Lugusid jutustades

Lugusid jutustades Ann Cleeves Vera Stanhope’i sari #2 Nooruke Jeanie Long m?isteti k?mme aastat tagasi s??di viieteistaastase Abigail Manteli tapmises. N??d kuulevad Ida-Yorkshire’is asuva Elveti k?la elanikud ?revusega, et uued t?endid kinnitavad Jeanie s??tust. Rikka isa l?bujanuse t?tre Abigaili tapja viibib veel vabaduses.Emma Bennettis ?ratab s??rane uudis taas kord painavad m?lestused sellest, kuidas ta leidis tollel ammusel k?ledal talvep?eval kraavist oma parima s?branna surnukeha.Inspektor Vera Stanhope alustab poolsaarel uut juurdlust ja see viib k?larahva tagasi aega, mille nad olid lootnud unustada. Suhted hakkavad k?las ohtlikult pingestuma. Aga kas kardetakse m?rvarit v?i iseenda minevikku?Erinevate inimeste lugudega tutvuvas inspektoris tekib kahtlus, et p?evavalgele on tulemas nii m?nedki kummalised v?i koguni jubedad saladused. Ja need k?ik v?ivad olla seotud kunagise m?rvaga – v?i ka p?hjustada uusi kuritegusid.Inspektor Vera meel muutub siin hallis ja tuulises rannak?las pikapeale ?sna m?ruks, aga ta ei lase ennast heidutada ja leiab viimaks s??dlase. L?pplahendus on ootamatu ja ?llatav nagu ikka.„Lugusid jutustades“ on Vera Stanhope’i sarja teine romaan. Sarja esimene osa „Varesel?ks“ ilmus kirjastuses Varrak 2018. aastal. Originaali tiitel: Ann Cleeves Telling Tales Pan Macmillan 2005 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Ingrid Eylandt-Kuure Kujundanud Britt Urbla Keller Copyright © 2005 by Ann Cleeves © T?lge eesti keelde. Peeter Villmann, 2019 ISBN 978-9985-3-4588-7 ISBN 978-9985-3-4681-5 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda Printon AS ESIMENE OSA Esimene peat?kk Emma istub magamistoa akna all ja vaatab ?ise v?ljaku poole. Tuul l?gistab katuseplaate ja s?lgab kirikuaiast v?lja vihisedes t?navale t?hja kokakoolapurgi. Abigail Manteli surmap?eval m?llas samuti maru ning Emmale n?ib, nagu oleks tuul sellest peale lakkamatult puhunud ning raheteri kuulidena akna vastu paiskavad ja puid juurtega mullast rebivad tormid kestnud k?ik need k?mme aastat. V?i v?hemalt lapse s?ndimisest saadik. Sest sellest ajast alates kostab tuule m?hinat alati, kui ta tite toitmiseks v?i hilja t??lt tulnud Jamesi p?rast ??sel ?rkab, ja see tiirutab ?mber tema pea nagu k?rva ??res hoitava merikarbi kumin. Emma abikaasa James ei ole veel koju j?udnud, kuid teda Emma siin ?rkvel olles k?ll ei oota. Emma pilk on kinnistunud vanale sepikojale, milles Dan Greenwood savin?usid valmistab. Aknast paistab valgust ja vahel tundub talle, et ta n?eb mingisugust varju. Ta kujutab endale ette, et sinises presentkitlis Dan t??tab seal veel ja vormib silmi kissitades oma tugevate pruunide k?tega savi. Seej?rel kujutleb Emma, et ta lahkub vankrikorvis lebava raskelt magava pisipoisi juurest. Ta n?eb ennast majast v?ljakule lipsamas ja varjudesse hoidudes ?le platsi sepikoja juurde minemas. Ta l?kkab suure kirikuuksena kaarja sissep??su ?he poole lahti ja peatub p?rast majja astumist. Katus on k?rgel ja ta silmab kooldunud sarikate vahelt kiviplaate. Ta tunneb p?letusahju kuumust ja n?eb glasuurimata n?udega riiuleid. Dan Greenwood vaatab ?les. Tema n?gu ?hetab ja laubakurdudes on punast tolmu. Ta ei ole Emmat m?rgates ?llatunud. Dan tuleb t??laua ??rest ?ra ja j??b Emma ette seisma. Emma tajub, kuidas tema hingamine kiireneb. Mees suudleb Emmat laubale ja hakkab siis tema pluusi lahti n??pima. Ta puudutab Emma rindu ja silitab neid, j?ttes neile punase savi triibud otsekui s?jamaalingu. Emma tunneb, kuidas savi nahal kuivab ning rinnad pinguli t?mbuvad ja kergelt s?gelema hakkavad. Seej?rel pilt tuhmub ning Emma on taas selles magamistoas, mida ta jagab oma mehega. Ta teab, et rinnad ei pakitse kuivava savi p?rast, vaid on piimast pungil. ?htlasi hakkab ka laps virisema ja pimesi m?lema k?ega ?hku kaapima. Emma v?tab ta korvist v?lja ja alustab toitmist. Dan Greenwood ei ole teda kunagi puudutanud ega t?en?oliselt puudutagi, unistagu ta sellest siis kui sageli tahes. Kiriku kell l??b kesk??tundi. Jamesi laev peaks n??d olema juba t?ie elu ja tervise juures sadamasse j?udnud. S??rast juttu r??kis Emma endale Elveti k?las akna all istudes. Ta kommenteeris oma tundeid pidevalt, nagu oleks ta olnud v?ljast sisse vaatav v??ras. See oligi alati niiviisi olnud – tema elu oli otsekui ?ksainus muinasjuttude jada. Enne Matthew’ ilmaletulekut k?sis ta endalt, kas poja s?nnitamine v?ib teda j?ulisemalt ellu kaasata. Midagi tuhudest ehtsamat ei saa ju vist enam olemas olla? Aga praegu imemise l?petamiseks v?ikest s?rme poisi suu ja rinnanibu vahele viies m?tles ta, et see ei olnud nii. Ta ei elanud lapsele emotsionaalses m?ttes rohkem kaasa kui Jamesile. Kas ta oli enne Abigail Manteli laiba leidmist teistsugune? T?en?oliselt ei olnud. Ta t?stis poja ?lale ja silitas tema selga. Poiss sirutas k?e ja haaras pihku salgu tema juukseid. Tuba asus n?gusa George’ide ajastu stiilis punastest tellistest ja punaste katusekividega maja ?lemisel korrusel. M?lemal pool keset fassaadi asuvat ust paiknesid s?mmeetriliselt ristk?likukujulised aknad. Hoone ehitas ?ks Hollandiga ?ri ajanud meremees ja see meeldis Jamesile. „Me kanname edasi teatavat traditsiooni,” ?tles ta maja naisele n?idates. „Me just nagu s?ilitame seda perekonnas.” Emma m?tles siis, et maja on liiga l?hedal kodule ning m?lestustele Abigail Mantelist ja Jeanie Longist, ja pakkus v?lja, et Hull v?iks olla mehe t??d silmas pidades sobivam elupaik. V?i Beverley. Beverley on m?nus linn. Aga James ?tles, et Elvet k?lbab talle t?pipealt sama h?sti. „Niiv?rd oma vanemate l?hedal olla on ju tore,” lausus ta ning Emma naeratas ja j?i temaga n?usse, sest nimelt seda ta Jamesi puhul tegigi. Talle meeldis mehele heameelt valmistada. Tegelikult ei pidanud ta Roberti ja Mary seltskonnast kuigi palju. Vaatamata kogu sellele abile, mida nad andsid, tekitasid nad temas ebamugavust ja miskip?rast ka s??tunnet. L?bi tuulem?hina kostis uus heli – see oli automootori m?rin. V?ljaku poole p??rdunud esituled valgustasid viivuks kiriku v?ravat, mille juurde oli kuhjunud langenud lehti. James peatas auto munakivisillutisel, astus v?lja ja l?i ukse k?va m?tsatusega kinni. Selsamal hetkel ilmus vanast sepikojast n?htavale Dan Greenwood. Nagu Emma oligi endale ette kujutanud, olid tal jalas teksap?ksid ja seljas sinine kittel. Emma ootas, et ta t?mbab suured uksepooled kokku ja lukustab need v?tmega, mida ta kannab ketiga v??l rippuvas v?tmer?ngas. Seej?rel l?kkab ta kohale krambi ning juhib raske messingist tabaluku l?bi poltidega m?lema uksepoole k?lge kinnitatud raudr?ngaste. Emma oli seda kombetalitust palju kordi aknast j?lginud. Dan aga hakkas hoopiski ?le v?ljaku Jamesi poole minema. Rasked t??saapad kopsisid sillutisekividel valjusti ja sundisid Jamesi ?mber p??rduma. Neid ?heskoos n?hes turgatas Emmale p?he, kuiv?rd palju nad teineteisest erinevad. Dan oli niiv?rd t?mmu, et ta oleks pidanud olema v??ramaalane. Ta oleks v?inud m?nes ?uduseelementidega melodraamas kaabakat m?ngida. Ning James oli kahvatu ja viisakas inglane. Nende meeste kohtumine muutis Emma ootamatult ?revaks, ehkki mingit p?hjust selleks ju polnud. Dan ei oleks saanud tema kujutelmi aduda. Ta ei olnud teinud midagi, millega oleks v?inud ennast reeta. Ta kergitas ettevaatlikult akent, et nende juttu kuulda. Kardinad hakkasid voogama. Tuppa tungis soolamaitseline tuul. Emma tundis ennast nagu t?iskasvanute vestlust pealt kuulav laps – need v?isid n?iteks olla tema ?le aru pidavad lapsevanem ja ?petaja. Kumbki mees ei olnud teda m?rganud. „Kas sa uudiseid oled n?inud?” k?sis Dan. James raputas pead. „Ma tulin ?helt L?ti konteinerlaevalt. L?petasin Hullis ja s?itsin seej?rel otseteed koju.” „Emma ei ole sulle siis midagi r??kinud?” „Ta ei ole just eriline uudiste j?lgija.” „Jeanie Long tappis ennast. Tema tingimisi vabastamise palve l?kati j?lle tagasi. See juhtus paar p?eva tagasi. N?dalavahetusel sellest ei teatatud.” James seisis ja oli valmis keti otsas rippuva v?tmega autot lukustama. Tal olid veel vormir?ivad seljas ning ta n?gi mingisugusel vanamoelisel viisil rabavalt n?gus v?lja, otsekui oleks ta kuulunud majaga ?hte ja samasse ajastusse. Pintsaku messingn??bid l?ikisid tehisvalguses tuhmilt. Pea oli katmata. Vormim?tsi hoidis ta kaenla all. Emmale meenus, kuidas ta fantaseeris kunagi temast. „Minu arvates ei ole sellel Emi jaoks kuigi suurt t?htsust. Ei ole p?rast nii pika aja m??dumist. Ma tahan ?elda, et v?ga h?sti ta Jeaniet ju ka ei tundnud. Kui see k?ik toimus, oli ta veel v?ga noor.” „Abigail Manteli juhtumit hakatakse uuesti uurima,” lausus Dan Greenwood. J?rgnes hetk vaikust. Emma pani imeks, mida Dan v?ib k?igest sellest teada. Kas need mehed on arutanud temaga seonduvat teistelgi puhkudel, mil ta seda pealt ei kuulnud? „Kas enesetapu p?rast?” k?sis James. „Selle p?rast, et ?sja andis endast teada ?ks uus tunnistaja. Paistab sedamoodi, et Jeanie Long ei olekski saanud toda t?drukut tappa.” Dan pidas vahet. Emma vaatas, kuidas ta oma j?medate l?hikeste s?rmedega laupa h??rub. J?i mulje, nagu p??aks ta v?simust maha p?hkida. Emma oleks tahtnud teada, miks Dan mingisugusest k?mne aasta tagusest m?rvaloost nii kangesti hoolib. Ta sai aru, et mees hoolib t?esti ja on sellep?rast muretsedes olnud ??sel ?rkvel. Aga ta isegi ju ei elanud tollal siin k?las. Dan langetas k?ed n?olt. Tema nahale ei j??nud k?bekestki savi. Ilmselt pesi ta enne sepikojast lahkumist k?si. „Inetu lugu, et keegi ei vaevunud sellest Jeaniele r??kima, on ju nii?” ?tles ta. „Ta oleks siis v?inud veel elus olla.” Ootamatu tuuleiil oleks mehed otsekui lahku puhunud. Dan t?ttas vana sepikoja juurde tagasi, et uksed sulgeda. Volvo lukustus kl?psatuse ja k?lgtulede v?lgatuse saatel ning James t?usis m??da treppi v?lisukseni. Emma tuli akna alt ?ra ja istus voodi k?rvale toolile. Ta hoidis last k?sivarrel ja t?stis ta teise rinna juurde. Emma istus seal ka siis, kui James tuppa astus. Ta oli pannud oma selja taga p?lema v?ikese lambi. Suure p??ningukambri ?lej??nud osas valitses h?marus. Laps oli s??mise l?petanud ja tema silmad olid kinni, kuid Emma hoidis teda endiselt s?les ja laps imes puhuti veel l?bi une. M??da poisi p?ske valgus alla piimanire. Emma oli kuulnud, kuidas James alumisel korrusel ettevaatlikult ringi liikus, ja trepi kriuksumine valmistas teda mehe tuppaastumiseks ette. Ta valitses ennast h?sti ja tema n?ol oli naeratus. Ema ja laps. Nagu m?nel nendest Hollandi maalidest, mida mees teda vaatama tiris. James ostis majja ?he reproduktsiooni ja paigutas selle suurde kullatud raami. Emma sai aru, et see ei j?tnud mehele m?ju avaldamata, ning ka James naeratas ja n?gi ?kitselt ime?nnelik v?lja. Emma k?sis endalt, miks t?mbab teda rohkem Dan Greenwoodi poole, kes v?is olla lohaka v?limusega ja keeras endale tubakanarmastest pisikesi peenikesi sigarette. Ta t?stis lapsukese hellalt korvi. Poiss prunditas otsekui ikka veel nibu otsides suud ja ohkas pettumusest, kuid ei ?rganud. Emma pani oma ilutu imetamisrinnahoidja kinni ja kiskus hommikumantli k?vemini ?mber keha. K?te oli k?ll sisse l?litatud, ent selles majas t?mbas alati tuul. James kummardus naist suudlema ja kompas tema suud keeleotsaga sama tungivalt kui s??a tahtev imik. Ta oleks igatsenud seksida, kuid Emma teadis, et peale k?ima ta sellega ei hakka. Mitte miski ei olnud tema jaoks nii t?htis, et oleks stseeni v??rinud, ja Emma oli olnud viimasel ajal etteennustamatu. James poleks riskinud sellega, et naine l?puks nutma puhkeb. Emma l?kkas ta hellalt kaugemale. Mees oli all endale v?ikesesse klaasi viskit kallanud ja see oli tal siin kaasas. Ta r??pas klaasist s??mu ja asetas selle siis ??lauale. „Kas t?na ?htul l?ks k?ik h?sti?” p?ris Emma, et ?ra?tlemist leevendada. „Ilm oli v?ga tuuline. Ma kujutasin endale ette, kuidas sa nii k?rge lainega seal v?ljas pimedas oled.” Midagi niisugust ei olnud ta endale siiski ette kujutanud. T?na ?htul k?ll mitte. Jamesiga tuttavaks saades oli Emma n?inud teda unes kaugel tumedal merel. Miskip?rast oli romantika n??d kadunud. „Tuul puhus idast,” ?tles James. „Kalda poole. Aitas meil sadamasse j?uda.” Ta naeratas naisele kiindunult ja Emma tundis heameelt selle ?le, et oli ?elnud ?iget asja. James hakkas pikkamisi riidest lahti v?tma ja kangeks j??nud lihastest pinget v?lja laskma. Ta oli loots. Ta l?ks Humberi j?e suudmes laevale ja viis selle turvaliselt Hulli, Goole’i v?i Imminghami kai ??rde v?i siis juhtis laevu j?est v?lja. Ta suhtus oma t??sse t?siselt ja vastutustundega. Ta oli ?ks nooremaid Humberil t??tavaid t?isvolitustega lootse. Emma oli tema ?le v?ga uhke. V?hemalt nii ta endale ?tles, aga need s?nad lipsasid v?himatki t?hendust omamata l?bi tema pea. Ta p??dis alla suruda kabuhirmu, mis oli tema sees j?udu kogunud sellest ajast peale, kui ta kuulis neid mehi t?naval k?nelemas, ja kasvanud nagu mitte millestki tekkinud tohutu laine merel. „Ma kuulsin, kuidas sa v?ljas Dan Greenwoodiga r??kisid. Mis asi see s??rasel ?isel ajal nii t?htis oli?” James istus voodile. Tema rind oli paljas ja keha katsid peened blondid karvad. Kuigi James oli Emmast viisteist aastat vanem, ei oleks seda siiski v?inud eales arvata, sest ta oli nii heas vormis. „Jeanie Long sooritas eelmisel n?dalal enesetapu. Sa ju tead Jeanie Longi. Tema isa oli neemel kaatri roolimees. Jeanie oli see naine, kes Abigaili surnuks k?gistamises s??di m?isteti.” Emma oleks tahtnud mehele karjuda: „Muidugi ma tean! Ma tean sellest loost rohkem, kui sina ealeski teada v?iksid.” Aga ta ?ksnes vaatas Jamesi poole. „See oli ?nnetu ja kohutav kokkusattumus. Dan ?tles, et endast on teada andnud uus tunnistaja. Juhtum v?etakse uuesti k?sile. Jeanie oleks v?inud vabadusse p??seda.” „Kuidas Dan Greenwood seda k?ike teab?” Mees ei vastanud. Emma j?udis otsusele, et ta m?tleb juba muudest asjadest – v?ib-olla salakavalast t?usuveest, liiga raske lastiga laevast v?i m?nest vaenulikust kaptenist. James tegi rihmapandla lahti ja t?usis p?sti, et p?kstest v?lja astuda. Ta voltis p?ksid hoolikalt kokku ja riputas kappi riidepuule. „Tule voodisse,” ?tles ta. „Maga veidike seni, kuni see v?imalik on.” Emma arvas, et ta on Abigail Manteli ja Jeanie Longi oma peast v?lja t?rjunud. Teine peat?kk Emma oli k?mme aastat p??dnud unustada toda p?eva, mil ta leidis Abigaili laiba. N??d aga sundis ta ennast seda meenutama ja jutustama nagu mingisugust lugu. Oli novembrikuu ja Emma oli viieteistk?mnene. Maad varjutasid tormipilved. See oli pori ja tuules mustunud oavarte v?rvi. Emmale oli tekkinud Elvetis s?branna. Tema nimi oli Abigail Mantel. Abigaili juuksed olid tulipunased. Tema ema suri rinnav?hki, kui Abigail oli kuuene. Salaja oma isa surmast unistanud Emma avastas jahmatusega, et ta kadestab pisut sellest s?ndinud kaastunnet. Abigail ei elanud r?skes ja tuulet?mbusega majas ning teda ei tiritud igal p?hap?eval kirikusse. Abigaili isa oli nii rikas, kui ?ldse olla saab. Emma oleks tahtnud teada, kas ta jutustas samasugust lugu endale ka tollal, kuid ta ei m?letanud seda. Mida ta tollest s?gisest ?ldse m?letab? Suurt musta taevast ning liivasegust tuult, mis kraapis tema n?gu, kui ta koolibussi ootas. Oma viha isa peale seep?rast, et too nad sinna t?i. Ja Abigail Mantelit, kes oli oma sassis juuste ja kallite riiete, edvistamiste ja mossitamistega eksootiline nagu telet?ht. Oma pinginaabrit Abigaili, kes kirjutas temalt koolit?id maha ja vastas p?lgliku peaheiduga k?ikidele noormeestele, kes teda ihalesid. Nii et oli kaks vastakat m?lestust – k?lm ja ?hetooniline maastik ning viieteistaastane t?druk, kes oli niiv?rd eredav?rviline, et sul hakkas soojem juba ainu?ksi tema poole vaatamisest. Muidugi siis, kui ta oli elus. Surnud peast n?gi ta v?lja sama k?lm kui see j??tunud kraav, kust Emma ta leidis. Emma sundis ennast meenutama Abigaili surnukeha leidmise hetke. V?hemalt nii palju ta Abigailile v?lgnes. Laps nohises hollandlasest kapteni majas vaikselt magada, James hingas pikkamisi ja ?htlaselt ning Emma hakkas uuesti k?ndima piki oap?llu serva ja pingutas k?igest v?est, et m?lestust ehedana hoida. Ma palun, siia k?ll fantaasiapilte vaja ei ole. Tuul oli niiv?rd tugev, et ta pidi hinge?hku endast ?ksikute ?hkimistena v?lja suruma peaaegu nii nagu hiljem v?ituste ajal, kui oli tarvis pressida. Varjata ei olnud ennast kuhugi. Taamal katkestas silmapiiri ?ks nendest siinse kandi tunnuseks muutunud naeruv??rselt suurejoonelistest kirikutornidest, kuid taevas n?is olevat tohutu ja ta kujutas endale ette, et on ainus inimene selle all. „Mida te selle tormiga ihu?ksi seal v?ljas tegite?” k?sib too naispolitseinik p?rastpoole lahkelt, otsekui tahaks ta seda t?esti teada ja nagu ei kuulukski k?simus ?ldse juurdluse juurde. Aga oma mehe k?rval lamav Emma teadis, et see m?lestus, m?lestus emast ja politseinikust, kes istuvad nende kodu k??gis ja tema leiu ?le ?ksikasjalikult aru peavad, on kergema v?ljap??su otsimine. Abigail v??ris midagi sellest paremat. Ta v??ris t?it lugu. Nii et … oli novembrikuise p?hap?eva ?htueelne aeg. K?mme aastat tagasi. Emma liikus tuulega heideldes selle madala lohu poole, kus asus Mantelite perekonnale kuuluv kabelist ?mber ehitatud kodu. Ta oli selleks ajaks juba endast v?ljas ja vihane. Piisavalt vihane, et vihmasel ?htupoolikul kodust minema tormata, kuigi varsti pidi pimedaks minema. Ta oli k?ndides t?is raevu oma vanemate ja selle eba?igluse p?rast, mida kujutas endast isa, kes oli p?ikp?ine t?rann v?i siis muutus niisuguseks ajal, mil Emma suuremaks kasvas. Miks ei v?inud ta olla selline nagu teiste t?drukute isad? Nagu n?iteks Abigaili isa. Miks k?neles ta nagu m?ne piibliloo tegelane, nii et kui sa tema s?nad kahtluse alla seadsid, siis oli see otsekui kahtlemine piibli enda autoriteedis? Miks tekitas isa temas s??tunnet, ehkki tema ise ei olnud enda meelest midagi valesti teinud? Jalg takerdus terava r?nikivit?ki taha ja ta komistas. Tema n?gu oli pisarais ja nohune. Ta j?i viivuks neljak?pakile. Ta oli ennast kukkumast p??sta p??des pihkusid kriimustanud, ent v?hemalt oli siin, maapinnale l?hemal, kergem hingata. Seej?rel m?tles ta, kuiv?rd naeruv??rne v?ib ta praegu v?lja n?ha, kuigi s??rasel p?rastl?unal ei saanud siin k?ll kedagi teda vaatamas olla. Kukkumine oli ta j?lle m?istusele toonud. L?puks peab ta ikkagi koju tagasi minema ja stseeni korraldamise eest vabandust paluma. Parem juba varem kui hiljem. P?llu k?rval kulges kuivenduskraav. Kui ta p?sti t?usis, r?ndas tuul teda taas t?ie j?uga ja ta keeras ennast seljaga selle poole. Just nimelt siis vaataski ta kraavi ja n?gi Abigaili. K?igepealt tundis ta ?ra sinise tepitud jopi. Emma oli endale samasugust tahtnud, kuid ema kohkus ?ra, kui poes selle hinda n?gi. Emma ei tundnud siiski kohe ?ra Abigaili. Ta arvas, et see peab olema keegi teine ? et Abigail laenas oma jopi m?nele sugulasele v?i s?brannale v?i veel kellelegi, kes seda endale igatses. Kellelegi sellisele, keda Emma ei tunne. See t?druk oli inetu n?oga, aga Abigail ei olnud kunagi inetu olnud. Ega olnud nii vaikne. Abigail r??kis kogu aeg. Sellel t?drukul siin oli keel paistes, tema huuled olid sinised ja r??kijat ei olnud temast enam kunagi. Ega flirtijat v?i ?rritajat v?i pilkajat. Tema silmavalgetel olid punased plekid. Emma polnud v?imeline kohalt liikuma. Ta vaatas ringi ja n?gi tuules visklevat musta pol?et?leenit?kki, mis meenutas oap?llu kohal tiibu lehvitavat hiigelsuurt varest. Ja siis ilmus ootamatult n?htavale ema. Emma v?is kauge silmapiiri poole vaadates uskuda, et ema on ainus elav inimene kogu k?las. Ema r?hmas m??da teerada t?tre poole, hallinevad juuksed vana tuulejaki kapuutsi alla topitud ja jalas p?hap?evaseeliku alt paistvad kummikud. K?ige viimane asi, mida Robert oli ?elnud, enne kui Emma ?lbelt k??gist v?lja tormas, oli see: „Las ta l?heb. Ta peab targemaks saama.” Isa ei karjunud. Ta k?neles kannatlikult ja isegi heas?damlikult. Mary tegi alati nii, nagu Robert k?skis, ja tema tavalisest t?sedam siluett – ta oli ennast kaitseks k?lma eest hoolega riidesse pannud – halli taeva taustal oli peaaegu sama rabav vaatepilt kui kraavis l?sutav Abigail Mantel. Emma oli nimelt p?rast m?ne sekundi m??dumist teadmiseks v?tnud, et see ongi Abigail. Kellelgi teisel ei olnud sellist v?rvi juukseid. Ta j?i ema kohalej?udmist ootama ja m??da tema n?gu voolasid pisarad. Ema ajas temast m?ne jardi kaugusel k?ed laiali ja peatus, et Emma talle s?lle jookseks. Emma hakkas nuuksuma ja luksus sealjuures nii, et ei olnud v?imeline r??kima. Mary surus ta enda vastu ja hakkas tal pead silitades juukseid n?olt t?rjuma nagu siis, kui nad elasid Yorkis ning Emma oli veel laps ja kippus vahel ?udusunen?gusid n?gema. „Niiviisi endast v?lja minna ei tasu k?ll mitte millegi p?rast,” s?nas Mary. „K?ik asjad on v?imalik ?ra klaarida.” Ta tahtis sellega ?elda: Sa ju tead, et isa teeb ainult seda, mida ta ?igeks peab. Kui me talle selgitame, m?tleb ta peagi ?mber. Siis vedas Emma ta kraavi juurde ja sundis teda Abigail Manteli laiba poole vaatama. Ta teadis, et seda asja ?ra klaarida ja korda ajada ei suuda isegi tema ema. J?rgnes heitunud vaikus. N?is sedamoodi, et ka Mary vajas s?herduse vaatepildi seedimiseks veidi aega, ning siis kostis taas ema ootamatult tragi h??l, mis n?udis vastust. „Kas sa puudutasid teda?” See ehmatas Emma h?steeriast v?lja. „Ei puudutanud.” „N??d ei saa me tema heaks enam midagi ette v?tta. Emma, kas sa kuuled mind? Me l?heme koju ja teatame politseile ja m?nda aega n?eb k?ik v?lja nagu kohutav unen?gu. Aga see ei olnud sinu s?? ja sina poleks saanud sinna midagi parata.” Ja Emma m?tles: „Ta v?hemalt ei maininud Jeesust. Ta v?hemalt ei looda, et ma sellest lohutust saaksin.” Kaptenimajas j?tkas tuul magamistoa kinni panemata j??nud akna kallal l?gistamist. Emma p??rdus m?ttes Abigaili poole. Sa ju n?ed, et ma vaatasin sellele n?kku ja meenutasin just nimelt nii, nagu seejuhtus. Kas ma tohin n??d magama j??da? Ent ehkki ta v?ttis Jamesi kaissu ja imes temast soojust, oli tal ikka veel k?lm. Ta p??dis manada vaimusilma ette oma k?ige armsamat fantaasiapilti Dan Greenwoodist ja kujutles endamisi, kuidas Dani t?mmu ihu on tema ihu vastas, kuid isegi selle v?luj?ud ei toiminud. Kolmas peat?kk Sellest k?igest, mis juhtus p?rast Abigaili surnukeha leidmist, ei osanud Emma ?htset lugu jutustada. Selles polnud piisavalt tugevat siduvat l?nga. K?ik oli tema peas liiga segamini. ?ksikasjad puudusid. Tal oli tollal raske toimuvat j?lgida. V?ib-olla muutis ?okk keskendumise raskeks. Isegi siis, k?mme aastat tagasi, s?hvatas pilt k?lmast ja h??letust Abigailist talle p?he just siis, kui ta seda k?ige v?hem ootas. See pilt s?ttis ennast tema ajju elama tollel ?htul – tollel surnukeha leidmise p?eva ?htul –, kui nad k?ik istusid Springheadi maja k??gis, see ei lasknud tal midagi n?ha ja pani k?ik k?simused k?lama nii, nagu tuleksid need kusagilt v?ga kaugelt. Ning n??d muutis see m?lestused katkendlikuks ja ebausaldusv??rseks. Ta ei m?letanud, kuidas nad emaga koju tagasi k?ndisid, ent n?gi ennast tagaukse juures k?hklemas ja tundmas ikka veel vastumeelsust isaga kohtumise suhtes. Isale pettumust valmistada oli olnud talle alati ebameeldiv. Aga kui isa oligi nende l?henemist kuuldes valmistunud talle moraali lugema, siis unustas ta selle peagi. Mary pani k?e isa ?lale, viis ta nurka ja t?i sosinal kuuldavale selgituse. Isa seisis viivu kivistunult paigal, nagu oleks tal olnud liiga raske seda teatavaks v?tta. „Siin k?ll mitte,” ?tles ta. „Mitte Elvetis.” Ta p??rdus ja haaras Emma k?te vahele, mist?ttu too tundis selle seebi l?hna, mida isa habet ajades kasutas. „Keegi ei tohiks s??rast asja n?ha,” lausus ta. „Minu pisit?druk ei tohiks. Ma palun v?ga andeks.” Nagu oleks tema mingil moel s??di olnud ja nagu oleks tal j?tkunud j?udu, et t?tart selle eest kaitsta. Seej?rel m?hiti Emma piknikulinana kasutatava kareda teki sisse ja tehti pakilised telefonik?ned politseisse. Emma oli k?ll ?okis, ent tajus siiski, et olles juhtunuga kord juba leppinud, naudib Robert seda draamat siiski ?ksjagu. Aga kui too naispolitseinik saabus Emmaga r??kima, taipas isa ilmselt, et tema juuresviibimine v?ib asjad keerulisemaks muuta, ja j?ttis kolm naisterahvast k??ki omavahele. See pidi olema talle raske. Robertile tundus alati, et ta on kohustatud kriisihetkedel k?ed k?lge panema. Ta oli harjunud h?daolukordi lahendama – hooldusalused l?ikasid tema ooteruumis randmeil veresooni l?bi v?i tabas neid ps?hhoos v?i nad ei ilmunud kautsjoni vastu vabastatuna kohtusse. Emma pani imeks, kas just nimelt seep?rast isa oma t??d nii v?ga naudibki. K?llap tuli koos selle uurijaga Springheadi ka keegi, kes k?neles Robertiga eraldi ruumis, sest kui vestlusse tekkis puhuti vaikus, tundus politseiniku k?simusele vastamiseks pead vaevavale Emmale, et ta kuuleb summutatud h??li. L?bi tuulem?hina oli nendest raske aru saada. V?ib-olla r??kis isa Christopheriga ja ta kujutas kolmandat h??lt endale ette. Ka Christopher pidi tollel p?eval kodus olema. Mary tegi suure pruuni savikannu sisse teed ning nad v?tsid istet k??gilaua taga. Mary palus vabandust. „Mujal on majas v?ga k?lm. Siin on v?hemalt AGA pliit …” Ja v?hemalt sedapuhku pidas AGA ennast korralikult ?leval ja andis veidi sooja. Kondenseerunud niiskus oli p?ev l?bi m??da aknaid alla nirisenud ja aknalaudadele loike moodustanud. Mary oli AGAt vihanud, enne kui tema kommetega rohkem harjus. Ta seisis igal hommikul otsekui lahinguks valmistudes pliidiga vastakuti ja pomises endamisi palvet: „Palun mine t?na tuliseks. ?ra minu k?es hinge heida. Palun j?? tuliseks seniks, kuni ma toidu tehtud saan.” Politseinikul paistis siiski ikka veel k?lm olevat. Ta j?ttis mantli selga ja hoidis pihke teekruusi ?mber. Emmat ilmselt tutvustati politseinikule, ehkki see osa kadus tema m?lust ? kadus niipea, kui need s?nad olid kuuldavale toodud. Ta m?letas, kuidas ta m?tles, et see naine peab politseinik olema, kuigi tal olid seljas erariided, mis n?gid niiv?rd peened v?lja, et Emma m?rkas neid kohe, kui ta sisse astus. Mantli all olid sujuvalt langev peaaegu t?ispikk seelik ja pruunid nahksaapad. Emma n?gi kogu juurdluse ajal vaeva, et naise nime meelde tuletada, kuigi temast sai nende ainus kontaktisik politseiga, kes tuli tagasi alati, kui oli mingeid arenguid, et nad ei saaks sellest teada ajakirjanduse kaudu. Politseinik – Kate? Cathy? – esitas tolle k?simuse niipea, kui oli istet v?tnud: „Mida te selle tormiga ihu?ksi seal v?ljas tegite?” Seda oli v?ga raske seletada. Vaevalt et Emma oleks tohtinud ?elda ?ksnes: „Noh, on ju p?hap?eva p?rastl?una.” Kuigi tema meelest poleks muud selgitust vajagi olnud. P?hap?evad olid sageli pingelised, sest nad k?ik viibisid eeskujulikku perekonda etendada p??des koos. P?rast kirikusk?imist ei olnud suurt midagi teha. See p?hap?ev oli olnud hullem kui tavaliselt. Emmal oli h?id m?lestusi perekonna ?histest s??maaegadest Springheadis, kui Robert oli tundek?llane ja r??kis tobedaid nalju, mille peale nad naerust kooku t?mbusid, ema aga k?neles kirglikult raamatust, mida ta parajasti luges. Siis n?is peaaegu, nagu oleksid naasnud need head ajad, mida nad Yorkis nautisid. Aga see k?ik oli enne Abigaili surma. Too p?hap?evane l?unas??k t?histas veelahet ja ?hkkonna muutumist. V?i v?hemalt niiviisi tundus Emmale hiljem. Ta m?letas seda s??maaega ebatavaliselt selgesti – nad istusid neljakesi laua ?mber, s?naaher Christopher m?tiskles nagu tavaliselt m?ne oma projekti ?le, Mary kandis mingisuguse meeleheitliku tarmuga toitu ette ja r??kis kogu aeg ning Robert oli ebatavaliselt vaikne. Emma pidas s??rast vaikust heaks endeks ja poetas vestlusse ka oma soovi, lootes peaaegu, et isa ei pane seda t?hele. „Ma tohin ju p?rast Abigaili juurde minna?” „Minu meelest oleks parem, et sa ei l?heks.” Isa k?neles ?sna rahulikult, kuid Emma sai maruvihaseks. „Miks ei l?heks? „Ma arvan, et ei oleks vist liiast paluda, et sa veedaksid ?he ?htupooliku ka perekonna seltsis?” Emma arvates oli see v?ga eba?iglane! Ta saatis k?ik p?hap?evad m??da siia kohutavasse r?skesse majja topituna, tema s?brad aga tundsid sellal elust m?nu. Ta polnud kordagi selle p?rast kisa t?stnud. Ta aitas k?ll isal n?usid pesta nagu tavaliselt, kuid tema raev kasvas kogu selle aja jooksul ja kogunes nagu tulvavesi tammi taha. Kui ema tuli p?rastpoole vaatama, kuidas neil edeneb, ?tles ta: „Ma l?hen n??d Abigaili juurde. Ma ei j?? hilja peale.” Ta ei p??rdunud isa, vaid Mary poole. Ja s??stis ema meeletule anumisele kurdiks j??des neist m??da. P?rast m?istmist, et Abigail on surnud, n?is see k?ik nii rumala ja labasena. See oli nagu kaheaastase lapse jonnihoog. Ja veelgi raskem oli oma pettumust ja p?genemisiha seletada n??d, siin ema k?rval istudes, kui too elegantne naine teda silmitses. „Mul oli igav,” s?nas ta viimaks. „Teate ju k?ll, millised need p?hap?eva p?rastl?unad on.” Politseinik noogutas ja paistis m?istvat. „Abigail oli ainus inimene, keda ma tundsin. Maanteed pidi on sinna mitu miili. ?le p?ldude viib otsetee.” „Kas te teadsite, et Abigail on kodus?” k?sis politseinik. „Ma kohtusin temaga reede ?htul noorteklubis. Ta ?tles, et tahab teha isale mingisuguse erilise p?hap?eva tee?htu. Et teda t?nada.” „Mille eest ta tahtis oma isa t?nada?” Kuid Emmale j?i mulje, et politseinik teab juba vastust v?i v?hemalt aimab seda. Kuidas ta saab teada? Kas tal on olnud aega see v?lja uurida? V?ib-olla just nimelt seep?rast ?mbritseski teda k?ikv?imsuse aura. „Selle eest, et ta palus Jeanie Longil ?ra minna ja maja j?i j?lle nende p?ralt.” Selle peale noogutas politseinik veel kord rahulolevalt, otsekui oleks ta olnud ?petaja ja Emma oleks eksamil k?simusele ?igesti vastanud. „Kes on Jeanie Long?” p?ris ta ja Emmale n?is taas, et ta teab vastust juba ette. „Ta oli h?rra Manteli s?bratar. Ta elas nende juures.” Politseinik tegi ?hte raamatusse m?rkmeid, kuid ei kommenteerinud vastust. „R??kige mulle Abigailist k?ike, mida oskate.” Emma ei olnud enam m?ssumeelne teismeline – see oli temast v?lja ehmatatud –, vaid tahtis innukalt vastutulelikkust ?les n?idata ja hakkas otsekohe k?nelema. Kui ta oli kord juba algust teinud, oli tal nii palju r??kida. „Abigail oli mu parim s?branna. Kui me siia elama tulime, oli k?ik meile raske – oli teistsugune, teate ju k?ll. Me olime harjunud linnaga. Abigail oli k?ll suurema osa elust siin elanud, aga tegelikult ei sobinud ka tema siia.” Neil oli omavahel palju ?hist ja see oli ka ?ks asju, millest nad olid ??bimisega pidudel r??kinud. Olid r??kinud sellest, kuidas nad on hingesugulased. Ent Emma teadis juba tollal, et see ei vasta t?ele. Nad m?lemad olid teistsugused kui teised ja muud midagi. Abigail seep?rast, et tal ei olnud ema, ja isa andis talle k?ike, mida ta tahtis. Emma seet?ttu, et nad kolisid siia linnast, ja tema vanemad lugesid enne s??mahakkamist s??gipalvet. „Abigail elas isaga kahekesi. Elas v?hemalt seni, kuni Jeanie p?riseks nende juurde tuli, ja Abigail ei talunud teda. On ka ?ks naine, kes tegeleb koristamise ja toiduvalmistamisega, kuid tema korter on garaa?i peal ja see ei tule tegelikult arvesse, ega ju? Abigaili isa on ?rimees.” Need s?nad olid Emma jaoks veel praegugi sama lummavad kui siis, kui ta neid esimest korda kuulis. Need viisid tema m?tted suurele ja elegantsele nahkistmetega autole, mis nad vahel koolist koju t?i, uhkelt r?ivastatud Abigailile, kes l?ks koos kliente kostitava isaga ?htus??gile, ja ?ampanjapudelile, mille Keith Mantel t?tre viieteistk?mnendaks s?nnip?evaks avas. Viisid m?tted tollele sundimatult viisakale, sarmikale ja t?helepanelikule mehele endale. Sellele naisele siin ei osanud ta seda siiski selgitada. Tema jaoks oleks ?rimees k?igest ?he elukutse nimetus. Nagu kriminaalhooldusametnik v?i vaimulik. „Kas Abigaili isa teab?” k?sis Emma ?kitselt ja tal l?ks s?da pahaks. „Jah,” ?tles politseinik. Ta n?gi seda r??kides v?lja v?ga t?sine ja Emma pani imeks, kas tema ise oligi see, kes isale teatamas k?is. „Nad olid nii l?hedased,” pomises Emma, kuid talle tundus, et nendest s?nadest j??b v?heks. Ta kujutas endale ette selles t?iuslikus majas sohval l?sutanud ja televiisorist kom??diat vaadates naernud isa ja t?tart. Ilmselt r??kis ta esimesel kohtumisel politseinikule veel midagi Jeanie Longist ja sellest, miks too Abigailile ei meeldinud, ent vestluse selle osa ?ksikasjad ei tahtnud talle praegu Jamesi k?rval voodis lebades meelde tulla. Ega meenunud ka see, kas ta n?gi Christopheri l?unas??gi ja p?ris hilise ?htu vahel majas. Christopher oli n??d teadlane, kes uuris magistrandina lunnide paaritumisk?itumist ja veetis igal aastal ?ksjagu aega Shetlandi saartel. Tollal oli ta aga Emma endasset?mbunud ja n?rvidele k?ivalt lahtise peaga v?ikevend. Kas Christopher oli olnud alati selline – niiv?rd eemalehoidev ja teistele suletud? V?i muutus ta niisuguseks p?rast Abigaili surma? V?ib-olla muutus siis ka tema, kuigi ta oli selle draama ?ksnes kaudne tunnistaja, ja m?lu vedas Emmat lihtsalt alt. Kas venna tegi niiv?rd keskendunuks ja pinevaks Elvetisse kolimine v?i hoopiski Abigaili m?rvamine? Nii kauge asja suhtes ei suutnud Emma otsusele j?uda. Ta oleks tahtnud teada, kui palju Christopher tollest p?evast m?letab ja kas vend on valmis seda temaga arutama. Yorkis oli vend kindlasti avatum ja … Emma peatus korraks m?ttes ja k?hkles, kas kasutada seda s?na kas v?i endamisigi … ja normaalsem. Talle meenus ?leannetu pisipoiss, kes kihutas plastm??gaga vehkides koos s?pradega majas ringi, v?i siis istus ?hel teisel korral pika s?idu ajal auto tagapingil ja itsitas koolis kuuldud nalja peale seni, kuni tal hakkasid silmist pisarad jooksma. N??d oli Emma kindel, et vend oli Abigaili surmap?eval majas. Ta ei viibinud ?hel oma ?ksildastest jalutusk?ikudest. Kui too naispolitseinik oli ?ra l?inud, istusid nad ?heskoos katusekorrusel venna p?ldudele avaneva vaatega magamistoas. Tuul puhus pilved lahku ja hakkas paistma t?iskuu. Nad j?lgisid tegevust oap?llul – taskulambid heitsid kummalisi varje ja mehed seal all n?isid olevat v?ga v?ikesed. Christopher osutas kahele nendest, kes kandsid poris rassides enda vahel kanderaami. „Ma arvan, et see on tema.” Siis aga ?ks kanderaami hoidja komistas ja langes ?hele p?lvele ning raam vajus ohtlikult viltu. Emma ja Christopher vaatasid teineteisele otsa ning m?lemad t?id kuuldavale kohmetu ja ebaleva naerukihina. Kiriku kell l?i kaks. Laps karjatas magades otsekui ?udusunen?o peale. Emma hakkas suikvele j??ma ja talle meenus, nagu oleks temagi juba und n?inud, et selle politseiniku nimi oli Caroline. Caroline Fletcher. Neljas peat?kk „Alguses oli s?na.” Emma ei uskunud seda p?ris niisugusel kujul isegi mitte teismelisena. Kuidas saab olla olemas s?na, mida keegi ei ole v?lja ?elnud? Ei ole v?imalik, et s?na oleks esimene. ?iget seletust ei olnud ta sellele siiski kunagi saanud. Ei saanud jutlustest, mida p?hap?evahommikuti koos perega jumalateenistusel otsast l?puni kuulas. Ei saanud igavatel ?htustel leeritundidel. Tema arvates t?hendas see: „Alguses oli lugu.” Piibel on ju otsast otsani t?is lugusid. Mida muud see ikka v?is olla? Tema meelest oli ainus v?imalus omaenda elust aru saada teha see looks. Kui ta vanemaks sai, muutus see kirjandusteos – kas see oligi ikka kirjandus? – ?ha keerulisemaks. Kunagi ennemuiste elas ?ks perekond. Tavaline perekond. Winterid. Ema, isa, poeg ja t?tar. Nad elasid Yorki ??relinnas kenas majas t?naval, mille k?nniteel kasvasid puud. Kevadel ?itsesid puud roosalt ja s?gisel olid nende lehed kullakarvalised. Isa Robert oli arhitekt. Ema Mary t??tas poole kohaga ?likooli raamatukogus. Emma ja Christopher k?isid t?nava l?pus asuvas koolis. Nad kandsid kastanpruuni jaki ja halli lipsuga koolivormi. Ja praegu seda lugu oma peas ?le korrates n?gi Emma vaimusilmas Yorki maja aeda. N?gi punast telliskivim??ri selle ??res reas kasvavate p?evalilledega, kusjuures v?rvid olid niiv?rd eredad, et peaaegu tegid silmadele haiget. Christopher k?kitas terrakotavaasi k?rval, milles kasvas lavendel, ja oli p??dnud pihkude vahele liblika. Emma tundis lavendli l?hna ja kuulis ka helisid – avatud aknast kostsid sillerdused fl??dilt, mida m?ngis vahetevahel neid hoidmas k?inud teismeline t?tarlaps. „Ma ei ole enam kunagi nii ?nnelik.” S??rane m?te tuli talle kutsumata p?he, ent ta ei tohtinud lubada, et sellest saaks jutustuse osa. See oli liiga valus. N?nda ta siis j?tkas lugu nii, nagu seda oli alati jutustatud … Siis aga avastas Robert Jeesuse ja k?ik muutus teiseks. Robert ?tles, et ta ei saa enam arhitekt olla. Ta lahkus oma vanast k?rgete akendega b?roost ja l?ks ?likooli, et saada kriminaalhooldusametnikuks. „Miks mitte kiriku?petajaks?” k?sis tollal Emma. Selleks ajaks olid nad juba hakanud korrap?raselt kirikus k?ima. Tema arvates oleks isast saanud hea ?petaja. „Sest ma ei tunne selleks kutsumust,” kostis Robert. Yorkis ei saanud ta kriminaalhooldajana t??tada. Ta ei tundnud kutsumust sinna elama j??da ja pealegi ei olnud neil piisavalt raha, et pidada ?lal suurt maja vaiksel t?naval. Nad kolisid hoopiski ida poole, Elvetisse, kus maa oli lausik ja kus vajati kriminaalhooldusametnikke. Mary tuli ?likoolist ?ra ja asus t??le tillukeses avalikus raamatukogus. Kui ta tundiski ?li?pilastest puudust, siis kellelegi ta seda igatahes ei ?elnud. Ta k?is igal p?hap?eval koos Robertiga k?la kirikus ja laulis vaimulikke laule sama valjusti kui mees. Emma ei osanud ?elda, mida ema nende uuest elust tuulet?mbusega majas, oap?ldudest ja sellest porist arvab. Aga muidugi ei olnud see kogu lugu. Emma teadis isegi viieteistk?mnesena, et nii ei saanud see olla. Robert ei oleks Jeesust lihtsalt pikses?hvatuse ajal ja simblihelina saatel avastanud. Miski pidi ta selleni viima. Miski sundis teda muutuma. Nendes raamatutes, mida Emma luges, oli k?ikidel tegudel mingisugune p?hjus. Nagu v?lk selgest taevast alla sadanud juhuslikud ja seletamatud s?ndmused ei k?lvanud kuhugi. Roberti elus pidi olema olnud mingisugune trauma v?i masendushoog. Isa ei olnud seda kunagi arutanud, nii et Emma v?is takistamatult luua omaenda isikliku selgituse ja omaenda kirjandusteose. * Oli p?hap?evane p?ev ja p?hap?eviti k?is kogu perekond ?heskoos teisel pool v?ljakut asuvas kirikus armulaual. Matthew’ s?ndimise j?rel lubati Emmale k?ll m?ni n?dal puhkust, kuid ?ks kuu p?rast s?nnitust saabus Robert nende juurde koju. Oli argip?eva keskhommik ja Emma oli isa n?hes ?llatunud. „Kas sa t??l ei peaks olema?” k?sis ta. „Ma olengi teel Spinney Feni. Mul on k?llaga aega, et juua ?ks kohv ja oma vastsele lapselapsele pilk peale heita.” Spinney Fen oli k?rgete betoonm??ridega ?mbritsetud naistevangla gaasiterminali k?rval kaldapangal. Tal oli seal hooldusaluseid – kogukonnas tema j?relevalve all olnud kurjategijaid ning neid, kes pidid varsti tingimisi vabaks saama. Emma vihkas Spinney Fenist m??da s?itmist. Vangla oli tihtipeale mereudusse m?hkunud ning n?is, nagu kerkiksid need betoonm??rid l?putult k?rgusse ja ulatuksid pilvedesse. Ta n?gi p?rast Elvetisse kolimist ?udusunen?gusid sellest, kuidas isa l?heb kitsast metallv?ravast sisse ja tal ei lubatagi enam kunagi v?lja tulla. Emma keetis isale kohvi ja laskis tal Matthew’d s?les hoida, kuid pani kogu aeg imeks, mida ta tegelikult siin tema majas teeb. Majast v?ljudes isa peatus uksel?vel. „Kas me n?eme sind p?hap?eval kirikus? ?ra lapse p?rast muretse. Sa v?id temaga ju alati v?lja minna, kui ta peaks nutma hakkama.” Ja muidugi oli Emma j?rgmisel p?hap?eval platsis, sest p?rast Abigail Manteli surma ei j?tkunud tal enam tahtej?udu, et isale vastu astuda. Et ?le?ldse kellelegi vastu astuda. Ja isa oskas temas ikka veel kuidagiviisi s??tunnet tekitada. ?hele osale temast tundus, et kui ta oleks tollel p?hap?eval k?mme aastat tagasi isa s?na kuulanud, oleks ajalugu v?inud kujuneda teistsuguseks. Kui teda poleks olnud laipa leidmas, siis v?ib-olla Abigail ei olekski surnud. Robert ja Mary j?udsid Maarja Magdaleena kirikusse alati varem kui Emma ja James. Robert oli kiriku eestseisja, kandis etten?htud ajal ka ise valget r??d ja jagas suurest h?bepeekrist veini. Emma ei teadnud p?ris kindlalt, millega isa tegeleb talituse algusele eelneva poole tunni jooksul. Ta kadus k??rkambrisse. V?ib-olla oli tal t?ita mingisuguseid praktilisi ?lesandeid. Aga v?ib-olla ta palvetas. Mary l?ks alati kogudusemaja v?ikesesse k??ki veekeedun?u sisse l?litama ja teenistusele j?rgnevaks kohvijoomiseks tasse valmis panema. Seej?rel tuli ta kirikusse tagasi ja seisis ukse juures, et lauluraamatuid ja teadetelehti k?tte jagada. Kui Emma veel kodus elas, oodati temalt alati, et ta ema aitaks. Kui Emma Jamesiga tuttavaks sai, ei olnud too p?rmugi usklik. Emma v?ttis selle asja lihtsalt teadmise m?ttes jutuks nende esimesel kohtumisel. Ta arvas, et isegi veel praegu James tegelikult ei usu jumalasse ega sisuliselt ka ?htegi muusse asja, millesse ta usutunnistust ette lugedes v?idab ennast uskuvat. Ta oli k?ige m?istusp?rasem mees, kellega Emma oli kunagi kohtunud. Ta naeris nende v??ramaiste meremeeste ebausu ?le, kellega ta t?? juures kokku sai. Kirikus k?ia meeldis talle sellelsamal p?hjusel, miks talle meeldis elada kaptenimajas. See kandis endas traditsiooni ja teatavat soliidset lugupeetavust. Temal endal ei olnud perekonda ja ka see oli ?ks t?htsamaid t?mbej?ude. Emmale tundus tihtipeale, et mees on Robertile ja Maryle l?hedasem kui tema ise, ja kindlasti tundis James ennast nende seltskonnas ?dusamalt kui Emma. Nad j?id kirikusse hiljaks. Lugu Jeanie enesetapust oli neile p?hap?eviti koju toodava ajalehe esik?ljel. Jeanie ainiti p?rnitsev n?gu vaatas uksematilt ?les ehmatusest paigale tardunud Emma poole. Sellele j?rgnes kibekiire sahmerdamine seep?rast, et Matthew oksendas oma riided t?is just nimelt siis, kui nad olid majast v?ljumas. L?puks sibasid nad ?le v?ljaku nagu kooli hilinevad pahurad lapsed. T?usis ootamatu tuuleiil ning Emma peitis lapsukese mantli alla, et teda vihma eest kaitsta. Ta taipas, et n?eb seet?ttu taas v?lja nagu rase. Salkkond suitsu tehes kiriku ees seisnud ajakirjanikke pistis jooksu oma autode poole. Esimese koraaliga oli juba algust tehtud ning nad j?rgnesid m??da vahek?iku ?petajale ja kolmele laulukoori moodustavale eakale daamile, kujutades seega endast juba niigi h?diselt komberdava protsessiooni ebav??rikat sabaotsa. Mary nihutas ennast edasi, et lasta neil istuda nende tavalistele kohtadele kiriku esiosa l?heduses. Emma komistas sealjuures kogukale lappidest ?mmeldud kotile, mida ema alati kaasas kandis ja mis oli p?randale j??nud. Et kirikus on rohkem rahvast kui tavaliselt, m?rkas ta alles p?rast seda, kui oli just nagu palvetamiseks p?lvili laskunud, et viivuke hinge t?mmata, ja seej?rel viimase salmi laulmiseks taas p?sti t?usis. Nii t?is olid pingid harilikult ainult ristimise ajal, mil isa salvava v?ljenduse kohaselt olid kirikus ka „paganad”. Aga t?na ei olnud ?htki ristimist ja suurem osa n?gusid olid tuttavad. Kirikut ei t?itnud v??rad, vaid pigem n?is, nagu oleksid k?ik kohalikud kandnud hoolt selle eest, et kohale ilmuda. Elvetis tekitasid halvad uudised alati elevust. Kui Jeanie Longi enesetappu tohtis ?ldse halvaks uudiseks pidada. Liigesep?letikku p?dev orelim?ngija oli v?riseva akordiga pala l?pule l?henemas, kui uks uuesti lahti l?ks. Ilmselt j?i uks ette tuulele, sest see sulgus pauguga, ja kogudus keeras ennast hukkam?istvalt ringi. Kiriku tagaosas seisis kellegi suurt kasvu ja jahmatamapanevalt inetu naisterahva k?rval Dan Greenwood. Ehkki Emmat l?bis tema juuresolekul tavaline erutusjudin, tundis ta Dani siin avastades siiski pettumust. Emma ei olnud teda kunagi kirikus n?inud ja arvas, et mees p?lgab seda. R?ivastuses ei olnud Dan siiski mingeid m??ndusi teinud ja kandis praegugi eelmise ?htu teksap?kse ja kitlit. Naisel oli seljas vormitu krimpleenkleit, mida katsid pisikesed sinakaspunased lilled ja sinakaspunane pl??sjakk. Jalas olid tal k?lmast hoolimata madalad sandaalid. Tema poosis oli midagi kurjakuulutavat ja Emma ootas hetke v?ltel, et ta esineb mingisuguse teadaandega – et ta n?uab kusagil l?heduses alanud tulekahju v?i pommi?hvarduse t?ttu kiriku t?hjendamist. Isegi ?petaja ebales viivu ja vaatas nende poole. Naine n?is siiski olevat t?iesti rahulik ja isegi nautivat seda t?helepanu. Ta v?ttis Danil k?e alt kinni ja t?mbas ta istuma. Selle ?esti familiaarsus h?iris Emmat. Milline on tema suhe Daniga? Ta oli liiga noor – Danist isegi mitte k?mmet aastat vanem –, et olla ema. Aga tema inetus muutis nende armusidemed kindlasti v?imatuks. Emma tundis ennast k?ll paljudes asjades ebakindlana, kuid oma f??silises veetlevuses oli ta alati veendunud olnud. Ta pidas enesestm?istetavaks, et kui ta oleks olnud paks v?i vinniline, poleks James eales tema k?tt palunud. Jumalateenistuse ?lej??nud osa jooksul kuulis Emma, kuidas selle naise h??l laulude ja vastulausete ajal teiste omast ?le kostab. H??l oli selge ja vali ega pidanud p?rmugi viisi. Jeanie Longi jutluses ei mainitud ja Emma arvas, et v?ib-olla ?petaja ei ole enesetapust kuulnud, ent Jeanie nimi oli siiski koos Elsie Hepworthi ja Albert Smithi omaga surnute m?lestamise palves. Matthew’d s?les hoides istuv ja p?lvitava koguduse kummargil p?id vaatav Emma p??dis Jeaniest mingisugust pilti vaimusilma ette manada. Talle meenus ainult ?ks kohtumine Mantelite kodus. Jeanie m?ngis siis klaverit, mille Keith oli ostnud Abigailile, kui too n?itas ?les p?gusat huvi muusika ?ppimise vastu. Klahvide kohale kummardus pikka kasvu ja t?mmu ning ?sna pinevil ja t?sine neiu. Siis tuli sinna tuppa Keith, Jeanie p??rdus ja tema n?gu mahenes naeratusse. Oli raske m?ista, et Jeanie oli tollal noorem kui Emma praegu ja h?davaevu midagi enamat kui pelk tudengiplika. Jumalateenistus j?udis otsapidi v?lja armulaua jagamiseni. Valges r??s Robert seisis ?petaja k?rval altari juures. Mary v?ttis leiba ja veini esimesena ning s??stis siis k??ki lahustuva kohvi pulbrit termoskannudesse saputama. Liigesep?letikuga orelim?ngija l?ks vaevaliselt oma kohale tagasi ja hakkas m?ngima midagi leebet ja nukrameelset. Vahek?iku oli moodustunud j?rjekord. Emma ulatas Matthew’ Jamesile, kes polnudki Roberti k?ikidest j?upingutustest hoolimata leeris k?inud, ja t?usis p?sti, et j?rjekorras koht sisse v?tta. Tema ees seisis pikk vimmas mees, kes kandis liiga suurt l?ikivhalli ?likonda. Ta ei kuulunud pidevalt kirikus k?ijate hulka, ehkki Emma arvas, et on teda vist k?las n?inud. Ta oli istunud ?ksinda ja keegi ei l?henenud talle, mis oli ebatavaline. Koguduse daamid olid uhked selle ?le, et teevad v??rastel olemise m?nusaks. J?rjekord liikus pikkamisi edasi. Mees laskus kohmakalt p?lvili ja ?kitselt v?nget naftaliinikuulikeste lehka tundnud Emma s?ttis ennast tema k?rvale. Seda ?likonda polnud keegi juba pikka aega kandnud. Mees sirutas peopesad ette, et armulaualeiba vastu v?tta. Tema k?ed olid k?vad ja pruunid nagu nikerdatud puit ja ?ksjagu tugevad, kuigi ta pidi olema v?hemalt kuuek?mnene. ?petaja p??dis tema pilgu kinni ja kostitas teda kerge tunnustava naeratusega. Siis l?henes Robert veinipeekriga, mille serva ta valge riidelapiga p?hkis. Mees sirutas automaatselt k?e v?lja, et peekrit enne selle suule t?stmist paigal hoida. Siis vaatas ta Robertile n?kku ja j?rgnes ?ratundmis?okk. Robert hakkas Emma poole nihkuma ja mees s?lgas suhu v?etud veini tema peale. Valge r?? kattus veniva magusa veini plekkidega. Emma meelest n?gi see v?lja nagu haavast n?rguv veri. Emma teisel k?el viibinud naine t?i kuuldavale kohkumiseks maskeeritud p?nevil ahhetuse. ?petaja ei n?inud, mis juhtus, ja Robert ei teinud sellest v?ljagi. Mees t?usis p?sti ning l?ks selle asemel, et oma pingile naasta, m??da vahek?iku edasi ja v?ljus kirikust. Vahejuhtum toimus v?ga kiiresti ja armulaualiste seljad varjasid selle l??vis viibinute eest. Aga kui mees m??dus Dan Greenwoodi kaaslasest, ajas too ennast jalule ja k?ndis tema j?rel v?lja. Viies peat?kk Nad k?isid iga n?dal p?rast kirikut Roberti ja Mary kodus l?unat s??mas. See kuulus rituaali juurde sama lahutamatult kui apostlite kirjade ja p?evapalve lugemine. Emma arvates ei olnud ?iglane, et jumalateenistuse j?rel tund aega kohvi valanud ja n?usid pesnud ema peab kodus otsekohe uuesti majapidamist??de kallale asuma. Mary v?itis, et ta naudib seda, aga too Mary, keda Emma Yorkist m?letas, ei olnud sugugi nii kodustatud. Tollal k?is neil koristaja ja nad s?id p?ris tihti v?ljas. Emmale meenusid Itaalia perekonnarestoran, pasta ja j??tise seltsis veedetud pikad p?hap?evap?rastl?unad ja neid pimeduse saabudes koju viinud kergelt purjus vanemad. James ostis alati sellele l?unas??gile kaasa paar pudelit korralikku veini. Emma arvates vajas ta alkoholi selleks, et peletada k?lma ja leevendada igavust. Aga kui ta pakkus v?lja, et nad v?iksid mingisugusel ettek??ndel minemata j?tta, ei tahtnud mees sellest kuuldagi. „Sinu vanemad meeldivad mulle. Isa on huvitav ja arukas ning ema veetlev. Sul on vedanud, et nad sind nii v?ga toetavad.” P?rast s??rast kaudses vormis esitatud noomitust Emma seda teemat enam jutuks ei v?tnud. Springhead oli k?last veidi v?ljas seisev hall kastmaja. Kunagi oli seal olnud talu, kuid maa oli ?ra m??dud. Sellessesamasse majja perekond Yorkist siia kolides tuligi. Robert oli seda leides t?is v?idur??mu. Ta oli kulutanud sotsiaalt??tajaks ?ppides k?ik oma s??stud ega uskunud eales, et tema eelarve piires on kusagil v?imalik leida midagi niiv?rd ruumikat. Ta l?i k?ega ehitusasjatundja aruandele, milles t?steti esile majja kogunevat niiskust ja ?raskeid katusetalades, ning r?hutas veendunult, et see koht ongi nende perekonnale m??ratud. Emma meelest oligi t?en?oliselt hea, et niiviisi l?ks. Ta ei suutnud kujutleda, et isa v?iks elada mingisuguses uusarenduse kaksikelamus. Ta ?tles endale, et Roberti ego ei peaks kitsas ruumis vastu, kuigi teadis, et see on arvatavasti eba?iglane. Ta igatses t?epoolest meeleheitlikult isa heakskiitu. Christopheri omaaegsest p??ningukambrist paistis veel praegugi see p?ld, millel lamas Abigaili surnukeha. Vaade ei olnud muutunud. Maa oli niiv?rd madal ja ranna l?hedal, et majade ehitamine oli siin keelatud. Keskkonnaagentuuri hiljutises ettekandes ennustati, et v?imalikud ei ole mitte ?ksnes ?leujutused, vaid et vesi v?ib minema uhtuda kogu poolsaare. Kui nad Springheadi poole s?itma hakkasid, sadas k?vasti vihma ja v?ljas oli nii pime, et nad pidid esituled p?lema panema. Kraavid olid ??reni t?is ja vett voolas keset teedki. Nad olid Jamesi Volvos. Robert ja Mary olid ees minema s?itnud. „Kes oli see jube naine koos Daniga?” p?ris James. Ta armastas ilusaid asju. Emma uskus, et just nimelt seep?rast mees praegu tema tujukust taluski. „Pole aimugi. Ma ei ole teda varem n?inud.” „Mina arvasin, et ta v?ib olla ?ripartner. V?ib juhatada m?nda k?sit??kauplust. V?ib-olla Harrogate’is v?i Whitbys.” „Ojaa!” Emma oli vahel ?llatunud sellest, kui terase pilguga James v?ib olla. Just nimelt siis meeldiski mees talle k?ige rohkem – meeldis siis, kui teda ?llatas. „Aga muidugi Whitbys. Harrogate’i jaoks ei ole ta piisavalt stiilne.” Ta pidas vahet. „Kas sinu arvates seep?rast Dan oligi kirikus? Et talle heameelt teha? Lootusest midagi maha m??a? See j?tab kummalise mulje. Ega ole sugugi Dani moodi. Ta paistab ju alati nii otsekohene olevat. Ma ei kujuta ette, et ta v?iks mingisugust olukorda enda kasuks v??nata.” „Ei v??nagi.” James pidurdas ja j?tkas s?itu peaaegu teokiirusega. ?ks kraav oli ?le kallaste ajanud ja tekitanud ?le maantee voolava turbaseguse oja. „Ma arvan, et ta ilmselt tundis Jeanie Longi. Ta paistis eile ?htul Jeanie enesetapust r??kides v?ga endast v?ljas olevat. Kirik tundub m?nikord olevat ?ige koht isegi juhul, kui sa ?le?ldse ei usu.” „Minu meelest ta v?is Jeaniet tunda.” Emma k?ll kahtles, kuid ei tahtnud s??rast m?tet ka t?ielikult k?rvale heita. Nad ei olnud juba t?kk aega teineteisega nii pingevabalt vestelnud. „Dan tuli alles hiljem Elvetissse elama, kuid ka Jeanie oli ?likoolis k?ies siit ?ra. Ta l?ks Keith Manteli juurde elama varsti p?rast l?petamist. Dan v?is ju temaga kohtuda siis, kui ta veel ?li?pilane oli, aga ma ei tea, kuidas see oleks toimunud.” James j?ttis selle oletuse t?helepanuta. „Dan arvas, et see enesetapp v?ib sind h?irida.” „Ma ei tundnud Jeaniet. Ma p??dsin kirikus j?rele m?elda. Ma kohtusin temaga ainult korra.” Emma k?hkles. „Kas sa saad aru, et Abigail Manteli surmast on m??dunud peaaegu t?pselt k?mme aastat? See enesetapp j?tab endast nii jubeda kokkusattumuse mulje. V?i kas ta sinu arvates v?iski seda niiviisi tajuda ja kavandada? Kui dramaatilist ?esti aastap?eva t?histamiseks?” „V?ib-olla,” ?tles James p?rast pausi. Siis lisas ta: „Ma olen alati pidanud enesetappu v?ga isekaks teoks. Kannatavad ju need inimesed, kes maha j??vad.” Nad said nii h?sti l?bi, et Emma tundis kiusatust r??kida Jamesile tollest pikka kasvu mehest, kes oma armulauaveini Roberti peale s?lgas, kuid see s?ndmus tundus talle ikka veel niiv?rd ?okeerivana, et ta ei suutnud ennast sundida sellest k?nelema. James keeras sirgele konarlikule teele, mis viis kahe tohutu p?llulahmaka vahel majani, ja Emma istus vaikides tema k?rval. Robert seisis k??gis pliidi ees. Tema p?ksid aurasid. Emma otsis mingisugust m?rki selle kohta, et vahejuhtum altaribarj??ri juures m?jus isale sama rabavalt kui talle endale, ent too lausus muheldes: „Me viisime preili Sandersoni koju. Ma k?igest aitasin tal autost v?lja tulla, aga sain l?bim?rjaks.” „Kullake, mine ja pane teised riided selga. Sa k?lmetad ennast ?ra.” Mary pabistas k??giviljade p?rast ja Robert j?i talle ette. Hoolimata mehe v?imupositsioonist kirikus ja t??l kohtles Mary teda vahel nagu last. Robert ei paistnud teda kuulvat ja eemaldus pliidist ?ksnes selleks, et valada k?ikidele klaas ?errit. Emma pani turvaistmes lapse p?randale ja keeras teki sisse. Mary kergitas t?kkeid t?is malmkatet, et tuua n?htavale tuline pliidiplaat. Toas tundus ?kitselt soojem olevat. Ta kummardus, et v?tta ahjust hautamispott, ja libistas selle plaadile. Roog hakkas mulksuma. Mary n?gu ?hetas kuumusest ja pingutusest. Tema peened hallid juuksed olid kuklasse seotud ja Emma m?tles, et ta peaks neid l?igata v?i koguni v?rvida laskma. Hobusesaba n?eb tema eas naise peas naeruv??rne v?lja. Mary keeras k??gir?tiku potikaane ?mber ja t?stis selle pealt, et poti sisu segada. V?is tunda lambaliha, k??slaugu ja tomatite l?hna ning Emma oli ootamatult kindel, et p?eval, mil Abigail k?gistati, s?id nad just nimelt sedasama rooga. Ta vaatas j?rsult ema poole, sest eeldas, et ka tema m?letab seda, ent Mary ?ksnes naeratas kergendusest selle ?le, et pliit oli piisavalt h?sti kuuma pidanud, et liha pehmeks hautada, ja Emma tundis ennast lollina. Ta oleks tahtnud teada, kas m?lu talle vingerpussi ei m?nginud. Tema kujutelmad tundusid alati nii ehtsad. Sellel aastaajal s?id nad k??gis. S??gitoas ei olnud kaminat ning kuigi soojussalvestid olid olemas, olid need pererahva ?rkamise ajaks h?davaevu leiged ja ?htuks k?lmad. Emma kattis tavalisse rutiini langedes lauda ning tema k?ed k?isid s??giriistade ja klaaside vahet, ilma et ta oleks pidanud midagi m?tlema. Ta otsekui polekski siit kunagi ?ra l?inud. Oli raske uskuda, et ta veetis aastaid ?likoolis nagu Jeanie Long. Kui ta ei oleks Jamesiga kohtunud ja temaga abiellunud, poleks ta ?ldse pidanudki siia tagasi tulema. Kas sellest saigi siis tema rahulolematus mehega alguse? Robert oligi viimaks l?inud ?les riideid vahetama ning kandis tagasi tulles teksap?kse ja paksu merev?esinist kampsunit. James avas ?he punase veini pudeli. Nad v?tsid oma kohad sisse ja ootasid, et Robert loeks s??gipalve. Ta luges s??gipalvet alati isegi siis, kui kohal olid ainult tema ja Mary. Aga t?na ei paistnud ta taipavat, et seda temalt oodatakse, vaid v?ttis kulbi ja hakkas endale toitu ette t?stma. Emma vaatas ema poole, kes ?ksnes vangutas j?rjekordselt mehele j?rele andes pead ja laskis kartulivaagnal ringi k?ia. P?rast p?hap?evast l?unas??ki ei j?etud n?usid kunagi Mary pesta. Robert asetas tiku tulepuude juurde, mis ta oli elutoa kaminasse juba valmis seadnud, ning ema istus seal kohvi juues ja p?hap?evaseid ajalehti lugedes seni, kuni nad tema seltsi tulid. Selleks ajaks oli tuba juba peaaegu soe. Mary oli selle talle omaette olemiseks eraldatud aja eest t?nulik ega unustanud neile kunagi ait?h ?elda. Robert ja Emma olid k??gis kahekesi. James oli lapse ?les viinud, et m?hkmeid vahetada. „Kes oli see mees, kes sinu peale s?litas?” Robert ei p??ranud vastates silmi valamult. „Jeanie isa Michael Long.” Ta on muutunud, m?tles Emma. See Michael Long, keda tema m?letas, oli tugev, laiade ?lgadega ja valjuh??lne. „Miks ta seda tegi?” „Niisugusel ajal vajavad inimesed sageli kedagi, keda s??distada.” „Aga miks just sind?” „Ma olin kohustatud esitama tingimisi vabastamise komisjonile ettekande. Ma ei pidanud teda tingimisi vabastamise jaoks sobivaks.” „Kas Jeanie Long oli sinu hooldusalune?” N??d isa p??rdus. Ta kuivatas k?ed hoolikalt pliidi k?ljes rippuva vileda r?tikuga ja istus siis t?tre k?rvale laua taha. „Ainult viimase kaheteistk?mne kuu jooksul.” „Kas keegi ei arvanud, et see on vale? Et seda v?ib pidada… noh, ma ei tea, teatavaks huvide konfliktiks?” „Muidugi me arutasime, kas on kohane, et ma selle juhtumi ?le v?tan, kuid h?da ei olnud huvide konfliktis. Sa ei astunudki ju s??distuse tunnistajana ette. Probleem seisnes selles, kas mina suudan Jeaniega suhteid luua ning temaga ?iglaselt ja ilma eelarvamusteta tegelda, ja me j?udsime otsusele, et suudan. Tema s?? v?i s??tuse k?simus ei kerkinud kordagi ?les. Siis k?ll ei kerkinud. Selle kohta langetati otsus juba esialgsel kohtuprotsessil ja seej?rel apellatsiooni arutamisel. Jeaniet ma enne tema s??dim?istmist ei tundnud. Ega tundnud ka Abigaili, kuigi te olite s?brannad.” Ja praegu selle peale m?eldes arvas Emma, et isal oligi ?igus. Winterite perekonna Elvetisse kolimist lahutas Abigaili surmast k?igest pool aastat. Springhead oli tollal veelgi k?ledam kui n??d. Selles varem elanud vanaldane abielupaar kasutas ainult kaht tuba ja ?lej??nud osa majast oli t?idetud r?mpsuga. Tuli ette torulekete, piinlike lehkade ja ootamatute voolukatkestustega seotud katastroofe. See ei olnud koht, kuhu uut s?brannat tuua. K?ik ??bimistega peod – need itsitamist t?is ?htud videofilmide, ?okolaadikookide ja keelualuste veinipudelitega – leidsid aset Mantelite kodus. Mary oli saanud Abigailiga paar korda kokku kooli ?ritustel ja kohtunud p?gusalt uksel, kui ema Emmat autoga vana kabeli juurde s?idutas. Robert tahtis oma esimesel t??kohal hooldusametnikuna endast head muljet j?tta ja tegi pikki p?evi, mist?ttu tema oli harva k?ep?rast. „Kas on t?si, et juhtumit taheti uuesti uurima hakata?” „Ma eeldan, et tahetakse veel praegugi. Kui Jeanie oli s??tu, siis pidi ju Abigail Manteli tapma keegi teine.” Nad istusid viiv aega teineteisele otsa vaadates. Emma m?tles, et see on olnud ?ks ebatavaliste jutuajamiste p?ev. Isa ei olnud temaga kunagi nii lihtsalt ja nii siiralt k?nelnud. V?ljas oli n??d juba ?sna pime. Tuul puhus aknapragude vahelt sisse ja liigutas akent katvat suurt kardinat. Teiselt korruselt kostis lapse turtsumist. „Kas sinu arvates oli ta s??tu?” „Selliseid otsuseid langetada ei olnud minu ?lesanne. Mina olen kohtuametnik. Ma pean kohtu otsuse teatavaks v?tma. Ta v?itis alati, et on s??tu, kuid nii teevad paljud seaduserikkujad, kellega ma t??tan.” „Milline ta oli?” Isa pidas taas vahet ja Emma ei tundnud teda sellise ebalemise t?ttu peaaegu ?ragi. Robert oli ju alati olnud kindlate veendumustega inimene. „Ta oli vaikne ja intelligentne…” Isa peaaegu kogelemiseks muutunud jutu sisse tekkis j?lle vaheaeg. „K?ige rohkem oli ta vihane – ta oli k?ige vihasem inimene, kellega ma olen kunagi kohtunud. Ta tundis ennast reedetuna.” „Kes ta tema meelest reetis?” „Minu arvates tema vanemad. V?hemalt isa. Aga k?ige enam Keith Mantel. Ta ei saanud aru, miks see mees teda kunagi ei k?lasta. Ta uskus, et Keith armastab teda, uskus isegi p?rast seda, kui too palus tal v?lja kolida.” „Aga ta tappis ju Keithi t?tre! Mida muud ta siis veel ootas? „Mees kindlasti m?tles, et ta tappis. Ja Jeanie v?itel see oligi k?ige hullem reetmine. Oli see, et ta oli mehe arvates v?imeline m?rvama.” „Miks sa talle tingimisi vabastamiseks soovitust ei andnud?” Emma arvas, et isa keeldub talle sellest r??kimast. Oma t?? ?ksikasjadest ei k?nelnud ta kunagi. Ta ?tles, et need on konfidentsiaalsed. Ta oli kohustatud saladust pidama nagu preestridki. T?na n?is ta siiski innukalt r??kida tahtvat. J?i mulje, et tal on tarvis oma otsust t?tre ees ?igustada. „Osaliselt oli p?hjuseks tema viha. Ma ei saanud kindel olla, et ta suudab seda vaos hoida. Kohtuprotsessil v?itsid s??distajad, et ta k?gistas Abigaili raevu- ja armukadedusehoos. Ma ei tohtinud riskida sellega, et ta kaotab taas enesevalitsemise ja r?ndab kedagi, kes on talle haiget teinud. K?ik oleks v?inud olla teisiti, kui ta oleks n?idanud ?les valmidust teha koost??d vangla administratsiooniga. Ma kutsusin teda osalema ?hel nendest viha ohjeldamise kursustest, mida me Spinney Fenis l?bi viime, kuid ta keeldus. Ta ?tles, et kursusele minna oleks sama hea kui s?? omaks v?tta ja tunnistada, et ta peab muutuma.” James ilmus Matthew’d s?les hoides uksele. Emma p??dis kinni tema pilgu. „Kas sa v?id meile m?ne minuti aega anda?” ?tles ta. James oli ?llatunud – tavaliselt oli Emma oma perekonna k?est p??semise ?le rohkem kui ?nnelik –, ent taandus siiski ukselt. Ikka veel oma m?tetesse s??vinud Robert ei paistnud seda segamist m?rkavatki. Ta j?tkas: „Lisaks oli ka aruanne kodustest oludest. Ma l?ksin kohtuma Michael Longiga, et selle ?le l?bi r??kida. Jeanie ema k?is tal k?ll vanglas k?las, kuid Michael mitte kordagi. P?rast proua Longi surma ei olnud Jeaniel ?le?ldse k?lastajaid. Ma tahtsin v?lja selgitada, kas on olemas mingisugune v?imalus, et nad ?ra lepivad. Kui Michael oleks olnud n?us Jeaniet p?rast vabastamist kas v?i l?hikesekski ajaks enda juurde j?tma, oleks komisjoni suhtumine v?inud olla teistsugune.” „Aga ta ei olnud n?us?” „Ta ?tles, et ei suudaks Jeaniet oma majas taluda.” Robert t?stis pilgu laualt. „Nii et sa v?id aru saada, miks ta ennast niiv?rd suure s??dlasena tundis, et pidi s?? minu peale veeretama. Ta oli uskunud, et tema lihane t?tar on m?rtsukas.” Kuues peat?kk Michael lipsas kirikuuksest v?lja ja peatus, et hinge t?mmata. Ta v?rises. Tuul puhus vihma otse lahtisele etikule. See torkis tema n?gu ja materdas ?likonna halli kangast, millel k?ik tilgad valgusid laiali nii, nagu armulauavein oli valgunud laiali m??da Robert Winteri valget koorir??d. Michael t?mbas ruttu selga veekindla ?lekuue, mida ta ikka veel k?sivarrel kandis, ja kuigi maru ei ilmutanud vaibumise m?rke, hakkas ta m??da teed edasi minema. Jumalateenistus pidi peagi l?ppema. Kirikus olevad vanamoorid k?nnivad siis kogudusemajja kohvi jooma minnes siit l?bi ja ta ei talunud m?tet sellest, et nad teda j?llitavad. Armulauaveini magus maitse oli j??nud talle suhu ja huultele, ning ?kitselt tahtis ta meeleheitlikult mingisugust p?ris jooki, et seda maitset minema uhtuda. Ta j?i Ankru ees k?hklema. Ta ei olnud aastaid seal sees k?inud, ent tundis siiski kiusatust. Siis aga taipas ta, et k?rts on t?is oma p?hap?evase l?unas??gi valmimist ootavaid mehi, ja ta ei tahtnud ?hegi tuttavaga kohtuda. Ta arvas, et ei suuda viisakaks j??da. Tema peas m?llas ikka veel see raev, mis teda valdas, kui ta n?gi peekriga enda poole tulevat Winterit. Ta ei olnud uhke selle stseeni ?le, mille ta korraldas, aga kui ta poleks Winteri peale s?litanud, siis oleks ta pidanud teda l??ma. Ta tahtis veel praegugi kedagi l??a. M?te jumalateenistusele minna oli juba iseenesest jabur. N??d sai ta sellest aru. Ta oli pettunud s?ltumata sellest, mida ta oli lootnud siit talituselt saada. Kirikusk?ija oli olnud Peg, mitte tema. Tema oli seda alati pidanud tobeduseks. T?iskasvanud mehed, kes t?mbavad endale selga preestrikuue. Mida ta oli sealt siis oodanud? Kas Jeanie sarikate vahelt alla h?ljuvat h??lt: „Issi, pole midagi. Ma annan sulle andeks.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/ann-cleeves/lugusid-jutustades/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.