Leegitsev rist 2. osa

Leegitsev rist 2. osa Diana Gabaldon V??ramaalane Ajal, kui iseseisvuss?jani j??b veel k?igest paar aastat, tabavad P?hja-Ameerika kolooniaid selle ajaloolise vapustuse esimesed eelt?uked, mist?ttu Jamie Fraser kutsutakse rahvav?esalga eesotsas suruma maha P?hja-Carolinas puhkenud ?lest?usu ja seega seadma oma elu ohtu, kaitstes kuningat, kelle peab hiljem – nagu ta teab – reetma.Diana Gabaldoni „Leegitseva risti” teises raamatus s?lmitakse kokku mitu varasemat s??eeliini ning arutletakse, mil m??ral on ?ksikisikul v?imalik ajaloo kulgu muuta. Otsekui selle v?ljaselgitamiseks lasevad loodusj?ud ja vaenlased Fraserim?e asukatele osaks saada rohkeid ohte ja r?nki katsumusi. Lugeja j?lgib hinge kinni pidades, kuidas kujunevad peategelaste saatused.„Leegitsev rist” on ?htaegu s?dantliigutav ja p?nev, ajalootruu ja p?letavalt kirglik lugu.USA kirjaniku Diana Gabaldoni „V??ramaalase” sarjas on eesti keeles ilmunud romaanid „V??ramaalane”, „Kiil merevaigus”, „R?ndaja” ja „S?gistrummid”. Originaali tiitel: Diana Gabaldon The Fiery Cross Arrow Books 2002 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Ede K?rgvee Kujundanud Mari Kaljuste Copyright © 2001 by Diana Gabaldon All rights reserved. © T?lge eesti keelde. Krista Suits, 2019 ISBN 978-9985-3-4584-9 ISBN 978-9985-3-4698-3 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda Printon AS KUUES OSA 56 „... ja v?itleksid nendega; ?tlesid, et neil on k?llalt mehi, et tappa nad” Waightstill Avery tunnistus P?hja-Carolina Mecklenburgi maakond Waightstill Avery kinnitab, et m?rtsikuu kuuendamal p?eval t?pipealt kell k?mme hommikul oli tema, tunnistaja, kellegi Hudginsi elumajas, mis asub Long Islandi vaesemas osas. Seal n?gi seesinane tunnistaja kolmek?mmet-neljak?mmet meest, kes kutsusivad end reguleerijateks, ning neist ?ks, kes ?tles end olema John McQuistoni, v?ttis ta nende k?igi nimel sedamaid v?ev?imuga vangi ja varsti p?rast seda ?tles keegi James Graham (v?i Grimes) sellelesinatsele tunnistajale j?rgmised s?nad: „Sa oled n??d vang ja tohid liikuda ainult valvurite saatel,” lisades otsekohe: „Pead p?sima valvurite juures, siis ei tehta sulle midagi halba.” Seesinane tunnistaja viidi siis kahe mehe valve all umbes miili kaugusel olevasse reguleerijate laagrisse (nagu nad seda kutsusivad), kus oli rohkesti sama nimetust kandvaid mehi, ning m?ne tunni p?rast tuli neid veel juurde, nii et seesinane tunnistaja arvab ja kujutleb neid olevat olnud kahesaja kolmek?mne ringis. Nende endi suust kuulis seesinane tunnistaja viie kohal oleva kapteni ehk ninamehe nimed (nimelt Thomas Hamilton ja ?ks teine Hamilton, James Hunter, Joshua Teague, keegi Gillespie ning eespool nimetatud James Grimes (v?i Graham)). Seesinane tunnistaja kuulis paljusid mehi, kelle nimed olid talle v??rad, r??kimas p?lastavalt kubernerist, ?lemkohtu kohtunikest, assambleest ja teistest ametiisikutest. Juuresolijad h?ikusid sekka veel hirmsamaid asju ja siis astus esile eespool nimetatud Thomas Hamilton ning ?tles j?rgmised s?nad (millele rahvasumm kaasa kiitis, tunnistades need t?eks): „Mis ?igusega peab Maurice Moore kohtunikuametit, ta pole mingi kohtunik, sest ei ole kuninga m??ratud; ei tema ega Henderson – neil pole ?igust kohut m?ista. Assamblee v?ttis k?tte ja andis v?lja m?ssuvastase seaduse, mis ajas rahva veel rohkem vihale; see oli parim, mis v?is meie riigile juhtuda, sest n??d oleme sunnitud tapma k?ik ametnikud ja kohtunikud ning me tapame nad k?ik, olgu ma neetud, kui nad ei saa surmatud. Kui seda seadust poleks vastu v?etud, oleksime neist ehk m?ne ellu j?tnud. M?ssuseadus! s??rast seadust pole iial olnud ei Inglismaal ega ?heski teises riigis peale Prantsusmaa; Prantsusmaalt nad selle t?id ja toovad ka inkvisitsiooni.” Paljud ?tlesid, et kuberner on kohtunike s?ber ja assamblee oli maksuseadustega rikkunud reguleerijate ?igusi. Husband oli vangi pandud, et ta neid r??vellikke tegusid ei n?eks, ning siis olid kuberner ja assamblee teinud just niisugused seadused, nagu kohtunikud tahtsid. Kuberner on kohtunike s?ber ja nood otsustavad k?ige ?le, m??rates ametisse n?rku ja rumalaid rahukohtunikke, kes tantsivad nende pilli j?rgi. Kogu provintsis ei tohiks olla ?htki kohtunikku, kinnitasid nad vandes?nadega. Fanning kuulutati kahek?mne teisest m?rtsist peale lindpriiks, nii et iga reguleerija, kes teda p?rast seda kuup?eva n?eb, v?ib ta tappa, ning m?ni ?tles, et ei ootagi nii kaua, vaid soovib, et v?iks teda n?ha, ning t?otab tappa ta enne, kui koju tagasi p??rdub, kui peaks ta Salisburyst leidma ... M?ned soovisid n?ha Salisburys kohtunik Moore’i, et ta l?bi peksta, teised selleks, et ta tappa. Keegi Robert Thomson ?tles, et Maurice Moore on ?raostetav, ning nimetas teda solvavate nimedega, nagu lurjus, kaabakas, n?rukael, lontrus ja nii edasi, ning teised n?ustusid temaga. Kui tuli teade, et kapten Rutherford uhkeldab oma kompaniiga Salisbury t?navatel, kuulis seesinane tunnistaja paljusid innukalt peale k?imas, et nad marsiksid relvastatult Salisburysse ja v?itleksid nendega; meil on k?llalt mehi, et neid tappa, ?tlesid nad; v?ime nad tappa, n?idata neile, mis t?hendab meile vastu hakata. Minu ees 1771. aasta kaheksandamal m?rtsil vande all tunnistanud ja alla kirjutanud Waightstill Avery (allkiri) Rahukohtunik William Harris (tunnistuse v?tja) William Tryonilt kindral Thomas Gage’ile P?hja-Carolina New Bern, sel 19-ndamal m?rtsil 1771 S??r Tema Majesteedi siinse provintsi n?ukogu langetas eile otsuse kutsuda kokku rahvakaitsev?e r?gementidest ja kompaniidest koosnev armee ning marssida oma vastaliste tegude ja v?lja?tlemistega valitsust trotsinud m?ssajate asulatesse. Et meil on siin riigis v?he relvi ja s?jariistu, palun k?esolevaga teie abi hankimaks mulle selle retke tarvis juuresolevas nimekirjas loetletud vahendeid (kahurid, laskemoon, lipud, trummid jm). Oma retke kavatsen alustada sellest linnast umbes j?rgmise kuu kahek?mnendal p?eval ning koguda l?bi maakondade liikudes enda ?mber rahvakaitsev?e ?ksused. Mul on plaanis kokku saada tuhat viissada meest, kuid valitsuse praegust hoiakut arvestades v?ib see arv osutuda m?rgatavalt suuremaks. Lugupidamisega teie kuulekas teener William Tryon 57 N??d, kui sean end unele Fraserim?el 15. aprill 1771 Roger lamas voodis, kuulates akent katva loomanaha vahelt sisse pugenud s??se hooti valjenevat ja vaibuvat pininat. Jemi voodikest kattis t?llv?rk, aga temal ja Briannal niisugust kaitset ei olnud. Laskuks too pagana t??tus vaid korraks tema peale, siis saaks ta tolle k?tte, aga putukas n?is lihtsalt tegevat nende voodi kohal v?simatuid tiire, pikeerides aeg-ajalt alla, pinisedes talle k?rva ja eemaldudes uuesti pimedusse. Viimaste palavikulist tegevust t?is p?evade j?rel pidanuks Roger s??seeskadrillide kiuste surmani v?sinuna unne vajuma. Kaks p?eva oli ta kiiresti ratsutanud ?le seljandike ja l?bi kurude, et viia s?na l?hematele asundustele, mille elanikud pidid omakorda edastama teate kaugemal elavatele rahvakaitsev?elastele. Kevadk?lv l?petati rekordajaga, k?ik mehed olid olnud p?ikeset?usust loojanguni p?llul. Tema organism oli ikka veel tulvil adrenaliini, mis andis v?ikesi laenguid ajju ja lihastesse, otsekui oleks talle kohvi veeni s?stitud. Roger oli kogu p?eva aidanud valmistada talu ette meeste lahkumiseks ning n??d pruukis tal ?ksnes silmad sulgeda, kui tehtud t??de rodu hakkas end tema laugude tagap?hjal lahti kerima. Piirdeaed parandada, heina hanguda, k?ia kiiresti veskil ja tuua ?ra mitu kotti jahu, et r?gement ei peaks retkel n?lgima. Vankrirattal oli tahtnud vits parandada, rakmetel katkenud treng j?tkata, taas laudast putku pista ?ritanud valge emis tuli ?histe j?ududega kinni nabida, puud l?hkuda ning l?puks veel ?htus??gi eel tund aega energiliselt kaevata, et Claire saaks enne nende lahkumist v?iksele p?llulapile maha panna bataadid ja maap?hklid. P?rast p?evast askelduste tulev?rki ja rahmeldamist oli viimane videvikuvilus ettev?etud t?? pakkunud Rogerile isev?rki h?lpu; praegugi manas see m?te temas esile m?lestuspilte ning neid uuesti l?bi elades lootis ta m?ttetegevust nii palju aeglustada, et suudab l?puks unne vajuda. Aprill oli selle aastaaja kohta soe ning Claire’i aias kasvas k?ik m?hinal: haljad v?rsed, puhkevad pungad, v?ikesed v?rvikirevad lilled, tapud, mis p?imusid ?mber varbaedade ja avasid Rogeri ?mber tihenevas h?maruses vaikselt oma ?ietrompetid. ?hu jahenedes h?ljus tema ?mber taimede ja v?rskelt kaevatud mulla l?hn otsekui viiruk. Tapu?itele lendas metsast ??liblikaid – pehmeid, valge-, halli- ja mustakirjusid. Tema higist ligi meelitatuna tulid parvedena ka kihulased ja s??sed ning nende j?rel s??riks??sed; tumedad, energilised, kitsaste tiibade ja karvase kehaga, lendasid nad tokkrooside vahel ?hvardava moega nagu jalgpallihuligaanid. Roger sirutas pikad varbad raskete tekkide all v?lja, s??r riivamas naise s??rt, ning tajunuks nagu praegugi talla all toeka labida soonivat serva ning rahuldust pakkuvat tunnet, kuidas maa l?heneb, juured katkevad ja j?rjekordne labidat?is j?rele annab – must niiske muld t?is valgeid umbrohurisoome ja l?ikivaid ussikesi, kes hirmunult vingerdades peitu roomavad. Aial?hnadest ligi meelitatuna lendas tema peast m??da suur ??liblikas. Putuka helepruunid, ainiti vaatavate silmadega kaunistatud tiivad olid sama suured kui Rogeri k?si ning ta tundus oma vaikses ilus ebamaine. Kes rajab aia, teeb jumalale meelep?rase teo. N?nda seisis kirjas Rogeri lapsep?lvekodu, Invernessi kirikla aias asuva vana vaskse p?ikesekella serval. See oli pisut irooniline, arvestades, et kiriku?petajal polnud aia tarvis ei aega ega annet, mistap see oli padrikusse kasvanud, t?is niitmata rohtu ning hooletusse j?etuna metsikuks ja r??bakaks muutunud roosip??said. Roger muigas sellele m?eldes ning ?tles endamisi reverendi varjukujule head ??d. Head ??d, isa. Jumal ?nnistagu sind. Juba ammu oli ta minetanud harjumuse ?elda sel kombel oma v?hestele pereliikmetele ja s?pradele head ??d, nagu oli teinud lapsep?lves ?htupalvetes, mis l?ppesid tavap?rase loeteluga: „Jumal ?nnista vanamammat ja vanapapat, kes on taevas, mu parimat s?pra Peterit ja koera Lilliani ning pagari kassi ...” N??d polnud Roger seda teinud enam aastaid, aga meenutades sellele v?ikesele rituaalile j?rgnenud rahutunnet, koostas ta uue nimekirja. Parem ikka kui lambaid lugeda, arvas ta, ning isegi rohkem kui und igatses ta taga toda m?lus?gavustest esile kerkinud rahutunnet. Head ??d, proua Graham, m?tles ta ja naeratas endamisi, manades ??rikeseks viivuks elavalt vaimusilma ette kiriku?petaja vana majapidajanna, kui too k?e kaussi pistis ja kuumale ahjuplaadile vett pritsis, et vaadata, kas see s?rtsub. Jumal ?nnistagu. Kiriku?petaja, proua Graham, tema lapselaps Fiona ja tolle mees Ernie ... Rogeri vanemad, ehkki see oli kombet?iteks tehtud kummardus kahele varjukujule. Claire ?leval suures majas ja p?rast v?ikest k?hklust Jamie. Seej?rel tema enda v?ike pere. Nendele m?eldes l?ks Rogeri s?da soojaks. Head ??d, v?ike poisu, m?tles ta, p??rates pea magava Jemmy voodikese poole. Jumal ?nnistagu. Ja Brianna. Ta p??ras pea teisele poole, avas silmad ja n?gi padjal, vaevalt jalg eemal naise magava n?o tumedat, tema poole p??ratud ovaali. Roger keeras end hiljukesi k?lili ja j?i naist vaatama. Nad olid lasknud tulel kaminas kustuda, sest pidid niikuinii hommikul vara ?ra s?itma, ning toas oli nii pime, et ta ei eristanud naise n?ojoontest muud kui kulmude ja huulte ?hmaseid piirjooni. Brianna ei lamanud kunagi unetuna. Ta keeras end selili, sirutas, otsis m?nusa asendi, hingas kolm korda s?gavalt sisse-v?lja ja magaski, otsekui oleks keegi kustutanud valguse. V?ib-olla tuli see v?simusest, v?ibolla heast tervisest ja puhtast s?dametunnistusest, aga m?nikord m?tles Roger, et naine ei k?rsi lihtsalt oodata, millal p??seb ?kskord privaatsele unemaale – riiki, kus v?ib vabana kihutada oma auto roolis, juuksed tuules lehvimas. Mida ta k?ll praegu unes v?ib n?ha, arutles Roger. Ta tundis riivamisi n?ol naise sooja hinge?hku. L?inud ??l n?gin unes, et armatsesin Rogeriga. See sissekanne tegi Rogerile ikka veel pisut haiget, nii v?ga kui ta ka poleks p??dnud seda peast heita. Oma palvetest uinutatuna oli tal juba hakanud silm looja minema, aga n??d, kui talle meenus naise unen?om?rkmik, oli uni taas l?inud. Pagan v?taks, praegu ei tohiks naine k?ll s??rast und n?ha. P?rast k?ike seda, mida Roger temaga ?sja oli teinud! Ta sulges uuesti silmad ja keskendus Bree ?htlastele r?tmilistele hinget?mmetele. Tema laup oli n??d naise omast m?ne tolli kaugusel. Ehk tajub ta l?bi Bree koljuluude tema unen?o v?nkeid? Ent ainus, mida Roger tundis, olid naise keha vibratsioonid, kahe ihu h?vastij?tu j?relkaja k?igi selle k?hkluste ja naudingutega. Bree ja poisu lahkuvad samuti hommikul; nende asjad olid pakitud ja seisid ukse juures tema kompsu k?rval. H?rra Wemyss s?idutab nad Hillsborough’sse, kus Brianna leiab endale eeldatavasti ohutut – ja tulusat – rakendust, maalides proua Sherstoni portreed. „Ole kuradi ettevaatlik,” oli ta Breele ?htu jooksul juba kolmandat korda ?elnud. Hillsborough paiknes otse keset reguleerijate territooriumi ning Roger kahtles k?vasti, kas Briannal on ?le?ldse m?istlik sinna s?ita. Bree ei v?tnud tema muret paraku t?siselt; m?te, nagu v?iksid tema ja Jem olla ohus, tegi talle ?ksnes nalja. K?llap oli naisel ?igus ... aga Roger kahtles, kas Brianna oleks k?itunud teisiti ka siis, kui s?it ikkagi olnuks ohtlik. Naine oli sellest pagana tellimusest nii elevil, et k?ndinuks kas v?i l?bi relvastatud rahvaj?ugu, et Hillsborough’sse p??seda. Bree oli vaikselt laulnud – ja pealegi veel „Loch Lomondit” „L?bi ohtude l?ed, minul ohutu tee, sinust enne ma p?rale j?uan ...” „Kuulad ka v?i?” oli Roger k?sinud, v?ttes naisel k?sivarrest kinni, kui too viimast Jemmy s?rgikest kokku voltis. „Jah, kallis,” oli Bree vaikselt vastanud ning plaksutanud alandlikkust teeseldes ripsmeid. See oli ajanud Rogeril hinge nii t?is, et ta haaras naisel randmest ja p??ras ta n?oga enda poole. „Ma r??gin t?siselt,” ?tles Roger. Ta vaatas naisele ainiti otsa; Bree oli n??d silmad t?stnud, aga neis tumesinistes kolmnurkades helkis ikka veel kerge pilge. Roger pigistas k?vemini; naine oli k?ll pikka kasvu ja tugev, aga tema luud tundusid Rogeri haardes peenikesed, vaat et lausa haprad. ?ht?kki kerkisid Brianna naha all olevad luud talle selgesti vaimusilma ette: k?rged laiad sarnad, kumer kolp ja pikad valged hambad; oli liigagi h?lpus kujutleda neid hambaid juurteni paljastatuna luukere viimses irves. Roger oli t?mmanud naise ?ht?kki ?gedalt enda vastu ja suudelnud teda k?vasti, et tunda tema hambaid, tegemata v?ljagi sellest, et v?ib teha neile m?lemale haiget. Breel oli seljas ainult s?rk ning Roger polnud vaevunud seda ?ra v?tma – l?kkas ?ksnes naise, selg ees, voodisse ja kiskus s?rgi ?les. Brianna oli t?stnud k?ed, aga Roger ei lasknud end puudutada, vaid surus tema k?sivarred vastu madratsit ja pressis ta siis kogu keharaskusega asemelohku, tungis temasse, klammerdus temasse, otsis lohutust sellest ?hukesest lihapolstrist, mis lahutas tema ja naise luid. Nad tegid seda vaikides, ebam??raselt teadlikud, et sealsamas l?hedal magab laps. Ent keset seda oli naise keha korraga vastanud talle mingil s?gaval ja ehmataval moel, mida polnud v?imalik s?nadega kirjeldada. „Ma m?tlen seda t?siselt,” oli Roger natukese aja p?rast korranud, h??l sumbumas naise juuksepahmakasse. Ta lamas ikka veel Bree peal, hoides temast kinni, takistades teda liigutamast. Bree ohkas ja ta tundis, kuidas naise huuled liikusid ja hambad talle rangluu all ihusse tasakesi tungisid. Brianna hammustas teda. Mitte j?rsult, vaid aeglaselt, imedes, nii et ta ?hku ahmis ja end kergitas, kavatsedes eemale t?mbuda. „Ma tean,” vastas naine ja sikutas k?ed vabaks, et p?imida tema seljal kokku ning t?mmata ta oma sooja pehme keha vastu. „Mina m?tlen ka.” „Kas sa seda tahtsidki?” Need s?nad sosistas Roger praegu, vaikselt, et Bree ei ?rkaks. Naise kehasoojus kiirgus l?bi asemeriiete, ta magas s?gavalt. Kui naine oli tahtnud just seda, siis ... mis see ?ieti oli? Kas Bree keha oli vastanud brutaalsusele, millega mees teda oli v?tnud? V?i tajunud j?udu, mis peitus selle taga, ja alistunud sellele – Rogeri meeleheitlikule soovile s??sta teda ohtudest? Ning kui p?hjus peitus j?hkruses ... Roger neelatas Stephen Bonnetile m?eldes ning tema k?si kiskus rusikasse. Brianna polnud talle iial r??kinud, mis tema ja Bonneti vahel juhtus ... ning seda naiselt k?sida ei tulnud k?ne allagi. Veel m?eldamatum oli kahtlustada, et too kokkupuude oli tekitanud Briannas soovimatuid aistinguid. Ent neil harvadel juhtudel, kui Roger minetas tavap?rase leebuse ja v?ttis teda tavap?rasest robustsemalt, reageeris Bree sellele ometi mingi silman?htava muutusega. N??d oli asi palvetest kaugel. Rogeril oli sama tunne kui kunagi rododendronip?rgus: ?ksk?ik kuhu ka ei p??rduks, ikka seesama niiskete juurte ja n?o ees rippuvate lehtede r?gastik. H?marad tunnelid n?isid pakkuvat v?ljap??su, ent l?ppesid ?ksnes uutes padrikutes. Sest ei iial enam kohtu mina ja mu arm, sinu kallastel, me kaunis Loch Lomond ... Roger oli taas pingule t?mbunud, tema nahk kirvendas ja jalad t?mblesid n?rviliselt. S??sk pinises k?rva ??res ja ta laksas seda – muidugi liiga hilja. Suutmata vagusi lamada, puges ta tasahilju voodist v?lja ning tegi krampunud lihaste l?dvestamiseks kiire seeria s?gavaid k?kke. See pakkus pisut leevendust ning Roger laskus p?randale, et teha k?tek?verdusi, loendades neid alla laskudes. ?ks. Kaks. Kolm. Neli. Ta keskendus ?ksnes rinnus, k?sivartes ja ?lgades tugevnevale pakitsusele ja lohutavalt monotoonsetele arvudele. Kaksk?mmend kuus, kaksk?mmend seitse, kaksk?mmend kaheksa ... Lihased ajutisest kurnatusest surisemas, ajas ta end viimaks p?sti, v?ttis loomanaha akna eest ?ra ning j?i alasti seisma, tundes, kuidas niiske ?ine ?hk ?le keha voogab. Ehk laseb ta sealjuures sisse veel m?ne s??se ... aga v?ib-olla lendab hoopis see ?ks v?lja. Mets seisis kuuvalguses h?bedasena ning selle mustavast s?gavusest paistev punakas tulekuma n?itas k?tte rahvakaitsev?e laagri asukoha. Mehi oli voorinud juurde terve p?eva, m?ni muula, m?ni hobusekronu seljas, musket p?iki ?le tekipambu. Tuulepuhang kandis Rogeri k?rvu h??li – naeru ja lausekatkeid. V?hemasti pole tema ainus unetu, see m?te pakkus lohutust. Suure maja k?rval lagendiku teises servas n?gi ta heledamat tuld. Latern; selle valgel k?ndis l?hestikku koos kaks inimkogu, ?ks pikka kasvu, teine v?iksem. Mees ?tles midagi, tema k?misev h??l kerkis k?sivalt. Roger tundis ?ra Jamie oma, aga s?nu ei eristanud. „Ei,” vastas Claire’i heledam h??l juba selgesti – nad olid l?hemale tulnud. Ta n?gi laterna kumas naise k?eliigutust. „Olen aiat??st r?pane. Pesen end puhtaks, enne kui tuppa tulen. Mine sina voodisse.” Suurem kogu k?hkles viivu, ent ulatas talle siis laterna. Valgus langes korraks Claire’i ?lespoole p??ratud naeratavale n?ole. Jamie kummardus, suudles teda p?gusalt ja astus tagasi. „Tee siis k?hku,” lausus ta ning Roger kuulis teda naisele vastu naeratavat. „Ma ei maga h?sti, kui sind k?rval pole, inglismann.” „Sa tahad kohe magama j??da v?i mis?” Naise h??les k?las aasiv noot ja ta j?i ootama. „Ei, mitte kohe.” Jamie kuju oli pimedusega ?hte sulanud, aga sealtpoolt puhuv tuul kandis Rogeri k?rvu tema vastuse, otsekui oleks ?? ise r??kima hakanud, „aga seda teist ei saa ma ka h?sti teha, kui sa mu k?rval pole – ega ju?” Claire naeris, ehkki vaikselt. „Alusta minuta,” lausus ta kaevu poole suundudes. „K?ll ma sulle j?rele j?uan.” Roger ootas akna juures, kuni n?gi teda naasvat, latern k?rmete sammude taktis ??tsumas, ning majja minevat. Tuul oli p??rdunud ja metsast ei kandunud temani enam meeste h??li, ehkki l?ke p?les endiselt. „Sa oled ?ige varajane,” ?tles Roger, tonksates s?rmega tasakesi tulik?rbest. „Kas arvad, et v?ljas on peale sinu veel kedagi liikvel?” Putukas nihkus paar tolli eemale ja j?i seisma, k?hualune jonnakalt plinkimas. Roger vaatas metsa poole; tal oli hakanud jahe, rinnale kerkis kananahk. Ta h??rus seda hajameelselt ja tundis k?e all hella kohta, kust Bree oli teda hammustanud. Hammustus paistis nahal kuuvalguses ?hmase tumeda laiguna – ei tea, kas see on homme veel n?ha, m?tles Roger. Sirutanud k?e v?lja, et panna loomanahk akna ette tagasi, m?rkas ta kuukiirt klaasil v?lgatamas. Peegli juures riiulil seisid Brianna isiklikud asjakesed: paar Jocastalt kingiks saadud kilpkonnaluust kammi, h?bedast k?ev?ru, klaaspurgike soolikarohu?li, kaks-kolm diskreetset k?snat?kikest ja suurem l?iklev purk metsporgandiseemneid. Soolikarohu?li jaoks polnud Breel t?na aega j?tkunud, aga et ta p?eval seemneid oli v?tnud, selles ei kahelnud Roger hetkegi. Ta kinnitas naha akna ette ja hakkas voodi poole minema, peatudes korraks lapse juures ja sirutades k?e v?lja, et tunda l?bi s??sev?rgu oma nahal tema rahustavalt sooja hinge?hku. Jem oli teki pealt p?tkinud; Roger kergitas k?sikaudu v?rgu ??rt ja kohendas tekiservad kenasti lapse ?mber. K?e alla sattus midagi pehmet ... aa, see oli Jemmy kaltsunukk, poiss surus seda vastu rinda. Roger seisis viivu, k?si poja seljal, tundes, kuidas see lapse hingamise rahustavas r?tmis kerkib ja vajub. „Head ??d, poisu,” sosistas ta viimaks. „Jumal ?nnistagu ja kaitsku sind.” 1 ?oti tundmatu autori laul, millele on omistatud palju, sealhulgas jakobiitide ?lest?usuga seonduvaid t?hendusi. (Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused.) [ ? ] 58 Palju ?nne s?nnip?evaks 1. mai 1771 Rahvakaitsev?e laager ?rkasin varsti p?rast p?evat?usu selle peale, et mingi sitikas sibas m??da mu jalga ?les. V?distasin jalga, mispeale too, kes ta ka iganes polnud, kibek?hku rohu sisse pages, olles ehmatusega avastanud, et ma olen elus. Liigutasin igaks juhuks varbaid, aga et rohkem sissetungijaid mu teki sees ilmselt ei olnud, hingasin s?gavalt sisse v?rsket l?hnadest tulvil ?hku ja lasksin end m?nusasti l?dvaks. Kusagilt siitsamast kostis nahistamist, aga need olid k?igest ohvitseride hobused, kes, ?rkvel ammu enne mehi, tammusid ja puhusid s??rmetest ?hku. Laager ise oli veel vaikne – v?i nii vaikne, kui ?ks kahesajast mehest koosnev laager ?ksk?ik mis kellaajal olla saab. Mu pea kohal olevat puldankatet kirjasid mahedad valguslaigud ja lehtede varjud, aga p?ike polnud veel p?riselt t?usnud. Silmad pooleldi suletud, tundsin r??mu teadmisest, et ei pea end veel nii pea ?les ajama ja kui ma seda teen, on keegi teine valmistanud hommikueine. Olime laagrisse heitnud eelmisel ?htul, seljataga k??nuline teekond m?gedest alla ja ?le platoo kokkulepitud kohtumispaika kolonel Bryani istandusse. Olime aegsasti kohal; Tryon polnud oma v?gedega New Bernist kohale j?udnud ega olnud siin veel ka Craveni ja Cartereti maakonna ?ksusi, kes pidid tooma kaasa v?lisuurt?kid ja p??rdkahurid. Tryoni v?ed pidid saabuma t?nase p?eva jooksul, n?nda oli kolonel Bryan meile igatahes eile ?htus??gi ajal ?elnud. Puldankattele maandus kuuldava m?tsatusega ?ks rohutirts. J?lgisin teda pingsalt, aga sisse tulla ei paistnud ta, jumal t?natud, kavatsevat. V?ib-olla pidanuksin kuulama proua Bryanit, kui too lubas leida mulle voodi majas, kus magasid veel paari ohvitseri naised, kes olid meestega kaasa tulnud. Jamie oli j??nud kindlaks otsusele magada v?ljas nagu tema s?duridki ning olin l?inud koos temaga, eelistades aset, kus on Jamie ja sitikad, voodile, kus pole kumbagi. Kiikasin k?rvale, hoidudes liigutamast, juhuks kui ta peaks veel magama. Ei maganud. K?ll aga lamas ta p?ris vagusi ja oli t?iesti l?dvestunud, kui v?lja arvata parem k?si. See oli ?les t?stetud ning Jamie n?is seda hoolega uurivat, p??rates k?mmalt siia- ja sinnapoole ning k?verdades aeglaselt s?rmi, nii h?sti kui suutis. Nimetamatsi liiges oli kokku kasvanud ja t?iesti j?ik; pikkpeeter pisut k?ver ning selle keskmise liigese ?mber lookles valge arm. K?si oli t??st rakkus ja kare ning keset peopesa roosatas otsekui v?ike stigma ikka veel naelahaavast j??nud arm. Nahk oli pruuniks p?evitunud ja parkunud, seda kirjasid tedret?hnid ja pleekinud kuldsed karvad. Minu meelest oli see t?helepanuv??rselt ilus k?si. „Palju ?nne s?nnip?evaks,” ?tlesin tasa. „Uurid, kas iga asi on ikka omal kohal?” Jamie laskis k?el rinnale vajuda, p??ras pea minu poole ja naeratas. „V?ib vist ?elda k?ll. Ehkki m?ni tund on mul arvatavasti veel aega. Ma s?ndisin kell pool kuus, pool sajandit ei saa t?is enne ?htus??ki.” P??rasin end naerdes k?lili ja heitsin teki pealt. ?hk oli alles m?nusasti jahe, aga mitte kauaks. „Kas arvad, et j?uad enne ?htus??ki veel k?vasti vananeda?” k?sisin narritamisi. „Oh, ei usu, et mul selle ajaga m?ni ihuliige just k?ljest ?ra kukub,” vastas Jamie m?tlikult. „Iseasi kui heas korras need on ...” Ta t?mbas selja n?gusaks, ringutas ja vajus rahulolevalt ?gades tagasi, samal ajal kui minu k?si tema kehal ?ige koha ?les leidis. „See siin n?ib k?ll igati t??korras olevat,” rahustasin teda. Et p?ris kindel olla, sikutasin kergelt, mispeale Jamie vaikselt niuksatas. „Pole m?rkigi, et ?hvardaks k?ljest kukkuda.” „Tore,” s?nas Jamie, kattes mu k?e kindlalt oma k?mblaga, et v?ltida edasisi koosk?lastamata eksperimente. „Kust sa teadsid, millega ma parajasti tegelen? Uurin ennast, nagu sa ?tlesid?” J?tsin oma k?e tema pihku, ent upitasin end pisut, et s?ttida l?ug keset tema rinda, kus n?is olevat just selleks otstarbeks v?ike lohk. „Mina teen seda oma s?nnip?eval alati – t?tt-?elda k?ll enamasti eelmisel ?htul. Vaatan peamiselt k?ll tagasi, m?tlen m??dunud aastale, aga uurin ikkagi ka ennast – k?llap teevad seda k?ik. Lihtsalt et n?ha, kas ollakse ikka seesama inimene kes eelmisel p?eval.” „Ma olen selles enam-v?hem kindel,” rahustas Jamie mind. „Sa ei n?e ju ometi mingeid m?rgatavaid muutusi?” T?stsin l?ua tema rinnalt ja vaatasin ta hoolikalt ?le. T?tt-?elda oli mul kaunis raske vaadata Jamiet objektiivse pilguga; tema v?limus oli mulle nii tuttav ja l?hedane, et kippusin m?rkama selle juures v?ikesi armsaid ?ksikasju – k?rvalestal olevat tedret?hni, ?ht agaralt ettepoole tr?givat alumist l?ikehammast, mis ?ldisest rivist ?ige pisut v?lja ulatus – ning reageerima tema n?oilme pisimatelegi muutustele, ilma et oleksin vaadanud teda kui tervikut. Jamie talus mu uurivat pilku vaikides, silmalaud kosuvas valguses pooleldi suletud. Tema juuksed olid magades vallandunud ja lebasid lahtiselt ?lgadel, raamides ruskete lainetena n?gu, milles oli rohkesti huumorit ja kirge, ent paradoksaalsel kombel ka erakordset rahu. „Ei,” s?nasin viimaks ja lasksin l?ua rahulolevalt ohates tagasi tema rinnale. „See oled ikka sina.” Jamie turtsatas, nagu teinuks see talle nalja, aga j?i liikumatult lamama nagu ennegi. Kuulsin, kuidas kusagil l?hedal koperdas ringi kokk ja kirus vankri tiislile komistades. Laager alles hakkas kujunema; osa r?hmi – need, kelle liikmete ja ohvitseride hulka kuulus palju endisi s?dureid – paistis silma korra ja distsipliiniga. Paljud sellega paraku ei hiilanud ning nende l??bakil telgid ja ?mberringi aasal vedelev varustus ei j?tnud kaugeltki s?jav?elist muljet. Alanud trummip?rinale ei j?rgnenud mingit silman?htavat vastust, s?jav?gi magas edasi. „Kas kuberneril on nende ?ksustega ?le?ldse v?imalik midagi peale hakata?” k?sisin kahtlevalt. Ent seegi s?dalane n?is olevat taas unne vajunud. Minu k?simuse peale kergitas ta siiski laisalt pikki ruugeid ripsmeid. „Oojaa. Tryon on s?dur. Ta teab h?sti, mida teha tuleb – v?hemasti hakatuseks. Pole teab mis suur kunst panna mehed rivis marssima ja peldikuid kaevama. Hoopis teine asi on ?petada nad v?itlema.” „Kas ta sellega saab hakkama?” „V?ib-olla saab. V?ib-olla mitte. K?simus on: kas tal l?heb seda vaja?” See oli t?esti p?hik?simus. Kogu tee Fraserim?elt siia olid meie ?mber keerelnud kuulujutud nagu tuulte pillutatud s?gislehed. Reguleerijad on koondanud k?mnetuhandese s?jav?e ja marsivad sellega New Berni peale. Kindral Gage on regulaarv?e r?gemendiga New Yorgist teel, et sundida koloonia alistuma. Orange’i maakonna rahvakaitsev?gi on hakanud m?ssama ja tapnud oma ohvitserid. Pooled Wake’i maakonna mehed on ?ra karanud. Hermon Husband on arreteeritud ja laevale viidud, et toimetada ta Londonisse ning anda reetmises s??distatuna kohtu alla. Reguleerijad on h?ivanud Hillsborough’, kavatsevad linnale tule otsa panna ning Edmund Fanningu ja tema kaasosalised m??ga l?bi hukata. Lootsin s?damest, et ?kski neist kuulujuttudest ei vasta t?ele – v?i kui vastab, siis ei kuulu Hubert Sherston Fanningu l?hedaste s?prade hulka. Otsides massilistest kuulujuttudest, p??rastest oletustest ja sulaselgetest v?ljam?eldistest mingit iva, leidsime ainult ?he, milles v?isime enam-v?hem kindlad olla: kuberner Tryon on teel siiapoole, et liituda rahvakaitsev?ega. Mehe k?si puhkas mu seljal, p?ial silitamas tasakesi abaluu serva. Talle eriomase v?imega s?ilitada igas olukorras rahu n?is Jamie olevat ebakindlad s?jalised v?ljavaated t?ielikult peast heitnud ning tema m?tted paistsid olevat sootuks mujal. „Kas oled kunagi m?elnud ...” alustas ta, ent j?i siis vait. „Mida?” Kummardusin ja suudlesin Jamie rinda, ajades seejuures selja kummi, et mees saaks seda silitada, mida ta tegigi. „Nojah ... kuidas seda n??d seletada, aga mulle turgatas p?he, et olen n??d elanud kauem kui mu isa – seda poleks ma k?ll oodanud,” lisas ta pisut irooniliselt. „Muud midagi kui et ... see tundub veider. Arutlesin endamisi, kas sina ka m?nikord sellele m?tled – j?id ju emast ilma juba nii noorelt.” „Jah.” Mu n?gu oli Jamie rinnal ja h??l sumbus tema s?rgivoltidesse. „Nooremalt m?tlesin. Tundus, otsekui oleksin l?inud matkama, aga ilma kaardita.” Jamie k?si peatus korraks. „Jah, just n?nda ongi.” Tema h??les v?is kuulda kerget ?llatust. „Seda, mis t?hendab olla kolmek?mnene v?i neljak?mnene mees, ma laias laastus teadsin ... aga mis saab n??d?” Jamie rinnust kostis vaikne h??litsus, mis meenutas ebalevat naeruturtsatust. „Edasi tuleb meil kujundada end ise,” s?nasin n?ole vajunud juustepadrikus valitsevasse h?marusse vaikselt. „Me j?lgime teisi naisi – v?i mehi – ning v?tame nendelt m??tu. K?ik, mida annab kasutada, laename nendelt, ja mida kusagilt mujalt ei leia, seda otsime iseendast. Ning alati ... alati ... k?ib sellega kaasas kahtlus: kas teeme ikka ?igesti?” Jamie k?si oli mu seljal soe ja raske. Ta tundis pisaraid, mis mu silmanurgast ootamatult alla veeresid ja tema s?rki niisutasid, ning teine k?si t?usis, et paitada mu pead ja siluda juukseid. „Jah, n?nda see on,” kinnitas ta uuesti, v?ga vaikselt. ?mberringi oli laager hakanud virguma, kostis kolksatusi ja m?tsatusi ning unest k?hedaid meesteh??li. Pea kohal hakkas saagima ?ks rohutirts, nagu veaks keegi k??nega ?le vaskpoti. „See on hommik, mida mu isa silmad ei n?inud,” lausus Jamie ikka veel nii tasa, et kuulsin seda pigem tema rinnakorvis kui oma k?rvus. „Maailm ja iga p?ev, mille selles veedame, on kingitus, mo cridhe – ?ksk?ik mida homne ka endaga ei tooks.” P??rasin s?gavalt ohates pead ning toetasin p?se tema rinnale. Jamie sirutas leebelt k?e ja p?hkis s?rgiservaga mu nina. „Ning mis ?levaatusse puutub,” lisas ta asjalikult, „siis mul on k?ik hambad suus, ?htki ihuliiget pole puudu ja mu riist t?useb igal hommikul ise kikki. V?inuks minna ka hullemini.” 59 S?jariistad M?ssajatevastase retke p?evik Kuberner William Tryon Neljap?eval, 2. mail Craveni ja Cartereti ?ksused asusid New Bernist teele, kaasas kaks vankrile t?stetud v?lisuurt?kki ja kuus p??rdkahurit; kuusteist suurt veovankrit ja neli v?iksemat on t?is pakke ja laskemoona ning toiduaineid on nii palju, et j?tkub ka v?gedele, kes liituvad nendega teel kolonel Bryani valdustes oleva ?hise kohtumispaiga poole. Kuberner lahkus New Bernist 27. aprillil ja j?udis kolonel Bryani poole 1. mail. Kahe piirkonna v?e?ksused ?hinevad t?na. Reedel, 3. mail ?hendlaagris Kuberner vaatas kell 12 Neuse’i j?e l??nekaldal koolmekoha juures aasal ?ksused ?le. Laup?eval, 4. mail ?hinenud v?esalgad marssisid Johnstoni kohtumaja juurde. ?heksa miili. P?hap?eval, 5. mail Marssisime major Theophilus Hunteri Wake’i maakonna valdusteni. Kolmteist miili. Esmasp?eval, 6. mail Armee tegi peatuse ja kuberner v?ttis kindral Musteri valdustes vastu Wake’i r?gemendi. Selle komand?r kolonel Hinton andis kubernerile teada, et suutis kompaniist, mille oli kohustatud enda ?mber koondama, maakonnas valitsevate vastaliste meeleolude t?ttu kokku saada k?igest kaksk?mmend kaks meest. M?rganud Wake’i r?gemendi eest m??dudes ?le?ldist t?rksust, t?heldanud, et viie mehe peale olid napilt ?hel relvad, ja t?denud, et kui ta oli esitanud ?leskutse astuda vabatahtlikuna teenistusse, keeldusid nad sellele allumast, andis ta s?jav?ele k?su pataljon ?mber piirata ning saatis seej?rel kolm oma koloneli ?lesandega valida v?lja nelik?mmend k?ige silmapaistvamat ja tegusamat meest – man??ver, mis k?lvas tol ajal umbes neljasajast mehest koosnevas r?gemendis paras jagu paanikat. Mehi teenistusse kutsuvad armeeohvitserid tegid innukalt selgitust??d ning saavutasid selle, et v?hem kui kahe tunniga koosnes Wake’i kompanii juba viiek?mnest mehest. ?? hakul lasti Wake’i r?gemendil minna h?bistatuna niih?sti neile osaks saanud alandusest kui ka nende endi k?itumisest, mis oli selle p?hjustanud. S?jav?gi p??rdus laagrisse tagasi. Kolmap?eval, 8. mail Kolonel Hintoni v?e?ksus j?eti maha takistamaks sealse maakonna rahulolematutel koondumast ning ?hinemast naabermaakondade reguleerijatega. T?na hommikul marssis ?ks v?eosa kurikuulsa reguleerija Turner Tomlinsoni maja juurde, vangistas mehe ja t?i laagrisse, kus ta luku ja riivi taha pandi. Mees tunnistas ?les, et on reguleerija, kuid midagi enamat ei olnud n?us r??kima. Armee marssis edasi ja j?i laagrisse Boothi l?hedal New Hope Creeki ??res. Reedel, 10. mail Tegin peatuse, k?skisin vankreid parandada, hobuseid rautada ja k?ik korda s?ttida. Hillsborough’s vaatasin ?le kaks Orange’i maakonna rahvakaitsev?e kompaniid. Vang Tomlinson p?genes t?na ?htul kartserist. Teda aeti taga, kuid k?tte ei saadud. P?hap?eval, 12. mail ?letasime r?nnakmarsil Haw’ j?e ja heitsime selle l??nekaldal laagrisse. V?is oodata, et reguleerijad takistavad rojaliste j?ge ?letamast, nagu seisis nende plaanides, aga nad ei oodanud, et armee lahkub Hillsborough’st enne kui p?rast esmasp?eva, ning v?gede s??rane ?kiline man??ver ajas nende plaanid osaliselt nurja. Sain t?na kiirteate, et kindral Waddell ja talle alluvad v?ed olid sunnitud t?mbuma reguleerijate surve all tagasi Yadkini j?e taha. Jumalateenistusel pidas jutluse reverend h?rra McCartny. Kirjakoht: „Kel pole m??ka, m??gu oma pealisr?ivas ja ostku m??k”. T?na ?hines armeega vabatahtlikuna kaksk?mmend h?rrasmeest, peamiselt Granville’i ja Bute’i maakonnast. Nendest moodustati major MacDonaldile alluv kergeratsav?e?ksus. Tiival olev ?ksus nabis kinni p?ssiga varitseva reguleerija. Volinik v?ttis tema majast kaasa pooliku ankru rummi, mis oli m?eldud reguleerijatele. Samuti m?ned sead, kes v?idetavasti kuulusid tema perekonnale. Esmasp?eval, 13. mail R?nnakmarss O’Neali juurde. Kell 12 saabus kindral Waddelli virgats suulise teatega – kirjalikku ei julgenud ta kaasa v?tta, kartes, et see v?ib sattuda vaenlase k?tte. Teade seisnes selles, et neljap?eva, 9. mai ?htul piirasid reguleerijad kahe tuhande mehega kindrali laagri ?mber ning n?udsid ?limalt ?lbel ja h?bematul toonil, et ta t?mbuks tagasi teisele poole Yadkini j?ge, millest ta asus kahe miili kaugusel. Kindral keeldus nende n?udele j?rele andmast, v?ites, et peab alluma kuberneri korraldusele. See muutis reguleerijad veel jultunumaks ning nad ?ritasid indiaani s?jah??dude saatel tema meestele hirmu nahka ajada. Kindral, kelle meeste arv ei ?letanud kolmesadat, kusjuures noodki ei ilmutanud valmidust vastupanu osutada ning paljud tunnimehed olid reguleerijate poole ?le l?inud, pidi l?puks nende n?udmistele alla vanduma ning taandus j?rgmisel hommikul koos suurt?kkide ja moonaga Yadkini taha, mispeale reguleerijad n?ustusid laiali minema ja p??rduma tagasi oma paiknemiskohtadesse. S?jan?ukogu, kuhu kuulusid Tema Majesteedi n?ukogust auv??rt John Rutherford, Lewis DeRosset, Robert Palmer ja Sam Cornell ning kolonelid ja s?jav?e v?liohvitserid, hakkas sedamaid virgatsi toodud teadet arutama ning otsustas, et armee peab plaanitud marsruuti muutma ja suunduma kapten Holti maadelt Hillsborough’st Salisburysse viivale teele, m??duma k?igi j?ududega V?ike- ja Suur-Alamance’i j?est ning marssima aega viitmata edasi, et ?hineda kindral Waddelli v?gedega; armee l?kski liikvele ja heitis ?? hakul laagrisse V?ike-Alamance’i l??nekaldal; kusjuures ?ks suur jagu saadeti ette h?ivama Suur-Alamance’i l??nekallast, et vaenlase v?ed ei saaks selles t?htsas punktis kanda kinnitada. T?na ?htul tuli teade, et reguleerijad saadavad oma asulatesse maakuulajaid ning kogunevad Hunteri valduste l?hedal Sandy Creekis. R?nnakmarsi j?rel ?hinesime Suur-Alamance’i l??nekaldale j?udnud v?gedega ja p?stitasime kindlustatud laagri. Sinna j?i armee pidama, kuni Hillsborough’st toodi juurde provianti, mistarbeks t?hjendati mitu vankrit ja saadeti laagrist Hillsborough’sse. T?na?htuste luureandmete j?rgi valmistuvad m?ssajad ??sel laagrit r?ndama; kokkup?rkeks on ettevalmistused tehtud; kolmandik armeed on saanud k?su p?sida ?? l?bi lahinguvalmis, teised peavad magama, relvad k?eulatuses. H?iret ei antud. Teisip?eval, 14. mail Peatus. Meestel k?sk p?sida laagris. Armee oli nagu eilegi kogu ?? relvil. H?iret ei tulnud. Kolmap?eval, 15. mail ?htul kella kuue paiku sai kuberner m?ssajatelt kirja, mille esitas s?jan?ukogule, kes otsustas, et armee marsib j?rgmisel varahommikul m?ssajate peale, kuberner saadab neile kirja, milles esitab tingimused, ning kui need tagasi l?katakse, j?rgneb r?nnak. Mehed j?id kogu ??ks relvile. H?iret ei antud, ehkki m?ssajad on end sisse seadnud laagrist viie miili kaugusel. Unen?oraamatust Hillsborough, 15. mai „L?inud ??l j?in varakult magama ning ?rkasin enne koitu keset halli pilve. Terve p?eva olen k?ndinud otsekui udus; inimesed r??givad minuga, kuid ma ei kuule neid; n?en nende suud liikumas, noogutan ja naeratan, ent l?hen eemale. ?hk on palav ja l?mbe ning k?igel on kuuma metalli l?hn. Mu pea valutab, aga kokk kolistab kastrulitega. Olen p??dnud kogu p?eva meelde tuletada, mida ma unes n?gin, kuid ei suuda – on ainult hallus ja hirm. Ma pole eales viibinud lahinguv?lja l?hedal, aga mulle meenub, nagu oleksin n?inud unes suurt?kisuitsu.” 1 Luuka 22:36. [ ? ] 60 S?jan?ukogu Jamie naasis s?jan?ukogust hulk aega p?rast ?htus??ki ning andis meestele Tryoni otsustest l?hidalt teada. Need v?eti ?ldjoontes vastu heakskiidu, kui mitte suisa vaimustusega. „Ist gut, meie n??d liigume,” lausus Ewald M?ller, sirutades oma pikad k?ed v?lja ja naksutades korraga k?iki s?rmeliigeseid. „Meie kauemaks j??me, sammal peale kasvab!” Seda t?helepanekut tervitati naeru ja n?usolevate noogutustega. M?ttest hommikul lahingusse minna n?is kompanii meeleolu m?rgatavalt paranevat; mehed kogunesid l?kete ?mber juttu puhuma, tinapeekrid ja hoolikalt jalge ette aetatud musketite poleeritud torud l?id loojuva p?ikese kiirtes helkima. Jamie tegi kiire ringk?igu, vastates meeste k?simustele ja s?stides neisse enesekindlust, ning tuli siis meie v?ikese omaette paikneva l?kke ??rde. Uurisin teda t?helepanelikult, vahetust olukorrast tingitud pinge k?rval tabas mu silm ise?ralikku allasurutud rahulolu, mis ?ratas minus sedamaid kahtlusi. „Millega sa hakkama oled saanud?” n?udsin, ulatades Jamiele suure k??ru leiba ja kausi hautist. Jamie ei hakanudki puiklema, nagu poleks ta millegagi hakkama saanud. „P?rast n?ukogu istungit ?nnestus mul Cornelliga nii kauaks nelja silma alla j??da, et sain k?sida temalt Stephen Bonneti kohta.” Jamie rebis leivak?ntsakast hammastega suure t?ki ja neelas alla, vaevumata ?ieti n?rimagi. „P?ha taevas, kui n?ljane ma olen. Olen roomanud terve p?eva nagu madu k?huli l?bi p?ldmurakate, ilma et oleks ivagi hamba alla saanud.” „Samuel Cornell n??d k?ll kindlasti p?ldmurakates ei roomanud.” Cornell oli kuberneri kuningliku n?ukogu liige, Edentonist p?rit t?se j?ukas kaubah?rra, ning tema ameti, kere ja iseloomuga meest oli v?imatu kujutleda l?bi puhmaste vingerdamas. „Ei, see oli hiljem.” Torganud leivaviilaka hautisse, haukas Jamie sellest uue suure ampsu ja vehkis k?ega, suu liiga t?is, et r??kida. Ulatasin talle peekri siidrit, millega ta leiva- ja hautisepudi alla loputas. „Me k?isime luuramas m?ssajate kaitseliine,” seletas ta, kui takistus oli k?rvaldatud. „Nood ei ole siit sugugi kaugel. Ehkki liinideks on neid m?istagi palju nimetada. Niisugust putru ja kapsaid n?gin viimati siis, kui s?disin Prantsusmaal ning me h?ivasime k?la, kus elas j?uk veinismugeldajaid. Pooled mehed olid ametis hooramisega ja k?ik olid nii purjus, et pidime nad maast ?les upitama, kui tahtsime arreteerida. Niipalju kui minul ?nnestus n?ha, pole siinne kamp suurt parem midagi. Libusid on, t?si k?ll, v?hem,” lisas ta ?igluse huvides ja toppis ?lej??nud leivat?ki suhu. Kuberneri armeest oli praegu v?hemalt pool samuti auru all, aga see oli nii tavap?rane n?htus, et ei p?lvinud t?helepanu. Andsin Jamiele uue leivaviilaka ja keskendusin t?htsale teemale. „Kas said siis Bonneti kohta midagi teada?” Jamie noogutas, m?lus ja neelas. „Cornell ise ei ole teda n?inud, k?ll aga on kuulnud temast r??gitavat. Kuuldavasti n?hakse teda m?nda aega rannikusaartel ning seej?rel kaob ta kolmeks-neljaks kuuks. Siis on ta korraga j?lle tagasi ning prassib Edentoni ja Roanoke’i k?rtsides, taskud kulda t?is.” „Niisiis veab ta Euroopast kaupa ja m??b seda siin.” Kolm-neli kuud kulus laeval selleks, et seilata Euroopasse ja tagasi. „Oletatavasti salakaup?” Jamie noogutas. „Cornelli arvates k?ll Ja kas tead, kus ta oma kauba maale toob?” Jamie t?mbas k?eseljaga ?le suu ja tema n?ost v?is v?lja lugeda, nagu teeks see talle nalja. „Wylie maabumiskohas. Kui uskuda k?lakaid.” „Mis ... sa ei taha ju ometi ?elda, et Phillip Wylie on temaga ?he m?tsi all?” See teade ?okeeris – ja ?htlasi kurvastas – mind, aga Jamie raputas pead. „Seda ei saa ma v?ita. Aga selles, et maabumiskoht asub Wylie istanduse l?hedal, pole kahtlust. Ja see pisike sitavares oli Bonnetiga ??l, kui too River Runi ilmus – ?ksk?ik kuidas ta seda ka hiljem poleks seletanud,” lisas Jamie. Ta l?i k?ega, heites Wylie teema selleks korraks k?rvale. „Aga Cornelli jutu j?rgi on Bonnet j?lle kadunud, teda pole juba kuu aega n?ha olnud. Niisiis on t?di ja Duncan esialgu t?en?oliselt v?ljaspool h?daohtu. ?ks kivi seega s?damelt langenud ja see on hea, sest muresid on selletagi rohkem kui k?ll.” Jamie ?tles seda v?himagi irooniata, libistades pilgu ?le meie ?mber laiuva laagri. Sedam??da kuidas p?evavalgus h??bus, hakkasid l?kketuled videvikus eredamalt esile t?usma otsekui Suur-Alamance’i j?ge ??ristavad sajad tulik?rbsed. „Hermon Husband on siin,” lausus Jamie. T?stsin pilgu hautisekausilt, mida olin asunud tema tarvis uuesti t?itma. „Kas r??kisid temaga?” Jamie raputas pead. „Ma ei v?inud talle ligi minna. Husband kuulub ju reguleerijate hulka. Olin v?ikesel k?nkal, vaatasin alla j?e teisele kaldale ja n?gin teda eemalt; Husband seisis meestesumma keskel, aga riiete j?rgi tundsin ta kergesti ?ra.” „Mida ta ette v?tab?” Ulatasin Jamiele kausi. „Ta ei hakka ju ometi v?itlema – ei luba neil lahingusse t?kkida?” Mina kaldusin n?gema Hermon Husbandi kohalolekus head m?rki. Kui reguleerijatel ?le?ldse ?iget juhti oli, siis andis selle m??du v?lja ?ksnes tema; teda nad kuulasid, olin selles kindel. Jamie vangutas murelikult pead. „Ma ei tea, inglismann. Ta ise relva k?tte ei v?ta – seda mitte –, aga mis teistesse puutub ...” Jamie j?ttis lause l?petamata ja vajus m?ttesse. Siis n?is ta milleski selgusele j?udvat. Andnud kausi mulle tagasi, p??rdus ta kanna pealt ringi ja k?ndis l?bi laagri eemale. N?gin, kuidas Jamie Rogerit ?last puudutas ja ta k?rvale kutsus. Nad ajasid natuke aega juttu, siis pistis Jamie k?e kuueh?lma alla, v?ttis sealt v?lja midagi valget ja ulatas Rogerile. Mis see ka poleks olnud, Roger vaatas seda korraks, noogutas ja torkas oma kuue vahele. Andnud v?imehele matsu ?lale, j?ttis Jamie ta sinnapaika ja hakkas l?bi laagri tagasi tulema, seisatades aeg-ajalt, et vahetada Lindsayvendadega m?ni siivutu lause ja naerda. Minu juurde j?udis ta juba naeratades ja v?ttis kausi, n?ol kergendustunne. „?tlesin, et Roger Mac homme hommikul kohe l?heks ja Husbandi ?les otsiks,” lausus ta, asudes taas isukalt hautist s??ma. „V?imaluse korral k?skisin tal Husbandi siia tuua, et too saaks Tryoniga silmast silma r??kida. Kui tal ei ?nnestu Tryoni veenda – ja selles v?ib olla kindel –, ehk teeb siis Tryon Husbandile selgeks, et tal on t?si taga. N?hes, et sel juhul pole verevalamisest p??su, k?sib ehk Husband oma meestel tagasi t?mbuda.” „Kas usud seda t?esti?” P?rast l?unat oli pisut sadanud ja idataevas rippusid ikka veel rasked pilved. Nende servad h??gusid punaselt, aga mitte viilitistes loojangukiirtes, vaid Alamance’i vastaskaldal silma eest varjule j??vas reguleerijate laagris s??datud l?ketest. Jamie p?hkis kausi puhtaks ja torkas pead vangutades viimase leivat?ki suhu. „Ma ei tea,” lausus ta lihtsalt. „Aga midagi muud ei j?? ka enam ?le, ega?” Noogutasin ning kummardusin, et panna l?kkesse puid, t?na ??sel ei pidanud keegi varakult s?ba silmale saama. Laagril?kked olid p?lenud kerges vihmas turtsudes ja suitsedes terve p?eva. N??d oli sadu lakanud ja pilved hargnenud hajusateks hobusesabadeks, mis moodustasid l??netaevas h??guva tulekaare, lastes maistel leekidel paista h?dise ja armetuna. Seda n?hes puudutasin Jamie k?sivart. „Vaata,” laususin. Jamie p??rdus valvsalt, otsekui kardaks leida selja tagant j?rjekordset kurtjat, aga l?dvestus, n?hes mind taeva poole osutamas. Kui olin ?hutanud mingi keerdk?simusega kimpus olevat Franki vaatama ?ht v?i teist looduseimet, p?hendas ta sellele parasjagu nii palju aega, kui viisakus n?udis, ?tles „Oi, t?esti v?ga ilus!” ning p??rdus oma m?ttek?igu juurde tagasi. Jamie t?stis n?o taevase hiilguse poole ja j?i liikumatult vaatama. Mis sul viga on, k?sisin endalt. Kas sa ei v?iks Frank Randalli rahule j?tta? Jamie v?ttis mul ?mbert kinni ja ohkas. „?otimaal,” lausus ta, „oli taevas terve p?eva tinahall ning isegi loojangu ajal n?gid ?ksnes seda, kuidas p?ike nagu h??guvkuum kahurikuul merre vajus. Seal polnud taevas kunagi niisugune.” „Mis sunnib sind praegu ?otimaast m?tlema?” k?sisin, pannes imeks, et tema m?tted kulgevad nagu minu omadki m??da minevikuradu. „Koit ja h?marik ning ?ksteisele j?rgnevad aastaajad,” lausus Jamie ning tema suur suu kiskus m?lestuste ajel kergelt naerule. „Kui mu ?mber looduses midagi muutub, pean tahes-tahtmata m?tlema, mis oli enne ja mis on n??d. Kodus ei juhtu seda just sageli, aga v?ljas n?en tihti unes neid, keda olen kunagi tundnud, ning istun vaikides h?maruses, m?eldes teistele aegadele ja kohtadele. Ta kehitas kergelt ?lgu. „N??d, kui p?ike loojub, meenub mulle ?otimaa.” „Aa,” laususin sellest seletusest rahustatuna. „Siis selles on asi.” „Mis asi?” Jamie vaatas mulle otsa; loojuv p?ike oli tema n?o ?le kullanud ja mahendanud selle pingeid. „Ka mina m?tlesin teistele aegadele ja kohtadele,” tunnistasin, toetades pea tema ?lale. „Aga praegu ... ei suuda ma m?elda muule kui ?ksnes sellele.” „T?esti?” Jamie vaikis viivu ning s?nas siis k?hklevalt. „Ma ei r??gi sellest just sageli, inglismann – sest kui vastad jaatavalt, ei saa ma selle vastu suurt midagi ette v?tta –, aga ... kas igatsed sageli taga ... noid teisi aegu?” Enne kui vastasin, viivitasin kolme s?damel??gi jagu – kuulsin neid, Jamie s?da tuksus aeglaselt mu k?rva all – ning pigistasin siis vasaku k?e s?rmed aeglaselt rusikasse, nii et tundsin kullast s?rmuse siledat metalli. „Ei,” vastasin. „Aga ma m?letan neid.” 61 Ultimaatumid Alamance’i suur laager 16. mai 1771 Meestele, kes on koondunud relvade alla ja nimetavad end reguleerijateks Vastuseks teie petitsioonile teatan, et olen alati silmas pidanud riigi ja k?igi siinsete asukate huvisid. Kahetsen s?gavalt seda kohustust, mille olete mulle pannud, v?ljudes riigi halastava kaitse alt ja oma maa seaduste raamidest, ning n?uan, et teie, kes te nimetate end reguleerijateks, paneksite relvad maha, annaksite v?lja seadusega vastuollu l?inud ninamehed, alistuksite selle riigi seadustele ja j??ksite lootma valitsuse heatahtlikkusele. Leppides nende tingimustega teate k?ttesaamisele j?rgneva tunni jooksul, hoiate ?ra verevalamise, sest p?rast seda olete m?ssajatena s?jajalal oma kuninga ning riigi ja selle seadustega. William Tryon Kui ?rkasin, oli Jamie juba l?inud; tema tekk lebas kenasti kokkupanduna minu k?rval ja Gideoni, kelle Jamie ?htul sootamme k?lge l??ga oli pannud, polnud enam seal. „Kolonel l?ks kuberneri s?jan?ukogu koosolekule,” ?tles Kenny Lindsay ning haigutas suure suuga. Ta pilgutas silmi ja raputas ennast nagu m?rg koer. „Kas soovite teed v?i kohvi, proua?” „Teed palun.” Arvatavasti oli p?hjus ?le?ldises ?hustikus, et mu m?tted l?ksid Bostoni teejoomisele . Mul polnud enam t?pselt meeles, millal too m?su ja sellele j?rgnevad s?ndmused aset pidid leidma, tundsin ?ksnes ebam??raselt, et pean kasutama iga v?imalust juua teed, kuni seda veel saada on, lootes, et see imbub mu kudedesse – just nagu karu vitsutab enne talve s??a t?uke ja marju. P?ev oli koitnud tuuletu ja selge ning ehkki oli veel jahe, v?is ?hus ikka veel tunda eilse vihma l?mbust. J?in s??mhaaval teed ja tundsin, kuidas v?ikesed juukseudemed tassist t?usva auru k?es lahti p??sevad, n?o ?mber keerduvad ja p?skedele kleepuvad. Koed selleks korraks kosutatud, v?tsin kaks ?mbrit ja seadsin sammud j?e poole. Lootsin, et mu ettevaatus osutub asjatuks, kuid tahtsin siiski, et mul oleks k?ep?rast mingi kogus steriilset keedetud vett. Kui seda ei l?he vaja meditsiiniliseks otstarbeks, v?in pesta sukki – neile kulunuks see h?dasti ?ra. Nimest hoolimata polnud Suur-Alamance teab kui muljet avaldav, selle laius ulatus enamjaolt viieteistk?mnest kahek?mne jalani. Pealegi oli j?gi madal ja mudase p?hjaga, siugles nagu lahti harutatud l?ng ning terve maastik oli l?hestatud selle haru- ja lisaj?gedest. K?llap oli see s?jalises m?ttes siiski arvestatav eraldusjoon, sest ehkki r?hm mehi suutnuks j?e kahtlemata kaunis h?lpsasti ?letada, poleks nad saanud teha seda m?rkamatult. Kiilid tegid j?e kohal s??ste ning tiirutasid paari tumedasse vette p?it t?hjendava ja isekeskis s?bralikult juttu puhuva rahvakaitsev?elase pea ?mber. Seisin taktitundeliselt p??sa taga, ootasin, kuni nad ?ra l?ksid, ja arutlesin oma ?mbritega kaldan?lvast alla minnes endamisi, kuidas meil on vedanud, et enamik mehi n?ustub vett jooma ?ksnes siis, kui neid ?hvardab t?esti oht janusse surra. Kui tagasi j?udsin, oli laager ?rkvel ja mehed jalul, mis siis et punetavate silmadega. K?igist aimus valvsust – kui mitte just otsest lahinguvalmidust – ning l?kete vahetsi ebatavaliselt taltsalt l?bi s?rkiva Gideoni seljas naasev Jamie v?eti vastu ?ksnes tavap?rase kerge uudishimuga. „Mis uudist, Mac Dubh?” k?sis Kenny, t?ustes ja tervitades Jamiet, kui too ratsu peatas. „Juhtus midagi?” Jamie raputas pead. Ta oli laitmatult, peaaegu rangelt riides, juuksed kuklasse seotud, puss ja p?stolid v??l, m??k puusal. Kuue k?lge kinnitatud rosett oli selle k?ige juures ainus v?rvilaik. Jamie oli lahinguvalmis ning sellest m?ttest k?is mul ?le selja kerge k?lmav?rin. „Kuberner saatis reguleerijatele kirjakese. Neli ?erifit said koopia ja loevad selle ette igale r?hmale, kellega kohtuvad. Meil ei j?? ?le muud kui oodata ?ra, mis juhtub.” N?gin Jamiet vaatamas kolmanda l?kke poole. Roger oli ilmselt lahkunud juba varavalges, enne kui laager virgus. T?hjendasin ?mbrid katlasse, et ajada vesi keema. V?tnud need uuesti k?tte plaaniga k?ia veel ?ks kord j?e ??res, m?rkasin, et Gideon t?stis j?rsult pea, ajas k?rvad kikki ja hirnatas otsekui tervituseks. Jamie ajas ta sedamaid liikvele, j?ttis minu ees seisma ning langetas k?e m??gale. Gideoni v?imas rind ja turi varjasid mu vaate; tulijat ma ei n?inud, k?ll aga seda, et Jamie laskis v??ra n?htavale ilmudes k?e m??gapidemel l?dvaks. Niisiis s?ber. V?i kui mitte just s?ber, siis igatahes keegi, kes ei kavatsenud sind sadulast maha tulemata surnuks torgata v?i raiuda. Kuulsin teretuseks kergitatud tuttavat h??lt, kiikasin Gideoni l?ua alt ning n?gin kahe abi saatel ?le aasa ratsutamas kuberner Tryoni. Kuberner ratsutas p?ris kenasti, ehkki mitte just teab kui elegantselt, ning oli riides nagu s?jak?igul ikka – seljas lihtne sinine mundrikuub, jalas hirvenahast p?ksid, k?bara k?ljes ohvitseri kollane kokard ning k?ljel kortikuks nimetatav ratsav?esaabel, mis polnud ilmselt iluasi: pidemel v?is n?ha t?kkeid ja tupp oli kulunud. Peatanud hobuse, noogutas Tryon Jamiele tervituseks ja puudutas k?barat; Jamie vastas samaga. M?rganud Gideoni taga mind, v?ttis kuberner viisakusest oma kolmnurkse k?bara kogunisti peast ja tegi sadulas kummarduse. „Proua Fraser, teie teenistuses.” N?hes mu k?es ?mbreid, p??rdus ta hobuse seljas ja viipas ?hele abile. „H?rra Vickers. Olge nii hea ja aidake proua Fraserit.” Ulatasin ?mbrid t?nulikult h?rra Vickersile, umbes kaheksateistk?mnesele roosap?sksele noormehele, aga ei l?inud temaga kaasa, vaid ?ksnes juhatasin, kuhu nendega minna. Tryon vaatas mulle kulmu kergitades otsa, aga vastasin tema p?gusale n?rdimusilmele m?ttelageda naeratusega ega liikunud paigast. Ma ei kavatsenudki lahkuda. Piisavalt tark, et seda m?ista, ei teinud ta mu kohalolekust numbrit. Selle asemel manas ta ette n?o, nagu ei m?rkakski mind, ja noogutas uuesti Jamiele. „Kas teie v?ed on lahinguvalmis, kolonel Fraser?” Ta vaatas r?hutatud t?helepanuga ringi. V?gedest olid sel momendil n?ha ainult Kenny, nina teekruusis, ning Murdo Lindsay ja Geordie Chisholm, kes l?bustasid end puude vahel, loopides ?ksteise v?idu maasse nuga, mille teine pidi seej?rel hammastega v?lja t?mbama. „Jah, s??r.” Kuberner kergitas ilmselge umbusu m?rgiks m?lemat kulmu. „Kutsuge nad kokku, s??r. Tahan nende valmisolekut n?ha.” Jamie viivitas hetke ja v?ttis siis ratsmed pihku. Silmad k?rgemale kerkinud p?ikese k?es kissis, silmitses ta kuberneri ratsut. „Kena ruun teil s??r. On ta rahulik?” „Muidugi.” Kuberner kortsutas kulmu. „Milles k?simus?” Jamie ajas pea kuklasse ja t?i kuuldavale m?gismaalastele iseloomuliku ulvava h??u, mida on m?en?lvadel kuulda aakrite ulatuses. Kuberneri hobune rapsas ratsmeid ja ajas silmad pahupidi. R??kides nagu surmahaldjad, tormasid metsas?gavusest v?lja rahvakaitsev?elased ja puudelt prahvatas valjusti k?ratsedes ?hku must pilv kaarnaid nagu suurt?kisuits. Hobune ajas end tagajalgadele, j?ttis Tryoni nagu hunniku ?nnetust rohule lamama ja kihutas ?le rohumaa eemal kasvavate puude poole. Astusin mitu sammu tagasi, et p??seda pisut eemale. Kuberner t?usis n?ost punasena ja ?hku ahmides istukile ning leidis end keset s??ris seisvaid rahvakaitsev?elasi, kes olid relvad muiates temale suunanud. Ta p?rnitses n?kku vaatavat p?sitoru ning l?i selle ?he k?ega k?rvale, tuues kuuldavale vaikseid l?mbuvaid h??litsusi nagu vihane orav. Jamie k?hatas m?istaandvalt ja mehed kadusid kibek?hku tagasi tihnikusse. M?tlesin, et n??d oleks suur viga sirutada kubernerile abistav k?si ning v?imaldada tal n?ha oma ilmet. Keerasin taktitundeliselt selja ja k?ndisin natuke eemale, tehes n?o, nagu oleks mu jalge ees nina maast v?lja pistnud mingi ise?ranis huvitav uus taim. H?rra Vickers ilmus metsast n?htavale, n?gu ehmunud, kummagi k?e otsas vee?mber. „Mis juhtus?” Ta hakkas kuberneri poole minema, aga asetasin keelavalt k?e tema k?sivarrele. H?rra Tryonil tuli lasta end koguda ja taastada oma v??rikus. „Ei midagi t?htsat,” vastasin, v?ttes ?mbrid, enne kui ta j?udnuks need maha pillata. „Ee ... kas teate, kui palju rahvakaitsev?elasi siia on koondunud?” „Tuhat kuusk?mmend kaheksa meest, proua,” vastas ta ?dini heitunult. „Arvestamata m?istagi kindral Waddelli v?eosi. Aga mis ...?” „Ja teil on kahur?” „Oojaa, isegi mitu, proua. Meil on kaks suurt?kkidega relvastatud jagu – kaks kuuenaelast, k?mme p??rdkahurit ja kaks kaheksanaelast suurt?kki.” Niisugusele h?vitusj?ule m?eldes ajas Vickers selja uhkelt sirgu. „Teisel pool j?ge on kaks tuhat meest, s??r ... aga enamik vaat et relvitud. Paljudel on ainsaks s?jariistaks nuga.” Mu selja tagant kostis Jamie h??l, mis t?mbas Vickersi t?helepanu endale. P??rdusin ning n?gin, et Jamie on sadulast maha tulnud ja seisab kuberneriga vastamisi, hoides k?es tolle k?barat. Laksanud sellega endale hooletult vastu reit, ulatas ta peakatte omanikule, kes v?ttis selle vastu nii v??rikalt, kui asjaolud v?hegi lubasid. „Ma olen sellest teadlik, h?rra Fraser,” lausus kuberner kuivalt, „aga r??m kuulda, et teie luureandmed langevad minu omadega ?hte. H?rra Vickers, kas olete nii kena ja toote mu hobuse?” Lillakas toon oli hakanud Tryoni n?ost taanduma ning kui tema maneeris v?is ehk ikka veel aimata teatud jahedust, siis vihane ei paistnud ta olevat. Tryonile olid omane ?iglustunne ja – mis praegu isegi t?htsam – huumorimeel, mida polnud k?igutanud isegi ?sjane s?jalise valmisoleku demonstratsioon. Jamie noogutas. „K?llap on agendid r??kinud teile ka seda, et reguleerijatel ?igupoolest ei olegi ?iget juhti?” „Otse vastupidi, h?rra Fraser. Mulle on j??nud mulje, et juba p?ris pikka aega on selle liikumise peamine agitaator olnud – ja on praegugi – Hermon Husband. Ka James Hunter on nimi, mida olen n?inud New Berni saadetud kaebekirjade ja l?putute petitsioonide all. Ja neid on teisigi: Hamilton, Gillespie ...” Jamie tegi k?rsitu liigutuse ja peletas n?o eest eemale s??separve. „M?nel teisel puhul, s??r, arutaksin teiega meeleldi, kas sulg on v?imsam relv kui m??k, aga mitte lahinguv?lja serval, ja just seal me praegu seisame. Mees, kes kirjutab julgeid pamflette, ei sobi juhtima v?gesid, ning Husband on kveeker ja h?rrasmees.” „Olen sellest teadlik,” vastas Tryon. Kulm trotslikult kergitatud, osutas ta j?e teisele kaldale. „Aga ometi on ta siin.” „Ta on t?esti siin,” n?ustus Jamie. Ta vaikis natuke aega, otsekui kombiks kuberneri meeleolu, enne kui edasi r??gib. Kuberner paistis olevat l??givalmis, tema selg oli t?mbunud j?igalt sirgu ja silmad s?delesid. Aga ometi: lahinguk?sku polnud veel antud ning pinget hoiti ohjes. Ehk v?tab Tryon teda ikkagi kuulda. „Ma olen kostitanud seda meest oma katuse all, s??r,” lausus Jamie s?nu otsides. „Olen ise einestanud tema pool. Ta ei p??agi varjata oma vaateid ega iseloomu. Kui ta viibibki t?na siin, siis on see n?udnud temalt suurt enese?letust.” Jamie j?i vait ja kogus end. Ta oli libedal pinnal. „Saatsin ?he mehe vastaskaldale, s??r, et ta otsiks Husbandi ?les ja paluks tal tulla minuga kohtuma. Ehk suudan teda veenda kasutama oma m?rkimisv??rset autoriteeti, et m?jutada neid mehi ... neid kodanikke,” ta osutas korraks j?e ja selle teisel kaldal peituvate t??sipelgate armee poole, „loobuma sellest hukatuslikust ettev?tmisest, mis l?peb paratamatult katastroofiga.” Ta vaatas Tryonile otse silma. „S??r, tohin ma paluda ... kui Husband tuleb, kas r??giksite temaga ise?” Tryon seisis vaikides ning keerutas, ilma et oleks seda m?rganudki, k?es tolmust kolmnurkset k?barat. Hiljutise vahejuhtumi s?nnitatud segadus oli settinud, meie pea kohal jalakaoksal laulis virelind. „Nad on selle koloonia kodanikud,” vastas ta viimaks, nooksates j?e teise kalda poole. „Mul oleks kahju, kui neile s?nniks midagi halba. Nende n?udmised on osaliselt ?igustatud, olen seda tunnistanud – sealjuures avalikult! – ning astunud samme ?lekohtu heastamiseks.” Tryon vaatas Jamie poole, nagu tahaks n?ha, kas too tema seletust arvestab. Jamie seisis vaikides ja ootas. Tryon t?mbas s?gavalt hinge ja laksas endale k?baraga vastu s??rt. „Aga ma olen selle koloonia kuberner. Ma ei saa lubada, et siin h?iritakse karistamatult rahu, rikutakse seadusi, ?hutatakse m?ssu ja valatakse verd!” Kuberner heitis mulle k?lma pilgu. „Ma ei kavatse seda lubada.” Ta p??rdus uuesti Jamie poole. „Ma ei usu, et ta tuleb, s??r. Nende otsus on langetatud,” Tryon osutas uuesti Alamance’i kaldaid ??ristavate puude poole, „ja minu oma samuti. Aga ...” ta k?hkles viivu, j?udis siis otsusele ja raputas pead. „Ei. Kui ta t?esti tuleb, p??dke teda pealegi veenda ning kui ta on n?us saatma oma mehed rahumeeli koju – alles siis tooge ta minu juurde ning me lepime kokku tingimustes. Aga ma ei saa selle v?imalusega arvestada.” H?rra Vickers oli toonud Tryonile ratsu. Poiss seisis natuke eemal, hoides m?lemat hobust ratsmetest. N?gin teda viimase lause peale noogutavat, otsekui kiidaks ta kuberneri s?nad heaks. Vickersil varjas k?bar n?gu p?ikese eest, ent ometi ?hetas ta n?ost ning tema silmad s?rasid – poiss lausa kippus lahingusse. Tryon k?ll ei kippunud, kuid oli selleks ikkagi valmis. Jamie ei kippunud samuti, aga valmis oli temagi. Ta vaatas kuberneriga pikalt t?tt ning noogutas siis, leppides paratamatusega. „Kui kaua?” k?sis ta vaikselt. Tryon heitis pilgu p?ikesele, mis polnud j?udnud veel p?ris keskhommikusse. Roger oli olnud ?ra juba peaaegu kaks tundi. Kui pikalt tal l?heb, et leida Hermon Husband ja koos temaga tagasi p??rduda? „Kompaniid on lahinguvalmis,” vastas Tryon. Ta vaatas v?sa poole ja tema suunurk tuksatas. Siis p??ras kuberner morni pilgu Jamiele. „Mitte kaua,” s?nas ta. „Olge valmis, h?rra Fraser.” Ta p??ras selja, surus k?bara p?he, haaras ratsmed ja h?ppas sadulasse. Abidest saadetuna ratsutas ta tagasi vaatamata minema. Jamie vaatas kubernerile tuima n?oga j?rele. Astusin oma mehe k?rvale ja puudutasin tema k?tt. Mul polnud tarvis ?elda, kui v?ga ma loodan, et Roger kiirustaks. 1 Ameerika kolonistide protestiaktsioon Briti v?imude vastu 16. detsembril 1773. [ ? ] 62 „Hulgused ja kahtlased isikud” Punkt 12. ?kski ohvitser ega s?dur ei tohi v?ljuda laagri piiridest ja tunnimeeste n?gemisulatusest. Punkt 63. V?gede juhtivohvitserid peavad hulguseid ja kahtlasi isikuid k?sitlema, arreteerima need, kes ei oska oma k?ikude kohta m?istlikku seletust anda, ning teatama nendest staapi. „Laagri kohustused ja eeskirjad”: Tema Ekstsellentsi kuberner Tryoni korraldused P?hja-Carolina provintsile. Roger kobas p?ksitaskut, kuhu oli torganud tinast s?durim?rgi. See poolteisetollise l?bim??duga rinnam?rk, mille ??red olid augustatud ning keskel v?is n?ha rohmakalt sissepressitud t?hti FC t?histamaks Fraseri kompaniid, tulnuks ?mmelda kuue v?i k?bara k?lge; nimetatud m?rgid ja riidest kokardid olid kuberneri jalav?elaste ainsad vahendid, mis v?imaldasid eristada rahvakaitsev?elast reguleerijast. „Ning kuidas on ?ldse v?imalik aru saada, keda tuleb tulistada?” oli ta irooniliselt k?sinud, kui Jamie talle selle m?rgi kahe p?eva eest andis. „Kui minna piisavalt l?hedale, et seda m?rki n?ha, kas ei j?ua teine vennike sinust ette?” Jamie oli vastanud talle sama iroonilise pilguga, kuid hoidunud viisakuse p?rast kommenteerimast Rogeri laskmisosavust ning t?en?osust, et ta on ?le?ldse suuteline oma musketiga kellelegi ohtlikuks saama. „Mina ei hakkaks ootama,” oli Jamie ?elnud. „Kui keegi tormab p?ssiga sinu poole, siis tulista ja looda parimat.” M?ned l?kke ??res istuvad mehed hakkasid seepeale naerma, aga Jamie eiras neid. Ta v?ttis kepi ning t?mbas s?te vahelt v?lja kolm mustaks t?mbunud maguskartulit, mis j?id jahedas ?htuses ?hus aurates k?rvuti lebama. Ta tonksas ?ht jalaga, nii et see l?kkesse tagasi veeres. „See olime meie,” seletas Jamie. Ta tonksas teist. „See oli kolonel Leechi kompanii ning too,” kolmas l?ks saapaninast t?ugatuna loperdades kaaslastele j?rele, „oli kolonel Ashe’i oma. Said aru?” Ta vaatas kulmu kergitades Rogerile otsa. „Iga kompanii liigub edasi oma teed pidi, nii et teiste kompaniidega sa t?en?oliselt ei kohtu – v?hemasti esialgu. K?ik, kes meile vastu tulevad, on arvatavasti vaenlased.” Siis venis tema suu kergelt naerule ning ta osutas p?gusa k?eviipega ?mberringi istuvatele meestele, kes olid ametis ?htus??giga. „Neid mehi siin tunned sa ju h?sti? Noh, ?ra nende pihta lase ja k?ik on tipp-topp.” Tillukeste kollaste ?itega ?le k?lvatud n?lvakust ettevaatlikult alla minnes muigas Roger endamisi m?rult. See oli olnud hea n?uanne; m?te, et teda v?idaks tulistada, valmistas talle m?rksa v?hem hirmu kui see, et ta v?iks eksikombel haavata kedagi teist v?i – ka see mure ei j?tnud teda maha – laseb iseendal m?ne s?rme k?ljest. Roger oli endamisi otsustanud, et ei tulista kedagi – milline ka poleks olukord v?i ?anss kellelegi pihta saada. Ta oli k?llaga kuulnud reguleerijate, olgu siis Abel MacLennani v?i Hermon Husbandi lugusid. Isegi kui suhtuda Husbandi liialdatud stiilisse reservatsioonidega, r??kisid need ometi kisendavast eba?iglusest, mille eest oli v?imatu end kaitsta. Kuidas saanuks Roger tappa v?i haavata meest, kes ei tee muud, kui protestib kuritarvituste ja korruptsiooni vastu, mis ajavad oma jultumuses harja punaseks igal ?iglase meelega inimesel? ?ppinud ajaloolasena oli ta n?inud siinseid olusid piisavalt, et m?ista, kui ?ldlevinud mainitud pahed on ja millest need v?rsuvad, ning andis endale suurep?raselt aru, kui raske on neid v?lja juurida. Ta m?istis ka Tryoni hoiakut – mingil m??ral –, aga nii kaugele Rogeri s?mpaatia ei ulatunud, et teinuks temast Inglismaa huvide, veel v?hem siis kuberneri reputatsiooni ja j?ukuse innuka kaitsja. Ta kuulis h??li, peatus korraks ja astus vaikselt suure papli t?ve taha. Hetk hiljem ilmus n?htavale kolm meest, kes ajasid isekeskis muretult juttu. K?igil kolmel oli p?ss ja padrunikarp, aga nad ei meenutanud kuidagi s?ngeid s?dalasi, kel seisab j?rgmisel p?eval ees lahing; pigem n?gid nad v?lja nagu kolm j?nesejahile siirduvat s?pra. Ja just see siht neil paistiski olevat: hankida toidupoolist. ?hel rippus v??l punt karvaseid loomakesi, teise musliinkotil v?is n?ha plekke, mis olid ilmselt tekkinud v?rskest verest. Papli tagant piiluva Rogeri silme all j?i ?ks mees seisma ja sirutas k?e v?lja, et peatada ka kaaslased, kes tardusid m?lemad paigale nagu jahikoerad, nina umbes kuuek?mne jardi kaugusel kasvavate puude poole p??ratud. Isegi teades, et seal peab midagi olema, kulus Rogeril hetk, enne kui ta m?rkas v?ikest hirve seismas liikumatult noorte puude taustal, sest laiguti l?bi lehtede langev looritatud valgus moodustas loomale peaaegu t?iusliku maskeeringu. Esimene mees v?ttis tasakesi p?ssi ?lalt ning sirutas k?e varda ja padruni j?rele, aga kaaslased asetasid talle keelavalt k?e k?sivarrele. „Pea kinni, Abram,” ?tles teine mees vaikselt, kuid selgelt. „Pole m?istlik tulistada j?ele nii l?hedal. Kuulsid k?ll, mis kolonel ?tles: reguleerijad on v?tnud selle punkti juures positsioonid sisse ?sna kalda l?hedal.” Ta osutas peaga napilt saja jardi kaugusel n?htamatult voolavat j?ge m?rgitseva leppade ja pajude rivi poole. „Sa ei taha neid ju ometi praegu provotseerida.” Abram noogutas vastu tahtmist ja heitis p?ssi uuesti ?lale. „?ige k?ll. Ei tea, kas madinaks l?heb juba t?na?” Roger vaatas uuesti puudetuka poole, aga hirv oli kadunud – h??letult nagu suits. „Ma ei m?ista, miks sellega viivitada.” Kolmas mees t?mbas varrukast kollase kaelar?ti ja p?hkis n?gu; ilm oli palav ja ?hk l?mbe. „Tryonil on relvad hommikust peale positsioonidel, tema pole mees, kes laseks end ?llatada. Ootab v?ib-olla Waddelli mehi, ehkki v?iks ju arvata, et saab ka nendeta hakkama.” Abram turtsatas p?lastavalt. „Et sellest r?mpsust jagu saada? Oled neid ju n?inud, eks. Viletsamaid s?jamehi annab otsida.” Kaelar?tiga mees muigas k??niliselt. „Olgu sellega kuidas on, Abie. Noid kolkast tulnud rahvakaitsev?elasi oled sa ju ka n?inud. Kui n??d r?mpsust r??kida. Ja mis reguleerijatesse puutub, siis – r?mps v?i mitte – neid on palju. Kapten Neale’i jutu j?rgi kaks ?he vastu.” Abram m?hatas ning heitis veel ?he kahetseva pilgu metsa ja selle taga peituva j?e poole. „R?mps,” kordas ta juba kindlamalt ja p??rdus minekule. „L?ki siis, vaatame ringi ?leval n?lva peal.” Jahimehed olid samal pool kui tema; kokardit nad ei kandnud, aga Roger n?gi nende rinnal ja m?tsi k?ljes hommikup?ikese k?es l?ikimas rahvakaitsev?e m?rki. Sellegipoolest j?i ta peitu, kuni mehed omavahel muretult vesteldes silmist kadusid. Ta oli ?sna kindel, et Jamie saatis ta seda ?lesannet t?itma kellegagi koosk?lastamata; oli parem, kui ta ei pea oma k?igust kellelegi aru andma. Suurem osa rahvakaitsev?elasi suhtus reguleerijatesse parimal juhul p?lastavalt. Halvemal juhul – k?rgemate ohvitseride seas – oli hoiak k?lm ja k?ttemaksuhimuline. „Nad tuleb purustada ?he korraga ja l?plikult,” oli Caswell eelmisel ?htul l?kke ??res kohvi r??bates ?elnud. Koloonia idaosas paikneva suure istanduse omanikul Richard Caswellil ei jagunud reguleerijate muredele kaastunderaasugi. Roger kobas uuesti taskut ja m?tles. Ei, parem j??gu m?rk sinna. Kui n?utakse, v?ib ta selle v?lja koukida; ta ei uskunud, et keegi ta v?himagi hoiatuseta selja tagant maha laseb. ?le lopsaka rohuga j?eluha k?ndides tundis ta end sellegipoolest elava m?rklauana ning ohkas tahtmatult kergendusest, kui j?e kaldal kasvavate pajude roidunult rippuvad oksad ta oma jahedasse varju v?tsid. Musketi oli Roger Jamie n?usolekul maha j?tnud ning tulnud relvituna, kui v?lja arvata v??l rippuv nuga, mis kuulus loomuliku osana iga mehe varustuse juurde. Peale selle oli tal kaasas veel ?ksnes suur valge r?tt, mis praegu lebas kokkuvoldituna kuue p?uetaskus. „Kui sind peaks ?hvardatama – ?ksk?ik kus –, lehvita seda ja karju „Vaherahu!”,” oli Jamie ?petanud. „Seej?rel k?si kutsuda mind ja ?ra lausu s?nagi, enne kui olen kohale j?udnud. Kui keegi ei takista, too Husband vaherahulipu kaitse all minu juurde.” Kujutledes end k?ndimas Hermon Husbandiga ?le j?eluha tagasi, toki otsa seotud kaelar?tt pea kohal lipendamas nagu turiste l?bi lennuv?lja juhataval giidil, oleks Roger tahtnud valjusti naerma pahvatada. Jamie polnud paraku naernud, isegi mitte naeratanud, seep?rast oli ta r?ti t?sise n?oga vastu v?tnud ja hoolikalt tasku pistnud. N??d piilus Roger l?bi rippuvate okste loori, aga k?rgemale kerkiva p?ikese k?es s?delev j?gi kulges tema ees vagusalt, kuulda oli ainult ?le kivide ja savi voolava vee vaikset vulinat. N?ha polnud kedagi ning vee h??l summutas helid, mis v?inuksid kosta teisel kaldal kasvavate puude tagant. Kui rahvakaitsev?elased ei hakkaks teda ehk selja tagant maha laskma, siis selles, et reguleerijad talle eestpoolt kuuli keresse ei kihuta, n?hes teda valitsusepoolselt kaldalt ?le j?e tulemas, polnud Roger sugugi kindel. Ent terveks p?evaks puude varju konutama j??da ei saanud ta ka. Roger astus lagedale ja seadis sammud piki kallast allavoolu, kuhu olid osutanud jahimehed; seejuures pidas ta puudel hoolega silma peal, et ei magaks maha ?htki elum?rki. Koolmekohas polnud raske ?le j?e minna, sest vesi oli madal ja p?hi kivine. Ent kui reguleerijad olid h?ivanud positsioonid kusagil l?hikonnas, siis olid nad igatahes kuradima vaiksed. Rahulikumat vaatepilti olnuks raske ette kujutada, ent ometi kuulis Roger ?ht?kki s?dant k?rvus vasardamas. Teda valdas taas too kummaline teadmine, et keegi seisab p?ris tema l?hedal. Ta vaatas ringi, aga liikvel polnud hingelistki – ainult vesi voolas ja rippuvad pajuoksad ??tsusid. „Oled see sina, isa?” k?sis ta vaevukuuldavalt ja tundis end sedamaid tobedalt. Ent heasoovliku olendi ligioleku tunne ei n?rgenenud. Peletanud selle m?ttelise ?lakehitusega eemale, kummardus Roger ning v?ttis kingad ja p?lvikud jalast. See tuleneb lihtsalt olukorrast, m?tles ta. Kahlata l?bi madala j?e kveekeritest m?ssajate laagrisse oli k?ll midagi sootuks muud kui lennata Spitfire’iga ?le ?ise La Manche’i Saksamaad pommitama. Aga lahingu?lesanne on lahingu?lesanne, otsustas Roger. Ta vaatas veel kord ringi, kuid n?gi ?ksnes madalas vees vingerdavaid kulleseid. Suunurk kergitatud m?ruks muigeks, astus Roger vette, pillutades ehmunud kulleseparve laiali. „V?tame siis julguse kokku,” ?tles ta ?hele m?rsjapardile. Lind ei teinud temast v?ljagi, vaid j?tkas h?ljuvate vesikressilahmakate keskel toiduotsinguid. Puude vahelt ei kostnud ?htki ?hvardavat h?iget ega ?le?ldse v?himatki heli peale pesitsevate lindude r??msa s?distamise. Alles siis, kui Roger end p?ikesesoojal kivil istudes kuivatas, et kingad ja p?lvikud uuesti jalga panna, kuulis ta l?puks midagi, mis lubas oletada, et j?est pisut eemal leidub siiski inimesi. „Mida siis sina tahad, kullake?” See kostis Rogeri selja tagant v?sast ning ta tardus, tundes s?dant k?rvus vasardamas. H??l kuulus naisele. Enne kui ta j?udis end liigutada v?i midagi vastata, kuulis ta naeru, madalamat ja erilise tooniga, ning l?dvestus. Vaist oli m?istusest ette j?udes ?elnud talle, et s??rane intonatsioon ei t?henda h?daohtu. „Ei tea, musirull, oleneb kui palju see maksab.” „Ohoo, vaata aga vaata. Kas n??d on ?ige aeg penne lugeda?” „?rge muretsege, t?drukud, kui vaja on, teeme korjanduse.” „Ah siis n?nda need asjad teil k?ivadki? Tore on, s??r, aga kui teada tahate, siis selles koguduses tehakse korjandus enne ja alles siis hakatakse laulma!” Kuulates seda s?bralikku aasimist, j?reldas Roger, et h??led kuuluvad kolmele mehele ja kahele naisele, ning nad k?ik n?isid teadvat, et kolm jagub kahega t?pselt, v?himagi j??gita. V?tnud kingad n?ppu, hiilis ta hiljukesi eemale, j?ttes n?htamatud tunnimehed – v?i kes nood ka iganes polnud – oma rehkendust tegema. Reguleerijate armees ei valitsenud n?htavasti nii range kord kui valitsusv?gede seas. V?ljend „range kord” polnud siin ilmselt ?le?ldse omal kohal, t?des Roger pisut hiljem. Teadmata, kus paiknevad reguleerijate p?hij?ud, oli ta m?nda aega hoidnud kalda l?hedusse. K?ndinud niiviisi maha peaaegu veerand miili, polnud ta kohanud ainsatki hingelist peale kahe libu ja nende kundede. J?rjest suuremat ebalust tundes liikus ta l?bi v?ikeste m?nnisalude ja ?le rohumaaservade edasi, kaaslasteks ?ksnes kudrutavad linnud ning v?ikesed oran?ides ja kollastes toonides liblikad. „Mis kuradi s?japidamine see niiviisi k?ib?” pomises Roger l?bi p?ldmurakatihniku r?sides endale nina alla. Ta tundis end nagu mingis ulmefilmis, kus k?ik peale peategelase on ?ht?kki maamunalt haihtunud. Ta hakkas juba muretsema: mis saab, kui tal ei ?nnestu leida toda pagana kveekerit – ega s?jav?gegi –, enne kui laskmiseks l?heb? Siis, ?he j?elooke tagant lagedale astudes n?gi Roger esimest korda p?ris reguleerijaid: salkkond naisi pesi kivide vahel voolavas vees riideid. Enne kui nood j?udsid teda m?rgata, t?mbus ta v?ssa tagasi ja p??ras j?ele selja. Kui naised olid siin, siis ei saanud mehedki kaugel olla. Ega olnudki. L?binud veel m?ne jardi, hakkas ta kuulma laagri helisid, muretuid h??li, lusikate ja teekatelde k?lksatusi, raiutava tulepuu raksatust. Kui Roger viirpuupuhma varjust v?lja astus, oleks trobikond noori mehi ta ??repealt jalust maha jooksnud, ajades huilete ja h?igete saatel taga kaaslast, kes keerutas pea kohal ?sja mahal?igatud pesukarusaba ning pani selle p?genedes kenasti lehvima. Nad tormasid tulijast m??da, p??ramata talle v?himatki t?helepanu, ning Roger k?ndis juba rahulikuma s?damega edasi. Keegi ei peatanud teda, siin ei olnud tunnimehi. K?ige j?rgi otsustades polnud v??ras n?gu siin uudis ning selles ei n?htud h?daohtu. Paar meest heitis talle p?gusa pilgu, ent j?tkas siis jutuajamist, n?gemata tema tulekus midagi imelikku. „Ma otsin Hermon Husbandit,” ?tles ta pikema sissejuhatuseta ?hele mehele, kes k?psetas l?kke kahvatute leekide kohal oravat. K?netatu ei paistnud temast esimese hooga aru saavat. „Seda kveekerit,” t?psustas Roger. „Ah teda,” vastas mees ja tema n?gu selgines. „Ta on kusagil kaugemal – arvan, et sealpool.” Ta sirutas kepi abivalmilt v?lja ning n?itas teed, s?estunud orava mustad k?pakesed ?ieli. „Kusagil kaugemal” oli p?ris kaugel. Roger pidi l?bima veel kolm hajali paiknevat laagrit, enne kui j?udis kohta, kus paiknesid armee p?hij?ud – kui neid ?le?ldse s??rase nimetusega v?is austada. Tuli k?ll tunnistada, et meeleolu paistis olevat m?nev?rra t?sisem, niisugust muretut tembutamist kui j?e ??res Roger ei n?inud. Aga s?jav?e juhtkonna strateegilist keskust ei meenutanud ka siin ometi miski. Temas hakkas pead t?stma v?ike lootus, et verevalamist on ikkagi v?imalik v?ltida, mis siis et kaks s?jav?ge seisavad vastamisi ja suurt?kid on valmis seatud. Rahvakaitsev?e positsioonidest m??dudes oli Roger m?rganud k?ll elevust ja valmisolekut, aga mitte viha ega verejanu. Ehkki siin oli asjade seis sootuks teistsugune kui distsiplineeritud rahvav?elaste leeris, ilmnes otsest vaenulikkust isegi veel v?hem. Sedam??da kuidas Roger edasi r?hkis, k?sides iga ettej??va l?kke juures teed, hakkas ta kummatigi tajuma ?hustikus mingit muutust – tasapisi kasvavat pinget, vaat et lausa meeleheidet. ??repoolsetes laagrites n?htud tempudest polnud enam j?lgegi; mehed seisid salgakesi ja ajasid, pead koos, juttu v?i istusid omaette, laadides mornilt p?ssi v?i ihudes nuga. Kui Roger l?hemale j?udis, oli Hermon Husbandi nimi tuttav juba k?igile ning s?rmed teadsid t?psemalt, mis suunas osutada. See nimi oli otsekui magnet, mis t?mbas teda ?ha tiheneva rahvamassi keskme poole; mehed ja poisid, k?ik ?revil, k?ik relvastatud. R?ma muudkui kasvas, h??led langesid raskelt tema k?rvadele nagu haamer alasile. Viimaks leidis Roger Husbandi ?les. Too seisis kivil nagu jahimeestest nurka surutud suur hall hunt, ?mbritsetuna kolmek?mnest-neljak?mnest mehest, kes k?ik ?rritatult karjusid. Trambiti jalgu ja n?giti k??narnukkidega, p??ramata t?helepanu sellele, kas ei taba hoobid m?nd kaaslast. K?ratsejad ootasid ilmselgelt mingit vastust, kuid ei mallanud oodata, kuni see neile antakse. Husband, s?rgiv?el ja n?ost punane, karjus midagi k?ige l?hemal seisjatele, aga ?le?ldises melus l?ksid tema s?nad Rogeril kaotsi. Ta tr?gis tagapool seisvate meeste s??rist l?bi, ent takerdus varsti tihedasse summa. Siin suutis tema k?rv v?hemasti m?ne s?na kinni p??da. „Me peame! Sa ju tead, Hermon, meil ei ole valikut!” h??dis vibalik l?mmis k?baraga mees. „Valik on alati olemas!” k?mistas Husband vastu. „Praegu tuleb meil valida ja jumal aidaku meil langetada ?ige otsus!” „Jah, kahurisuu ees seistes?” „Ei-ei, edasi, me peame minema edasi, muidu on k?ik kadunud!” „Kadunud? Oleme juba niikuinii k?ik kaotanud! Me peame ...” „Kuberner on vabastanud meid valikutest, me peame ...” „Me peame ...” „Me peame ...!” K?ik s?nad sulasid kokku ?le?ldiseks raevu- ja n?rdimusm?irgeks. N?hes, et audientsi pole m?tet ootama j??da, tr?gis Roger j?hkralt kahe talumehe vahelt l?bi ja haaras Husbandil s?rgivarrukast kinni. „H?rra Husband, ma pean teiega r??kima!” karjus ta kveekerile k?rva. Husband vaatas talle klaasistunud pilgul otsa ja tegi liigutuse, nagu tahaks end lahti kiskuda, kuid tundis Rogeri siis ?ra ning peatus silmi kissitades. Tema kandiline n?gu oli habemet??ka kohal punane ja karedad hallid kokku k?itmata juuksed seisid peas p?sti nagu okassea t??kad. Ta raputas pead, pigistas silmad kinni, avas need siis uuesti ja vaatas Rogerit, otsekui p??aks asjatult hajutada mingit v?imatut n?gemust. Teinud rahvahulga poole ?geda ?esti, haaras Husband Rogeril k?sivarrest kinni, h?ppas kivilt maha ning hakkas minema vahtrasalu varjus konutava l??bakil h?ti poole. Roger j?rgnes talle, olles m??tnud l?hedal olijaid karmi pilguga, et nood ei m?tleks neile j?rele tulla. Paar meest tuli k?tega vehkides ja vihaselt ?iendades ikkagi, kuid Roger l?i ukse nende nina ees kinni, l?kkas riivi ette ja toetas igaks juhuks selja vastu ust. Sees oli k?ll jahedam, kuid ?hk oli l?ppunud ning t?is puutuha ja tukkide l?hna. Husband j?i hingeldades keset tuba seisma, v?ttis siis koldel seisvast ?mbrist – nagu Roger m?rkas, oli see ainus h?tti j?etud ese – kopsikuga vett ja j?i pika janu. Husbandi kuub ja k?bar rippusid kenasti ukse k?rval konksu otsas, aga muldp?randal vedeles prahti. Hurtsiku omanik, kes ta ka poleks olnud, oli ilmselt lahkunud kiiruga, v?ttes kaasa k?ik, mis v?tta andis. See v?ike puhkehetk n?is olevat Husbandit rahustanud; ta t?mbas s?rgi sirgu ja p??dis juukseid siluda. „Mida sina siin teed, s?ber MacKenzie?” k?sis ta leebelt, nagu tal kombeks. „Sa ei tulnud ju kindlasti selleks, et ?hineda reguleerijate ?ritusega?” „Ei, seda kindlasti mitte,” kinnitas Roger. Ta vaatas umbusklikult akna poole, otsekui kardaks, et sealtkaudu v?idakse sisse tungida, aga ehkki v?ljas j?tkus valjuh??lne vaidlus, polnud esialgu kuulda, nagu ?hvardaks keegi maja kallale kippuda. „Tulin k?sima, kas oleksite n?us tulema koos minuga ?le j?e – vaherahulipu all, teie julgeolek on tagatud – ning r??kima Jamie Fraseriga.” Husband vaatas samuti akna poole. „Kardan, et juttude aeg on ammu m??das,” ?tles ta m?ru muigega. Roger kippus arvama sedasama, aga j?tkas siiski, olles otsustanud oma ?lesande l?pule viia. „Kuberneri poolest k?ll mitte. Tal pole v?himatki soovi tappa omaenda kodanikke, kui rahvas on ainult n?us rahumeelselt laiali minema ...” „Kas see tundub sulle t?en?oline?” Husband osutas akna poole ja heitis talle sarkastilise pilgu. „Ei,” oli Roger sunnitud tunnistama. „Aga kui te ikkagi tuleksite ... kui nad n?eksid, et on veel mingi v?imalus ...” „Kui oleks olnud mingi v?imalus leppida ja kahjud h?vitada, tulnuks see juba ammu v?lja pakkuda,” lausus Husband teravalt. „Kas see on kuberneri heade kavatsuste m?rk, et ta tuleb siia s?jav?ega ja saadab kirja, milles ...” „Jutt ei k?i kahjude h?vitamisest,” ?tles Roger keerutamata. „Jutt k?ib v?imalusest p??sta teie k?igi elu.” M?nda aega seisis Husband t?iesti liikumatult. Ruske puna m??nas tema n?ost, kuid v?lja n?gi ta endiselt rahulik. „Kas asjalood on siis j?udnud nii kaugele?” k?sis ta vaikselt, pilk teise n?ol. Roger t?mbas s?gavalt hinge ja noogutas. „Aega ei ole enam palju. H?rra Fraser palus mul ?elda – kui te ei saa tulla temaga ise r??kima –, et teie vastu saadetakse kaks suurt?ki- ja kaheksa rahvakaitsekompaniid, k?ik h?sti relvastatud. V?ed on lahinguvalmis ja kuberner pole n?us viivitama kauem kui homse koidikuni.” Roger andis endale aru, et k?itub vaenlasele s??rast teavet jagades reeturina, aga just sedasama teinuks ka Jamie Fraser, kui oleks ise kohale tulnud. „Siia on kogunenud ligemale kaks tuhat regulatsioonimeest,” ?tles Husband otsekui iseendale. „Kaks tuhat! Kas sa ei arva, et ta neid n?hes ?mber m?tleb? N?hes, et nii paljud on oma kotuse ja kolde maha j?tnud ning tulnud meelt avaldama ...” „Kuberneri arvates on nad tulnud siia m?ssajatena ja see t?hendab s?jaseisukorda,” katkestas Roger teda. Ta heitis pilgu aknale, mille ees rippuv ?litatud p?rgamendist kate oli r?baldunud. „Ning n??d, kui olen neid n?inud, ?tleksin, et tal on alust seda arvata.” „See ei ole m?ss,” vaidles Husband kangekaelselt vastu. Ta ajas end sirgu ja t?mbas taskust kulunud musta siidpaela, et siduda juuksed kuklal kinni. „Aga meie seaduslikele kaebustele on vilistatud, neid on eiratud! Meile pole j?etud muud v?imalust kui tulla f??siliselt kohale, edastada oma meelekibedus h?rra Tryonile ja panna ta m?istma, et meie n?udmised on ?iglased.” „Kuulsin teid vist alles ?sja r??kimas valikutest,” ?tles Roger kuivalt. „Ning kui n??d on tulnud aeg valida, n?ib mulle, et enamik reguleerijaid on valinud v?givalla – arvestades neid v?lja?tlemisi, mida juhtusin siia tulles kuulma.” „V?ib-olla,” m??nis Husband t?rksalt. „Aga ikkagi pole me ... pole nad mingi k?ttemaksuhimuline armee, mingi j?uk ...” Tahtmatult akna poole p??rduv pilk r??kis paraku selget keelt: ta oli teadlik, et see, mis Alamance’i kaldal praegu kuju v?tab, on t?epoolest j?uk. „Kas neil on valitud juht, keegi, kes v?iks ametlikult nende nimel l?bir??kimisi pidada?” katkestas Roger teda uuesti, t?is tahtmist edastada oma s?num ja lahkuda. „Teie ise v?i siis ehk h?rra Hunter?” Husband vaikis pikalt ja vedas k?eseljaga ?le suu, otsekui sooviks p?hkida sealt r??sunud maitset. Ta raputas pead. „Neil ei ole ?iget juhti,” ?tles ta vaikselt. „Jim Hunter on julge mees, aga tal pole oskust mehi ohjata. Ma k?sisin temalt ... ta vastas, et iga mees peab tegutsema enda eest.” „Teil on see oskus. Teie v?ite neid juhtida.” Husbandi n?ole ilmus n?rdimus, justkui oleks Roger s??distanud teda kaardim?ngupettuses. „Mitte mina.” „Teie olete nad siia kokku toonud.” „Nad tulid ise! Mina pole k?skinud kellelgi ...” „Te olete siin. Nad j?rgnesid teile.” Selle peale v?patas Husband kergelt ja surus huuled k?vasti kokku. N?hes oma s?nu m?juvat, kiirustas Roger j?tkama. „Te r??kisite nendega ennist ning nad kuulasid teid. Nad tulid koos teiega, teie j?rel. Kindlasti kuulavad nad teid n??dki!” L?rm muutus v?ljas ?ha tugevamaks, rahvahulk hakkas kannatust kaotama. Kui see ehk polnudki veel m?ratsev j?uk, siis palju ei puudunud. Mida teeksid nad siis, kui teaksid, kes Roger on ja mis asju ta siin ajab? Tema peopesad olid higist m?rjad; ta surus need vastu kuube, tundis k?e all rahvakaitsev?e m?rgi v?ikest k?hmu ning kahetses, et polnud v?tnud vaevaks seda kuhugi peita, enne kui ?le j?e tuli. Husband vaatas Rogerile korraks otsa ja haaras tal siis m?lemast k?est kinni. „Palveta koos minuga, s?ber,” lausus ta tasa. „Ma ...” „Sul pole tarvis midagi ?elda,” s?nas Husband. „Tean, et oled paavstimeelne, aga meil pole kombeks paluda kuuldavalt. Ole lihtsalt vaikides minu k?rval ja palu s?dames, et v?idutseks tarkus – mitte ?ksnes minus, vaid k?igi siia kogunenute seas ...” Roger hoidis keele hammaste taga, et hoiduda Husbandit parandamast; tema enda religioossetel veendumustel polnud praegu v?himatki t?htsust, k?ll aga n?htavasti Husbandi omadel. Selle asemel surus ta k?rsituse alla, noogutas ja pigistas vanema mehe k?si, pakkudes talle nii palju tuge, kui sai. Husband seisis t?iesti liikumatult, pea pisut langetatud. H?ti ukselogule pr?mmiti rusikaga, kostis h??deid. „Hermon! Kas sinuga on k?ik korras?” „L?peta n??d, Hermon! Selleks pole enam aega! Caldwell j?udis kuberneri juurest tagasi ...” „Ainult ?ks tund, Hermon! Ta andis meile aega k?igest tunni, mitte rohkem!” Rogeri abaluude vahelt n?rgus alla higinire, mida ta eiras, saamata seda ?ra p?hkida. Ta silmitses Husbandi parkunud s?rmi ning n?gi pilku t?stes, et teise silmad on k?ll n?iliselt kinnitunud tema omadesse, ent viibivad ometi eemal, just nagu kuulaks ta mingit kauget h??lt, eirates tungivaid h??deid, mis kostsid teiselt poolt seina. Isegi Husbandi silmad olid Rogeri meelest kveekerlikult hallid otsekui vihmaveelombid, mille pind tormi j?rel veel kergelt v?releb, et kohe sileneda. Kindlasti murtakse uks maha. Aga ei, m?rtsatused vaibusid k?rsituteks koputusteks ja seej?rel ?ksikuteks m?tsudeks. Roger tundis endagi s?damel??ke rinnus pikkamisi aeglustumas vaikseks ?htlaseks tuikamiseks, sedam??da kuidas veres ?mav ?revus vaibus. Ta sulges silmad, proovides koondada m?tted ja teha seda, mida Husband temalt ootas. Ta otsis sobivat palvet, aga p?he ei tulnud midagi peale palveraamatust p?rit ?ksikute katkendite. Aita meid, oo jumal ... Kuula meid ... Aita meid, oo jumal, sosistas Rogeri isa h??l. Tema teine, kiriku?petajast isa k?neles kusagil Rogeri peas. Aita meil, oo jumal, meeles pidada, kui sageli teevad inimesed kurja pigem m?tlematusest kui armastuse nappusest ning kui salakavalad on meie jalge ette seatud l?ksud. S?nad vilksatasid tal ?ksteise j?rel korraks peast l?bi nagu l?kkest kerkivad leegitsevad lehed ning pudenesid tuhaks, enne kui ta j?udis neist kinni haarata. Ta ei proovinudki enam, vaid seisis lihtsalt niisama, hoides k?vasti kinni Husbandi k?test ning kuulates tema pikaldast k?hedat hingamist. Palun, ?tles Roger m?ttes, teadmata ise ka, mida ta ?ieti palub. Seegi s?na haihtus ega j?tnud endast j?lgegi maha. Midagi ei juhtunud. V?ljast kostis ikka veel h??li, kuid neil ei tundunud olevat rohkem t?htsust kui lindude s?distamisel. Sees oli ?hk liikumatu, ent ometi jahe ja elav, just nagu vallatleks nurkades t?mbetuul, puudutamata kaht meest, kes seisid keset p?randat. Roger tundis, et tal on j?rjest kergem hingata ning tema s?dame r?tm aeglustus veelgi. Ta ei m?letanud, et oleks silmad lahti teinud, aga ometi olid need avatud. Husbandi leebetes hallides silmades n?gi ta siniseid t?ppe ja tillukesi musti k?bemeid. Mehe ripsmed olid tihedad ja Roger m?rkas lauservas kerget paistetust, paranema hakanud odraiva. K?hmuke oli sile ja punane, keskelt rubiinikarva, ??re poolt ?ha kahvatum, karmiinpunasest tume- ja heleroosani – niisugune v?inuks olla loomisp?eva hommikul puhkenud koit. Tema ees seisva mehe n?gu oli k?ntud joontest, mis kulgesid ninast suuni ning jooksid ?le halliseguste kulmupuhmaste, mille karvad olid pikad ja kaardusid nagu linnutiivad. Huuled olid laiad ja siledad, tuhmilt roosad; nende vahel l?ikiv valge hambaserv tundus j?releandliku liha varjus kontrastselt tugev. Roger seisis liikumatult ja imetles enda ees avaneva vaatepildi ilu. R??gitagu pealegi, et Husband on j?ssakas ja ilmetu n?oga keskealine mees, tema n?gi midagi s?dantliigutavalt erakordset – ainulaadset ja imelist, asendamatut. Talle turgatas p?he, et just sama tundega oli ta vaadanud oma v?ikest poega, imetlenud iga tillukest t?iuslikku varvast, p?sekumerust, k?rva, mis tekitas s?dames ise?raliku pitsituse, vasts?ndinu s?ravat nahka, millest kumas l?bi sisemine s??tus. Siin oli seesama looming – mitte ehk k?ll nii uus, v?ib-olla minetanud osa s??tust, kuid ometi niisama imeline. Roger langetas pilgu ja vaatas oma k?si, mis hoidsid ikka veel k?vasti kinni Husbandi v?iksematest k?test. Ta tundis korraga tohutut aukartust, n?hes, kui ilusad on tema pikad s?rmed, randmeluude ja liigeste kaared, ?le p?idlaliigese kulgev imeliselt punetav peenike arm. Husband hingas s?gava ohkega v?lja ja t?mbas k?ed ?ra. Rogerit valdas hetkeline kahetsus, ent taas tundis ta endale laskuvat selle toa rahu ning ?sjane iluimetlus asendus s?gava meelekindlusega. „T?nan sind, s?ber Roger,” lausus Husband tasa. „Ma ei osanud loota, et saan s??rase armu osaliseks ... aga v?tan selle t?nuga vastu.” Roger noogutas s?natult. Ta vaatas, kuidas Husband v?ttis konksu otsast kuue ja pani selga, n?gu n??d juba rahulik ja otsustav. Pikemalt k?hklemata l?kkas kveeker riivi eest ja t?ukas ukse lahti. V?ljas ootav rahvasumm t?mbus tagasi, n?ol ?llatus, mis asendus sedamaid innu ja ?rritusega. Husbandit tabas k?simuste ja veenmiste rahe, aga ta eiras seda ning k?ndis otsejoones maja k?rval noore puu k?lge seotud hobuse juurde. P??stnud ratsu lahti, h?ppas ta sadulasse ja vaatas alles siis m?ttekaaslastele otsa. „Minge koju!” ?tles ta valjul h??lel. „Me peame siit lahkuma; iga mees peab p??rduma oma koju tagasi!” See kuulutus v?eti algul vastu rabatud vaikusega, seej?rel m?istmatute ja solvunud h??etega. „Mis koju?” h?ikas ?ks h?reda punase habemega noormees. „Sinul ehk on kodu, kuhu minna – minul ei ole!” Husband istus kindlalt sadulas, laskmata end sellest vihapurskest k?igutada. „Minge koju!” h??dis ta uuesti. „Ma vannutan teid: sellest siin ei s?nni enam midagi peale v?givalla!” „Jah, ja just seda me tahamegi!” k?mistas ?ks t??akas mees, t?stes musketi k?hedate kiiduavalduste saatel k?rgele pea kohale. Roger oli Husbandi j?rel v?lja tulnud, kuid reguleerijad ei pannud teda ?ieti t?helegi. Ta seisis natuke kaugemal ja vaatas, kuidas kveeker hakkas pikkamisi eemale ratsutama, kallutades end sadulas alla, et h??da ?estikuleerides midagi meestele, kes jooksid r?sinal tema k?rval. Keegi haaras Husbandil varrukast ning kveeker t?mbas ratsmed pingule ja kummardus kuulama ilmselt kirglikku veenmist. Kui see l?bi sai, ajas ta end sirgu, raputas pead ja surus k?bara p?he. „Ma ei saa j??da ega vaadata pealt, kuidas minu juuresolekul verd valatakse. Kui paigale j??te, s?nnib siin tapat??. Lahkuge! Teil on veel aega minna – palun teid, tehke seda!” Husband ei karjunud enam, aga ?mberringi oli l?rm korraks vaibunud ja tema h??l kandis. Ta t?stis murelikult kipras n?o ja n?gi kontpuu varjus seisvat Rogerit. T??ne rahu oli teda h?ljanud, kuid tema silmis helkis endiselt meelekindlus. „Mina l?hen!” h??dis Husband. „Palun teid k?iki, minge koju!” Ta p??ras hobuse otsustavalt ringi ja kannustas s?rgile. Osa mehi jooksis talle j?rele, kuid j?i varsti seisma. H?mmingus ja pahased, p??rdusid nad tagasi ning j?id r?hmiti vaikselt arutlema ja jahmunult pead vangutama. L?rm hakkas j?lle paisuma, k?ik r??kisid korraga, vaidlesid, veensid, eitasid. Roger p??rdus ja hakkas tasahilju vahtrasalu poole k?ndima. N??d, kui Husband oli lahkunud, tundus olevat targem siit v?imalikult kiiresti minema p??seda. Kellegi k?si haaras Rogeril ?last ja sundis ta p??rduma. „Kes kurat sina niisugune oled? Mida sa Hermonile ?tlesid, et ta ?ra l?ks?” Rogeri ees seisis, k?ed rusikas, r?pane narmendava nahkvestiga mees. Too oli silman?htavalt vihane ning valmis valama oma pettumuse v?lja esimese sobiva isiku peale. „?tlesin, et kuberner ei soovi kellelegi halba teha, kui seda on v?imalik v?ltida,” vastas Roger, lootes, et tema h??l k?lab rahustavalt. „Kas sa tuled kuberneri juurest?” k?sis ?ks musta habemega mees kahtlustavalt, seirates Rogeri rohmakaid kodukootud r?ivaid. „Kas sul on pakkuda teistsuguseid tingimusi kui Caldwellil?” „Ei.” Roger oli olnud seni ikka veel Husbandiga veedetud hetkede m?ju all, tundnud end kaitstuna osmiku ?mber keerlevate viha- ja h?steeriahoovuste eest, aga see rahutunne hakkas kiiresti haihtuma. Juba liitus tema k?sitlejatega uusi mehi, keda meelitasid ligi ?rritunud h??led. „Ei,” kordas Roger, n??d juba valjemini. „Tulin selleks, et hoiatada Husbandit ... hoiatada teid k?iki. Kuberner soovib ...” Tema juttu katkestavatest j?hkratest h??etest sai selgeks, et Tryoni soovid ei huvita kohalviibijaid v?himalgi m??ral. Roger libistas pilgu ?le s??ris seisvate meeste n?gude, leidmata ?heltki sallivuse, veel v?hem s?pruse m?rki. Ta kehitas ?lgu ja astus sammu tagasi. „Tehke siis, nagu heaks arvate,” lausus ta nii rahulikult, kui suutis. „H?rra Husband andis teile m?istlikku n?u ... mina ?hinen temaga.” Roger p??rdus minekule, kuid peatati taas; kaks k?tt haarasid tal ?lgadest ja p??rasid ta uuesti j?uga k?sitlejate ringi poole. „?ra torma, vennike,” lausus nahkvestiga mees. Tema n?gu oli ikka veel vihast punane, aga k?ed polnud enam rusikas. „Oled sa Tryoniga r??kinud?” „Ei,” tunnistas Roger. „Mind saatis ...” ta j?i vait, kaheldes, kas on m?istlik mainida Jamie Fraseri nime. Ei, parem mitte; selle asemel et pahandusi ?ra hoida, v?iks see p?hjustada hoopis uusi. „Tulin kutsuma Hermon Husbandit endaga kaasa teisele poole j?ge, et ta saaks oma silmaga n?ha, kuidas asjalood on. Ta eelistas uskuda ?levaadet, mille mina talle olukorrast andsin. Te n?gite ise, kuidas ta sellele vastas.” „N?nda sa r??gid jah!” T??akas punase p?skhabemega mees ajas l?ua s?jakalt p?sti. „Misp?rast peaks keegi uskuma ?levaadet, mille sina olukorrast annad?” k?sis ta, matkides nii koomiliselt Rogeri hakitud ?otip?rast h??ldust, et kaaslased pahvatasid naerma. H?tis kogetud rahutunne polnud Rogerit veel t?ielikult h?ljanud; ta kogus selle j??nused kokku ja j?tkas vaikselt. „Ma ei saa sundida teid kuulama, s??r. Aga need, kellel on k?rvad, v?iksid ikkagi kuulata.” Roger vaatas meestele j?rgem??da otsa ning ehkki vastu tahtmist, j?id nood ?ksteise j?rel vait, kuni ta seisis keset t?rksalt kuulavate meeste s??ri. „Kuberneri v?ed on lahinguvalmis ja h?sti relvastatud.” Rogeri h??l k?las tema enda k?rvus v??ralt – rahulikult, ent kuidagi sumbunult, just nagu k?neleks kusagil eemal keegi teine. „Kuberneri endaga pole ma kohtunud, kuid olen kuulnud tema v?lja?eldud seisukohta: ta ei soovi verevalamist, kuid on otsustanud kasutada k?iki meetmeid, et see rahvakogunemine laiali ajada. Kui p??rdute rahulikult koju tagasi, on ta siiski valmis ilmutama j?releandlikkust.” J?rgnes hetk vaikust, mille katkestas kare r?gin. Rogeri saabaste ette mullale maandus tubakamahlaga segunenud s?ljel?rakas. „Nii palju,” ?tles s?litaja l?hidalt, „kuberneri j?releandlikkusest.” „Ja nii palju sinust, sitapea!” lisas ?ks kaaslane, ?sades lahtise k?ega Rogeri n?o poole. Roger p?ikas hoobi eest k?rvale, t?mbas ?la alla ning virutas vastu, nii et mees l?i vaaruma ja kukkus. Tema asemele astusid paraku teised; Roger j?i seisma, k?ed rusikas, valmistudes end vajaduse korral kaitsma. „?rge tehke talle h?da, poisid,” h??dis nahkvestiga mees. „V?hemasti esialgu.” Ta astus Rogerile ringiga l?hemale, pidades targu silmas tema rusikaid, ning silmitses teda kahtlustavalt. „Tryoniga sa ehk n?ost n?kku kohtunud ei ole, aga tema v?gesid oled ju ikka n?inud, eks?” „Olen k?ll.” Rogeri s?da peksles ja veri undas meelekohtadel, aga veidral kombel ei tundnud ta ?ldse hirmu. Meestesumm oli k?ll vaenulik, aga mitte verejanuline ... praegu veel. „?tle siis, kui palju s?dureid Tryonil on?” Mees uuris teda teraselt, silmis ise?ralik helk. M?istlik oli r??kida t?tt – arvata v?is, et vastus on k?sijale juba teada, sest miski ei takistanud reguleerijate leeri mehi ?letamast Alamance’i ja hindamast olukorda ise. „Pisut ?le tuhande,” vastas Roger, pidades hoolega silmas k?sitleja ilmet. Nii oligi: mees oli seda t?esti teadnud. „Aga need on hea v?lja?ppe saanud rahvakaitsev?elased,” r?hutas Roger, heites p?gusa pilgu salkkonnale reguleerijatele, kes olid kaotanud tema vastu huvi ning j?tkasid sealsamas l?hedal pooleli j??nud maadlust. „Ning neil on suurt?kid. Teil minu arvates ei ole, s??r.” Mehe n?oilme l?ks lukku. „Arvake, mida tahate,” s?nas ta l?hidalt. „Aga Tryonile v?ite ?elda, et meil on kaks korda rohkem mehi. Ja olgu v?lja?ppega kuidas on ...” tema suu k?verdus irooniliselt, „me k?ik oleme relvastatud – iga?ks oma musketiga.” Ta ajas pea kuklasse ja kissitas p?ikese k?es silmi. „Tunni aja p?rast siis?” k?sis ta juba vaiksemalt. „Arvan, et nii kaua enam ei l?hegi.” Mees langetas pilgu ja vaatas Rogerile silma. „Eks minge siis teisele poole tagasi, s??r. Kandke kuberner Tryonile ette, et me tahame ?elda oma s?na ja saada oma tahtmist. Kui ta v?tab meid kuulda ja t?idab meie n?udmised, on hea. Kui ei ...” Ta asetas k?e v??l rippuva p?stoli p?rale ja noogutas korra, ilme taas s?nge ja otsustav. Roger libistas pilgu ?le s??ris seisjate vaikivate n?gude. M?nelt v?is v?lja lugeda k?hklust, aga suurem jagu olid mornid v?i varjamatult v?ljakutsuvad. Ta p??rdus s?na lausumata ja k?ndis eemale, kuuldes puude alt l?bi minnes kevadiste lehtede sahinas reverendi sosinal lausutud s?nu. ?ndsad on rahun?udjad, sest neid h??takse Jumala lasteks. Roger lootis, et ka tema katse l?heb kas v?i pisutki arvesse. 1 Matt 5:9. [ ? ] 63 Arsti p?evaraamat I Punkt 28. Arstid peavad p?evaraamatut ning panevad sellesse kirja k?ik nende abi vajanud mehed: mehe nime, kompanii, millesse ta kuulub, p?eva, kui ta arsti k?e alla tuleb, ja p?eva, kui ta vabaneb. „Laagri kohustused ja eeskirjad” Tundsin, kuidas mu p?ske puudutas jahe tuulepuhang, ja v?ratasin, ehkki p?ev oli v?ga soe. Mul k?is korraga peast l?bi tobe m?te, nagu oleks mind p?gusalt riivanud m??duv tiib, h??letult m??dunud surmaingel, kes lendas ajama oma s?ngeid asju. „Lollus,” laususin valjusti. Seda kuulis Evan Lindsay; n?gin tema pead korraks minu poole p??rdumas, aga kohe p??rdus see tagasi. Nagu k?igil teistel, nii oli ka temal pilk suunatud itta. Need inimesed, kes ei usu telepaatiasse, pole j?relikult kunagi viibinud lahinguv?ljal ega teeninud armees. Enne kui v?gi liikvele l?heb, kandub n?htamatu miski ?helt mehelt teisele ning koguni ?hk n?ib elavat. Hirmu ja ?hina segu tantsiskleb ?le naha ja liigub n?udlikult m??da selga alla nagu ootamatult t?rganud iha. S?numitooja polnud veel kohal, aga et ta tuleb, selles olin ma kindel. Kuskil oli midagi juhtunud. K?ik seisid paigal ja ootasid. Tundes vastupandamatut soovi liikuda, katkestada see lummus, p??rdusin j?rsult ja sirutasin k?si, t?is tungi tegutseda, v?tta midagi ette. Katel oli keema l?inud, puhta linase riidega kaetud vesi ootas. Olin asetanud oma arstikasti k?nnule; t?stsin n??d kaane lahti ja hakkasin masinlikult selle sisu ?le vaatama, ehkki teadsin, et k?ik on omal kohal. Puudutasin ?kshaaval k?iki l?ikivaid pudelikesi, lugedes nende silte nagu mingit rahustavat litaaniat. Atropiin, belladonna, oopiumitinktuur, kodeiinieliksiir, lavendli?li, kadaka?li, m?nt, koldrohi ... ja lai pruun klaaspudel alkoholi. Alkohol oli asendamatu. Mul oli seda vankris terve vaat. Mu silm tabas mingi liikumise – see oli Jamie; ta liikus aeglaselt puude alutsi, kummardudes siin, et lausuda kellelegi s?nake k?rva, puudutades seal kellegi ?lga otsekui v?lur, kes ?ratab ellu kivikujusid, ning l?bi lehtede langev p?ikesevalgus s?ratas tema juukseid. Seisin vagusi, k?ed p?llevoltidesse klammerdunud, tahtmata teda eksitada, ent soovides ometi meeleheitlikult, et ta mind m?rkaks. Jamie k?ndis kergelt, heites m?ne nalja, puudutades p?gusalt, kuid tema pinge ei j??nud mulle m?rkamatuks. Millal oli ta viimati seisnud oma v?gede eesotsas, oodates pealetungik?sku? Cullodeni n?mmel, m?tlesin ning karvakesed t?usid mu k?sivartel p?sti ja kullendasid kevadp?ikeses. Kusagilt l?hedalt kostis kabjaplaginat, hobused liikusid raginal l?bi v?sa. K?ik p??rdusid ootus?revalt vaatama, musket l?dvalt k?es. Kostis ahhetamist ja jutu?minat, kui n?htavale ilmus esimene ratsanik, pistes oma erepunase pea vahtraokste vahelt v?lja. „Helde looja,” s?nas Jamie nii valjusti, et seda oli kuulda kogu lagendikul. „Mida kuradit tema siit otsib?” Tulijat tundvate meeste seast kostis naeru ning pinge haihtus, otsekui oleks j?? korraga murdunud. Jamie ?lad l?tvusid vaevum?rgatavalt, aga kui ta saabujale vastu k?ndis, oli tema n?gu kaunis s?nge. Selleks ajaks kui Brianna ratsmed pingule t?mbas ja sadulast maha isa k?rvale h?ppas, j?udsin kohale ka mina. „Mis ...” alustasin, aga Jamie seisis juba t?trega silm silma vastu, k?mmal tema k?sivarrel, ning r??kis midagi kiiresti ja vaikselt gaeli keeles. „Andke andeks, proua, aga ta j?i endale kindlaks.” Puude vahelt ilmus n?htavale teine hobune, kelle seljas istus kahetseva n?oga mustanahaline noormees. See oli Jocasta tallipoiss Joshua. „Ma ei saand teda takistada; proua Sherston kah mitte. Me proovisime k?ll.” „Seda ma n?en,” vastasin. Brianna oli Jamie s?nadetulvast ?hetama l??nud, aga ei paistnud ilmutavat v?himatki soovi uuesti hobuse selga ronida ega minema ratsutada. Ta vastas isale samuti gaeli keeles – mida ta ?tles, l?ks mul k?rvust m??da – ning Jamie p?rkas tagasi, otsekui oleks herilane teda ninna n?elanud. Justkui oma s?nade m?juga rahule j??des noogutas Bree korra teravalt ning p??ras kanna pealt ringi. Siis m?rkas ta mind ja tema n?ole ilmus lai naeratus. „Ema!” Brianna embas mind ning tema kleidist hoovas v?rsket seebi, mesilasvaha ja t?rpentinih?ngu. N?gin t?tre l?ual pisikest koobaltsinise v?rvi plekki. „Tere, kullake. Kust sina siis v?lja ilmusid?” Suudlesin Breed p?sele ja astusin sammukese tagasi – k?ige kiuste ikkagi r??mus teda n?hes. Tema kleit oli v?ga lihtne, seesama koredast pruunist kodukootud riidest, mida ta kandis kodus, aga v?rske ja puhas. Pikad punased juuksed olid kuklas palmikusse p?imitud ja laia servaga ?lgk?bar rippus n??ripidi seljal. „Hillsborough’st,” vastas Bree. „?ks Sherstonite k?laline r??kis eile ?htul, et rahvakaitsev?gi on siin laagris, ja n?nda ma siis tulingi. V?tsin kaasa natuke toitu,” ta osutas hobuse ja pungil t?is sadulakottide poole, „ja Sherstonite aias kasvavaid ravimtaimi, mida sul v?ib ehk vaja minna.” „T?esti? Jah. Vaat kui kena.” Tundsin seljal Jamie raevukat pilku, aga hoidusin tagasi vaatamast. „Ee ... ?ra arva, nagu poleks mul hea meel sind n?ha, kullake, aga siin v?ib ?ige varsti madinaks minna ja ...” „Ma tean.” Brianna p?sed roosatasid ikka veel ning n??d punastas ta veel s?gavamalt. Ta k?rgendas pisut h??lt. „Sellest pole midagi, ega ma siia s?dima tulnud. Vastasel korral kannaksin p?kse.” Ta vaatas korraks ?le mu ?la ning kuulsin sealtpoolt valju turtsatust, millele j?rgnesid Lindsay-vendade naerupahvatused. Bree langetas pea, et varjata muiet, ja minagi ei saanud teisiti, kui pidin naeratama. „Ma j??n siia sinu juurde,” lausus ta juba vaiksemalt ja puudutas mu k?sivart. „Kui on tarvis kedagi p?etada ... hiljem ... saan olla sulle abiks.” K?hklesin, ehkki oli ilmne, et kui lahing t?epoolest tuleb, on ka haavatuid, kelle eest hoolitseda, ning veel ?ks k?tepaar kulub marjaks ?ra. Brianna polnud k?ll kogenud p?etaja, kuid teadis ikkagi ?ht-teist pisikutest ja antiseptikutest ning sellest oli praeguses olukorras rohkem kasu kui heast anatoomia ja f?sioloogia tundmisest. Bree oli ajanud end sirgu. Tema otsiv pilk liikus vahtrate varjus ootavatele meestele. „Kus Roger on?” k?sis ta vaikselt, kuid kindlalt. „Temaga on k?ik korras,” kinnitasin, lootes, et mul on ?igus. „Jamie saatis ta hommikul, rahulipp kaasas, teisele kaldale, ?lesandega tuua Hermon Husband kuberneri juurde l?bir??kimisi pidama.” „Roger on seal?” Bree t?stis tahtmatult h??lt, aga v?ttis end siis kokku ja madaldas seda. „Vaenlase juures? Kas nende kohta v?ib niiviisi ?elda?” „Ta tuleb tagasi.” Jamie oli astunud mu k?rvale ja vaatas t?tart erilise r??muta, kuid tema kohalolekuga n?htavasti siiski leppides. „?ra mine n?rvi, t?druk. Vaherahulipu all ei t?lita teda keegi.” Bree t?stis pea ning vaatas j?e poole, suunates pilgu nii kaugele kui suutis. Tema ilme oli endasset?mbunud, n?gu kinnine ja kahvatu. „Kas vaherahulipp aitab teda, kui ta on tulevahetuse puhkedes ikka veel sealpool?” Vastus, nagu ta kindlasti teadis, oli „Arvatavasti mitte”. Seda teadis ka Jamie, aga ei vaevunud ?tlema. Ta ei vaevunud ?tlema sedagi, et tulevahetust ei pruugi tulla; ?hk oli tiine ootusest, maha pudenenud p?ssirohust ja n?rviliselt higistavate ihude l?hnast. „Roger tuleb tagasi,” kordas Jamie, sedapuhku juba leebemalt. Ta puudutas t?tre n?gu, l?kkas eemale valla p??senud kihara. „Luban sulle, t?druk. Teda ei ?hvarda miski.” Kui Brianna isa n?gu uuris, n?is tema hirm pisut lahtuvat. N?htavasti leidis ta sealt mingit julgustust, sest pinge andis natuke j?rele ja ta noogutas, leppides s?natult selle kinnitusega. Jamie kummardus t?tre poole, suudles teda laubale ning p??rdus, et minna r??kima Rob Byrnesiga. Bree seisis ja vaatas talle natuke aega j?rele, p??stis siis k?barapaelad lahti ning tuli ja istus minu k?rvale kivile. Tema k?ed v?risesid pisut; s?gavalt hinge t?mmanud, v?ttis ta p?lvede ?mbert kinni, et nendegi v?binat vaigistada. „Kas ma saan sind kohe millegagi aidata?” k?sis ta, osutades peaga lahtise arstikasti poole. „Tahad, et tooksin midagi?” Raputasin pead. „Ei, mul on k?ik vajalik olemas. J??b ?le ?ksnes oodata.” Tegin kerge grimassi. „See on k?ige raskem.” Bree t?i otsekui vastu tahtmist kuuldavale n?usoleva h??litsuse, aga v?ttis end kohe silman?htavalt kokku ja laskis l?dvaks. Kulm kergelt kortsus, silmitses ta meie ootamisvarustust: l?ke, keev vesi, lahtik?iv laud, suur instrumendikast ja v?iksem komps, milles oli mu esmaabitarvete karp. „Mis selles on?” k?sis Brianna, tonksates riidest kotti saapaninaga. „Alkohol ja sidemed, skalpell, tangid, amputatsioonisaag, ?gutid. Kui v?imalik, toovad nad haavatud siia v?i toimetavad m?ne teise arsti hoole alla. Aga kui pean minema lahinguv?ljale – kui keegi on nii raskesti haavatud, et ei suuda k?ndida ja teda pole v?imalik kanda –, siis krahman selle kaasa ja l?hen otsekohe.” Kuulsin Breed neelatamas ning n?gin pilku t?stes, kui teravalt tedret?hnid tema ninajuurel esile t?usevad. Ta noogutas ja hingas s?gavalt sisse, et midagi ?elda. Aga tema n?oilme muutus, t?sidus asendus koomiliselt kiiresti vastikustundega. Bree nuhutas korra kahtlustavalt ja tema pikk nina t?mbus kirtsu nagu sipelgakarul. Mina tundsin sedasama mis tema: v?rskete v?ljaheidete lehka, mida hoovas meie selja tagant v?sast. „Seda juhtub enne lahingut sageli,” ?tlesin vaikselt, hoides tema n?gu n?hes naeru tagasi. „Nad vaesekesed pole s??rase asjaga harjunud.” Bree k?hatas ega lausunud s?nagi, kuid n?gin tema pilku ?le lagendiku libisemas, peatudes kord ?hel, kord teisel mehel. Ma teadsin, mida ta m?tleb. Kuidas oli see v?imalik? Kuidas v?is vaadata niisugust terviklikku olendit kui inimene, pea kummargil kuulamas s?bra juttu, k?si veeplasku j?rele sirutatud, n?gu kord muigel, kord morn, silmad s?ramas ja lihased n?tked, ning kujutleda rebendeid, haavu, murde ... ja surma? See oli v?imatu. Inimene, kes polnud s??rast v?igast muundumist n?inud, ei suutnud midagi niisugust endale vaimusilma ette manada. Aga m?letada sai seda v?ga h?sti. K?hatasin ja kummardusin t?tre poole, lootes meie m?lema t?helepanu k?rvale juhtida. „Mida sa isale ?tlesid?” k?sisin mokaotsast. „Siis kui siia j?udsid ja te gaeli keeles r??kisite.” „Ah siis.” Korraks t?mbus Bree n?gu muigele ja tema kahvatuid p?ski elavdas kerge puna. „Isa k?hvas mulle, k?sis, mis m?ngu ma m?ngin – kas tahan j?tta oma lapse orvuks, seades ennast koos Rogeriga ohtu.” Bree p?hkis suu eest ?ra punase juuksesalgu ja naeratas ebalevalt. „Ma siis vastasin, et kui see nii ohtlik on, misp?rast riskib siis tema j?tta orvuks mind, lubades sinul siin olla.” Hakkasin naerma, aga rohkem endamisi. „Sinu elu ei ole ju ohus, ega?” k?sis Bree rahvakaitsev?e laagrit silmitsedes. „Siin lahinguv?ljast eemal?” Raputasin pead. „Ei. Kui lahingutegevus l?hemale tuleb, t?mbume kohe tagasi. Aga ma ei usu, et ...” Mu jutu katkestas kabjaplagin; see l?henes kiiresti ja olin nagu kogu laagergi jalul, kui n?htavale ilmus k?skjalg, ?ks Tryoni sileda n?olapiga abi, n?gu allasurutud elevusest kahvatu. „S?ttige end lahinguvalmis!” lausus ta hingeldades, sadulas kergelt kummargil. „Mida me siin teie arvates p?ikeset?usust saadik teinud oleme?” n?udis Jamie ?rritunult. „Jumalap?rast, mees, r??kige, mis on juhtunud.” Juhtunud oli ilmselt v?ga v?he, aga see v?hene oli kaunikesti t?htis. Reguleerijate poolelt oli keegi kiriku?petaja ilmunud kuberneri juurde l?bir??kimisi pidama. „Kiriku?petaja?” segas Jamie vahele. „Tahad ?elda, et kveeker?” „Ma ei tea, s??r,” vastas kuberneri abi, pahane, et teda katkestati. „Kveekeritel, nagu k?ik teavad, ei ole vaimulikke. Ei, see oli kiriku?petaja, keegi Caldwell, reverend David Caldwell.” Ehkki saadikuga ?hte usku, ei lasknud kuberner end tema p??rdumisest m?jutada. Ta ei saa ega taha tegemist teha j?uguga ning j??b endale kindlaks. Reguleerijad peavad laiali minema – siis lubab ta tegelda k?igi ?igustatud kaebustega, nagu seadus ette n?eb. Aga laiali peavad nad minema ning selleks on neil aega ?ks tund. „Kas sa tahad v?i ei taha,” pomisesin tasakesi, n?rvid ootusest pingul, „heita naha seljast maha?” Jamie oli v?tnud k?bara peast ja tema ruuged juuksed helkisid p?ikese k?es. Bree turtsatas summutatult, aga v?is n?ha, et ta on rabatud. „J?uk on paha, v?ga paha,” sosistas ta mulle vastu. „Kuberner nad ... laseb maha?” „Just seda ta v?ibki teha,” vastasin poolih??li. „Ja kaldun arvama, et teebki.” Juba sajandat korda sel hommikul peatus mu pilk pajudel, mille taha oli ?lesannet t?itma minnes kadunud Roger. „?ks tund,” kordas Jamie vastuseks sellele, mida oli just kuulnud. Ta vaatas minuga ?hes suunas, j?e poole. „Ja kui palju sellest veel alles on?” „V?ib-olla pool tundi.” K?skjalg n?gi ?ht?kki v?lja oma tegelikest aastatest palju noorem. Ta neelatas ja pani k?bara p?he. „Pean n??d minema, s??r. Oodake kahuripauku, s??r, ja edu teile!” „Teile samuti, s??r.” Jamie puudutas h?vastij?tuks noormehe k?sivart, siis laksas hobust k?baraga laudjale, pannes ta s?rkima. Just nagu oleks see olnud signaal, puhkes laagris sagin juba enne, kui kuberneri kulleri ratsu oli j?udnud puude taha kaduda. Ikka ja j?lle kontrolliti relvi, mis olid juba laetud, kinnitati pandlaid, h??ruti l?ikima rinnam?rke, klopiti tolmust puhtaks k?baraid, ?mmeldi k?lge kokardeid, sikutati sirgeks ja seoti paeltega kinni p?lvikuid, raputati t?idetud veeplaskusid, nagu v?inuks nende sisu veerandi tunniga aurustuda. See oli nakkav. M?rkasin, et olen hakanud taas s?rmitsema kastis olevat klaaspudelite rivi, mille siltidele kirjutatud nimetused k?isid mul peast l?bi ja sulasid silme ees ?hte. Rosmariin, atropiin, lavendel, nelgi?li ... Selle sagina keskel p?sis t?iesti vagusi ?ksnes Bree. Pilk eemal k?rguvatel puudel, istus ta tardunult kivil ning ainult tema seelik liigatas aeg-ajalt kerges tuulepuhangus. Kuulsin teda midagi vaikselt ?tlemas ja p??rdusin. „Mida sa ?tlesid?” „Sellest raamatutes ei r??gita.” Bree ei p??ranud pilku puudelt, tema k?ed olid s?les nii kramplikult kokku surutud, nagu loodaks ta tahtej?uga sundida Rogerit pajude vahelt n?htavale ilmuma. Ta t?stis l?ua ning osutas lagendikule ja puudele, meid ?mbritsevatele meestele. „See siin,” lausus ta. „Sellest pole ajalooraamatutes juttu. Ma olen lugenud Bostoni veresaunast. N?gin seda seal ajalooraamatutes ja siin ajalehtedes. Aga siinset ma raamatutes ei n?inud. Ma pole lugenud s?nakestki kuberner Tryoni, P?hja-Carolina ega Alamance’i-nimelise paiga kohta. Niisiis ei saa siin midagi juhtuda.” Bree ?tles seda ?gedalt, veendunult. „Kui siin oleks aset leidnud suur lahing, oleks sellest ikka ?ht-teist kirjutatud. Keegi ei teinud seda – j?relikult ei juhtu midagi. Mitte midagi!” „Loodetavasti on sul ?igus,” ?tlesin, ent tundsin m??da selga alla jooksmas hoiatavat k?lmav?rinat. V?ib-olla oligi Breel ?igus. Igatahes ei saanud sellest kujuneda ulatuslikku lahingut. Iseseisvuss?jani j?i veel neli aastat – sellele konfliktile eelnevast ajast olid ajalooraamatutesse talletatud isegi v?ikesed kokkup?rked. Bostoni veresaun oli leidnud aset v?hem kui aasta tagasi – t?navalahing, rahvamassi ja r?hma n?rviliste s?durite vahel puhkenud madin. Vastastikku lennutatud solvangud, m?ni teelel?inud kivi ... K?sklust ootamata tehtud lask, paaniline p?genemine ja viis surnut. Sellest oli ?gedas toonis kirjutatud ?he Bostoni ajalehe juhtkirjas; olin n?inud seda lehte Jocasta salongis – keegi s?ber oli talle selle saatnud. Ja kakssada aastat hiljem oli see p?gus vahejuhtum muudetud laste juturaamatutes surematuks kui kolonistide kasvava rahulolematuse n?ide. Libistasin pilgu ?le ?mberringi seisvate ja lahinguks valmistuvate meeste. Kui siin puhkenuks suur lahing, milles kuninglik kuberner surub maha maksumaksjate m?ssu – milleks muuks pidi seda nimetatama? –, olnuks see ometi v??rt ?ram?rkimist! Aga see oli ikkagi pelgalt oletus. Ja ma andsin endale murelikult aru, et ei s?jad ega ajalugu v?ta eriti arvesse seda, kuidas asjad peaksid kulgema. Jamie seisis puu k?lge k?ide pandud Gideoni juures. Lahingusse kavatses ta minna oma meeste eesotsas jala. Praegu v?ttis Jamie sadulataskust p?stolid ja pani v??pauna laskemoonavaru. Pea kumaras, oli ta oma tegevusest t?ielikult h?ivatud. ?ht?kki valdas mind vastupandamatu sundus. Pidin saama teda puudutada, talle midagi ?elda. P??dsin endale sisendada, et Breel oli ?igus: siin ei juhtu midagi, ei tulistata ehk ?htki lasku ... ent ometi seisis Alamance’i kallastel kolm tuhat relvastatud meest, kelle meeltes ?mises ja kumises verevalamise eelaimus. J?tsin Brianna kivile istuma, tulitavad silmad metsaveerde kiindunud, ning t?ttasin Jamie juurde. „Jamie,” laususin, asetades k?e tema k?sivarrele. Oli tunne, otsekui puudutaksin k?rgvoolujuhet. Ihu isolatsioonikihi all ?mas elekter, valmis praksudes valguss?hvatusena v?lja paiskuma. ?eldakse, et voolu all olevast juhtmest on v?imatu lahti lasta. Elektrokutsiooni ohver otsekui j??tub selle k?lge, suutmata teha enda p??stmiseks ainsatki liigutust, sel ajal kui elektrivool tema s?dant ja aju k?rvetab. Jamie kattis mu k?e oma k?mblaga ja vaatas mulle otsa. „A nighean donn,” s?nas ta ja naeratas p?gusalt. „Tulid siis mulle head ?nne soovima?” Naeratasin vastu, nii h?sti kui suutsin, ehkki minus s?rises elekter, p?letades mind ning j?igastades mu n?olihased. „Ma ei saanud ju lasta sul minna, lausumata ... midagi. „?nn kaasa!” peaks vist sobima k?ll.” L?in k?hklema; ?kilisest soovist v?ljendada rohkem, kui aeg lubas, j?id mul s?nad kurku kinni. Viimaks suutsin v?lja ?elda ?ksnes k?ige t?htsama: „Jamie ... ma armastan sind. Ole ettevaatlik!” Jamie r??kis, et ei m?leta Cullodenit. Korraga tabasin end m?ttelt, kas see m?lukaotus h?lmab ka lahingueelseid tunde, kui meie kaks teineteisega h?vasti j?tsime. Siis vaatasin talle otsa ja teadsin, et ei h?lma. „„?nn kaasa!” k?ib k?ll,” vastas ta, pigistades mu k?tt, otsekui oleks ka tema j??tunud meie vahel tuhiseva voolu k?lge. „„Ma armastan sind!” on siiski palju parem.” Ta pigistas veel kord mu k?tt, v?ttis siis enda oma ?ra, et puudutada mu juukseid ja n?gu, vaadata mulle silma, otsekui sooviks k?tkeda mu kujutise sellesse hetke – kui peaks juhtuma, et n?eb mind viimast korda. „V?ib-olla tuleb p?ev, kui meie kaks l?heme taas lahku,” ?tles Jamie l?puks tasa ning tema s?rmed riivasid mu huuli – kergelt nagu langev leht. Ta naeratas p?gusalt. „Aga see ei juhtu t?na.” Puude vahelt kostsid sarvehelid, kauged, kuid kimedad nagu r?hni h??d. P??rdusin ja j?in vaatama. Brianna istus endiselt kivil otsekui raidkuju, pilk metsale naelutatud. 64 Lahingusignaal Meeldetuletus: r?nnakmarsil t?hendavad kolm kahuripauku k?sku asuda lahingurivistusse ja viis annavad m?rku minna pealetungile. Lahingukord, William Tryon M??detud sammul hakkas Roger reguleerijate laagrist eemalduma, sisendades endale, et ei tohi kiirustada ega tagasi vaadata. Talle lendas j?rele solvanguid ja suusoojaks ?eldud ?hvardusi, aga selleks ajaks kui ta puude vahele j?udis, oli meestesumm ta unustanud ning p??rdunud tagasi p?letavate vaidlusk?simuste juurde. Keskp?ev oli m??das ja ilm oli mai kohta k?ll palav, aga higise ihu k?lge kleepuva l?bim?rja s?rgi j?rgi v?inuks arvata, et on juuli. N?gemisulatusest v?lja j?udnud, j?i Roger kohe seisma. Ta hingeldas, pea k?is ringi ja s?da kippus ?sjasest adrenaliinitulvast pahaks minema. Vaenuliku n?oga meestest ?mbritsetuna polnud ta tundnud midagi ... mitte k?ige v?hematki. N??d, turvalises kauguses, hakkasid jalad v?risema ja pikalt rusikasse surutud s?rmed valutasid. Ta sirutas ja k?verdas neid ning p??dis hingata aeglasemalt. Ehk polnudki v?rdlus La Manche’i kohal tehtud ?iste lahingulendude ja ?hut?rjekahuritega nii kohatu, kui ta ennist oli m?elnud. Ta oli sealt siiski tulema saanud; ta l?heb koju naise ja lapse juurde. Selle m?tte peale tundis Roger rinnus kummalist pitsitust: ?dini tungivat kergendust ja t?iesti ootamatult veelgi s?gavamat kurbust, et tema isale polnud osaks saanud samasugust ?nne. Teda puudutas kerge tuulepuhang, mis kergitas kaelale langevaid niiskeid juukseid ja pakkus oma jahedusega teretulnud leevendust. Higi oli tunginud l?bi s?rgi ja kuue ning niiske r?tt tundus korraga lausa poomisn??rina. Visanud kuue seljast, kobas ta kaelasidet, kiskus selle v?risevi k?si ?ra, et seista, silmad kinni ja riidet?kk ripnemas k?es, ning ahmida suurte s??mudena ?hku, kuni hetkeline iiveldus j?rele andis. Roger manas vaimusilma ette Brianna, nagu ta naist viimati oli n?inud – seismas Jemmyt s?les hoides ukse raamistuses. Ta n?gi naise pisaratest m?rgi ripsmeid ja lapse t?siseid ?mmargusi silmi ning tajus s?gaval sisimas uuesti Husbandi seltsis h?tis kogetud tunde kauget kaja: kaunist n?gemust, r??mujoovastust, mis rahustas m?istust ja lohutas hinge. Ta l?heb tagasi nende juurde, miski muu polnud praegu t?htis. Hetk hiljem avas Roger silmad, v?ttis kuue ja hakkas minema; olles end ihuliselt – kui mitte hingeliselt – kogunud, liikus ta j?e poole. Tal polnud k?ll ?nnestunud Husbandit Jamie juurde tuua, aga ka Jamie ise poleks suutnud teha midagi enamat. Ei saanud v?listada, et n??d, kui Husband, kes oli neile v?hemasti nime poolest midagi juhi taolist, on lahkunud, laguneb see rahvamass – armeeks ei saanud seda nimetada, arvaku Tryon, mida tahab – laiali, hajub ja l?heb koju. Roger lootis seda. Aga v?ib-olla ei l?he. V?ib-olla kerkib selle kihava massi seast esile uus mees, kes on suuteline v?tma juhtimise enda peale. Korraga meenus Rogerile midagi – ?ks osmiku juures valitsevas segaduses kuuldud lause. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/diana-gebldon/leegitsev-rist-2-osa/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.