T?iesti tavaline perekond

T?iesti tavaline perekond Mattias Edvardsson Lundi ??relinna kenas villas elab n-? t?iesti tavaline perekond, kelle elu oleks justkui t?iuslik. Kuni saabuva krahhini ... 19aastast Stellat s??distatakse 32aastase ?rimehe brutaalses m?rvas ja ta vahistatakse. Meeleheitel vanemad ei m?ista, mis juhtus. Nad on valmis tegema k?ik, et oma t?tart p??sta, kuid … kas nad ?ldse tunnevad teda. V?i teineteist.Geniaalselt komponeeritud triller avab kronoloogilise s?ndmuste k?igu kolmest – jumalasulasest isa, taltsutamatu t?tre ja advokaadist ema – vaatenurgast, mis on esitatud lugu haaval, avades nii pereliikmete n?gemuse ?ksteisest, kurit?? k?igust kui ka omavahelistest suhetest. Mis juhtub, kui inimesed usuvad, et tunnevad ?ksteist, kuid tegelikult elab iga?ks otsekui eri planeedil. T?de ja vale, hea ja halb – piir nende vahel v?ib ekstreemolukorras olla ?pris n?rguke.„T?iesti normaalne perekond“ on erakordne p?nevik, mis viskab ?hku kriipivaid k?simusi. Kui h?sti sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab ?igustada?Mattias Edvardsson (snd 1977) on Rootsist Trelleborgist p?rit kirjanik ja ?petaja, kelle sulest on varem ilmunud kolm romaani ja kaks noorteraamatut. Ps?hholoogilist p?nevikku „T?iesti tavaline perekond“ peetakse tema l?bimurdeteoseks, selle t?lke?igused on m??dud rohkem kui 25 riiki. Edvardsson elab koos oma perega Rootsis L?ddek?pinges. Originaal: Mattias Edvardsson En helt vanlig familj Forum Toimetanud Saima Noor Kaane kujundanud Piia Stranberg Copyright © Mattias Edvardsson 2018 Published by agreement with Ahlander Agency Autori?igus t?lkele: Kadri Okas ja O? Eesti Raamat, 2019 ISBN 978-9949-658-84-8 ISBN 978-9949-658-85-5 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Tr?kitud Euroopa Liidus PROLOOG Nurka surutuna reageerin ma igale silmanurgast hoomatud liikumisele. V?iksemgi heli paneb mu v?patama. Sekundid on aeglustunud ja seisavad n??d peaaegu paigal. Nii palju kui tean, v?in olla istunud siin viis minutit. V?i tund aega. Lundi esimese astme kohus asub keset linna, otse politseihoone vastas, kiviviske kaugusel jaamast. K?ik Lundi elanikud k?nnivad kohtuhoonest pidevalt m??da, kuid enamik neist elab terve oma elu ?ra ilma kohtu ruumidesse jalgagi t?stmata. Veel hiljuti kehtis see ka minu kohta. N??d istun kohtusaali nr 2 taga diivanil ja minu ees oleval monitoril antakse teada, et saalis k?ib m?rvaga seotud p?hiistung. Mu naine on seal sees, teisel pool ust. Nii l?hedal ja siiski nii kaugel. Enne kohtusse sisenemist ja turvakontrolli l?bimist j?ime trepil seisma ja hoidsime teineteise ?mbert kinni. Mu naine pigistas mu k?si nii k?vasti, et need v?risesid, ja ?tles, et enam ei s?ltu asi meist, n??d on otsustamine teiste k?tes. Me teame m?lemad, et see pole p?ris t?si. Kui k?laris?steem hakkab krabisema, tabab mind ?kiline iiveldus. Kuulen oma nime. N??d on minu kord. Ma vangun diivanilt p?sti t?ustes ja turvat??taja avab mulle ukse. Ta noogutab, ilma et ta n?gu v?ljendaks v?himatki m?tet v?i tunnet. Selle jaoks pole siin ruumi. Kohtusaal nr 2 on suurem, kui olin oodanud. Mu naine istub saalisviibijate vahele pitsitatult. Ta tundub v?sinu ja kurnatuna. P?skedel on pisarate j?ljed. J?rgmisel hetkel silman oma t?tart. Ta on kahvatu ja k?hnem, kui m?letan, juuksed ripuvad sassis salkudena ja ta vaatab mind kurnatud pilgul. Kogu mu energia kulub sellele, et takistada ennast tema juurde jooksmast, k?si ta ?mber l??mast ja talle sosistamast, et issi on siin ja et ma ei kavatse temast lahti lasta enne, kui see k?ik siin l?bi on. Kohtunik tervitab mind ja mul j??b temast kohe hea mulje. Ta n?eb reibas v?lja, kuid samas on temas teatavat tundlikkust. Ta tundub nii t?helepanelik kui ka autoritaarne. Ma ei usu, et kohtukaasistujad tema otsusele vastu vaidlevad. Pealegi tean, et ta on samuti isa. Kuna olen s??distatavaga nii l?hedases sugulussuhtes, ei tohi ma anda tunnistaja vannet. Ma tean, et kohus peab k?sitlema minu tunnistusi selles valguses, et antud kohtuasjas on s??distatav minu t?tar. Aga tean ka seda, et minu isiku ja eriti mu ameti t?ttu vaatleb kohus minu ?tlusi usaldusv??rsetena. Kohtunik annab s?na advokaadile. Hingan s?gavalt sisse. See, mida ma n??d ?tlen, m?jutab nii paljusid elusid palju aastaid. See, mida ma n??d lausun, v?ib m??rata k?ik. Ma pole ikka veel otsustanud, mida ?elda. ISA Kurja p??nis on huulte ?leastumises, aga ?ige p??seb h?dast. Oma suu viljast saab iga?ks k?llalt head, ja inimese k?tet?? tuleb tagasi temale enesele. ?petuss?nad 12: 13?14 1 Me olime t?iesti tavaline perekond. Meil olid huvitavad h?sti tasustatud t??kohad, suur s?prusringkond ja me veetsime aktiivselt vaba aega ? nii sportlikult kui ka kultuurselt. Reedeti s?ime koju kaasa ostetud toitu ja vaatasime talendisaadet „Idol“ ning kustusime diivanil ?ra enne, kui h??letamistulemus teatavaks tehti. Laup?eviti l?unatasime linnas v?i m?nes ostukeskuses. Me vaatasime k?sipalli v?i k?isime kinos, kohtusime heade s?pradega pudeli veini taga. ?htuti j?ime tihedalt ?ksteise k?rval magama. P?hap?evad veetsime metsas v?i muuseumis, pidasime pikki telefonivestlusi oma vanematega v?i t?mbasime iga?ks oma raamatuga diivanile kerra. Tihti vedasime p?hap?evale joone alla, istudes voodis paberite, mappide ja arvutitega, et valmistuda algavaks t??n?dalaks. Esmasp?eva ?htuti k?is mu naine joogas ja neljap?eviti m?ngisime saalihokit. Meil oli eluasemelaen, mida me kohusetundlikult l?hendasime, me sorteerisime oma pr?gi, n?itasime alati suunatuld, pidasime piirkiirusest kinni ja viisime raamatukogust laenutatud teosed alati ?igeks ajaks tagasi. Sel aastal oli meil puhkus juuli algusest augusti keskpaigani. P?rast mitut kena suve Itaalias olime viimastel aastatel j?tnud oma v?lisreisid talvisele ajale, et p?hendada suved kodumaal puhkamisele ja v?ikestele v?ljas?itudele rannikule, k?lastamaks sugulasi ja s?pru. Seekord ??risime Orusti saarel ka ?he suvila. Stella t??tas sama h?sti kui terve suve H&M-is. Ta kogus raha reisiks Aasiasse. Ma loodan endiselt, et ta saab minna. V?ib ?elda, et me Ulrikaga avastasime teineteise sel suvel uuesti. Loomulikult k?lab see kli?eelikult, lausa tobedalt, arvatakse, et pole v?imalik armuda oma naisesse uuesti p?rast kahtek?mmet aastat abielu. Nagu lastele p?hendatud aastad oleksid olnud ainult sulud meie armastusloos. Nagu oleksime oodanud just seda. Nii v?hemalt tundub. Lapsed on t?iskohaga t??. K?igepealt on nad beebid ja siis oodatakse, et nad muutuksid iseseisvaks, muretsetakse, et neil l?heb midagi kurku v?i et nad kukuvad ninali, siis tuleb eelkooliiga ja siis muretsetakse, et nad pole ligiduses, et nad kukuvad kiigelt maha v?i ei l?bi j?rgmist perearstikontrolli. Siis algab kool ja vanemad muretsevad, et lapsed j??vad teistest maha v?i ilma s?pradeta, siis on kodut??d ja ratsutamine, k?sipall ja pid?aamapeod. P?hikooli l?pus on veel rohkem s?pru, pidusid ja konflikte, vestlusi tugiisikutega ja takso m?ngimist. Siis tuntakse muret alkoholi ja narkootikumide p?rast, et laps satub valesse seltskonda ja teismeiga m??dub nagu seebiooper kiirusega sada ?heksak?mmend kilomeetrit tunnis. Ja siis on laps ?kki t?iskasvanud ning arvatakse, et n??d tuleb muretsemine l?petada. Sel suvel ?nnestus meil v?hemalt elada mitu pikka hetke ilma Stella p?rast muretsemata. Meie pere pole vist kunagi olnud nii harmooniline. Ja siis muutus k?ik. ?hel suvel?pu reedel sai Stella ?heksateist ja ma olin meie lemmikrestoranis laua kinni pannud. Itaalia ja Itaalia k??k on meile alati s?damel?hedane olnud ja V?steri linnaosas on ?ks v?ike kohalik restoran, kus on t?iesti jumalik pasta ja pitsa. Ootasin rahulikku ja m?nusat ?htut perega. „Una tavola per tre,“ ?tlesin hirvesilmade ja ninap?rliga ettekandjale. „Adam Sandell. Meil on laud kella kaheksaks.“ Ta vaatas murelikult ringi. „?ks hetk,“ ?tles ta ja kadus t?is saali. Ulrika ja Stella p??rasid minu poole, kui ettekandja seletas midagi oma kolleegidele, vehkis k?tega ja tegi n?gusid. Tuli v?lja, et see, kes mu broneeringu vastu oli v?tnud, kirjutas selle kogemata neljap?eva peale. „Me arvasime, et te pidite eile tulema,“ ?tles ettekandja ja s?gas ennast pliiatsiga kaela tagant. „Aga k?ll me selle korda ajame. Andke meile viis minutit aega.“ ?ks teine laudkond pidi p?sti t?usma, kui personal t?i saali ?he laua juurde. Ulrika, Stella ja mina seisime keset kitsast restorani ja p??dsime teha n?gu, et me ei n?e igalt poolt meile suunatud pahaseid pilke. Ma oleksin peaaegu tahtnud midagi ?elda, selgitada, et mitte meie, vaid personal on teinud vea. Kui meie laud l?puks kaetud oli, vajusin kiiresti oma men?? taha. „Vabandust, vabandust,“ ?tles ?ks halli habemega mees, kes oli arvatavasti restoranipidaja. „Loomulikult me heastame selle. Lubage mul teile magustoit v?lja teha.“ „Pole midagi,“ kinnitasin ma. „Oleme ju k?ik inimesed.“ Ettekandja kritseldas meie joogitellimused ?les. „Klaas punast veini?“ ?tles Stella. Ta vaatas k?sivalt mind ja ma p??rdusin Ulrika poole. „T?na on eriline p?ev,“ ?tles mu naine. Siis noogutasin ma ettekandjale. „Klaas punast veini s?nnip?evalapsele.“ P?rast s??ki ulatas Ulrika Stellale Josef Franki motiiviga ?mbriku. „Kaart?“ Ma naeratasin kavalalt meie idee peale. L?ksime koos Stellaga restoranist v?lja nurga taha. Olin p?rastl?unal tema kingituse sinna viinud. „Aga isa, ma ju ?tlesin ... See on liiga kallis!“ Ta pani k?ed p?skedele ja ajas suu ammuli. See oli roosa Vespa Piaggio. Me olime sellist internetist n?dal varem vaadanud ja muidugi oli see kallis, aga l?puks ?nnestus mul Ulrika pehmeks r??kida. Stella raputas pead ja ohkas. „Miks sa mind ei kuula, isa?“ T?stsin k?e ?les ja naeratasin. „T?nust piisab.“ Ma teadsin, et k?ige rohkem oleks Stella raha tahtnud, aga raha kinkimine tundus nii igav. Vespaga oleks ta saanud kiiresti ja h?lpsalt linna, t??le v?i s?prade juurde. Itaalias s?idavad k?ik teismelised Vespaga. Stella kallistas ja t?nas meid mitu korda, enne kui tagasi restorani l?ksime, aga millegip?rast tundsin ma pettumust. Ettekandja t?i lauda meie kompensatsioonitiramisu ja me k?ik nentisime, et ei suuda enam raasukestki s??a. Ja siis s?ime me ikkagi k?ik oma magustoidu ?ra. J?in kohvi juurde limoncello’t. „Ma pean n??d minema,“ ?tles Stella ja hakkas nihelema. „Mitte ometi juba?“ Ma vaatasin kella. Pool k?mme. Stella surus huuled kokku ja j?tkas toolil nihelemist. „Natukene veel,“ ?tles ta. „Umbes k?mme minutit.“ „T?na on sinu s?nnip?ev,“ ?tlesin ma. „Te ei tee ju poodi nagunii homme lahti enne, kui alles kell k?mme?“ Stella ohkas. „Ma ei l?he homme t??le.“ Ei l?hegi? Ta t??tas igal laup?eval. Nii ta jala H&M-i ukse vahele saigi. Laup?evased t??d, mis l?ksid ?le suvet??ks ja ?letundideks. „Mul pea valutas kogu p?rastl?una,“ ?tles ta puiklevalt. „Migreen.“ „Nii et sa ?tlesid, et oled haige?“ Stella noogutas. See polnud tegelikult mingi probleem, andis ta mulle m?ista. ?ks teine t?druk tuli hea meelega tema asemele. „Nii me k?ll sind kasvatanud pole,“ laususin, kui Stella p?sti t?usis ja toolileenilt oma jaki v?ttis. „Adam,“ ?tles Ulrika. „Aga miks sul nii kiire on?“ Stella kehitas ?lgu. „Mul on Aminaga kohtumine kokku lepitud.“ Ma noogutasin ja neelasin oma rahulolematuse alla. Nii nende ?heksateistaastastega ilmselt on. Stella kallistas Ulrikalt pikalt ja s?damlikult. Ise j?udsin ma vaevu pooleldi p?sti t?usta, kui ta v?ttis mu ?mbert kinni, nii et meie embus oli kohmakas ja kange. „Aga Vespa?“ k?sisin ma. Stella vaatas Ulrikat. „K?ll me selle koju saame,“ lubas mu naine. Kui Stella oli uksest v?ljunud, p?hkis Ulrika salvr?tiga aeglaselt oma suud ja naeratas mulle. „?heksateist,“ ?tles ta. „M?tle, kuidas aeg lendab.“ Olime Ulrikaga sel ?htul koju j?udes m?lemad t?iesti omadega l?bi. Istusime kumbki oma diivaninurgas ja lugesime, Cohen taustal laulmas. „Minu arust oleks ta v?inud siiski rohkem t?nulikkust ?les n?idata,“ ?tlesin ma. „Eriti p?rast seda autointsidenti.“ Autointsident, sellest oli juba m?iste saanud. Ulrika m?mises ?ksk?ikselt raamatult pilku t?stmata. V?ljas ulus tuul, nii et seinad naksusid. See oli suvi, mis seal ohkas ja ?hku ahmis, august oli kurnatud, aga mul polnud sellest midagi. S?gis oli mind alati k?netanud, uue alguse tunne, nagu sissejuhatus armumisele. Kui ma raamatu veidi hiljem k?est panin, oli Ulrika juba magama j??nud. T?stsin ettevaatlikult ta pea ?les ja l?kkasin padja talle toeks. Ta liigutas ennast rahutult ja korra m?tlesin teda ?les ?ratada, aga siis j?tkasin lugemist. Ei l?inud kaua, kui t?hed raamatus muutusid uduseks ja mu m?tted suundusid r?ndama. J?in magama, rinnas suur klomp selle l?he t?ttu, mis minu ja Stella vahele oli tekkinud, nende vahele, kes me kord olime ja kelleks n??d olime saanud, piltide, mis mul meist olid ja milline oli olukord praegu. Kui ma ?rkasin, seisis Stella keset tuba. Ta tammus jalalt jalale, kuu pehme valgus langes aknast ta pea ja ?lgade peale. Ka Ulrika oli ?rganud ning h??rus silmi. Peagi oli tuba n?is nuuksatusi ja hingeldamist. Ma t?usin istuli. „Mis juhtus?“ Stella raputas pead, suured m?rjad pisarad veeresid ta p?ski m??da alla. Ulrika panid oma k?ed tema ?mber ja kui mu silmad olid tasapisi pimedusega harjunud, n?gin ma, et Stella v?rises. „Pole midagi.“ Siis l?ks ta oma emaga toast v?lja ja mina j?in istuma, rinnus vastik t?hjusetunne. 1 Saate „Eesti otsib superstaari“ Rootsi vaste. [ ? ] 2 Me olime t?iesti tavaline perekond ja siis muutus k?ik. Elu ?lesehitamine v?tab kaua aega, selle h?vitamine kestab aga ainult hetke. L?heb aastaid, aastak?mneid, v?ib-olla terve elu, et saada selleks, kes sa tegelikult oled. Teed on pea alati k??nulised, ma arvan, et sellel on oma m?te, et elu on ehitatud katse-eksitusmeetodile. Me kujuneme ja s?nnime oma katsetuste kaudu. Sel suvel meie peret tabanu m?tet on mul raskem m?ista. Ma tean, et k?igest ei olegi v?imalik aru saada, ka sellel on mingi k?rgem eesm?rk, aga viimaste n?dalate s?ndmustes ma veel mingit m?tet ei n?e. Ma ei suuda seda seletada, ei endale ega kellelegi teisele. V?ib-olla on see k?igi inimestega nii, aga ma kujutan ette, et mina kui preester pean tihemini oma maailmavaadet kaitsma. ?ldiselt pole inimeste jaoks mingi probleem minu maailmavaadet k?sitavaks pidada. Nad tahavad teada, kas ma t?esti usun Aadama ja Eeva loomislugu, seda, et Jeesus k?ndis vee peal ja ?ratas surnuid ellu. Oma kristliku elu alguses ei olnud harvad juhud, kui asusin ennast kaitsma ja vaidlesin kahtleja maailmapildi ?le. Vahel juhtus, et v?itsin teaduse olevat lihtsalt ?he religiooni paljude teiste seas. Ja loomulikult t?rkas minus palju kahtlusi, aeg-ajalt l?i mu veendumus k?ikuma. Praegusel ajal olen ma oma usus kindlam. Olen v?tnud vastu Jumala ?nnistuse ja lasknud tema palel minu peale paista. Jumal on armastus. Jumal on igatsus ja lootus. Jumal on minu varjupaik ja tr??st. Mul on kombeks ?elda, et ma olen usklik, mitte teadja. Kui inimene usub, et ta teab, peab ta k?rvad pead ligi t?mbama. Ma suhtun ellu kui pidevasse ?ppimisse. Sarnaselt enamusega pean ka mina ennast heaks inimeseks. Loomulikult k?lab see jultunult, et mitte ?elda ?lbelt v?i ?leolevalt. Aga ma ei m?tle seda nii. Olen arvukate puudustega inimene, kes on teinud l?putult vigu ja eksimusi. Sellest olen ma ??rmiselt teadlik ja valmis seda esimesena tunnistama. Tahan ?elda seda, et olen alati tegutsenud heade kavatsustega, armastusest ja hoolivusest. Olen alati tahtnud teha ?igesti. Stella ?heksateistk?mnendale s?nnip?evale j?rgnenud n?dal ei erinenud nimetamisv??rselt teistest. Laup?eval l?ksime Ulrikaga rattaga heade s?prade juurde, kes elavad Gunnesbo linnaosas. Kasutasin juhust ja esitasin ettevaatliku k?simuse ??sel toimunu kohta, aga Ulrika kinnitas, et Stellaga on k?ik h?sti, lihtsalt mingi poisiga oli probleem olnud, selline asi, mis ?heksateistaastasi kogu aeg tabab. Mul ei tarvitsenud muretseda. P?hap?eval r??kisin telefonis oma vanematega. Kui Stella tuli jutuks, ?tlesin, et ta on viimasel ajal harva kodus, mispeale ema tuletas mulle meelde, milline ma ise teismelisena olin olnud. Nii lihtne on perspektiivi kaotada. Esmasp?eva ennel?unal oli mul ?ks matus ja p?rastl?unal ristimine. Mul on kummaline t??, kus surm ja elu eeskojas k?tlevad. ?htul l?ks Ulrika joogasse ja Stella lukustas end oma tuppa. Kolmap?eval viisin kogudusehoones l?bi ?he vanema paari kauni laulatuse, nad olid ?ppinud teineteist tundma seoses leinaga oma endiste elukaaslaste ?le. See hetk puudutas otse mu s?dant. Neljap?eval nikastasin kergelt oma jalga. Mu vana k?sipallikaaslane Anders, kes on n??d tulet?rjuja ja nelja poisi isa, astus mulle l?hir?seluses kogemata jala peale. Mul ?nnestus k?igest hoolimata man??ver l?puni viia. Reede hommikul rattaga t??le s?ites olin v?sinud. P?rast l?unat matsin ?he mehe, kes ei j?udnud elada kauem kui nelik?mmend kaks aastat. Otse loomulikult oli tal v?hk. Ma ei harju kunagi ?ra, et minust nooremad inimesed v?ivad surra. Ta t?tar oli kirjutanud h?vastij?tuluuletuse, kuid ei suutnud seda nutu t?ttu ette kanda. Mul oli v?imatu mitte m?elda Stella peale. * Reede ?htul tundsin ennast p?rast pikka n?dalat ebaharilikult tujutuna. Seisin akna ??res ja vaatasin, kuidas augustil?pp horisondi taha vajub. S?gise t?sidus oli jala ukse vahele saanud. Viimane grillisuits kadus looklevate m?rguandeviirgudena ?le majakatuste ja ?uem??blilt korjati padjad. L?puks ometi sain preestrikrae kaelast. T?mbasin k?ega ?le higise kukla. Kui ma ettepoole n?jatusin, l?ksin kogemata vastu perekonnafotole, mis p?randale kukkus. Risti ?le klaasi tekkis m?ra, aga ma panin pildi siiski tagasi. V?hemalt k?mne aasta vanusel fotol on mul tervisest pakatav nahatoon ja mu pilgus on m?ngulisust. Ma m?letan, et me naersime just enne, kui fotograaf nupule vajutas. Ulrika naerab suu lahti ja meie ees seisab Stella, p?sed punased, juuksed punupatsides ja Miki Hiir pluusi peal. J?in veidiks ajaks akna juurde seisma ja fotot vaatama, m?lestused kogunesid tropina kurku. P?rast du?i all k?imist tegin sealiha ja chorizo-vorstiga pajarooga. Ulrika oli ostnud uued k?rvar?ngad, v?ikesed h?besuled, ja me j?ime toidu k?rvale pudeli L?una-Aafrika veini, et siis l?petada ?htu soolapulkade ja ?he „Trivial Pursuit“ partiiga diivanil. „Kas sa tead, kus Stella on?“ k?sisin ma magamistoas lahti riietudes. Ulrika oli juba teki alla pugenud. „Ta pidi Aminaga kokku saama. Pole kindel, kas ta tuleb koju.“ See viimane libises ta suust v?lja nagu mingi t?hiasi, kuigi Ulrika teab t?pselt, kuidas ma suhtun sellesse, et meie t?tar tuleb v?ib-olla ??seks koju. Vaatasin kella, see oli veerand kaksteist. „Ta tuleb siis, kui tuleb,“ ?tles Ulrika. Ma vahtisin teda. M?nikord tundub mulle, et ta ?tleb asju ainult selleks, et mind provotseerida. „Ma saadan talle s?numi,“ vastasin ma. Ja siis kirjutasin Stellale ja k?sisin, kas ta kavatseb kodus ??bida. Loomulikult ei saanud ma mingit vastust. Heitsin raske ohkega voodisse. Ulrika rullis ennast kohe minu poolele ja libistas k?e mu puusale. Vahtisin lakke, kui ta mu kaela suudles. Ma tean, et ei tohiks muretseda. Noorena polnud ma kunagi neurootilist t??pi. Murelikkus hiilis mulle ligi p?rast lapse saamist ja tundub, et see on iga aastaga ainult v?imendunud. ?heksateistaastase t?trega on kaks valikut: kas olla pidevalt n?rvis v?i siis t?rjuda eemale k?ik v?imalikud riskid, millega talle tundub meeldivat ennast ?mbritseda. Asi on puhtas enesealalhoiuinstinktis. Peagi magas Ulrika mu k?sivarrel. Tema soe hinge?hk puutus pehmete lainetena mu p?ske. Aeg-ajalt ta v?patas, need olid kiired t?mblused, aga peagi haaras uni ta j?lle endasse. Ma proovisin t?esti magada, aga mu pea olid vallutanud m?tted. V?simus oli l?litunud ?mber maanilise ajutegevuse seisundiks. M?tlesin k?ikidele unistustele, mis mul on aastate jooksul olnud, paljud neist on muutunud, teised loodan veel t?ide viia. Ja siis m?tlesin ma Stella unistuste peale ja pidin teatud valuga nentima, et ma ei teadnud, mida mu t?tar elult soovib. Ta v?idab kangekaelselt, et ei tea seda isegi. Ei mingeid plaane ega n?gemust. Nii erinev minust. Kui mina l?petasin g?mnaasiumi, oli mul v?ga selge pilt, milliseks mu elu kujuneb. Ma tean, et ei saa Stellat m?jutada. Ta on ?heksateist ja teeb oma valikud ise. Ulrika ?tles kunagi, et armastus on lahti lasta ja v?imaldada armastatutel lennata, aga tihti tundub, et Stella ikka veel istub ja rapsib tiibadega, kuid ?hku ei t?use. Ma olin midagi muud ette kujutanud. V?simusest hoolimata ei suutnud ma uinuda. Rullisin ennast voodiservale ja vaatasin mobiili. Stellalt oli tulnud vastus. N??d teel koju. Kell oli viie p?rast kaks, kui v?ti krabises lukuaugus. Ulrika oli kolinud kaugele oma voodipoolele ja ennast minust eemale p??ranud. Alumisel korrusel tatsas Stella ringi, vesi solises vannitoas, kiired sammud pesuruumi ja j?lle veesolin. See tundus kestvat terve igaviku. L?puks nagisesid tema sammud trepil. Ulrika v?patas. Ma kummardusin ettepoole ja vaatasin teda, aga ta paistis endiselt magavat. Minus valitsesid kahetised tunded. ?hest k?ljest ?rritus, et Stella lasi mul piinelda, teisalt kergendus, et ta l?puks koju tuli. Ma t?usin voodist ?les ja avasin magamistoa ukse just samal hetkel, kui Stella l?ks minust m??da ainult aluspesus, juuksed kaelal nagu m?rg oksakimp. Tema selgroog oli poolpimedas helendav kriips, kui ta oma toa ukse avas. „Stella?“ ?tlesin k?sivalt. Mulle s?nagi vastamata lipsas ta kiiresti uksepraost sisse ja pani ukse lukku. „Head ??d,“ kuulsin ma teiselt poolt ust. „Maga h?sti,“ sosistasin ma. Mu t?druk oli kodus. 3 Laup?eva hommikul ?rkasin hilja. Ulrika istus s??gilaua taga hommikumantlis ja kuulas taskuh??lingut. „Hommik!“ Ta t?mbas k?rvaklapid k?rvast. Kuigi olin maganud kauem kui tavaliselt, tundsin end ikka veel uimasena ja ajasin kohvi ajalehele. „Kus Stella on?“ „T??l,“ vastas Ulrika. „Ta oli juba l?inud, kui ma ?les ?rkasin.“ Proovisin lapiga ajalehte kuivatada. „Ta peaks olema rampv?sinud. Ta oli poole ??ni v?ljas.“ Ulrika vaatas mind naeratades. „Ega sa ise ka eriti reibas v?lja ei n?e.“ Mida ta sellega m?tles? Ta teadis, et ma ei saa magada, kui Stellat kodus pole. Olime kutsutud hilisele l?unale Dino ja Alexandra juurde Trollebergsv?genile. Hiline l?una t?hendas alkohoolseid jooke ja seet?ttu s?itsime linna rattaga. Pallihalli kohal silmasin politseiautot ja viisk?mmend meetrit kaugemal, Polhemi kooli juures ringteel, seisis neid veel kaks. ?hel olid vilkurid sees. Piki R?dmansgatanit tuli kiirel sammul kolm politseinikku. „Ei tea, mis juhtunud on,“ ?tlesin Ulrikale. Panime rattad sise?uele ja trepikojas turgatas mulle p?he, et me ei tohiks minna t?hjade k?tega. „K?ll on hea, et keegi meie peres m?tleb ka,“ ?tles Ulrika ja ?ngitses k?ekotist v?lja karbi tr?hvleid. „Sa oled imeline, kallis,“ sosistasin ja andsin ta p?sele musi. Alexandra avas naeratades ukse. „Poleks vaja olnud,“ ?tles ta, kui ulatasin talle tr?hvlikarbi. Ta l?hnas v?rskelt maikellukese ja sidruni j?rele. „Tere, tere,“ lausus Dino ja ulatas mulle k?e. J?ime veidiks ajaks esikusse, et saada ?hele poole k?ige akuutsemate viisakusv?ljenditega. Pole ammu n?inud. Kuidas l?heb? „Kas Amina pole kodus?“ k?sis Ulrika. Alexandra k?hkles veidi. „Tegelikult pidi tal t?na m?ng olema, aga ta ei tunne ennast eriti h?sti.“ „Ma ei saa aru, mis tal on,“ ?tles Dino. „Ma ei m?leta, et ta oleks kunagi ?htegi k?sipallimat?i vahele j?tnud.“ „K?llap tavaline k?lmetus,“ s?nas Alexandra. Dino tegi v?ikese grimassi. Olin vist ainus, kes seda t?hele pani. „Et ta v?hemalt kooli alguseks terveks saaks,“ ?tles Ulrika. „Jaa, seda ta vahele ei j?ta, olgu tal v?i nelik?mmend kraadi palavikku,“ lausus Alexandra. Ulrika naeris. „Temast saab suurep?rane arst. Ma ei tea kedagi, kes oleks sama hoolas ja p??dlik kui tema.“ Dino ajas ennast puhevile nagu paabulind. Tal oli t?ielik ?igus uhke olla. „Kuidas Stellal siis l?heb?“ k?sis ta. Loomulikult polnud see mingi imelik k?simus. Vastupidi. Aga ma arvan, et venitasime vastamisega natuke liiga kaua. „H?sti l?heb,“ ?tlesin l?puks. Ulrika naeratas n?usolevalt. V?ib-olla polnudki see vastus k?igest hoolimata tegelikkusest nii kaugel. Meie t?tar oli olnud sel suvel heas tujus. Me istusime klaasitud r?dul, nautisime Dino pitaleibu ja minipirukaid ja muidugi m?ista k?sipallianekdoote. Dinol oli ainulaadne v?ime m?letada k?mme aastat tagasi toimunud m?nge. Minu eredaimad m?lestused on aga seotud s?ndmustega v?ljaspool pallihalli. Buss, millest hakkas poolel teel l?bi J??timaa bensiini lekkima, Sk?vdest p?rit treener, kes r??kis soosivalt natsionaalsotsialismist, v?i see kord Leedus, kui lasime uksel lukku minna ja olime sunnitud pool ??d lageda taeva all veetma. Peagi haigutas Alexandra kogu k?sipallijutu peale. „Kas te m?rvast kuulsite?“ See oli efektiivne viis k?neainet vahetada. „M?rvast?“ „Siinsamas Polhemi kooli juures. Nad leidsid sealt t?na hommikul laiba.“ „Politsei,“ ?tles Ulrika. „Sellep?rast siis ...“ Teda katkestas r?duukse kriuksatus. Meie tagant uksepraost vaatas v?lja Amina, silmad l?ikimas ja n?gu v?rvitu nagu leostunud laip. „Kullake, sa n?ed kohutav v?lja,“ lausus Ulrika ilma igasuguse peenetundelisuseta. „Ma tean,“ kraaksatas Amina, kes tundus r?duukse k?lge klammerduvat, et mitte kokku kukkuda. „Mine tagasi voodisse.“ „K?llap on ainult aja k?simus, millal Stella haigeks j??b,“ ?tlesin ma. „Te olite ju eile ?htul koos?“ Amina pilk tardus. See kestis pool, v?ib-olla k?mnendik sekundit, aga Amina pilk tardus ja ma sain kohe aru, mida see t?hendab. „Jah, olime k?ll,“ k?his Amina. „Ma loodan, et ta saab hakkama.“ „Mine n??d voodisse,“ ?tles Ulrika. Amina pani r?duukse kinni ja l?ks l?bi elutoa tagasi oma tuppa. Valetamine on kunst, mida v?hesed t?ielikult valdavad. 4 Ilma meie t?treta poleks me arvatavasti kunagi Alexandra ja Dinoga s?braks saanud. Amina ja Stella olid kuuesed, kui sattusid samasse k?sipallimeeskonda. Enamik meeskonnakaaslasi olid aasta vanemad, aga seda polnud m?rgata. Nii Amina kui ka Stella n?itasid varakult ?les v?idutahet. Nad olid tugevad, visad ja raskesti peatatavad. Erinevalt Stellast oli Aminat ?nnistatud ka tavalisest parema pallitunnetusega. Esimeste trennide ajal istusime Ulrikaga higise v?imlemissaali pinkidel ja vaatasime, kuidas meie v?ike plika ennast jooksuga ?ra v?sitab. Nii vaba ja ?nnelikuna kui k?sipallis olime teda harva n?inud. Dino teenis t?drukuid ?ksi, ta oli v?ga kirglik, andis endast k?ik ja pakkus v?ikestele k?sipallim?ngijatele palju armastust. Oli aga ?ks probleem: tema kehakeel. Sama plahvatuslikult nagu ta ?estide ja n?oilmetega v?ljendas oma r??mu, kui kellelgi t?drukutest v?ljakul h?sti l?ks, n?itas ta ka oma kurbust, kui nii h?sti ei l?inud. Ulrika ja mina reageerisime sellele muidugi ja r??kisime sellest igas trennis. Tegin ettepaneku k?sida ka teiste vanemate k?est ja p??rduda klubi juhatuse poole. Dino meeldis meile treenerina v?ga. V?ib-olla polnud ta lihtsalt teadlik, kuidas tema kehakeelt v?is t?lgendada. „Parem, kui me temaga isiklikult r??gime,“ ?tles Ulrika ja p?rast j?rgmist trenni l?ks ta Dino juurde, kes kuulu j?rgi oli isegi k?rgel tasemel kunagi k?sipalli m?nginud. Ma hoidsin tagaplaanile, kui Dino Ulrikat kuulas. Siis ?tles ta: „Tundub, et sa oled selles hea. Kas sa tahad mu kolleegiks hakata?“ Ulrika oli nii ?llatunud, et kaotas k?nev?ime. Kui ta l?puks s?na suust sai, osutas ta minu poole ja ?tles, et tegelikult tean mina midagi k?sipallist ja et minust saaks Dinole kindlasti suurep?rane kolleeg. „Okei,“ ?tles Dino ja vaatas mulle otsa. „Koht on sinu.“ ?lej??nu on ajalugu, nagu ?eldakse. Me viisime selle meeskonna ?hest edust teiseni, s?itsime l?bi pool Euroopat ja t?ime koju nii palju trofeesid ja medaleid, et need ei mahtunud Stella raamaturiiulisse enam ?ra. Amina ja Stella leidsid palliplatsil teineteist kiiresti. Kavaluse ja nutikusega leidis Amina palli abiga tee Stellani, kes rebis ennast vabaks ega andnud kunagi alla enne, kui pall v?ravasse j?udis. Aga v?itjainstinktil olid ka omad puudused. Stella oli alles kaheksaaastane, kui asi esimest korda k?est l?ks. ?he mat?i ajal F?ladshallenis sai ta suurep?rase s??du Aminalt, j?i v?ravavahiga t?iesti ?ksi, kuid magas ?ige hetke maha. Ta v?ttis s?nagi lausumata palli ja viskas selle t?ie j?uga kolme meetri kaugusel asuvale v?ravavahile otse n?kku. Loomulikult j?rgnes t?ielik kaos. Vastasmeeskonna treener ja vanemad tormasid v?ljakule ning k?lvasid k?simustega ?le nii Stella kui ka minu. Stella ei teinud seda meelega. Ta ei suunanud kunagi oma viha kellegi teise, ainult enda vastu. Vihast maha magatud v?imaluse p?rast oli ta reageerinud impulsiivselt. Ta kahetses ja oli murdumise piiril. „Vabandust, ma ei m?elnud ?ldse.“ Sellest sai korduv repliik. Peaaegu nagu mantra. Dinol oli kombeks mulle ?elda, et Stella on enda suurim vastane. Kui ta saab endast v?itu, v?ib ta j?uda ?ksk?ik kui kaugele. Tal oli lihtsalt nii neetult raske oma tundeid ohjeldada. Muidu oli Stellal lihtne teistele meeldida. Ta oli hooliv, tal oli tugev ?iglustunne, ta oli energiline ja ekstsentriline t?druk. Peagi elasid Amina ja Stella tihedas s?mbioosis ka v?ljaspool k?sipalliplatsi. Nad k?isid samas klassis, ostsid sarnaseid riideid ja neile meeldis sama muusika. Ja Amina m?jus Stellale h?sti. Ta oli sarmikas ja kiire taibuga, hoolitsev ja ambitsioonikas. Kui Stella hakkas libastuma, oli Amina kogu aeg olemas, et olukorda tasakaalustada. Ma tahan, et oleksime Stella probleeme Ulrikaga t?sisemalt v?tnud. Et oleksime varem reageerinud. Mul on h?bi, kui sellele m?tlen, aga suur takistus oli arvatavasti meie uhkus. Nii Ulrika kui ka minu jaoks t?hendas ?hiskonna institutsioonide poole p??rdumine t?ielikku eba?nnestumist. Egoistlik, v?iks m?elda, aga samas v?ga inimlik, ja k?igest hoolimata mitte p?ris vale m?te. Olime esitanud endale k?rge n?udmise olla parimad v?imalikud vanemad oma lapsele, aga polnud oma n?udmist saavutanud. V?ib-olla poleks asi kunagi pidanud nii kaugele minema, kui see n??d l?ks. 5 Kui me Alexandra ja Dino juurest koju v?ntasime, olid politseiautod ikka veel kooli juures. See tundus vastik, liiga l?hedal. Ilmselt oli laiba leidnud m?nguv?ljakult keegi varajane emme, kes oli oma lastega sinna m?ngima l?inud. Paljas m?te ajas mulle judinad peale. Ulrika h?ppas sisses?iduteel rattalt maha ja kiirustas ukse poole. „Kas sa ratast lukku ei panegi?“ h??dsin ma. „Pissih?da,“ pomises ta ja otsis oma k?ekotist v?tmeid. Ma veeretasin ta ratta ?le kivisillutise ja parkisin selle enda oma k?rvale plekk-katuse alla. Avastasin, et olin unustanud grilli ?ra katta ning t?in kuurist kaitsekatte. Kui ma majja tulin, seisis Ulrika trepi peal. „Stella pole ikka veel kodus. Ma helistasin, aga ta ei vasta.“ „Ta teeb kindlasti ?letunde,“ ?tlesin ma. „Sa ju tead, et nad ei tohi mobiile kaasas kanda.“ „Aga t?na on laup?ev. Pood pandi juba mitu tundi tagasi kinni.“ Sellele polnud ma m?elnud. „K?llap l?ks m?ne kolleegiga kuhugi. Me peame temaga t?na ?htul uuesti r??kima. Ta peab ?ppima endast m?rku andma.“ V?tsin Ulrika ?mbert kinni. „Mul tuli nii vastik tunne,“ ?tles ta. „Kui me n?gime k?iki neid politseinikke. M?rv? Siin?“ „Saan aru. Mulle on see ka ebameeldiv.“ Istusime diivanile ja ma otsisin mobiilis ?les viimased uudised ning lugesin talle ette. M?rvatud mees oli kolmek?mnendates meie linna elanik. Politsei oli juhtunu osas v?ga napis?naline, aga ?hes ?htulehes r??kis m?rvapaiga l?heduses elav naine, et kuulis ??sel t?litsemist ja karjeid. „Selliseid asju ei juhtu ?ksk?ik kellega,“ ?tlesin ma, nagu oleksin mina ja mitte Ulrika selle valdkonna ekspert. „Arvatavasti oli tegu alkohoolikute v?i narkomaanidega. V?i kambakuritegevusega.“ Ulrika hingas mu ?la vastas rahulikult. Aga ma ei ?elnud neid s?nu tema rahustamiseks. Ma olin veendunud, et just nii see oli. „Ma m?tlesin teha pasta carbonara’t.“ T?usin p?sti ja andsin talle p?semusi. „Juba? Mul ei l?he praegu alla vist rohkem kui ?ks rukolaleht.“ „Slow food,“ naersin ma. „P?ris toidu tegemine v?tab aega, kallis.“ Kui ribiliha pannil minu hoolikalt v?lja valitud Campaniast p?rit oliivi?lis s?rises, tuli Ulrika kobinal trepist alla. „Stella on oma mobiili maha unustanud.“ „Mida?“ Ta k?ndis rahutult k??gisaare ja akna vahel edasi-tagasi. „See oli tema kirjutuslaual.“ „Oi.“ Cabonara oli sellises kriitilises faasis, et ma ei saanud sellelt pilku t?sta. „Kas ta unustas selle maha?“ „Jah, ma ju ?tlesin. See oli kirjutuslaual!“ Ulrika peaaegu karjus. Muidugi oli ??rmiselt kummaline, et Stella oli oma telefoni maha unustanud, aga polnud p?hjust ?le pingutada. Segasin ?gedalt carbonara’t ja l?litasin pliidi sisse. „Suva sellest pastast praegu,“ ?tles Ulrika ja tiris mind k?est. „Ma olen t?siselt mures. Ma helistasin just Aminale, aga tema ka ei vasta.“ „Ta on ju haige,” ?tlesin ma ja m?istsin samal hetkel, et carbonara l?heb aia taha. Heitsin pannilabida k??gi t??pinna ??rele ja t?mbasin panni pliidiplaadilt. „V?ib-olla j?ttis ta mobiili meelega koju,“ ?tlesin ma ja v?itlesin rinnus pulbitseva tundega. „Sa ju tead, et ?lemus on teda selle p?rast noominud.“ Ulrika raputas pead. „?lemus ei ole teda noominud. Tal oli ?ldine manitsusvestlus mobiili kasutamise teemal. Sa ei arva ju, et Stella j?taks vabatahtlikult telefoni koju?“ Ei, see ei k?lanud muidugi usutavana. „K?llap ta unustas selle maha. Tal oli hommikul kindlasti kiire.“ „Ma helistan ta s?pradele,“ ?tles Ulrika. „See pole tema moodi.“ „?kki ootaksid veidi?“ Ma seletasin midagi selle kohta, et n??disaegne tehnika ja pidev k?ttesaadavus on meid ?ra hellitanud, et peame alati teadma, kus meie t?tar viibib. Tegelikult pole mingit p?hjust ennast ?les ?ssitada. „Ta tuiskab kindlasti varsti uksest sisse.“ Ent samal ajal kasvas mu sees ??nes tunne. Lapsevanemaks olemine t?hendab, et kunagi ei saa l?dvestuda. Kui Ulrika nagisevast trepist ?les l?ks, kasutasin juhust ja hiilisin pesutuppa. Tavaliselt tegeleb pesuga Ulrika, v?ib-olla k?lab see ajast ja arust majapidamist??de jaotusena, aga me pole seda kunagi otsustanud ega l?hemalt arutanud, nii on lihtsalt l?inud. K??k oli minu p?rusmaa ja pesutuba Ulrika oma. Sellest hoolimata l?ksin sinna. See polnud ju lihtsalt juhus? Avasin pesumasina luugi ja t?mbasin niisked riideesemed v?lja. Tumedad teksad, mis pidin k?igepealt ?igetpidi p??rama, et aru saada, et need on Stella omad. Must topp, mis kuulus samuti Stellale, ja siis valge pluus lillelise rinnataskuga. Tema lemmikriideese sellel suvel. Ma hoidsin pluusi ?he k?ega ja otsisin teise k?ega riidepuud. Siis ma seda n?gingi. Stella lemmikpluus. Parem varrukas ja rinnaesine olid kaetud tumedate plekkidega. Ma vaatasin lakke ja lugesin vaikse palve. Samas teadsin, et Jumalal pole sellega v?himatki pistmist. 6 Aastate jooksul olen palju kordi kohanud v??rarusaama, et minu usk Jumalasse kuulub loomulikul viisil kokku teatud laadi determinismiga, nagu mu enda vaba tahe oleks Jumala poolt piiratud. Tegelikult ei v?iks see rohkem vale olla. Ma usun inimest kui Jumala kujutist. Ma usun inimest. M?nikord, kui kohtan inimesi, kes ?tlevad, et nad ei usu Jumalat, k?sin ma, millist jumalat nad ei usu. Siis kirjeldavad nad tihti jumalat, keda mina ka ei usu. Isegi Stellale olen ma pidanud oma usku selgitama. ?kskord tahtis ta teada, kas ma t?esti arvan, et Ulrika ja mina oleme teineteisele loodud. Keegi koolis olevat v?itnud, et piibel keelab abielu lahutada. „Kas t?esti on olemas ainult ?ks inimene, kellega kokku kuulutakse, issi?“ Istusime tema toas voodiserval. Tal oli seljas Bratzi-motiividega pid?aama, nende nukkudega, mis talle teatud ajal meeldisid. „Ei, see oleks p?ris kohutav. Siis peaks terve elu p?hendama selle ?he inimese otsimisele.“ Stella neelatas. Tema kulmud vajusid m?tete raskuse all madalamale. „Nii et emme oleks v?inud olla ?ksk?ik kes?“ „Sugugi mitte. V?ga v?heseid asju saab mustvalgeks jaotada. Me peame otsima halli seast.“ „Hall k?lab nii igavalt.“ „Aga see pole nii. Hall on suurep?rane.“ Stella vaatas mind oma suurte heledate silmadega, puges voodisse ja t?mbas v?rske ?hu j?rele l?hnava teki l?uani. „Head ??d, issi,“ sosistas ta. On hingekosutav leida inimene, kellega kokku kuulud. Minu jaoks pole olemas selgemat t?endit Jumala olemasolu kohta. Aga see ei pea v?listama, et v?ib olla ka teisi inimesi, kellega kokku kuulutakse. Olime Ulrikaga kohtudes noored ja sellest ajast alates pole olnud mingit alternatiivi. Olime m?lemad Lundis uued. Kuna minul oli naiivne, aga suur unistus saada n?itlejaks, olin liitunud Wermlandi tudengiorganisatsiooni n?itetrupiga ja talve hakul kolis Ulrika organisatsiooni ?hikasse. Ta oli selline inimene, keda oli n?ha, ilma et ta v?taks liiga palju ruumi enda alla, kes kiirgab ilma pimestamata. Ajal, mil mina n?gin kurja vaeva, et oma Blekinge murdest ja punnivinnidest lahti saada, loovis Ulrika nagu helendav iseenesestm?istetavus l?bi iga m?eldava tudengikeskkonna. Mina kleepisin linna t?is plakateid s?numiga „Ei E?-le, ei sillale“, sel ajal aga sai Ulrikast Wermlandi prokurist ja ta tegi ?ra k?ik juuraeksamid. Kui me aasta l?pus sattusime samale koridoripeole, kogusin l?puks julgust. Minu ?llatuseks paistis Ulrika mu seltskonda nautivat. Peagi suhtlesime pidevalt. R??kisime tundide kaupa. Meil oli erinev arusaam k?igest alates raamatutest ja muusikast kuni rahvusvahelise poliitikani, aga meile meeldis minna vastuollu ja arutleda, kuni me v?isime pea alati kokku leppida, et me ei saavuta ?ksmeelt ja et see on t?iesti okei. „Mulle ei mahu p?he, et sinust saab preester,“ ?tles ta mulle esimesel ?htul. „Sa v?iksid hakata ps?hholoogiks v?i riigiteadlaseks v?i ...“ „V?i preestriks.“ „Aga miks?“ Ulrika vaatas mind, nagu oleksin omaalgatuslikult palunud, et mul amputeeritaks m?ni terve kehaosa. „Sa oled Sm?landist, jah? Kas see on teil veres?“ „Blekingest,“ naersin ma. „Ja mu vanematel on sellega v?ga v?he pistmist. Peale selle, et nad panid mu kiriku lasteringi, aga see oli vist pigem selleks, et keegi mu j?rele vaataks.“ Ainus kord, kui olen kuulnud oma ema Jumalat palumas, oli siis, kui isa haigeks j?i. Mu pere ei olnud ei usklik ega ateistlik. Neil oli selline olematu suhe religiooniga, mis suuresti meie sekulaarset t?nap?eva iseloomustab. Jumal tuleb meelde alles siis, kui teda vaja on. „Tegelikult olin ma range ateist kuni g?mnaasiumini. Mingil ajal olin Revolutsiooniliste Noorte liige, tsiteerisin Marxi ja tahtsin igasuguse religiooni ?ra kaotada. Aga sellistest dogmadest kasvab v?lja. Aja jooksul hakkasid mind ?ha rohkem huvitama erinevad maailmavaated.“ Mulle meeldis, et Ulrika vaatas mind, nagu oleksin ma m?istatus, mille ta tahab lahendada. „Siis juhtus midagi,“ ?tlesin ma. „G?mnaasiumi viimases klassis.“ „Mis?“ „Olin teel raamatukogust koju, kui kuulsin ?hte naist karjumas. Ta seisis sadamakail ja h?ppas ?les-alla, vehkis k?tega. Ma tormasin kohale.“ Ulrika kummardus ettepoole. V?isin k?ike ikka veel meenutada, nagu oleks see s?ndinud eile. „Tema t?tar oli k?lma vette kukkunud. Kail oli veel kaks last, kes karjusid. Ma ei j?udnud m?eldagi. Lihtsalt h?ppasin vette.“ Ulrika ahmis ?hku, aga ma raputasin pead. Ma ei tahtnud endast mingit kangelaskuvandit maalida. „Midagi seal juhtus. Samal hetkel, kui ma veepinda puudutasin. Sel hetkel ei saanud ma t?pselt aru, mis see oli, aga n??d ma tean. See oli Jumal. Ma tundsin Teda.“ Ulrika noogutas m?tlikult. Ta ei m?istnud mind hukka ega n?ustunud kohe mu jutuga. Ta oli heas m?ttes neutraalne. „Tumedas vees oleks s?ttinud nagu ere lamp. Ma n?gin v?ikest t?drukut ja haarasin temast kinni. Mu keha t?itus j?uga, ma pole ennast kunagi nii tugeva, nii otsusekindlana tundnud, miski ei v?inud peatada mind seda last p??stmast. Ma ei pidanud peaaegu ?ldse pingutama. Miski maav?line t?mbas t?druku ?le kaiserva, pani mind temasse elu sisse puhuma. Ema ja t?druku v?ikesed ?ed seisid k?rval ning karjusid, kui vesi voolas t?druku suust v?lja ja ta tuli meelem?rkusele. Samal ajal lahkus Jumal mu kehast ja ma muutusin j?lle endiseks.“ Ulrika pilgutas mitu korda silmi, suu lahti. „Ta j?i siis ellu?“ „K?ik l?ks h?sti.“ „Fantastiline,“ ?tles ta ja naeratas oma imelist naeratust. „Ja sellest ajast alates sa tead?“ „Ma ei tea midagi,“ ?tlesin otsustavalt. „Aga ma usun.“ 7 Sellel laup?eva ?htul, kui meie elu pidi peagi muutuma, p??rdusin ma Jumala poole. Ma muretsesin plekilise pluusi p?rast pesumasinas ja otsustasin kiiresti sellest Ulrikale mitte k?ssata. Need plekid v?isid olla mis tahes, see ei pruukinud midagi t?hendada ja polnud p?hjust tekitada Ulrikale veelgi rohkem muresid. Selle asemel sulgesin silmad ja palusin Jumalat, et Ta kannaks mu v?ikese t?druku eest hoolt. N?jatusin vastu k??gisaart ja keerutasin k?es merevaigukarva viskiga klaasi, kui Ulrika trepist alla jooksis. „Ma r??kisin Alexandraga,“ ?tles ta hingetuna. „Ta ?ratas Amina ?les. Loomulikult oli ta ?okeeritud, kui kuulis, et Stella pole koju tulnud.“ „Mida ta ?tles?“ „Ta ei paista midagi teadvat.“ Kallasin kogu viski k?rist alla. „Kas helistame tema kolleegidele H&M-ist?“ k?sisin ma. Ulrika pani Stella telefoni laua??re peale. „Ma proovisin juba. Tal on telefonis ainult Benita number ja too ei teadnud, kes t?na t??l oli.“ Ohkasin ja pomisesin midagi. Mure segunes ?rritusega. Kas Stella ise ei saanud aru, mida ta meile p?hjustas? Kui mures me olime? Kui telefon hakkas laual v?risema, viskusime m?lemad Ulrikaga selle poole. Mina olin kiirem ja vajutasin rohelisele nupule. „Jah?“ Mulle vastas madal, veidi valvas meheh??l. „Helistan seoses Vespaga.“ „Vespaga?“ Mu pea k?is ringi. „Sellega, mis on m??gil,“ ?tles mees. „Siin pole mingit Vespat m??gil. Teil peab vale number olema.“ Mees vabandas, aga nentis, et ei helista ?ldse valel numbril. Internetis oli kuulutus, kus oli antud see number ja ?eldud, et m??akse Vespat. Roosat Piaggiot. Kohmasin midagi vea kohta ja l?petasin k?ne. „Kes see oli?“ Ulrika oli innukas. „Ta kavatseb Vespa maha m??a.“ „Mida?“ „Stella on kuulutuse ?les pannud.“ Istusime diivanil. Ulrika saatis laiali mass-s?numi, milles palus, et see, kes Stella kohta midagi teab, ?hendust v?taks. Valasin endale veel viskit ja Ulrika pani Stella iPhone’i meie ette lauale. Istusime seal ja vahtisime telefoni ning iga kord, kui see p?rises, kargasime p?sti. Aeg seisis paigal, kui Ulrika p?idlaga ekraanil allapoole keris. M?ned Stella s?brad andsid endast m?rku, osa v?ljendas muret, kuid enamus vastas lihtsalt, et ei tea midagi. Kui guugeldasin Stella numbrit, leidsin kohe kuulutuse. Ta oli t?epoolest Vespa m??gile pannud. Oma s?nnip?evakingituse. Mis tal teoksil oli? Telekast tuli jutusaade ja ma hoidsin Ulrikal k?est. Meie k?rval diivaniserval kasvas teadmatus tummaks kummituseks. „Kas v?tan ratta ja l?hen teda otsima?“ Ulrika kirtsutas nina. „Kas poleks parem siia j??da?“ Pigistasin ta s?rmi. „See ei tohi kunagi enam juhtuda. Kas ta ei saa aru, kui mures me oleme.“ Ulrika polnud nutust kaugel. „Kas helistame politseisse?“ „Politseisse?“ See tundus liialdusena. Nii halvasti ei v?inud asjad ju ka olla? „Mul on hulk kontakte,“ ?tles Ulrika. „Nad v?ivad v?hemalt silmi lahti hoida.“ „See pole normaalne!“ T?usin p?sti. „Et me peame. Ma saan nii ...“ „T???!“ ?tles Ulrika, s?rm p?sti. „Kuuled?“ „Mida?“ „Heliseb.“ Istusin t?iesti liikumatult ja vaatasin talle otsa. Olime m?lemad murest lausa haiged. Peagi k?las l?bi maja pikk helisignaal. „Kodutelefon?“ ?tles Ulrika ja t?usis p?sti. Keegi ei helista meile kunagi kodutelefonile. 8 Stella polnud planeeritud laps. Soovitud ja teretulnud laps, igatsetud ja armastatud kaua enne seda, kui ta iseseisvalt hingas, seda k?ll. Aga planeeritud ta polnud. Ulrika oli just teinud juristieksami ja pidi alustama kohtupraktikat, kui ta istus ?hel ?htul minu ette, pani oma k?ed minu omadele ja vaatas mulle s?gavalt silma. Tehtud naeratusega teatas ta mulle fantastilise, kuid jalustrabava uudise. Mul oli veel aasta ?pinguid ees ja seej?rel ootas veel ?ks aasta abivaimulikuna. Me pesitsesime ?hetoalises korteris P?hja-F?ladenis, elasime laenatud rahast ja laste saamise eeldused olid kaugel optimaalsetest. Muidugi sain ma aru, et Ulrika kahtles, esimese kiheleva r??mu tagant paistis peagi murelik k?hklus, aga l?ks terve n?dal, enne kui nimetati s?na abort. Ulrika muretses t?ie ?igusega asja praktilise k?lje p?rast. Majandamise, eluaseme, meie koolituse ja karj??ride eest. Me v?isime alati pere loomisega m?ne aasta oodata, kiiret ei olnud. „Armastus aitab k?igest jagu saada,“ ?tlesin ma ja musitasin ta k?htu. Ulrika tegi majanduslikke arvutusi ja mina ostsin imepisikesed sipup?ksid kirjaga My dad rocks. „Sa pole ometi abordi vastu?“ k?sis ta juba esimestel armumisp?evadel viis aastat tagasi, kui olime vaevu lahkunud Wermlandi organisatsiooni koridorist. „Sul on v?ga kummaline arusaam sellest, mida t?hendab olla kristlane,“ vastasin ma. N??d tean, et ta ei teinud nalja. Minu usk Jumalasse t?itis ta k?hkluste ja hirmuga. See oli ?htlasi suurim oht meie vasts?ndinud v?ga haprale suhtele. „Ma ei unistanud kunagi preestrist,“ ?tles ta vahel. Sugugi mitte selleks, et mind haavata. See oli lihtsalt irooniline kommentaar Issanda m?istatuslike teede kohta. „Ole rahulik,“ oli mul kombeks ?elda. „Mina ka ei unistanud advokaadist.“ Ma ei kaalunud kordagi t?siselt last mitte alles j?tta. Samamoodi j?in ma kahtlevaks vestlustes Ulrikaga, avatuna k?igile v?imalustele. Siiski ei l?inud kaua, kuni olime oma otsuses ?ksmeelel. Enne s?nnitust k?isime kursusel ja harjutasime koos hingamist. Ulrikal oli hommikuti s?da paha ja ma masseerisin tema paistes jalgu. Kui t?htajani oli n?dal aega, ?ratas Ulrika mind kell neli hommikul. Ta seisis voodi jalutsis, tekk ?mber seotud. „Adam, Adam. Veed tulid ?ra!“ S?itsime taksoga haiglasse ning kui Ulrika lamas minu ees voodis ja v??nles valude k?es ning ?mmaemand t?mbas k?tte pikad kummikindad, sain l?puks aru, mis tulemas oli, mis k?ik m?ngus oli ja mis k?ik valesti v?is minna. Tundus, nagu oleksin kogu hirmu ja n?rvilisuse enda sisse peidupaika kogunud ja n??d p??ses k?ik ?hekorraga valla. „Te peate midagi tegema!“ „Isa v?ib maha istuda,“ ?tles ?de ja osutas Ulrika k?rval olevale toolile. J?udsin just toolile maanduda, kui kargasin j?lle p?sti. „N??d v?tame rahulikult,“ lausus ?mmaemand. Ulrika ahmis ?hku ja vandus. Niipea kui uus valuhoog saabus, t?mbas ta ennast pingule, karjus ja rabeles k?tega enda ?mber. Haarasin tema k?est ja sosistasin l?bi hammaste visasid palveid. Personal k?neles meiega endiselt rahulikult. Muretsemiseks polnud mingit p?hjust. Samas paljastasid nende silmad, et miski oli muutunud. Nende liigutused muutusid kiiremaks, ?mmaemanda juhtn??rid karmimaks ja peagi tundus, et ?hur?hk ruumis t?usis. Kohale kutsuti soome aktsendiga rootsi keelt k?nelev arst ja kuulsin nimetatavat akuutset keisril?iget. „Mis toimub?“ k?sisin ?ha uuesti ja uuesti. Nad ei kuulnud mind enam. ?mmaemand kummardus Ulrika kohale ning tema h??l oli asjalik ja j?releandmatu. „Laps on ?lgadest kinni j??nud. Kui j?rgmised tuhud tulevad, punnitad kogu j?ust. Laps peab kohe v?lja saama.“ Hoidsin Ulrikal k?est. Kogu ta keha v?rises. „Sa saad hakkama, kallis.“ Ta kangestus ja pingutas. Ruumis j?i vaikseks ja ma peaaegu tundsin valulainet, mis l?bis ta keha, kui ta surus, puusad ?hus. „Aita mind n??d, armas Jumal!“ ?mmaemand t?mbas ja tiris ja Ulrika m?irgas pikkade vaevarikaste t?ugete ajal. Hoidsin teda k?vasti ja vandusin Jumalale, et ma ei anna talle iial andeks, kui see asi siin h?sti ei l?pe. Vaikus langes me ?le nagu tekk. Sel silmapilgul oleks v?inud kuulda Jumalat s?rmi nipsutamas. Elu pikim sekund. K?ik, mis midagi t?hendas ja millel oli kaalu. Mu peas polnud ?htki m?tet, kuid teadsin siiski, et k?ik otsustati sellel hetkel seal. Vaikuses. Kui ma ettepoole vaatasin, n?gin ma seda. Sinist verist klompi k?ter?tikul. Alguses ei saanud ma aru, mis see on. Hetk hiljem t?itus ruum k?ige ilusama lapsekisaga, mida olen kunagi kuulnud. 9 Stella n?gu libises minust m??da, kui Ulrika j?rel k??ki tormasin. Kuigi meie t?druk oli n??d ?heksateist, n?gin ma vaimusilmas alati lapsen?gu. Uudishimulikke silmi, tedret?hne ja patsikummidega kinnitatud palmikuid. Ulrika haaras telefonitoru, mis rippus seinal nagu mingi j??nuk. Kogu k?ne v?ltel ei p??ranud ma temalt kordagi pilku. „See oli Michael Blomberg,“ ?tles ta p?rast toru ?rapanemist. „Kes? Advokaat?“ „Ta on nimetatud Stellat esindama. Stella on politseis.“ Mu esimene m?te oli, et Stella oli langenud kuriteo ohvriks. Loodetavasti mitte midagi t?sist. Isegi see oli okei, kui teda oleks r??vitud v?i v??rkoheldud. K?ik peale v?gistamise. Olen r??kinud sellest teiste isadega ja j?udnud t?demuseni, et ma pole sugugi ?ksi selle tugeva tundega oma t?tre v?gistamise suhtes. Arvatavasti v?ib seda seletada sellega, et me, mehed, ei suuda ette kujutada hullemat teise inimese vastast kuritegu, samal ajal ei suuda me p?ris l?puni ette kujutada, kuidas on elada pideva riskiga sellise solvangu ohvriks langeda. „Me peame kohe sinna s?itma,“ ?tles Ulrika. „Mis on juhtunud?“ M?tlesin kummalisele k?nele ja kuulutusele internetis. „Kas asi on Vespas?“ Ulrika vaatas mind, nagu poleks ma p?ris normaalne. „Sitta sellest Vespast!“ Teel eeskotta toetus ta mu ?lale. „Mida Blomberg ?tles?“ k?sisin ma, kuid ei saanud mingit vastust. K?ik inimesed reageerivad ?okiseisundis erinevalt ja keegi ei oska eelnevalt aimatagi, kuidas ta raskes olukorras m?tleb ja k?itub. Olen l?binud riskik?sitluskoolituse, tean k?ike erinevatest reaktsioonifaasidest ja olen t??tanud lugematu hulga inimestega, kes on olnud kriisis ja trauma m?ju all. ?helgi neist asjadest polnud praegu mingit t?hendust. Ulrika v?ttis nagist mantli ja oli juba teel ukse poole, kui p??ras j?rsult ringi. „Ma teen veel ?he asja ?ra,“ ?tles ta ja l?ks tagasi majja. Ruttasin talle l?bi k??gi j?rele. Trepi ees p??ras ta ringi ja ajas mu sirgete k?tega eemale. „Oota siin. Ma tulen kohe!“ J?in h?mmeldunult l?vele seisma ja loendasin sekundeid. Peagi tuli Ulrika j?lle trepist alla ja tr?gis minust m??da. „Mida sa tegid?“ L?ksin talle eeskotta j?rele ja j?tkasin oma k?simusi selle kohta, mis on juhtunud ja mida Blomberg ?tles. N?gin j?lle Stella n?gu enda ees. Hambutut naeru, v?ikeseid lohke tema pehmetes p?skedes. Ja m?tlesin k?igele, mida olen talle soovinud ja mis pole t?ide l?inud. 10 Inimesed olid meid beebiaja eest hoiatanud. Et kumbki meist ei saa magada, laps karjub, s??b ja kakab, meie suguelu on rikutud, me l?heme t?lli ja vihkame teineteist. Paljude meelest olime liiga noored. Osa paistis arvavat, et me rikkusime oma elu ?ra. M?nikord tundus mulle, et on t?ielik ime, et inimesed j?tkuvalt lapsi saavad. Stella oli n?idisbeebi. Ei l?inud kaua, kui ta magas juba terve ??, ta v?is magada kus tahes ja kui ta ?rkas, oli ta vaikne ja rahulik, kogu aeg rahulolev, mis muidugi paljudele silma torkas. Oodake ainult, ?tlesid nad. Teie aeg tuleb. S?brad ja kolleegid, tuttavad ja sugulased, k?ik avaldasid oma arvamust. Tunda teise inimese s?damel??ke oma rinna vastas p?ksumas on sama, mis tunda Jumalat. Stella lamas minu peal ja mu s?rmeotsad ei saanud k?llalt tema siidpehmest nahast. Tema keha vormus nagu sulaklaas mu ettevaatlike k?te all. Me hingasime otse teineteisesse. Nii lihtne on arvata, et parim on alles ees. Ma kahtlustan, et see on s?gavalt inimlik puudus. Isegi Jumal ?petab meile igatsust. Miks ei m?elda kunagi sellele, kui kiiresti aeg kulub? Stella esimene s?na oli „abba“. Ta kasutas seda nii minu kui ka Ulrika kohta. Praegusel ajal seostab enamik rootslasi seda sissetehtud heeringa v?i popmuusikaga, aga Jeesuse keeles, aramea keeles, t?hendab see isa. Olin neli kaunist s?giskuud Stellaga isapuhkusel ja n?gin, kuidas tema isiksus iga p?evaga ?he rohkem v?lja kujunes. Kogudusemaja avatud lasteringides oli teistel vanematel kombeks ?elda, et Stella oli enneolematu issi t?druk. Arvan, et ma ei m?istnud selle v?ljendi t?hendust enne, kui oli liiga hilja. Teatud m??ral on kogu mu elu olnud ?ks tagantj?rele tarkus. Mul pole ?nnestunud kinni p??da ?htegi hetke. Hetk on mind alati p?lanud. Ma olen m??ratud igatsema. 11 Me seisime eeskojas. Minu k?si ukselingil. Ulrika v?rises ?le kogu keha. Miks Michael Blomberg helistas? Mida Stella politseis teeb? „R??gi mulle,“ palusin ma. „Ma tean ainult seda, mida Michael ?tles.“ Michael Blomberg. Ma polnud ta nime mitu aastat kuulnud. Blomberg oli tuntud mitte ainult juuraringkondades. Ta oli teinud karj??ri riigi ?he juhtiva kaitseadvokaadina ja esindanud s??distatavaid hulgalistes t?helepanu p?lvinud kohtuasjades. Teda v?is n?ha ?htulehtedes ja ta oli esinenud televisioonis eksperdina. Tema oli ka see, kes kunagi v?ttis Ulrika oma tiiva alla, rajades talle teed eduka kaitseadvokaadina. Ta polnud mulle kunagi meeldinud. Tahumatu ja ?leolev. Ulrika hingeldas. Ta silmad ekslesid nagu lendu hirmutatud linnud. Ta proovis ennast minust m??da, uksest v?lja suruda, aga ma p??dsin ta kinni, hoidsin teda oma k?te vahel. „Politsei on Stella vahi alla v?tnud.“ Kuulsin, mida ta ?tles, s?nad j?udsid kohale, aga neist oli v?imatu aru saada. „See peab olema viga.“ Ulrika raputas pead. J?rgmisel hetkel vajus ta mu rinnale kokku ja tema mobiil kukkus p?randale. „Teda kahtlustatakse m?rvas.“ Ma kangestusin. Esimese asjana m?tlesin ma Stella plekilisele pluusile. Kui tee poole kiirustasime, kutsus Ulrika takso. Pr?gimaja juures lasi ta mul k?est lahti. „Oota veidi,“ ?tles ta, pugedes t?nnide ja konteinerite vahele. Ma j?in k?nniteele ja kuulsin, kuidas Ulrika k?his ja oksendas. Peagi ilmus meie takso. „Kuidas sa ennast tunned?“ sosistasin, kui tagaistmel turvav??d peale t?mbasime. „Sitasti,“ ?tles Ulrika ja k?his pihku. Siis kl?bistas ta m?lema p?idlaga oma mobiilil, mina aga kerisin akna alla ja loputasin n?gu v?rske ?huga. „Kas te v?iksite veidi kiiremini s?ita?“ ?tles Ulrika taksojuhile, kes pomises midagi, enne kui gaasi vajutas. M?tlesin Iiobile. Kas see siin oli minu proovilepanek? Ulrika selgitas, et Michael Blomberg ootab politseijaoskonnas. „Miks just tema?“ k?sisin ma. „Kas pole mitte veider kokkusattumus?“ „Ta on erakordselt osav advokaat.“ „Seda k?ll, aga kui suur t?en?osus v?iks olla?“ „M?nikord asjad lihtsalt juhtuvad, kallis. K?ike ei saa juhtida.“ Ma ei tahtnud ?elda, et mulle ei meeldi Blomberg. Ma ei armasta teistest inimestest niimoodi halvasti r??kida. Kui keegi ei meeldi mulle nii ebaselgetel p?hjustel, ?tleb kogemus, et enamasti on p?hjus inimeses endas. J?tsin taksojuhile jootraha ja pidin siis jooksma kerge s?rgiga politseijaoskonna treppidest ?les, kus Ulrika juba ust lahti tegi. Blomberg tuli meile fuajeesse vastu. Ma olin unustanud, kui suur ta on. Ta tuli nagu karu vantsides meie poole, kuueh?lmad ?mber k?hu lehvimas. P?evitunud, seljas sinine triiks?rk ja kallis ?likond, tahapoole kammitud juuksed, mis kuklas lokki hoidsid. „Ulrika,“ ?tles ta, kuid astus siiski otse minu juurde ja andis mulle k?tt, enne kui mu naist kallistas. „Mis toimub, Michael?“ „Ole rahulik,“ ?tles ta. „L?petasime just ?lekuulamise ja see ?udusunen?gu saab peagi l?bi. Politsei on teinud v?ga t?taka otsuse.“ Ulrika ohkas raskelt. „?ks noor naine on Stella peale kaevanud,“ j?tkas Blomberg. „Kaevanud?“ „Olete ehk kuulnud, et Pilegatanil leiti m?nguv?ljakult laip?“ „Kas Stella on seal olnud? Pilegatanil?“ k?sisin ma. „See peab olema eksitus.“ „Seda see just ongi. Aga see t?druk elab samas majas, kus m?rvatugi, ja v?idab, et n?gi Stellat m?nguv?ljakul eile ?htul. Ta usub, et on teda H&M-is n?inud. See paistab olevat uurijate ainus niidiots.“ „See ei k?la m?istlikult. Kas t?esti v?ib kellegi nii ebakindlatel alustel vahi alla v?tta?“ M?tlesin l?inud ?htule ja proovisin detaile meenutada. Kuidas ma lebasin unetult ja ootasin Stellat ning kuidas ta l?puks tuli ja du?i all k?is, enne kui oma tuppa hiilis. „Kas ta on vahi alla v?etud?“ k?sis Ulrika. „Mis vahet sel on?“ k?sisin mina. „Politseil on ?igus inimene kinni v?tta, aga vabaduse v?tmise j?tkamiseks peab s??distaja tegema otsuse vahistamise kohta,“ ?tles Blomberg. „?lekuulaja teeb veel valveprokur?rile kokkuv?tte ja siis lastakse Stella vabaks. Ma kinnitan teile. See k?ik on ?ks suur eksitus.“ Ta tundus endas liiga kindel olevat, t?pselt, nagu ma teda m?letasin, ja see valmistas mulle muret. Kui inimesel puudub kahtlus, puudub tal kindlasti ka hoolikus ja p?hendumus. „Aga miks neil oli tema kinniv?tmisega nii kiire?“ k?sisin ma. „Kui neil pole enamat, millele toetuda?“ „See juhtum on kuum kartul,“ ohkas Blomberg. „Politsei tahab kiiresti tegutseda. Nimelt pole ohver ?ksk?ik kes.“ Ta p??rdus Ulrika poole ja madaldas veidi h??lt. „See on Christopher Olsen. Margaretha poeg.“ Ulrika ahmis ?hku. „Mar... Margaretha poeg?“ „Kes on Margaretha?“ tahtsin teada. Ulrika isegi ei vaadanud mu poole. „Surnud mehe nimi on Christopher Olsen,“ ?tles Blomberg. „Tema ema Margaretha Olsen on kriminaal?iguse professor.“ Professor? Ma kehitasin ?lgu. „Kuidas see asja muudab?“ „Margaretha on juuravaldkonna ikoon,“ vastas Blomberg. „Ka tema poeg oli teinud nime mitmes ringkonnas. Edukas ?rimees, kinnisvaraomanik ja juhtimisproff.“ „Mis vahet sel on?“ ?tlesin kasvava ?rritusega. Samal ajal tulid mulle meelde minu enda s?nad. Selliseid asju juhtub ainult alkohoolikute ja narkomaanidega. See oli muidugi eelarvamuslik v?ide, kuid tugines ka empirismile ja statistikale. M?nikord tuleb erandite ees silm kinni pigistada, et mitte hukkuda. „See ei tohiks mingit rolli m?ngida,“ ?tles Blomberg. Ridade vahelt oli selgelt n?ha, et seda see siiski tegi ja et ka tema polnud kindel, kas selles on midagi v??ra. „Margaretha Olseni poeg,“ ?tles Ulrika. „Kui vana ta on ... oli?“ „Kolmk?mmend kaks vist. V?i kolmk?mmend kolm. Surmav v?givald torkeriistaga. Politsei ei taha detaile avaldada. ?lekuulamisel huvitas neid peamiselt Stella liikumistest eile ?htul ja t?na ??sel.“ „Millal see mees m?rvati?“ k?sis Ulrika. „Pole kindlalt teada, aga tunnistaja kuulis t?litsemist ja karjeid kohe p?rast kella ?hte. Kas te olite ?leval, kui Stella koju tuli?“ Ulrika p??rdus minu poole ja ma noogutasin. Mina, kes ma olin voodis v?hernud ega olnud saanud und. SMS, mille olin saatnud ja millele ma vastust ei saanud. Mu mure polnud k?igest hoolimata olnud p?hjendamatu. M?tlesin sellele, kuidas Stella tuli koju ning kolistas vannitoas ja pesutoas. Mis kell siis oli? „Peab olema keegi, kes v?ib talle alibi anda,“ ?tlesin ma. Ulrika ja Blomberg vaatasid m?lemad mulle otsa. 12 Blomberg pakkus, et viib meid oma linnamaasturiga koju. Hilissuvine ?htu pakkus l?hikese varruka ilma ja piki Lundi t?navaid uitasid inimesed, nagu midagi poleks juhtunud. Koerajalutajad ja pidulised, inimesed teel v?lja v?i koju v?i ?ldse mitte kuhugi, ??t??lised ja unetud. Argip?ev keeldus pidurdamast selle ees, et meie eksistents paigal seisis. Kui me majani j?udsime, k?sis Blomberg, kas ta saab veel midagi teha. Tema jaoks polnud mingi probleem veel veidikeseks meiega j??da. „Pole vaja,“ kinnitasin ma. Ulrika j?i m?neks ajaks sisses?iduteele ja ajas temaga juttu, samas kui mina vannituppa kiirustasin. Kogu mu keha tundus soe ja suu saepurukuiv. J?in otse kraanist ja kastsin otsmikku veega. Kui ma k??ki l?ksin, oli kell ammu ?le kesk?? ja Ulrika istus, pea k?te vahel. Kellaajast ja minu vastuv?idetest hoolimata helistas ta peagi l?bi oma kontaktid politseis, m?nele ajakirjanikule ja juristile, k?igile, kes v?isid midagi teada v?i aidata. Mina istusin tema vastas ja kammisin internetti, et leida infot Pilegatanil toimunu, Christopher Olseni ja tema professorist ema kohta. Vaatasin korduvalt kella. Minutid venisid. Kui m??dunud oli terve tund, ei suutnud ma enam paigal istuda. „Miks me mingit teadet ei saa? Kui kaua see v?ib v?tta?“ „Ma helistan Michaelile,“ ?tles Ulrika ja t?usis p?sti. Trepp k?gises ja ma kuulsin, et ta pani oma t??toa ukse kinni. Peamurdmine ajas mu aju l?hisesse, ?revuseputukad ronisid naha all. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/mattias-edvardsson/taiesti-tavaline-perekond/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.