Sinu salap?rane teadvus

Sinu salap?rane teadvus Коллектив авторов New Scientist Kui kaugele on teadlased j?udnud inimaju k?ige suuremate saladuste avastamisel? Inimkond teab v?ga palju maailmast enda ?mber, kuid see, mis toimub meie peas, on j??nud siiani suuremas osas m?istatuseks. Mis toimub seal kummalises maailmas – inimmeeles –, mis teeb meid nii iseloomulikult inimlikuks? Teadvus ?hendab aistingud, ettekujutused, tajud, m?tted ja m?lestused ning vormib nendest ainulaadse sulami, mis moodustab meie isiksuse. T?nu sellele oleme teadlikud maailmast enda ?mber ja iseendast. Kuidas on v?imalik, et see k?ik tekib justkui juhuslikult umbes kilogrammist ajurakkudest – see on ?ks maailma suurimaid lahendamata m?istatusi. „Sinu teadvuse saladustes“ viivad maailma juhtivad aju-uurijad ja New Scientisti meeskond lugeja p?nevale r?nnakule l?bi inimmeele, p??des j?uda selgusele, mis see teadvus siis ikkagi p?riselt on ning mida me v?ime selle kohta ?ppida siis, kui asjad viltu l?hevad. Arutletakse selle ?le, kas inimene suudab kunagi ehitada teadlikke masinaid, mida saame loomade teadvust uurides teada inimeste kohta, ja uuritakse vaba tahet. Originaali tiitel: New Scientist „Your Concious Mind: Unravelling the greatest mystery sof the human brain“ John Murray Learning, 2017 John Murray Learning ja Nicholas Brealey Publishing kuuluvad Hachette UK koosseisu Copyright © New Scientist, 2017 K?ik New Scientisti ?igused selle raamatu autorina on kaitstud vastavalt Copyright, Designs and Patents Actile (1988). Andmebaasi?igused Hodder & Stoughton Kaaneillustratsioon Saul Gravy/Getty Images Eestikeelne t?lge © Krista Kallis ja AS T?nap?ev, 2019 Toimetanud Anu Rooseniit Kujundanud Virge Ilves ISBN 978-9949-85-455-4 ISBN 978-9949-85-547-6 (epub) Tr?kitud AS Pakett tr?kikojas www.tnp.ee Mis on New Scientist? K?esolev raamat „Sinu salap?rane teadvus” kuulub originaalis sarja „New Scientist: loe ja saa eksperdiks”. Sarja raamatud heidavad valgust teemadele, mille kohta sooviksime k?ik rohkem teada, teemadele, mis haaravad uurivat m?istust ja esitavad sellele v?ljakutseid, pannes meid seel?bi s?gavamalt m?testama meid ?mbritsevat maailma. „Saa eksperdiks“ raamatud on ?ldtunnustatud ja k?ttesaadavad l?htepunktid uudishimulikele lugejatele, kes tahavad teada, kuidas ja miks asjad toimivad. Sarja panustajad Toimetaja: Caroline Williams on ?hendkuningriigi ajakirjanik ja toimetaja. Ta on ajakirja New Scientisti konsultant ja raamatu „Override: My quest to go beyond brain training and take control of my mind” (Scribe, 2017) autor. Sarja toimetaja: Alison George on Instant Experti sarja toimetaja teadusajakirjas New Scientist. Selles raamatus leiduvad artiklid p?hinevad 2016. aastal toimunud teadvusele p?hendatud meistriklassil ning ajakirjas New Scientist eelnevalt avaldatud artiklitel. Autoriteks on terve rida oma ala asjatundjaid. Marc Bekoff on Boulderis asuva Colorado ?likooli ?koloogia ja evolutsioonibioloogia emeriitprofessor; tema uurimist?? keskendub loomade k?itumisele ja tunnetusele. Ta kirjutas osa 10. peat?kist, kus v?idab, et loomadel on teadvus ja neid tuleks ka vastavalt sellele kohelda. Patrick Haggard on kognitiivse neuroteaduse professor University College Londonis. Tema uurimist?? keskendub tahtelise tegevuse subjektiivsele kogemisele ning sellele, kuidas aju keha tajub. Ta kirjutas 4. peat?kis vabast tahtest. Nicholas Humphrey on ?hendkuningriigis asuva Cambridge’i ?likooli teoreetiline ps?hholoog, kes uurib intelligentsuse ja teadvuse evolutsiooni. Ta on raamatu „Soul Dust: The Magic of Consciousness” autor ning 3. peat?ki teema „Teadvuse leiutamine” kaasautor. J. Kevin O’Regan on endine Laboratoire de Psychologie de la Perception direktor Pariisi Descartes’i ?likoolis ning on tulnud v?lja uue viisiga teadvuse m?istmiseks. Ta on raamatu „Why Red Doesn’t Sound Like a Bell: Understanding the feel of consciousness” (OUP, 2011) autor. Tema kirjutas 6. peat?ki osa „Kas saame „tunde” masinatesse ehitada?”. Liz Paul on vanemteadur Bristoli ?likoolis, kus ta uurib terve rea loomaliikide emotsionaalseid ja kognitiivseid v?imeid. Tema kirjutas 10. peat?kis loomade teadvusest. Anil Seth on ?hendkuningriigis asuva Sussexi ?likooli Sackler Centre for Consciousness Science kaasdirektor, kes uurib aju t?htsust teadvuse juures. Ta on peatselt ilmuva raamatu „The Presence Chamber” (Faber & Faber, 2019) autor. Tema uurimist?? keskendub teadvuse bioloogilise aluse m?istmisele, millest ta kirjutab 2. peat?kis. Max Tegmark on f??sikaprofessor Massachusettsi tehnoloogiainstituudis ning on spetsialiseerunud t?ppis-kosmoloogiale. Oma raamatus „Our Mathematical Universe” uurib ta teadvust f??sika seisukohalt; tema kirjutas k?esolevas raamatus 3. peat?ki „Kas teadvus on mateeria olek?”. Adam Zemanon haiglas praktiseeriv arst, kes uurib Exeteri ?likooli meditsiiniteaduskonnas kognitiivset ja k?itumuslikku neuroloogiat, kaasa arvatud neuroloogilisi uneh?ireid. Ta on raamatu „Consciousness: A user’s guide” autor ja ta kirjutab 5. peat?kis teadvuses esinevatest h?iretest. T?name ka j?rgnevaid ajakirjanikke ja toimetajaid: Anil Ananthaswamy, Celeste Biever, Michael Brooks, Linda Geddes, Hal Hodson, Valerie Jamieson, Dan Jones, Kirstin Kidd, Graham Lawton, Tiffany O’Callaghan, Sean O’Neill, David Robson, Laura Spinney, Kayt Sukel, Helen Thomson, Prue Waller. Sissejuhatus K?igist inimeksistentsi puudutavatest saladustest peavad suurimad olema j?rgmised: Mis on teadvus? On see reaalselt olemas v?i on tegu pelgalt illusiooniga? Ja m?lemal puhul, kuidas see ikkagi toimib? Inimesed on m?tisklenud selliste k?simuste ?le juba kaua enne seda, kui teadsime, et aju on koht, kus leiab aset m?tlemine. Alles 5. saj eKr, kui Hippokrates pani t?hele, et ajukahjustustega inimestel kaovad teatud teadvuse ilmingud, oli v?imalik aru saada, et see on kuidagi ajuga seotud. Ent k?simused sellega ei lakanud. Kuidas saab selline pehme ja m?rg, tofu-taoline aju aines anda meile sellise kogemuste rikkuse? Kuidas me saame ?elda, kas minu kogemus on ?ldse kuidagi sinu kogemuse sarnane? V?i siis, kas t?esti kumbki meist ?le?ldse teadvust kogeb? Mis juhtub alateadvuses ja kuidas see m?jutab meie arusaamu vabast tahtest? Veel pole meil k?iki vastuseid ning need k?simused pakuvad teadlastele ja filosoofidele peamurdmist veel m?neks sajandiks. Ent olemas on siiski nii m?nigi p?nev idee – paljud neist veidramad kui ulme. Selleks, et navigeerida l?bi filosoofia ja neuroteaduse s?gavaist vetest, oleme toonud kokku teadvuse uuringute suurimate kor?feede ideed ja kombineerinud need ajakirja New Scientist kaasautorite oskustega. Tunnistame, et j?rgnevad lehek?ljed ei sisalda k?iki vastuseid meie teadvuse saladustele, ent kindlasti t?statavad need m?ningaid p?nevaid uusi k?simusi. V?ib-olla panevad teid isegi ?mber m?testama k?ike, mida enda arvates tegelikkusest teadsite. Caroline Williams, toimetaja I Sissejuhatus teadvuse raskesse probleemi Maailmas on palju t?siseid probleeme, kuid ainult ?ks neist on teeninud endale nime „see t?sine probleem”. Ja see on teadvuse probleem – kuidas umbes kilogrammi jagu n?rvirakke manab esile katkematu tunnetuste, m?lestuste ja emotsioonide kaleidoskoobi, mis t?idab iga meie ?rkveloleku hetke. Teadvuse m?istatus K?sige endalt: kas tunnete end teadvusel olevat? Juba fakt, et olete suuteline sellist k?simust kaaluma, eeldab, et vastus on arvatavasti jaatav. Meie endi teadvus n?ib olevat selline ilmne tunnusjoon meie elus, et enamusel puhkudel me isegi ei vaevu sellest m?tlema. N??d vaadake endale l?himale inimesele silma. Kas ka tema on teadvusel? Sel korral on palju raskem selles kindel olla. Pole t?htsust, kas vahite pingsalt oma armastatu v?i t?iesti v??ra silmisse, sajaprotsendilise t?en?osusega pole v?imalik teada, kas ka nemad on teadvusel. Ja isegi kui on, on v?imatu teada, kas nende kogemus teadvusel olekust on teie omaga sarnane. Kui esitada samalaadseid k?simusi loomade ja isegi masinate kohta, hakkavad asjad veelgi keerulisemaks minema. Need p?hilised teadvuse m?istmise tunnusjooned on pannud filosoofe sajandeid pead kratsima. Juba 17. sajandil juhatas Ren? Descartes sisse kaasaegse vaidluse probleemi ?le, kui kuulutas, et keha ja teadvusel m?istus on tehtud v?ga erinevast materjalist. Descartes’i arvates on keha ja aju tehtud ainest, samamoodi nagu sellised f??silised objektid nagu lauad ja toolid ning kivimid ja taimed. Ent m?istus meie m?tete, uskumuste, vaimse elu ja m?lestustega, on mitte-materiaalne – midagi, mida pole v?imalik ei n?ha ega puudutada ega ka otse uurida. Tema tollane t?helepanek on sestsaati andnud tooni suurele osale vaidlusest. Raske probleem 1995. aastal uuendas David Chalmers New Yorgi ?likoolist Descartes’i vaatenurka, nimetades seda „raskeks probleemiks”. Chalmers v?itis, et arusaam sellest, kuidas aju toimib, ei ?tle midagi teadvuse kohta, sest ehkki aju eksisteerib f??siliselt, pole teadvusel oleva m?istuse sisu v?imalik j?lgida ega m??ta. Chalmersi arvates on ajust arusaamine „kerge probleem”. N?iteks saame ?elda, et aju koosneb umbes kilogrammist omavahel v?ga h?sti ?hendatud n?rvirakkudest, millest m?ned on spetsialiseerunud teatud funktsioonidele. V?ime samuti ?elda, et n?rvirakkude vaheline kommunikatsioonivahend on nii elektriline kui ka keemiline. Ent ehkki me oleme v?imelised n?iteks selgitama, kuidas silmad teavitavad aju v?rviga seonduvatest valguse lainepikkustest, ei ?tle see meile midagi selle kohta, mis tunne on meil punast v?rvi n?ha. Sellest vaatevinklist ei aita meid isegi aju toimimise iga detaili m?istmine teadvusele l?hemale, sest ei ?tle midagi selle kohta, mis tunne on meil punast v?rvi „n?ha”. V?i nagu s?nastas selle samuti New Yorgi ?likoolis t??tanud Thomas Nagel 1970. aastatel: v?ite teada iga detaili nahkhiire aju f??silisest toimimisest, aga te ei tea ikkagi, mis tunne on olla nahkhiir (vt kasti: Kvaalid ). Teine n?ide. T?stke see raamat endale silme ette. Just praegu kogete eeldatavasti teadlikult paberi (v?i ekraani), s?nade ja piltide n?gemist. Viis, kuidas te paberit n?ete, on teile ainuomane ja mitte kellelgi teisel pole v?imalik t?pselt teada, mismoodi see teile m?jub. Niimoodi defineeritaksegi teadvust: see on teie enda privaatne, isiklik ja ??rmiselt subjektiivne kogemus ja pole viisi, kuidas kellelegi teisele selgitada, mismoodi see teile m?jub. Kvaalid Filosoofilises terminoloogias nimetatakse meie kogemisviisi ? „mis tunne on” – kvaaliks. Need on kogemuse subjektiivsed isiklikud omadused: vee jahedus, punase punasus, ?nnetunne. Raske probleemi eestk?nelejad v?idavad, et mitte mingisugune aju f?sioloogia m?istmise m??r ei kirjelda kvaali piisavalt, kuna sellel on sama palju versioone, kui on maailmas inimesi, ja puudub viis nende v?rdlemiseks. T?epoolest, m?ned on tulnud v?lja m?ttega, et teadvustatud kogemuse kvaale v?ib olla v?imatu m?ista, arvestades meie praegust arusaama f??sikaseaduste toimimisest. Seega, kui teadvus pole f??siline asi, mis see siis on? Selle vaatenurga ??rmuslik versioon ?tleb, et teadvus on Universumi p?hikomponent, mis eksisteerib koos mateeriaga ja millel on omadused, mida – ja see teeb asja ilmselt mugavamaks – pole v?imalik meie praeguste f??sikateadmistega seletada. Chalmers ?tleb, et kui seda ideed ??rmuseni arendada, v?ib see viia pan-ps?hhismini, seisukohani, et kogu mateeria – isegi elutud objektid nagu kaljud – pakatab mingil m??ral teadvusest. Zombid Teine v?ljakutse seisneb asjaolus, et v?imatu on teada, kas teine olend ?le?ldse kvaali kogeb. V?imalik, et k?ik teised on „zombid”. Mitte selle s?na ?udusfilmilikus t?henduses – filosoofilistes m?tteeksperimentides leiduvate zombide all m?eldakse inimesi, kes k?ituvad peaaegu t?pselt samamoodi nagu k?ik teised, v?lja arvatud ?ks otsustava t?htsusega erinevus: nad ei oma teadvust. Torka seda zombit n??pn?elaga ning see ?tleb „ai” ja t?mbub kerra. Ent see on vaid refleks – ta ei tunne valu. Tegelikult pole sellel zombil ?ldse mingeid subjektiivseid tundekogemusi ehk „kvaale”. Mitte keegi pole veel leidnud viisi, kuidas kindlalt v?ita, et meid ?mbritsevad inimesed pole zombid. Mitte nii raske probleem Skaala teises otsas asuvad „materialistid” – nagu filosoof Daniel Dennett Medfordis asuvast Tuftsi ?likoolist Massachusettsis ?, kes toonitavad, et pole olemas sellist asja nagu raske probleem, ja et l?puks oleme v?imelised teadvusest aru saama – ning v?ib-olla leidma ka viisi kvaalide m??tmiseks ja zombide leidmiseks –, kui omame piisavalt teadmisi aju toimimise viisist. Dennetti jaoks ei eelda aju infot??tluse teadvuseks kujunemine mingit m?stilist protsessi. Tegelikult nimetab ta Descartes’i ideid „?heks suurimaks veaks m?tlemise ajaloos”. Dennett v?idab, et teadvus on aju toimimise otsene tulemus. Selle vaate kohaselt on aju teatud liiki h?poteeside p?stitamise masin, mis tuleb pidevalt v?lja uute „mustanditega” selle kohta, mis maailmas toimub, ja uuendab neid k?igu pealt. Tulemuseks olev teadvus pole seega mingi m?stiline kehav?line kogemus, vaid kehas ja ajus asetleidva infovoolu k?rvalsaadus. Teisis?nu, v?ga veenev illusioon. Veelgi enam, aju ei loo pelgalt teadvuse illusiooni, vaid ka tunde, et selle teadvustatud kogemuse osaliseks saab eraldiasetsev mittemateriaalne „mina”. Ka seda v?ib n?ha kui kas m?stilise „teise” seisundit, mis ei allu selgitustele, v?i kui veel ?ht illusiooni, mis on kokku lapitud meie elukogemustest ja suhetest teistega. Ehkki ?helegi neist rasketest teadvust puudutavatest k?simustest pole lihtsat vastust, on materialistide teoorial kaks eelist teaduslikus m?ttes. Esmalt puudub vajadus selgitada veidraid vastastikuseid suhteid materiaalsete ja mittemateriaalsete asjade vahel, kuna materialistide vaatevinklist pole mittemateriaalsena n?iv asi midagi muud kui silmamoondus. Teiseks kaotab see raske probleemi ja tekitab hoopis soovi selgitada, kuidas aju sellise trikiga hakkama saab. Viimase kahe aastak?mnega on see toonud probleemi neuroteadusse. Edasi lugedes saate teada, mida selleteemalised uurimused on meile praeguseks ?petanud. 1.1 Ainult teie ise teate t?pselt,mida kogeb teie m?istus 1 Kvaal – kogemusega seonduv tuntav kvaliteet. (– T?lkija) [ ? ] 2 Teadvuse bioloogiline alus Neuroteadlased on saavutanud uskumatut edu teadvuse bioloogiliste aluste m?istmises ning t?nu tehnoloogia edusammudele v?ime neid isegi ajus toimimas n?ha. Siinkohal toome ?ra aabitsat?ed. Teadvuse toormaterjal Teadvuse alusp?hi ajus on saladuslik, ent v?hemalt on see ligip??setav m?steerium. Nagu hiljuti m?rkis autor Mark Haddon, ei asu teadvuse toormaterjal teisel pool Universumit, see ei juhtunud 14 miljardit aastat tagasi ning see pole peidetud s?gavale aatomi sisse. See asub siinsamas, teie pea sees. Tegelikult on nii, et kui j?tame k?rvale filosoofilist laadi k?simuse sellest, miks teadvus ?ldse olemas on, siis saame hakata aju sondeerima, et leida sealt k?nekaid f??sikalisi ja elektrilisi tunnusjooni, niinimetatud teadvuse neuraalseid korrelaate. Kahjuks ei loovuta aju oma saladusi lihtsalt. Viimase loenduse kohaselt sisaldab aju peaaegu 90 miljardit n?rvirakku nii paljude nendevaheliste ?hendustega, et kui loendaksite igas sekundis ?htainust, siis kuluks ?lesande t?itmiseks kolm miljonit aastat. Ent isegi see ei selgita veel piisavalt aju keerulisust. T?eliselt ebaharilik pole aju struktuur ise, vaid seda l?bivate ?henduste mustrid, mis mingil viisil on alusp?hjaks k?igele, mis teeb teist teie enda isiku. Kuidas need ?henduste mustrid koonduvad teadvuseks, on hiiglaslikku m??tu k?simus. Seega – kust peaksime alustama oma p??dlusi m?ista, kuidas see k?ik toimib? ?ks l?henemisviis seisneb probleemi jagamises osadeks, millega on v?imalik toime tulla, ning uurida teadvuse erinevate aspektide bioloogilist alust, v?ttes neist k?sile ?he korraga. N?iteks on meil v?imalik eristada teadvuse tasandit (erinevust t?ieliku ?rkveloleku ja teadliku oleku ning ?ldanesteesia all olemise vahel), kogemuse sisu(mis see on, mida tunnetame ja millele reageerime) ja teadlikku enese tunnetamist (saladuslikku, kuid samal ajal t?iesti tuttavat tunnet, et k?ike kogeb terviklik „mina”). ILLUSTRATSIOON 2.1 Teoreetiliselt saame vaadata aju sisemusse ja m??ta toimivat teadvust Teadvuse tasand Mis m??rab ajus selle, kas oleme teadvusel v?i mitte? K?ige lihtsamal tasandil n?ib aju omavat v?hemalt ?ht sisse/v?ljal?litusnuppu. Aju keskmes, ajut?ve otsas asuva talamuse osaks on intralaminaarsed talamuse tuumad. Kui see aju osa saab vigastada, siis l?litub teadvus t?iesti v?lja. Klaustrum, ?huke koeleht s?gaval aju sisemuses n?ib samuti omavat t?htsat osa selles, kas oleme teadvusel v?i mitte, v?i ?rkvel, ent teadvusetus olekus (vt kasti). Teadvuse asupaik ?hel hetkel olete teadvusel, j?rgmisel mitte. Kas v?ib t?esti olla midagi sellist nagu teadvuse sisse-v?ljal?litusnupp ajus? N?ib nii olevat. 2014. aastal olid teadlased v?imelised ?hel naisel teadvust sisse ja v?lja l?litama, stimuleerides ?ht v?ikest piirkonda ta ajus. Naisele, kellele tehti kirurgilise operatsiooni k?igus uuringut lokaliseerimaks epileptiliste krampide allikat, viidi elektrood s?gaval ajus peituva ?hukese klaustrumiks nimetatava ajukoe k?rvale. See oli piirkond, mida poldud varem stimuleeritud. Kui meeskond l?bistas piirkonda k?rgsagedusega elektriliste impulssidega, kaotas naine teadvuse. Ta l?petas lugemise ja p?rnitses t?hjal pilgul enda ette, ei reageerinud kuuldavaile v?i n?htavaile k?sklustele ja ta hingamine aeglustus. Niipea kui stimulatsioon l?ppes, tuli ta otsekohe teadvusele, m?letamata toimunust midagi. Ehkki seni on katsetatud ainult ?he isiku peal, annab avastus t?endust ideele, et klaustrum on t?htis selleks, et aju infokeerisest tekiks teadvus. Christof Koch Seattle’i teadusasutusest Allen Institute for Brain Science, selle idee toetaja, usub, et klaustrum toimib teadvuse jaoks teatud dirigendina, integreerides infot aju eri piirkondadest ja sidudes erineval ajal saabuva info kokku. 2017. aastal sai teooria toetust juurde kolme pika neuroni avastamisega: need n?rvirakud saavad alguse klaustrumist ja ?mbritsevad hiire aju, h?lmates oma teel mitmeid t?htsaid piirkondi. ILLUSTRATSIOON 2.2 S?gaval aju sisemuses paiknev klaustrum v?ib siduda meie tajud ?htseks tervikuks Ometi on k?ik n?us, et teadvusega seondub enam kui lihtne vahetegemine sisse- ja v?ljal?litusel. Me teame n?iteks, et inimene v?ib magada, ent ometi v?ib tal unes esineda kogemus, mis on sarnane normaalse ?rkveloleku ajal kogetuga. Teiselt poolt v?ib keegi p?sivalt vegetatiivses seisundis olija f?sioloogilises m?ttes ?rkvel olla, ehkki tal puuduvad igasugused m?rgid teadvusel olemisest. Siit tulenev pilt ?tleb, et kuigi teadvusega seonduvad mitmed t?htsad ajupiirkonnad ja rakut??bid, s?ltub ?ldine kogemus viisist, kuidas seda tegevust ?le aju koordineeritakse, ja ajaskaalast, mille raames see juhtub. Kuidas me siis v?ljendame teadvuse taset arvuliselt? ?ks v?ga paljut?otav meetod p?rineb Marcello Massiminilt Milano ?likoolist Itaalias. Ta on koos kolleegidega t??tanud v?lja meetodi, mille puhul stimuleeritakse aju elektromagnetilise pulsiga (kasutades nn „transkraniaalset magnetstimulatsiooni ehk TMS-i) ja seej?rel m??detakse, kuidas aktiivsuse lained ajus levivad. Seda m??detakse EEG abil – tegu on aju elektrilise aktiivsuse n?iduga, mis salvestatakse kolju pinnale kinnitatud elektroodide abil. Pulss toimib nagu l??k vastu kella ja neuronid ?le kogu aju j?tkavad „helisemist” spetsiifilisel lainemustril, s?ltuvalt sellest, kui aktiivsed on ?hendused individuaalsete ajurakkude vahel. Anal??sides nende aju reageeringu lainemustrite keerulisust, tuletas Massimini oma meeskonnaga arvu, mis j?i nulli ja ?he vahele; nad panid sellele nimeks perturbatsioonilise keerukuse (komplekssuse) indeks (PCI). Vegetatiivses seisundis olevatel inimestel, kes ei reageeri ning on arvatavasti teadvusetud, on PCI l?hemal nullile. ?he uurimuse kohaselt paistab katkemine toimuvat umbes n?idu 0,3 juures – n?ib, et siin tekib erinevus teadvusliku ja teadvusetu seisundi vahel. J?rgnevad uurimused on kasutanud pelgalt EEG (elektroentsefalograafilisi) m??tmisi – ilma elektromagnetilise stimulatsioonita – n?gemaks, kas komplekssusn?itusid v?ib ikka veel kasutada teadvuse tasandi kindlakstegemiseks. V?ga lihtsalt ?eldes annavad need m??tmised arvulise v?ljenduse selle kohta, kui „erinevad” v?i „ennustamatud” ajusignaalid on. Ja t?epoolest, osutub, et need spontaansed keerukuse n?idud v?henevad samuti, alates ?rkveloleku puhkeseisundist kuni kerge rahusti toimeni, kuni ?ldise anesteesiani. Sarnaselt on epilepsiahoogude lokaliseerimiseks ajusse siirdatud elektroodidega inimeste puhul n?idanud uuringud, et ?ldine komplekssus v?heneb, kui inimesed magama j??vad. Huvitaval kombel on REM-unes, kui inimesed und n?evad, nende aju d?naamika komplekssus ?sna sarnane normaalse ?rkvelolekuga – mis ?tleb meile, et need keerukuse n?idud peegeldavad spetsiifiliselt teadvust, mitte lihtsalt ?rkveloleku seisundite f?sioloogilisi muutusi. Teadvuse „k?rgemate” seisundite puhul on m?ned hiljutised uuringud kasutanud MEG (magnetentsefalograafia) meetodit, kus m??detakse aju tegevuse v?ltel tekkivaid tillukesi magnetv?lju inimestel, kes on ps?hhodeelsete hallutsinogeenide nagu LSD, psilots?biini ja ketamiini m?ju all. V?rreldes etalonseisundiga n?ivad need uimastid toimivat vastupidiselt anesteesiale v?i magamaj??misele. Need tunduvad suurendavat aju komplekssuse taset – seda on t?heldatud esimest korda. Kas v?ib see olla m?rk asjaolust, et on j?utud „k?rgemale tasemele”, k?rgendatud teadvuse tasandile? Kindlalt seda v?ita on liialt vara, ent tulevasteks uurimusteks pakub see k?llaga p?nevust. Sellised teadvuse tasandi m??tmise viisid on seotud teadvuse ?ha populaarsema teooriaga, mida kutsutakse integreeritud informatsiooni teooriaks ehk siis l?hidalt IIT; selle t??tas v?lja neuroteadlane Giulio Tononi Wisconsini ?likoolist (vt kasti: Kas integratsioon kasvatab teadlikkust?). Ent sellised olemasolevad m??tmised, nagu eelpoolnimetatud, l?henevad teooriale vaid ligikaudselt. Integreeritud info t?ielikku versiooni on j?tkuvalt praktiliselt v?imatu m??ta ?ksk?ik millise reaalse s?steemi puhul. Kas integratsioon kasvatab teadlikkust? Me ei koge v?rve, vorme ja helisid eraldi, vaid integreerunud tervikuna. Giulio Tononi, neuroteadlane Madisonis, Wisconsini osariigis, on tulnud v?lja seda protsessi kirjeldava teooriaga. Ta ?tleb, et selleks, et mingi s?steem omaks teadvust, peab see integreerima infot selliselt, et tervik sisaldaks rohkem infot kui selle osade summa. Teadvuses ei saa integreeritud infot taandada v?iksemateks komponentideks. Kui te tajute punast kolmnurka, ei saa aju registreerida seda objekti v?rvitu kolmnurgana ja lisaks veel vormitu punase laiguna. Tononi nimetab vahendit, kuidas s?steem seda teeb, fiiks. Tema teooria kohaselt on info integreerimise v?ime teadvuse k?ige t?htsam omadus. Digikaameral on ??ratu m?lumaht, kuid selle miljonid pikslid ei „n?e” fotot kunagi. Teie m?istus on suuteline seda n?gema, kuna teie aju integreerib aktiivselt infot, et andmeid m?testada. ?ks viis fii arvutamiseks seisneb s?steemi jaotamises kaheks ning seej?rel kalkuleerimises, kuidas osad ennustavad oma tulevast seisundit v?rreldes s?steemi kui tervikuga. ?ks l?ige oleks „k?ige julmem”, sellega loodaks kaks osa, mis oleksid k?ige s?ltumatumad. Kui k?ige julmema l?ike osad on t?iesti s?ltumatud, nii et „tervik” pole suurem kui nende summa, siis on fii null ja s?steem on teadvusetu. Mida suurem on nende s?ltuvus, seda suurem on fii v??rtus ning s?steemi teadvuse tase. Tononi l?henemine v?ib selgitada teadvuse m?ningaid veidraid aspekte. Miks me kaotame magama j??des teadvuse? Ta ?tleks, et sel ajal info aju spetsialiseerunud v?rgustikes enam ei integreeru. Miks on epilepsiahood ajus seotud teadvuse kadumisega? See v?ib olla tingitud ajuv?rgustike ?lekoormusest, mis blokeerib kompleksse infovahetuse. ILLUSTRATSIOON 2.3 Teadvus v?ib tekkida info integreerimisel ajus Mis puutub teadvuse s?ilitamisse haaratud aju piirkondi, siis on viimasel ajal hakatud t?helepanu p??rama ajukoores asuvale tagumisele „kuumale piirkonnale” – keskendudes parietaalsele ja oktsipitaalsele ajukoorele. Aktiivsus selles piirkonnas n?ib v?imaldavat v?ga usaldusv??rselt vahet teha teadvusel ja teadvusetul seisundil. Wisconsinis Madisoni ?likoolis t??tava Francesca Siclari ja tema kolleegide uurimus pakub selle kohta t?na vast k?ige paremat t?endust. Selle asemel, et v?rrelda lihtsalt ?rkamist magamisega – v?rdlus, millega kaasneb peale teadvuse kaotust veel palju muutusi ajus ja kehas – p??rasid nemad magamise ajal t?helepanu ainult ajule. ?ratades inimesi palju kordi iga ?? jooksul ja k?sides neilt, kas nad midagi ka unes n?gid, said nad v?rrelda aju tegevust siis, kui inimesed und n?gid, sellega, kui neil polnud ?ldse mingeid teadvustatud kogemusi. Niimoodi oli aju ja keha ?ldine seisund samasugune, nii et iga leitud erinevust v?is l?hemalt seostada teadvuse endaga. Sellest v?rdlusest ilmneb, et tagumine „kuum piirkond” on teadvustatud kogemusega v?ga silmatorkavalt seotud. Tegelikult nii silmatorkavalt, et teadlased olid ainult selles piirkonnas toimuva tegevuse p?hjal suutelised ?igesti ennustama, kas isik teatab unen?o n?gemisest – juba enne tema ?ratamist. Kas beebidel on teadvus? T?iskasvanutel on millegi n?gemise, tundmise v?i kuulmise teadvustamine ?henduses kaheastmelise ajutegevuse mustriga. Otsekohe p?rast visuaalse stiimuli esitamist ergastuvad n?iteks visuaalse korteksi piirkonnad. Umbes 200?300 tuhandiksekundit hiljem hakkavad ergastuma ka teised piirkonnad, kaasa arvatud eesajukoor, mis tegeleb k?rgema tasandi tunnetusega. M?ned uurijad arvavad, et teadvustus saabub vaid p?rast seda, kui n?rvitegevuse teine faas j?uab spetsiifilise l?vendini. Seda on piisavalt kerge uurida t?iskasvanute puhul, kuna nemad oskavad teadvustamisest r??kida, kuid beebide puhul on olnud samade k?simuste esitamine v?imatu, kui on tahetud teada saada, kas ja kuidas nemad millestki keskkonnas olevast teadlikuks saavad. Sid Kouider kolleegidega Pariisis asuvast ?cole Normale Sup?rieure’ist l?henesid k?simusele nii, et asetasid 5, 12 ja 15 kuu vanustele v?ikelastele p?he EEG-m?tsid ning salvestasid aju tegevust, n?idates lastele seeriat kiiresti vahelduvaid kujutisi. Nagu t?iskasvanute puhul, nii reageerisid ka k?ik r?hma kuulunud v?ikelapsed kahefaasilise mustriga, nagu oli oodata. Ent teises faasis – kus tegevus seondus teadvustamisega – oli reaktsioon palju aeglasem. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=42592711&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.