Must-kuldne m?ts me peas II

Must-kuldne m?ts me peas II M?rt Karmo Tegemist on k?ige p?hjalikuma (400 fotot, rikkalik nimeregister) ?he keskkooli sellele ajaj?rgule p?hendatud v?ljaandega, mis siiani ilmunud. Tervikuks on p??tud siduda arhiivimaterjalidel ja laiemal ajaloolisel taustal p?hinev akadeemiline k?sitlus ning memuaarne osa, mis lisab ajastu h?ngu. II k?ide keskendub Tallinna Reaalkooli arengule aastail 1920–1940, mh sellele, kuidas pandi alus n?udlikkusele ?petamises (sh ?petajate elulood), ?ppimises ja koolikorras, kuidas kujunesid Reaalkooli traditsioonid ja vaimsus. K?ite l?pupeat?kk on p?hendatud ?hle nimekamale baltisaksa keskkoolile Eestis – Tallinna Saksa Reaalkoolile (1919–39), mille kohta pole eesti keeles senini ilmunud ?htegi k?sitlust.
Tavakohaste kooliajalugudega v?rreldes on erandlikult ning erakordselt k?lluslik spordipoiste, kirjandus- ja n?item?nguhuviliste, pilli- ja laulumeeste, k?nev?istluste v?itjate vm aktivistide nimevalik, sh nt Ilmar Laaban, Ilmar, Olev ja Heino Mikiver ning paljud teised. Nii v?ivad nooremad p?lvkonnad leida j?lgi oma vaarisade v?i vanemate noorus- ja ?piaegadest, sh ka nende vempudest. M?rt Karmo Must-kuldne m?ts me peas... II Tallinna Reaalkool 1920–1940 Saksa Reaalkool 1919–1939 Tallinna Reaalkool Tallinn 2011 Kujundanud o? Piktograaf K?ljendanud Aave Lentso K?ik ?igused kaitstud. Autori?igus: M?rt Karmo, 2011 Kaanekujunduse autori?igus: o? Piktograaf, 2011 ISBN 978-9949-30-047-1 Tallinna Reaalkool Estonia pst 6 10148 Tallinn E-raamat O? Flagella Reaali ?petajatele ja poistele. Emale Tallinna Reaalkool 1920–1940 Sissejuhatus Ajalooline taust 1920. aasta veebruaris s?lmitud Tartu rahu Eesti Vabariigi ja N?ukogude Venemaa vahel l?petas 13 kuud kestnud raske ja ohvriterikka (3 588 langenut ja ligikaudu 14 000 haavatud) Vabaduss?ja. Aprillis 1919 t??d alustanud Asutav Kogu v?ttis 10. aprillil 1919 vastu radikaalse maaseaduse ning 1920. aasta juunis liberaalse ja demokraatliku p?hiseaduse. Eesti Vabariiki tunnustasid 1920. aastate algul de jure enamik juhtivaid riike ning Eesti v?eti 1921. aastal vastu ka Rahvasteliitu. Ulatusliku maareformiga v??randati teatud h?vitustasu eest 97% m?isaomanike suurmaavaldusest (u. 1150 m?isat, 58% p?llumajanduslikust maast) ning jagati see talunditeks. Tekkis umbes 55 000 asundustalu. Hakati soodustama eraalgatust, arendama Venemaale orienteeritud suurt??stuse asemel siseturu vajadust rahuldavat kohaliku t??stust. 1920. aastate esimesel poolel hakkasid Eesti majanduses ilmnema kriisi tunnused. Tuli ette oskamatusest ja kasuahnusest johtuvat kapitali ebaotstarbekat kasutamist. 1923. p?llumajandusaasta eba?nnestus. Rahva ostuj?ud v?henes, konjunktuur muutus ebasoodsaks. Paljud maad saanud ei osanud, ega tahtnudki talu pidada. Inimeste rasket majanduslikku olukorda kasutasid ?ra enamlased, kes ameti?hingute ja ka riigi loodud haigekassade kaudu arendasid ?gedat valitsusvastast ning „kodanlist vabariiki” kukutama kutsuvat kihutust??d. Rahva rahulolematusele lootes tegid kommunistid Moskva toetusel 1. detsembril 1924 v?imuhaaramise katse, mis aga eba?nnestus t?ielikult. Kommunistlikud ja pahempoolsed organisatsioonid kuulutati seej?rel riigis seadusevastasteks ning hajutati peaaegu t?ielikult. Taaselustati ja korraldati ?mber Kaitseliit ning v?eti vastu riigikorra kaitse seadus. Inglismaalt saadud laenu abil viidi 1928. aastal l?bi rahareform, samuti teostati ka keskpanga reform. V?hendati t??stusele antavaid riskantseid laene, seevastu hakati soodustama p?llumajanduslaene. Need sammud l?id eeldused p?llumajandussaaduste ekspordiks ning valitsuse toetusel meiereide ning v?i- ning lihat??stuse arendamiseks. K?rgete sisetollide kaitsel kosus ja arenes ka riigi t??stus. Loodi ?htluskooli p?him?tteil tegutsev edumeelne hariduss?steem, laialdane algkoolide, g?mnaasiumide ja kutsekoolide v?rk. 1919 asutatud rahvuslikule ?likoolile anti 1925. aastal ulatuslik autonoomia. Arendati v?lja k?rgem tehnika-, kunsti- ja muusikaharidus. Hakati edendama rahvusteadusi ning stipendiumidega koolitama eestlastest teadlasi ja ?ppej?ude. 1925. aastal v?eti vastu ?lemaailmselt t?helepanu p?lvinud kultuurautonoomia seadus, mis tagas riikliku toetuse v?hemusrahvuste haridusele ja kultuurile. 1925. aastal rajati riiklik Kultuurkapital, mis kirjanduse, heli-, kujutava- ja n?ite­kunsti ning ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapitali kaudu andis rahalist tuge omamaisele kultuurile. 1930. aastal Eestisse j?udnud ?lemaailmne majanduskriis t?i kaasa languse t??stuses, t??puuduse ning sadade talude laostumise. Kriisi t?ttu tekkinud ?ldine rahulolematus p??rdus ka riigi senise valitsemiss?steemi ja poliitika vastu. Seda k?ike kasutas ?ra ?ha suuremat populaarsust v?itev vabaduss?jalaste ehk vapside liikumine, kes n?udis autoritaarse riigikorra kehtestamist ning Eesti kaitsev?ime t?hustamist. Vapsid koos sotsidega kukutasid 1932. aasta rahvah??letusel suhteliselt demokraatliku p?hiseaduse kava l?bi ning asusid v?lja t??tama oma p?hisea- dust. 1933. aastal devalveeriti kroon, kehtestati erakorraline seisukord ning piirati vapside organisatsioonide tegevust. Need sammud aitasid kaasa sellele, et vapside p?hiseadus 1933. aasta rahvah??letusel heaks kiideti, seejuures sai vapside presidendikandidaat Andres Larka k?ige enam toetush??li. Vormiliselt k?ll vaid ?le­mineku­ajaks v?imule p??senud, kuid uue p?hiseadusega laialdased ?igused saanud Konstantin P?ts kuulutas seej?rel m?rtsis 1934 v?lja s?jaseisukorra, arreteeris v?imu­haaramiskatses s??distatuna enamiku vabaduss?jalaste juhtivaid tegelasi ning sulges vapside organisatsioonid ja h??lekandjad. Keelustati k?ikide poliitiliste erakondade tegevus, Riigikogu ja presidendi valimised l?kati edasi, Riigikogu tegevus l?petati. Piirati s?na- ja ajakirjandusvabadust. Algas n.n. vaikiv ajastu. Samal ajal hakkas majanduskriis taanduma ning kujunema k?rgkonjunktuur, mis soodustasid majanduslikku t?usu. Kasvas riiklik sekkumine majandusellu ning laienes riiklik sektor t??stuses. Soodustati puidu-, p?levkivi- (sealhulgas p?lev­kivi­keemia), turba- ja briketit??stuse arengut. Laiendati ehitusmaterjalide tootmist. Nende abin?udega saavutatud k?rgekvaliteediline t??stustoodang suutis ?ha enam l?bi l??a ka v?listurul. J?udsalt arenes transport ja ehitustegevus. T??stuse kiire arengutempo v?imaldas peaaegu likvideerida t??puuduse ja kriisi­aega­dest p?randatud h?daabit??d. Riigi kulul loodi ligikaudu 5 000 uut talundit, edendati maaparandust. K?ik see aitas suurendada p?llupinda, t?sta saagikust ning l?i omakorda v?imalused p?llumajandussaaduste ekspordiks. Veelgi suuremat t?helepanu hakati p??rama ?his­tege­vusele, muuhulgas eriti piima?histutele ja t?uparandusele. P?llumajandustoodete kvaliteet t?usis ning mitmed kodumaised tooted, s.h. v?i, peekon, munad j.n.e. v?itsid kindla koha v?listurul. 1937. aastal hakkas Eesti autoritaarselt valitsemiskorralt liikuma n.n. juhitava demokraatia vaimus demokraatlikuma riigi suunas. 1937. veebruaris tuli kokku uus Rahvuskogu, kelle heakskiidu p?lvinud uus liberaalne p?hiseadus kuulutati v?lja augustis 1937. Uue p?hiseaduse alusel moodustati kahekojaline – Riigin?ukogust (?lemkoda) ja Riigivolikogust (alamkoda) koosnev parlament. 1938. aasta aprillis sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K. P?ts. 1938. aastal amnesteeriti k?ik poliitvangid, hakati eelt?id tegema valdade, linna- ja maakonnareformile. T?helepanuv??rsed olid haridus- ja kultuurisaavutused. Arendati hariduskorraldust, suuremat t?helepanu hakati p??rama kutseharidusele. Edukalt tegutsesid p?llu­t??­koolid. T??d alustasid mitmed k?rgkoolid – Tehnika?likool, Riigi K?rgem Kunstikool ning S?jav?eakadeemia. Pandi alus arhiividele ja muuseumidele, t?husat tuge sai Eesti Rahva Muuseum Raadil. H?id tulemusi saavutati ajaloo- ja maateaduse arendamisel ning kodu-uurimistegevuses (maakondlikud koguteosed). Rahvusvahelise tunnustuse p?lvisid paljud teadlased ja sportlased. Hoogsalt arenes kirjastustegevus, mille tulemusena anti v?lja m?rkimisv??rsel hulgal eesti ja maailmakirjandust, teatme- ja koguteoseid, k?siraamatuid. Ajakirjade ?ldtiraa? suurenes 1930. aastate l?puks ligi 60 miljonini. Tegutses ligi 50 kino, kodudes oli umbes 90 000 raadiot, t??tas k?mmekond kutselist ja 100 harrastusteatrit. Laia k?lapinda ja osav?ttu leidsid haridus-, maanaiste- ja tulet?rjeseltside ning paljude teiste organisatsioonide tegevus. Noored koondusid skaudi- ja gaidi-, samuti noorkotkaste-kodut?tarde organisatsioonidesse, aga ka ?lemaalisse Eesti Noorsoo?hendusse (?EN?) ning Noorte Meeste ja Noorte Naiste Kristlikku ?hendusse. Riik korraldas suuri ?lemaalisi ?ritusi – raamatuaasta, Eesti M?ngud j.t., samuti nimede eestistamise, kodukultuuri ja -kaunistamise aktsioone. Nende aastatega oli l?pule j?udnud ?he v?ikerahva kujunemine rahvuseks, arendatud v?lja euroopalikul tasemel rahvuskultuur. 1939. aasta septembris N?ukogude Liidu ja Saksamaa vahel s?lmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli alusel v?eti Eesti, L?ti ja Leedu N?ukogude Venemaa m?juv?imu alla. 1939. aasta septembris sunniti Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise lepingule NSV Liiduga. Selle tulemusena sai Punaarmee Eestis s?jav?ebaasid, kuhu mehitati 35 000 meest. Eesti Vabariik l?ks vastu oma iseseisvuse olemasolu viimasele aastale.1 Kooli nime muudatused 1920. aastaks oli Eestis l?plikult h?ljatud tsaariaegne hariduss?steem ning hakatud ellu viima ?htluskooli p?him?tteid. Selle aluseks sai sama aasta s?gisel kehtestatud avalike algkoolide seadus, mille j?rgi mindi kogu Eestis ?le emakeelsele, maksuta, 6-klassilisele algkoolile. Algkoolist sai ?htluskooli esimene, keskkoolist teine aste. ?htluskooli p?him?tete elluviimise ja algkoolide kohustuslikuks muutmisega muudeti tsaariajast p?rinevad keskkoolide ettevalmistus- ja alamad klassid j?rk-j?rgult algkooliklassideks (esialgu nelja, hiljem kuue ?ppeaasta ulatuses). Tallinna I Reaalkoolis2 hakati samuti loobuma ettevalmistus- ja algkooliklassidest. J?rk-j?rgult suleti ettevalmistusklass (1920/21. ?.-a.), I klass/4. ?.-a. (1921/22. ?.-a.), II klass/5. ?.-a. (1922/23. ?.-a.) ja III klass/6. ?.-a. (1923/24. ?.-a.). Kevadel 1922 koolis l?petanuid polnud, sest uue koolikorralduse kohaselt l?ksid VII klassi (10. ?.-a.) l?petanud edasi s?gisel moodustatavasse VIII (11. ?.-a.) ehk keskkooli l?puklassi.3 VIII klassi avamisega 1922/23. ?ppeaastal viidi l?pule ?htluskooli p?him?ttel rajaneva uut t??pi keskkooli v?lja arendamine ning Tallinna I Reaalkool hakkas p?hinema 5-klassilisel keskkoolil (7.–11. ?.-a.).4 Vahem?rkusena olgu lisatud, et emakeelne Reaalkool sai 1923. aasta jaanuari l?puks ka uue ja n.-?. rahvusliku aadressi – Vabaduse puiestee 2. Nimelt otsustas linnavolikogu 17. jaanuaril paljude muude venenimeliste t?navate seas ?mber nimetada ka senine Gogoli puiestee.5 1923/24. ?ppeaastast kehtestatud 1922. aasta keskkoolide seaduse j?rgi, moodustas 6-klassilisel algkoolil p?hinev keskkool ?htluskooli teise astme, oli emakeelne ja usu?petuseta. Keskkoolist sai g?mnaasium, mis koosnes ?htse ?ppeplaaniga alam­astmest ning eri ?ppekavadega ?lemastmest. Viimane v?is jaotuda kas humanitaar-, reaal-, tehnika- v?i m?neks muuks haruks.6 Avalikke keskkoole pidasid ?lal riik ja omavalitsused. Keskkooli ?lesandeks oli „haritud kodanike kasvatamine ning ?pilaste ettevalmistamine k?rgematesse ?ppeasutustesse astumiseks”. 1923/24. ?ppeaastast arvati 6-klassilisele algkoolile tuginev 5-klassiline Tallinna I Reaalkool avalike keskkoolide v?rku ja nimetati ?mber Tallinna Linna Poeglaste Reaalg?mnaasiumiks. 1930. aasta s?gisel avati Reaalis lisaks reaalharule ka humanitaarharu ning kool hakkas kandma Tallinna Linna Poeglaste G?mnaasiumi nime. 1934. aasta keskkoolide seaduse kohaselt moodustati koolis 4-klassilisel algkoolil p?hinev keskkooliosa (5.–9. ?.-a.) – Tallinna Linna I Poeglaste Keskkool neile, kes tahtsid j?tkata Reaalis ?pinguid p?rast 4-klassilise algkooli l?petamist. Avati ka kaks III klassi (7. ?.-a.) nende poeglaste jaoks, kes soovisid j?tkata Reaalis ?ppimist 6-klassilise algkooli p?hjal. Uus kool v?eti ka avalike keskkoolide v?rku. G?mnaasiumiosa (10.–12. ?.-a.) kandis endiselt Tallinna Linna Poeglaste G?mnaasiumi nime. 1937. aasta koolireform t?i Reaalkooli taas muudatusi. Tallinna Linna I Poeglaste Keskkool nimetati ?mber Tallinna II Prog?mnaasiumiks (5.–9. ?.-a.). Kuueklassilisel algkoolil p?hinevad-t??tavad III–V klassid (7.–9. ?.-a.) muudeti Tallinna II Reaalkooliks. Prog?mnaasiumi l?petanud v?isid j?tkata ?ppimist ?sja avatud Tallinna II G?mnaasiumis (10.–12. ?.-a.), II Reaalkooli l?petanud aga eesk?tt k?rgema astme majanduslikus ?ppeasutuses – Tallinna Majanduslikus Erikoolis (10.–11. ?.-a.). K?igil neljal koolit??bil oli ?hine maja, ?hine direktor ning ?petajaskond (v?lja arvatud Majandusliku Erikooli eriainete ?petajad). 1939. aastal muudeti kaheklassiline Tallinna Majanduslik Erikool Vabariigi presidendi otsusega kolmeklassiliseks (10.–12. ?.-a.) k?rgema astme majanduslikuks ?ppeasutuseks – Tallinna II Poeglaste Kommertskooliks, mis t??tas 1941. aasta kevadeni.7 Kolm ?lej??nud eriharu – Tallinna II Prog?mnaasium ja II G?mnaasium ning Tallinna II Reaalkool – j?tkasid oma vana struktuuri ja nimedega samuti 1941. aastani. Kooli juhtkond Kooli direktor Nikolai Kann, kes oli seda ametit pidanud Tallinna Peetri Reaalkoolis juba 1915. aastast peale, valiti 1. augustil 1920 edasi Tallinna I Reaalkooli juhiks. 1933. aasta 21. m?rtsil kutsuti N. Kann Konstantin P?tsi valitsuse haridus- ja sotsiaalministriks. Direktori kohustusi hakkas t?itma senine inspektor (?ppealajuhataja) E. S?rgava-Peterson.8 P?rast tema vabastamist haridusministri ametikohalt 11. mail 1936, otsustas N. Kann Reaalkooli mitte enam naasta, vaid pensionile minna.9 Kooli direktori ametikoht j?i vakantseks ja linna haridusosakond kuulutas v?lja uue direktori valimised. Valimised toimusid 12. juunil 1936 linna koolivalitsuse ruumides.10 Ajakirjandus kajastas s?ndmust allj?rgneva l?hiteatega: „Eile ?htul valis linna haridusn?ukogu uue direktori linna poeglaste I g?mnaasiumile ja keskkoolile (end. I reaalkool). Kolme kandidaadi hulgast valiti direktoriks praegune haridusministeeriumi kunsti- ja teadusteosakonna direktor Karl Koljo. /-/-/. Haridusn?ukogu valik l?heb haridusministeeriumi kaudu kinnitamiseks riigi­vane­male. Uus direktor asub ametikohuste t?itmisele 1. augustist, seni t?idab direktori kohuseid E. S?rgava, inspektori kohuseid B. Etruk.”11 Riigivanem kinnitas haridusn?ukogu valiku oma 29. juuni 1936 otsusega.12 K. Koljo on meenutanud: „Minister Aleksander Jaaksoni n?usolekul, direktor N. Kannu ja Reaalkooli lastevanemate komitee soovitusel kandideerisin sellele kohale ja haridusosakonna valimiskolleegium valiski mind N. Kannu j?rglaseks Reaalkooli.”13 Teiseks kandidaadiks oli kooli saksa keele ?petaja Bernhard Etruk.14 27. juuli 1936. aasta „P?evaleht” aga teatas, et K. Koljo ei saavatki 1. augustist koolijuhi ametisse astuda, sest ta praegune t?? haridusministeeriumi kunsti- ja teadusosakonna direktorina ei v?imalda senist ametiposti kohe j?tta. Sestap viidati, et kuigi K. Koljo ametisse m??ramine j??b j?usse, v?ivad ?ppeaasta algul kooli ees­otsas olla endiselt E. S?rgava direktori ja Bernhard Etruk inspektori kohuset?itjana.15 K. Koljo asus siiski Reaalkoolis juba ?ppeaasta algul t??le, sest 2. septembril valiti haridusministeeriumi kunsti- ja teadusosakonna uueks direktoriks Juhan Vasar.16 K. Koljo t??tas Reaalkooli k?igi nelja (kooli)haru direktorina kuni 1940. aasta suveni. Reaalkool inspektor oli 1919. aastast kuni 1933. aasta m?rtsini E. S?rgava-Peterson, kes p?rast direktor N. Kannu kutsumist haridus- ja sotsiaalministriks, m??rati 65-aastaselt direktori kohuset?itjaks. E. S?rgava-Petersoni asemel sai inspektori kohuset?itjaks K. Koljo. 1. oktoobril 1935, mil K. Koljo kutsuti haridus- ja sotsiaalministeeriumi kunsti- ja teadusosakonna direktoriks, nimetati inspektori kohuset?itjaks B. Etruk.17 Kui K. Koljo m??rati 1. augustil 1936 Reaalkooli direktoriks, asus E. S?rgava-Peterson taas inspektori ametikohale, kust siirdus pensionile 1. augustil 1938. Kooli inspektoriks valiti samast ajast Anton Lipping.18 Oluline roll kooli asjades kaasar??kimisel oli pedagoogika- ehk ?ppen?ukogul, kuhu kuulusid k?ik ?petajad. Kooli majandusasjade lahendamisel andis tuge lastevanemate komitee. Kooli lipp, aastap?ev, t?hts?ndmused ja m?ts Kooli lipust oli juttu juba k?esoleva koguteose esimeses k?ites. Reaalkooli lipu tekke ja p?rast s?da kadumamineku kohta pole kahjuks viimastelgi aastatel ?nnestunud kooli arhiivist ega mujalt mingeid andmeid leida. Sestap tuleb ilmselt teadmiseks ja t?siasjaks v?tta Artur Paomehe (1926) allj?rgmist, v?ga loogilist arutlusk?iku: „Kui v?tta t?ena Ferdinand Peterseni (1909 TPR) teadet, et 1881. aastal Tallinna linnavalitsus keeldus lubamast Tallinna Reaalkoolil kasutusele v?tta kooli lipuna Tallinna linnalipu otsest koopiat, kuid lubas kasutada samu v?rve, siis v?ib oletada, et Reaalkool laskis valmistada koolilipuks sini-valge pikitriibulise lipu, mis funktsioneeris kooli lipuna, kuni kool 1884. aastal sai endale kingituseks uue lipu. Endist lippu ei h?vitatud, vaid s?ilitati m?lestusesemena, leides endale koha direktori kabinetis. Teine v?imalus on see, et koolil lihtsalt oli koolilipu k?rval ka linna lipp, mida t?htp?evadel kasutati ?lespanemiseks koolihoonel. Igal juhul oleks j?rgmiseks k?simuseks: kas direktor Kann, m??ratud vastselt Tallinna Reaalkooli direktoriks, teadis l?hemalt kooli lipust, v?i v?ttis ta endastm?istetavana, et tema kabinetis olev lipp on kooli lipp. Tuleb t?hele panna, et 1884. aastal koolile annetatud lipul oli saksakeelne pealiskiri (Petri-Realschule zu Reval 1881 – M. K.) ja see lipp oli inspektor Arthur Spreckelseni hoole all, eriti veel kuna saksa keele r??kimine oli N. Kannu direktoriks saamise ajal (1915 – M. K.) keelatud. /-/. Tuleb oletada, et direktor N. Kann pidas tema kabinetis asunud lippu Reaalkooli lipuks, kuna ta ilma igasuguse tseremooniata t?i selle v?lja kooli lipuna Reaali avalikkude esinemiste puhul. Seega tuleb seda lippu v?tta Tallinna Reaalkooli ametliku lipuna, v?hemalt 1918–40. V?ib-olla m?tleb m?nigi realist seda kirjutist lugedes, et milleks nii pikalt diskuteerida Reaali lipu k?simust, kuid minu seisukoht on, et kui eesti rahvas peab sinimustvalget trikoloori oma rahva p?haduseks, siis meie realistid, peame p?haduseks oma kooli sini-valget pikitriibulist lippu.”19 Mida oligi tarvis t?estada. A. Paomees on kirjeldanud ka lipu esimest avalikku esitlemist: „Oli ilus kevadine maikuu ilm. Kalender n?itas aastat 1920.Tallinna I Reaalkooli ?u – seal. Kus talvekuudel asus liuv?li – oli t?is poiste gruppe. V?imlemise ?petaja Woldemar Resev-Resel sagis ringi kord siin kord seal. Vasakul, t?navapoolse m??ri (tollal veel tavaline lippaed – M. K.) ??res seisis suurem grupp poisse ja seal l?ksid vasksed pasunad. Seal oli Tallinna Reaalkooli puhkpillide orkester, kel oli t?na ette n?htud esinemine. Tallinna Reaalkooli pedagoogika n?ukogu (t?nap?eval ?ppen?ukogu – M. K.) oli otsustanud t?nasel p?eval l?bi viia terve kooli ?hise v?ljaaste – siirduda rivis Pirita-Kose-L?katile orkestri ja kooli lipuga. Koolimaja tagaukse juures on n?ha ?petajaid Woldemar Christjansenit (hiljem Kristjansen – M. K.), Paul Ederbergi, Bernhard Etrukit, Karl Wachmanni, Peter Martinsoni j.t. Inspektor Ernst Peterson (hiljem S?rgava – M. K.) s?elus edasi-tagasi koolimaja ja ?ue vahel. ?uel W. Resev-Resel koondas poisse klasside viisi kokku. Rongk?ik v?is peagi alata. Avaneski koolimaja tagauks ja sealt v?ljusid direktor N. Kann ja tema kannul kolm realisti, ?ks neist kandes kooli lippu: helesinine-valge, helesinine-valge, helesinine-valge ?helaiuste p?iki laidadena. Kool on koondatud klasside kaupa, neli poissi reas, vanemad klassid k?ige ees. Juba l??bki orkester h??led sisse ja rongk?ik algab. K?ige ees orkester, siis lipp, siis kooli­?petajad ja siis kool. Tehakse t?isring kooliplatsil, mille j?rel v?ljutakse Vabaduse puiesteele. P??rd vasakule, m??dutakse „Estonia” teatrimajast, siis j?lle vasakule ja selle j?rel paremale Narva maanteele suunaga Kadrioru poole. Kool valmistub lipuga riigikaitse?ppustele minema Seal ruttab piki rongk?igu vasakut tiiba W. Resev-Resel, peatudes iga klassi juures tegemaks teatavaks, et kooli lippu tuleb kanda igal klassil roteerivas korras. Paljudele poistele oli sel ajal s?na „roteerima” v??ras ja meil oli sel teema omavahel m?ndagi arutamist.”20 P?rast seda p?eva v?eti t?htsamate rivistuste ja marssimiste puhul alati lipp v?lja. T?en?oliselt (nagu arvab A. Paomees) oli Reaali lipp viimseid kordi esil 1940. aasta kevadel – ?petaja P. Martinsoni matusel ja riigikaitse?ppuste l?puparaadil Vabaduse v?ljakul. 1925. aasta algul hakkas Reaalkool huvi tundma kooli aastap?eva kindlaks m??ramise vastu ja esitas asjakohase arup?rimise Tallinna Linnaarhiivile. 1925. aasta 3. m?rtsi vastuskirjas teatas linna arhivaar Otto Greiffenhagen, et tema hinnangul v?iks kooli tegevuse algusp?evaks pidada 21. augustit 1881 (v.k.j.).21 6. mail m??ras pedagoogikan?ukogu oma protokollilise otsusega kindlaks kooli aastap?eva. Direktor ja pedagoogikan?ukogu asusid seisukohale, et olemasolev Poeglaste Reaalg?mnaasium on Tallinna Peetri Reaalkooli otsene j?reltulija, nendel koolidel on ?htne ja ?hine ajalugu, mille l?htepunktiks oli Peetri Reaalkooli tegevuse algus 2. septembril (21. augustil vkj.) 1881. See p?ev j??nuks aga liiga ?ppeaasta algusesse ega v?imaldanuks aastap?eva p?hitsemist p?hjalikult ette valmistada. Seep?rast valiti Reaalkooli aastap?evaks 29. september, mis t?histas ?ppet?? l?plikku v?ljakujunemist omaaegses Tallinna Peetri Reaalkoolis.22 Selle otsusega n?ustus ka linna koolivalitsus 17. septembril 1925.23 Samast aastast alates hakati kooli aastap?eva t?histama aktusega. Aastap?eva­aktu­sed kuulusid lahutamatult kooli ellu ning nende sisulist ja vormilist arengut ning v?ljakujunemist on allpool p??tud j?lgida. Realistid ?petaja P. Martinsoni matusel 1. juunil 1940 Esimene selline koosviibimine korraldati kooli 44. s?nniaastap?eva puhul 1925. aastal. K?lalistena oli kohale kutsutud vaid endised koolmeistrid ja lastevanemate esindajad. Sissejuhatuseks pidas sisuka vaimuliku k?ne usu?petaja Eduard Beekmann-Beckmann, mida t?iendasid vaimulikud laulud. Direktor Nikolai Kann andis ulatusliku ?levaate Reaalkooli saamis- ja kujunemisloost ning kaasajast. ?ppurid esitasid ilukirjanduslikke ja muusikalisi palu, esines kooli puhkpilliorkester Aleksander Kirikali k?e all. Ettekanded v?eti vastu tormiliste kiiduavaldustega. Eelmise lennu noormehed, kes olid j?udnud Tallinna Tehnikumi astuda, olid koolile saatnud ?nnitlustelegrammi. Aktusel v?iski n?ha palju noori ?li?pilasi-realiste. Neid ja varasemaidki l?petanuid tervitasid kohalolijad kolmekordse elagu-h??dega, kinnitades sidet vilistlaste ja praeguste ?ppurite vahel. Soojas?nalise kirjaliku tervituse oli l?kitanud linna koolivalitsuse juhataja, Reaalkooli vilistlane (1909 TPR) ja endine ?petaja Aleksander Veiderma-Veiderman. Koolip?llult ja koolist lahkuvale keele?petajale Agnes Iversenile andis N. Kann ?le asjakohase kingituse ning meenutas s?damlikus p??rdumises nii tema kui ka teiste varasemate pedagoogide teeneid Reaalkooli arengus. ?htul peeti Reaalkooli aastap?eva auks hubane koosviibimine, kuhu olid kutsutud k?ik Tallinnas elavad endised ja selleaegsed koolmeistrid ning lastevanemate komitee esindajad.24 1926. aasta s?nnip?evaaktuse avasid ?petaja Friedrich Stockholm vaimuliku ja seej?rel N. Kann kooli ajaloole p?hendatud k?nega. P?rast neid v?ttis s?na laste­vane­mate komitee esimees doktor Jaan Masing. Seej?rel kiitis direktor laste­vane­mate ?henduse v?ga tulemuslikku t??d ning tegi ettepaneku h??da neile t?nut?heks kolm korda „elagu”. Kooli meeskoor Anton Kasemetsa juhatusel esitas mitu laulu. Esmakordselt anti kooli aastap?evaaktusel l?puklassi ?pilastele k?tte ja rinda kooli l?pum?rk. Taas s?na saanud direktor nimetas abiturientidele l?pum?rkide andmist suure usalduse v?ljenduseks ning pani poistele s?damele, et need j?tkaksid kooli traditsioone ja oleksid eeskujuks nooremaile ?pilasile. Vastuk?ne pidas l?petajate nimel Leo Johanson (1927). Viimased tervitused tulid koolivalitsuse esimehelt A. Veiderma-Veidermanilt. Aula oli tulvil ?pilasi, ?petajaid, lastevanemaid ja vilistlasi.25 Vabaduss?jas langenud ?petajate ja ?pilaste m?lestussammas – Reaalkooli ?ks s?mboleid (1920. aastate l?pp) 1927. aasta septembris peetud aktus kulges juba tavap?raselt – k?ned (Fr. Stockholm, N. Kann, abiturient B. G??rman), muusikanumbrid (solistid, koor, puhkpilliorkester), l?pum?rkide k?tteandmine, tervitused (haridusametnikud, A. Veiderma-Veiderman, telegrammid vilistlastelt) ja h?mni laulmine. Seekord m?lestati aktuse algul p?stit?usmisega ka eelmisel, 1926/27. ?ppeaastal elust lahkunud ?petajat A. Iverseni ja kolme ?ppurit. Esmakordselt kinkisid abituriendid oma lennu l?pum?rgid ka pedagoogidele – direktorile, inspektorile (praeguses m?istes ?ppeala­juha­taja) ja kolmele ordinaariusele (klassijuhatajale).26 1928. aasta 29. septembri kogunemisel esines lisaks koorile ja Aleksander Kirikali juhatatud puhkpilliorkestrile rohkem ?pilassoliste – Priit Veebel (?) klaveril, P?rna (?) saksofonil ja Evald Turgan (1929) viiulil. Tervitama oli tulnud ka tavalisest rohkem haridusametnikke (Gustav Ollik, Johannes Kiivet, Christian Br?ller, Julius Gr?ntal) ja teisi koolijuhte (Nikolai Nurmiste, Hans Roos, Aleksander Raudkepp). Abiturientide nimel esines Leo Roost (1929).27 1929. aastal peeti pidulik kokkusaamine esmasp?eval, 30. septembril. Kuna eelmisel ?ppeaastal (1928/29) oli Reaalkool tunnistatud Tallinna parimaks sportivaks kooliks, jagati seekordsel s?nnip?eval esmakordselt diplomeid ja ergutuskinke edukamale klassile ning parimatele sportlastele. Seekordne lend ?lendas l?pum?rkide annetamisega n.-?. auabiturientideks lisaks tavalisele valikule (koolijuhid, ordinaariused) ka m?ned lemmik?petajad. L?puk?ne pidanud abiturient Adolf Lahe (1930) ettepanekul lasti kolm korda elada nii kooli juhtkonda kui ka lastevanemate komiteed. Selle eesotsas oli linnapeast esimees Anton Uesson, kelle poeg Paul kuulus samuti abiturientide hulka (l?petas 1930 cum laude). Eriti v?imsalt k?las sel korral 400 suust ja orkestri saatel h?mn.28 Reaali 49. aastap?eva t?histamisel 29. septembril 1930 esinesid j?lle mitmed solistid-abituriendid – klaveril Friedrich Stockholm (1931), viiulil Arved Jakobi (1932) ja saksofonil Ludvig Niggo (1931). Orkester aga n?itas mitme etteastega head taset, esitades „Vahiparaadi” John Philip Sousa operetist „El Capitain”, Melsi „Mustlase laulu”, Melkuneri pala „Salon concert” (A. Kirikali poja Borisi tromboonisoologa), J. Schebeki „Dervi?ite koori” ja „Intermezzo” Richard Straussi „Don Juanist”. Abiturientidelt edastas tervitusi Valentin Aljas (1933). L?puk?nes, enne h?mni ?hislaulmist, pani N. Kann kohaletulnud paarik?mnele kooli vilistlasele s?damele, et nad Reaali 50. aastap?evaks moodustaksid vilistlaskogu. Siis ei kaoks realistide ?pinguaegne ?histunne ka p?rast koolist lahkumist. L?petanud saaksid toetada v?imekate, kuid vaesemate ?ppurite ?pinguid ning aidata neid ka t??kohtade leidmisel.29 Septembris 1930 esitas kool linn haridusosakonnale palve, et kooli 1931/32. ?ppeaasta eelarvesse m??rataks 150 krooni Reaalkooli 50. juubeli puhul kooli tegevusest ?levaadet andva raamatukese kokkuseadmiseks ja tr?kkimiseks.30 1930. aasta oktoobri hakul olid raamatu kavad juba t?psemad. Pedagoogikan?ukogu otsustas, et Reaalkooli 50. aastap?evaks (1931) tuleks v?lja anda kooli ajalugu k?sitlev bro???r (4 tr?kipoognat), mida ilmestanuks ka neli-viis fotot (direktoreist, koolist, interj??rist). Raamatukest kavatseti tr?kkida keskmise headusega valgele paberile 1 000 eksemplari. Kuna v?ljaandmine l?inuks maksma 500 krooni, paluti seda raha toetusena linnalt.31 ?htegi viidet polnud aga autori kohta. Vastuse leiame 8. oktoobri 1930. aasta „P?evalehes” ilmunud ?leskutsest „Tallinna realkooli ja Peetri realkooli endistele ?pilastele”: „L?hemal ajal ilmub Tallinna realkooli kohta koguteos-album, mis k?sitleb kooli elu-olu tema asutamisest 1881. a. alates. Album p??ab ?htlasi tuua andmeid v?imalikult k?igi (ka veneaegse Peetri realkooli) endiste realistide kohta. L?petanute nimistud on juba koostatud, vaja on andmeid l?petanute praegusest ja vahepealsest elust. Seep?rast palutakse k?iki endisi realiste saata albumi toimetajale allj?rgnevaid andmeid: t?ielik nimi; kus ja kelle pojana s?ndinud; millal ja kus haridust t?iendanud; praegune ja vahepealseid elukutseid ning ametikohti; millisesse ?li?pilasorganisatsiooni ja millistesse ettev?tteisse kuulub ning kas juhatuseliikmena; kas kooli vil! Kogu liige; milliste koolivendadega tahaks luua kontakti; omate oma lennu pildi? Samuti palutakse teatada k?ike, mida teate teistest endisist realistidest, – lisades nende kohta teadaolevaid andmeid eeltoodud k?simusile. Iga v?iksemgi teade on tere-tulnud, sest v?lismaal viibijad ja surnud ei saa ise vastata! Vaatamata suurtele kuludele ilmub kogukas ja pildirikas teos hinnalt k?igile k?tte­saadavana. Eeltellimised on juba avatud. Kirjad palutakse saata: Modest Preast, N?mme, Uus t?n. 2. (Andmeid v?ib saata v?i tuua ka kooli kantseleisse).”32 A. Veriderma kutse Reaalkooli 50. juubeliaktusele Kui kaugele M. Preast (1927) oma t??ga j?udis, pole teada. Allakirjutanu pole leidnud ka arhiivist k?sikirja ega kindlaid andmeid raamatu ilmumise kohta. 1931. aasta t?histas 50. verstaposti Tallinna Reaalkooli ajaloos. 29. septembril kell 10 algas aulas kooli 50. s?nniaastap?evale p?hendatud aktus, mis oli toonud saali ja r?dud k?lalisi puup?sti t?is. Kohal oli mitte ainult arvukas ?pilaspere, vilistlased ja ?petajaskond, vaid ka suur hulk prominentseid k?lalisi eesotsas riigivanem Konstantin P?tsi (kelle m?lemad pojad olid ?ppinud Reaalkoolis), Tallinna linnapea A. Uessoni, haridusministeeriumi ja linna koolivalitsuse esindajate ning teiste keskkoolide direktoritega. Riigivanem v?eti saabumisel vastu tervitusmarsiga. Piduliku koosviibimise juhatas sisse usu?petaja Fr. Stockholmi ja seej?rel ?lem­preester Nikolai P?tsi vaimulik talitus. Koraalile j?rgnes puhkpilliorkestrilt Mihkel L?digi juhatusel esiettekandes „Reaalkooli marss”, mille dirigent ja kooli pedagoog oli p?hendanud Reaalkooli juubelile. Ilus ja v?imas marss v?eti vastu tormiliste kiidu­aval­dus­tega ning tuli kordamisele. Direktor N. Kann andis peok?nes p?hjaliku ?levaate Reaalkooli ajaloost, peatudes raskustel, mida tuli kooli asutamisel ?letada. K?neleja r?hutas, et kool on kaasa teinud k?ik kodumaa rasked murranguajad, kasvatanud Eestile palju tublisid ja teov?imsaid mehi ning saatnud oma ?pilasi esimeste ridades Vabaduss?tta. Seej?rel austati Vabaduss?jas langenud ?petaja Anton ?unapuu ja nelja ?ppurs?duri m?lestust leinaseisaku ning muusikapalga orkestrilt. Direktori peok?nele pandi punkt Eesti h?mniga. P?rast Tuudur Vettiku „Tervitust”, mille esitas M. L?digi juhatusel kooli meeskoor ning vilistlasest viiuldaja Herbert Laane (1926) m?ngitud Fritz Kreisleri pala „Liebesleid”, asus k?netooli riigivanem K. P?ts. Valitsusjuht ?tles muuhulgas: „Eesti riigi valitsuse nimel on mul p?hjust soovida ?nne Realkoolile tema juubelip?eva puhul rohkem kui ?hegi teisele koolile. Realkool m?ngis suurt osa Vabaduss?ja algp?evil. Olles tollal s?jaministriks, andsin k?su, et k?ik koolide vanemad ?pilased astuksid vastu vaenlasele. Olen uhke sellele, et v?in ?elda, et Realkooli ?pilased, nende seas isegi 15-aastased poisikesed olid esimesed astumas vastu maailmariigile. Nad l?ksid – katkistes saabastes lapsed, langesid, said haavata, k?lmasid. See isamaa vaim ei tekkinud Realkoolis ?he p?evaga, see on Realkooli p?hiliseks traditsiooniks. Realistid omasid ja omavad alati erilise renomee… Soovin Eesti valitsuse nimel, et see Reaalkooli vaim igavesti kestaks.” K. P?ts t?nas isiklikult Reaalkooli ja direktorit ning soovis, et kool areneks edasi ning annaks kodumaale tulevikuski hulgaliselt tublisid isamaalasi. Kiiduavaldused ei tahtnud seej?rel kuidagi vaibuda. K. P?tsi lahkumise j?rel ?tlesid koolile tervitusi haridusministeeriumi abidirektor Albert Borkvell (kes t?i realistidele kingituseks ka vaba p?eva 30. septembril), Tallinna linnapea A. Uesson, linna koolivalitsuse juhataja Johan Kana, paljude koolide direktorid, kooli endised ?petajad j.m.t. Loeti ette hulgaliselt tervitustelegramme, muuhulgas kohtu- ja siseministrilt Jaan H?nersonilt, kaitsev?gede ?hendatud ?ppeasutuste ?lemalt kolonel Herbert Bredelt, Kaitseliidu Tallinna Malevalt j.t. Kontserdiosas m?ngis Evald Brauer (?) fl??dil Karl Doppleri „Fantaasia pastoraali”, Elmar Pert (?) saksofonil pala „L’Orient” ja ?pilane Arved Jakobi (1932) Pjotr T?aikovski „Meloodia”. Kontserdi l?petasid kooli meeskoor ning puhkpilliorkester. P?rast aktuse l?pps?nu tuli N. Kannul v?tta endistelt ?pilastelt vastu k?mneid tervitusi ja ?nnitlusi.33 Samal ?htul Seltskondlikus Majas toimunud pidulikust koosviibimisel (osamaks 4 kr.), kus v?rskendati vanu koolim?lestusi ja uuendati sidemeid oma vana kooliga, v?is kohata paljusid kooli vilistlasi ning endisi ja ametisolevaid ?petajaid.34 1932. aastal t?histas Reaalkool s?nnip?eva hommikuse aktusega 21. septembril. Samal ?htul tuli vilistlaskogu kokku Seltskondlikus Majas.35 29. septembril 1933. aastal peetud Reaali s?nnip?eval kandis puhkpilliorkester A. Kirikali juhatusel lisaks M. L?digi „Reaalkooli marsile” esmakordselt ette ka dirigendi enese loodud „Abiturientide marsi”. ?sjaasutatud vilistlaskogu esindajad annetasid ja andsid koolile ?le r?ndauhinna, et hakata sellega igal ?ppeaastal esile t?stma parima ?piedukusega klassi. Klasside paremusj?rjestus tuli m??ratleda iga klassi ?pilaste hinnete aritmeetilise keskmise p?hjal.36 1937/38. ?ppeaasta algul otsustas pedagoogikan?ukogu alustada kooli muuseumi rajamise eelt?id. Asjakohased ruumid kavatseti v?lja ehitada keldrikorrusel endiste puukuuride asemele. Muuseumi valmimisajaks kavandati 1938/39. kooliaasta.37 Parku tuleb nentida, et sellestki t?nuv??rsest algatusest ei saanud k?llap raha- ja ruumipuudusel asja. Reaalkooli m?ts ja m?tsim?rk 1937. aastal peeti kooli aastap?evaaktust 28. septembril, p?rast koolitundide l?ppu, sest tegelik s?nnip?ev anti j?rgmisel p?eval ?pilastele vabaks. Direktor K. Koljo tegi tagasivaate eelmisele kooliaastale ja ?pilastest muusikaharrastajad andsid v?ikese kontserdi. ?htul toimus ametis olevate ja endiste ?petajate ning kooli vilistlaste koosviibimine.38 29. septembril 1938 pidid poisid k?ll aktuseks kooli tulema, kuid p?rast seda v?isid nad koju minna, sest koolit??d sel p?eval tavakohaselt polnud. Lisaks K. Koljo peok?nele ja ?ppurite ettekannetele anti seej?rel tavakohaselt ?le auhinnad parimatele spordimeestele ning vilistlaste r?ndauhind tublima ?ppeedukusega klassile. Seekord g?mnaasiumi II klassile (11. ?.-a.). Muidugi ei puudunud ka tervitused, lastevanemailt, vilistlastelt ning ?sja v?ljateenitud puhkepalgale j??nud kauaaegselt inspektorilt Ernst S?rgava-Petersonilt.39 Reaali koolim?tsi n?idise (must nokkm?ts kuld??risega) kujundas tuntud kunstnik ja kooli joonistus?petaja Roman Nyman 1921. aastal. Pedagoogikan?ukogu kiitis selle heaks. 1922. aasta juunis andis haridusministeerium koolim?tside ja m?tsim?rkide kavandamiseks ning teostamiseks ametliku loa. P?hjuseks ja taustaks oli t?siasi, et mitmete koolide kasutuselev?etud vormim?tsid sarnanesid liiga palju Tartu ?likooli ?ldm?tsiga. Seet?ttu n?uti m?tsikavandite koosk?lastamist asjaomastes ametkondades. Samuti toonitati, et m?tsim?rki ei kantaks m?tsi esik?ljel.40 Ilmselt sel ajal sai ka Reaalkooli mustast riidest, kuldsete triipude ja siksakkidega peakate elu?iguse ning j?i kooli s?mboliks ja tunnuseks rohkem kui kaheks aastak?mneks. 1923/24. ?ppeaastal otsustas kooli pedagoogikan?ukogu, et koolim?tsi kandmine on kohustuslik.41 Samuti valmis neil aastail lahutamatult m?tsi juurde kuuluv kolmnurkne, n.-?. kuldne m?tsim?rk, mille keskele j??v „TIR” oli l?hend kooli nimest – Tallinna I Reaalkool. P?rast koolireformi, tegi haridusministeerium septembris 1935 koolim?tsi ?ldistes ettekirjutistes muudatusi. Villasest riidest poiste nokkm?tsi p?hielemendiks pidi saama v?rviline pael rummul. Keskkoolim?tsil olnuks see kahekordne, g?mnaasiumi omal kolme­kordne. M?ts ise pidi olema ?hev?rviline ja selle pealmikku v?i lage ei tohtinud enam ehtida mingid kaunistused v?i „biskviidid”. Vanu m?tse v?is kanda 1. augustini 1937.42 1937. aasta t?i koolim?tsi kohta t?iendavaid ?ldn?udeid. Poistel pidi keskkoolim?tsi eraldustunnuseks saama 7 mm laiune pael m?tsi rummu keskel ja kant rummu ?lemisel ??rel. G?mnaasiumi ja k?rgema kutsekooli puhul lisandunuks 2–3 mm laiusest paelast siksak joon m?tsi lae ??rel. Need koolid, kellel oli m?tsim?rk, pidi seda kandma m?tsi rummu keskel vasakul pool. M?tsi lae ?mberm??t ei tohtinud olla ?le 10 cm laiem rummu ?mberm??dust. Koolim?ts pidi olema ?hev?rviline, kaunistusteta, paelad-kandid teist v?rvi kui m?ts, kuid samalaadsed.43 Need ettekirjutised j?id koolim?tsi suhtes kehtima ka ministeeriumi viimases korralduses 1937. aasta jaanuaris.44 Nii j?i realistide m?ts endiseks, ka kuulsad kuldsed siksakid m?tsip?hjal alles. Kuid seda siksak paela tohtisid siitpeale kanda ?ksnes g?mnaasiumiklasside poisid. Keskkoolipoisid pidid sakilise paela maha harutama.45 Kommentaar Endel Veskilt (1940): „Teises klassis kujunes ?okiks teade ametlikult poolt, et enne koolireformi uude g?mnaasiumisse j?udmist ei tohi ei meie klass ega ka mitte meist noorem aastak?ik kanda sakke vormim?tsil. Sellest, t?eliselt ebaolulisest asjast tekkis meie s?dametesse emotsionaalne valu, otsekui oleks meid koolist v?lja l??dud, l?bi pekstud ja vasak k?rv peast l?igatud. Olime neid kuldseid sakke auga kandnud kooli esimesest p?evast peale ja n??d ?kki… Pisuke oli tr??st teadmisest, et g?mnaasiumi j?udes saabub taas sakikandmise ?igus. Suur osa poistest alistus k?sule – m?ts ema k?tte palvega sakkide lahtiharutamiseks. Teine osa jonnis, kandis sakke edasi. Oli neidki, kes muretsesid uue, sakkideta m?tsi koolis kandmiseks. Vabal ajal kanti vanemat, standardpeakatet – sakkidega. Kui see koolidirektorile teatavaks sai, andis ta ?petajatetoas kindla k?su klaperjahiks p?ha koolikorra rikkujate kinnip??dmiseks. Kohtu ette s??dlased! Koljo k??si j??misest muidugi tuli hoiduda kui v?lgust, samuti oli tervislikum hoiduda Habest, Pudist ja Stokust. Kummalise kokkusattumisena n?is aga enamust ?petajatest sel hetkel tabavat ajutine l?hin?gelikkuse probleem. Paljud lihtsalt p??rasid pea k?rvale, kui pilgu ette kerkis m?ni „sakikandja-mittesakikandja”.”46 1 (#ulink_b86ca803-a221-5e18-878a-393b5e73ebfb) K?esoleva peat?ki ?ldajalooline ?levaate koostamisel on kasutatud raamatut: M. Laar, L. Vahtre, H. Valk. Kodulugu II. Tln., 1989. 2 (#ulink_7d0fedb6-af5b-559d-96b5-013e69747a4f) Raamatus on Reaalkooli ?pilaste nimede j?rel sulgudesse lisatud kooli l?petamise aasta v?i kooli mittel?petamisel l?hend „?” (?ppinud) ning kooli l?hendatud nimi. Reaali eri koolide nimede t?histamisel on kasutatud j?rgmisi l?hendeid: TPR – Tallinna Peetri Reaalkool, 11-klassilise keskkooli v?i g?mnaasiumi l?petanute nimede j?rel on sulgudes ?ksnes l?petamise aasta. Muudel juhtudel on l?hendid j?rgmised K – Keskkool (5.–9. ?.-a.); RK – Reaalkool (7.–9. ?.-a.); PR – Prog?mnaasium (5.–9. ?.-a.); M – Majanduslik Erikool, Kommertskool; SRK – Saksa Reaalkool. Samuti on tekstis kasutatud kooli ?ldnimena Reaalkool, et v?ltida eri aegadel k?ibel olnud ametlikke nimesid. 3 (#ulink_15181491-c08d-54f9-a3ee-b52c4c865a10) TLA, f. 144, nim. 1, s. 21, l. 127. 4 (#ulink_15181491-c08d-54f9-a3ee-b52c4c865a10) TLA, f. 144, nim. 1, s. 6, l. 78. 5 (#ulink_3b464af6-f695-5c32-80f5-6d969d909fd3) „Riigi Teataja”, 27.02.1923, nr. 28/29, lk. 152. 6 (#ulink_a10e490d-7578-54ed-869c-aa4526f41348) „Riigi Teataja”, 16.12.1922, nr. 155/156, lk. 751. 7 (#ulink_32621820-294c-5654-9ee7-4aa23a3b8566) TLA, f. 144, nim. 1, s. 350, l. 31. 8 (#ulink_63f7e234-767b-56e5-ba23-64509d33609d) TLA, f. 144, nim. 1, s. 11, l. 91; Realkooli aset?itjaks direktoriks Ernst Peterson. – „P?evaleht” 25.10.1933, nr. 291, lk. 4. 9 (#ulink_ee828746-46fa-58b2-9873-8d56078c056b) ERA, f. 1108, n. 1, s. 846, l. 9a; Haridusminister N. Kann lahkus. – „P?evaleht” 11.05.1936, nr. 127, lk. 3. 10 (#ulink_17a7099c-29b0-5518-8dc7-152802b48051) Linna Poeglaste G?mnaasiumile uus direktor. – „P?evaleht” 3.06.1936, nr. 148, lk. 3. 11 (#ulink_24b0cb5a-dc35-5ee2-94d1-91ad8aa8deb5) Poeglaste I G?mnaasiumi (realkooli) direktoriks K. Koljo. – „P?evaleht”, 13.06.1936, nr. 158, lk. 6; TLA, f. 144, n. 1, s. 52, l. 70. 12 (#ulink_24b0cb5a-dc35-5ee2-94d1-91ad8aa8deb5) Karl Koljo linna poeglaste g?mnaasiumi juhatajaks. – „P?evaleht”, 1.07.1936, nr. 174, lk. 5. 13 (#ulink_3bd1fcf8-f996-571a-ab6e-57608489cf0c) Karl Koljo. – Mehed Vabaduse Puiesteelt. Tallinna Peetri Reaalkooli, Tallinna I Reaalkooli ja Tallinna Poeglaste Reaalg?mnaasiumi kunagiste ?pilaste poolt koostatud M?lestusteos oma auv??rse kooli 90-nda aastap?eva t?histamiseks. Toimetanud J?ri Remmelgas, Uppsala, 1972, lk. 221. 14 (#ulink_3bd1fcf8-f996-571a-ab6e-57608489cf0c) TLA, f. 144, nim. 1, s. 12, l. 46. 15 (#ulink_a91424e3-4645-58d8-915c-f824c8992b78) K. Koljo j??b edasi haridusministeeriumi. – „P?evaleht”, 25.07.1936, nr. 198, lk. 5. 16 (#ulink_0b30b897-82d6-5720-b912-d80c235f2453) Nimetusi ja ametist vabastusi. – „P?evaleht”, 3.09.1936, nr. 238, lk. 3. 17 (#ulink_99e3870c-403e-5dda-9fa9-20a8f7f103a5) TLA, f. 144, nim. 1, s. 12, l. 25. 18 (#ulink_59f7ea82-942d-51e4-bbc9-01e948f0feea) TLA, f. 144, nim. 1, s. 64, l. 48, 57, 72. 19 (#ulink_2cf2b25f-155f-5b28-aedd-c1a31823e86d) A. P a o m e e s. Tallinna Reaalkooli lipust. – Reaali Teine Raamat. New York-Toronto, 1991, lk. 305, 306. 20 (#ulink_803aa263-80a4-59d9-84d2-1acca29e98ac) A. P a o m e e s. Tallinna Reaalkooli lipust. – Reaali Teine Raamat, lk. 302, 303. 21 (#ulink_410a18b0-0d24-5e73-bb2f-2126226da1b4) TLA; f. 144, n. 1, s. 28, l. 52. 22 (#ulink_b305afef-3c7b-5230-9a99-57a302081dcd) TLA, f. 144, nim. 1, s. 9, l. 12; f. 52, nim. 1, s. 291, l. 554. 23 (#ulink_b305afef-3c7b-5230-9a99-57a302081dcd) TLA; f. 144, n. 1, s. 28, l. 212. 24 (#ulink_b376147b-358d-5263-a859-428b9f9a8a56) Aktus Tallinna linna realkoolis. – „P?evaleht” 30.09.1925, nr. 264, lk. 5. 25 (#ulink_f2ef4c21-0039-5697-a4e6-2f13b1651f68) Tallinna realg?mnaasiumi 45. aastap?ev. – „P?evaleht” 2.10.1926, nr. 267, lk. 6. 26 (#ulink_5e2cfefc-2ae8-5c19-8c9c-f64e27b4201a) - i -. Aktus realkoolis. – „P?evaleht” 1.10.1927, nr. 267, lk. 7. 27 (#ulink_09f5fd3f-31da-5f51-9361-ba1b6d8677b2) Aktus Tallinna realkoolis. – „P?evaleht” 30.09.1928, nr. 266, lk. 2. 28 (#ulink_7b5b8dcf-6a8e-5c09-995c-062dd26fddd3) - i -. Tallinna realkooli 48. aastap?ev. – „P?evaleht” 2.10.1929, nr. 266, lk. 5. 29 (#ulink_468032e7-44b8-5af0-b1fc-4f45dbc5ec14) - i -. Tallinna real- ja humanitaarg?mnaasiumi 49. aastap?ev. – „P?evaleht” 30.09.1930, nr. 266, lk. 4. 30 (#ulink_745f0141-36a5-537f-9b3d-4572dd193a41) TLA, f. 144, nim. 1, s. 37, l. 150. 31 (#ulink_313b985d-26ba-5097-90ff-7a48896c6bfc) TLA, f. 144, nim. 1, s. 10, l. 98; s. 37, l. 164; s. 38, l. 183. 32 (#ulink_42009f32-01a5-5ed9-ad78-dc49a4a0ad77) Tallinna realkooli ja Peetri realkooli endistele ?pilastele. – „P?evaleht” 8.10.1933, nr. 274, lk. 8. 33 (#ulink_2c3d0cf9-3bc6-571c-aa7c-85cf9ac61b58) Realkooli juubelipidustused. – „P?evaleht” 29.09.1931, nr. 265, lk. 3; Realkooli aup?eval. – „P?evaleht” 30.09. 1931, nr. 266, lk. 3; J. Remmelgas. Realistide juubel. – „Vaba Maa” 29.09.1931, nr. 228, lk. 7; Tallinna realkooli 50. aasta juubel. – „Vaba Maa” 30.09.1931, nr. 229, lk. 7; Tallinna realg?mnaasiumi juubelipidustused. – „?petajate Leht” 9.10.1931, nr. 41, lk. 1. 34 (#ulink_e8a48f41-62d8-52be-ab65-3f058fcbd440) Realkooli vilistlastele ja endistele ?petajatele. – „P?evaleht” 27.09.1931, nr. 263, lk. 3.; Realkooli vilistlaste koosviibimine. – „P?evaleht” 28.09.1931, nr. 264, lk. 1. 35 (#ulink_feddea0c-69a1-52c1-a916-6dd36b3c662d) Realg?mnaasiumi 51. aastap?ev. – „P?evaleht” 20.09.1932, nr. 257, lk. 5. 36 (#ulink_904ab293-4126-5254-99de-63cc6463a949) Tallinna realkool 52-aastane. – „P?evaleht” 30.09.1933, nr. 266, lk. 3. 37 (#ulink_2bcf2e14-5f6b-5d0e-b573-59d768791575) TLA; f. 144, n. 1, s. 15, l. 24. 38 (#ulink_68dc0245-d9bb-57d1-8975-62a6cd536c84) Realistid pidasid aastap?eva. – „P?evaleht” 29.09.1937, nr. 264, lk. 6. 39 (#ulink_027cf585-af31-51cf-a6fa-1ee7617c6b2d) Tallinna II poeglaste g?mnaasium 57-aastane. – „Uus Eesti” 29.09.1938, nr. 267, lk. 2. 40 (#ulink_22dfb7cb-951c-5e3d-a209-da029546c386) ?pilaste vormim?tside kandmisest. – „P?evaleht” 3.05.1922, nr. 127, lk. 3. 41 (#ulink_e54e4946-f794-5dd9-80b0-511666b6eabe) TLA, f. 144, nim. 1, s. 8, l. 47. 42 (#ulink_bc593b4e-e524-59d9-a6e1-34143ea0ad50) „Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi Teataja” 1935, nr. 10, lk. 111, 112; ?pilaste ?htlast vormi ?le riigi ei tule. – „?petajate Leht” 16.08.1935, nr. 33, lk. 2. 43 (#ulink_359d768b-ab58-541b-be94-b46b43d079af) „Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi Teataja” 1935, nr. 12, lk. 139, 140. 44 (#ulink_359d768b-ab58-541b-be94-b46b43d079af) „Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi Teataja” 1937, nr. 5, lk. 76–78. 45 (#ulink_9877d3fd-97a4-57b0-8c53-55ca5275e6ad) G?mnasistide uus munder. – „P?evaleht” 12.10.1936, nr. 277, lk. 5. 46 (#ulink_80b8a8f2-be1d-5a44-bc60-68a69c13b8af) E. Vesk. M?lestuskillukesi maailma toredamatest noore?rradest, lk. 30. Tekstis toodud h??dnimed kuulusid j?rgmistele ?petajatele Habe – Ernst S?rgava-Peterson, Pudi – Paul Ederberg, Stoku – Friedrich Stockholm. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/mart-karmo/must-kuldne-muts-me-peas-ii/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.