K?sim?rk on pool s?dant

K?sim?rk on pool s?dant Sofia Lundberg Kas on v?imalik armastada, kui pool sinu s?damest on t?idetud k?sim?rkidega? Kuidas sind ennast armastada, kui su s?da pole avatud, vaid peidab saladusi? Kuidas saada ?le s??- ja h?bitundest, mis on aastatega maha surutud, kuid pole kuhugi kadunud?Elin Boals on edukas fotograaf New Yorgis. Samiga on nad abielus olnud juba kaua ning neil on seitsmeteistk?mneaastane t?tar Alice. Ent pealtn?ha laitmatu fassaadi taga kriibib miski, mis tekitab barj??ri Elini ja ta perekonna vahele.?hel p?eval postkastist leitud t?hekaart lapsep?lves?bralt toob talle meelde vaesuses elatud lapsep?lve Gotlandil ja s?ndmused, mis teda sealt lahkuma sundisid, s??- ja h?bitunde, mille ta oli alla surunud ning mille t?ttu oma tegelikku p?ritolu ka l?hedaste eest varjanud. Sam ja Alice p??avad teda suunata vaatama oma s?damesse ning t?itma seal olevad k?sim?rgid vastustega, mis aitaksid neil k?igil armastuses edasi minna. Elini tee viib teisele poole ookeani teisele mandrile, aga ka teise aega ja teise ellu.„K?sim?rk on pool s?dant“ on haarav romaan sellest, kuidas vastamata k?simused, r??kimata lood ning mahasurutud m?lestused v?ivad inimelu m?jutada. See on lugu enese ja t?e leidmisest ning sellest, kuidas ?ppida armastama.Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. Tema deb??tromaan „Punane aadressiraamat” ilmus sarjas „T?lkes leitud“ 2018. aastal. Originaal: Sofia Lundberg Ett fr?getecken ?r ett halvt hj?rta Bokf?rlaget Forum Toimetanud Liisi Lees-Leesmaa Kaane kujundanud Piia Stranberg Copyright © Sofia Lundberg 2018 Published by agreement with Salomonsson Agency Autori?igus t?lkele: Ruth Laidmets ja O? Eesti Raamat, 2019 ISBN 978-9949-683-00-0 ISBN 978-9949-683-01-7 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat Tr?kitud Euroopa Liidus „Me k?ik oleme rentslis, m?ned meist vaid vaatavad ?les t?htede poole.“ Oscar Wilde N??D NEW YORK, 2017 Videvikutund. Suurtest t??stuslikest akendest paistab k?rghoonete taha loojuv p?ike. Jonnakad kiired tr?givad majafassaadide vahele, l?igates pimedusse radu kui kuldsed odaotsad. J?lle ?htu. Elin ei ole enam n?dalaid kodus ?htustanud. Ta ei tee seda ka t?na. Ta silmitseb m?ne kvartali kaugusel asuvat maja, n?eb lopsakaid taimi enda katuseterrassil, punast p?evavarju ja juba k?ima pandud grilli. Kitsas suitsusammas t?useb taeva poole. Seal kauguses vilksatab keegi, k?llap on see Sam v?i Alice. V?i ehk m?ni k?lla tulnud s?ber. Ta n?eb lihtsalt taimede vahelt ?hte kuju. Kindlasti nad j?lle ootavad teda, kodus. Asjata. Inimesed liiguvad ta selja taga m??da stuudiop?randat edasitagasi. Hallikassinine taustariie ripub teraskonstruktsioonil, mis on keeratud sujuvalt p?randa ja seina vahele. Kuldbrokaadiga kaetud kanapeediivan on paigutatud keskele. Sellel lamab kaunis naisterahvas, p?rlikeed kaelas. Naisel on seljas kohev valge t?llseelik, mis laotub ?le p?randa. ?lakeha l?igib ?list ning paksud p?rlikeed katavad ta paljaid rindu. Huuled on punased. N?ojume on jumestuskihtide abil t?iuseni lihvitud. Kaks assistenti s?tivad valgust paika, nad t?stavad ja langetavad suuri pro?ektoreid, vajutavad kaameral nuppe, loevad valgusm??diku n?itu, alustavad otsast peale. Assistentide taga seisab stilistide ja jumestuskunstnike meeskond. Nad uurivad keskendunult igat detaili loodaval pildil. Nad on riietunud musta. K?ik on musta v?rvi riietes. K?ik peale Elini. Temal on seljas punane kleit. Punane kui veri, punane kui elu. Punane kui ?htup?ike akna taga. Elini ?ratab m?tteist see, et kauni naise ?rritus hakkab v?ljenduma rahulolematutes h??litsustes. „Mis see nii pikalt aega v?tab? Ma ei jaksa varsti enam seda poosi hoida. Kuulge! Kas v?iks n??d pihta hakata.“ Naine kanapeediivanil ohkab ja keerab keha mugavamasse asendisse, kaelakeed vajuvad k?rvale, paljastades rinnanibu, mis on sinakas ja j?ik. K?rmelt on kaks stilisti kohal ning kohendavad uuesti kannatlikult ja hoolikalt p?rleid, nii et need rinna varjaksid. M?ned p?rlkaelakeedest kinnitatakse l?bipaistva kahepoolse teibiga. Naise nahk t?mbub puudutusest krimpsu. Ta ohkab h??lekalt ja p??ritab silmi, ainsaid osi kehast, mida ta v?ib vabalt liigutada. Elini juurde astub ?ks ?likonnas meesterahvas, naise agent. Mees kummardub Elini poole ja sosistab viisakalt naeratades: „Parem oleks, kui me n??d pihta hakkaksime, tal hakkab tuju ?ra minema ja sellest ei tule midagi head.“ Elin vangutab pisut pead ja p??rab pilgu tagasi hoonefassaadidele ?ues. Ta ohkab. „Kui ta tahab, v?ime kohe l?petada. Meil on kindlasti nii palju pilte, et jagub, seekord tuleb ainult ?ks vastaklehek?lg. Kaanepilti ei tule.“ Agent t?stab k?ed ja vaatab talle ?ksisilmi otsa. „Ei, kindlasti mitte. Teeme selle ka ?ra.“ Elin rebib pilgu oma koduvaatelt lahti ning astub statiivi ja kaamera poole. Telefon ta taskus suriseb, ta teab, kes kirjutab, kuid ei vasta. Teab, et see s?num lihtsalt v?imendaks ta kehva s?dametunnistust. Teab, et kodus ollakse pettunud. Kui Elin kaamera taga seisab, s?ttib naisterahva silmis tuhat tillukest t?hte, selg t?mbub sirgu, huuled l?hevad prunti. Juuksed langevad tahapoole, kui ta veidi pead kallutab, need h?ljuvad sujuvalt puhuri ?rnas tuules. Ta on t?ht ja Elin samuti. Peagi on olemas vaid nemad kaks, nad on teineteisesse sukeldunud. Elin fotografeerib, juhendab, naine naerab, flirdib temaga. Meeskond ta selja taga aplodeerib. Loomise joovastus tuikab Elini soontes. * Kui Elin end l?puks stuudiost ja k?ikidest uutest piltidest, mis arvutis tema hoolt n?uavad, eemale rebib, on m??dunud mitu tundi. Telefon on vastamata k?nesid ja ?rritunud SMS-e t?is. Samilt, Alice’ilt. „Millal sa j?uad? Kus sa oled, ema?“ Ta vaatab need ?le, kuid ei loe k?iki, ei jaksa. Ta laseb taksod elavas New Yorgi ??s m??da. Asfalt on p?ikesekuumusest ikka veel soe. Ta jalutab aeglaselt, talle k?nnivad vastu ilusad noored inimesed, kes valjuh??lselt, ise pilves, naeravad. N?eb asfaldil istumas inimesi, r?paseid, heidikuid. Sellest on juba t?kk aega m??das, kui ta jalgsi koju l?ks, kuigi kodu on nii l?hedal. Sellest on juba m?nda aega, kui ta spordiklubi-, kodu- ja stuudioseinte vahelt v?lja sai. K?nniteesillutis tundub ta kontsade all eba?htlane. Ta k?nnib pikkam??da ja m?rkab k?iki pisiasju teel. Ta kodut?nav, Orchard Street, on ?iselt mahaj?etud, inimt?hi, autodest t?hi. Armetu ja v?sinud nagu Lower East Side’i t?navad ikka. Ta armastab seda – kontrasti v?lise ja sisemise vahel, vana v?ljan?gemise ja luksuse vahel. Ta astub v?lisuksest sisse, m??dub m?rkamatult tukkuvast uksehoidjast ja vajutab liftinuppu. Kuid kui uksed avanevad, l??b ta k?hklema ning p??rdub uuesti ringi. Ta tahab ?ue j??da, j??da sellesse pulbitsevasse ??sse. Nemad seal kodus kindlasti juba magavad. Ta keerab postkasti lukust lahti, v?tab kaasa hunniku kirju ning suundub m??da t?navat paar maja edasi restorani, p?sikohta, kuhu ta tihtipeale p?rast oma hilis?htusi ?lesv?tteid suundub. Seal tellib ta klaasi 1982. aasta Bordeaux’d. Kelner raputab pead. „1982, aga seda ei saa klaasi kaupa. Meil on ainult m?ned pudelid. See on eksklusiivne v?rk. See oli ?ks hea aasta.“ Elini pilk eksleb. „S?ltub, kuidas vaadata. Aga ma maksan meeleldi terve pudeli eest, andke mulle palun see vein. Ma olen seda v??rt. Olgu 1982.“ „Alright, te olete seda v??rt.“ Kelner p??ritab silmi. „Muide, me sulgeme varsti.“ Elin noogutab. „?rge muretsege, ma joon kiiresti.“ Ta sirvib kirju, paneb ?mbrikud avamata k?rvale, kuniks leiab ?he, mis temas huvi ?ratab. Visby postitempliga. Rootsi kirjamark. Tema nimi on sinise tindiga veetud tr?kit?htedes hoolikalt ?les t?hendatud. Ta avab selle ja voldib lahti seal sees oleva paberi. Tegemist on mingit sorti t?hekaardiga ning sellel on kirjas tema nimi, suurelt ja kalligraafiliselt. Ta hoiab hinge kinni ja loeb selle kohale kirjutatud s?nu. T?na ristiti ?ks t?ht Eliniks. Ta loeb seda harjumatus keeles kirjutatud rida ?ha uuesti ja uuesti. Terve rodu koordinaate n?itavad, kus see taevav?lvil asub. T?ht, mille keegi on temale ostnud. T?iesti omaette t?ht, mis kannab n??d tema nime. Selle peab olema saatnud … on see t?esti v?imalik … tema? Ta t?mbab oma m?tetele pidurit, soovimata seda nime isegi m?ttes v?lja ?elda. Kuid n?gu, mida ta oma m?lestustes n?eb, on selge, naeratus samuti. S?da taob rinnus. Ta l?kkab kaardi endast eemale. P?rnitseb seda. Seej?rel lahkub ta oma kohalt ning tormab t?navale, vaatab taevasse, ent n?eb majade kohal vaid tumesinist kontuurideta massi. New Yorgis ei l?he kunagi p?ris pimedaks, mitte kunagi piisavalt, et n?ha t?htede peadp??ritavat virrvarri. Manhattani k?rghooned ulatuvad peaaegu taevani v?lja, aga all, t?navatel tundub see lihtsalt kauge. Ta l?heb uuesti sisse. Kelner seisab tema laua k?rval ja ootab, veinipudel k?es. Ta valab t?rtsu Elini klaasi ja naine joob selle ?he s??muga t?hjaks, j?rele proovimata, kuidas see maitseb. Annab kannatamatult k?ega m?rku, et mees klaasi kiiremini uuesti t?is valaks ning v?tab veel kaks suurt s??mu. Seej?rel voldib ta t?hekaardi uuesti lahti, p??rates l?ikivat paberit igatpidi k?es. Alumisse nurka tumedale taustale on keegi kullatud vildikaga kirjutanud: Ma n?gin su pilti ajalehes. Sa pole ?ldse muutunud. Long time, no see. Anna m?rku! F Ja selle all aadress. Elin tunneb, kuidas saatja aadressi n?hes k?ik k?hus kokku t?mbub, see l?heb krampi. Ta ei suuda pilku lahti rebida, silmad t?ituvad pisaratega. Ta liigutab nimetiss?rme m??da F-t?hte ja pomiseb mehe nime, Fredrik. Suu kuivab. Ta sirutab k?e veiniklaasi j?rele ja t?hjendab selle. Seej?rel h??ab ta kelnerit, k?rsitult. „Halloo! Kas ma saaksin suure klaasi piima. Mul tuli j?rsku selline janu.“ TOONA HEIVIDE, GOTLAND, 1979 „Iga?hele ?ks klaas. Ja ei mingit n??klemist.“ V?ikesed k?ed haarasid punavalgest piimapakist, mille Elin just m?nnipuust lauale asetas. Kaks k?tepaari, k??nealused mullased. Elin p??dis tetrapakki nende k?est ?ra v?tta, kuid vennad t?ukasid ta j?uliselt k??narnukkidega eemale. Nad r??kisid l?bisegi. „Mina tahan enne.“ „Sa v?tad liiga palju.“ „Anna siia!“ Range h??l kajas valjusti ?le riidlemise. „Aitab n??klemisest, ma ei jaksa enam. K?ige vanem v?tab k?igepealt. Te teate reegleid. Iga?hele kaks detsiliitrit. Kuulake Elini s?na!“ Marianne seisis, selg nende poole, t??pinna kohale kummardunult. „Kuulsite n??d. Kuulake ema s?na.“ Elin t?ukas Eriku ja Edvini karmik?eliselt eemale. Poisid kukkusid k??gisohvalt maha, laskmata lahti piimapakki, millest nad kramplikult kinni hoidsid. K?ik j?i t?iesti vaikseks, kui nad ?he pruuni portselantaldriku kaasa vedasid. Nagu oleks ?hk ?ht?kki paks ja aeg peatunud. J?rgnev klirin ja pl?rtsatus, kui k?ik p?randal maandus, vallandas m?irge, mis otsekui l?ikus l?bi ?hu. Seej?rel vaikus ja suured silmad. ?le linoleump?randa valgus valge piimaloik, tilkus laualt maha ning valged nired tegid endale m??da rohmakaid lauajalgu teed. Ja siis veel ?ks r??gatus. Selles karjes peituv viha l?hestas kogu toa. „Kuradi tattninad, seda te just olete. V?lja! V?lja mu k??gist!“ Elin ja vennad lahkusid k?hklemata, nad tormasid uksest v?lja p?iki ?le ?ue, saateks sajatused, mis t?itsid endiselt k?ik k??ginurgad. Nad t?mbusid laudaseina vastas ?he kolahunniku taga k?ssi, tihedalt ?ksteise vastas. „Elin, kas me n??d ei saagi s??a?“ Vendadest noorem sosistas murduval h??lel. „Varsti ta rahuneb, Edvin, sa tead seda. ?ra muretse. See oli minu s??, et taldrik katki l?ks.“ Elin paitas hellalt ta pead, kiigutades teda enda vastas. Viimaks lasi ta oma vendadest lahti. Ta t?usis p?sti ja l?ks ettevaatlikul sammul tagasi maja poole. Ta n?gi ema k??rutamas ja kogu majas kleepuvaid portselanit?kke p?randalt ?les korjamas, seda, kuidas ta need ?kshaaval nimetiss?rme ja p?idla vahel ?les noppis. Kildude kuhi ta teises k?es kasvas pikkam??da. K??giuks oli praokil, see kriuksus tugeva tuule k?es lengerdades. Vihmaveetorust tilkus vett. Silk-solk. Elin kuulatas t?helepanelikult helisid. Majas oli vaikne. Marianne j?igi k?kakile, pea longus ka veel siis, kui k?ik killud olid kokku korjatud. Blanka nuuskis ta ees p?randat, limpsides mahaaetud piima. Marianne’il oli koerast ?ksk?ik. Elin valmistus sisenemiseks. Kuid ?ht?kki t?mbus k??rus kogu sirgeks. See liigutus pani Elini s?dame v?patama. Ta p??ras ringi ning jooksis vendade juurde tagasi. Kiiresti ?le kruusa, kannul j?rgmine r??gatus. Ta k?kitas virna taha. Marianne tormas ukse juurde ja heitis killud kui teravad m?rsukillud ?le ?ue. „J??ge sinna, kus te olete, ma ei taha teid enam n?ha! Kuulsite? Ma ei taha teid enam n?ha!“ Killud said otsa. Marianne keerutas ringi ja otsis lapsi. Elin t?mbus k?garasse, pani k?ed ?mber vendade, lubas neil peita pead vastu oma k?htu. Nad julgesid vaevu hingata, kuulatasid t?helepanelikult igat v?iksematki liigutust. „Sellel kuul enam s??a ei saa. Kuulsite? Ei mingit s??ki. Kuradi j?mpsikad! Kuradi tattninad!“ K?ed vehkisid ikka ?hus, kuigi polnud enam kilde, mida visata. Elin j?lgis teda j?uetult avaustest sodihunniku vahel. Vana m??bel, lauad, peenrakastid ja muu, mille oleks pidanud juba ammu ?ra viskama, kuid mis olid hunnikusse j??nud. L?puks p??ras Marianne ringi ja l?ks majja tagasi, k?si rinnal, nagu oleks s?damesse valu l??nud. K??giakna kaudu n?gi Elin, kuidas ema k?ekotis ja k??gisahtlites tuhnis, kuniks leidis otsitu. Sigareti. Ta s??tas selle, t?mbas s?gavaid mahve ning puhus suitsur?ngaid lae poole. T?iuslikke ?mmargusi r?ngaid, mis muutusid ovaalseteks, lagunesid siis suitsupilveks ning haihtusid. Need r?ngad rahustasid teda, Elin teadis. Kui alles j??b vaid koni, viskab ta selle kraanikaussi ja siis on k?ik m??das. Nad istusid vendadega veel hetke paigal. Tihedasti kokku hoides. Edvinil pea maas. Ta l?ikus mingi pulgaga maapinda ning joonistas kriipse ja ?mmargusi ringe. Elin istus vaikselt, pilk majal. Kui Marianne l?puks p?rast pikka ja vaikset ootamist m??rdunud k??giakna p?rani lahti tegi, ronis Elin v?lja ja vaatas talle otsa. Naeratas k?hklevalt ja t?stis k?e tervituseks. Marianne naeratas aimamisi vastuseks, kuid mornilt, kokkusurutud suuga. K?ik oli j?lle endine. N??d oli see m??das. Aknalaual seisis kaks v?ikeste n?rtsinud ?itega kuivanud priimulat. Marianne n?pistas ?ra m?ned ?ied, mis olid rohkem longus, ja puistas pr?gi peenrasse. „V?ite tagasi tuppa tulla. Vabandust. Ma lihtsalt vihastasin pisut,“ h?ikas ta. Seej?rel keeras ta neile j?lle selja. Elin n?gi, kuidas ta k??gilaua taha istub. Elin k?kitas ja korjas maast kive, viskas terve hulga ?hku ja p??ras k?e teisipidi. ?ks kivi oli peopessa j??nud, kuid libises sealt minema ning kukkus maha teiste sekka. „Sa ei saa lapsi,“ narris Edvin. Elin heitis talle vihase pilgu. „J?? vakka.“ „K?llap ta ?he saab, ?ks kivi j?i ju pidama, korraks.“ Erik lohutas. „Aga kullakesed, kas te p?riselt usute, et mingi kivihunnik v?ib ennustada, mida tulevik toob?“ Elin ohkas ja k?ndis maja poole. Poolel teel j?i ta seisma ja viipas vendadele. „Tulge ka, n??d hakkame s??ma, mina olen n?ljane.“ Kui nad tagasi k??ki j?udsid, istus Marianne s?gavalt m?ttessevajununa k??giakna ??res. K?es hoidis ta sigaretti, mille otsas oli pikk, maharaputamist ootav tuhasammas. Tuhatoos laual oli t?is. ?ks koni teise j?rel oli susatud selle p?hja liiva sisse. Marianne’i n?gu oli kahvatu, silmad vahtisid t?hjusse. Ta isegi ei reageerinud, kui lapsed k??gisohvale istusid. Elin, Erik ja Edvin s?id vaikides. Keeduvorsti, iga?ks kaks viilu, ja suurteks klompideks kokku kleepunud k?lmi makarone. Korralik ports ket?upit aitas need ?ksteise k?ljest lahti saada. Klaasid olid t?hjad, Elin t?usis p?sti, et vett tuua. Marianne saatis teda pilguga. N?gi, kuidas ta kolm klaasi t?itis ja need lauale asetas. „Kas te olete n??d head?“ Ta h??l oli k?risev, justkui oleks ta alles ?rganud. Elin ohkas, vennad nihelesid tema taga k??gisohval. „Meil l?ks kogemata maha, emme, see polnud meelega.“ „Ninatarka m?ngid n??d?“ Ta raputas pead. „Ei, ei m?ngi, aga …“ „J?? vait. Vait. Mitte ?ht s?na selle kohta enam. S?? oma toit ?ra.“ „Palun vabandust, emme, see polnud meelega. Meil l?ks kogemata maha ja see oli minu s??, et taldrik puruks l?ks. ?ra ole Eriku ja Edvini peale pahane.“ „Te t?litsete nii palju, kas te peate t?litsema? Alati. Ma ei suuda enam.“ Marianne oigas valjult. „Meil pole t?na piima vaja. Vesi sobib.“ „Ma olen nii kohutavalt v?sinud.“ „Vabandust, emme. Meil on kahju. On ju, Erik? Eks ju, Edvin?“ Vennad noogutasid. Marianne kummardus kastruli kohale, kraapis seda veidi ja pistis lusika makaronidega suhu. „Kas sa taldrikut tahad, emme?“ Elin t?usis j?lle p?sti ja l?ks kapi juurde, kuid Marianne peatas ta. „Pole tarvis, teie s??ge. Ainult lubage mulle, et te l?petate t?litsemise. Peate kuu l?puni vett jooma, rohkem meil raha pole.“ Erik ja Edvin liigutasid toitu taldrikul ja kahvel kriipis teravalt vastu pruune savin?usid. „S??ge korralikult.“ „Aga emme, segada ju ikka v?ib? Makaronid on k?lmad ja kleepuvad.“ „Ja poleks olnud, kui te poleks t?litsenud. S??ge korralikult, ma ?tlen.“ Edvin l?petas s??mise, Eriku pea vajus longu ja ta suskas makarone ettevaatlikult ja vaikselt kahvli otsa. Iga haru otsa ?he. „Miks sa nii vihane pead olema?“ Erik sosistas ja vaatas Marianne poole. „Te peate oskama s??a koos kuningaga. Kuulete. Minu j?nglased peavad ennast nii h?sti ?leval pidama, et nad v?iksid ?ksk?ik millal kuninga juures ?htustada.“ „No l?peta ?ra. See on lihtsalt mingi asi, mida issi purjus peaga ?tles. Me ei ?htusta kunagi kuningaga koos. Kuidas see s?ndida saaks?“ Elin ohkas ja p??ras pilgu ?ra. Marianne kahmas talt kahvli ja noa k?est ning virutas need j?uga vastu lauda, nii et need p?rkusid ning p?randale kukkusid. „Ma ei jaksa. Ma enam ei jaksa. Kuulete v?i.“ Marianne korjas noa ja kahvli ?les ja viis need kraanikaussi. Ta kolistas valjusti n?udega. Sedamoodi t?siselt kurjaks l?ks ta siis, kui oli n?ljane, Elin teadis seda. Ta takistas vendi, kui need sirutasid k?e, et makarone juurde v?tta. „Meie oleme s??nud, emme, sulle j?i ka.“ Elin k??ritas vendade poole, kes istusid r?hutud vaikuses laua ??res, puhtaks kraabitud taldrikud ees. Edvin oma lopsakate rukkiblondide lokkidega, mida ei olnud veel maha l?igatud, kuigi ta oli seitsmene ja oli just kooli l?inud. Need langesid kuldse joana k?rvadele ja kuklale. Ja Erik, vaid aasta jagu vanem, aga nii palju suurem, ka oma loomult. Tema juustes ei olnud kunagi olnud m?rkigi lokkidest. Marianne suges neid regulaarselt pardliga. Paljaks p?etud pea j?ttis n?htavale ta peast eemale hoidvad k?rvad. „Teil on n??d k?hud t?is.“ Elin vaatas neid n?udlikul pilgul. Nad noogutasid vastumeelselt ja libistasid end p?randale. „Kas tohib lauast lahkuda?“ Elin noogutas. Vennad kadusid ?lakorrusele. Tema j?i sinna ja kuulas n?udepesukolinat. J?lgis k?hmus selga, mis k??rutas liiga madala t??pinna kohal. ?ht?kki liigutused seiskusid. „Meil on ju ikkagi hea, on ju?“ Elin ei vastanud. Marianne ei p??ranud ringi. Nende pilgud ei kohtunud. Kolistamine j?tkus. „Mida ma ilma sinuta teeksin? Ilma su vendadeta? Teie olete minu E-de kolmikv?it.“ „Oleksid ?kki v?hem vihane?“ Marianne p??ras ?mber. P?ike paistis k??giaknast sisse, mist?ttu ta prilliklaaside pind n?gi m??rdunud v?lja. Ta vaatas Elinile otsa, neelatas pingutatult ja l?ks siis kastruli juurde. Ajas suust lusikat?ite kaupa k?lmi makarone sisse. „Kas teil said k?hud t?is? Kindel?“ Marianne pressis ennast k??gisohvale tema k?rvale, silitas k?ega pehmelt ta juukseid. „Sa oled mulle suureks abiks, ma ei saaks ilma sinuta ?ldse hakkama.“ „Kas meil p?riselt ei ole raha? Isegi natukeseks piimaks? Sa ju ostad suitsu.“ Elin ?tles viimased s?nad pominal, pilk laual. „Ei. Sellel kuul mitte. Suitsud on varsti otsas, mul pole raha, et neid juurde osta. Lasin auto ?ra parandada, seda on meil vaja. S??a tuleb seda, mis sahvris on, seal on veidi konserve. Ja kraanist tuleb vett, joo, kui n?ljane oled.“ „Helista siis vanaemale. K?si abi.“ Elin vaatas talle anuvalt otsa. „Mitte eluilmaski,“ ta raputas pead, „kuidas tema aidata saaks? Nad on ju sama vaesed kui meiegi. Mul pole m?tteski kurta.“ Elin t?usis p?sti ja urgitses s?gavalt kitsaste teksap?kste taskust. Ta koukis sealt v?lja kaks kapslit, ?he kollase pliiatsijupi, kaks m??rdunud ?hekroonist ja kaks viiek?mne??rilist. „Mul on see.“ Ta asetas need ?kshaaval Marianne’i ette ?ksteise otsa. „Selle eest saab ?he liitri. Mine homme poest l?bi, kui tahad. Ait?h. Saad p?rast neli krooni tagasi, kui ma raha saan. Ma luban.“ Elin hiilis majast v?lja. ?ue jahedasse videvikku. Marianne j?i vaikselt k??gilaua taha istuma. J?rgmine sigaret s?rmede vahel. *** Elin luges vihmaveetorust tilkuvaid piisku. Need nirisesid pikkamisi l?bi m?nniokaste, mis olid vooluava ummistanud. Kostis tuhmi solinat, kui need sinisesse plastmasst?nni langesid, mille Marianne mingist naabertalust kohale oli vedanud. Selles oli hoitud t?rjevahendit. T?rje. Elinile meeldis see s?na ja selle t?hendus. Ta soovis, et t?nnis oleks s?ilinud veel ivake t?rjet, mida v?iks vajadusel laenata. Ta heitis n?htamatu loitsu t?nni suunas ja sisistas k?hedalt: „T?rju n??d. Lase k?ia ja t?rju k?ike. K?ike, mis on pahasti.“ Seal majanurga taga oli tema salajane paik. Maja tagak?ljel, kuhu keegi kunagi ei viitsinud tulla, kus kadakap??sad kasvasid tihedalt vastu majaseina ja kus okkad torkisid jalataldu, kui ta oli paljajalu. Ta oli n??dseks juba pool oma elust seda peidupaika kasutanud. Viieaastasest saadik. Kui oli vaja omaette olla. V?i kui keegi tema peale kurjaks sai. Kui isal oli keel pehme. Kui ema nuttis. Ta oli endale okstest tooli ehitanud ja see ootas teda seal seina vastu toetudes alati. Sellel v?is ta istuda ja m?elda, ta kuulis oma m?tteid palju paremini ?ksinda olles. Katus ja plastmassist vihmaveetoru kaitsesid ta pead vihma eest, kuigi ainult siis, kui ta istus tihedasti seina vastu surutult. Ta toetas pea tahapoole, sulges silmad, lastes vihmapiiskadel kulunud teksap?ksid m?rjaks teha. P?kstele tekkisid tumedad laigud ning k?lm levis j?ise tekina m??da reisi. Ta j?ttis jalad ?ha tugevneva vihma k?tte, lasi neil ikka m?rjemaks saada, ?ha rohkem k?lmetada. T?nni langevad piisad krabisesid ?ha kiiremini. Ta keskendus sellele helile, loendas ja pidas numbreid meeles. Koolis oli keerulisem. Sealsed helid ei olnud kunagi puhtad, mitte kunagi nagu siin. Seal oli alati teisi segavaid h??li: kisa, juttu, sahinat, kehade h??li. Elini aju registreeris k?ik, kuulis k?ike. Numbrid peas segunesid, ta kaotas j?rje, ei suutnud keskenduda. Ta oli lootusetu juhtum, ta oli kuulnud, kuidas ?petaja seda arenguvestlustel Marianne’ile ?tles. Matemaatikas lootusetu. Lootusetu kirjutamises, nii et ?petaja aru saaks, mis kirjas on. Lootusetu enamikus asjades. Pealegi kriminaali t?tar. K?ik lapsed koolis r??kisid sellest, ?petajad ka, kui nad arvasid, et ta ei kuule. Nad sosistasid, kui ta m??dus. Ta isegi ei teadnud, mida see s?na t?hendab. Ainus, kes teda alati kaitses, oli Fredrik. Tema oli kooli k?ige tugevam ja k?ige targem poiss. Ta v?ttis Elinil ikka k?e alt kinni ja tiris ta endaga kaasa, sajatas midagi neile, kes liiga tegid. Kord k?sis Elin ta k?est, mis s?na see selline on, see kriminaal, kuid tema vaid naeris ja ?tles, et m?elgu parem millelegi muule. Millelegi, mis teda r??mustab. Ta aimas, et siin oli midagi pistmist sellega, et isale tuldi j?rele ja ta viidi minema. Politseist. Ja et ta enam kodus ei ela. Elin tundis temast iga p?ev puudust. Isa arvates ei olnud Elin kunagi lootusetu, tema ei saanud aru, mis m?tet on koolis tubli olla. T?druk oli talle ikka t??kojas abiks ja sellega sai ta alati h?sti hakkama. V?hemalt isa ?tles nii. N??d aga ei ole enam v?imalik teda aidata. Mitte kunagi enam. Maja taga oli hea istuda. Seal, kus oli kuulda vaid veepiiskade tuhmi t?rinat t?nnivee pinnal ja m?nnilatvu sasiva tuule sahinat, kuulis ta omaenda m?tteid. Ta vajas aega. Seda vaikset aega. M?tlemiseks. Arusaamiseks. Ta m?tles p?hiliselt sellele, kuidas elu vanglas on. Seal, kus isa elab. Ta m?tles, kuidas helid seal k?lavad. Kas isa on t?iesti ?ksi oma m?tetega nende trellide taga, mis kaitsevad ?mbritsevat maailma tema eest. Kas seal on ?ldse trellid v?i lihtsalt tavalised uksed? V?ib-olla on nad paksust rauast ja l?bistamatud. Sellised, mida ?hegi maailma pommi j?ud ei suudaks avada. Uksed, mis p?sivad ka siis, kui kogu maailm nende k?rval kokku vajub. Ta m?tles, mis tunne v?ib olla, kui isa kurjaks l?heb ja rusikatega vastu ust virutab. Kas see teeb haiget, kas ukse sisse tuleb auk nagu kodus. P?hap?eviti oli k?lastusaeg, seda oli Elin ?hest Marianne’ile tulnud kirjast lugenud. Nii ootas ta igal p?hap?eval, et nad s?idaksid praamile. Et see viiks nad teisele poole merd mandrile ja vanglasse. Et valvurid v?taksid oma suured k?lisevad v?tmekimbud v?lja ja keeraksid selle raske ukse lukust lahti ning laseksid isa vabadusse. Nii et Elin saaks talle s?lle joosta ja tunda ta suurte k?te soojust, kui isa ta selga paitab ja liiga paljudest sigarettidest k?hedal h??lel sosistab: „Tere, mu Esimene“. Ta ootas asjata. Nad ei s?itnud mitte kunagi. Marianne’il oli saanud villand, sedasi ?tles ta k?ikidele, kes k?sisid. Ta ?tles, et ei tunne mehest puudust, mitte k?ige v?hematki. Kord, kui ?ks naaber k?sis, ?tles ta suisa, et oleks parem, kui mees seal vanglas m?daneks. Et ei peaks teda enam n?gema. See t?i Elinile silme ette hirmsad pildid, mis ei tahtnud kaduda. Ta n?gi, kuidas keha hallitusest roheliseks t?mbub ja aeglaselt k?lmal hallil betoonp?randal loiguks kahaneb. ?nn oli, et tal oli oma v?lupaik. Seal ta istus, p?ev p?eva j?rel, seltsiks vihmapiisad, tuul, p?ike, pilved, puud ja sipelgad, kes ta jalgu hammustasid. Ta m?tles tihtipeale, mida isa tegi, mis oli nii hirmus, et nad pidid ta trellide taha panema. Kas ta t?epoolest oli p?ris p?tt. Silk, solk, silk, solk. Nelisada seitse, nelisada kaheksa, nelisada ?heksa. Ta loendas ja m?tles. Aeg j??nuks justkui pisut seisma. ?kki oli isal sama lugu, seal kaugel vangimajas. Elin pidas aru, mida isa sellisel juhul kogu oma ajaga teeb. Kas ka tema loendab katuselt langevaid piisku. N??D NEW YORK, 2017 Valge k?lm vedelik on kontrast ?sja keelt puudutanud veinile. Elin liigutab keelt suulael. Kogu suu on seda venivat kelmet t?is. Restoranide piim on nii rasvane, nii teistmoodi. Sugugi mitte see toorpiim, mida tema m?letab ja mille j?rele igatseb. Ta l?kkab pooliku klaasi k?rvale ning v?tab kinni veiniklaasi jalast, t?mbab selle l?hemale, ent j?tab lauale. Tema ees on kiri, t?hekaart on tagasi ?mbrikku pistetud. Ta libistab k?e ?le selle ja k?sitsi kirjutatud aadressi. Hingab sisse. Hingab v?lja. Ta on seal, nendes pliiatsit?mmetes, tema s?rmed on need t?hed vorminud, millest tuleb kokku ta nimi. Ta pole teda unustanud. Elin hingab ?ha kiiremini. S?da punase kleidi all taob. ?ht?kki tunneb ta k?lma, kananahk t?mbub ihule. „Me sulgeme varsti.“ Kelner on j?lle seal. Ta n?uab visalt Elini t?helepanu. Noogutab pudeli suunas, mis on endiselt enam kui poolt?is. „Olge n??d. Me oleme New Yorgis. Ja te tunnete mind. Las ma istun hetke, ma ei taha veel koju minna,“ pomiseb naine, vaatamata kelneri poole. Ta kallab klaasi sisu kahe lonksuga sisse ja t?idab selle uuesti. Pudelit hoidev k?si v?riseb ning m?ned punased tilgad langevad valgele paberlaudlinale. Vedelik valgub laiali, imbub sisse. Ta j?lgib tekkivat mustrit. „Raske p?ev t??l, mis?“ Kelner turtsatab vaevukuuldavalt ja koristab k?rvallaualt n?usid. Elin noogutab ja p??rab ?mbriku ringi. N?eb nime, mida ta pole palju aastaid suhu v?tnud, vaevu isegi m?ttes. Fredrik Grinde. Fredrik. Ta ?tleb seda nime vaikselt endamisi ?ha uuesti, tundes alahuulel hammaste puudutust. „Olgu, kui soovite, istuge seni siin, kuni ma kinni panen ja koristan. Ma ei viska teid v?lja. Aga ainult sellep?rast, et see olete teie.“ Kelner kaob baarileti taha. Ta vahetab muusikat. ?ksildast saksofoni saadab n?udeklirin k??gist. Laes s?ttivad lambid ja valgus ruumis l?heb teravaks. Elin peidab n?o k?tesse. Silmist valgub pisar, mis tilgub lauale. See maandub punasel plekil, mis laieneb veelgi. Mobiiltelefon jala vastas vibreerib, ta v?tab selle kleiditaskust v?lja. Veel ?ks s?num. See on Samilt ja talle vaatab vastu vaid kaks s?na. Head ??d. Kui nad abiellusid, lubasid nad teineteisele, et ?tlevad alati „head ??d“ ega uinu kunagi t?lis olles. Elin on seda lubadust palju kordi rikkunud. Mees mitte. Tema ei vea kunagi alt, alati Elin. Alati on tema t?? see, mis kogu aja ?ra v?tab. Ka t?na murrab ta lubadust. Nii lihtne oleks vastata. ??d! Kuid ta ei tee seda sellegipoolest. Ta p?hib mehe s?nad minema ja suundub selle asemel otsingumootorisse, m?tteis keegi teine. Ta kirjutab Fredriku eesnime sisse, vaat et lootes n?ha poisi tedret?hnilist n?gu ja naeratust, nagu tema seda m?letab. Ent ekraani t?idavad vaid ?likonda riietunud mehed, ta nimekaimud. Ta naeratab oma lihtsameelsuse peale, kuid ei s?anda meest sellegipoolest t?isnimega otsida. Ta otsib hoopis muud, ilmuvad pildid kohast, mille ta kord j?ttis. Kus tal oli s?ber, kes pidi olema igaveseks tema oma. Fredrik, kus sa k?ik need aastad oled olnud? Ta hoiab kaarti vastu rinda. Taas seisab kelner ta laua ??res. Mees t?stab pudeli ?les ja vaatab seda. Seej?rel ulatab ta selle Elini poole. „Tegelikult ei ole see lubatud,“ ?tleb ta, „aga v?tke see kaasa, kui soovite. See on liiga kallis, et minema visata. Teil tuleb n??d lahkuda.“ Elin raputab pead ja taganeb temast m?ned sammud. Seej?rel p??rab ta ringi ja hakkab ukse poole minema. „Kuulge, halloo, enne kui l?hete, maksta tuleb ka!“ Mees haarab tal k?sivarrest ning t?mbab enda poole. Elin noogutab innukalt. „Vabandage, ma …“ Ta sobrab kotis kaarti otsides. „Kas teiega on k?ik h?sti? Kas Samiga on k?ik h?sti?“ „Jah, ma arvan k?ll. On h?sti … veidi segased ajad. Ilmselt on mul lihtsalt magada vaja.“ Kelner noogutab ja naerab laginal. „Seda on meil k?igil. Isegi siin, New Yorgis. Koju n??d, homme on j?lle uus p?ev. The sun will come out, tomorrow, so you gotta hang on ‘til tomorrow.“ Viimase lause ?tleb mees valjuh??lselt lauldes. Elin naeratab sunnitult ja noogutab. Ta astub t?navale, kuid j??b uksele seisma, seltsiks k?ik peas keerlevad m?tted. Ta v?tab telefoni uuesti v?lja. Kirjutab m?ned s?nad otsingumootorisse, s?rmed v?risevad, ja vajutab kiirustades „Enter“. Aegumist?htaeg tapmine Rootsi. 1 Tsitaat laulust „Tomorrow“, mis p?rineb Charles Strouse’i ja Martin Charnini muusikalist „Annie“ (1977): ’Homme tuleb p?ike j?lle v?lja, nii et pea homseni vastu.’ (Tlk) [ ? ] TOONA HEIVIDE, GOTLAND, 1979 „Ta oli eile ka siin.“ N?hes Marianne’i ja Elinit klaasuksest sisenemas, t?usis poeomanik Gerd p?sti. Elini liigutused kangestusid, ta j?i ukseavas seisma. Marianne l?ks edasi sisse. „Jah, mis siis sellest? Mina saatsin ta, see pole ju ometi esimene kord, kui ta ?ksi siia lippab,“ torises Marianne ja v?ttis virnast ostukorvi. Gerd astus Elini juurde ja v?ttis tal hellalt ?lgade ?mbert kinni. „Kas sina r??gid v?i mina?“ sosistas ta Elinile k?rva, hinge?hk l?hnas kohvi j?rele. Elin raputas pead ja vaatas anuvalt tema poole, kuid Gerd ei teinud sellest v?lja. „See preili siin p??dis liitrit piima varastada.“ „Elin! Tema ei varastaks ealeski midagi, tal oli maksmiseks rahagi kaasas.“ „T?esti, ?he liitri eest ta maksis. Aga selle eest mitte, mille ta kampsuni alla peitis.“ Elin n?gi, kuidas Marianne’i suu kriipsuks muutus. Ema k?ndis poes ringi ja valis hoolikalt, milliseid kaupu korvi panna. Huultelt oli n?ha, kuidas ta maksumust peas hoolega kokku liidab. Need liikusid iga numbriga, mis eelmisele lisandus. Elin seisis endiselt Gerdi embuses, tihedalt tema vastas. Naine oli soe ja pehme ning hingas raskete aeglaste hinget?mmetega. Gerd l?hnas juukselaki j?rele, hallid lokid katsid korrap?rase lainelise vaibana ta pead. Nad m?lemad saatsid Marianne’i pilguga. L?puks tuli Marianne tagasi ja asetas korvi p?randale. Selles oli pakk makarone, sai, porgandid ja sibul. „Kuradi j?mpsikas,“ sisistas ta ja puuris oma pilgu Elini omasse. „Me oleme vaesed, aga me ei varasta. Ja mul on t?si taga.“ „Kuidas teil kodus on? Kas on raske olla omapead? Sul on ometi s??gi jaoks raha?“ Gerd silitas Elini pikki juukseid. Marianne p??ras pea ?ra. „See oli ainult ?ks koerust?kk. Eks ole, Elin? ?he korraliku keret?ie peaksid sa saama. Ja saad kah,“ sisistas ta. Elin noogutas ja vaatas kohmetult maha. Naiste jutt k?is ?le tema pea. „Sa ikka hoolitsed t?drukutirtsu eest korralikult? Nii et ta ei muutuks temasarnaseks.“ „Temasarnaseks? Mida sa sellega m?tled?“ „Noh, kriminaaliks. See v?ib edasi kanduda.“ „Elin ei ole kriminaal. Ta eksis, aga kriminaal ta ei ole. Millest sa r??gid? L?peta see pidev muretsemine.“ Gerd toksis Marianne’i kaubad vaikides kassast l?bi. Marianne j?lgis kasvavat summat ja n?ppis m?nte oma tillukeses rahakotis. Kimbatuses t?stis ta saia v?lja. „Ma unustasin, meil kodus on veel saia, mis tuleb enne ?ra s??a. V?ta see maha.“ „Sul on k?iges selgus majas.“ Gerd naeratas ja parandas summa kassaaparaadis ?ra. Marianne ulatas hunniku m?nte. „Kui seda veelkord juhtub, kui Elin m?ne rumaluse teeb, v?id mulle ju kohe helistada. Nii et ma sellest teada saaksin.“ „Jah, ma oleksin pidanud helistama. See l?ks mul lihtsalt meelest. See oli vaid liiter piima. Aga selge see, et varastada ta ei tohi.“ Elin kogus kaubad kokku ja pistis need riidest kotti. Ta pea oli longus. Gerd ulatas talle pulgakommi, ta k?hkles seda vastu v?ttes, kuni n?gi Marianne’i noogutust. „Muide, kuidas armastuses l?heb kah? P??ad ometi kellegi teise leida, kui n??d Lassest lahti said? ?ksi elamine ei saa tervisele h?sti m?juda.“ „Kellegi leida? Kust ma sinu arust otsima peaksin?“ „K?llap keegi v?lja ilmub, k?ll sa n?ed. Muidu tuleb ilmselt Lasse tagasi v?tta, kui ta j?lle v?lja saab.“ „Tagasi v?tta? Mida? Aga ta ei ole ju …“ Marianne sai pidama ja noogutas ukse suunas. „Elin, mine sa ees, ma tulen kohe.“ Elin kadus uksest v?lja ja enne, kui uks kinni paugatas, kuulis ta naiste jutu j?tkumist, innukat sosinat. „Ta on arust ?ra, ta on lihtsalt ?ks j?lk r??vel, kes hirmutab inimesed surmani ?ra. Ta oleks selle naise peaaegu ?ra tapnud ja sellep?rast ta kinni istubki. Minu arvates on see ta ?ige koht.“ Marianne’i h??l k?las ?rritunult. „Jah, sul on ?igus. Ilmselt oli ta purjus, mehed teevad nii palju lollusi, kui nad joonud on.“ Gerd p??dis teda rahustada. „Meil on n??d parem, et sa teaksid, pole kedagi, kes ringi tuigerdaks ja meile surmahirmu peale ajaks.“ Uks l?ks Elini j?rel kolinal kinni. H??led vaikisid. Ta istus poetrepi ?lemisele astmele. M?rt oli seina k?ljest lahti tulnud, paljastades punased klinkerplaadid, samasugused nagu sahvrip?randal. Ta n?ppis seda, t?mbas v?ikseid t?kke lahti ja viskas neid tee peale veelompide suunas. Lompide taga laiusid p?llud ja mets ning nende taga asus ?mbruskonna k?ige suurem talu. Kus oldi nii rikkad, et ?hes majatiivas oli bassein. M?ned uduviirud l?henesid l?himalt p?llult, sinna, kus veel n?dala eest voogas ilus rukkiv?li, olid kombainist j??nud vaid viljak?rred. Tundus peaaegu, nagu oleksid kerged pilvekesed taevast alla sadanud ning uduks muutunud. Ometi ?nnestus p?ikesevalgusel sealt l?bi tungida, pannes taimestiku ta silme ees helkima. Ta pilk peatus kogu sellel ilul. Selja tagant l?henesid sammud ja panid ta s?dame taguma, ta kuulis linoleump?randa kriuksumist hoolimata suletud uksest. Kiiruga jooksis ta trepist alla ja kadus majanurga taha. Sealt n?gi ta, kuidas Marianne uksest v?ljus ning maantee ja kodu poole k?ndis. ?lal kandis ta pooleldi t?is riidest kotti ja pilk p?sis enda ees asfaldil. *** Gerd k?kitas saiariiuli ees, kui Elin tagasi poodi astus. Ta s?ttis saiapakendeid ?ksteise otsa ja pillas uksekella helina peale ehmatades terve virna maha. Ta naeratas, kui ?mber p??ras ja n?gi, kes tuli. „Tere, pisike. Tulid tagasi? Kas ema sai sinu peale v?ga kurjaks? Vabandust. Ega ta sind ometi l??nud, nagu lubas? Ma pidin talle ?ra r??kima, saad ju aru?“ Elin kehitas ?lgu. Teksap?kste taskust paistis v?lja pulgakommi pulk, ta v?ttis selle v?lja, t?mbas paberi ?ra. Seej?rel istus ta Gerdi k?rvale p?randale, pulgakomm suus. Ta ulatas saiapakendid Gerdile, kes need ?igele kohale seadis. „M?tle, kui vahva, et mul t?na abik?si tuli. Just siis, kui seda k?ige rohkem vaja l?ks. N??d on rukkileiba Grindele ja Skogaholmi saia Lindkvistidele ja Petterssonidele.“ „Kust sa tead, kes mida ostab?“ Gerd k?kutas naerda. „Ma tean paljutki. Siirupisai oli sinu isa lemmik. Ja ?kki sinu oma ka? Kas on nii?“ Elin noogutas, Gerd ulatas talle ?he p?tsi. „V?ta see endaga koju kaasa, selle kehtivusaeg l?peb t?na. Ma viin saia alati sel p?eval koju, kui t?htaeg t?is saab, ja panen s?gavk?lma. Siis see s?ilib. Ma v?in sulle iga n?dal saia anda, kui teil kodus keerulised ajad.“ „Aga ema arvab siis, et ma lihtsalt v?tsin selle.“ Gerd silitas ta p?ske. „Siis mitte, kui mina talle ?tlen, et see on sai, mille me muidu minema viskame. Te peate selle nelja viilu kaupa s?gavk?lma panema ja siis v?lja v?tma, kui tarvis l?heb.“ Elin hoidis p?tsi tihedalt p?se vastas. T?mbas ?rna saial?hna s?gavale kopsudesse. „Ma saan aru, et teil on praegu raske, kui isa on ?ra. Ta tuleb varsti koju, k?ll sa n?ed,“ j?tkas Gerd. „Ema ?tleb, et ?le meie l?ve ei astu ta enam kunagi.“ Elin surus huuled kokku ja paistis nukker. „Kas ta ?tleb sedasi? Nojah, v?ib-olla siis ongi nii. Aga tal saab kindlasti olema oma uksel?vi. Ja sellest v?id sina ?le minna.“ Elin noogutas. „Kas sa tahad sellest veidi r??kida?“ Elin raputas pead. Gerd kallistas teda ega lasknud enne lahti, kui Elin ise ennast lahti v??nas. „R??gitakse, et isa on m?rtsukas ega tule enam kunagi tagasi,“ ?tleb ta pominal. „Kes sedasi r??gib?“ „Koolis. Nad ?tlevad, et ta on kinni pandud ja v?ti on minema visatud. Et ta on seesamune kriminaal v?i kuidas seda ?eldaksegi.“ Gerd vangutas pead ja t?stis k?e t?druku p?sele. K?si tundus soe ja kare. „Ja mida sa ise arvad?“ k?sis ta. Elin kehitas ?lgu. Pulgakomm oli peaaegu otsas, ta t?mbas selle suust v?lja. „Mida ta nii hirmsat tegi? Miks keegi minule midagi ei r??gi?“ „Nojah, igatahes kedagi tapnud ta ei ole, selles v?id sa kindel olla.“ Gerd naeris ja k??ritas ukse poole. Otse selle taga pidurdas j?rsult ?ks sinine Volvo ja v?lja ronis pikk punase ruudulise s?rgi ja kauboik?baraga mees. Ta tuli trepist kahe suure sammuga ?les ja t?mbas ukse lahti. Elin kallutas ennast Gerdi vastu ja sosistas. „Kas on t?si, et Grindel s??akse igal laup?eval veisefileed?“ „Eks sa k?si Micke k?est. V?i Fredriku.“ Elin raputas pead. „Ei, ?ra midagi k?si, lihtsalt keegi ?tles seda. See ei saa t?si olla.“ „Sa ei peaks nii palju kuulama, mida teised r??givad. See olgu t?nane ?ppetund.“ Gerdi n?gu l?i s?rama, kui Micke uksest sisse tuli. Ta k?is mehel riiulivahedes j?rel ja r??kis vahetpidamata. Elin j?i istuma ja saiapakendeid kohendama. Kui mees temani j?udis, ulatas ta talle rukkileiva. „Terekest, s?ber. Kust sa tead, mida ma tahan?“ Ta k?kitas Elini k?rvale, ?ks k?si toetumas vastu riiulit. Suurel tumedal higiplekil kaenla all oli kirbe l?hn. Elin vaatas ?les Gerdi poole. „Ta on hea ?raarvaja, see pisike,“ naeris Gerd. „Jah, seda peab k?ll ?tlema.“ Mees pistis k?e taskusse ja v?ttis sealt viiekroonise. Ta n?ppis seda ja viskas siis k?rgele ?hku. Elin n?gi, kuidas see p??rles ja p?evavalguslampide k?es s?ras. M?nt kukkus tema poole ja ta sirutas k?e v?lja, et see kinni p??da. „V?ta see endale, osta midagi head, ainult enda jaoks.“ Micke p??ras talle selja, naeratas rahulolevalt Gerdile ja l?ks kassasse, korv toiduaineid t?is. Gerd valas ta oma imetlusega ?le ja kuulas t?helepanelikult, mida mees r??gib. Elin istus paigal, kuni kuulis, kuidas mees poest lahkus ja sinisesse Volvosse ronis. Kui auto k?ivitus, l?ks Elin piimak?lmkapi juurde ja v?ttis sealt punase tetrapaki. Ta v?ttis selle endaga Gerdi juurde kaasa ja asetas kassaletile. „Ma tahan selle osta. Kas sa kirjutaksid paberi peale ja selgitaksid emale, et ma ei varastanud seda? Ja leiva kohta?“ N??D NEW YORK, 2017 Lift kriuksub ?lespoole s?ites, otsekui oleksid seda vedavad trossid kohe katkemas. Peeglid toovad Elini keha iga nurga alt n?htavale, ta n?eb omaenda peegelpilti k?ikjal. Ta t?mbab k?ega ?le kumeruse seljal, mis kleidi alt v?lja joonistub, otse talje kohal. See ilmus sinna peale neljak?mneseks saamist ja seda pole v?imalik maha saada. Ta kummardub ettepoole ja uurib oma n?gu. Otsib ilu, mis seal ennemalt oli, kuid n?eb vaid tumedaid varje silme all ning kurdusid, mis p?senahale on tekkinud. Liftiuksed avanevad ja tema ees on l?ikiv valge p?rand, mis kuulub talle. Elin astub sammukese ja keerab tule p?lema. Diivanil istub Sam, toetudes tahapoole, k?ed p?lvedel koos. Silmad on kinni, n?os rahu. Isegi magades hoiavad ta suunurgad pisut ?lespoole. Ta n?eb alati r??mus v?lja, kuidagi ?nnelik. Sellesse Elin armuski. ?nne. Turvalisusesse. Ta hiilib mehest m??da, patakas kirju k?es. Tipib kirjutuslaua juurde ja paneb Rootsist tulnud kirja ?lemisse sahtlisse, ?lej??nud selle peale virna. Seej?rel hiilib ta tagasi ja poeb mehe k?rvale. Mees oigab vaevukuuldavalt, nagu oleks ta just ?les ?rganud. „Vabandust. L?ks pikalt,“ sosistab Elin ja suudleb teda p?sele. Mees v?patab, justkui oleks suudlus olnud elektrit t?is. „Kus sa olid? Mis kell on?“ pomiseb ta. „Mis m?ttes?“ „Sa l?hnad veini j?rele. Sa j?tsid ?htus??gile mu vanematega tulemata. Nemadki hakkavad ilmselt huvi tundma, millega sa tegeled.“ Elin kehitab ?lgu. „Ma v?tsin lihtsalt klaasikese, teel stuudiost koju. Ma olin ?ksi. V?tted venisid pikemaks, oli ?ks hirmus inimene. Enesekesksed n?itlejad, kui sa vaid teaksid.“ Ta ohkab s?gavalt ja toetab pea diivani seljatoele, t?stab jalad diivanilauale. „Sa oleksid j?udnud nendega kohtuda. Nad alles l?ksid.“ „Kes?“ „Kas sa ei kuula v?i? Minu vanemad. Kas sulle ei tule meelde? Me kutsusime nad ?htus??gile, et Alice’it ja seda tantsu asja t?histada, seda, et ta kooli sisse sai. Me r??kisime isegi teraapias, et see on meie jaoks t?htis.“ Elin t?stab k?e suule, kui talle ?kki meelde tuleb. „Vabandust,“ sosistab ta. „Sedasi ?tled sa alati. Aga kas sa seda kunagi ka m?tled?“ Sam raputab murelikult pead. Naine paneb ta ohkama. „Ma m?tlen seda t?siselt. Vabandust. Ma unustasin ?ra. Praegu on nii palju asju, sa ju tead, kuidas see on. Tiim, ma ei saa lihtsalt minema jalutada … k?ik s?ltub minust. Ilma minuta ei tule pilte. See pole m?ni tavaline t??.“ Sam t?mbub ta puudutuse eest k?rvale, t?useb p?sti ja l?heb lohiseval sammul magamistuppa. „Ma ootasin, et sa head ??d sooviksid. V?hemasti. Et sa r??giksid minuga, m?tleksid minule.“ Sam viibutab oma telefoni. „Vabandust. N??d olen ma siin. Ma kiirustasin kohe koju, kui sa kirjutasid, tahtsin siin head ??d soovida. Kas Alice on siin? Kas ta ??bib t?na kodus? Palun ?tle, et ??bib.“ Sam peatub, ent ei p??ra ?mber. „Ta l?ks juba ?heksa ajal ?ra, ?tles, et tal on homme varakult tund. Aga minu arvates oli ta pettunud, ilmselt peaksid sa talle helistama,“ turtsub ta. Elin ei vasta. Ta on juba poolel teel katuseterrassile. Seal vajub ta ?hte tooli ja viskab kingad jalast. Ta sikutab oma telefoni v?lja ja kirjutab Alice’ile s?numi. Anna andeks, kullake, j?in t??lt tulekuga hilja peale. Vabandust. Ta vaatab s?nu, mis just teele l?ksid. Lisab m?ned punased s?damed, saadab ka need, ja asetab telefoni siis k?rvalseisvale toolile tagurpidi. Puupind tundub jalataldade all soe. Ahi, mille ehitamist Sam nii oluliseks pidas, kui nad sisse kolisid, suitseb veel. Ta vabiseb, kui suitsu n?eb, t?useb p?sti ja l?kkab siibrid korralikult kinni, et k?ik h??guvad s?ed sees kustuksid. „Mis see on?“ Sam tuleb ?ue tema juurde. K?es hoiab ta t?hekaarti, lehvitades seda Elini n?o ees. „Ma arvasin, et sa magasid, kui ma j?udsin?“ „Mis siin kirjas on? Mis keel see on?“ „Ma ei tea.“ Elin kehitab pisut ?lgu. „Sa ei tea, aga sa peitsid selle ?ra?“ Sami n?oilme on resoluutne, ta ei usu naist. Elin neelatab pingutatult. „Ma ei peitnud seda ?ra, ma panin selle lihtsalt sahtlisse.“ „Ja sul ei ole aimugi, kes selle saatis?“ Sam toob kuuldele s?gava ohke. „Ma t?esti ei tea, aus?na. See peab olema m?ni hullumeelne austaja. M?ni f?nn. Ma ei tea isegi, mis keel see on. Sina tead?“ Sam astub sammu terrassiservale l?hemale, hoides kaarti ?le serva. „Sellegipoolest peitsid sa selle ?ra? Ma ei usu sind. R??gi, kes selle saatis!“ Elin raputab pead. „Ma ei tea.“ „Nii et sellest pole midagi, kui ma selle lahti lasen?“ Sam kinnitab pilgu tema omasse. Nad p?rnitsevad teineteist. Kui naine ei vasta, laseb ta l?puks kaardist lahti, nii et tuul selle minema viib. Elin sirutab k?e kaardi j?rele, kuid see liigub liiga kiiresti. Ta n?eb seda alla t?nava poole kadumas, saadab seda pilguga, k?ed kramplikult ?mber terrassirinnatise. Paber laperdab ja keerleb nagu parv tormisel merel. Nad j?lgivad, kuniks see n?gemisulatusest kaob. Seej?rel p??rdub Sam tema poole. „Nii et see ei t?henda midagi?“ Elin p??ab s?ilitada rahu. Sam ei anna alla. „Ma ju n?en, et sa oled endast v?ljas.“ Elin raputab kergelt pead ja sirutab k?ed tema poole. „Ma ei tea, millest sa r??gid. Kallis, palun, mul oli pikk p?ev ja ma pean n??d magama. Ma pean homme ka varakult t?usma.“ Sam taganeb, t?ukab ta k?ed eemale. „Laup?ev on.“ „Kallis.“ „See s?na oleks mulle paremini sobinud.“ „Mis m?ttes?“ Sam ei vasta. Ta p??rab selja ja kaob magamistuppa. Ta sammud k?lavad valjult p?randal. Elin ei l?he talle j?rele, ta hiilib esikusse ja s?idab liftiga alla. Ta on paljajalu ja asfalt kraabib jalataldu, kui ta m??da t?navat edasi-tagasi jookseb ja kaarti otsib. Ta ei n?e seda mitte kuskil. ?kki j?i see alla lennates m?nele r?dule pidama? Ta pilk otsib k?ikidest nurkadest ja majade sissep??sude juurest, kuid asjata. Ta kallutab pead tahapoole ja vaatab ?les maja suunas, otsides t?pset kohta, kus mees kaardist lahti lasi ja j?rgib m?eldavat teekonda silmadega. ?kki puhus tuul selle ?mber nurga, teisele t?navale? Ta jookseb Broome Streetile. ?mber nurga p??rates p?rkub ta ?he vana naisega peaaegu kokku. Naise juuksed on hallid ja rasvased, seljas on tal roheline lontis dressipluus, mille k?hul on suured plekid. ?hes k?es hoiab ta t?hekaarti, teises kokkurullitud tekki, mis on nahkrihmaga kokku seotud. Elin p??ab kaarti tema k?est ?ra v?tta, kuid naine sisiseb tema suunas, n?itab hambaid, on pilves millestki, mis ei ole alkohol. Elin t?mbub tagasi. „See on minu oma, palun, kas ma saaksin selle, mul kukkus see alla.“ Naine raputab pead. Elin otsib taskutes sobrades raha, kuid need on t?hjad. Ta n?itab oma t?hje k?si. „Palun. See on ?helt inimeselt, kes mulle palju t?hendab. Mul pole sulle raha anda, ma v?in tuua, kui sa ootad. Aga palun, anna see mulle,“ ?tleb ta alistunult. Naine raputab pead ja surub kaardi vastu rinda. ?ks nurk l?heb ta keha vastu kortsu. Elin raputab pead. „Palun olge sellega ettevaatlik. See on kelleltki, keda ma … kes t?hendab minu jaoks v?ga palju. Palun.“ Naine vaatab teda nukral pilgul, ta noogutab. „Ahah, saan aru, saan aru. Armastus, armastus, armastus,“ pobiseb ta ja laseb paberist lahti, nii et see langeb Elini paljaste jalgade ette maha. TOONA HEIVIDE, GOTLAND, 1979 Maantee oli inimt?hi. Kevadine kelts oli asfaldiserva eba?htlaseks ja sakiliseks l?hkunud. Pikad praod ulatusid ?le terve teeriba, valged servajooned olid kahvatunud ning maha kulunud. Elin h?ppas ?helt joonelt teisele. T?hi riidest kott k?e otsas laperdas ta selja taga tuules. Ta h?ppas keskendunult. Maandus ?hukestes kingades varvastele. ?ht?kki oli keegi tema ees. Naer ja liikumine. Poiss h?ppas temast kaugemale, v?ttis kaks triipu korraga, k?ed k?rgele ?hku sirutatud. Tal oli seljas sinine kombinesoon ja jalas rohmakad saapad. Pealaest jalatallani porine. Ta peatus ja naeratas Elinile. Raske oli poripritsmeid ta n?os tedret?hnidest eristada. Elin v?ttis hoogu ning h?ppas temast m??da, sedapuhku kaks triipu korraga. Peaaegu. „J?ua j?rele, n??ps.“ Ta narritav h??l ?rritas Elinit, kes v?ttis veel rohkem hoogu, h?ppas uuesti, aga puudutas maad just enne triipu. Ta p??ras ?mber ja saatis poisile vihase pilgu. Poiss naeris valju h??lega. „Sa ei saa kunagi minust tugevamaks. Anna alla. Mina olen poiss, tead ju k?ll.“ „Ma veel n?itan sulle. ?hel p?eval,“ sisistas Elin ja pistis keeleotsa v?ljakutsuvalt kokkupressitud huulte vahelt v?lja. Seej?rel l?ks ta risti ?le tee ja pistis poe poole jooksu. Ukse ees seisis j?relhaagisega traktor. See oli puust kaste t?is. Juurviljad, kartul, porgandid ja kaalikad otse mullast. Micke astus uksest v?lja. Ta heitis lastele vihase pilgu. „Tere, Elin. Fredrik, sina teed n??d t??d, lase k?ia, ei mingit m?ngimist,“ h?ikas ta, h??l k?mises, otsekui tuleks s?nad s?gavalt k?hup?hjast. Fredrik sikutas Elinit m??da joostes kergelt juustest. Ta v?ttis haagiselt kaks suurt kasti, need ulatusid tal ?le nina ja raskus vajutas ta k?ssi. Elin haaras ?lemisest, p??des seda temalt ?ra v?tta. „See on liiga raske, ma v?in sind aidata. Mul pole kiiret.“ Fredrik raputas pead. „Paps l?heb siis endast v?lja. Lase lahti. Ma jaksan, k?ll ma hakkama saan.“ Elin tegi nagu palutud, lasi lahti just siis, kui Micke uuesti uksest v?lja astus. Mees r??kis t??tamisest pausi tegemata, t?stis kolm kasti korraga ?les, nii et s?rk lihaste pingutamisest vastu rinda surus. Elin n?gi n??pide vahelt nahka, mida katsid mustad krussis karvad. „Ma olen juba kolm korda k?ia j?udnud, aga sina oled ikka veel siin ja kekutad. P?llumehe poeg tegutseb, sa tead seda. ?kski t?? ei tee ennast ise ?ra,“ turtsus ta. Fredrik tuikus raskete kastidega trepist ?les, n?gemata, kuhu oma jalad t?stab. Elin jooksis tema k?rval ?les ja hoidis ust lahti. Kui poiss Elinist m??dus, sosistas ta: „Lase n??d jalga, enne kui ta pahaseks saab, et sa jalus oled. N?eme hiljem. Oota siis seda viisijuppi.“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/sofiya-lundberg-16638104/kusimark-on-pool-sudant/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.