Suver??tel. Dresdeni toimikud, 4. osa

Suver??tel. Dresdeni toimikud, 4. osa Jim Butcher Dresdeni toimikud #4 Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise p?rast, mida ta peab enda s??ks, ei maga ega s?? ja teda ?hvardab korterist v?lja t?stmine. Kuid ta vaenlased ei lase tal masenduses endasse t?mbuda – ta on sunnitud vastu astuma V?lurite N?ukogule, milles arutatakse Punaste Vampiiride ultimaatumit: saata neile Harry Dresden v?i l?heb s?jaks. Lisaks saabub tema juurde klient, kes teeb talle pakkumise, millest ta ei saa keelduda – v?lja uurida, kes m?rvas kohaliku kunstniku Ronald Reueli. Jim Butcher Summer Knight Copyright © Jim Butcher, 2002 Kaanepilt © Meelis Kro?etskin, 2019 T?lkinud © Iris-Barbara Jeletski, 2019 Toimetanud Eva Luts Kirjastus Fantaasia & kirjastus T?heveski ISBN 978-9949-661-29-9 ISBN 978-9949-661-30-5 (epub) 1. peat?kk Sel p?eval, kui Valge N?ukogu kohale j?udis, sadas k?rnkonni. Ronisin v?lja Sinisest P?rnikast, oma p?evin?inud Volkswageni sitikast ja kissitasin silmi vastu kesksuvist p?ikesevalgust. Lake Meadowsi park j??b Chicago Loopist veidi l?una poole, Michigani j?rvest paraja s?rgi kaugusele. Harilikult oleks park olnud inimestest tulvil isegi sellise palavusega, nagu meil viimasel ajal oli valitsenud. T?na oli see inimt?hi, ainult ?ks pika mantliga vana naine koperdas poek?ru l?kates m??da parki ringi. Polnud veel keskp?evgi ja minul oli selle ilmaga dressides ja T-s?rgiski liiga soe. Kissitasin silmi ja vaatasin korraks pargis ringi, astusin paar sammu murule ning sain millegi niiske ja lirtsuvaga vastu pead. V?patasin ja rapsasin k?ega ?le juuste. Midagi v?ikest kukkus mu n?ost m??da mulle jalge ette maha. K?rnkonn. Mitte just suur k?rnkonna kohta – oleks ilusti mulle peopessa istuma mahtunud. Ta tuikus p?rast maapinnale latsatamist viivukese, t?i siis kuuldavale uimase krooksatuse ja hakkas nagu joobnult eemale kalpsama. Vaatasin enda ?mber ringi ja n?gin maas teisigi k?rnkonni. Paljusid. Nende krooksumine valjenes, kui s?gavamale parki k?ndisin. Minu silme all plopsatas taevast veel mitu kahepaikset, nagu oleks K?igev?gevam neid m??da renni alla lasknud. Igal pool h?ppas k?rnkonni. Nad ei katnud maapinda vaibana, aga t?hele panemata ei saanud neid ka j?tta. Iga natukese aja tagant v?is kuulda j?rgmise maandumise m?tsatust. Nende krooksumine k?las umbkaudu nagu k?nek?ma rahvast t?is ruumis. „Imelik, mis?” ?tles innukas h??l. Vaatasin ?les ja n?gin enda poole tulemas l?hikest noort meest laiade ?lgade ja enesekindla k?nnakuga. Libahunt Billy kandis dressip?kse ja ?hev?rvilist tumedat T-s?rki. Aasta v?i paar tagasi oleks see r?ivastus varjanud nelja- v?i viiek?mnenaelast ?lekaalu, mis tal oli turjal olnud. N??d peitis see lihaseid, mille vastu ta rasva oli vahetanud. Ta sirutas mulle naeratades k?e. „Mida ma sulle ?tlesin, Harry?” „Billy,” vastasin ma. Ta pigistas k?vasti vastu, kui tal k?tt surusin. V?i ehk oli ta lihtsalt nii palju tugevam. „Kuidas libahundiv?rk on?” „L?heb huvitavaks,” ?tles ta. „Me oleme viimasel ajal patrullis k?ies mitmesuguste imelike asjade otsa sattunud. Nagu see.” Ta viipas pargi suunas. M?ne jala kaugusel kukkus taevast veel ?ks k?rnkonn. „Sellep?rast kutsusimegi v?luri.” Patrullimas. Ah sa Batman, on alles korravalvurid. „Kas m?ni tavainimene on siin k?inud?” „Ei, ainult paar meteoroloogikutti ?likoolist. Need ?tlesid, et Louisianas on tornaadod v?i midagi, et k?llap torm on konnad siia puhunud.” M?hatasin. „V?iks arvata, et v?lukunsti on kergem uskuda kui seda.” Billy muigas. „?ra muretse. Ma olen kindel, et varsti tuleb keegi ja kuulutab selle v?ltsinguks.” „Jajah.” P??rdusin tagasi P?rnika juurde, tegin kapoti lahti ja hakkasin tuhnima eesmises pakiruumis. T?in lagedale nailonist seljakoti ja sikutasin sellest v?lja paar v?ikest riidekotti. Viskasin ?he Billyle. „Kraba paar konna ja pista nad mulle siia sisse.” Ta p??dis koti kinni ja kortsutas kulmu. „Miks?” „Et ma saaksin kindlaks teha, kas need on p?ris.” Billy kergitas kulmu. „Arvad, et ei ole?” K??ritasin tema poole. „Kuule, Billy, lihtsalt tee see ?ra. Ma pole magada saanud, ma ei m?leta, millal ma viimati sooja toitu s?in, ja mul on enne ?htut palju muudki teha.” „Aga miks nad ei peaks p?ris olema? Nad n?evad p?ris v?lja.” Hingasin puhinal v?lja ja p??dsin rahu s?ilitada. Ma olin viimasel ajal ?kiliseks muutunud. „Nad v?ivad p?ris v?lja n?ha ja p?ris tunduda, aga olla vaid moodustised. Tehtud Varivalla ainest ja v?luv?ega liikuma pandud. Ma loodan, et on.” „Miks?” „Sest see t?hendaks ?ksnes, et m?ni igavlev haldjas hakkas tembutama. Nad teevad m?nikord nii.” „Okei. Aga kui need on p?ris?” „Kui need on p?ris, siis see t?hendab, et midagi on nihu.” „Mis liiki nihu?” „T?sist. Augud tegelikkuse koes.” „Ja see oleks halb?” Silmitsesin teda. „Jaa, Billy. See oleks halb. See t?hendaks, et on juhtumas midagi suurt.” „Aga mis siis, kui...” ?gestusin. „Mul pole t?na aega ega tahtmist loengut pidada. Pea mokk maas.” Ta t?stis rahustavalt k?e. „Hea k?ll, mees. ?kstapuha.” Ta astus mu k?rvale ja me hakkasime l?bi pargi k?ndides k?rnkonni korjama. „Noh, ee... tore sind n?ha, Harry. Me kambaga m?tlesime, et ?kki tahad n?dalal?pul l?bi astuda, natuke suhelda.” V?tsin ?he konna ja silmitsesin Billyt kahtlevalt. „Mida tehes?” Ta naeratas mulle vastu. „Arcanost m?ngides, mees. Retk l?heb p?ris l?busaks.” Rollim?ngud. H??litsesin ?hesilbiliselt. Vanadaam poek?ruga jalutas meist m??da, k?rurattad kriiksumas ja v?nderdamas. „T?siselt, see on oivaline,” k?is ta peale. „Me jookseme tormi lord Malocchio kindlusele, aga meil tuleb seda teha maskeeritult ja keset ??d, et T?e N?ukogu ei saaks teada, kes olid need tasujad, kes tast jagu said. Igasugust v?rki on, loitse ja deemoneid ja lohesid. On huvi?” „K?lab liiga t?? moodi.” Billy turtsatas. „Kuule, Harry, ma tean, et sa oled n?rviline kogu selle vampiiris?ja asja p?rast. Ja pahur. Aga sa oled viimasel ajal liiga palju oma keldris redutanud.” „Mis vampiiris?da?” Billy p??ritas silmi. „Jutud liiguvad, Harry. Ma tean, et vampiiride Punane Koda kuulutas v?luritele s?ja p?rast seda, kui sa eelmisel s?gisel Bianca elamise maha p?letasid. Ma tean, et nad on sind p?rast seda paar korda tappa ?ritanud. Ma tean isegi seda, et v?lurite Valge N?ukogu tuleb l?hiajal siia kohale, et m?elda v?lja, mida teha.” Vaatasin teda altkulmu. „Mis Valge N?ukogu?” Ta ohkas. „Praegu ei ole hea aeg erakuks hakata, Harry. T?hendab... vaata, milline sa oled. Millal sa viimati habet ajasid? Du?i all k?isid? Juukseid l?ikasid? K?isid v?ljas pesu pesemas?” T?stsin k?e ja kratsisin traatjat habemet??gast l?ual. „Ma olen v?ljas k?inud. Ma olen palju kordi v?ljas k?inud.” Billy korjas j?rgmise k?rnkonna. „N?iteks millal?” „Ma k?isin koos sinu ja alfadega seda jalgpallim?ngu vaatamas.” Ta m?hatas. „Jajah. Jaanuaris, Dresden. Praegu on juuni.” Billy vaatas ?lespoole, mulle otsa ja kortsutas kulmu. „Rahvas on sinu p?rast mures. T?hendab, ma tean, et sa oled mingi projekti v?i muu sellise kallal t??tanud. Aga see pesemata metsmehe v?limus lihtsalt ei ole sinu moodi.” Kummardusin ja krabasin ?he k?rnkonna kinni. „Sa ei tea, millest sa r??gid.” „Ma tean paremini, kui sa arvad,” ?tles ta. „See on Susaniga seotud, eks? Eelmisel s?gisel juhtus temaga midagi. Midagi, mida sa p??ad olematuks teha. V?ib-olla midagi, mida vampiirid tegid. Sellep?rast ta l?kski ?ra.” Sulgesin silmad ja p??dsin peos olevat konna mitte katki pigistada. „L?peta see jutt.” Billy ajas jalad harki ja l?ua ?ieli. „Ei, Harry. Kurat v?taks, sa nagu kaod maa pealt, kontorisse peaaegu n?gu ei n?ita, telefonile ei vasta, tihti ei tee ustki lahti. Me oleme su s?brad ja me muretseme sinu p?rast.” „Mul pole h?da midagi,” ?tlesin. „Sa oled vilets valetaja. R??gitakse, et punased toovad linna l??gij?udu juurde. Et nad pakuvad oma f?nnidele t?isvampiiri seisust, kui m?ni neist peaks sind maha v?tma.” „P?rguv?rk,” pomisesin ma. Pea hakkas valutama. „Sul ei ole hea praegu ?ksi v?ljas k?ia. Ka mitte valgel ajal.” „Mul pole lapsehoidjat vaja, Billy.” „Harry, ma tunnen sind paremini kui enamik. Ma tean, et sa oskad asju, mida teised ei oska – aga see ei tee sinust Supermani. Iga?ks vajab m?nikord abi.” „Mina mitte. Mitte praegu.” Toppisin konna kotti ja korjasin j?rgmise. „Mul pole selleks mahti.” „Ah jaa, see tuletab mulle meelde.” Billy t?mbas dressip?kste taskust v?lja kokkuvolditud paberit?ki ja vaatas seda. „Sul on kell kolm kokkusaamine kliendiga.” Vaatasin teda h?mmeldunult. „Mida?” „Astusin su kontorist l?bi ja kontrollisin s?numid ?le. Keegi proua Sommerset p??dis sinuga ?hendust saada, nii et ma helistasin talle ja leppisin sinu eest kohtumise kokku.” Tundsin, et ?rritun j?lle. „Mida sa tegid?” Ta ilme muutus pahaseks. „Posti vaatasin ka ?le. Kontori omanik saatis sulle v?ljat?stmise teate. Kui sa talle n?dala jooksul ?ra ei maksa, siis viskab ta su v?lja.” „Mis kuradi asi annab sulle ?iguse minu kontoris ringi nuhkida, Billy? V?i minu klientidele helistada?” Ta astus mulle ette ja vahtis mulle trotslikult vastu. Pidin pilgu ta ninale koondama, et silmavaatamise riski v?ltida. „?ra aja nina p?sti, Harry. Ma olen su kuradi s?ber. Sa oled kogu selle aja oma korteris peidus olnud. Peaksid ?nnelik olema, et ma aitan sinu asja p??sta.” „See on minu asi, selles on sul kuradi moodi ?igus,” k?hvasin ma. Silmanurgast n?gin poek?ruga naist j?rjekordsel ringil m??dumas ja k?rurataste kriuksudes mu selja taha k?ndimas. „Minu. Nagu ?ldse mitte sinu oma.” Ta l?kkas l?ua ette. „Tore on. Kuidas oleks, kui sa lihtsalt roomaks oma urgu tagasi, kuni sind veel sealt pole v?lja t?stetud?” Ta laiutas k?si. „Jumal hoidku, mees. Ma ei pea v?lur olema, et n?ha, millal inimesel allam?ge l?heb. Sa piinled. Sul on abi tarvis.” Suskasin talle n?puga rindu. „Ei, Billy. Mul ei ole rohkem abi tarvis. Mul ei ole tarvis olla hoidjaks lastekarjale, kes arvavad, et kui nad on ?he triki selgeks saanud, siis v?ivad kihvade ja sabaga tasujateks hakata. Mul ei ole tarvis seda muret, et vampiirid v?tavad sihikule need, kes minuga l?bi k?ivad, kui nad mind k?tte ei saa. Mul ei ole tarvis oma otsustes kahelda, m?eldes, kes veel haiget saab sellep?rast, et mina hakkama ei saanud.” Kummardusin ja haarasin maast k?rnkonna ning end uuesti sirgu ajades rapsasin Billyl riidest koti k?est. „Mul ei ole sind vaja.” Loomulikult algas r?nnak just siis. See ei kuulunud kavalate m?rvakatsete hulka. Mootor m?iratas ja kompaktne must kastiga pikap kargas viisk?mmend jardi eemal ?le k?nniteeserva parki, j?nksles ja kaldus ?hele k?ljele, rattad p?ikeses k?rbenud murusse vagusid k?ndmas. Pikapi kastis klammerdus paar meest k?sipuude k?lge. Nad olid ?leni mustas, kuni mustade p?ikeseprillideni mustade suusamaskide peal, ja neil olid ?hesugused relvad – mini-Uzi laadsed automaadid. „Tagasi!” r??gatasin ma. Haarasin parema k?ega Billyst ja t?ukasin ta oma selja taha. Vasakuga raputasin v?lja rannet ?mbritseva k?ev?ru, mille k?ljes rippus rida tillukesi keskaja stiilis kilpe. T?stsin vasaku k?e pikapi poole ja kogusin oma tahte, koondades selle k?ev?ru abil l?bipaistvaks virvendavaks poolkeraks, mis ?kki minu ja l?heneva pikapi vahele laiali laotus. Pikap pidurdas j?rsult. Kaks p?ssimeest ei oodanud, kuni see p?ris paigale j??b. Nad sihtisid p?ssid ehtsa m?rulifilmi statisti tuledistsipliiniga enam-v?hem minu poole ja t?hjendasid padrunipidemed ?he k?miseva valanguna. Kilbilt minu ees lendas s?demeid, kuule p?rkas vingumise ja sisinaga igas suunas laiali. K?ev?ru muutus paari sekundiga ebamugavalt kuumaks, kilbi energia koormas fookust viimase piirini. P??dsin seada kilpi sellise nurga alla, et lasud nii palju kui v?imalik ?les suunata. Jumal teab, kuhu k?ik need kuulid l?ksid – lootsin vaid, et nad ei l?bi tagasip?rkel m?nda l?hedalolevat autot v?i juhuslikku m??dujat. Relvad kl?psatasid t?hjalt. M?lemad p?ssimehed hakkasid rapsides, v?hiklike liigutustega uuesti laadima. „Harry!” h??atas Billy. „Mitte praegu!” „Aga...” Langetasin kilbi ja t?stsin parema k?e – selle kehapoole oma, mis energiat v?lja saadab. H?bes?rmus, mida nimetiss?rmes kannan, on n?iutud salvestama veidi kineetilist energiat iga kord, kui mu k?sivars liigub. Ma polnud s?rmust mitu kuud kasutanud ja selles oli l??ki terve vaala jagu – vaevu julgesin seda p?ssimeeste peal kasutada. Nii suur j?ud v?iks ?he neist tappa ja see oleks p?him?tteliselt sama, mis lasta neil mind s?elap?hjaks tulistada. Lihtsalt m?juks natuke aeglasemalt. Valge N?ukogu ei suhtunud leebelt kellessegi, kes rikkus v?lukunsti esimest seadust: sina ei pea mitte tapma. ?he korra olin sellest juriidiliste peensuste t?ttu p??senud, aga enam seda ei juhtuks. Surusin hambad risti, sihtisin l??gi t?pselt p?ssimeestest ?helt poolt m??da ja panin s?rmuse t??le. L?bi ?hu s??stis puhas j?ud, n?htamatu, ent k?egakatsutav ja riivas esimese p?ssimehe ?lakeha. Automaat prantsatas talle vastu rinda, l??k kiskus p?ikeseprillid peast ja rebis riietest t?kke v?lja, heites ta samal ajal tagasi ja pikapist v?lja, maha kuhugi teisele poole autot. Teine p?ssimees sai v?iksema osa l??klainest. See, mis teda tabas, l?ks vastu ?lga ja pead. P?ss j?i talle k?tte, aga p?ikeseprillid ta kaotas ja need t?mbasid suusamaski kaasa, tuues n?htavale ilmetu n?oga poisi, kes ei saanud veel valimisealinegi olla. Ta pilgutas ?kilise valguse k?es silmi ja hakkas kohmitsedes uuesti p?ssi laadima. „Lapsed,” m?risesin ma uuesti kilpi t?stes. „Nad saadavad lapsi mulle kallale. Pagana pihta.” Ja siis pani miski mu kuklakarvad nii turri t?usma, et ??repealt oleksid jalad maast kerkinud. Kui p?ssiga poiss uuesti tulistama hakkas, heitsin pilgu ?le ?la. Vanadaam poek?ruga oli j??nud seisma v?ib-olla viieteistk?mne jala kaugusel mu selja taga. N?gin n??d, et ta polnudki nii vana, kui ma arvanud olin. Tabasin vanurimeigi alt jahedate tumedate silmade l?ike. Ta k?ed olid noored ja siledad. Ta t?mbas poek?ru s?gavusest mahasaetud toruga haavlip?ssi ja keeras selle minu poole. Mu kilbile rabises l?gisevast automaadist kuule ja ma suutsin ainult kilpi paigal hoida. Kui kasutaksin v?luv?ge kolmanda r?ndaja vastu, kaoks keskendumine ja kilp koos sellega – ja olgu p?ssimees pikapis v?hik v?i mitte, ta pritsis laiali nii palju tina, et varem v?i hiljem ta enam m??da ei lase. Teisest k?ljest, kui maskeeritud m?rtsukas saab v?imaluse viie jardi pealt haavlip?ssi lasta, ei vaevu keegi mind haiglasse viimagi. Siis l?hen otse surnukuuri. Kuulid sadasid vastu kilpi ja mina ei saanud teha muud, kui vaadata, kuidas kolmas r?ndaja mind haavlip?ssiga sihib. Mul oli lips l?bi ja arvatavasti Billyl koos minuga. Billy l?ks liikvele. Ta oli juba T-s?rgi seljast visanud. Ta oli piisavalt musklis, et pingulduvad lihased n?ha oleksid – tugevad lihased, sportlase lihased, mitte t?stjate hoolikalt voolitud muskulatuur. Ta s??stis edasi, haavlip?ssiga naise poole ja t?mbas lennult dressip?ksid jalast. Nende all oli ta alasti. Siis tundsin maagiavoogu, mida Billy kasutas, teravat, t?pset, suunatut. Selles, mida ta tegi, ei olnud rituaali, polnud vabanemiseni paisuva v?e aeglast kogunemist. Ta h?gustus liikumise pealt ja kahe hinget?mbe vahel oli alasti Billy kadunud ja r?ndajale r?ntsatas otsa hunt Billy, tumedakarvaline Taani dogi suurune elukas, kihvad s?hvamas haavlip?ssi laes??rt pigistava k?e suunas. Naine karjatas, rapsas k?e tagasi, erkpunane veri s?rmedel, ja ?igas p?ssiga nagu nuiaga Billy poole. Too keeras end ja p??dis j?rsult l?risedes hoobi vastu ?lga. Ta r?ndas naise teist k?tt, kiiremini, kui mu pilk j?lgida j?udis, ja haavlip?ss pudenes maha. Naine karjatas j?lle ja t?mbas k?e tagasi. Ta polnud inimene. Ta k?ed venisid, pikenesid, samuti ?lad ja l?ug. Ta k??ntest said inetud sakilised k??nised ja ta rahmas nendega alla Billy poole, ?iates talle piki l?uga, kutsudes sel korral esile l?rinaseguse valukl?hvatuse. Billy veeretas end k?lili ja uuesti jalule tagasi, tehes ringi, et sundida naisolevust mulle selga keerama. P?ssimees pikapis kl?psutas j?lle t?hjalt. Langetasin kilbi ja viskusin ettepoole, s??stes haavlip?ssi haarama. T?usin koos sellega ja h??dsin: „Billy, eest!” Hunt p?ikas k?rvale ja naine p??ras v?lgukiirusel minu poole, moondunud n?gu raevukas, ila tilkumas suust v?hataoliste kihvade vahelt. Sihtisin p?ssi talle k?htu ja vajutasin p??stikule. P?ss m?iratas ja vappus, lajatades k?vasti vastu mu ?lga. V?ib-olla k?mnene raud v?i kuulidega laetud. Naine t?mbus k?verasse, kriiskas, vaarus tagasi ja vajus maha. Kauaks ta maha ei j??nud. Ta peaaegu p?rkas jalule, kleidir?bal ?leni verevate pritsmetega kaetud, n?gu n??d t?iesti ebainimlik. Ta kihutas minust m??da auto juurde ja kargas kasti. P?ssimees t?mbas oma paarilise pikapisse ja juht andis gaasi. Masin viskas rohukamarat ?les, enne kui vedama sai, p?rkles t?navale tagasi ja kadus liiklusesse. Vahtisin hetke neile j?rele ja l??tsutasin. Langetasin haavlip?ssi, taibates, et olin vasakus k?es kuidagiviisi suutnud hoida k?rnkonna, kelle olin ?les korjanud. See vingerdas ja rabeles viisil, mis andis m?ista, et olin ta peaaegu puruks litsunud, ja ma p??dsin teda lahti laskmata haaret l?dvendada. P??rasin ?mber, et Billyt otsida. Hunt k?ndis tagasi oma mahavisatud dressip?kste juurde, v?reles viivu ja muutus taas alasti noormeheks. Ta n?os oli l?uaga paralleelselt kaks pikka l?ikehaava. Veri voolas ?hukese loorina ?le k?ri alla. Ta liikus kangelt, aga see oli ka ainus, mis valust m?rku andis. „On sinuga k?ik korras?” k?sisin talt. Ta noogutas ning t?mbas p?ksid jalga ja s?rgi selga. „Jajah. Mis kurat see oli?” „Guul,” teatasin talle. „Arvatavasti LaChaise’i klannist. Need teevad Punase Kojaga koost??d ja mina neile eriti ei meeldi.” „Miks sa neile ei meeldi?” „Ma olen neile nii m?nigi kord peavalu tekitanud.” Billy t?stis s?rginurga vastu n?ohaavu. „K??niseid ma ei oodanud.” „Nad on selle poolest salakavalad.” „Guul, huh. On ta surnud?” Raputasin pead. „Nad on nagu tarakanid. Elavad enam-v?hem k?ik ?le. Kas sa k?ia saad?” „Jah.” „Tore. Laseme siit jalga.” Suundusime P?rnika poole. Korjasin tee peal ?les riidest koti k?rnkonnadega ja hakkasin neid maha tagasi raputama. Panin nende juurde maha ka selle konna, kelle olin peaaegu puruks litsunud, ja p?hkisin siis k?ed rohu peal puhtaks. Billy k??ritas minu poole. „Miks sa nad lahti lased?” „Sest nad on p?ris.” „Kust sa tead?” „See, kes mul k?es oli, sittus mulle pihku.” Lasksin Billy Sinisesse P?rnikasse ja sisenesin ise teiselt k?ljelt. V?tsin istme alt esmaabikomplekti ja ulatasin talle. Billy surus lapi vastu n?gu ja vaatas v?lja, konnade poole. „See siis t?hendab, et asjad on halvasti?” „Just,” kinnitasin. „Asjad on halvasti.” Vaikisin viivu ja s?nasin siis: „Sa p??stsid mu elu.” Ta kehitas ?lgu. Ta ei vaadanud minu poole. „Nii et sa leppisid kohtumise kokku kella kolmeks, eks? Mis see nimi oligi? Sommerset?” Ta heitis mulle pilgu ja huultega ei naeratanud – aga pilk oli naerul. „Jep.” S?gasin habet ja noogutasin. „Ma olen viimasel ajal hajevil olnud. V?ib-olla peaksin end k?igepealt korda tegema.” „V?ib kasuks tulla,” n?ustus Billy. Ohkasin. „Ma olen m?nikord jobu.” Billy hakkas naerma. „M?nikord. Sa oled inimene nagu meie teisedki.” Panin P?rnika k?ima. See k?hises natuke, aga meelitasin talle elu sisse. Just siis r?ntsatas miski k?va m?tsuga vastu kapotti. Ja siis uuesti. Veel ?ks k?va mats, katusele. Mind tabas peap??ritus, iiveldus, mis algas nii ?kki ja ?gedalt, et haarasin roolist, p??des mitte kokku vajuda. Kaugelt kuulsin, kuidas Billy k?sib, kas minuga on k?ik h?sti. Ei olnud. V?ljas oli ?hk t?is v?ge, mis liikus ja nihkus ?revas ebak?las. V?luj?ud, mis tavaliselt voolasid sujuvalt, vaiksete mustritena, olid ?kki m?slema t?usnud, heitlikud, hulluksajavas kaoses. P??dsin neid aistinguid enesest eemale t?ugata ja avasin vaevaga silmad. Sadas k?rnkonni. Ei tilkunud aeg-ajalt, vaid sadas, nii tihedalt ja tugevasti, et taevas oli must. Neid vaesekesi ei kukutatud ka enam ?rnalt nagu renni m??da. Nad kukkusid nagu raheterad, pl?rtsatades betoonile, P?rnika kapotile. ?ks neist kukkus nii k?vasti, et tuuleklaas m?ranes ?mblikuv?rguks. L?kkasin k?igu sisse ja kihutasin m??da t?navat minema. M?nesaja jardi p?rast saime ebamaise saju k?est minema. Me m?lemad hingeldasime. Billyl oli olnud ?igus. Konnasadu t?hendas, et midagi t?sist on lahti, v?luv?enduse m?ttes. Valge N?ukogu tuleb t?na ?htul kohale, et s?ja ?le arutada. Mul oli vaja kliendiga kokku saada ja vampiirid olid ilmselt panuseid kergitanud, r?nnates mind avalikumalt, kui nad varem olid julgenud. L?kkasin kojamehed k?ima. Kahepaikse veri j?ttis m?ranenud klaasile erkpunaseid v??te. „Helde jumal,” sosistas Billy. „Nojah,” ?tlesin mina. „H?dad k?ivad ikka hulgakesi.” 2. peat?kk Viisin Billy tema korteri juurde ?likoolilinnaku l?hedal. Ma ei uskunud, et guul politseisse teatama l?heb, aga haavlip?ssi p?hkisin siiski ?le. Billy m?ssis selle k?ter?tikusse, mis mul P?rnika tagaistmel oli, ja v?ttis kaasa, lubades relvast lahti saada. Tema t?druk Georgia, Billyst jala jagu pikem vilajas neiu ootas korteri r?dul, jalas l?hikesed tumedad p?ksid ja pealpool erkpunane bikiinirinnahoidja, n?idates muljetavaldavalt p?ikesepruuni nahka heldelt ja palju enesekindlamalt ja ahvatlevamalt, kui ma aasta eest oleksin temast arvata v?inud. N?e, kuidas lapsed on suureks kasvanud. Kohe, kui Billy autost v?lja astus, t?stis Georgia valvsa pilgu raamatult ja ta ninas??rmed l?ksid puhevile. Ta suundus majja ja oli koos esmaabikomplektiga mehel uksel vastas. Ta vaatas murelikul ilmel auto poole ja noogutas mulle. Lehvitasin vastu, ?ritades s?bralikku n?gu teha. Georgia ilme j?rgi otsustades tulin toime vaid t?redaga. Nad l?ksid korterisse ja mina s?itsin minema enne, kui keegi j?udis v?lja tulla ja minuga suhtlema hakata. Minuti p?rast t?mbasin teeserva, j?tsin mootori seisma ja k??ritasin oma n?gu P?rnika tahavaatepeeglis. Vaatepilt ehmatas mind. Ma tean, see k?lab lollakalt, aga mul pole kodus peegleid. Liigagi paljud olendid oskavad kasutada peegleid aknana, koguni uksena, ja see oli risk, mille ma eelistasin v?tmata j?tta. Ma polnud n?dalate kaupa peeglisse vaadanud. Ma n?gin v?lja nagu rongi?nnetus. Rohkem kui tavaliselt, t?hendab. Harilikult on mu n?ojooned pikav?itu, lahjad, ?leni teravnurkadest koos. Mul on peaaegu mustad juuksed ja mustad silmad. N??d olid silmade all hallikas-lillakad r?ngad. S?gavad. Seal, kus mu n?ojooni ei katnud mitu kuud p?gamata habemet??gas, n?gid need v?lja teravad kui visiitkaardi servad. Mu juuksed olid pikaks kasvanud ja sagris – mitte sellises noore seksika rokistaari stiilis, vaid „aeg Muri p?gada viia” moodi. Polnud sedagi eelist, et nad s?mmeetrilised oleksid olnud, sest ?hes kohas oli suur pahmakas l?hikeseks k?rbenud, kui mulle pitsakarbis v?ike s??tepomm oli sokutatud, tollal, kui ma veel endale pitsat sain lubada. Mu nahk oli kahvatu. Isegi kahkjas. Ma n?gin v?lja nagu surmakutsar, kes on pidanud pealekauba Bostoni maratoni l?bi jooksma. Ma n?gin v?lja v?sinud. L?bi p?lenud. ?ra kasutatud. Naaldusin seljatoele. Mulle ei meeldi eksida. Aga tundus nii, et Billy ja libahuntide (kirevase pihta, see k?las nagu halb rokib?nd) jutus oli iva sees. P??dsin v?lja m?elda, millal ma viimati juuksuris k?isin, habet ajasin. Du?i all olin k?inud eelmisel n?dalal. Olin ju? P?hkisin v?risevate k?tega n?gu. P?evad ja ??d olid viimasel ajal kokku sulanud. Veetsin aega oma korteri all laboris, ??p?ev l?bi uurimist??d tehes. Labor oli alumises keldris, ?leni niiskest kivist ja akendeta. ??p?evar?tmid, p?h. Ma ajasin enamjaolt p?eva ja ??ta l?bi. Liiga palju oli m?elda, et niisugustele t?histele detailidele t?helepanu p??rata. Umbes ?heksa kuud tagasi olin oma t?druku peaaegu surma saatnud. V?ib-olla enamgi kui surma saatnud. Kui me tuttavaks saime, oli Susan Rodriguez olnud Midwestern Arcane’i nimelise kollase ajakirja reporter. Ta oli ?ks v?heseid inimesi, kes oli valmis omaks v?tma m?tet, et ?leloomulik on p?riselt olemas. Ta oli haaranud iga ?ksikasja, iga loo, iga t?endiraasu j?rele, mille suutis v?lja kaevata, et saaks avalikkust selles k?simuses teadlikumaks muuta. Sel eesm?rgil oli ta minu j?rel vampiiride tantsupeole tulnud. Ja koletised said ta k?tte. Billyl oli ka selles ?igus olnud. Vampiirid, Punane Koda oli teda muutnud. V?ib-olla oleks t?psem ?elda, et nad nakatasid teda. Ta oli saanud endale nende ?udust?ratava janu, ehkki tehniliselt v?ttes oli ikka veel inimene. Peaks ta seda kustutama, muutuks ta t?iesti ?heks nende seast. Mingi osa temast sureks ja ta oleks ihu ja hingega ?ks koletistest. Sellep?rast see uurimist??. Olin otsinud mingit viisi tema aitamiseks. Vaktsiini loomiseks v?i ta keha puhastamiseks. Midagi. ?ksk?ik mida. Olin teda endale naiseks palunud. Ta ?tles mulle ei. Siis l?ks ta linnast ?ra. Ma lugesin tema meedialiidule m??dud veergu Arcane’is. Ta pidi seda posti teel toimetajale saatma, seega ma v?hemasti teadsin, et ta on elus. Ta oli palunud, et ma talle j?rele ei tuleks, ja ma polnud l?inud. Ei l?hegi, enne kui v?lja m?tlen, kuidas ta sellest supist v?lja saada, kuhu mina ta vedasin. Pidi olema midagi, mida ma teha saan. Pidi olema. Pidi ometi olema. Langetasin pea, n?ol ?kki selline grimass, et lihased t?mbusid krampi, valutasid ja kuumasid. Rinnus pitsitas ja keha tundus p?levat kasutu, j?uetu leegiga. Ma olen v?lur. Ma oleksin pidanud suutma Susanit kaitsta. Teda p??sta. Aidata. Oleksin pidanud olema nutikam, kiirem, parem. Oleksid pidanud talle ?tlema, et teda armastad, enne kui oli liiga hilja. Eks ole, Harry? P??dsin mitte nutta. Sundisin end kogu oma aastatepikkuse harjutamise ja kogemuse ja enesedistsipliini varal mitte nutma. Nutt ei annaks midagi. See ei viiks mind Susanile ravi leidmisele karvav?rdki l?hemale. Ma olin nii kuradi v?sinud. Hoidsin n?gu k?te vahel. Ma ei tahtnud, et keegi n?eks mind t?inamas. V?ttis t?kk aega, enne kui enesevalitsuse tagasi sain. Ma pole kindel, kui kaua, aga varjud olid teistsugused ja ma juba k?psesin autos, isegi lahtiste akendega. Mulle turgatas p?he, et on rumal niimoodi t?naval passida, puha lagedal, et veel m?ni vampiiride k?ril?ikaja v?iks mu ?les leida. Ma olin v?sinud ja r?pane ja n?ljane, aga mul polnud sularaha, et midagi s??a hankida, ja p?ikese j?rgi otsustades polnud mul aega minna tagasi korterisse ja suppi s??a. Mitte siis, kui tahan j?uda kokkusaamisele proua Sommersetiga. Ja mul oli seda kokkusaamist vaja. Billyl oli selleski ?igus olnud. Kui ma ei hakka j?lle elatist teenima, kaotan kontori ja korteri. Rentslis pappkasti sees ei teeks ma kuigi edukalt maagiauuringuid. Seega on aeg liikuma hakata. T?mbasin s?rmedega tulutult l?bi juuksepahmaka ja suundusin oma kontori poole. Tee??rne kell ?tles mulle, et olen kokkusaamisele juba paar minutit hilinenud. See ja minu v?limus pealekauba, oh sa poiss, kui hea mulje ma kliendile j?tan. P?ev l?ks muudkui paremaks. Minu kontor asub ?hes kesklinnamajas. Pole teab mis uhke maja, aga tol p?eval n?gi ikkagi minu jaoks liiga hea v?lja. Vananev turvamees allkorrusel l?kitas mulle kurja pilgu – milline vedamine, et ta mind varasematest n?gemistest ?ra tundis. M?ni uus mees oleks mind arvatavasti silmagi pilgutamata pr?gikolli p?he v?lja visanud. Noogutasin valvurile ja naeratasin ja p??dsin asjalik v?lja n?ha. Heh. Trepi poole suundudes m??dusin liftist. Sellel oli silt, mis andis teada, et lift on remondis. Lifti polnud enam p?ris endiseks saadud p?rast seda, kui hiigelskorpion ?he kabiini katki rebis ja keegi lifti tuulehooga ?ahti ?lemisse otsa virutas, et see suur sitikas vastu katust puruks litsuda. Sellele j?rgnenud kukkumine viis kabiini hooga tagasi alla, keldrikorrusele v?lja, ja l?hkus kogu hoonet, kergitades k?igil ??ri. V?i nii mulle igatahes r??giti. ?rge vaadake mind niimoodi. See v?is ka keegi teine olla. Olgu, v?ib-olla mitte see hambatehnik neljandalt korruselt v?i ps?hhiaater kuuendalt. T?en?oliselt ka mitte seitsmenda korruse kindlustusb?roo v?i ?heksanda raamatupidaja. V?ib-olla k?ige ?lemise korruse juristid ka mitte. V?ib-olla. Aga alati ei ole minu s??, kui miski katastroofiliselt valesti l?heb. Igatahes ei saa keegi midagi t?estada. Avasin tepi juurde viiva ukse ja hakkasin m??da astmeid ?les astuma, oma kontori poole, mis asub viiendal korrusel. K?ndisin koridori teise otsa, m??da vaikselt sumisevast konsultatsioonifirmast, mis v?ttis enda alla suurema osa viiendast korrusest, oma kontori ukse juurde. Kiri j??klaasil teatas: „HARRY DRESDEN, V?LUR”. Sirutasin k?e, et uks lahti teha. Kui uksenupuni j?i veel toll v?i paar, kargas mu s?rmele s?de, s?rtsatades kerge terava valutorkega vastu nahka. J?in paigale. Nii jahe ja kuiv ka ei olnud, olgugi et maja kliimas?steem k?igest v?est t??tada puhises. V?ite mind paranoiliseks nimetada, aga miski ei muuda nii ettevaatlikuks kui m?rvakatse p?ise p?eva ajal. Keskendusin uuesti oma k?ev?rule, ammutades j?udu oma kartusest, et kilp valmis seada, juhuks kui peaksin seda vajama. Teise k?ega l?kkasin kontoriukse lahti. Harilikult on mu kontor ?sna korras. V?i ma igatahes ei m?leta, et see p?ris nii segi oleks olnud, nagu ta praegu v?lja n?gi. Arvestades, kui v?he ma hiljaaegu seal olin viibinud, tundus eba?iglane, et asjad on p?ris nii hulluks l?inud. Laud ukse k?rval, millel ma hoidsin pakki flaiereid selliste pealkirjadega nagu „V?lukunst v?hikutele” ja „Ma olen v?lur – k?sige, kuidas”, oli viltu seina najal. Flaierid vedelesid lohakalt ?le laua laiali ja p?randal. Tundsin kerget ammu k?rbema l?inud kohvi vina. Ilmselt j?tsin aparaadi sisse. Oeh. Mu lauda kattis samasugune paberilehtedest hallituskiht ja mitu kapisahtlit oli lahti, kaustad virnas kapipealsetel v?i k?lgepidi oma kohale torgatud, nii et need j?id otsapidi sahtlitest v?lja. Laeventilaator keerles uimaselt, kl?psatades igal p??rdel. Keegi oli n?htavasti ?ritanud veidi korda luua. Post oli korralikult kolme eri virna seatud. M?lemad metallpr?gikorvid olid kahtlust?ratavalt t?hjad. Billy ja kompanii seega. Keset mu rusudes kontorit seisis naine, sedamoodi ilus, et sunnib mehi s?pru tapma ja s?du alustama. Ta seisis laua juures, n?oga ukse poole, k?ed rinnal risti, puusad veidi viltu keeratud ja ilme skeptiline. Tal olid valged juuksed. Mitte valkjasblondid, mitte plaatinablondid. Valged nagu lumi, valged nagu k?ige puhtam marmor, ?les seotud nagu kinnip??tud pilv, et tuua n?htavale kaela saledad jooned. Ma ei tea, kuidas ta nahk sai nende juuste k?rval kahvatu v?lja n?ha, aga sai. Ta huuled olid k?lmunud mooruspuuviljade v?rvi, siledas ja armsas n?os peaaegu ehmatavad, ja ta viltused silmad olid s?gavrohelised, sinaka varjundiga, kui ta pead kallutas ja mind ?le vaatas. Ta polnud vana. Polnud ka noor. Polnud midagi muud kui jalustrabav. P??dsin hoida l?uga p?ris p?randani vajumast ja sundisin aju midagi tegema, hakates naise r?ivastust ?le vaatama. Ta kandis laitmatu l?ikega s?sihalli kost??mi. Seeliku alt paistis jalga just nii palju, et oli raske mitte vaadata, tumedatel kingadel olid just parasjagu nii k?rged kontsad, et igasugused m?tted hakkaksid p?he tikkuma. Jaki all kandis ta luuvalget V-kaelusega pluusi, mille kaelav?ljal?ige oli just nii s?gav, et tekitas tahtmise n?ha, kuidas ta s?gavalt sisse hingab. K?rvus ja kaela ?mber v?lgatasid h?beraamistuses opaalid, mis helkisid niisugustes toonides, mida ma poleks opaalidelt oodanud – liiga palju sarlakpunast ja lillat ja s?gavsinist. Ta k??ned olid kuidagimoodi sama k??tlevaks lakitud. Tabasin ta parf??mi h?ngu, midagi metsikut ja rikkalikku, rasket ja magusat nagu orhideed. Mu s?da hakkas kiiremini l??ma ja aju testosteroonip?hine osa soovis, et oleksin saanud pesemas k?ia. V?i habet ajada. V?i et mul v?hemasti poleks jalas dressip?ksid. Ta suu kaardus muigeks ja ta kergitas midagi ?tlemata ?ht kahvatut kulmu, lastes mul j?llitada. ?ks oli kindel – sellisel naisel peab olema raha. Palju raha. Raha, millega ma saaksin ??ri ?ra maksta, toitu osta, v?ib-olla isegi natuke laristada ja hankida k?ru, et oleks kergem korterit koristada. K?hklesin vaid hetke, m?eldes, kas Valge N?ukogu t?ie?iguslikul v?luril on s?nnis rahast sedav?rd huvitatud olla. J?udsin kiiresti otsusele. P?rgusse fenomenaalsed kosmilised j?ud. Mul on ??r maksta. „?h... vist proua Sommerset,” sain viimaks suust. Keegi ei oska minust paremini sarmikas olla. Kui hoolega p??an, suudan kindlasti millegi otsa komistada ja kuvandile viimase lihvi anda. „Mina olen Harry Dresden.” „Minu meelest j?ite te hiljaks,” vastas ta. Sommerseti h??l oli samasugune kui ta r?ivad – palju?tlev, kultuurne. Tema inglise keelel oli juures aktsent, mida ma ei osanud paika panna. V?ib-olla Euroopast. Kindlasti huvitav. „Teie abi teatas mulle, millal kohale saabuda. Mulle ei meeldi, kui mind oodata lastakse, nii et ma tulin ise sisse.” Ta vaatas mu laua poole ja siis uuesti mulle otsa. „Ma peaaegu sooviksin, et poleks seda teinud.” „Nojah. Ma sain teie tulekust teada alles, ee...” Vaatasin heitunult kontoris ringi ja panin ukse enda j?rel kinni. „Ma tean, et see n?ib ?pris ebaprofessionaalsena.” „T?iesti ?ige.” Astusin ?he tooli juurde, mida ma laua juures klientide jaoks hoidsin, ja tegin selle kiiruga lagedaks. „Palun istuge. Kas sooviksite tassi kohvi v?i midagi?” „Ei k?la sugugi h?gieeniliselt. Miks ma peaksin riskima?” Ta istus tooliservale, selg sirge, mind pilguga j?lgides, kuni ma teisele poole lauda k?ndisin. Kui liikusin, p?sis see pilk minu peal nagu m?rgatav jahe raskus, ja ma istusin laua taha, korts kulmude vahel. „Kas te olete selline, kellele meeldib riskida?” „Mulle meeldib end igak?lgselt kindlustada,” vastas ta vaikselt. „N?iteks teie, h?rra Dresden. Ma tulin t?na siia, et otsustada, kas teen ?pris suure panuse teie v?imetele.” Ta j?i vait ja lisas siis: „Seni pole te k?ll usaldusv??rset muljet j?tnud.” Toetasin k??narnukid kirjutuslauale ja seadsin s?rmeotsad vastakuti. „Jah. Ma tean, et k?igest sellest j??b k?llap mulje, nagu oleksin...” „Meeleheitel?” pakkus ta. „Ilmselgelt haaratud muudest probleemidest.” Ta noogutas kirjutuslaual olevate ?mbrikuvirnade poole. „Keegi, kes kaotab peagi oma ?riruumid, kui v?lgu ?ra ei maksa. Ma arvan, et te vajate seda t??d.” Ta hakkas t?usma. „Ja kui te ei suuda hoolitseda selliste pisiasjade eest, siis ma ei usu, et minul teist mingit kasu oleks.” „Oodake,” ?tlesin ma p?sti t?ustes. „Palun. Las ma v?hemalt kuulan teid ?ra. Kui tuleb v?lja, et ma oma arvates saan teid aidata...” Ta l?kkas l?ua ette ja katkestas mind sundimatult. „Aga k?simus pole ju selles, v?i kuidas?” k?sis ta. „K?simus on selles, kas te minu arvates saate mind aidata v?i mitte. Te pole n?idanud mulle midagi sellist, mis paneks mind arvama, et saaksite.” Ta vaikis ja istus uuesti. „Ja ometi...” Istusin tagasi ?le laua tema vastu. „Ometi?” „Ma olen teie oskustega inimeste kohta ?ht-teist kuulnud, h?rra Dresden. Silma vaatamise v?imest.” Keerasin pea viltu. „Ma ei nimetaks seda oskuseks. See lihtsalt juhtub.” „Aga te suudate kellegi sisse n?ha? Te nimetate seda hinge vaatamiseks, kas pole?” Noogutasin valvsalt ja hakkasin mitmesuguseid v?ikeseid kilde ja t?kikesi kokku klapitama. „Jah.” „Paljastades tema t?elise olemuse? N?hes t?tt selle isiku kohta, keda te vaatate?” „Ja tema n?eb omakorda mind. Jah.” Ta naeratas, jahe ja kaunis. „Vaadakem siis teineteist, h?rra Dresden, teie ja mina. Siis ma tean, kas teist v?iks mulle mingit kasu olla. Kindlasti ei l?he see mulle midagi maksma.” „Ma ei oleks nii veendunud. See on sedalaadi asi, mida j??d kaasas kandma.” Nagu pimesooleoperatsiooni arm v?i kiilasp?isus. Kui vaatad kellegi hinge, siis see ei unune. Mitte iialgi. Mulle ei meeldinud see suund, kuhu asi p??rama hakkas. „Ma ei usu, et see oleks hea m?te.” „Aga miks mitte?” k?is ta peale. „See ei v?ta ju kaua, h?rra Dresden, v?i kuidas?” „Asi pole tegelikult selles.” Ta suu t?mbus otsusekindlaks kriipsuks. „Saan aru. Sel juhul, kui vabandate mind...” Seekord katkestasin mina teda. „Proua Sommerset, ma arvan, et te olete oma hinnangutes eksinud.” Ta silmad v?lgatasid, viivuks paistis viha, jahe ja v?ga kauge. „Ah nii?” Noogutasin. Avasin kirjutuslauasahtli ja v?tsin v?lja paberiploki. „Jah. Mul on olnud raske aeg.” „Teil ei saa ettekujutustki olla, kui v?he see mulle korda l?heb.” T?mbasin v?lja sulepea, v?tsin korgi pealt ja seadsin selle ploki k?rvale. „Mhmh. Siis tulete siia teie. Rikas, hunnitu – liiga hea, et olla t?si.” „Ja siis?” p?ris ta. „Liiga hea, et olla t?si,” kordasin ma. V?tsin kirjutuslauasahtlist .44-kaliibrise revolvri, sihtisin naisele ja t?mbasin kuke vinna. „V?ite mind segaseks nimetada, aga viimasel ajal olen m?tlema hakanud, et kui miski on liiga hea, et t?si olla, siis see t?en?oliselt ei olegi. Pange oma k?ed laua peale, palun.” Ta kulmud kerkisid. Need oivalised silmad vajusid nii palju suuremaks, et silmavalged olid ?mberringi n?ha. Ta liigutas neelatades k?si ja seadis peopesad kirjutuslauale. „Mida te oma arust teete?” n?udis ta. „Kontrollin ?hte teooriat,” s?nasin ma. Hoidsin relva ja silmad tema peal ning avasin teise sahtli. „Vaadake, mul on viimasel ajal vastikuid k?lalisi k?inud. Nii et see pani mind natuke m?tlema selle ?le, millist jama oodata. Ja ma usun, et teie olete mul n??d paika pandud.” „Ma ei tea, millest te r??gite, h?rra Dresden, aga ma olen kindel...” „?rge n?hke vaeva.” Tuhlasin sahtlis ja leidsin, mida vaja. Hetke p?rast t?stsin sahtlist v?lja tavalise lihtsa vana metallnaela ja panin selle lauale. „Mis see on?” ta peaaegu sosistas. „Lakmustest,” laususin ma. Siis nipsasin naela ?rnalt s?rmega ja panin selle veerema ?le kirjutuslaua tema t?iusliku manik??riga k?te suunas. Ta ei liigutanud varem kui sekundi murdosa enne seda, kui nael oleks teda puudutanud – aga siis l?ks liikvele, h?guna, mis viis ta kaks pikka sammu mu kirjutuslauast eemale, ja l?kkas ?mber tooli, millel ta oli istunud. Nael veeres ?le lauaserva ja kukkus k?lksatades p?randale. „Raud,” ?tlesin ma. „Haljas raud. Haldjatele see ei meeldi.” Ta n?gu vajus ilmetuks. ?hel hetkel oli seal olnud k?rk upsakus, suureline ?leolek, reibas enesekindlus. Ent see lihtsalt kadus, j?ttes ta ilme k?lmaks ja kauniks ja eemalviibivaks ja t?iesti t?hjaks igasugustest tunnetest, k?igest ?ratuntavalt inimlikust. „Kokkulepe minu ristiemaga kehtib veel mitu kuud,” s?nasin ma. „Ta pidi mu rahule j?tma ?heks aastaks ja ?heks p?evaks. Kaup oli selline. Kui ta ?ritab sellest v?lja vingerdada, siis ma saan pahaseks.” Ta tunnistas mind selles t?hjas vaikuses veel m?ne pika viivu. Oli rahutukstegev n?ha niiv?rd kaunist n?gu nii v??rikuna, nagu oleks selle palge varjus luuranud miski, millel oli minuga v?he ?hist, ja mis ei vaevunud pingutamagi, et m?ista. See ilmetu mask pani mu k?ri krampi t?mbuma ja ma pidin vaeva n?gema, et relv k?es ei v?riseks. Ent siis tegi ta midagi, mis muutis ta veel v??ramaks, veel hirmu?ratavamaks. Ta naeratas. Aeglane naeratus, julm nagu kidadega nuga. Kui ta r??kima hakkas, k?las h??l sama armsasti nagu enne. Aga see oli t?hi, vaikne, kummituslik. Ta hakkas r??kima ja see tekitas tahtmise talle l?hemale k??nitada, et selgemalt kuulda. „Taibukas,” pomises ta. „Jah. Mitte liiga hajevil, et m?elda. Just see, mida mul vaja.” K?lmav?rin tantsiskles m??da mu selgroogu alla. „Ma ei taha mingeid probleeme,” ?tlesin. „Mine lihtsalt ?ra ja me m?lemad v?ime teeselda, et midagi ei juhtunud.” „Aga juhtus,” ?mises ta. Paljalt ta h??lek?la pani ruumi k?lmemana tunduma. „Sa n?gid sellest loorist l?bi. T?estasid oma v??rtust. Kuidas sa seda tegid?” „Staatiline laeng uksenupul,” vastasin ma. „See oleks pidanud lukus olema. Sa poleks pidanud siia sisse saama, seega pidid minema l?bi ukse. Ja sa p?iklesid mu k?simustest k?rvale, mitte lihtsalt ei vastanud.” Ta noogutas ikka veel naeratades. „R??gi edasi.” „Sul pole k?ekotti. Pole palju selliseid naisi, kes paneksid selga kolme tuhande dollarilise kost??mi, aga l?heksid v?lja ilma k?ekotita.” „Hmmm,” ?tles ta. „Jah. Sa sobid suurep?raselt, h?rra Dresden.” „Ma ei tea, millest jutt on,” laususin. „Ma ei taha haldjatega enam mingit tegemist teha.” „Mulle ei meeldi, kui mind niimoodi nimetatakse, h?rra Dresden.” „Saad ?le. Kao mu kontorist.” „H?rra Dresden, sina peaksid teadma, et minu sugu, suurtest v?ikesteni, peab r??kima t?tt.” „See pole teie pettusi takistanud.” Ta silmad l?id kiiskama ja ma n?gin, kuidas pupillid muutuvad, nihkuvad sureliku ?maratest s??ridest aeglasteks kassilikult piklikeks. Ta silmitses mind kassisilmsena, pilgutamata. „Ometi olen ma r??kinud. Ma kavatsen ?nnem?ngu m?ngida. Ja ma teen panuse sinu peale.” „?h... Mida?” „Mul on sinu teeneid vaja. On varastatud midagi hinnalist. Ma soovin, et sina selle tagasi tooksid.” „Teeme selle asja n??d selgeks,” ?tlesin. „Sina tahad, et ma sulle varastatud kraami tagasi tooksin?” „Mitte mulle,” r??kis ta. „?igetele omanikele. Ma tahan, et sa varga v?lja selgitaksid ja kinni p??aksid ja minu s??st puhtaks peseksid.” „Tee seda ise,” ?tlesin. „Selles asjas ei saa ma t?iesti ?ksi tegutseda,” umises ta h??l. „Seep?rast olen ma valinud sinu oma saadikuks. Oma vahemeheks.” Naersin talle n?kku. See t?i sellesse t?iuslikku kahvatusse n?kku veel midagi – viha. Viha, k?lm ja kohutav, v?lkus ta silmades ja peaaegu tarretas naeru mu kurgus. „Ei l?he l?bi,” ?tlesin. „Ma ei tee teie rahvaga rohkem tehinguid. Ma ei tea isegi seda, kes sa oled.” „Kallis laps,” ?mises naine aeglaselt, h??les kerge ?rritusnoot. „Tehing on juba tehtud. Sa andsid oma elu, oma saatuse, oma tuleviku vastutasuks v?e eest.” „Jaa. Oma ristiemale. Ja see on veel vaidluse all.” „Enam mitte,” s?nas ta. „Isegi selles surelike maailmas l?heb v?lg ?he k?est teise k?tte. H?poteekide m??k, jah?” Mul l?ks s?dame alt k?lmaks. „Mida sa ?elda tahad?” Ta paljastas hambad, teravad ja valged. See ei olnud naeratus. „Sinu h?poteek on m??dud, surelik laps. Mina ostsin selle. Sa oled minu oma. Ja sa aitad mind selles asjas.” Asetasin relva lauale ja avasin ?lemise sahtli. V?tsin v?lja oma paberinoa, tavalise masinat??, raske sileda tera ja kruvik?epidemega. „Sa eksid,” laususin, ja mu h??les k?las mulle endalegi ilmselgelt puhas tahtmatus leppida. „Ristiema ei teeks seda. V?ib v?ga h?sti olla, et sa p??ad mind sisse vedada.” Ta naeratas, vaadates mind teraselt. „Luba mul siis ometigi t?de selgeks teha.” Mu vasak peopesa lajatas lauale. Vaatasin hirmunult, kuidas parem k?si haarab paberinoa, rapperifilmi stiilis. P??dsin k?tt paaniliselt tagasi hoida, paberinuga k?est pillata, aga k?ed tegutsesid autopiloodil, nagu kuuluksid kellelegi teisele. „Oota!” karjatasin. Naine silmitses mind, k?lm ja eemalviibiv ja huvitatud. Virutasin paberinoaga vastu omaenda k?eselga, j?uliselt. Mul on odav kirjutuslaud. Teras hammustas puhtalt l?bi p?idla ja nimetiss?rme vahele j??va liha ning vajus lauapinda, mind selle k?lge naelutades. Valu uhkas m??da k?sivart ?les, haavast hakkas immitsema verd. P??dsin valu alla suruda, aga ma olin paanikas, ?ldse mitte sellises seisundis, et end oluliselt valitseda. Suust p??ses niitsatus. P??dsin tera ?ra t?mmata, k?e seest v?lja saada, aga k?sivars lihtsalt keeras end, v??nates paberinuga vastup?eva. Valu tegi mu maatasa. Ma ei suutnud sissegi hingata, et karjuda. Naine, see haldjas, sirutas k?e ja kangutas mu s?rmed paberinoa ?mbert ?ra. Ta t?mbas noa j?rsult, otsustavalt v?lja ja asetas verest l?ikivana lauale. „V?lur, sina tead seda sama h?sti kui mina. Poleks sa minu k?tkes, ei oleks mul sinu ?le s??rast v?imu.” Sel hetkel teadsin ma peamiselt seda, et k?si valutab, aga mingi h?mar osa minust taipas, et ta r??gib t?tt. Haldjad ei saa lihtsalt sisse traavida ja nukuisandat m?ngima hakata. Nad tuleb sisse lasta. Mina olin oma ristiema Lea sisse lasknud aastaid tagasi, kui olin noorem ja rumalam. Eelmisel aastal lipsasin tal k?est, sundisin teda andma ajapikendust, mis oleks pidanud mind kaitsma aasta ja ?he p?eva. Aga n??d oli ta ohjad kellelegi teisele ?le andnud. Kellelegi, kes ei olnud teises tehingus osalenud. Vaatasin tema poole ?les, h??l valust ja ?kilisest vihast karedaks urinaks madaldunud. „Kes sa oled?” Naine t?mbas k??tleva s?rmek??nega l?bi vere kirjutuslaual. Ta t?stis s?rme suu juurde ja seadis selle nagu muuseas vastu keeleotsa. Ta naeratas, aeglasemalt, meelelisemalt ja viimseni sama v??rikult. „Mul on palju nimesid,” kurises ta. „Aga sina v?id ?elda mulle Mab. ?hu ja ?? kuninganna. Sidhe Talvekoja valitseja.” 3. peat?kk Mul vajus s?da saapas??rde. Haldjakuninganna. Minu kontoris seisis haldjakuninganna. Ma vaatasin haldjakuningannale otsa. R??kisin haldjakuningannaga. Ja ma olin tal pihus. Sa pagan, ja mina arvasin, et mu elu on niigi lootusetute juhtumite nimekirjas. Hirmutunne v?ib olla s?na otseses m?ttes nagu j??vesi. See v?ib olla nagu k?lmaaisting, mille sa alla neelad, mis rullub k?rist alla ja valgub rinnus laiali. Ta teeb su hingetuks ja paneb s?dame kloppima, kuigi seda poleks tarvis, laieneb siis k?hu ja puusadeni, j?ttes endast maha v?rinad. Seej?rel suundub reitesse, p?lvedesse (tehes m?nikord piinlikkust tekitava vahepeatuse), r??vides j?u pikkadest lihastest, mis arvavad, et sa peaksid neid kasutama, et joosta, kuidas jalad v?tavad. Mina neelasin hirmulonksu, pilk teisel pool lauda seisval m?rgiselt kaunil haldjal. See pani Mabi naeratama. „Jah,” ?mises ta. „K?llalt tark, et karta. Et m?ista, v?hemasti osaliselt. Mis tunne see on, laps, teada seda, mida sina tead?” Mu h??l v?rises ja k?las vaiksemalt, kui mulle meeldinud oleks. „Umbes nagu Tokyol, kui Godzilla merest v?lja tuleb.” Mab kallutas pead, silmitsedes mind endise naeratusega. V?ib-olla ei saanud ta viitest aru. V?i siis ei meeldinud talle v?rdlemine kolmek?mne korruse k?rguse sisalikuga. V?i talle ehk meeldis see. T?hendab, kust mina peaksin teadma? Ma ei saa inimnaistestki h?sti aru. Ma ei vaadanud Mabile silma. Hinge vaatamise p?rast ma enam ei muretsenud. Et see juhtuks, peab m?lemal poolel olema hing. Aga paljud olevused v?ivad sulle kallale saada, kui liiga pikalt silma vaatad. Pilk kannab kaasa igasuguseid tundeid ja v?rdkujusid. P?rnitsesin Mabi l?uga, k?si valust p?lemas, ega ?elnud midagi, sest ma kartsin. Ma vihkan kartmist. Ma vihkan seda rohkem kui midagi muud maailmas. Ma vihkan abitusetunnet. J?hkrutsemine ei meeldi mulle samuti, ja Mab oleks samah?sti v?inud mulle rusika nina alla torgata ja mu taskuraha n?uda. Haldjakuningannad oli halb uudis. V?ga halb uudis. T?en?oliselt ei puutu ma kunagi kokku ?hegi teise olendiga, kellel on sama palju toorest v?ge kui Mabil, kui ma just ei kutsu v?lja m?nda auv??rset vana jumalat v?i ei astu vastu Valgele N?ukogule endale. Oleksin v?inud virutada talle maagilise maksahaagi, proovida tast jagu saada, aga vaevalt oleksin ta soengugi sassi ajanud, isegi kui me oleksime v?rdsetel alustel v?idelnud. Ja mina olin tal k?ie otsas, maagilise kanali kaudu. Ta v?is peaaegu k?ike mu kaitsest m??da saata ja ma ei saaks sinna midagi parata. J?hkrutsejad ajavad mul harja punaseks – ja on teada asi, et kui ma vihane olen, kipun lollusi tegema. „Unusta ?ra,” ?tlesin ma tuliselt. „Ei l?he l?bi. L?? mind maha ja ongi k?ik. Pane uks lukku, kui minema hakkad.” Mu vastus ei paistnud teda ?rritavat. Ta seadis k?ed vaheliti ja kurises: „Selline viha. Selline tuli. Jah. Ma j?lgisin l?inud s?gisel seda patiseisu sinu ja su ristiema Leanansidhe vahel. V?hesed surelikud on iial millegi sellisega hakkama saanud. Jultunud. H?bematu. Ma imetlen sedalaadi tugevust, v?lur. Ma vajan sedalaadi j?udu.” Kobasin m??da lauda, kuni leidsin salvr?tirulli ja hakkasin ?hukest paberit haava ?mber m?ssima. „Mulle ei l?he ?ldse korda, mida sa vajad,” teatasin talle. „Ma ei hakka su saadikuks ega millekski muuks, kui sa just ei taha mind sundida, ja vaevalt sul sel juhul minust erilist kasu on. Nii et tee, mida sa teha tahad, ja kao mu kontorist.” „Sulle peaks see korda minema, h?rra Dresden,” teatas Mab mulle. „See puudutab otseselt sind. Ma ostsin su v?la, et teha sulle pakkumine. Et anda sulle v?imalus end kohustustest vabaks v?ita.” „Jajah, muidugi. ?ra n?e vaeva. Ma ei ole huvitatud.” „V?lur, sa v?id kas pakkuda mulle midagi v?i lasta pakkuda ennast. Eineks. Kas sa ei soovi vaba olla?” Vaatasin ettevaatlikult tema poole ?les, peas keerlemas pildid iseendast, grillituna vaagnal, ?un suus. „Mida sa selle all m?tled, et vaba olla?” „Vaba,” s?nas tema, seades k?lmunud marjade karva huuled seda s?na lausudes niimoodi torusse, et ma ei saanud seda mitte m?rgata. „Vaba sidhe-rahva m?just, oma kohustuse k?idikutest, k?igepealt Leanansidhe ja n??d minu suhtes.” „K?igele kriips alla? L?heme iga?ks oma teed?” „T?pselt.” Silmitsesin oma valutavat k?tt ja krimpsutasin n?gu. „Ma arvasin, et vabaduse m?iste ei meeldi sulle eriti, Mab.” „Sa ei peaks asju eeldama, v?lur. Ma jumaldan vabadust. K?ik, kellel seda pole, tahavad seda.” Hingasin s?gavalt ja p??dsin pulssi kontrolli alla saad. Ma ei v?inud lasta hirmul ega vihal enda eest m?elda. Mu instinktid karjusid, et v?taksin uuesti relva ja teeksin sellega proovi, aga ma pidin m?tlema. See oli ainus asi, mis v?is haldja k?est p??sta. Mab m?tles oma pakkumist t?siselt. Tundsin seda, tajusin nii ?rgsel viisil, sisimas, et kahtlustele ei j??nud ruumi. Ta laseb mu vabaks, kui tema kaubaga n?usse j??n. Muidugi v?ib tema hind liiga k?rge olla. Selleni polnud ta veel j?udnud. Ja haldjatel on komme seada asjad nii, et iga j?rgmine tehing veab sind s?gavamalt sisse, selle asemel, et vabaks p??sta. T?pselt nagu krediitkaardifirmad v?i see ?ppelaenu rahvas. Vaat need on alles kurjuse kehastus. Tundsin, kuidas Mab mind j?lgib nagu kass Sylvester Tweetyt. See m?te tegi mu tuju natuke paremaks. ?ldiselt annab Tweety l?pus ikka Sylvesterile tappa. „Olgu,” ?tlesin talle. „Ma kuulan.” „Kolm ?lesannet,” kurises Mab, kolm s?rme selgituseks ?leval. „Ma soovin sinu k?est aeg-ajalt midagi. Kui oled t?itnud kolm soovi, siis sinu kohustused minu ees l?pevad.” Viivu valitses ruumis vaikus ja ma pilgutasin ?llatunult silmi. „Mida... Ja see on k?ik?” Mab noogutas. „?ksk?ik millised kolm ?lesannet? Mis tahes kolm soovi?” Mab noogutas. „Niisama lihtsalt? Kui sa seda niimoodi ?tled, siis minu arust v?in ma sulle kolm korda soola ulatada ja ongi tehtud.” Ta silmas, rohekassinised nagu liustikuj??, vaatasid pilgutamata mulle otsa. „Kas sa oled n?us?” H??rusin aeglaselt suud ja m?tlesin asja ?le j?rele. Kui nii v?tta, siis oli see lihtne kaup. Need v?isid teinekord p?ris keeruliseks minna, lepingute ja k?ige muuga. Mab oli pakkunud mulle suurep?rast komplekti, meeldivat, kena ja korralikku nagu halloweeni kommid. Mis t?hendas, et oleksin idioot, kui ei otsiks ?iletiteri ja ts?aniidi. „Mina otsustan, millised soovid ma t?idan ja milliseid mitte?” „Just nii.” „Ja kui ma keeldun soovi t?itmast, siis ei tule sinu poolt mingit survet ega karistusi.” Ta kallutas pead ja pilgutas aeglaselt silmi. „N?us. Sina valid, millised soovid t?ita, mitte mina.” V?hemasti ?he maamiini olin ?les leidnud. „Ja minu h?poteeki ei tohi enam edasi m??a. V?i kannupoisse mind nuhtlema vilistada v?i mind vahemeeste kaudu ahistada. Leping j??b meie kahe vahele.” Ta hakkas naerma ja see k?las nii l?busalt, selgelt ja armsalt nagu kellukesed – kui need oleks veel helisevana mulle vastu hambaid surutud. „Nagu su ristiema tegi. Petad sa mind teisegi korra, siis h?bi mulle, kas nii, v?lur? N?us.” Niisutasin huuli ja m?tlesin hoolega. Olin ma talle m?ne augu j?tnud? V?is ta mulle mingil muul viisil ligi p??seda? „Noh, v?lur?” k?sis Mab. „Kas oleme kokku leppinud?” Lubasin endal sekundikese soovida, et ma poleks nii v?sinud. V?i et mul poleks nii valus. P?evaste s?ndmuste ja samal ?htul eelseisva N?ukogu koosoleku t?ttu polnud mu aju just maailmaklassi l?bir??kimiste vormis. Aga ?hte teadsin kindlalt – kui ma Mabi k?tkest ei p??se, siis olen ?sna pea surnud v?i midagi hullemat. Parem tegutseda ja eksida, kui mitte tegutseda ja lasta end m??daminnes l?maks litsuda. „Hea k?ll,” ?tlesin ma. „Oleme kokku leppinud.” Kui ma need s?nad kuuldavale t?in, k?is ?le kukla v?ike judin ja jooksis kirvendades m??da selgroogu alla. Tulitav valukihvatus pani mu haavatud k?e t?mblema. Mab sulges silmad, naeratas oma tumedate huultega kassilikult ja keeras pea viltu. „H?sti. Jah.” Teate seda ilmet Ott Koioti n?ol, kui ta jookseb t?ie auruga ?le kaljuserva ja siis taipab, mida ta teinud on? Ta ei vaata alla, vaid katsub ?he varbaga ja just siis, just enne kukkumist vajub ta n?kku ?rgne hirm. Ma pidin ka selline v?lja n?gema. Ma tean, et umbes niimoodi ma end tundsin. Aga sinna polnud midagi parata. V?ib-olla saan l?putult edasi minna, kui ei hakka kontrollima, kas maa on jalge all. P??rasin pilgu Mabilt ?ra ja ?ritasin k?e eest hoolitseda nii h?sti, kui sain. See tuikas ikka veel ja haava desinfitseerimine teeb palju hullemini haiget. ?mblusi vist vaja ei l?he. Hea vast seegi. Kirjutuslauale latsatas j?upaberist ?mbrik. Vaatasin ?les ja n?gin, et Mab t?mbab kindaid k?tte. „Mis see on?” k?sisin. „Minu soov,” vastas ta. „Siin sees on faktid ?he mehe surma kohta. Ma soovin, et sa teeksid minu s??st puhtaks, avastades tema tapja isiku, ja tooksid tagasi selle, mis temalt varastati.” Avasin ?mbriku. Sees oli mustvalge foto laibast, kaheksa korda k?mme formaadis. Vana mees lebas trepi jalamil, kael ?lgade suhtes teravnurga all. Tal olid valged kr?sujuuksed, seljas tviidjakk. Pildi juures oli Tribune’i artikkel pealkirjaga „KOHALIK KUNSTNIK SUREB KESK?ISES ?NNETUSES”. „Ronald Reuel,” s?nasin ma silmadega ?le artikli lastes. „Ma olen temast kuulnud. Tal on vist Bucktownis ateljee.” Mab noogutas. „Kiidetud Ameerika kunsti vision??riks. Ehkki ma oletan, et nad kasutavad seda m?istet kergek?eliselt.” „Fantaasiamaailmade looja, ?eldakse siin. K?llap ?eldakse igasuguseid ilusaid asju n??d, kus ta surnud on.” Lugesin artikli l?puni. „Politsei ?tles, et see oli ?nnetusjuhtum.” „Ei olnud,” vastas Mab. Vaatasin ?les tema poole. „Kust sa seda tead?” Ta naeratas. „Ja miks see sulle korda peaks minema?” k?sisin ma. „Politsei ei tule ju sind taga ajama.” „Peale surelike seaduse on muidki j?udusid, mis kohut m?istavad. Sulle piisab teadmisest, et ma soovin ?igusem?istmist,” lausus ta. „Lihtsalt seda.” „Mhmh,” ?tlesin ma kulmu kortsutades. „Sa ?tlesid, et temalt varastati midagi. Mis see oli?” „Sa saad sellest aru.” Panin pildi ?mbrikku tagasi ja j?tsin selle kirjutuslauale. „Ma m?tlen j?rele.” Mab kinnitas mulle: „Sa n?ustud seda soovi t?itma, v?lur Dresden.” Vaatasin teda altkulmu ja l?kkasin l?ua ette. „Ma ?tlesin, et ma m?tlen j?rele.” Mabi kassisilmad l?id s?tendama ja ta naeratus n?itas mulle v?gav?ga valgeid hambaid. Ta v?ttis jakitaskust tumedad p?ikeseprillid. „Kas pole mitte viisakas klient ukseni saata?” P?rnitsesin teda kurjalt, aga t?usin toolilt ja k?ndisin ukse juurde, veidi oimetu paljalt haldjakuninganna joovastavast parf??mist, tema narkootilisest l?hnast. T?rjusin seda tunnet ja ?ritasin kurja ilmet s?ilitada, ust tema ees j?rsult lahti t?mmates. „Kas k?si valutab veel?” k?sis ta. „Mis sa ise arvad?” Mab asetas oma kinnastatud k?e minu haavatud k?ele ja l?bi haava k?is nagu skalpell ?kiline puhas k?lmavahk, mis s??stis m??da k?sivart ?les, otse s?dame suunas. See v?ttis mul hinge kinni ja ma tundsin, kuidas s?da paar l??ki vahele j?ttis, enne kui vaevaliselt ?igesse r?tmi sai. Ahmisin ?hku ja vankusin ning ?ksnes ukse najale toetumine hoidis mind p?riselt kukkumast. „Kurat v?taks,” pomisesin ma, p??des mitte h??lt t?sta. „Meil oli kokkulepe.” „Ma n?ustusin sind keeldumise eest mitte karistama, v?lur. Ma n?ustusin sind mitte vahemeeste kaudu karistama ega ahistama.” Mab naeratas. „Seda tegin ma lihtsalt kiusu p?rast.” Urisesin. „See ei tee k?ll t?en?olisemaks, et ma selle juhtumi v?tan.” „Sa v?tad selle, saadik,” s?nas Mab enesekindlalt. „Ole valmis t?na ?htul oma vastaspoolega kokku saama.” „Mis vastaspoolega?” „Nii nagu sina oled selles asjas Talve esindaja, on ka Suvi otsinud kellegi oma huve esindama.” „Mul on ?htuks plaanid tehtud,” porisesin ma. „Ja ma pole seda juhtumit vastu v?tnud.” Mab kallutas oma tumedad prillid alla, kassisilmade pilk minul. „V?lur. Kas sa tead lugu rebasest ja skorpionist?” Raputasin k?rvale vaadates pead. „Rebane ja skorpion j?udsid oja ??rde,” r??kis Mab vaikselt, h??l madal ja malbe. „Lai oli vesi. Skorpion palus, et rebane ta selga v?taks. Rebane ?tles: „Skorpion, ega sa mind ei n?ela?” Skorpion ?tles: „Kui seda teeksin, sureksime m?lemad.” Rebane j?i n?usse ja Skorpion ronis talle selga. Rebane ujus, aga poolel teel n?elas Skorpion teda oma surmaastlaga. Rebane ahmis ?hku: „Narr, sa hukutasid meid m?lemaid. Miks?” „Ma olen skorpion,” ?tles skorpion. „Selline on minu loomus.”” „Ja kogu lugu?” ?tlesin ma. „?ra sellega leiba teenima hakka.” Mab puhkes naerma, see k?las nagu sametine j?? ja ajas mulle uuesti judinad peale. „Sa v?tad selle juhtumi, v?lur. Sa oled selline. See on sinu loomus.” Siis ta p??rdus ja k?ndis m??da koridori minema, eemalviibiv, reserveeritud, k?lm. Vahtisin talle umbes minut aega j?rele, enne kui ukse sulgesin. V?ib-olla olin end liiga kauaks laborisse sulgenud, aga Spenser ei maini ?ldse, et haldjakuningannal on kena taguots. Jah, ma m?rkan selliseid asju. Eks kaevake mu peale. 1 Tervikv?ljend k?lab nii: „Kui sa petad mind ?he korra, siis h?bi sulle, kui petad mind teist korda, siis h?bi mulle.” [ ? ] 4. peat?kk Toetusin kinnisilmi vastu ust ja p??dsin m?elda. Mul oli hirm. Mitte selline pooleldi meeldiv adrenaliinilaenguga, vaid vaikne. Anal??situlemuste ootamise hirm. See on niisugune ratsionaalne hirm, mis tirib lamamistooli su m?ttemaastiku eesserva ja v?tab joogik?lmiku ka kaasa. Ma t??tasin kurjade haldjate kuninganna heaks – v?i igatahes Tumeda Koja haldjate Talvekuninganna heaks. Tumeda Koja haldjad polnud kuni viimseni ?elad ja kurjad, nagu ka Heleda Koja omad, suvehaldjad polnud otsast l?puni lahked ja targad. Nad olid v?ga selle aastaaja moodi, millelt olid nime saanud – k?lmad, kaunid, halastamatud ja t?iesti hoolimatud. Ainult narr k?iks vabatahtlikult nendega l?bi. Mitte et Mab oleks mulle erilist valikut j?tnud, aga tehniliselt v?ttes oli valikuv?imalus siiski olnud. Oleksin v?inud kindlalt keelduda ja v?tta vastu, mis iganes tulemas oli. N?risin huuli. Arvestades seda, millega ma tegelen, polnud ma vajalikuks pidanud hea pensioniplaani jahtimisele eriti aega kulutada. V?lurid v?ivad elada kaua-kaua, aga enamik neist, kes elavad, kipuvad olema niisugused, kes p?sivad kodus oma kabinetis. Polnud palju neid, kes oleksid heitnud kinda nii paljudele, kui mina olin. Olin olnud paar korda nutikas ja paar korda oli mul vedanud ja siiani olin peale j??nud – aga varem v?i hiljem pidid t?ringud maosilmi n?itama. Niisama lihtne see oligi ja ma teadsin seda. Hirm. V?ib-olla sellep?rast olingi Mabi kaubaga n?usse j??nud. Susani elu oli kohutaval kombel rikutud ja see oli minu s??. Tahtsin teda aidata, enne kui v?ideldes langen. Aga tasane h??l kuklas ?tles mulle, et pean end hirmus ?ilsaks inimese kohta, kes l?i p?nnama, kui kuri karjas. See vaikne h??l ?tles mulle, et tegelen enda v?lja vabandamisega. Mingi osa minust, mis eriti ei usalda ja veel v?hemasse usub, sosistas, et olin lihtsalt kartnud ?elda „ei” olendile, kes t?en?oliselt oleks suutnud panna mind surma ihkama, kui talle ?ra oleksin ?elnud. Igatpidi oli k?simuste jaoks liiga hilja. Olin kokkuleppe s?lminud, tulgu mis tuleb. Kui ma ei tahtnud, et asi halvasti l?peks, oli parem m?tlema hakata, kuidas sellest v?lja vingerdada ilma haldjapoliitikasse uppumata. Olin kuradi kindel, et Ronald Reueli juhtumit vastu v?ttes ma seda ei tee. Mab poleks seda pakkunud, kui poleks arvanud, et see m?ssib mu hullemini sisse, kui ma juba olen. Ta v?is ju olla mu metaf??siliselt k?sivarrelukku v?tnud, aga see ei t?hendanud, et pean iga kord h?ppama, kui ta „konn” ?tleb. V?isin midagi muud v?lja m?elda. Ja pealegi oli mul muidki probleeme. ?htuse N?ukogu koosolekuni polnud palju aega, niisiis korjasin asjad kokku ja seadsin end minekuvalmis. Seisatasin uksel selle n?riva tundega, mis mul tekib, kui olen midagi unustanud. Pilk langes tasumata arvete virnale ja mulle meenus. Raha. Ma olin tulnud siia juhtumit saama. Et raha teenida. Oma arvete maksmiseks. N??d olin kaelast saadik jamas ja pea ees tundmatusse s??stmas, aga ma polnud saanud k?siraha ega teeninud punast pennigi. Vandusin omaette ja t?mbasin ukse enda j?rel kinni. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/dzhim-batcher/suveruutel/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.