Elu armastab sind. Seitse vaimset harjutust sinu elu tervendamiseks

Elu armastab sind Луиза Л. Хей Robert Holden Kas me elame s?bralikus universumis? Kas meie elumustrit kujundab armastav headus? Kas sinu elu kulgeb mingi suurema plaani j?rgi? “Elu armastab sind” on otsing, mis avab sulle sinu t?elise mina. See vaatleb l?hemalt sinu suhet maailmaga. See k?sib s?gavaid k?simusi reaalsuse olemusest. Viimastel aastatel on teadus avastanud uue viisi maailma n?gemiseks. N?iteks me teame n??d, et aatomid ei ole ?ksteisest lahus olevad v?ikesed punktid, vaid universaalse energia ilmingud. Universumit, mis koosneb lahusolevatest punktidest, ei ole kunagi p?riselt olemas olnud. K?ik on osa k?igest. Iga?ks meist on osa suuremast ?htsusest. K?ige s?gavamal tasandil on meie elu eesm?rk olla armastav peegel maailmale. Meie siht pole k?igest lasta elul end armastada, vaid ?htlasi armastada elu vastu. Me oleme siin, et maailma armastada. Kui iga?ks meist teeks seda kas v?i natukene rohkem, poleks maailm n?nda hirmutav paik. “Elu armastab sind” oli Louise Hay armastatuimaid afirmatsioone. See oli tema elu ja t?? tuum. K?esolevas raamatus uurivad Louise ja Robert Holden ?heskoos, mida s?nad “elu armastab sind” tegelikult t?hendavad – elu pole miski, mis lihtsalt juhtub sinuga, vaid see juhtub sinu jaoks. Lisaks v?ga isiklikele ja usalduslikele arutlustele armastuse j?u, heasoovliku reaalsuse, s?braliku universumi ja meie eheda olemuse ?le sisaldab raamat abistavaid meditatsioone, palveid ja harjutusi. Iga peat?kk l?peb vaimse harjutusega, mis aitab kinnistada teooriat kogemuses. Louise Hay (1926–2017), rahvusvahelise bestselleri “Tervenda end ise” autor, on metaf??sika lektor ja ?petaja, kelle raamatuid on maailmas m??dud ?le 50 miljoni eksemplari. ?le 30 aasta aitas ta inimestel avastada ja rakendada oma loomingulise j?u t?it potentsiaali, mis on vajalik isiksuse kasvuks ja enese tervendamiseks. Ta on olnud k?laline Oprah Winfrey ??us ning paljudes muudes tele- ja raadiosaadetes USA-s ja v?lismaal. Robert Holden, PhD, on oma uuendusmeelset t??d ps?hholoogia ja vaimsuse vallas tutvustanud Oprah Winfrey ??us, hommikuprogrammis Good Morning America, telekanali PBS saates “Shift Happens!” ja BBC dokumentaalfilmis “How to Be Happy”, mida on n?idatud 20 riigis enam kui 30 miljonile televaatajale. Ta on mitme raamatu autor ja Hay House Radio saate “Shift Happens!” juht. Contents 1  Tiitelleht (#uac06c01a-04df-5864-8cf7-b0ba74f32682) 2  Tiitlip??re (#uaffc8f53-5323-5006-a962-3dc9b39685fc) 3  Sissejuhatus (#ucd78cf78-2f17-5946-ae5e-7f9a4d3d7724) 4  1. peat?kk. Peeglisse vaatamine (#uceea5128-ea60-5b4f-9e5c-c5dbe81fde11) 5  2. peat?kk. Oma elu jaatamine (#litres_trial_promo) 6  3. peat?kk. J?rgne oma r??mule (#litres_trial_promo) 7  4. peat?kk. Minevikule andestamine (#litres_trial_promo) 8  5. peat?kk. Ole t?nulik praegu (#litres_trial_promo) 9  6. peat?kk. ?pi vastu v?tma (#litres_trial_promo) 10  7. peat?kk. Tuleviku tervendamine (#litres_trial_promo) 11  T?nus?nad (#litres_trial_promo) Originaalteose pealkiri: Louise Hay & Robert Holden Life Loves You. 7 Spiritual Practices to Heal Your Life Copyright © 2015 by Louise Hay and Robert Holden. Esmatr?kk: 2015 Hay House Inc. USA © T?lge eesti keelde. Mirt Kruusmaa ja kirjastus Suur Puu, 2018 Kaane kujundanud P?rtel Eelma Kaanepilt: Shutterstock ISBN 978-9949-7309-2-6 ISBN 978-9949-7309-3-3 (epub) Tr?kikoda Booksfactory Kirjastuse Suur Puu raamatuid saab k?ige soodsamalt osta kodulehelt: www.suurpuu.ee Sissejuhatus Kohtusin Louise Hayga esimest korda silmast silma Las Vegases konverentsil “Ma saan hakkama!” (I Can Do It!) lava taga. Reid Tracy, Hay House’i president, tutvustas meid. “Tere tulemast Hay House’i perekonda!” ?tles Louise mind s?damlikult kallistades. Louise pidi k?mne minuti p?rast lavale astuma, et tervitada publikut ja tutvustada mind kui p?eva esimest k?nelejat. “Kas ma v?in sind jumestada?” k?sis ta minult. Tavaliselt ma ei jumesta ennast, aga tema pakkumine oli liiga hea, et sellest keelduda. Louise t??tas minu n?o kallal rea pintslite, puudrite ja kreemidega, lisades natuke s?delust ka huultele. Meil oli v?ga l?bus. K?ik lava taga muigasid. Andes minu n?ole viimast lihvi, vaatas Louise mulle silma ja ?tles: “Elu armastab sind.” “Elu armastab sind” on ?ks Louise’i armastatuimaid tunnuslauseid. Ma m?tlen sellest kui tema tunnuslausest, s?dame tarkusest, mis iseloomustab tema elu ja t??d. Talle meeldib inimestele ?elda: “Elu armastab sind.” Iga kord kui kuulen teda seda ?tlemas, tajun selle mesimagusust oma luudes. Ma arvasin kohe alguses, et “Elu armastab sind” oleks suurep?rane teema m?nele Louise Hay raamatule. Mainisin seda ka Louise’ile. ?htlasi r??kisin Reid Tracyga. “?tle mulle, kui sa oled valmis seda raamatut koos temaga kirjutama,” vastas tema. Ma ei uskunud, et ta m?tleb seda t?siselt. Nii v?i teisiti, ma olin h?ivatud omaenda kirjat??dest. Aastad m??dusid ja ma kirjutasin Hay House’ile kolm uut raamatut: “Ole ?nnelik” (Be Happy), millele Louise kirjutas eess?na; “Armastusv??rsus” (Loveability) ja “P?ha muutus!” (Holy Shift!). Raamatu “Elu armastab sind” idee torkas mulle k?ll aeg-ajalt p?he, aga ma j?tsin selle m?tte sinnapaika. P?ev p?rast raamatu “P?ha muutus!” l?petamist tahtsin minna golfi m?ngima, aga olin l?una ajaks hoopis kirjutanud s?nopsise raamatule “Elu armastab sind”, autorid Louise Hay ja Robert Holden. Mul ei olnud sel hommikul muud v?imalust kui kirjutada too s?nopsis. Ma ei pidanud selle ?le m?tlema. S?nad lihtsalt voolasid paberile. Ma n?itasin s?nopsist oma naisele Hollie’le. “Kust sa selle v?tsid?” k?sis ta minult. Vastasin, et olen sama ?llatunud kui tema. “Saada see kohe ?ra,” ?tles ta. Ma saatsin oma toimetajale Patty Giftile meili 7. oktoobril. Samal p?eval kirjutas Patty, et talle ja Reid Tracyle meeldis minu s?nopsis v?ga ning Reid edastab selle Louise’ile. Louise’i s?nnip?ev oli 8. oktoobril. 9. oktoobril sain temalt meili t?is ?nnelikke emotikone: ?hupallid, kook, s?damed ja kingitused. Ta kirjutas: “Ma olen nii elevil, Robert. Kui kaua sa oled seda planeerinud, kullake? Mul on au sellest erilisest s?ndmusest osa v?tta. Elu aitab meid igal moel. Palju ?nne mulle! Palju armastust, Lulu.” Meie raamat “Elu armastab sind” on Louise’i ja minu vahelise vestluse vili. Ma k?lastasin Louise’i San Diegos Californias t?nup?ha ja ?lest?usmisp?hade vahelisel ajal kolm korda. ?htekokku veetsime koos ?heksa p?eva. Ma lindistasin k?ik meie jutuajamised. ?htlasi leppisime kokku, et r??gime korrap?raselt Skype’is. Aastate v?ltel oleme kokku saanud enam kui kahek?mnel “Ma suudan seda!” konverentsil Euroopas, Austraalias, Kanadas ja Ameerikas. Ma intervjueerisin Louise’i Hay House’i tippkohtumisel ning Louise on osa v?tnud minu avalikest esinemistest ja t??tubadest. Nagu peatselt loete, jagan selles raamatus lugusid ja jutuajamisi ka m?nedelt neist kohtumistest. “Elu armastab sind” on otsing, mis avab sulle sinu t?elise mina. See vaatleb l?hemalt sinu suhet maailmaga. See k?sib s?gavaid k?simusi reaalsuse olemusest. Viimastel aastatel on teadus avastanud uue viisi maailma n?gemiseks. N?iteks me teame n??d, et aatomid ei ole ?ksteisest lahus olevad v?ikesed punktid, vaid universaalse energia ilmingud. Universumit, mis koosneb lahusolevatest punktidest, ei ole kunagi p?riselt olemas olnud. K?ik on osa k?igest. Iga?ks meist on osa suuremast ?htsusest. Meil on suhe t?htedega, ?ksteisega, kogu looduga. Teadus m??nab, et maailm ei ole k?igest f??siline ruum, vaid ka vaimuseisund. “Universum sarnaneb ?ha enam pigem ?hele suurele m?ttele kui ?hele suurele masinav?rgile,” kirjutas Inglise f??sik Sir James Jeans. Maailma teadvuse avastamine on avanud teadusele uue silmapiiri. Louise ja mina usume, et maailma p?hiline ehituskivi ei ole aatom, vaid armastus. See ei ole sentimentaalne armastus. See pole pelgalt emotsioon, vaid loominguline printsiip elutantsu taga. See on universaalne. See on intelligentne. See on heatahtlik. Me k?ik oleme selle armastuse v?ljendused. See on meie t?eline loomus. “Elu armastab sind” on ?htviisi arutlus ja praktiline harjutus. Louise on spirituaalne pragmatist ja mina huvitun filosoofiast ainult nii palju, kui seda saab kasutada igap?evaelus. Seega valisime oma raamatu alapealkirjaks “Seitse vaimset harjutust sinu elu tervendamiseks”. Raamatus on seitse peat?kki ja iga peat?kk l?peb vaimse harjutusega, mis aitab sul kinnistada teooriat kogemuses. Lisaks seitsmele p?hiharjutusele leidub hulganisti muid harjutusi. Sa v?id teha neid harjutusi kas kaaslase v?i r?hmaga. Palun ?ra j?ta neid vahele. L?ppude l?puks ei ole armastus ?ksnes idee. Esimeses peat?kis “Peeglisse vaatamine” uurime l?hemalt peegliprintsiipi. Selle printsiibi kohaselt peegeldab meie kogemus maailmast meie suhet iseendaga. Me n?eme asju mitte sellistena, nagu need on, vaid nagu me ise oleme. Niisiis peegeldab maailm k?ige t?htsamat t?de meie kohta, mis k?lab: “Ma olen armastuse v??riline.” Samuti peegeldab see meie peamist hirmu “Ma ei ole armastuse v??riline”. Maailm v?ib olla pime ja ?ksildane paik, kui me oleme oma s?damest v??rdunud ega armasta iseennast. Ometi v?ib ?ksainus siirast enesearmastusest s?ndinud tegu aidata meil kogeda kogu loodu hellust ning n?ha maailma uues valguses. Esimese peat?ki vaimsete harjutuste hulka kuuluvad harjutus “Lase elul end armastada” ja meditatsioon “Armastuse palve”. Teises peat?kis “Oma elu jaatamine” r??gime Louise’iga enda kooliajast ja sellest, kuidas meid algselt ?petati maailma n?gema. Ma jutustan loo ?hest kolled?is kuuldud loengust, mis j??davalt muutis minu ettekujutust maailmast. Selle pealkiri oli “Kas sa siiralt, p?riselt, t?siselt usud, et katkine autokumm v?ib panna su pea valutama?”. Me palume sul kaaluda v?imalust, et elu ei tauni sind, ei kritiseeri sind ega m?ista sind hukka. Me kannatame omaenda vaimuseisundite all. Teised inimesed v?ivad meile samuti haiget teha, kuid elu ise ei ole meie vastu. Miks peaks olema? Elu on s?gavalt jaatav. Me oleme kogu loodu v?ljendused ning elu tahab, et me oleksime see Ehe Mina, kelleks me oleme s?ndinud. Selle peat?ki vaimne harjutus on “K?mme punkti”. Kolmas peat?kk “J?rgne oma r??mule” on siseh??le kuulamisest. ““Elu armastab sind” ei t?henda, et sinu tahtmine peab alati peale j??ma, vaid vastupidi – sa ei tohi endale ette j??da,” ?tleb Louise. Louise r??gib oma sisemisest kellukesest ja mina k?nelen oma Jah’ist suure algust?hega. Elu p??ab alati meid juhtida, toetada ja innustada. M?nikord oleme liiga endasse s??vinud ja oma kurbusse uppunud, et seda m?rgata. Afirmatsioonitahvli loomine on vaimne harjutus, mis aitab sul oma r??mule j?rgneda ning elada elu, mida armastad. Neljas peat?kk “Minevikule andestamine” on meie uurimuse keskpunkt. Siin k?sitleme m?ningaid tavalisi takistusi, mis ei lase elul meid armastada, n?iteks pattulangemist – ettekujutust s??tuse kaotusest, omandatud v??rtusetustunde allikat. Me vaatame l?hemalt s??tunde lugu: superego poolt sisendatud kujutelm, et kunagi elu armastas mind ja ma olin armastuse v??riline, ent enam mitte. Me r??gime t??st sisemise lapsega ja sellest, kuidas tagasi saada oma algup?rane s??tus. Vaimse harjutuse pealkiri on “Andestuse skaala”. See on ?ks v?imsaimaid andestamisharjutusi, mida teame. Viiendas peat?kis “Ole t?nulik praegu” vaatleme Louise’iga baasilise usalduse printsiipi, mis on ps?hholoogide arvates elulise t?htsusega nii lapse arengus kui ka t?iskasvanu elus. Me s?nnime baasilise usaldusega. See on teadmine – me tunneme seda s?damep?hjas –, et me oleme osa loodud maailmast ning meid toetab armastav ja helde ?htsus. Baasiline usaldus t?hendab omaksv?ttu, et elu pole miski, mis lihtsalt juhtub sinuga, vaid see juhtub sinujaoks. See on arusaam, et just sinul on k?ige vahetum ligip??s oma elule. Iga kogemus – hea v?i halb, ?nnelik v?i kurb, kibe v?i magus – pakub sulle v?imalust lasta elul end armastada. Selle peat?ki vaimne harjutus “Igap?evane t?nulikkus” k?tkeb t?nulikkust ja t??d peegliga. Kuues peat?kk “?pi vastu v?tma” keskendub budistlikule heatahtliku universumi teooriale. Louise k?neleb kogemusest, mille sai, kui maalis Buddha portreed “?nnistav Buddha”. Selle maali l?petamisele kulus Louise’il viis aastat. Maalimine oli t?hendusrikas meditatsioon, mis aitas tal s?gavamalt tajuda elumustris peituvat armastavat headust. “Elu p??ab meid alati armastada, kuid me peame olema avatud, et seda n?ha,” ?tleb Louise. Selle peat?ki vaimseks harjutuseks on “T?nulikkuse p?evik”. P?eviku eesm?rk on aidata sul paremini m?ista, kuidas elu sind praegusel hetkel armastab. Seitsmendas peat?kis “Tuleviku tervendamine” j?uame k?simuseni, kas universum on s?bralik. R??gitakse, et Albert Einstein olevat nimetanud seda k?ige t?htsamaks k?simuseks ?ldse. Mina ja Louise usume, et samav?rra t?htis on k?simus, kui s?bralik mina olen. K?ige s?gavamal tasandil on meie elu eesm?rk olla armastav peegel maailmale. Meie siht pole k?igest lasta elul end armastada, vaid ?htlasi armastada elu vastu. Me oleme siin, et maailma armastada. Kui iga?ks meist teeks seda kas v?i natukene rohkem, poleks maailm n?nda hirmutav paik. Seitsmenda peat?ki vaimse harjutuse pealkiri on “Maailma ?nnistamine”. Me oleme Louise’iga nii ?nnelikud, et sa hoiad meie raamatut k?es. Me oleme t?nulikud v?imaluse eest kirjutada see raamat ?hiselt. Me loodame ja palvetame, et meie t?? toetab sind, kui p??ad lasta elul end armastada ja olla armastav j?ud selles maailmas. Elu armastab sind! Louise Hay ja Robert Holden ESIMENE PEAT?KK Peeglisse vaatamine Armastus on peegel, mis valgustab sinu olemust, kui sul on julgust sellesse vaadata. Rumi On t?nup?ha. Naudime Louise’iga pidulikku l?unat koos pere ja s?pradega. Meid on pandud k?rvuti istuma suure ovaalse s??gilaua ??rde, mis on rikkalikult kaetud kahe suure kalkuni, mahekasvatatud k??giviljade, gluteenivaba leiva, “Cabernet Franci” veini ja kr?beda mandlikattega k?rvitsakoogiga. Heather Dane on valmistanud toidu suure armastusega. Ta k?ll kinnitab, et tema abikaasa Joel v??rib samuti kiitust. Ehk on tema Toidu ?lemmaitsja. Vestlus voolab. Meeleolu on ?lev. “Elu armastab sind,” ?tleb Louise, kui t?stame t?nup?ha puhul klaasid. P?rastl?una veeredes ilmub Heatheri maagilisest k??gist veel h?rgutisi. Ovaalne s??gilaud aina t?hjeneb ja t?ieneb. Ma kujutan ette, et laud naudib pidus??ki ?hes meiega. Siis lahkub ?ks meist, Elliot, lauast ja k?nnib risti l?bi toa seinal rippuva peegli ette. Elliot seisab vagusi peegli ees. Seej?rel kummardub ta ettepoole ja suudleb peeglit. Louise ja mina m?rkame seda ning naeratame teineteisele. M?ne aja p?rast t?useb Elliot uuesti lauast. Ta k?nnib tagasi peegli juurde. Ta suudleb peeglit uuesti. Ta naaseb laua juurde. Ta on v?ga ?nnelik. Ta ei tea, et me j?lgime teda, kuigi n??dseks n?evad teda k?ik. Ja me oleme v?lutud. Vaadake, Elliot on ainult 18-kuune. See, mida ta teeb, on loomulik ja m?nguline. Lapsed suudlevad peegleid. Taibanud, et tal on publik, kutsub laps oma isa, Gregi, kaasa. Greg ei taha lauast lahkuda, aga Elliot ei j?ta j?rele, vaid p??ab isa k?tega vehkides ja ?ksikuid talle teadaolevaid s?nu kasutades enda juurde meelitada. Greg ei suuda oma poja man??vritele vastu panna ning ?sna pea istub ta peegli ees. Elliot suudleb peeglit esimesena ja ootab siis, et Greg teeks sama. Greg s?tib end peegli ees, seej?rel kummardub ettepoole ja annab peeglile suud. Elliot plaksutab k?si ja h?ikab r??must. “Louise, kas sina m?letad, et suudlesid enda peegelpilti, kui olid v?ike?” k?sin. “Ei, aga kindlasti tegin seda minagi,” vastab ta. Seej?rel k?sib Louise minult, kas ma m?letan, et suudlesin v?iksena peeglit. “Ei, ma ei m?leta,” vastan. “Me k?ik olime kunagi sellised, nagu Elliot on praegu,” kostab Louise. “Ma olen kindel, et see on t?si.” “Jah, aga me v?ime olla taas niisugused,” ?tleb ta. Ma k?sin: “Kuidas nii?” “Peegliga t??tades,” vastab Louise, nagu oleks vastus ilmselge. “Miks peegliga t??tades?” “Peeglit?? aitab sul end uuesti armastama hakata,” selgitab ta. “Nii nagu me end lapsena armastasime?” “Jah. Ja kui sa end armastad, siis n?ed, et elu armastab sind ka,” lisab ta. Peegli suudlemine ?hel p?ikesepaistelisel kevadp?eval olen oma poja Christopheriga ?ksinda kodus. Mu naine Hollie ja t?tar Bo on l?inud kohalikku keraamikakohvikusse Kew Gardensi l?hedale, et kahekesi, nii-?elda naised omavahel, aega veeta. Bo on just saanud neljaseks ning v?ljendab oma loomingulisust kaunilt ja suure r??muga. Varsti on nad tagasi kodus ja ma saan n?ha Bo v?rskeimat kunstiteost. Kahtlemata toob ta koju vikerkaarev?rvides taldriku, s?dametega loperguse tassi v?i roosaks v?rvitud j?nese-pojakujulise soolatopsi – kindlasti midagi, mis meenutab s?geda K?barsepa teepidu raamatust “Alice imedemaal”. Christopher on peaaegu kuuekuune. Mul on tunne, nagu oleksin teda terve elu tundnud. M?nikord, kui meie silmad kohtuvad, haihtuvad need rollid, mida etendame. Ma ei ole enam isa ja tema ei ole enam laps – me oleme hoopis kaks hinges?pra, kes veedavad koos aega. Mul on olnud Bo’ga mitmel korral t?pselt samasugune kogemus. Ma ei suuda ette kujutada oma elu nendeta ning mul on tunne, et see oli saatus, et me ?ksteist leidsime. Louise usub, et me valime perekonna, kes annab meile eluteeks vajalikud ?ppetunnid ja annid. Oma raamatus “Tervenda end ise” (You Can Heal Your Life) kirjutab ta: Ma usun, et me oleme l?putul r?nnakul l?bi igaviku. Me saabume sellele planeedile, et omandada teatud ?ppetunnid, mis on meie vaimseks arenguks h?davajalikud. Me valime oma soo, nahav?rvi ja kodumaa ning seej?rel otsime ?les t?iusliku paari vanemaid, kes peegeldavad meie mustreid. Hollie ja Bo helistavad ning ?tlevad, et nad on teel tagasi koju ning et neil on Christopherile ja mulle kingitusi. Ma panen telefoni k?est ja m?rkan, et Christopher naeratab. Nagu enamik imikuid, nii naeratab ka Christopher palju. Kui Christopheril on naerutuju, ei suuda ta end enam tagasi hoida ja naeratab k?igele, isegi sellistele asjadele nagu t?hi lillevaas, tolmuimeja v?i kruvikeeraja. Ma v?tan Christopheri s?lle ja viin ta kamina kohal rippuva peegli ette. “Kallis Christopher, mul on suur r??m tutvustada sulle Christopheri,” ?tlen, osutades n?puga tema peegelpildile. Christopher aga ei naerata enam. Ma olen ?llatunud, sest uskusin, et enda peeglist n?gemine paneb ta naeratama. Ta ju naeratab k?igele. Ma tutvustan uuesti Christopherile tema peegeldust. Christopher ei naerata ikka veel. Tema n?oilme on tegelikult t?iesti mittemidagi?tlev. Otsekui ei n?eks ta mitte midagi. Isegi mitte t?hja lillevaasi. Miks ei naeratanud Christopher, kui end peeglist n?gi? Uurinud veidi lapse arengups?hholoogiat, avastasin, et on ?sna tavaline, et imikud ei naerata enda peegelpildile. Nad ei tunne end veel ?ra. Miks nii? Ma k?sisin Louise’ilt, mida tema arvab. “Imikud ei samastu veel oma kehaga,” vastas ta otsekoheselt, nagu tal kombeks on. Imikud on nagu hingelinnud, kes lendavad oma kehast m??da ega malda veel sellesse laskuda. Kui nad vaatavad peeglisse, ei osuta nad oma kehale ega m?tle, et see olen mina v?i et see on minu”. Imikute sisemaailm on puhas teadvus. Neil pole ?htegi m?tet “minast”. Neil ei ole minapilti. Nad ei ole veel loonud endale isiksust, teisis?nu maski. Neil pole veel neuroosi. Nad on endiselt vaimust t?idetud. Budistide meelest on nad ?ratuntavad ?ksnes oma algse n?o ehk hingen?o j?rgi. Tavaliselt hakkavad lapsed oma peegelpilti ?ra tundma 15. ja 18. elukuu vahel. See on peegli staadium v?i stade du miroir, nagu ps?hhoanal??tik Jacques Lacan seda nimetas. Pole ime, et Elliot t?nup?ha pidus??gil nii l?busasti aega veetis. Ja nagu oodata oli, hakkas ka Christopher, kui ta sai Ellioti vanuseks, peeglit suudlema. Samuti musitas ta suurt ?mmargust vannikraani, s?delevaid lusikaid, teraskastruleid, klaasist uksenuppe ning k?ike muud, mis tema peegelduse kinni p??dis. Alates kolmandast eluaastast muutub peegel s?braks. Lapsed armastavad oma peegelpilti. Nad hakkavad aduma, et neil on keha. Siiski k?ivad nad oma kehaga ringi ?ksk?ikselt. Keha ei ole nende juures k?ige olulisem, vaid ainult inimese olemasolule h?davajalik vorm. See on aeg, mil tehakse n?gusid, poosetatakse, m?ngitakse n?opeitmism?nge ning leiutatakse tobedaid tantse. Enda peeglist vaatamine l?bustab Christopheri ja Bo’d tohutult. Nad m?ngivad tihti oma peegelpildiga, nagu Peeter Paan m?ngis oma varjuga. Oma Minaga eksperimenteerimine on algul tore, kuid see ei j?? nii alatiseks. Samastudes aegam??da enda eraldiseisva minaga – egoga –, kogeme oma hingeelus uut nihet. Me muutume peegli ees eneseteadlikuks. Me oleme kaamera ees h?belikud. Me kas igatseme t?helepanu v?i hoidume sellest. Me p??rame armastuse teelt k?rvale hirmu poole. Me hakkame endale hinnanguid andma ja me kaotame silmist enda algse n?o. Peeglisse ilmuv kujutis on kokku pandud hinnangutest. See ei ole p?ris sina. Hingelind, mis on meie t?eline loomus, laulab j?tkuvalt, kuid tema laul ei kosta ?le isoleeritud ja hirmunud minapildi v?i ego l?bil?ikava kisa. Ilu, mida me kunagi peeglis n?gime, on endiselt meiega, aga meie hinnangud moonutavad seda. Niipea kui me l?petame endale hinnangute andmise, v?ime seda uuesti n?ha. Hinnangulisusest on saanud harjumus, millega me samastume. Me oleme pannud ennast uskuma, et hinnangu andmine on sama mis n?gemine, ent tegelikult on hoopis vastupidi. Sa n?ed ainult siis, kui lakkad hinnanguid andmast. Ebapiisavuse m??t “Minu esimene enesetapukatse oli ?heksa-aastaselt,” r??gib Louise mulle. “Mis juhtus?” k?sin. “Noh, ilmselgelt see ei ?nnestunud,” ?tleb ta. “Maailm poleks kunagi Louise Hayga kohtunud, kui see oleks ?nnestunud,” s?nan. “See on t?si,” vastab Louise mulle naeratades. “Mis siis ikkagi juhtus?” “Mulle ?eldi, et ma ei tohiks kunagi s??a teatud marju, mis kasvasid m?en?lval, sest need on m?rgised ja ma v?in surra. Niisiis ?hel p?eval, kui elu muutus talumatuks, s?in neid marju ja ootasin maas lamades oma surma.” Istume Louise’iga tema kodukabinetis San Diegos t?ispika peegli ees. Me jagame teineteisega oma lapsep?lvelugusid. See oli Louise’i idee, et me v?iksime k?nelda peegli ees. R??kides vaatab ta otse peeglisse. Ta hoiab oma peegelpildiga kindlat silmsidet. Mind rabab, kui aus ja haavatav ta lubab endal olla. Jutustades mulle oma lapsep?lvest, on tema h??letoon vaikne ja lahke. Tema s?nades peitub endiselt kurbust. Ta on t?is kaastunnet ?heksa-aastase iseenda vastu. “Miks sa tahtsid end tappa?” k?sin. “Ma ei tundnud end armastuse v??rilisena,” vastab ta. “Kas sa olid kunagi tundnud end armastuse v??rilisena?” k?sin. “Jah, alguses. Kuid k?ik h?vines, kui minu vanemad lahutasid. Minu ema abiellus seej?rel mehega, kes tarvitas minu kallal nii f??silist kui ka seksuaalset v?givalda. Meie kodus oli palju v?givalda.” “Mul on kahju seda kuulda, Lulu.” “Minu perekonna s?num mulle oli, et ma ei ole armastuse v??riline,” ?tleb ta. Kui Louise oli teismeline, v?gistas teda tema naaber. Too mees pandi 16 aastaks vangi. Louise lahkus 15-aastasena kodust. “Ma ei tahtnud midagi muud, kui et inimesed oleksid minu vastu lahked,” selgitab ta, “aga mul ei olnud ?rna aimugi, kuidas olla lahke iseenda vastu.” Tema probleemid l?ksid aina hullemaks. “Mul oli n?lg armastuse j?rele ja ma t?mbasin ligi inimesi, kes kohtlesid mind halvasti,” r??gib Louise. Ta l?ks voodisse iga mehega, kes oli tema vastu lahke. Varsti j?i ta rasedaks. “Ma ei suutnud lapse eest hoolitseda, sest ei suutnud iseenda eest hoolitseda,” s?nab ta. Kui on minu kord r??kida oma lapsep?lvelugu, k?sib Louise minult hakatuseks: “Mida sa tahtsid lapsena k?ige rohkem?” Ma vaatan pingsalt oma peegelpilti. Esmalt ei tule mulle midagi p?he, aga varsti kerkivad m?lestused taas pinnale. “Ma tahtsin olla m?rgatud,” vastan talle. Ta k?sib, mida ma selle all m?tlen. “Ma justkui tahtsin, et keegi ?tleks mulle, kes ma olen ja miks ma olen siin ja et k?ik saab korda,” selgitan. Ma olin lapsena tulvil imestust ning esitasin endale suuri k?simusi nagu “Kes ma olen?”, “Mis on tegelikkus?” ja “Miks olen ma olemas?”. V?iksena kolisime palju. Ema tahtis elada oma vanematest eemal. Isa oli alati t??ga h?ivatud. Kuidagi j?udsime tagasi Winchesterisse Inglismaal, mitte kuigi kaugele ema vanemate kodust. Me ??risime v?ikese maja, mida kutsuti Honeysuckle Cottage’iks, ning mul on sellest ajast palju r??msaid m?lestusi. Hiljem, kui olin ?heksa-aastane, kolisime Littletoni-nimelisse k?lla ja elasime majas, mida kutsuti Varjuks. M?letan, et imestasin, kui imelik nimi see on ?hele majale. “Kas sinu vanemad armastasid sind?” k?sib Louise. “Jah, ma olen selles v?ga kindel, aga see oli keeruline.” “Mis juhtus?” uurib ta. “Mu ema kannatas depressiooni all, mis tuli ja l?ks ning tuli siis uuesti tagasi. Depressioon saabus alati ootamatult. M?nikord p?sis see n?dalaid. Ema lihtsalt lamas voodis ja me palusime Jumalat, et ravimid m?juma hakkaksid. Vahel viibis ta ka erinevates vaimuhaiglates, kuid neis asutustes p??dis ta endalt alati elu v?tta.” “Aga sinu isa?” k?sib Louise. “Tal olid omad deemonid,” ?tlen. Kui ma olin umbes 15-aastane, avastasime, et isal on joomat?bi. Ta lubas alkoholist eemale hoida. Ta lubas seda sageli. L?puks lasi ta kodust jalga ja veetis suurema osa j?relej??nud k?mnest aastast oma elus kodutuna, hulkudes ?hest varjupaigast teise. Kahe nii murtud vanemaga elamine oli t?ielik ?udusunen?gu. Me p??dsime Holdenite perekonnas ?ksteist armastada nii h?sti, kui oskasime, kuid keegi meist ei tundnud end sisemiselt armastuse v??rilisena. Keegi meist ei oleks saanud ?elda, et ta on armastuse v??riline, seda p?riselt uskudes. Sinu elu tegelikkus on t?siasi, et sa oled armastuse v??riline. Louise Hay “S?dametarkused” Minul ja Louise’il on ?hine filosoofia inimeste p?hiolemuse kohta. Me m?lemad teame, et baasiline t?de k?igi kohta, kaasa arvatud sina, k?lab: “Ma olen armastuse v??riline.” Armastus on nii palju enamat kui pelgalt tunne, emotsioon. Armastus on sinu t?eline loomus. See on sinu vaimne DNA. See on sinu s?dame laul. See on sinu hinge teadvus. Kui meil veab, peegeldavad lapsep?lves meie vanemad, meie koolis?steem, meie kirik ja meie s?prussuhted seda baasilist t?de “Ma olen armastuse v??riline”. Peegeldamine on lapsep?lve oluline osa. Selle k?rgeim siht on kinnitada baasilist t?de, et ma olen armastuse v??riline. Ennastjaatava peegeldamise kaudu kogeme oma igavest armastusev??rilisust. Me usaldame seda, kes me oleme, ning sirgume k?pseteks t?iskasvanuteks, kes on maailmas armastavaks j?uks. Baasilise t?e, et ma olen armastuse v??riline, vastandiks on baasiline hirm, et ma ei ole armastuse v??riline. Hirmu, et me ei ole armastust v??rt, kinnitab lapsep?lves ebaterve peegeldamine. Meie vestluse ajal peegli ees ?tleb Louise mulle: “Mind kasvatasid ?les kaks inimest, kes ei tundnud end armastuse v??rilistena. Nad ei olnud v?imelised mulle ?petama, et ma olen armastust v??rt, sest nad ei teadnud seda iseenda kohta.” Vanemad peavad teadma seda baasilist t?de oma olemuse kohta, kui tahavad aidata lastel end armastada. Baasiline hirm, et ma ei ole armastust v??rt, ei ole t?si – see on lihtsalt ?ks lugu. See k?lab, nagu oleks t?si, sest me v?tame selle omaks. See ei lase meil enda seltskonda nautida. Me kaugeneme iseendast. Me unustame hingelinnu, kes on meie t?eline loomus. Ja maailm teiseneb meie hirmu s?mboliks. Me kardame vaadata ennast peeglist. “Ma vaatan mineviku peeglitest kiiresti m??da,” ?tles kord n?itleja Bill Nighy. Hirm mitte olla armastust v??rt nakatab meie hingeelu, mis hakkab kubisema sellistest hinnangutest nagu “mul on midagi viga”, “ma olen halb”, “ma olen t?hine”. See baasiline hirm koos harjumusega endale hinnanguid anda kutsub esile kogemuse, mida mina nimetan ebapiisavuse m??diks. Ebapiisavuse m??t v?ljendub sellistes m?tetes: Ma ei ole piisavalt hea. Ma ei ole piisavalt tark. Ma ei ole piisavalt edukas. Ma ei ole piisavalt ilus. Ma ei ole piisavalt tugev. Ma ei ole piisavalt huvitav. Ma ei ole piisavalt loominguline. Ma ei ole piisavalt rikas. Ma ei ole piisavalt sale. Ma ei ole piisavalt t?htis. “K?ik, kellega ma olen t??tanud, on tundnud hirmu, et nad ei ole millegi jaoks piisavalt head,” ?tleb Louise. Ebapiisavuse m??t ei ole kuidagi seotud hingelinnu, meie t?elise loomusega. See on ?pitud v??rtusetustunne. See kuulub ajutise minapildi juurde, mille kohaselt me k?itume, kuni selle minapildi s?ilitamine muutub meile liiga valusaks. Mingil hetkel langeme p?lvili ja ?tleme: “Ma tahan oma elu parandada,” ja “Peab olema m?ni teine lahendus.” Me kasvame ebapiisavuse m??dist v?lja, kui oleme valmis uuesti omaks v?tma baasilise t?e, et ma olen armastuse v??riline. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=42595683&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.