi emotsiooni v?lja paista ega kurgust ?kski reetlik piuks v?lja kostuda. Vaikimine ja ?ksk?ikne n?oilme olid kilbiks nende asjade jaoks, mis mu elu p?rguks muutsid. Kuidas neid kutsutigi n??d... Ahjaa – teised inimesed! Mis siis, et ma ?ritasin mitte kuidagi silma paista ? ainu?ksi mu v?limus oli piisav, et selle kallal norida. Enda arvates olin indiaanlaslik: pikad mustad juuksed ja t?mmu nahk, mis suviti kergesti p?ikest peale v?ttis ning Nuia j?rve ??res p?evade kaupa p?evitavates kahvan?gudes kadedust tekitas. Aga teised paistsid minus rohkem Nukitsamehega sarnasust leidvat. Teate ju k?ll: „Nuki, uu!”, „Me v?tame ta kinni ja peseme puhtaks!”, „Ja sarved viilime maha!” jne. Tapvalt naljakas. Surnuks v?ib naerda lausa. Ha. Ha. Ha. Faking idioodid! Kes kurdab, et teismelisi on raske kasvatada, katsugu ise teismeline olla. Miskip?rast unustatakse see t?iskasvanuikka j?udes ?ra. Mida rasket on t?iskasvanu olemises, ah? Tee, mida tahad, mine, millal tahad ja kuhu tahad. Mitte keegi ei keela, kuhu ja millal v?id minna. Mitte keegi ei saa su rahakasutust piirata v?i m?liseda, et miks sa seda lolluste peale kulutad. Mida kuradit peaks t?hendama, et kui suureks kasvad ja ise raha teenima hakkad, siis saad aru? Millest siin aru saada on? Kas vabaduse s?non??mina kasutavad t?iskasvanud s?na eluraskus v?i? Ah? V?i k?ib mul peas kohe kl?ps kui 18 saan ja aju hakkab mingis teises infov?rgus t??tama? Vaevalt k?ll! Tundsin, kuidas linki mu selja taga alla vajutati ning astusin ukse eest ?ra. Sisse astus kohviku omanik Sass, kes ?ldiselt vaid siis k??ki tuli, kui s??a v?i kellegagi m?liseda tahtis. Tema n?o j?rgi otsustades ta k?lmkapist makrasalatit v?tma ei tulnud. K??gis kraanikausi k?rval oli rebenenud pruuni nahkkattega baaritool, ronisin sellele istuma. Lasku tulla siis! Saan ?he ?htuga k?ik sita omale kohe kaela, ehk on siis aasta l?puni j?lle mureta. Pisarad hakkasid silmanurkadest reetlikult helkima ja p?sed ?hetama. Vihkasin seda punastamist. K?ik arvasid, et ma h?benen midagi. Tegelikult oli see pigem viha p?rast. V?i teadmisest, et kohe l?heb jamaks ja ma ei suuda olukorda kontrollida. Vahel keegi peeretas klassis ja isegi kui see pauk kostis minust kaugemal, siis hakati ikka irvitama minu ?le. Et kuna mina punastan, siis j?relikult mina lasin peeru. M?nikord piisas vaid suvalisest halvast l?hnast, kui ma juba ?hetama hakkasin. Kohe hakkab keegi mind j?lle peeretamise v?i pesemata hammaste p?rast s??distama. Vihkasin oma elu ja vihkasin ennast. „Ma ei suuda enam!” kurtsin n?rdinult bossile, et ta ei arvaks, nagu oleksin teinud midagi, mida praegu h?benema pean. Sass oli keskealine, meeldivate n?ojoontega, kuid oma pealaelt pooled juuksed ning f??silise vormi kaotanud meesterahvas, kelle p?rast kohalikud vallalised daamid – ja ka mitte nii v?ga vallalised ja mitte nii v?ga daamid – kohvikut enne sulgemisaega k?lastasid ning leti ??rde bossi t?helepanu p??dvalt s?distama j?id. Kui kauaks, see polnud mind kunagi huvitanud. L?ksin t??lt otse koju niipea, kui mulle luba anti. Praegu mul see v?imalik ei olnud, t??p?eva l?puni oli veel mitu tundi. Purskasin kogu oma viha ja solvumise v?lja: „Need idioodid seal tagumises lauas arvavad vist, et omavad kogu maailma! Eriti seda kohvikut! Ja veel eriti selle ettekandjaid! Nad suhtuvad minusse nagu ma oleks mingi kuradi ori neil. Mina enam seda lauda ei teeninda, mingu nad persse!” „Kerttily, mis sa arvad, kes sulle t?na ?htul palka maksab?” k?sis boss. Mis k?simus see n??d j?rsku oli??? Kas ta kavatses mind ?ksi kohvikusse t??le j?tta ja ise ?ra minna v?i? T?na ?htul, kui oli tavalisest rohkem rahvast oodata, sest meie g?mnaasiumil oli juubel ning kooli kokkutulek korraga t?histamisel! Ma poleks tavaliselt n?dala sees t??l pidanud olemagi, ainult selle kooli kokkutuleku p?rast oligi Sass mind t??le kutsunud. Kas ta kavatses n??d t?esti mind siia ?ksi t??le j?tta v?i? „Kas sa pead ?ra minema? Mis m?ttes, kes t?na palka maksab?” uurisin ?revalt. Kui sellised tropid seal lauas istuvad, siis ma k?ll ei taha siia ?ksi teenindama j??da. Pangu juba parem kohvik kinni! „Ei, ma ei l?he kuskile! Ma lihtsalt k?sin, kust sinu arvates su palgaraha tuleb?” Pfjuuu... Hingasin kergendatult v?lja. V?hemalt ei pea ma ?ksi kohvikusse j??ma – see oli alati mu k?ige suurem hirm. „Ma arvasin, et sina kui omanik maksad siin palkasid,” pakkusin ainsa v?imaliku vastuse. „Mis see on mingi trikiga k?simus v?i? Kogu aeg oled ju sina palga v?lja maksnud. Kas t?na teeb Anne seda siis v??” Ma olin juba segaduses ning vaatasin abi otsivalt meie koka poole, kes oli vanemas keskeas ja ?mara maavanaema t??pi naisterahvas. Anne, kes parajasti n?usid pesumasinast v?lja v?ttis ja masinasoojasid ?lleklaase k?ter?tiga ?le poleeris, raputas vaikides pead. K?llap ta juba teadis, millal on aeg r??kida v?i millal on aeg vaikida. „Vale vastus!” teatas boss v?idukalt. „Need samad ?lbitsevad kliendid seal tagumises nurgalauas – nemad on need, kes sulle t?na ?htul palka maksavad! Nende taskust tuleb su palgaraha. Mina olen oma kohvikuga siin k?igest vahendaja, kes raha ?hest taskust teise t?sta aitab.” Anne avas n?udekapi ja hakkas sinna demonstratiivse kolinaga klaase sisse laduma. Teda tundus alati ?rritavat, kui keegi temast noorem j?lle targutama hakkas ja mingeid uue aja teooriaid loopis. „Kas sa arvad, et mul pole ?igus, Anne?” p??rdus boss tema poole. „Ah, Sass, mis sa targutad,” rehmas Anne k?ter?tiga. „N?ed, et t?druk on juba nutma hakkamas. Teine alles 16-aastane ja k?ib juba t??l. Pole iga laps nii tubli, et ise raha teeniks. Sa tead ju neid ?sja Tallinna kolinuid: paar kuud alles seal elanud ja ajavad ninad p?sti juba nagu oleks s?ndinud linnamehed. K?ik teised on rumalad matsid ja maakad.” Anne tuli mu juurde ning kallistas mind k?vasti: „Sa oled tubli, Kerttily! Jumal teab, et sul on praegu t??d vaja. Egas leib ise lauale tule! Eriti n??d, kui ema enam pole. Pea vastu! K?ik kliendid pole sellised. Ja sina, Sass, ?ra kiusa t?drukut rohkem!” Mul oli hea meel, et Anne mu kaitseks v?lja astus. V?hemalt keegigi hoolib minust veel. Ma ei m?letanudki, millal keegi mind viimati kallistanud oli. Vist ema matuste ajal, aga need olid poolv??raste inimeste ebameeldivad, pealesurutud kallistused, mis tekitasid ebamugavust, mitte ei lohutanud nagu Anne kallistus praegu. „Aga mul on ju ?igus!” ?igustas boss ennast. „Pidage alati meeles – mitte ?lemus ei maksa palka, vaid kliendid maksavad! Ja see on piisavalt hea p?hjus, et nende ebaviisakusest, ?lbitsemisest ega muust sellisest mitte loksutada lasta.” „Aga nad loobivad salvr?tte ja tikke p?randale...” ?ritasin end ?igustada. „Ja siis irvitavad ja k?sivad mul neid asju ?les korjata, et mis segadus siin valitseb? Kas kohvikut ?ldse ei koristata v?i? Nagu mina s??di oleks, et nemad k?ituvad nagu kuradi kaheaastased…” „?ra lase ennast sel segada, idioote on igasuguseid ja nii m?nedki neist juhtuvad meie kohvikusse sisse astuma. Nagu vanarahvaski ?tles – v?ta suhu, mitte s?damesse!” lohutas Sass ja muheles nagu alati, kui tal ?nnestus tavaline jutt ropumaks p??rata. „Teinekord lihtsalt k?kita, kui pead midagi maast ?les v?tma selliste meesterahvaste l?hedal, kellel seljaajuripats jalgade vahele kukub ja seal noore naisterahva uppis tagumiku ja dekolteest paistvate rinnakumeruste peale tukslema hakkab,” ?petas ta seej?rel. „K?kitamine seondub meeste ajudes ainult pissivate naistega, mitte sellistega, kellele taha torgata saaks. Usu, keegi ei loobi asju maha, et k?kkis naist vaadata.” „Ah, Sass, sa ei pea noore t?druku juuresolekul rumalat juttu hakkama ajama!” keelas kokat?di Anne. „Teine puhas ja rikkumata ning sina oma nilbe jutuga siin...” „Ei aja ma rumalat juttu midagi! Ma olin Tallinnas piljardiklubis t??l. Nii kui noored naised m?ngima tulid ja tagumikud laudade kohal urvakile ajasid, nii tegid k?ik mehed oma m?ngus pausi. Kohe oli n?ha, kes on eluterve ja funktsioneeriv mees ja kes kuradi pederast,” ?igustas Sass. „Sina oled siin klienditeenindaja ja ei pea ennast sellest segada laskma. Mida kenam oled, seda rohkem jootraha j?etakse ja seda rohkem nad mulle siia kassat tegema tulevad. Ainus, millest tuleb lasta ennast segada, on see, kui nad ilma maksmata minema k?nnivad. K?lm arve t?hendab, et sinu palk k?ndis ka minema. Kuni aga maksmisega probleeme pole, seni oled sina v?itja ja nemad.... ” Boss m?tles veidi, et sobivamat s?na leida: „Mitte kaotajad, aga raha loovutajad. Kaotajad oleks nad siis, kui nad midagi oma raha eest vastu ei saaks, aga nad ju saavad kohvikus soojas istuda ning juua ja s??a kogu raha eest. Kui neil ikka nii palju raha on...” Sass tuli ja patsutas mu ?lale. Ma kangestusin alati, kui ta liiga l?hedale tuli. Ta ei olnud ebameeldiv, aga temas oli midagi, mis ei lasknud mul tema l?heduses vabalt olla. V?ibolla see teadmine, et ta on k?rgemal positsioonil kui mina. Et temal on v?im ja mina olen alluv, madal, n?rk, eikeegi... Siis aga n?itas boss laua poole: „Ja n??d v?ta kandik kaasa, l?heme korjame k?ik t?hjad klaasid ja taldrikud kokku.” T?usin kiiresti ja lipsasin temast m??da. M?ne inimese energia oli liiga ?rritav. Sass, minu boss, oli ?ks neist inimestest, kelle liiga l?hedale sattumist ma pigem v?ltisin, sest mul hakkas imelikult ebamugav. Kasutasin v?imalust, et temast eemale saada ja v?tsin kandiku. See oli n??d kui kilp meie vahel ning ma olin valmis astuma bossi selja taga k??gist v?lja. Vastu oma hirmudele seal tagumises lauas. „Kui neil ninaesine t?hi on, hakkab imelik niisama istuda ja nad peavad uuesti tellima,” seletas Sass ukselingist kinni hoides ja k??gist v?lja minekuga viivitades. „See aga t?hendab suuremat sissetulekut meile. Ja vaata, et sa ei v?ta ?htegi sellist klaasi ilma k?simata ?ra, millel isegi vaid sentimeetri jagu midagi sees on – siis nad hakkavad oma ?igusi n?udma ja nende m?lu j?rgi oli klaas v?hemalt kolmveerandi ulatuses veel t?is!” Noogutasin. Olin seda sama loengut juba t??le asumisest saati kuulnud. M?nes versioonis k?skis ta kurjustavatele ja kaebavatele klientidele valge paberi ette anda, et iseenesest juba see liigutus tekitavat ametliku atmosf??ri. Kirjutades viha lahtub, sest paari rea kirja panemine ning selle mustvalgel n?gemine n?itab neile endile ka k?tte, kui t?hised nad on, kui nad isegi kaebust ei oska korrektselt kirjutada. „Tead, idioote on igasuguseid!” k?las mu k?rvus j?lle Sassi kuulsaim lause, mis talle kunagi vist ka hauakivile graveeritakse. „Parem on meid kaitsvatest reeglitest kinni pidada ja alati enne k?sida, kas v?ib ?ra viia. M?ni ahv istub oma lonksukese veega vahel mitu tundi v?i soojendab oma sulanud j??tist neli tundi, peaasi et lauda kinni hoida saaks, ja mitte midagi pole sellistega teha! Viskad v?lja, siis j?rgmisel p?eval terve Facebook kajab sellest ja loomulikult ei olnud klient ise milleski s??di. Oli siin lihtsalt oma inglinimbusega ja kuldm?nte muneva hanega ja tahtis vaid tassikest teed, mitte polnud tegu purjus ja oksendava v?i laua taga magava tolgusega, kellele ?lut v?lgu ei m??dud.” Sass l?petas l?puks ukselingi soojendamise oma peopesas ning l?kkas ukse lahti. K?ndisin tema kannul aeglaselt kohviku tagumise nurga suure laua juurde, kus laiutas neljane seltskond poolpurjakil kahek?mne viie aastaseid rullnokki, kunagi kohalikus g?mnaasiumis ?hes klassis k?inud t??bid. „Peremees, teenijat?druk on laisk sul!” l?rmas ?ks poolpurjus rullnokk laua tagant. „Tikud vedelevad igal pool maas, nii v?ib veel jalad murda!” Lauat?is rullnokkasid lahvatas naerma. „Mida te irvitate, ah? See v?ib vabalt olla too viimane ?lek?rs, mis kaameli selgroo ja jalaluud murrab, ja kes meile kahjutasu maksab luumurdude p?rast, ah?” t?nitas sama rull­nokk ja hakkas siis ?hvardama. „Mul on endine naabripoiss advokaat. Igavene tropp oli, aga vaat kui anname praegu kooli kokkutuleku ajal kohtukeissi k?iku, et meie elusid taheti kohalikus kohvikus ohtu seada. Siis saab ta kodukandimeeste ees t?estada oma v?imu ja v?gevust ja et enam nii tatine tropp ei ole!” „Mis sa nende r?nipulkadega sahmid, ega enam mingi kiviaeg pole!” muigas Sass nende l?lina peale. „Osta parem korralik tulemasin! Aga, mehed, vaadake, et sees suitsetama ei hakka! Politsei hoiab k?vasti silma peal praegu, kui rahvast rohkem linnas liigub. K?ivad ja kontrollivad meie valvekaamera linte ka kogu aeg, nii kui midagi linnas juhtub. N?ed, kaamera on seal ?leval nurgas. Nii et pidage meeles: suitsetada tohib ainult ukse taga. Seal on ka pr?gikast konide jaoks.” „Teame, teame! Ega me mingid kolhoosiaegsed ole,” teatas noormees selle peale. Sass patsutas teda isalikult ?lale ja hakkas siis t?hje klaase laua pealt mulle kandikule laduma. Kandik muutus j?rjest raskemaks, mida rohkem ta asju seal ?ksteise peale pani ning mul oli raskusi selle tasakaalus hoidmisega. Kohvitassid k?ikusidki juba kahtlaselt. Sass v?ttis laualt nende tikutoosi, v?ttis ?he tiku v?lja, kraapsas selle p?lema, s??tas laual oleva k??nla ning pani tikutoosi sujuva liigutusega oma taskusse. Ta vaatas korraks minu poole ja pilgutas silma, enne kui j?lle laudkonna poole p??rdus: „Noorh?rrad – meil on t?na kohvikus eripakkumine – ostes kaheksa ?lut korraga, saate k??slauguleivad pealekauba. Mis te arvate, kas lasen t?drukul kannud lauda kanda v?i peate enne hea pakkumise vastu v?tmist kopkad kokku lugema ja tilgutate ?he klaasi kaupa edasi?” „Mis kopikad! Kanna aga ette! Marks just Soomest ehituselt tuli, tal on raha nagu muda!” „No problemo, poisid!” ?tles Sass muheledes. „T?druk kohe toob.” Korraga avanes kohviku uks. Selle vahelt tulid sisse v?rinaid tekitavalt k?lm tuulehoog, m?ned m??rdunud pruunid kuivanud puulehed ning Priit, kes kohviku jaoks aeg-ajalt v?iksemaid t?id tegi. Ma j?lestasin Priitu. Selle igavese v?rdja p?rast olin oma rahast ilma j??nud. See juhtus siis, kui olin kohvikus alles t??d alustanud ja Priit teadis v?ga h?sti, et ma olin ebakindel ning ei tundnud veel ei inimesi ega kohviku asju. Priit tuli tookord sisse, k?sis Sassi ja et Sassi parasjagu kohal ei olnud, siis r??kis ta v?ga veenvalt, et peremees oli lubanud talle eelmise kuu palga t?na kindlasti ?ra maksta. Et kui teda ennast pole, siis uus t?druk kassast annab. Ma k?ll ?ritasin ?elda, et ootaks Sassi ?ra, aga Priit hakkas s?imama ja ?hvardama, et tal on vaja bussile j?uda ja kui raha on lubatud, siis olgu olla. Kassas oli ainult 20 eurot ja hunnik sente. Ma andsin talle siis selle 20 eurot ja Priit tormas tigedalt v?lja. Buss peale ta ei l?inudki, nii palju kui ma aknast piilusin. Kui Sass sellest k?mme minutit hiljem kuulis, plahvatas ta vihast ja v?ttis kaksk?mmend eurot minu palgast maha. Lisaks pidas ta pika loengu raamatupidamisest, palgaarvestusest ja sellest, kes siin kohvikus t??tavad ja kes mitte. L?puks pani k?igile karmi keelu peale, et mitte keegi Priitu leti taha ei laseks. Isegi mitte nii l?hedale, et ta ?le leti k??nitada saaks. Ja ?hegi t?? eest ei tohi keegi peale Sassi mitte kellelegi kassast raha v?lja maksta. ?ksk?ik, mida meile v?idetakse. Ja mingit suurte rahade v?iksemate kup??ride vastu vahetamist ei tohtinud ka olla, et keegi siia v?ltsitud raha pesema ei tuleks. Vahetagu oma bussipiletite jaoks raha k?rval toidupoes. Neil suurem k?ive ja saavad endale taolisi asju lubada. „Hoi, Priit!” h?iskas laudkond k??ru hoidvale kohvikusse sisenejale. „Tule istu ja r??gi, kuidas Nuias p?riselt elatakse! Meie klassist oled sina ju veel ainsana siin.” Priit viipas viltuse naeratuse saatel neile k?ega, endal aga silmad vilasid ?le kohviku. Ta hoidis oma keha alati veidi k?hmu, nagu tal oleks k?lm. Priit istus lauda, lasi omale ?lleklaasi ette l?kata ning j?i selle ?he s??muga poole peale. Siis r?hatas, p?hkis k?eseljaga suu vahust puhtaks ning ?tles r??msat reipust teeseldes: „No n?ed siis, keda n?ha v?ib! Linnamehed ka koju lastud!” „No juurte juurde ikka tuleb aegajalt tagasi tulla, jah,” teatas ?ks linnameestest rahulolevalt ning tellis Priidule uue ?lle lauda. Sass l?ks letti ?llekraani taha. Priit t?usis kohmakalt tooli ?mber ajades p?sti ning kiirustas Sassile j?rele. „Kuule, kas sa mulle k?mneka saad laenata?” k?sis ta sosinal. „N?ed ise, vanad klassivennad k?ik siin. Ma ei saa ju ometi t?iesti palja p?ksin??bina v?lja paista, ma teen sul p?rast j?lle mingi t?? selle eest!” „Tead, kui sa oma raha teatud automaatidest kogu aeg alla ei laseks, oleksid sa rikkam kui mina,” vastas Sass pead raputades ja v?ttis j?rgmise klaasi ?llekraani alla viltu k?tte. „Mees, ma olen k?llalt sinu jaoks teinud igast asju, ?ra unusta!” urises Priit. „Kes teine sul sellised t??d nii v?hese raha eest ?ra oleks teinud, ah? Tahad, et ma hakkan linnas r??kima, mida tean sinust ja su ?ridest v?i?” „Su enda huvides on nokk kinni hoida, kui veel raha tahad,” ?tles Sass, kuid avas siiski kassa ja andis Priidule k?mneka. „Ja kulutad selle t?na siin, mitte ei jookse kuskile automaatide juurde.” „Teeme nii!” s?ras Priit, tema pikad n?pud voltisid vilkalt rahat?he kokku, surusid selle taskusse ning k?hmus kuju l?ks tagasi oma vanade klassivendade lauda. Ma olin siiralt imestunud, et Sass vabatahtlikult ja nii kiiresti talle raha oli andnud. Tingimusel, et too selle siin ?ra kulutaks, aga ikkagi. M?nikord pidime Annega mitu p?eva oma palka v?lja n?udma, sest Sass tegi n?o nagu oleks selle unustanud ning k?simise peale hakkas s??dimatult kinnitama, et juba maksis ju. P?rast paberites tuhnimist pistis ta aga ikka palgaraha ?mbrikutesse ja vastumeelselt venis ta k?si neid ?le andma. Ma j?lgisin huviga, millal Priit oma k?mnekat laiaks l??ma tuleb, aga see k?mnekas oli tal taskusse kui kinni kleepunud ning rahakotirauad jookide ostmiseks avanesid vaid kallitel klassivendadel. Priidul aga hakkas p?rast neljandat klaasi midagi s?gelema. Ta s?rmed trummeldasid j?rjest n?rvilisemalt vastu lauda v?i ?lleklaasi, kuni ta l?puks enam vastu ei pidanud. Priit t?usis n?rvilise krampis naeratusega lauast, t?mbas jope selga ning surus lahkumisel vanade klassivendade k?si, avaldades lootust, et ta neid ehk hiljem vana armsa koolimaja juures j?lle n?ha saab. Praegu oli tal aga ?ks kiire asi vaja ajada. Kohviku uks avanes taas. Priit l?ks v?lja ja pahvakas j??k?lma tuult tulvas sisse. Sass vaatas talle tigedalt j?rele, t?usis leti tagant ja k?ndis akna juurde. „Lund sajab,” ?tles ta aknast v?lja piiludes sellise h??lega nagu teataks, et n?udepesumasin on l?petanud v?i et kahvlid ja noad on vaja salvr?ttidesse keerata v?i et leivakorvid on vaja enne koju minekut t?hjaks teha. „Mis ma n??d siis tegema peaksin?” tahtsin k?sida, aga olin parem vait. Vaikimine kuld ja r??kimine h?be. Kalevipoja siil r??kis ja mis tast sai – keegi ei tea! Samamoodi see tark mees taskus – r??kis ja rohkem pole keegi temast enam kuulnud. R??kimine toob vaid jamasid kaela ja ait?h, aga neid oli mul juba niigi piisavalt. 2. Neljap?ev, 2. november 2017, kell 20.15 Karksi-Nuia keskv?ljak, kohvik Kaseke „Need idikad tellisid veel ?hed ?lled, kahed k??slauguleivad ja praetud pelmeenid ka,” teatasin Sassile, kes leti taga istudes telekat vaatas. Nagu ta seda alati tegi, kui keegi just leti ??rde midagi tellima ei tulnud, aga suurem osa meie klientidest eelistas lauas teenindamist. V?lja arvatud mehev?tueas n?itsikud. Enamasti olin see aga k?igest mina, kelle p?rast Sass pidi p?sti t?usma. Ma oleksin ise ka osanud ?llekraanist ?lut lasta v?i lihtsamaid kokteile teha, aga Sass ei lubanud kedagi teist alkoholi l?hedale. V?i oli see pigem kassa, millel ta kogu aeg pilku peal tahtis hoida. Lause „Usalda, aga kontrolli!” oli Sass enda jaoks lihtsustanud selliseks: „?ra usalda kedagi.” Kui meenutada Priitu, siis oli tal isegi ?igus. Aga mina polnud ju Priit, et mind kohe ?ldse ei v?iks usaldada. Vahet pole, mul siin kohvikus niigi piisavalt t??d. Parem ongi, kui letitagune t?? j??b Sassi enda teha. Saali appi tuleb ta ju ?liharva ja vaid siis, kui ma juba t?sises h?das olen. Sass t?usis ja asus ?lleklaasi t?itma. „Tead, miks on hea, et k??slauguleibasid ostetakse?” k?sis ta j?rsku minult. Kehitasin ?lgu, kust ma pidin seda teadma. Pakkusin siiski seda, mida oma eluterve talupojaloogikaga v?lja suutsin m?elda: „Tervislik ?kki? Leib on ju tervislik ja k??slauk ka.” Sass raputas pead: „P?rast sellist kuumas ?lis k?rvetamist ei ole seal midagi kasulikku enam alles peale hunniku kalorite, mis oleks tervislik ainult n?lgivatele aafriklastele. Aga parem olgugi nad seal Aafrikas k?hnad edasi,” teatas Sass ja pistis lahtisest pakist omale vaba k?ega peot?ie soolap?hkleid p?ske, samal ajal kui teine k?si klaasi ?llekraani all hoidis. „V?hemalt jaksavad need tondid kiiresti joosta,” j?tkas ta m?lumise vahel r??kimist. „Mis muud tolku neist ikka on. Aga k??slauguleibade juures on hoopis see kasulik, et nende valmistamine on odav ja kasum m??gist suurem, sest hinna v?id ju ikka korraliku lajatada. Kohviga on sama asi. Kohvi m??k on kohvikutele nagu kullasoonel suplemine.” „Tee m??mine on siis ka kasulik,” ?ritasin tarka panna. „Tee on ka ju suuremas osas lihtsalt vesi.” „Mitte p?ris,” raputas Sass j?llegi pead. „Teepakikesed on siiski loetud ja suht kallid. Nende pealt ei saa kuidagi rohkem teenida. Kannuteega oleks vast v?imalik, aga ajakulu oleks suurem kui asi v??rt. Ja teejoojad tahavad oma spetsiaalset teed alati. Kes Earl Greyd, kes kollast Liptonit, kes piparm?nditeed, kes mingit totaalset umbrohuteed. Teejoojatega ei ole m?tet m?ssama hakata, lihtsam on neil lasta valida, millist pakikest nad oma kuuma veega tassis loksutada tahavad ja asi vask.” „Ma hakkan edaspidi v?ljas k?ies ainult teed jooma,” teatasin talle. Ma olin k?ll varem n?inud, kuidas Sass vahel mingitele k?psistele v?i uutele jookidele hinda arvutas ja kui tavaprotsendiga hind talle liiga v?ike tundus, siis lisas suvaliselt m?ned eurod juurde. Tulumaksuvaba kasum, nagu ta ise seda hinnalisa kommenteeris. Sass ignoreeris minu ?eldut. Ta kummardas leti alla ning t?stis selle peale ?mmarguse kandiku, millele asetas esimese t?idetud ?lleklaasi. V?ttis siis uue klaasi k?tte ja vaatas hindaval pilgul minu poole. Ma ajasin end igaks juhuks kiirelt baaritoolilt p?sti. Iial ei teadnud, mis v?is bossile ette j??da, kui talle tundus, et t??tajad endast piisavalt palju ei anna selle raha eest, mida ta maksis. Mitte, et see palk oleks olnud nagu k??slauguleibade hind ehk siis ?hku t?is. Pigem oli meie palk nagu tee hind, mis kattis ??ri-veeri ?ra teepakikese hinna, kuid vee keetmisele kuluv elekter ajas juba nina kirtsutama ja tee hinna sisse ei mahtunud enam t??tasu teetassi k?tte viimiseks, ?ra toomiseks, rahaga arveldamiseks ja tassi pesemiseks. Meie palk oli selline, mis kattis vaevalt ?ra miinimumtasu, kuid lisatundide, inventuuride ja muu sellise jaoks enam raha ei j?tkunud. Seda pidime tegema t??r??mu arvelt. „Pane t?hele, mis ma praegu teen,” ?tles Sass hoopis. „Kui kunagi pead vahel ?ksi t??tama, siis tead.” Sass v?ttis ?lleklaasi poolviltu k?tte, lasi kraanist ?llejoal vaikselt m??da k?lge klaasi joosta, nii et vahtu ei tekkinud. Kui klaas oli peaaegu kolmveerandi jagu ?lut t?is, keeras ta klaasi otseks ja lasi sellele j?rsult korraliku vahum?tsi peale. Kange tahtmine oli talle irooniliselt teatada, et oo, sa lased ?lut! Nagu alati. Ma poleks selle peale ise tulnudki. Kes oleks v?inud arvata, et ?lu voolama hakkab, kui ?llekraan lahti keerata... „N?ed – ?ige tehnikaga on v?imalik ?hest vaadist mitu klaasit?it lisa teenida,” teatas Sass rahulolevalt ja t?stis teise klaasi kandikule. Kuigi t?na k?itus ta kohati v?heke kummaliselt, siis rahateema hoidis teda ikka endisena. Maailm ei olnud siiski hulluks l?inud. „Liiga palju vahtu ei saa lasta,” hoiatas Sass kohe, kui j?rgmist klaasi t?itma asus. „Kui juba ?le poole klaasist on vahtu t?is, siis ei ole sealt v?imalik h?sti juua. Nad hakkavad ootama kuni vaht settib ja kui n?evad, et klaas p?rast vahu kadumist on poolt?hi, tulevad t?is klaasi n?udma.” Sass vaatas isalikult armastava pilguga oma „?igesti” t?idetud ?lleklaasi ja asetas sellegi kandikule: „Sedasi kolmveerand ?lut ja veerand vahtu on piisav, et nad kohe jooma saavad hakata ning ei m?rka, et klaasis on tunduvalt v?hem ?lut.” „Ja need lisanduvad klaasit?ied sealt vaadist,” nipsutas ta s?rmi t?hendusrikkalt omavahel, „on juba puhaskasum meile. Puhas raha! Ja tead ju isegi – raha pole kunagi liiga palju! Tee t??d, kogu raha ja siis tuleb ka armastus, nagu vanarahvas ?tles!” Ma ei m?letanud, et see vanas?na just selline oleks olnud, aga Sassil oli sageli kombeks asju ning ?tlemisi enda kasuks v??nata. Meie Sass ja tema raha – kes neid suudaks lahuta! „Sass, miks sa naist ei ole veel v?tnud?” ?ritasin tema jutukat meeleolu ?ra kasutada ning vestlust v?he huvitavamatele teemadele viia, kuna ta tundus olevat suhtlemisvaeguses. Suhtedraamad olid alati palju p?nevamad teemad, kui ?igesti ?lle valamine. Valikut oleks Sassil ju olnud k?ll ja k?ll. Ronis teisi siia pea igal ?htul kohale. Rikas ?rimees, ilusa autoga ju ikkagi! Kui kohvikusse sattus korraga veel ?hesuguse plaaniga naisi, siis heitsid nad omavahel p?lglikke pilke ja katsid klat?ides oma punaseks v?rvitud huuli, et teise laua pruudikandidaat aru ei saaks, et jutt k?ib temast. Oli lausa imelik, et Sass seda tsirkust veel ?ra ei l?petanud ja kindlat pruuti v?lja ei valinud. Mina ise k?ll ei suudaks sedasi inimestega m?ngida. V?i kartis Sass, et kohviku tulu v?heneb, kui m?ni pettunud pruudikandidaat v?lja langeb? „Naised on n?gemisele kahjulikud,” kostus Sassilt vastuseks. „Kui naine on majas, siis ei n?e selles majas raha enam mitte kunagi. Nii kui raha tekikski, siis naine viiks kogu raha poodidesse kohe laiali.” Sass pani viimase ?lle kandikule ja juhatas v?gesid: „Ma viin need viimased ?lled ise lauda ja l??n neil arve kokku. Sa mine Annele k??ki appi, aita tal leibade jaoks k??slauku pressida!” Mhmh, seda ma arvasingi! Sass kartis raha p?rast ja sellep?rast hoiab naisi distantsi peal. L?ksin k??ki Anne juurde ja t?mbasin baaritooli t??lauale ligemale. Anne uuris midagi kalendrist ja pomises omaette. Ma ei hakanud k?sima, mis v?rk on. Kui tahab, siis r??gib ise. Ma ei topi tavaliselt oma nina teiste asjadesse, kui nad ise just kangesti r??kida ei soovi. On v?hem jama mu enda elus. M?tlesin hoopis Sassi s?nade ?le. Ma polnud alati p?ris k?igega n?us, mida Sass r??kis. Ta tundus olevat ?ks elus ja armastuses kibestunud inimene. Ainus, millesse ta veel uskus, oli raha. Huvitav, kuidas ja miks ta selliseks muutus? Kui keegi oleks pidanud elus kibestuma, siis mina. Aga hoolimata sellest, et mind koolis kiusati, et olin teistsugune ja ei sobinud kuskile ning kellegagi, uskusin siiski, et on olemas t?eline armastus. S?gav tunne, mis ei ole seotud sellega, kui rikas teine on. Lihtsalt kui kaks hingesugulast kohtuvad, siis nad tunnevad ?ksteist esimesest pilgust ?ra. Nende vahel on see maagiline t?mme, mis ei suuda nende hingesid enam lahutada ja isegi kui tulevadki vahele k?iksugu takistused, siis saavad nad kasv?i elu l?pus j?lle kokku. Kuigi minu enda hingesugulane oli t?en?oliselt ?ks nendest, kes s?ndides suri. Minusuguseid ei tundunud rohkem kuskil olevat. Isegi internetifoorumites olin ma v??rkeha. Aga mida ma ka teadsin! Sel ajal kui mina muutusin emotsionaalseks mingi lauat?ie ahvide p?rast, sai Sass nendega ju m?ngleva kergusega hakkama! V?ibolla on Sassil ?igus ja kogu elu m?te on rahasse arvestatav. Oled vaene, oled v??rtusetu – nagu mina seda olin. Keegi ei p??ranud minu poole pilkugi, kui just minu kulul nalja ei saanud heita. Oled rikas, oled v??rtuslik – nagu Sass, keda siin kogu aeg imetlemas k?idi, m?nikord p?ris s?ndsusetultki, kui ainult mina veel peale Sassi kohvikusse olin j??nud. Aga see ainult t?estas seda, et ma olin isegi armuvalus klientide jaoks lihtsalt t?hi ?hk, kellega ei pidanud arvestama. Ja isegi need tagalaua ahvid on rohkem v??rt kui mina. Neil on raha, mille teenimiseks mina pean siin ennast alandada laskma. Kui ma vaid pingelistes olukordades r??kida suudaksin, siis oleksin nad parem persse saatnud. P?lle seljast kiskunud, selle Sassile n?kku visanud ja pea p?sti koju l?inud. Aga noh, v?idetavalt Sass mind just sellep?rast ettekandjaks kutsuski, et ma ei muutu klientidega kunagi ebaviisakaks, v?hemalt mitte verbaalselt. Mitte, et ma seda vahel teha tahtnuks, aga kui olukord pingelisemaks l?ks, kadusid s?nad mu suust. Ja kui isegi oleksin tahtnud midagi ?elda, kui ?ige s?na olekski olemas olnud, siis poleks h??lt ikkagi olnud. Ma oleksin h??letult suud liigutanud nagu ?hku ahmiv kala. Ma olin h??lepuudega friik. Mulle meeldis k??gis rohkem kui kohviku saalis. K??gis oli rahulikum ning sai istuda. Muidugi kui Sass k??ki tuli, siis pidi alati tegema n?o, nagu teeksin hirmsasti t??d. Ma v?tsin k??slaugutangid ja pressisin m?ned k??slaugud suurde kaussi. Anne oli juba leivad frit??rist v?lja t?stnud ja ?li ?ra n?rutanud. „Sedasi raputades, l?heb ?htlasemalt maitse peale,” ?tles Anne. „J?lgi ja ?pi, siis oskad, kui elus kunagi vaja l?heb.” Ta kallas frit??rikorvist k?ik k?psenud leivad kaussi k??slaugu peale, raputas hulga soola otsa ja loopis neid kausis natuke aega. „Ma ei usu, et ma kunagi hakkan vabatahtlikult endale k??slauguleibu tegema,” ?tlesin talle naeratades. Anne oli nagu vanaema ikka. ?tle sellisele sada korda, et ma ei s?? ?unamoosi ja ikka topib mitu purki kaasa. Et k?ll pannkookide peal ?ra kulub. Me tegime pannkooke paar korda aastas ja siis ka ostsime poest Nutellat. Ema andis tavaliselt vanaema ?unamoosid esimesel korrusel elavale vanat?dikesele, kes selle ?le alati v?ga ?nnelik ja t?nulik oli. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=42642063&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.