Topeltstaar. Sari "Orpheuse Raamatukogu"

Topeltstaar. Sari "Orpheuse Raamatukogu" Robert A. Heinlein Orpheuse Raamatukogu Hugo auhinnaga p?rjatud romaan «Topeltstaar» on ameerika ulme suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) kaheksas maakeelde j?udnud raamat. T??tu n?itleja Lorenzo Smythe palgatakse kehastama populaarset poliitikut John Joseph Bonfortet. Oponendid on Bonforte r??vinud ning Smythe peab eelolevaid valimisi silmas pidades hakkama tema teisiku rollis kaitsma poliitiku vaateid, mis on tema enda jaoks vastumeelsed. «Topeltstaar» r??gib loo sellest, kuidas vastanduvad n?itleja ja poliitik, kuidas staarn?itlejast saab t?htpoliitik. Orpheuse Raamatukogu 3/2019 Robert A. Heinlein Topeltstaar Originaal: Double Star 1956 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9949-661-27-5 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-28-2 (epub) Copyright © 1956 by The Robert A. and Virginia Heinlein Prize Trust T?lkinud Tatjana Peetersoo © 2019 J?rels?na autor Raul Sulbi © 2019 Kaanepildi autor Meelis Kro?etskin © 2019 Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2019 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas Henry ja Catherine Kuttnerile ?KS Kui ?ks mees k?nnib k?rtsi, riides nagu maakas, ja k?itub, nagu kuuluks see koht talle, siis on ta kindlasti kosmonaut. See on loogiline paratamatus. Oma elukutse t?ttu tunneb ta end maailma isandana, kui ta aga jala planeedi pinnale t?stab, paistab ta maamatsina. Ja mis puutub tema riietuse puuduj??kidesse, siis mehelt, kes veedab ?heksa k?mnendikku ajast mundris ning on rohkem harjunud s?vakosmose kui tsivilisatsiooniga, ei saagi oodata teadmisi sobilikust r?ivastumisest. Ta on hea saak isehakanud r?tsepatele, kes tunglevad iga raketisadama ?mber ja pakuvad «maapinnal kandmise riideid». V?isin kohe n?ha, et seda suurekasvulist semu pidi olema r?ivastanud k?ll Omar Telgitegija – liiga toekad polsterdatud ?lad, niisuguse l?ikega l?hikesed p?ksid, et need t?mbusid ta karvastel reitel ?lespoole, kui ta istet v?ttis, ja kroogitud s?rk, mis oleks v?inud hea v?lja n?ha m?ne lehma seljas. Kuid ma j?tsin oma arvamuse enda teada ja ostsin oma viimase poolimperiaali eest talle dringi, pidades seda investeeringuks, kuna kosmonaudid k?ivad oma rahaga ?mber nii, nagu nad k?ivad. «D??sid kuumaks!» s?nasin, kui me klaasid kokku l?ime. Ta heitis mulle kiire pilgu. See oli mu esimene viga Dak Broadbentiga suhtlemisel. Selle asemel, et vastata «Puhast kosmost!» v?i «Turvalist maandumist!», nagu oleks pidanud, silmitses ta mind ja lausus vaikselt: «Kena soov, aga valele mehele. Ma pole seal v?ljas kunagi k?inud.» See oli n??d teine hea koht suu kinni hoidmiseks. Kosmonaudid ei k?i kuigi tihti Casa Macana hotelli baaris; see pole neile sobivat sorti hotell ja asub pealegi raketisadamast miilide kaugusel. Kui ?ks neist ilmub v?lja maistes r?ivastes, otsib baaris h?marat nurgakest ja vaidleb vastu enda kosmonaudiks nimetamisele, siis on see tema enda asi. Olin ise valinud just selle istekoha, et v?iksin k?ike n?ha, ilma et mind ennast n?htaks. V?lgnesin parajasti ?hele ja teisele natuke raha, ei midagi olulist, aga piinlik ikka. Oleksin v?inud arvata, et ka temal on omad p?hjused, ja neid austada. Kuid mu h??lepaelad elasid omaenda elu, metsikud ja vabad. «?ra aja mulle seda jama, laevakaaslane,» vastasin. «Kui sina oled p?llumees, siis olen mina Tycho linnapea. Vean kihla, et oled joonud Marsil rohkem kui kunagi Maa peal,» lisasin, m?rganud ettevaatlikku liigutust, millega ta klaasi kergitas ja mis surmkindlalt reetis harjumist madala gravitatsiooniga. «R??gi vaiksemalt!» katkestas ta mind, huuli liigutamata. «Miks sa nii kindlalt arvad, et olen kosmoser?ndur? Sa ei tunne ju mind.» «Vabandust,» laususin. «Sa v?id olla, kes iganes tahad. Aga mul on silmad peas. Reetsid ennast samal hetkel, kui siia sisse k?ndisid.» Ta pomises midagi sosinal. «Mismoodi?» «?ra selle p?rast muretse. Kahtlen, kas keegi teine ?ldse m?rkaski. Kuid mina panen t?hele asju, mida teised inimesed ei n?e.» Ulatasin talle oma kaardi, arvatavasti natuke endaga rahulolevalt. On olemas ainult ?ks Lorenzo Smythe, ?he mehe aktsiaselts. Jah, mina olengi see «Suur Lorenzo, Erakordne Miim ja J?ljenduskunstnik» – stereo, ooperisalvestused, mida vaid soovite. Ta luges mu kaarti ja torkas selle siis varrukataskusse – mis mind ?rritas, sest need kaardid olid kena summa maksma l?inud – k?sikirjalise graveeringu p?ris hea imitatsioon. «Saan su m?ttest aru,» lausus ta vaikselt, «aga kuidas ma siis valesti k?itusin?» «Ma n?itan sulle,» ?tlesin. «K?nnin n??d ukseni nagu maamees ja tulen tagasi nii, nagu sina k?ndisid. J?lgi.» Tegingi n?nda, esitades tagasiteel pisut liialdatud versiooni tema k?nnakust, et lasta tema treenimata silmal m?rgata iseloomulikke jooni – jalad libisemas pehmelt ?le p?randalaudade, nagu oleksid seal hoopis tekiplaadid, kehakaal ettepoole kantud ja puusadest tasakaalustatud, k?ed pisut eespool ja kehast eemal, valmis haarama. On veel tosin muud pisiasja, mida ei saagi s?nadesse panna; asja uba on selles, et seda tehes tuleb tunda end kosmonaudina, keha peab olema pingul ja ebateadlikult tasakaalus – seda tuleb l?bi elada. ?ks linnamees koperdab isegi siledatel p?randatel, mis ei k?igu ja kus on Maa normaalne gravitatsioon – ja komistab sigaretipaberil, kindel see. Mitte nagu kosmonaut. «Saad aru, mida ma m?tlen?» k?sisin, ennast istmele tagasi libistades. «Kardan k?ll,» tunnistas ta hapult. «Kas ma k?ndisin niimoodi?» «Jah.» «Hmm… Ehk peaksin sinult tunde v?tma.» «Oleksid v?inud hulleminigi teha,» tunnistasin. Ta istus seal, mind silmitsedes, siis hakkas juba midagi ?tlema – kuid muutis meelt ja viipas s?rmega baarimehele, et too meie klaasid uuesti t?idaks. Kui joogid saabusid, maksis ta nende eest, j?i enda oma ?ra ja t?usis istmelt ?heainsa sujuva liigutusega. «Oota mind,» s?nas ta tasa. Tema ostetud jook minu ees laua peal, ei saanud ma keelduda. Ega ma tahtnudki; ta huvitas mind. Juba k?mneminutilise tutvuse j?rel meeldis ta mulle; ta oli just sedasorti suur, inetult ilus t?mikas, kellele naised j?rele jooksevad ja kelle k?ske mehed t?idavad. Ta suundus graatsiliselt l?bi ruumi ja m??dus nelja marslase lauast ukse l?hedal. Mulle ei meeldinud marslased. Ma ei tundnud s?mpaatiat asjanduse vastu, mis n?eb v?lja nagu p?ikesekiivriga puut?vi ja n?uab endale inimese ?igusi. Mulle ei meeldinud, mismoodi nad endale pseudoj?semeid kasvatavad; need meenutasid mulle madusid, kes oma urgudest v?lja roomavad. Mulle ei meeldinud, et nad saavad pead p??ramata igas suunas vaadata – kui neil ?ldse olekski pea, mida neil muidugi ei ole. Ja ma ei kannatanud nende l?hna! Keegi ei saa mind s??distada rassilistes eelarvamustes. Ma ei hoolinud inimese nahav?rvist, rassist ega religioonist. Aga inimesed olid inimesed, kuna marslased olid asjad. Minu arust ei olnud nad isegi loomad. Oleksin pigem iga kell eelistanud t??gassigu. Marslaste lubamine restoranidesse ja baaridesse, mida kasutasid inimesed, tundus mulle p??rase teguviisina. Aga meil oli ju muidugi Leping, nii et mida ma teha sain? Kui ma baari tulin, siis neid nelja seal veel polnud, sest muidu oleksin ma neid haistnud. Samal p?hjusel poleks nad kindlasti saanud kohal olla ka m?ne hetke eest, kui olin k?ndinud ukseni ja tagasi. N??d seisid nad oma alustel ?mber laua ja teesklesid, et on inimesed. Ma polnud isegi m?rganud, et kliimaseade oli kiiremini t??le hakanud. Tasuta jook minu ees ei ahvatlenud mind; tahtsin lihtsalt, et mu v??rustaja juba kiiremini tagasi tuleks, et saaksin viisakalt lahkuda. Mulle kargas ?kki p?he, et enne oma kiirustavat lahkumist oli ta sinnapoole pilgu heitnud, ja ma juurdlesin, kas marslastel v?is sellega midagi tegemist olla. Silmitsesin neid, p??des aru saada, kas nad j?lgivad meie lauda – aga mismoodi oleks v?imalik teada, kuhupoole marslane vaatab v?i mida m?tleb? See oli veel ?ks asi, mis mulle nende juures ei meeldinud. Istusin seal mitu minutit, keerutasin klaasi k?es ja imestasin, mis mu kosmonaudist s?braga juhtuda v?is. Olin lootnud, et tema k?lalislahkus v?iks k??ndida ?htus??gini ja, kui me teineteisele piisavalt s?mpaatseks muutume, siis ehk isegi v?ikese l?hiajalise laenuni. Mu ?lej??nud v?ljavaated olid – ma tunnistan seda! – k?hnapoolsed. Viimased kaks korda, mil p??dsin oma agendile helistada, oli tema automaatsekret?r lihtsalt mu s?numi salvestanud. Ja kui ma ?htul oma uksepilusse m?nte ei pista, ei p??se ma t?na oma tuppa… Just nii madalale olidki mu v?ljavaated praegu langenud: magamiseni m?ndipiluga kuubikus. Keset melanhoolseid m?lgutusi puudutas ?ks kelner mu k??narnukki. «Teile on k?ne, s??r.» «Ah? V?ga hea, s?ber, aga kas sa v?iksid selle riistapuu siia lauale tuua?» «Vabandust, s??r, kuid ma ei saa seda liigutada. Kabiin 12 vestib??lis.» «Oh. T?nan,» vastasin talle, pannes selle k?lama nii soojalt, kui suutsin, kuna mul polnud talle jootraha anda. V?lja minnes tegin marslaste ?mber laia kaare. Varsti n?gin, miks telefoni ei saanud mu lauale tuua. Number 12 oli maksimaalse turvas?steemiga kabiin pildi, heli ja segajate osas. Ekraan ei n?idanud midagi ega hakanud isegi helendama enne seda, kui uks oli minu j?rel lukku langenud. See j?i piimjaks seni, kui ma maha istusin ja n?o kaamera fookusesse seadsin, siis hajusid veiklevad pilved ja ma leidsin end oma kosmonaudist s?brale otsa vahtimas. «Vabandust, et ma niimoodi minema tormasin,» ?tles ta ruttu, «aga mul oli kiire. Tahan, et tuleksid otsekohe Eisenhowerisse tuppa number 2106.» Ta ei seletanud midagi. Eisenhower on kosmonaudi jaoks just sama ebat?en?oline hotell kui Casa Macana. Haistsin pahandusi. Te ei korja ju baarist ?les mingit v??rast ega hakka talle siis peale k?ima, et ta teie hotellituppa tuleks – nojah, v?hemalt mitte samast soost v??rale. «Miks?» k?sisin ma. Kosmonaudi n?ole tekkis just selline ilme, mis n?eb veider v?lja mehe puhul, kes on harjunud, et talle k?simusi esitamata kuuletutakse. Uurisin seda professionaalse huviga – see pole sama mis viha; see on pigem nagu ?ikesepilve moodi vahetult enne tormi. Siis v?ttis ta ennast kokku ja vastas vaikselt: «Lorenzo, mul pole aega seletada. Oled sa valmis ?hte t??d vastu v?tma?» «Sa pead silmas professionaalset ?lesannet?» k?sisin aeglaselt. ?heks kohutavaks hetkeks kahtlustasin, et ta kavatseb mulle pakkuda… Nojah, teate k?ll – t??d. Siiani olin ma suutnud oma elukutselise uhkuse puutumatuna hoida, hoolimata k?igist p??rase saatuse poolt heidetud lingudest ja nooltest. «Oh, muidugi professionaalset!» vastas ta ruttu. «See n?uab parimat n?itlejat, keda suudame leida.» Ma ei lasknud oma kergendustundel n?ost v?lja paista. Oli t?si, et ma olin valmis vastu v?tma mis tahes professionaalse t??. Oleksin r??muga m?nginud kas v?i r?du «Romeos ja Julias» – kuid ma ei tohtinud reageerida liiga innukalt. «Mis laadi t?? see on?» k?sisin. «Mu kalender on ?sna t?is.» Ta t?rjus selle v?ite k?eviipega. «Ma ei saa telefonis seletada. Sa v?ib-olla ei tea, aga igasugust segamiss?steemi saab lahti muukida – kui on olemas vastav varustus. Tule n??d ruttu siia!» Ta oli erutatud; seet?ttu ei saanud mina liiga elevil olla. «Kuule n??d, t?esti,» protestisin. «Kes ma sinu arust olen? Kas jooksupoiss? V?i m?ni kogenematu nooruk, kes meeleheitlikult soovib saada privileegi oda kanda? Mina olen Lorenzo!» Ajasin l?ua p?sti ja tegin solvunud n?o. «Mida sa siis pakud?» «Oeh… Kurat k?ll, ma ei saa sellest telefonis r??kida. Kui palju sa teenid?» «Ah? Sa k?sid mu professionaalse teenistuse kohta?» «Jah, jah!» «Kas ?he etteaste eest? V?i n?dalas? V?i valikuvaba lepinguga?» «Ah, unusta ?ra. Kui palju sa p?evas saad?» «Mu miinimumtasu ?he ?htu eest on sada imperiaali.» See oli lihtne t?de. Oh, m?nikord on mind veendud teatavaid skandaalseid altk?emakse maksma, kuid t?ekil on alati kirjas mu ?iglane tasu, mitte v?hem. Inimesel on omad standardid. Pigem istuksin n?ljas. «V?ga hea,» vastas ta kiiresti. «Sada imperiaali sularahas pistetakse sulle pihku samal hetkel, kui sa siia ilmud. Aga tee ruttu!» «Ah?» Taipasin ?kilise pettumusega, et oleksin v?inud sama h?sti ?elda ka kakssada v?i isegi kaks ja pool. «Kuid ma pole veel n?ustunud t??d vastu v?tma.» «Pole t?htis. R??gime sellest siis, kui oled kohale j?udnud. Sajaline on sinu, isegi kui keeldud. Kui aga n?ustud – noh, nimeta seda siis boonuseks, mille saad palgale lisaks. Kas v?iksid n??d k?ne l?petada ja siia tulema hakata?» Kummardasin. «Muidugi, s??r. Natuke kannatust.» ?nneks pole Eisenhower Casast eriti kaugel, sest mul polnud niigi palju raha, et torus?idukiga minna. Aga kuigi k?ndimise kunst on peaaegu unustatud, naudin mina seda siiski – ja see andis mulle aega m?tteid koondada. Ma polnud loll; ma teadsin, et kui teine mees p??ab nii meeleheitlikult sulle oma raha toppida, siis on aeg kaarte uurida, sest peaaegu kindlasti on tegemist millegi ebaseadusliku v?i ohtlikuga. V?i siis m?lemaga. Ma polnud mingi asjatu pabistaja seaduslikkuse ja ebaseaduslikkuse p?rast; olin Laulikuga n?us, et seadused on tihtipeale idiootlikud. Kuid p?hilistes asjades hoidsin siiski ?igele poolele. Kuid praegu ma m?istsin, et mul pole piisavalt fakte, sellep?rast viskasin need m?tted peast v?lja, heitsin keebi ?le parema ?la ja j?tkasin k?ndimist, nautides leebet s?gisilma ja metropoli rikkalikke mitmekesiseid od??re. Kohale j?udnud, otsustasin peasissep??su v?ltida ja valisin h?ppetoru k?ige alumiselt maaaluselt tasandilt kahek?mne esimesele korrusele, sest mul oli ebam??rane tunne, et siin pole ?ige koht, kus lasta oma publikul ennast ?ra tunda. Mu r?ndurist s?ber avas mulle ukse. «Sul l?ks kaua,» s?hvas ta. «T?si v?i?» J?tsin selle teema sinnapaika ja vaatasin ringi. See oli ?ks kallis sviit, nagu olingi oodanud, kuid see oli pr?gi t?is ning siin-seal vedeles v?hemalt tosin kasutatud klaasi ja sama palju kohvitasse. Polnud tarvis erilisi oskusi taipamaks, et mina olen lihtsalt viimane paljudest k?lalistest. Sohval lebas sirakil teine mees, kes minu poole kulmu kortsutas ja kelle ma esialgselt samuti kosmonaudiks liigitasin. Heitsin talle k?siva pilgu, kuid ta ei tutvustanud ennast. «Noh, sa oled viimaks siin. Asume n??d ?riasjade juurde.» «Muidugi. Mis tuletab mulle meelde,» lisasin, «et mainiti boonust v?i k?siraha.» «Ah jah.» Ta p??rdus sohval lamava mehe poole. «Jock, maksa talle.» «Mille eest?» «Maksa talle!» N??d ma teadsin, kumb neist on boss – kuigi olin juba niigi selgeks saanud, et tavaliselt on selles v?he kahtlust, kui Dak Broadbent samas ruumis viibib. Teine t??p ajas ennast k?hku p?sti ning luges mulle v?lja viiek?mnese ja viis k?mnelist. Toppisin need ?le vaatamata m??daminnes taskusse ja ?tlesin: «Olen teie k?sutuses, d?entelmenid.» Suur mees n?ris huult. «K?igepealt tahan sinult p?halikku vannet, et sa sellest t??st isegi unes mitte midagi ei r??gi.» «Kui mu tavaline s?na pole piisavalt hea, kas siis vanne on parem?» Heitsin pilgu v?iksemale mehele, kes oli j?lle sohvale vajunud. «Ma ei usu, et oleme varem kohtunud. Mina olen Lorenzo.» Mees vaatas minu poole ja p??ras kohe silmad k?rvale. Mu baarituttav s?nas kiirustades: «Nimedel pole siin t?htsust.» «Ei ole v?i? Mu auv??rne isa sundis mind enne oma surma lubama kolme asja: esiteks, et ma ei sega viskit mitte kunagi millegi muu kui veega; teiseks, et ma ignoreerin alati anon??mkirju, ja viimaseks, et ma ei r??gi kunagi v??rastega, kes keelduvad oma nime ?tlemast. Head p?eva, h?rrased.» P??rdusin ukse poole, nende sada imperiaali taskus. «Pea kinni!» Ma peatusin. Ta j?tkas: «Sul on t?iesti ?igus. Mu nimi on…» «Kipper!» «Ole vait, Jock. Mina olen Dak Broadbent; see, kes meid sealt j?llitab, on Jacques Dubois. Me m?lemad oleme r?ndurid – meisterpiloodid, k?ik j?rgud, mistahes kiirendus.» Kummardasin. «Lorenzo Smythe,» s?nasin tagasihoidlikult, «?ongl??r ja n?itleja – Lambaklubi liige.» Tegin endale m?ttes m?rkuse, et pean liikmemaksu ?ra maksma. «Tore. Jock, proovi vahelduse m?ttes naeratust. Lorenzo, oled sa n?us meie tehingut saladuses hoidma?» «Absoluutselt. See jutuajamine toimub aumeeste vahel.» «Kas v?tad selle t?? vastu v?i mitte?» «Kui j?uame kokkuleppele. V?i mitte. Olen k?ll inimene, aga kui just ebaseaduslikke k?sitlusmeetodeid ei kasutata, on teie saladused minu poolt hoitud.» «Tean v?ga h?sti, mida neodeksokaiin v?ib inimese eesajuga teha, Lorenzo. Me ei oota sinult v?imatut.» «Dak,» ?tles Dubois ?revalt, «see on viga. Peaksime v?hemalt…» «Ole vait, Jock. Praegusel hetkel ma h?pnoosi ei taha. Lorenzo, meil on tarvis, et teeksid ?he ?mberkehastumise. See peab olema nii t?iuslik, et mitte keegi – ma pean silmas: mitte keegi – ei saaks ealeski aru, et seda on tehtud. Kas sa saad sedasorti t??ga hakkama?» Kortsutasin kulmu. «K?simus pole mitte kas ma saan hakkama, vaid kas ma tahan. Millised on tingimused?» «Ee… tegeleme ?ksikasjadega hiljem. ?ldjoontes on see tavaline h?stituntud avaliku elu tegelase j?ljendamist??. Erinevus on selles, et ?mberkehastumine peab olema nii t?iuslik, et t?mbaks haneks inimesed, kes teda v?ga h?sti tunnevad ja l?hedalt n?evad. See poleks lihtsalt trib??nilt paraadi juhatamine ega skaudit?drukutele medalite rinda torkamine.» Ta silmitses mind kavalalt. «See n?uab t?elist kunstnikku.» «Ei,» ?tlesin kohe. «Ah? Sa ju ei tea veel t??st midagi. Kui s?dametunnistus sulle t?li teeb, siis v?in kinnitada, et sa ei hakka vastu t??tama kehastatava mehe huvidele – v?i ?ksk?ik kelle seaduslikele huvidele. See on t??, mis tuleb t?esti ?ra teha.» «Ei.» «Noh, jumalap?rast, miks k?ll? Sa isegi ei tea, kui palju me maksame.» «Maksmine ei puutu asjasse,» ?tlesin kindlalt. «Ma olen n?itleja, mitte dublant.» «Ma ei m?ista sind. Nii paljud n?itlejad teenivad raha, etendades kuulsuste avalikke ilmumisi.» «Mina pean neid prostituutideks, mitte kolleegideks. Las ma teen oma m?tte selgeks. Kas ?ks kirjanik austab varikirjanikku? Kas te peaksite lugu kunstnikust, kes lubab teisel mehel oma maali signeerida – raha eest? V?imalik, et te ei tea kunstnikuhingest midagi, siiski saaksin seda ehk seletada teie enda elukutse terminites. Kas teie oleksite lihtsalt raha p?rast n?us juhtima kosmoselaeva, kui ?ks teine mees, kellel puuduvad teie v?imed, paneks vormi selga ja saaks kogu au endale, olles avalikult tunnustatud kui Meister? Kas oleksite?» Dubois norsatas. «Kui suure raha eest?» Broadbent kortsutas tema poole kulmu. «Arvan, et sain su vastuv?itest aru.» «Kunstniku jaoks, s??r, on esmat?htis tunnustus. Raha on k?igest maine vahend, mille abil ta saab oma kunsti luua.» «Hmm… Hea k?ll, nii et sa ei taha seda teha lihtsalt raha p?rast. Kas v?iksid teha muudel p?hjustel? Kui tunned, et see tuleb ?ra teha ja et sina oled ainus, kes seda edukalt teha suudab?» «Pean seda v?imalikuks; ei kujuta k?ll selliseid tingimusi ette.» «Sa ei peagi neid ette kujutama; me seletame sulle.» Dubois kargas sohvalt p?sti. «Kuule n??d, Dak, sa ei saa…» «L?peta, Jock! Ta peab teadma.» «Ta ei pea teadma praegu… ja siin. Ja sul pole mingit ?igust talle r??kides k?iki teisi ohustada. Sa ei tea temast mitte midagi.» «See on kalkuleeritud risk.» Broadbent keeras mulle selja. Dubois haaras tal k?sivarrest ja p??ras ta ?mber. «Kalkuleeritud risk, kurat v?taks! Dak, ma olen varem ka su lollusi talunud, aga enne kui ma lasen sul praegu endale m?lemast rauast n?kku tulistada, saab ?ks meist vastu l?ugu, et ta neid enam ei laiutaks.» Broadbent n?is jahmunud, kuid muigas siis k?lmalt alla Dubois’ poole. «Arvan, et sa oledki selleks valmis, mis, Jock, vanapoiss?» Dubois j?llitas silmagi pilgutamata ?les talle n?kku. Broadbent oli temast peajagu pikem ja kaksk?mmend kilo raskem. Leidsin esimest korda, et Dubois meeldib mulle; mind on alati liigutanud kassipoja vapper h??lekus, bantami kuke v?itlusvalmis s?da v?i m?ne v?ikese mehe valmisolek pigem surra kui alla anda… Ja kuigi ma ei eeldanud, et Broadbent v?iks ta tappa, arvasin siiski, et varsti n?en, kuidas Dubois’d kasutatakse tolmulapina. Ma ei kavatsenudki sekkuda. Iga?hel on ?igus oma h?vimise aeg ja viis ise valida. V?isin n?ha pinget kasvamas. Siis pahvatas Broadbent ?kki naerma ja patsutas Dubois’d ?lale. «Veab sul, Jock!» Ta p??rdus minu poole ja s?nas vaikselt: «Kas v?iksid meid hetkeks vabandada? Pean koos oma s?braga ?he suure suitsu tegema.» Sviit oli varustatud vaikuse nurgaga, mis h?lmas ka isekirjutajat ja telefoni. Broadbent v?ttis Dubois’l k?e alt kinni ja juhtis ta sinna; nad seisid ja r??kisid ?rritatult. M?nikord pole sellised seadmed avalikes kohtades nagu hotellid sugugi nii head, nagu v?iksid olla; helilained ei vaibu t?ielikult. Kuid Eisenhower on luksushotell ja praegusel juhul t??tas v?hemalt varustus t?iuslikult; v?isin n?ha, kuidas nende huuled liiguvad, kuid ei kuulnud v?himatki heli. Aga muidugi v?isin ma n?ha nende huuli liikumas. Broadbent oli n?oga minu poole ja Dubois’le sain pilgu heita seinapeeglist. Oma kuulsat m?tetelugeja stseeni etendades sain aru, miks isa oli mind tagant torkinud seni, kuni suutsin huulte vaikivat keelt lugeda – m?tetelugeja stseeniga esinesin alati heledalt valgustatud ruumis ja kasutasin prille, mis… aga see pole t?htis; ma oskasin huultelt lugeda. Dubois ?tles: «Dak, sina kuradima lollakas, p?him?ttelage, omavoliline ja ?limalt v?imatu r?vedik, kas tahad, et me m?lemad l?petaksime Titaanil kaljusid kokku lugedes? See ennastt?is pipst?kk lobiseb k?ik v?lja.» Broadbenti vastus oleks mul peaaegu kahe silma vahele j??nud. Ennastt?is, v?i veel! Kui mitte arvestada oma geniaalsuse erapooletut hindamist, pidasin end v?ga tagasihoidlikuks meheks. Broadbent: «… ei loe, et m?ng paistab ebakindel, kui see on ainus v?imalik m?ng. Jock, meil pole kedagi teist, keda saaksime kasutada.» Dubois: «Hea k?ll, siis kutsu dok Scortia siia, h?pnotiseeri ta ?ra ja anna ?nnemahla. Aga ?ra r??gi talle, mis seis on – mitte enne, kuni ta on ?iges konditsioonis; mitte seni, kuni oleme veel planeedil.» Broadbent: «Ee… Scortia ise ?tles mulle, et me ei kasutaks selle saavutamiseks h?pnoosi v?i narkootikume. Ta peab tegema koost??d, teadlikku koost??d.» Dubois norsatas: «Mis m?ttes teadlikku? Vaata teda ometi. Oled sa kunagi n?inud, kuidas kukk ?le talu?ue jalutab? Muidugi – ta pikkus ja kehakuju on ?iged ning tema kolp on ?snagi ?effi oma moodi, aga selle sees ei ole midagi! Ta l??b verest v?lja, ajab jaburdusi ja reedab kogu asja. Ta ei saa seda osa m?ngida – ta on k?igest laadan?itleja!» Kui surematut Carusot oleks s??distatud viisipidamatuses, poleks ta saanud olla rohkem solvunud kui mina praegu. Sel hetkel olin v?ga kindel, et v?in end ?igustatult Burbage’i ja Boothi mantlip?rijaks nimetada; kuid j?tkasin k??nte poleerimist ja ignoreerisin kriitikat – j?ttes lihtsalt meelde, et paneksin ?ksp?ev s?ber Dubois’ kahek?mnesekundise vahega nii naerma kui ka nutma. Ootasin veel m?ned hetked, t?usin siis p?sti ja l?henesin vaikuse nurgale. Kui nad n?gid, et kavatsen sellesse siseneda, kargasid m?lemad jalule. Laususin vaikselt: «?rge tehke v?ljagi, d?entelmenid. Olen meelt muutnud.» Dubois paistis kergendust tundvat. «Sa ei taha seda t??d.» «Pean silmas, et v?tan ?lesande vastu. Teil pole tarvis midagi seletada. S?ber Broadbent juba kinnitas mulle, et see t?? ei tohiks mu s?dametunnistust koormata – ja ma usaldan teda. Ta kinnitas mulle, et vajab lihtsalt n?itlejat. Ning produtsendi ?rihuvid ei puutu minusse. Ma v?tan selle vastu.» Dubois n?gi vihane v?lja, kuid pidas suu kinni. Ootasin, et Broadbent v?iks tunda rahulolu ja kergendust, selle asemel tundus ta murelikuna. «V?ga hea,» n?ustus ta, «l?heme siis asjaga edasi. Lorenzo, ma ei tea t?pselt, kui kaua me sind vajame. Olen kindel, et mitte rohkem kui m?ned p?evad – ja selle aja jooksul peaksid sa ?les astuma k?igest ?ks-kaks korda umbes tund aega j?rjest v?i nii.» «See pole t?htis kui pikalt, kui mul j??b aega rolli uurida – ?mberkehastumiseks. Aga umbkaudu mitu p?eva te mind vajate? Peaksin teavitama oma agenti.» «Oh ei! ?ra seda k?ll tee!» «Noh… kui kaua? Kas umbes n?dala?» «V?hem… v?i muidu oleme kadunud.» «Ah?» «?ra pane t?hele. Kas sada imperiaali p?evas sobib sulle?» J?in k?hklema, meenutades, kui kergesti n?ustus ta mu miinimumiga ainult k?neluse eest – ja otsustasin, et on aeg suuremeelne olla. L?in k?ega. «?rme sellistest asjadest r??gime. Kahtlemata m??rate mulle honorari, mis vastab mu etteaste v??rtusele.» «Olgu, olgu.» Broadbent p??rdus kannatamatult k?rvale. «Jock, helista meeskonnale. Siis helista Langstonile ja ?tle, et alustasime plaani «Mardi Gras». Koosk?lasta temaga. Lorenzo…» Ta viipas mulle, et j?rgneksin, ja suundus vannituppa. Ta avas v?ikese kohvri ja uuris: «On sul selle r?mpsuga midagi peale hakata?» «R?mps» see oligi – seesugune ?lehinnatud ja ebaprofessionaalne grimmikomplekt, mida poeletilt m??akse lavaihaluses noorukitele. J?llitasin seda kerge vastikusega. «Saan ma ?igesti aru, s??r, et eeldate mu ?mberkehastumist kohe praegu? Ilma et oleksin saanud aega uuringuteks?» «Ah? Ei, ei, ei! Tahan, et muudaksid oma n?gu – lihtsalt selleks, et keegi sind siit lahkumisel ?ra ei tunneks. See on ju v?imalik, eks?» Vastasin j?igalt, et avalikes kohtades ?ratundmine on koorem, mida k?ik kuulsused on sunnitud kandma. Ma ei lisanud, et lugematud austajad tunneksid ka Suure Lorenzo ?ra igal pool, kus ta k?ima juhtub. «H?sti. Nii et muuda oma v?limust sedasi, et see poleks enam sinu oma.» Ta lahkus ?kki. Ohkasin ja vaatasin l?bi laste m?nguasjad, mis ta mulle oli andnud, kahtlemata arvates, et need on mu elukutseks vajalikud t??vahendid – klounidele sobilikud rasvav??bad, haisev piiritusekummi, valejuuksed, mis paistsid p?rinevat t?di Maggie salongivaibast. Mitte untsigi Silicofreshi, ei elektrilisi harju ega muid moodsaid mugavusi. Kuid t?eline artist v?ib imesid teha ka p?lenud tikuga v?i selliste ?lej??kidega, mida v?ib leida k??gist – ja omaenda geniaalsusega. Seadsin tuled ?igeks ja lasksin endal loovasse unelusse langeda. On mitu viisi, kuidas v?ltida h?sti tuntud n?o ?ratundmist. K?ige lihtsam on valeteele suunamine. Pange mehele munder selga ja t?en?oliselt ei m?rka keegi tema n?gu – kas m?letate politseinikku, keda kohtasite? Kas suudaksite teda ?ra tunda, kui n?eksite j?rgmiseks erariietes? Samal p?him?ttel t??tab m?ni pilkup??dev n?ojoon. Varustage mees tohutu ninaga, mille kuju v?iks ehk vormituks muuta veel ka suur vistrik; labased inimesed j??vad imetlusega nina j?llitama, viisakad p??ravad pilgu ?ra – kuid keegi neist ei m?rka n?gu. Otsustasin seda primitiivset man??vrit mitte kasutada, kuna teadsin, et mu t??andja sooviks pigem, et mind ?ldse ei m?rgataks, mitte et ma m?ne imeliku detaili poolest meelde j??ksin, isegi kui mind ?ra ei tunta. See on palju raskem; silmatorkav v?ib olla iga?ks, kuid m?rkamatuks j??mine n?uab t?elist oskust. Vajasin n?gu, mis oleks nii tavaline, nii v?imatu meelde j?tta, nagu oli surematu Alec Guinnessi p?ris n?gu. Kahjuks on mu aristokraatsed n?ojooned liiga t?helepandavad, liiga n?gusad – kahetsusv??rne puudus karaktern?itleja jaoks. Ehk nagu mu isa tavatses ?elda: «Larry, sa oled liiga kuradi ilus! Kui sa ei j?ta oma laisklemist ega hakka t?siselt ametit ?ppima, siis veedad j?rgmised viisteist aastat noorukeid m?ngides, olles ekslikult arvamusel, et oled n?itleja – p?rast seda l?petad maiustuste m??misega vestib??lis. «Rumal» ja «ilus» on kaks k?ige hullemat pahet meelelahutus?ris – ja sina oled m?lemat.» Siis v?ttis ta p?ksirihma maha ja stimuleeris mu ajutegevust. Isa oli praktiline ps?hholoog ja uskus, et tagumikulihaste soojendamine rihma abil eemaldab ?lem??rase verevarustuse poisi ajust. Kuigi teooria v?is olla n?rgav?itu, ?igustasid tulemused meetodit; viieteistk?mneseks saades suutsin seista l?dval k?iel pea peal ning tsiteerida lehek?lgede viisi Shakespeare’i ja Shaw’d – v?i haarata endale kogu t?helepanu m?nes stseenis, pannes lihtsalt sigareti p?lema. Olin s?gavas loomismeeleolus, kui Broadbent ukse vahelt pea sisse pistis. «P?ha taevas!» k?hvas ta. «Kas sa polegi veel pihta hakanud?» J?llitasin teda k?lmalt. «Eeldasin, et tahtsid mu parimat loomet??d – mida ei saa teha kiirustades. Kas ootaksid, et keegi leiutab cordon bleu’le uue kastme galopeeriva hobuse seljas?» «P?rgusse need hobused!» Ta heitis pilgu oma s?rmekellale. «Saad veel kuus minutit. Kui sa selle ajaga midagi tehtud ei saa, peame lihtsalt riskima.» Tore k?ll! Muidugi eelistan ma omada piisavalt aega – kuid ma olin isa v?itnud tema kiirmuutumiste seerias «Huey Longi m?rvamine», viisteist rolli seitsme minutiga – ja teinud seda ?kskord ?heksa sekundit temast kiiremini. «Oota!» k?hvasin talle vastu. «Saan kohe valmis.» Ja tegin siis endale «Benny Grey», selle v?rvitu k?ep?rase mehe n?o, kes on m?rvar «Usteta majas» – kaks kiiret t?mmet, et tekitada mu p?skedele ninast kuni suunurkadeni masendatud jooned, k?igest vihjed kottidele silme all ja k?ige otsa Faktor nr 5, kahkjaskollane, ning k?ik kokku v?ttis mitte rohkem kui kaksk?mmend sekundit – oleksin v?inud seda magadeski teha, sest «Maja» jooksis lavalaudadel ?heksak?mmend kaks korda, enne kui nad selle salvestasid. Siis p??rasin Broadbenti poole ja too ahmis ?hku. «P?ha Jumal! Ma ei usu seda!» J?in «Benny Grey» karakterisse ega naeratanud talle tunnustuseks. Broadbent ei suutnud taibata fakti, et tegelikult poleks rasvav?rvi tarviski. Muidugi muudab see asja lihtsamaks, kuid olin seda pisut kasutanud eelk?ige sellep?rast, et tema seda ootas. Olles ka ise ?ks tohmanite hulgast, eeldas ta loomulikult, et grimm koosneb v?rvist ja puudrist. Ta j?tkas mu j?llitamist. «Kuule,» s?nas ta summutatud h??lel, «kas saaksid minuga midagi samasugust teha? Kiiresti?» Hakkasin juba ei ?tlema, kuid siis m?istsin, et see v?iks pakkuda huvitavat professionaalset v?ljakutset. Tundsin kiusatust ?elda, et kui mu isa oleks alustanud temaga viieselt, v?iks ta praegu sobida ?ritustel suhkruvati m??miseks, kuid m?tlesin siiski ?mber. «Tahad lihtsalt kindel olla, et sind ?ra ei tuntaks?» k?sisin. «Jah, jah! Kas saad mind ?ra v?rvida v?i valenina kleepida v?i veel midagi?» Raputasin pead. «?ksk?ik, mida me grimmiga ka teeksime, hakkad sa lihtsalt v?lja n?gema nagu maskeraadiks r?ivastatud laps. Sa ei oska n?idelda ega ?pi seda kunagi ?ra. Me ei puutu su n?gu.» «Ah? Aga selle mu nokaga…» «Kuula mind. K?ik, mida ma selle lordliku ninaga teeksin, t?mbaks sellele lihtsalt t?helepanu, ma kinnitan sulle. Kas sellest piisaks, kui m?ni tuttav vaataks sulle otsa ja ?tleks: «N?h, see suur kutt meenutab mulle Dak Broadbenti. Muidugi pole see Dak, aga paistab natuke tema moodi.» Ah?» «Hm? Arvan k?ll. Seni, kui ta kindel on, et see pole mina. Peaksin olema hoopis… Noh, just praegu ei peaks ma Maal olema.» «Ta on ?pris kindel, et see pole sina, sest me muudame su k?nnakut. See on sinu juures k?ige iseloomulikum asi. Kui k?nnak on teistsugune, ei saa see mingil juhul olla sina – niisiis peab see olema ?ks teine suure kondi ja laiade ?lgadega mees, kes on natuke sinu moodi.» «Hea k?ll, n?ita mulle, kuidas k?ndida.» «Ei, sa ei ?piks seda iialgi ?ra. Panen su lihtsalt k?ima nii, nagu mina tahan.» «Mismoodi?» «Topime peot?ie heina v?i midagi taolist su saapaninadesse. See sunnib sind kandadele toetuma ja sirgelt seisma. Sul on siis v?imatu ringi hiilida tavap?rasel kosmonaudi kassik?nnakul. Mmm… pingutan ka natuke teipi ?le su abaluude, et m?letaksid ?lad tahapoole t?mmata. Siis peaks hakkama saama.» «Sa arvad, et nad ei tunne mind ?ra ainult sellep?rast, et k?nnin teistmoodi?» «Kindel see. Tuttav ei teagi, miks see pole tema arvates sina, kuid just nimelt fakt, et inimese veendumus on alateadlik ja anal??simatu, muudab arvamuse kindlamaks. Oh, ma teen natuke midagi ka su n?oga, lihtsalt et sa ennast paremini tunneksid – aga see pole vajalik.» Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/robert-a-heinlein-2/topeltstaar/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.