Kiri

Kiri Kathryn Hughes Tina Craig t?idab v?imaluse korral k?ik oma tunnid t??ga ja on lisaks veel ka vabatahtlik heategevuspoes, et mitte olla oma ?nnetus kodus. Kui ta vaatab l?bi ?he kantud ?likonna taskuid, satub ta k?tte vana kiri, mille ?mbrik on pitseeritud ja postmark templita. Tina avab kirja ja loeb seda – otsus, mis muudab ta elu j??davalt.Billy Stirling teab, et ta on olnud rumal, ent loodab, et asju saab parandada. 4. septembril 1939 istub ta kirjutama kirja, mis peaks muutma ta elu. Seda see teebki … ja palju rohkem, kui ta suudab ette kujutada. Originaali tiitel: The Letter Kathryn Hughes Headline Review 2015 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Eda Posti Kujundanud Mari Kaljuste Copyright © Kathryn Hughes, 2013 © T?lge eesti keelde. Tiiu Loog, 2019 ISBN 978-9985-3-4508-5 ISBN 978-9985-3-4676-1 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Robile, Cameronile ja Ellenile Proloog T?nap?ev Naine tundis naudingut v?ikestest asjadest. ?ielt ?iele tegusalt tiirleva hiiglasuure karvase kimalase uinutav p?rin, kui see t?ies teadmatuses t?itis ?lesannet, millest s?ltus kogu inimkond. Joobnustav aroom ja v?rvide hunnitu ?lik?llus, mida pakkusid lillherned k??giviljalapil, kus ta neid kasvatas, kuigi oleks pidanud j?tma selle ruumi hoopis nende s??davatele suguvendadele. Naise pilk peatus abikaasal, kes h??rus valutavat selga, kui kaevas roosipeenrasse v?etist, ega kurtnud ?ldse, et on tuhat muud asja, mida ta teeks palju meelsamini. Kui naine p?lvitas, et t?mmata v?lja paar umbrohutaime, tundis ta, kuidas pihku libises lapselapse k?si, nii tilluke, soe ja usaldav. See oli veel ?ks pisiasi, mis ?limat naudingut pakkus, mis t?i alati naeratuse ta n?ole ja pani s?dame p?ksuma. „Mida sa teed, memme?” Naine p??ras ringi ja silmitses oma armastatud lapselast. V?ikese t?druku p?sed olid p?rastl?unap?ikeses saanud roosaka varjundi ning ta n?binina oli mullane. Naine v?ttis taskur?tiku ja p?hkis mullaj?ljed ?rnalt ?ra. „T?mban lihtsalt need umbrohutaimed v?lja.” „Misp?rast?” Naine j?i korraks m?ttesse. „Noh, nad ei kuulu siia.” „Oh. Kuhu nad siis kuuluvad?” „See on ju ?ksnes umbrohi, kallike, see ei kuulu mitte kuhugi.” T?druk ajas alumise huule ette ja t?mbas kulmud kipra. „See ei ole just v?ga kena. K?ik asjad kuuluvad kuhugi.” Naine naeratas ja vajutas kerge suudluse lapse pealaele, heites samal ajal pilgu abikaasa poole. Kuigi mehe kunagi nii tumedad juuksed olid n??d hallisegused ja ta n?gu uuristasid s?gavad vaod, ei olnud aastad talle siiski liiga teinud. Iga p?ev m?tles naine t?nutundega sellele, et oli just niisuguse mehe leidnud. Nende teed olid ristunud vastu igasuguseid ootusi, ja n??d kuulusid nad kokku. Naine p??rdus uuesti lapse poole. „Sul on ?igus. Paneme need sinna tagasi.” Kuni t?druk kaevas augukest, imestas naine endamisi, kui palju v?ib lastelt ?ppida ning kuidas k?ll nende arukust alahinnatakse ja nende k?simused pahatihti vastamata j?etakse. „Memme?” Naine raputas end lahti unelevast m?tiskelust. „Jah, kullake.” „Kuidas sina ja papa kokku saite?” Naine t?usis p?sti, v?ttis lapsel k?est kinni ning l?kkas k?rvale kuldse juuksesalgu ta v?ikese n?o eest. „Noh, vaatame seda asja. See on pikk lugu ...” ESIMENE OSA 1 M?rts 1973 Seekord ta sureb, selles oli naine kindel. Ta teadis, et on j??nud ainult m?ned sekundid, ja palus vaikselt, et l?pp tuleks kiiresti. Naine tundis, kuidas soe kleepuv veri nirises kuklast m??da kaela alla. Ta oli kuulnud iiveldama panevalt vastikut heli, kui mees l?kkas ta kolba raksatades vastu seina. Midagi oli tal suus, mis oli nagu kruusatera; ta teadis, et see on hammas, ja p??dis seda meeleheitlikult v?lja s?litada. Mehe k?ed pitsitasid ta k?ri nii k?vasti, et v?imatu oli hingata ja mingitki heli kuuldavale tuua. Kopsud ahmisid ?hku ning surve silmamunadele oli nii intensiivne, et naine arvas neid oma koobastest v?lja h?ppavat. Pea k?is ringi, ent siis ometi, oh halastust, hakkas ta kustuma. Ta kuulis ammu unustatud koolikella helisemas, ning ?kki oli ta j?lle viieaastane. Kella lakkamatu tilin peaaegu et l?mmatas teiste laste l?busa vadistamise ?mberringi. Kui ta ?ritas karjuda, et nad vait j??ksid, taipas ta, et tal pole ?ldse h??lt. Veel sekundi jooksul vahtis naine ?ksisilmi magamistoa lage ja k??ritas siis ?ratuskella poole, mis oli ta just ?sja unest ?ratanud. K?lm higi nirises piki selgroogu alla ning ta sikutas voodiriided l?uani, p??des veel m?ne hetke soojust nautida. Ta s?da tagus meeletult p?rast ?udusunen?gu ja ta hingas ettevaatlikult suu kaudu v?lja. Soe hingus j?i rippuma magamistoa j?isesse ?hku. Tohutu pingutusega kergitas ta end voodist ja v?patas, kui paljad jalad puudutasid j??k?lma karedat puitp?randat. Naine heitis pilgu Rickile, kes, jumalale t?nu, magas ikka veel s?gavalt, norsates viskipudeli m?jul, mille ta ?htul oli t?hjendanud. Naine kontrollis, kas mehe sigaretid on endiselt ??kapil, kuhu ta oli need hoolega s?ttinud. ?ks asi, mis garanteeritult Ricki tuju rikkus, oli see, kui ta hommikul ei leidnud oma sigaretikarpi. Tina hiilis vaikselt vannituppa ja sulges ettevaatlikult ukse. N??d oleks k?ll vaja mehe ?ratamiseks plahvatust, millist pole kuuldud Hiro?imast saadik, aga ta ei tahtnud riskeerida. Ta laskis valamusse pesemiseks vett ... see oli j??k?lm nagu alati. M?nigi kord tuli neil n??d valida, kas muretseda s??a endale v?i toita k?ttes?steemi. Rick oli ?sja kaotanud t??koha bussijuhina, nii et k?tmiseks nappis raha. Ometi j?tkus seda joomiseks, suitsetamiseks ja hasartm?ngudeks, m?tiskles Tina endamisi. Naine astus trepist alla, t?itis veekannu ja asetas selle pliidile. Postiljon oli juba k?inud ning Tina sikutas kirjakastist m??dudes ka ajalehed v?lja: The Sun talle endale ja The Sporting Life Rickile. Esilehek?lje suur pealkiri ?ratas ta t?helepanu. Oli k?es Grand National Day – hobuste v?iduajamise suur?ritus. Tina vajus k?hmu ja v?ristas end, kui m?tted liikusid rahale, mille Rick seal n??d lendu laseb. Pole vist lootustki, et mees vajub l?unaks nii ?ra, et ei s?anda enam ise minna kihlveovahendaja juurde, ning panuse tegemine j??b Tina hooleks. Kihlveokontor pesitses kohe j?rgmises majas peale heategevuspoodi, kus Tina k?is laup?eviti abiks. Aastatega oli kihlveovahendaja Grahamist saanud nende l?him s?ber. Vaatamata sellele, et Tina t??tas terve n?dala kindlustusb?roos masinakirjutajana, ootas ta v?ga n?dalal?pup?eva heategevuses. Rick oli talle k?ll seletanud, et see on lausa naeruv??rne, kuidas ta vabatahtlikult kulutab oma aega surnud inimeste r?ivaid sorteerides, sellal kui v?iks t??tada korralikus kaupluses ja panustada hoopis rohkem nende pere rahakotti. Tina jaoks oli see aga k?igepealt siiski ettek??ne, et olla p?ev otsa Ricki jalust ?ra. Pealegi meeldis talle klientidega lobiseda ja ?ldse normaalsel viisil suhelda, nii et ei tuleks j?lgida iga s?na, mis huulte vahelt pudeneb. Ta l?litas sisse raadio, kuid keeras heli kohe vaiksemaks. Tony Blackburnil ?nnestus teda ikka oma vanamoeliste naljadega muigama panna. Mees juhatas parajasti sisse Donny Osmondi uut plaati „The Twelfth of Never”, kui veekann t?i kuuldavale ??nsa vile. Tina j?udis kannu k?rvale t?sta, enne kui heli muutus liiga kiledaks, ja puistas siis kaks lusikat?it lehepuru vanasse pruuniks parkunud teekannu. Seej?rel istus ta k??gilaua ??rde ootama, kuni tee t?mbab, ning avas ajalehe. Ta hing j?i rinnus kinni, kui ta kuulis ?lalt tualettruumist veekohinat. P?randalauad kriiksatasid, kuid Rick tatsas siiski tagasi voodisse ning Tina hingas kergendatult. Kohe aga tardus ta uuesti, kui mees h?ikas: „Tina! Kus mu suitsud on?” Issake. Tossutab nagu m?ni suitsuahne hagijas. Tina h?ppas jalamaid p?sti ja s??stis kahte astet korraga v?ttes trepist ?les. „Sinu ??kapil, kuhu ma need eile ?htul panin,” vastas ta, j?udes hingetuna mehe voodi ette. Toa s?nges h?maruses k?ega ?le lauapinna libistades ei leidnud ta aga midagi ja ?ritas algavat ?revushoogu alla suruda. „Pean kardinad pisut lahti t?mbama. Ma ei n?e siin midagi.” „Jumala p?rast, naine! Kas siis t?epoolest on liiga palju, kui mees palub ?rgates sigaretti? Ajab juba lihtsalt ??kima.” Mehe hommikune hapukas hinge?hk haises liisunud viski j?rele. Viimaks leidis Tina sigaretid voodi ja laua vahelt p?randalt. „Siin need ongi. Oled vist magades maha t?uganud.” Rick p?rnitses teda hetke, enne kui sirutas k?e ja krahmas sigaretipaki. Tina v?patas ning kattis instinktiivselt n?o k?tega. Mees haaras tal randmest kinni ning korraks kohtusid nende pilgud, enne kui Tina oma silmad sulges, et pisaraid alla suruda. Talle tuli meelde too esimene kord, kui Rick teda niimoodi l?i. See oleks olnud just nagu alles eile. Meenutamine pani tal veel praegugi p?se kuumama ja kergelt kipitama. See ei olnud k?ll p?ris f??siline valu, vaid ootamatult karm reaalsus, mis n?itas, et miski pole enam endine. T?siasi, et see oli juhtunud nende pulma??l, tegi asja veelgi raskemaks. Kuni selle silmapilguni oli p?ev olnud t?iuslik. Rick n?gi v?lja nii kena oma uues pruunis ?likonnas ja siidlipsuga kreemikas p?evas?rgis. Valge nelgi?is n??paugus kinnitas, et tema oli peig ning Tina tundis, et v?imatu oleks armastada kedagi rohkem, kui tema armastas Ricki. K?ik olid talle ?elnud, et ka tema ise n?gi v?lja vapustav. Ta pikad mustad juuksed olid kinnitatud l?tva hobusesabasse ja tikitud l?bi tillukeste lille?itega. Kahvatusinised silmad s?rasid tihedate kunstripsmete all ning ta n?ojumest kiirgas loomulikku ilu, mis tegelikult poleks kosmeetilist abi vajanudki. P?rast laulatust peetud pulmapidu kohalikus odavas hotellis kulges hoogsalt ning ?nnelik paar ja nende k?lalised tantsisid ??tundideni v?lja. Kui nad tol ??l valmistusid hotellitoas magamaminekuks, m?rkas Tina, et Rick oli ebatavaliselt vaikne. „Kas k?ik on korras, kallis?” k?sis ta meest kaelustades. „Imeilus p?ev, eks ole? Ma ei suuda uskuda, et olen viimaks ometi proua Craig.” ?kki t?mbus ta mehest eemale. „Hei, pean ju oma uut allkirja harjutama.” Ta v?ttis ??kapilt sulepea ja paberilehe ning kirjutas uhkete ehiskeerdudega proua Tina Craig. Rick ei ?elnud ikka veel midagi, ta lihtsalt vahtis naist ?ksisilmi. Siis s??tas ta sigareti ja valas endale klaasit?ie odavat vahuveini. Selle kulistas ta kurgust alla ?he hooga, astudes seej?rel voodi juurde, millel Tina parajasti istus. „T?use p?sti,” kamandas ta. Tinat h?mmastas mehe h??letoon, kuid ta tegi, mida k?sti. Rick t?stis k?e ja laksatas talle vastu n?gu. „?ra enam kunagi tee mind narriks.” Nende s?nadega tormas ta magamistoast v?lja. Ta veetis ?? hotelli vestib??lis k?ssitades, ?mbritsetuna t?hjaks joodud klaasidest, ja l?ks p?evi, enne kui ta Tinale t?psemalt r??kis, mis oli teda naise juures ?rritanud. Ilmselt polnud Rickile meeldinud see, kuidas Tina tantsis ?he oma kolleegiga. Ta oli vaadanud seda meest liiga v?ljakutsuvalt ning isegi flirtinud temaga k?laliste ees. Tina ei m?letanudki toda kutti, r??kimata veel juhtumist endast, aga ometi sai sellest alguse Ricki paranoiline kinnisidee ? nagu l??ks Tina k?lge igale mehele, kellega ta kokku puutub. Tina juurdles tihti selle ?le, kas ta poleks ikkagi pidanud mehe juurest kohe j?rgmisel p?eval ?ra minema. Ent ta oli s?damelt romantik ja tahtis, et ta noor abielu igati ?nnestuks. Ta oli kindel, et juhtum on ?hekordne, ning Rick vaigistaski igasugused v?iklased kahtlustused, tuues talle kimbu lilli ja vabandades. Mehe s??mepiin ja kahetsus olid nii ehtsad, et Tina andestas talle otsekohe, ilma et ?ldse oleks k?helnud. Alles m?ne p?eva p?rast m?rkas ta lillede vahel kaarti. Ta naeratas endamisi, kui ta selle v?lja t?mbas. Ilusate m?lestustega meie armastatud Nanist, luges ta. Too n?rukael oli varastanud lilled surnuaiast ... otse haualt! N??d, neli aastat hiljem, j?llitasid nad teineteist sekundi v?rra kauem, enne kui Rick ta randme oma haardest vabastas. „T?nan, kallis.” Mees naeratas. „Ole n??d tubli t?druk ja too mulle teed.” Tina hingas kergendatult ja h??rus punetavat rannet. Alates tollest juhtumist pulma??l oli ta endale t?otanud, et temast ei saa ohvrit. Mitte mingil juhul ei kavatsenud ta kuuluda nende l?bipekstud naiste hulka, kes otsisid ettek??ndeid abikaasa alatu k?itumise ?igustamiseks. Palju kordi oli ta ?hvardanud ?ra minna, aga viimasel minutil ikka ja j?lle ?mber m?elnud. Rick oli nii kahetsusvalmis ja alandlik ... ning muidugi lubas ka, et ei t?sta enam kunagi k?tt tema vastu. Viimasel ajal aga j?i ta rohkem kui muidu ning raevuhood olid muutunud sagedasemaks. L?puks j?udis k?tte aeg, kui Tina seda enam ei suutnud taluda. Probleem oli lihtsalt selles, et tal polnud kusagile minna. Peret ei olnud, ja kuigi tal oli paar l?hedast s?pra, poleks ta ealeski saanud end neile kaela m??rida ega paluda, et nad ta enda juurde v?taksid. ??ri maksti tema rahadest, ning Rick poleks mingil juhul lahkunud vabatahtlikult. Nii oli siis Tina alustanud kogumist p?genemisfondi. Tal oli vaja piisavalt raha tagatise jaoks ja igakuiseks ??ri tasumiseks v?imalikus uues elukohas – alles siis oleks ta vaba. Ent see k?ik oli palju raskem, kui ta oli ette kujutanud. Tal j?i harva ?le vaba raha k?rvalepanekuks, ent ometi oli ta kindlalt otsustanud, et ?ksk?ik kui kaua sellega ka l?heb, ta lahkub ikkagi. Vana kohvipurk, mida ta peitis k??gikapis, t?itus kenasti, nii et selles oli tal juba ?le viiek?mne naela. K?ige lihtsama ?hetoalise eest n?uti kaheksa naela n?dalas, pluss veel v?hemalt kolmek?mnenaelane tagatisraha. Tal oleks l?bimurdmiseks vaja palju rohkem s??sta. Seni aga p??ab ta teha oma parima, hoidudes Rickist nii kaugele kui v?imalik, et teda mitte vihale ajada. Ta viis Ricki teekruusi ?les koos The Sporting Life’iga, mis tal oli torgatud kaenla alla. „Palun v?ta heaks,” ?tles ta, p??des k?lada r??msameelselt. Vastust ei j?rgnenud. Mees oli j?lle s?gavalt uinunud – pea padjal, suu lahti, sigaret kleepunud kuivusest l?henenud alahuule k?lge. Tina v?ttis sigareti ja kustutas selle ?ra. „Taevas hoidku! Sa tahad neid m?lemaid surma saata,” pomises ta. Ta pani kruusi k?est ja m?tles, mida teha. Kas peaks mehe ?les ?ratama ja sellega ta meelepaha enda kaela t?mbama? V?i lihtsalt j?tma tee ??kapile? Kui ta siis ?les ?rkab, oleks jook kahtlemata j??k?lm, mis kindlasti ajaks ta marru, ent Tina on siis loodetavasti juba ohutult poes, kuid hetk libises k?est, sest mees p??ras end ja kangutas silmad lahti. „Sinu tee on seal,” juhatas Tina. „L?hen n??d poodi. On sul k?ik korras?” Rick ajas end k??narnukkidele. „Suu on kuiv nagu kaamelil,” krimpsutas ta p?lglikult nina. „Ait?h tee eest, kallis!” Ta patsutas tekki teda istuma kutsudes. „Tule siia.” Niisugune oli elu Rickiga. ?hel hetkel oli ta paheline ja kiuslik terroriseerija ning kohe j?rgmisel ingellik kooripoiss. „Vabanda eelneva p?rast. Tead ju, need sigaretid? Ega ma sulle haiget ei teeks ja sa tead seda.” Tina suutis vaevu oma k?rvu uskuda, aga Rickile vastu r??kida polnud kuigi hea m?te, nii et ta lihtsalt noogutas. „Kuule,” j?tkas mees. „Kas sa saaksid mulle teha ?he heateo?” Tina ohkas vaevu kuuldavalt ja t?stis pilgu lakke. L?heb lahti. „Saaksid sa teha minu eest panuse?” Kauem ei suutnud Tina keelt hammaste taga hoida. „Kas sa arvad, et see on hea m?te, Rick? Sa ju tead, millises kitsikuses me oleme? N??d, kui ainult mina t??tan, ei ole meil vaba raha selliste asjade jaoks, nagu seda on hasartm?ngud.” „Kui ainult mina t??tan,” ahvis Rick teda j?rele. „Sa ei j?ta kunagi kasutamata juhust, et seda r?hutada, ega vist, sa vana vagatsev ja teesklev lehm?” Tina v?patas mehe tigeda reageeringu peale, kuid ega Rick sellega veel ei l?petanud. „Issand halasta, see on ju Grand National! T?na panustavad k?ik.” Ta laskis jalad p?randale, v?ttis p?ksid sealt, kuhu ta need ?htul oli visanud, ja t?mbas taskust rulli paberrahasid. „Siin on viisk?mmend naela.” Ta rebis sigaretipakilt katte ja kirjutas selle tagak?ljele hobuse nime. „Viisk?mmend naela v?idu nimel.” Ta ulatas raha ja papiriba naisele. Tina oli h?mmeldunud. „Kust sa selle said?” Ta hoidis rahat?htede rulli k?rgel. „Noh, pole sinu mure, aga kuna sa k?sid, siis tea, et see raha on kogutud v?iduajamistel. N?ed siis, kes veel julgeb seda nimetada lollide ajaviiteks?” Valelik. Tina pea k?is ringi ja ta tundis, et kael hakkab ?hetama. „Seda on rohkem kui minu n?dalapalk, Rick.” „Tean. Kas ma pole osav?” vastas mees ennast imetledes. Tina pani k?ed kokku nagu palvetades ja t?stis need siis huulte juurde. Puhudes ?rnalt l?bi s?rmede, p??dis ta j??da rahulikuks. „Aga selle rahaga saaksime maksta elektriarve v?i osta terve kuu toidu.” „Jessas, Tina! Oled sina alles t??tu.” Tina lehvitas rahat?hti v?risevas k?es. Ta teadis, et ei ole v?imeline loovutama nii suurt summat kihlveovahendajale. „Kas sa ei saaks seda siiski ise panustada?” palus ta. „Sina t??tad ju tolle neetud kihlveokontori naabermajas, see ei teeks sulle mingit t?li.” Tina tundis, et pisarad hakkavad torkima, aga otsus oli tal tehtud. Ta v?tab raha ja arutab Grahamiga l?bi, mida teha. Ta oli Rickilt varemgi panuse tegemiseks raha vastu v?tnud, kuid j?tnud selle lihtsalt tegemata. Hobune muidugi kaotas ja Rick ei saanud midagi teada. Tina oleks nende v?iduajamistega otsekui k?mme aastat vananenud, aga seekord oli k?ik teisiti. Panused olid palju k?rgemad. Viisk?mmend naela, taevas hoidku. ?kitselt ja t?iesti seletamatult tabas teda ?revushoog. Ta tundis, kuidas kuumalaine t?usis varvastest ?les kuklani ja hingata oli raske. Magamistoast v?lja taganedes pomises ta ettek??ndeks, et oli j?tnud saiaviilu r?sterisse, ning jooksis trepist alla k??ki. Ta ronis taburetile ja pistis k?e kapinurka, otsides kohvipurki, milles oli kogu ta p?genemisraha. S?rmed kompasid tuttava anuma piirjooni. Ta t?mbas purgi v?lja ja surus selle vastu rinda. K?ed v?risesid, kui ta p??dis kaant lahti keerata. Higised peopesad ei lasknud seda teha nii k?vasti kui vaja ja ta kobas ringi n?uder?tikut otsides. Viimaks andis kaas j?rele ning ta piilus sisse. Seal ei olnud mitte midagi muud peale m?ne vaskm?ndi. Ta raputas purki ja uuris uuesti selle sisemust, otsekui v?inuksid silmad teda esimesel korral petta. „Lurjus!” kisendas ta. „Lurjus, lurjus, lurjus!” Ta hakkas nutma ja nuuksus nii, et ?lad vappusid. „Arvasid, et mu silmad midagi ei n?e, mis?” Tina h?ppas taburetilt alla ja m?rkas ringi keerates, et Rick n?jatub uksepiidale, uus sigaret huultelt ripnemas, seljas ?ksnes luitunud, teeplekkidega vest ja jalas r?pased alusp?ksid. „Sina v?tsid raha ?ra! Kuidas sa v?isid? Olen t??tanud pikki tunde, et midagi s??sta. Mul on kulunud selleks mitu kuud.” Ta vajus p?randale ning ??tsutas end edasi ja tagasi, klammerdudes ikka veel peaaegu t?hja purgi k?lge. Rick astus l?hemale ja tiris ta j?hkralt jalule. „V?ta ennast kokku. Mida sa siis loodad, kui peidad oma mehe eest raha? Milleks sa ?ldse kogud?” Et sinust eemale saada, sa joodikust manipuleerija ja kasutu ruumiraiskaja. „See pidi olema ... ?llatus, v?ike puhkusereis. Arvasin, et see kuluks meile m?lemale ?ra.” Rick kaalutles pisut ja l?dvendas siis survet Tina k?sivarrele. Ta kibrutas kahtlevalt kulmu. „Kena m?te. Tead, mida ma sulle ?tlen ... kui me n??d v?iduajamistel v?idame, siis teeme ?he ?geda puhkusereisi, v?ib-olla k?ime ?ra isegi v?lismaal.” Tina noogutas virilalt ja p?hkis silmi. „Mine ja tee ennast korda. J??d t??le hiljaks. Mina l?hen tagasi voodisse. Olen t?na t?itsa toss.” Ta j?ttis suudluse Tina pealaele ja ronis uuesti trepist ?les. Tina seisis ?ksi keset k??ki. Ta ei olnud iialgi oma elus tundnud end nii haletsusv??rse ja lootusetuna, ometi oli ta kindlalt otsustanud, et panust ta tegema ei hakka. Need viisk?mmend naela kuuluvad temale ja mitte mingil juhul ei kavatse ta neid raisata v?iduajamistel, olgu see Grand National v?i mitte. Ta v?ttis rahat?hed ja toppis need kotti ning heitis siis p?gusa pilgu nimele, mille Rick oli kirjutanud papiribale. Red Rum. Parem oleks, kui sa ei v?idaks, sa n?rukael. Poe juurde j?udnud, ?ngitses Tina k?ekotist v?tmed. Vaatamata poeuksel olevale sildile, mis palus inimestel mitte j?tta trepiastmetele kotte kasutatud riietega, oli keegi seda siiski teinud. Tinale tundus m?eldamatu, et m?ni hakkaks varastama heategevuseks annetatud riideid, aga seda oli siiski mitmel korral juhtunud. Isegi neil s?ngetel streikide ja elektrikatkestuste aegadel, mis kaasnesid majanduskriisiga. Oli ?llatav, kui madalale v?ivad m?ned inimesed langeda. Ta vinnas koti ?lale, keeras ukse lahti ja astus sisse. Isegi veel n??d, p?rast kaht aastat siin t??tamist, pani selle paiga l?hn teda nina kirtsutama. Kasutatud r?ivastel oli oma eriline od??r. Ja see oli samasugune igas heategevuspoes v?i odavm??gipaigas. Naftaliinipallikesed segunenult liisunud higi ja k?psisepuruga. Tina pani sel hommikul juba teist korda veekannu pliidile ja tegi siis koti lahti. Ta t?mbas v?lja vana ?likonna ning hoidis seda ?lal, et l?hemalt silmitseda. ?likond oli t?esti v?ga vana, aga uskumatult h?sti ?mmeldud ning tundus igati kvaliteetne. Mitte kunagi varem polnud talle midagi sellist k?tte juhtunud ? ebatavalist rohekat v?rvi peenikese kuldniidikiuga t?isvillane kangas. Uksekell helises ja vaatlus j?i pooleli. „Kena ?likond, hm ... p?nev v?rvitoon. Pole ime, et sellest lahti tahetakse saada.” See oli Graham naabermaja kihlveokontorist. „Hommikust! ?llatav, et sul on t?na aega t?hipaljaks lobisemiseks,” ?rritas Tina. „Ja-ah, mulle on see aasta k?ige tihedam p?ev, aga ma ei kurda,” vastas mees k?si h??rudes. „Nigel avab, nii j?i mulle paar minutit vabadust.” Tina embas teda s?bralikult. „Noh, kena on sind j?lle n?ha.” „Kuidas siis sina t?na elad?” See oli tagam?ttega k?simus. Graham teadis v?ga h?sti Tina kodust olukorda. Ta oli rohkem kui ?hel korral teinud arvustavaid m?rkusi Tina sinikate ja l?hkise huule kohta. Graham oli alati nii hoolitsev ja Tina tundis, et ta hakkab vankuma. Graham v?ttis tal k??narnukist kinni ja juhtis tooli juurde. „Mida ta siis seekord tegi?” k?sis ta, kergitades Tina l?uga ja silmitsedes uurivalt ta n?gu. „M?nikord ma lausa vihkan teda, Graham, t?esti vihkan.” Graham v?ttis ta oma k?te vahele ja silus ta juukseid. „Sa oled ?ra teeninud midagi palju paremat. Oled kahek?mne kaheksa aastane. Sa peaksid n??dseks olema ?nnelikus abielus ja sul v?iks olla paar last ...” Tina t?mbus eemale, ta ripsmetu?ist m??rdunud silmad otsisid mehe omi. „Ega sinust ju appitulijat ei olnud.” „Mul on nii kahju.” Graham silitas j?lle hellalt ta pead. „R??gi mulle, mis juhtus.” „Sul ei ole selleks aega, t?nasel p?eval ilmselt k?ll mitte.” Aga Tina teadis, et Grahamil on alati tema jaoks aega. Mees armus temasse lootusetult kohe esimesel p?eval, kui nad kohtusid. Ka Tina armastas teda, aga kui kallist s?pra ja kedagi, kes oli talle isa eest. Graham oli temast kaksk?mmend aastat vanem ning pealegi oli tal juba naine ning Tinal polnud kombeks teise naise abikaasat ?ra varastada. „Ta tahab, et ma t?na panuse teeksin.” Tina nuuksatas ja Graham v?ttis taskust karge t?rgeldatud taskur?tiku ning ulatas selle talle. „Pole siin midagi imestada. Ta on ?ks mu paremaid kliente. Ja t?na algab ju Grand National.” „Seda ?tles temagi. Aga see on midagi muud, Graham. Ta r??gib viiek?mnest naelast!” Isegi Graham j?i sellise summa juures k?hklema. „Kust, pagan v?tku, ta sellise raha sai?” „Varastas minult,” nuuksus Tina. Graham paistis olevat segaduses ja seda ta oligi. „Sinult?” k?sis ta. „Ma ei saa aru.” „Ma kogun raha, Graham. S??stan oma p?ge...” Tina peatus j?rsult. Ta ei tahtnud seda teemat praegu Grahamiga arutada. Mees oli talle minevikus pakkunud raha, aga ta oli keeldunud. Temas oli veel alles pisut uhkust ja eneseaustust. „Pole oluline, milleks ma korjan, aga fakt on see, et tegemist on minu rahaga ja tema tahab, et ma panustaksin selle t?na v?iduajamistel.” T?usev intonatioon ta h??les v?ljendas umbusku. Graham polnud kindel, kuidas vastata, aga k?igepealt ?rkas temas siiski kihlveovahendaja. „Missugusele hobusele?” Tina ajas silmad suureks. „Kas see on oluline? Ma ei tee seda niikuinii.” „Vabandust, Tina. Olen lihtsalt uudishimulik, see on k?ik.” Ta k?hkles. „Mis siis, kui see v?idab?” „Ei v?ida.” „Mis selle hobuse nimi on?” k?is Graham peale. Tina ohkas ja tuhnis k?ekotis, otsides sigaretikarbiriba, mille ta siis ulatas Grahamile. Mees luges nime ja vilistas vaikselt. „Red Rum!” Ta noogutas aeglaselt pead. „?ansse tal on, Tina. Tahan olla aus. Need on ta esimesed suured v?istlused, aga favoriidiks saamisega l?heb tal veel aega. Seal on ?ks teine suur Austraalia hobune – Crisp. Minu arvates on ka see k?va tegija.” Ta pani k?e ?mber Tina ?lgade. „Sellel hobusel on v?imalus ennast n?idata, Tina, aga nendel v?iduajamistel ei ole tal v?it veel garanteeritud.” Tina toetus mehe vastu ja nautis m?nusat seljatagust. „Ma ei tee seda niikuinii, Graham,” lausus ta vaikselt. Ta h??lest kostis terase k?vadust, mis andis Grahamile m?rku, et vaielda on asjatu. „See on sinu valik, Tina. Olen su jaoks olemas, mis ka ei juhtuks.” Tina naeratas ja suudles teda p?sele. „Oled hea s?ber, Graham. Ait?h!” Graham vaatas pisut h?mmeldunult k?rvale. „Igal juhul,” lausus ta siis reipalt, „ei v?i eales teada ... viiek?mnenaelase rahat?he v?ib leida ka selle vana ?likonna taskust.” Tina irvitas. „Kas viiek?mnenaelaseid paberrahasid ongi ?ldse olemas? Mina ei ole k?ll ?htegi n?inud.” Grahamil ?nnestus manada n?ole naeratus. „Hakkan n??d parem minema,” lausus ta. „Nigel imestab, kuhu ma olen j??nud.” „Muidugi. Ma ei pea sind kauem kinni. Mis kell see jooks on?” „Veerand neli.” Tina vaatas kella. Oli j??nud veel kuus tundi. „Anna mulle teada, kui sa panustamise suhtes meelt muudad.” Kui Graham oli l?inud, p??ras Tina j?lle oma t?helepanu r?ivakotile, mis oli j?etud poe ette trepile. Ta t?stis ?likonnakuue veel kord ?les ja Grahami s?nu meenutades libistas k?e selle p?uetaskusse. Ta tundis end pisut tobedalt, siis aga korraga puutus k?si millegi vastu, mis osutus paberiks, ning ta s?da j?ttis l??gi vahele. Ta t?mbas paberi v?lja ja p??ras selle ringi. See ei olnud viiek?mnenaelane paberraha, vaid vana kollakaks t?mbunud kirja?mbrik. 2 Tina silus kreemikat ?mbrikku ja silmitses seda uudishimulikult. Ta surus ?mbriku vastu n?gu ning hingas sisse selle kopitanud lehka. Kiri oli adresseeritud Manchesteri, Metsapargi majja number 33 preili C. Skinnerile. ?mbriku ?lanurgas oli postmark, millel ei olnud aga ootusp?raselt kuninganna Elizabeth II pilt, vaid hoopis ?he mehe portree, ja Tina oletas, et see v?is olla kuningas George VI. Ta p??ras ?mbrikul teise k?lje ning m?rkas, et saadetis oli kinni pitseeritud. Uuesti marki silmitsedes oli ta ?llatunud, sest puudus ka postitempel. Mingil p?hjusel ei olnud keegi seda kirja posti pannud. ?mbriku avamine tundus talle kohutava omavolina, otsekui oleks ta salamahti piilunud kellegi tegemistesse, ent ometi ei suutnud ta seda lihtsalt niisama k?rvale heita. Taas helises uksekell, pannes ta v?patama, ning ta tundis, et n?ole tekkis seletamatu puna, kui ta toppis ?mbriku kiiruga k?ekotti ja tervitas selle p?eva esimest klienti. „Tere hommikust, proua Greensides!” „Tere hommikust, Tina kallis! Tulin lihtsalt oma tavalist ringi tegema. Kas on midagi uut?” Tina m?rkas ennist trepile j?etud r?ivakotti ja t?mbas selle jalaga leti taha. „Hmm, v?ib-olla hiljem. Mul on siin veel midagi sorteerida.” Ta tahtis koti p?hjalikumalt l?bi vaadata, et leida kas v?i kaudseid t?endeid selle p?ritolu kohta, enne kui ta riided ?les riputab. Pidev klientide voog hommikupoolikul oli viinud ta m?tted eemale eelolevatest v?iduajamistest, ent kell kolm l?litas ta sisse mustvalge kaasaskantava teleka, mida hoiti tagaruumis. Hobused olid juba teel starti ja Tina pilk eksles oma saatuse otsingul. Teda oli kerge ?les leida valjaste suure karvase ninarihma j?rgi. D?okil oli jope rinnaesisel tohutu teemant, mis kommentaatori s?nade j?rgi pidi olema kollast v?rvi. Hobused v?tsid lindi taha rivisse, tantsiskledes k?rsitult ja oodates, millal minema saab. Kell 3.15 t?steti l?puks lipp ja kommentaator h?iskas: „L?ksid!” Tina julges vaevalt vaadata, kui l?heneti esimesele takistusele. Siiani ei olnud kommentaator Red Rumi isegi maininud. Esimese takistuse juures oli kohe ka kukkuja ning Tina p??dis meeleheitlikult kindlaks teha, kas see v?is olla Red Rum, aga ei ? tema sai puhtalt ?le. Kukkuja oli ka teise t?kke juures, ent Red Rum l?ks sellestki ?le, kuigi t?kk maad tagapool. Tina p??dis ette kujutada, mida Rick v?ib kodus teha – ilmselt kisendab televiisori ees ja ergutab hobuseid, ise tugitoolis h?peldes, nagu oleks tema see d?oki ... ?llepurk ?hes ja sigaret teises k?es. Ta ilmselt pole ennast veel riidessegi saanud. Kui hobused suundusid esimest korda Becher’s Brooki nimelise takistuse poole, pani Tina k?ed n?o ette. Ta ei teadnud just palju v?iduajamistest, aga seda teadis k?ll, et see tara oli kurikuulus ja siin oli olnud aastate jooksul palju ohvreid. Kommenteeris Julian Wilson. „?le Becheri ... l?ks Grey Sombrero, Crisp teisena, Black Secret on kolmas, Endless Folly neljas ... viies on Sunny Lad, kuues Autumn Rouge, seitsmes Beggar’s Way ... ja maas ta on. Beggar’s Way kukkus Becher’s Brooki takistuse juures.” Tina ohkas s?gavalt. Ta ei olnud t?helegi pannud, et oli hoidnud hinge kinni, ning tundis, et pea k?is j?lle pisut ringi. Red Rum ei olnud v??rinud isegi mainimist ning Tina s?andas n??d veidi vabamalt v?tta. V?itjam?ngus Rickil v?idulootust ei olnud. Poeuks avanes ja Tina ruttas omaette pomisedes uut saabunut teenindama. Tema suureks meeleh?rmiks oli see vanaproua Boothman. Eakas daam, kes armastas pikalt juttu kedrata. M?nel teisel p?eval oleks Tina olnud rohkem kui rahul, et saab lahkust ?les n?idata. Proua Boothman elas ?pris ?ksildast elu sellest ajast saadik, kui ta leseks j?i, sest kaks poega ei vaevunud teda kuigi tihti k?lastama. Tass teed Tinaga ja sinna juurde veel mokalaat ? see oli tema n?dala k?rghetk. „Tere p?evast, proua Boothman!” tervitas Tina teda. „Mul on tagapool praegu tegemist. Kaua ei l?he. Teie vaadake seni ringi.” Proua Boothman kohmetus ja Tina teadis, miks. Vanaproual polnud tarvidust ringi vaadata. Mitte kordagi polnud ta siit midagi ostnud. „Pole probleemi, kallike. Sean ennast siia istuma ja ootan, kuni te valmis saate.” Ta t?mbas endale tabureti ning viskas koti kolksuga letile. „Kas seal taga on televiisor?” „Hm ... jah,” tunnistas Tina s??dlaslikult. „Vaatasin just v?iduajamisi.” Proua Boothman paistis olevat ?llatunud. „Ma ei teadnudki, et te hobuste v?iduajamistest huvitute.” „Ei huvitugi, lihtsalt niisama ...” „Kas tegite ka panuse?” katkestas proua Boothman. „Ei! Jumal hoidku, seda k?ll mitte,” p?ikles Tina. Ta ei saanud aru, kuidas ta oli sattunud niisugusesse olukorda, et pidi otsima proua Boothmani ees ettek??ndeid enda v?lja vabandamiseks. „Mina ei ole kogu oma elu jooksul kordagi hasartm?ngudega tegelenud,” j?tkas proua Boothman. „Minu Jack ?tles alati, et see on lollide ajaviide. Miks raisata sellisel viisil oma raskesti teenitud raha?” „Ka mina ei ole panustanud, proua Boothman,” seletas Tina kannatlikult. „Tunnen lihtsalt huvi, see on k?ik.” Ta j?i seisma poe ja tagaruumi vahelise ukse orva, kust kuulis ka televiisorit. Peter O’Sullevan oli kommenteerimise j?rje enda k?tte v?tnud. „See on Crisp, kes juhib n??d Red Rumi ees, aga Red Rum v?tab talle j?rele.” Ta oli teine! Kuidas see ometi juhtus? Tina tundis korraga ?hupuudust. „Kas k?ik on h?sti, Tina? L?ksite ?kki nii kahvatuks,” t?hendas proua Boothman. „Minuga on k?ik k-korras.” „Oot, te ei arva ealeski ?ra, mis juhtus,” sosistas proua Boothman vandeseltslaslikult. „Tema sealt number ?heksandast – teate ju k?ll, too v?ike libu ... mis ta nimi ongi?” „Trudy,” vastas Tina hajameelselt, pingutades ise televiisorit kuulata. „Seesama. Tabati Wooliesis poevarguselt.” Ta ristas k?ed oma kogukal rinnal ja ajas huuled prunti, oodates Tina reageeringut. „Oo, kas t?esti?” „Kas see on k?ik, mida te selle peale kostate?” h??atas proua Boothman. Talle ei paistnud meeldivat, et selline mahlakas uudis nii ?ksk?ikselt vastu v?eti. Tina ignoreeris eaka daami meelepaha ja keskendus Peter O’Sullevanile. „Crispil on 1973. aasta Grand National’i v?iduajamistel h?pata veel kaks takistust. Kandam tema seljas on kaksteist stone’i ning k?mme ja pool stone’i on see Red Rumil, kes on kohe ta kannul, nii et n?ib, nagu otsustaksid nemad selle n??d omavahel. Crisp ?letab eelviimase takistuse ja on vaba Red Rumist, kes teeb h?ppe kaugel tagapool.” Tina haaras uksepiidast kinni ja hingas s?gavalt. „Olete ikka kindel, et teiega on k?ik korras, Tina?” Endiselt kostis taustal Peter O’Sullevani vali h??l. „N??dseks on j?utud viimase takistuse juurde ja Crisp j?tkab endiselt v?idukalt. Ta ?letab selle puhtalt. Red Rum on h?pates temast viisteistkehapikkust tagapool. Crisp j?uab k??nakuni ja minna j??b veel kakssada viisk?mmend jardi.” Tina oli veendunud, et ta otsus mitte panustada oli olnud ?ige. Paistis, et Red Rum on juba kaotanud, sest tal oleks tasa teha liiga pikk vahemaa. See t?stis veidi Tina tuju. „Mul ei ole midagi viga. Joome ehk tassi teed ... kuidas oleks?” See oli hea ettek??ne tagumisse ruumi minna, kus ta n?eks ka telepilti. Ta pani veekannu pliidile ning otsis kaks tassi ja alustassi, siis aga tardus ekraani ette. Peter O’Sullevani h??letoon oli muutunud. „Crispi keskendumisv?ime hakkab hajuma. Ta on ?ksi juba nii pikalt juhtinud ja n??d hakkab Red Rum vahemaad v?hendama. Crispil j??b veel paarsada meetrit, aga Red Rum on tal kannul.” Tassid hakkasid alustassidel k?lisema ning Tina p?rnitses hirmunult ja uskumatult ekraani. „Ei! Ei!” sosistas ta k?hinal. „Jumala p?rast, ei.” „Crisp hakkab ?ra v?sima ja Red Rum kihutab otse tema taga, ning Red Rum ongi see, kes l?petab k?ige tugevamana. Red Rum v?idab Grand National’i. Fini?ijoonel napsab ta Crispilt esikoha ja tuleb v?itjaks.” Tina tundis, kuidas veri kadus n?ost, ja suurest hirmust vajus ta p?lvili, nii et tassid ja alustassid veeresid p?randale ja purunesid tuhandeks killuks. Tuikavat pead k?te vahel hoides v?rises ta nagu nurka aetud hulkuv koer. Kuumad pisarad p?letasid p?ski, kui proua Boothman astus kutsumata tagaruumi. „Mis toimub? Te siis ikkagi tegite panuse, eks ole?” h??atas ta. „Ma ju r??kisin teile? Kihlvedudest ei tule midagi head. Minu Jack ?tles alati ...” „Palun, proua Boothman. Mul on praegu v?ga vaja ?ksi olla.” Ta juhatas vanaproua tagaruumist l?bi poe v?lja t?navale. Proua Boothman j?udis vaevalt oma lause l?petada, kui Tina lajatas ukse kinni, l?kkas riivi ette ja keeras poesildil teise k?lje, kust n??d v?is lugeda „Suletud”. Siis surus ta lauba vastu ukseklaasi, tervitades selle jahedust. Ta kartis, et hakkab oksendama, ja tundiski tegelikult, kuidas sapp t?usis ja ujutas ?le suu??ne. Ta neelatas tugevasti ja h??rus n?gu. Meeleheitel hiilis ta uuesti tagaruumi ja kustutas k?ik tuled. Oli vaja m?elda, mida edasi teha. Rick hakkabki teda juba koju ootama, ning jumal teab kui suure rahasummaga. Ta ei teadnud ju algsummatki, ei olnud arvanud, et seda oleks vaja teada ... ja n??d see k?ik. Mitte mingil juhul ei laseks Rick teda niisama minema. * Tina ei teadnud, kui kaua ta oli istunud niimoodi pimedas. Koputus poeuksele pani ta v?patama. Ta silmad l?ksid hirmust suureks, kui ta m?tles, et see v?ib olla Rick. „Oleme suletud,” h??dis ta vaevatult. „Tina? Graham on siin. Lase mind sisse.” See veel puudus, m?tles Tina. Grahami kaastunne ja s?damlikkus ?letaksid igasugused piirid. Ta ajas end jalule ja t?mbas riivi eest. „Vabanda mind, et ma varem kohale ei j?udnud. Seal on ju t?na hullumaja.” „Pole viga, Graham.” Mees ajas silmad suureks, n?hes ta pisaratest kriimu n?gu. „Sa siis vaatasid?” „Ta l??b mu maha,” ?tles Tina lihtsalt. „Arvan t?esti, et seekord ta tapab mu ?ra.” Graham pistis k?e tagataskusse ja t?mbas v?lja pataka rahat?hti. „Mis see on?” k?sis Tina. „Nelisada viisk?mmend naela. V?ta.” Ta surus raha Tina pihku. „Ma ei saa aru.” „Tasa.” Graham pani s?rme huultele. „Tegin panuse sinu nimel.” „Sina?” Tina ei taibanud. „Aga sa oled ju kihlveovahendaja, Graham. Sa ei saa iseendaga kihla vedada.” Tinat ei saanud lolliks teha. „Tean. Saatsin Nigeli Ladbroke’i kasiinosse.” Tina tundis, et ta l?ug hakkab v?risema. „Sa tegid seda minu p?rast?” „Mul oli mingi eelaimus seoses selle hobusega. Ei saanud j?tta riskeerimata. Tema peale oli nii palju raha pandud. Ta alustas juba 9 : 1 favoriidina.” „Aga see oli ju napilt ?le noatera, Graham. Ta oleks peaaegu kaotanud.” Graham kehitas ?lgu. „Vaata, sul on siin nelisada viisk?mmend naela oma isandale andmiseks, ja on ka su enda viisk?mmend naela – nii on k?ik rahul.” „Kui ta oleks kaotanud, siis sa poleks mulle sellest r??kinudki, mis?” Graham raputas pead. „Aga ta ei kaotanud. ?rgem hakakem siin targutama, mis oleks v?inud olla.” „Ausalt, ma ei tea, mida ?elda, Graham. Arvan, et t?en?oliselt p??stsid sa mu elu.” „Kuule, kuule, ?ra n??d nii dramaatiliseks ka mine.” Tina v?ttis Grahami n?o oma pihkude vahele ja, t?mmates teda enda poole, surus talle suudluse otse huultele. „T?nan sind,” lausus ta lihtsalt. Graham punastas. „Palun v?ta heaks.” Siis aga j?tkas ta t?siselt: „Olen valmis mida tahes su heaks tegema, Tina. Pea seda meeles.” „Ma ei unusta seda, Graham,” lubas Tina raha k?ekotti toppides. „Hakkan parem minema, ta ootab.” V?hemalt seekord peaks tal olema parem tuju. 3 Kui Tina torkas v?tme v?lisukse lukuauku, tundis ta, et pea tuikas, suu oli kuiv ja k?ed v?risesid nii v?ga, et ta suutis vaevalt v?tit keerata. Pimedasse esikusse astudes kuulis ta telerit m?ngimas. Dickie Davies l?petas parajasti oma „Spordimaailma” saadet ja Rick arvatavasti l?sutas diivanil, v?ib-olla magaski, kuid oli kindlasti purjus. Tina piilus elutuppa, ent see oli t?hi. „Rick, olen kodus.” „?leval,” vastas mees. Tina tuhnis k?ekotis ja trepist ?les ronides t?mbas sealt v?lja rahat?htede pataka. „Vannitoas,” kostis Rick. Tina l?kkas vannitoa ukse lahti ja ahmis ?hku. Rick oli teinud endale uhke, ??reni auravat vett t?is vahuvanni. Ta oli isegi paar k??nalt s??danud. Aknaklaasidelt nirises kondenseerunud vett ning Tina ei n?inud peaaegu mitte midagi l?bi selle auru. Rick oli kummargil vanni kohal ja segas k?ega mullitavat vett. „Lasksin siia paigaldada elektrilise k?tteseadme,” selgitas ta. „K?tteseadme? Aga see ju maksab ...” Mees surus s?rme ta huultele, sundides teda vaikima. „Kas sul minu jaoks midagi ei olegi?” Tina ulatas raha. „Viisk?mmend naela v?tsin ?ra, kui sul midagi selle vastu ei ole.” Ta h??l k?las julgemalt, kui ta end ise tundis. Rick eiras ta h??letooni ja surus rahat?hed vastu nina. Ta t?mbas s?gavalt sisse nende muskusl?hna ning toppis need siis tagataskusse. „N??d hakkab k?ik olema teisiti, Tina. Luban seda. Vaata mind.” Tina pidi tunnistama, et mees oli end t?epoolest k??rinud. Ta oli isegi juba riides, mis polnud sugugi tavap?rane laup?evasel teejoomisel. Habe oli aetud ja Old Spice’i oli kasutatud ohtramalt. Tina ei olnud p?ris kindel, aga Rick v?is olla peadki pesnud. Mehe hinge?hus oli k?ll tunda liisunud alkoholi lehka, aga muidu paistis ta olevat kaine. „Olin t?na hommikul vormist v?ljas, Tina. Saan ka ise aru. Kas sa annad mulle andeks? Mul on nii kahju.” Ta t?mbas Tina l?hemale ja peitis n?o naise pikkadesse tumedatesse juustesse. Tina seisis j?igana. Nii oli see olnud palju kordi varemgi. Rick oli ikka t?ielik n?rukael – ajas naise endast v?lja, aga kahetses kohe kibedalt ja palus andestust. Tina l?kkas ta ettevaatlikult eemale. „Sa vajad abi, Rick. Pean silmas joomist.” „Minuga on k?ik korras, Tina. V?in j?rele j?tta, millal iganes tahan. Vaata ise ... j?tsingi ju j?rele.” Tina ohkas ja n?itas vanni poole. „Kas see on minu jaoks?” „Loomulikult. Tule, las ma aitan sind.” Rick libistas jaki ta ?lgadelt ja laskis sellel p?randale kukkuda. Seej?rel n??pis lahti naise pluusi ning suudeldes ta kaela, laskis ka pluusil kukkuda. Tina sulges silmad ja mees l?kkas ta ?rnalt vastu seina ning ta suu hakkas otsima naise oma. Ta suudles teda tuliselt. „Vesi jahtub ?ra,” t?hendas Tina k?rvale p?igeldes. Rick p??dis varjata pettumust. „Olgu siis pealegi, kallim, vabanda. Leota ennast p?hjalikult ja mina l?hen teen teed. Lubasin ju sulle, Tina, et muudan ennast. See rahaline v?it ongi uus algus, mida me vajame.” Ta jutt k?las nii usutavana, ja kui Tina poleks seda k?ike varemgi kuulnud, oleks see tema ?ra petnud. Rick oli meisterlik manipulaator, mis puutub naistesse; selle oskuse oli ta ?ra ?ppinud juba v?ga varases eas, ja Tina teadis t?pselt, keda siin s??distada. Richard Craig oli s?jaaja laps, George ja Molly Craigi ainus poeg. Sellal kui ta isa oli ?ra ja v?itles kodumaa eest, viis ema poja maale oma ?e juurde, kus elu oli ohutum. Ema ja too lasteta t?di jumaldasid v?ikest Rickyt ning poiss nautis id?llilist lapsep?lve. Need kaks naist t?itsid k?ik ta veidrad tujud ja nii sai kolmeaastane poiss lausa ?oki, kui ?hel p?eval keelduti talle ostmast puust rongi, mida ta oli n?inud m?nguasjapoes. „See on hulk raha, kullake,” seletas ema. „Ma tahan seda,” n?udis Ricky. „V?ib-olla saad selle s?nnip?evaks.” „Tahan kohe.” Ricky pani k?ed rinnale risti ja j?i p?rnitsema. T?di sekkus. „Sinu s?nnip?ev on juba m?ne kuu p?rast, oodata polegi kaua.” Ricky ei vastanud, ent j?llitas vihaselt kaht abitut naist. Siis hingas ta s?gavalt sisse ja hoidis hinge kinni. „Mida sa teed?” n?udis ema. Ricky ei teinud temast v?ljagi, vaid sulges silmad. M?lemad naised j?lgisid ?udusega, kuidas poisi n?gu l?ks erepunaseks ja huuled t?mbusid aegamisi siniseks. Siis ta minestas. „Tee ometi midagi!” kriiskas ema. T?di v?ttis puust rongi ja vibutas seda ehmunud m??ja poole. „Me v?tame selle.” Kui Ricky m?ni minut hiljem teadvusele tuli, kinnitus ta pilk v?ikesele puust rongile. Ta naeratas endamisi, saades aru, et n??dsest peale on nii ema ja kui ka t?di tema k?es nagu sulavaha. Kui ta sai viieseks, l?ppes s?da ja isa tuli tagasi koju. Ricky alustas kooliteed, ent nagu arvata v?is, ei meeldinud see talle ?ldse. Probleeme oli distsipliiniga ja ta visati mitmest ?ppeasutusest v?lja. Kui ta l?puks viieteistk?mneaastaselt koolist j??davalt lahkus, ?ppis ta bussikonduktoriks ja kvalifitseerus hiljem ka bussijuhiks. Tema ilus t?mmu v?limus t?hendas eesk?tt seda, et naiste t?helepanust tal puudust ei olnud ja ta sai s?bralikult l?bi k?igi reisijatega, eriti naistega. Ainsad muud huvid olid tal hobused ja koerad. Igal laup?eva hommikul oli ta isale saatjaks kihlveokontorisse, millele j?rgnes pubis paar pinti ?lut. Neljap?eva ?htud veedeti enamasti Belle Vue koerterajal. See ?hel kohal tammumisena tundunud elu l?ppes p?eval, mil Tina tema bussi astus. Nende pilgud kohtusid ja viivlesid veel sekund kauem, kui oleks vaja olnud. Rick oli talle palju kordi r??kinud, et sellest hetkest alates oli talle selge, et ta saab tema endale ega lase temast enam iialgi lahti. Tina tundis end p?rast vannis ligunemist oluliselt paremini. P?ev oli teda v?sitanud nii f??siliselt kui ka emotsionaalselt. Silmalaud tundusid kurnatusest rasked ja liikmed olid otsekui tina t?is. Ta kuulis, et k??gis praepannil s?rises midagi ?gedalt. Mitte just gurmaanidele, aga Rick v?hemalt ?ritas. Kui Tina k??ki astus, praadis mees parajasti mune. „V?ta istet, kallis,” pakkus ta k??gitooli v?lja t?mmates. „Kaua enam ei l?he. Magustoiduks avasin virsikupurgi. V?iksime neid s??a piimakisselliga.” „Tore, ait?h!” „Kuidas l?ks su p?ev poes? Kas jooksu ?nnestus j?lgida?” „Hm ... natuke sain, jah.” „Kuradima ?ge, kas polnud? Arvasin juba, et ta sai l??a, aga l?pus tr?gis ette. Vean kihla, et Graham on n??d v?ga solvunud. Mulle meeldiks, kui see kihlveovahendaja veidi ka oma nina k?rvetaks.” „Noh, tema on saanud aastate jooksul sinult ju k?lluses raha.” „Tina, ?ra hakka j?lle pihta ...” „Ei hakkagi.” „Kuule, t?na saime ju peav?idu. Nelisada viisk?mmend naela. Bussijuhina teenin ma aastas ainult kolm tuhat. Tead mis ... peaksime seda t?histama. Sa v?ta siin ?le ja mina lipsan Manny’sesse ning toon pudeli ?ampust.” „?ampust? Kus sa arvad end olevat, Rick? Kahtlen, kas Manny’se laoski seda on. Siinkandis niisugust asja palju ei jooda.” Rick ??tsutas end kandadelt p?kkadele ja t?mbas s?rmedega l?bi juuste. „Noh, siis vaatan muud ? Pomagne’i siidrit v?i Babychami vahuveini v?i kuidas nad seda nimetavad.” „Rick, seda pole vaja. Mina ju peaaegu ei joo ja sinagi oled loobunud, m?letad?” Rick k?hkles silmapilgu. „Noh, kui ma ?tlesin, et j?tsin joomise maha, ei m?elnud ma teha seda t?ielikult. M?ne erilise s?ndmuse puhul v?in ikkagi v?tta pitsi ja sellest t?nasest erilisemat enam ei tule.” „Sa oled alkohoolik, Rick. Sa ei saa l?bi ainult ?he pitsiga.” „Vaat kus n??d tuli v?lja ekspert, ah?” „?igupoolest jah, sinuga kooselu on teinud mind alkoholi m?jude asjatundjaks.” „?ra korda kogu aeg seda s?na. Kes sa ?ige oled, et v?tad julguse diagnoosida mind alk... kellekski selliseks, tead k?ll.” Ta t?mbas kuue selga. „Olen viie minuti p?rast tagasi.” Tina vangutas pead. Rick juba ennast muutma ei hakka. Ta polnud suuteline seda s?nagi v?lja ?tlema, r??kimata siis veel professionaalsest abist. Ta tiriks temagi kaasa, kui ta laseks. Tina varasem elu oli olnud paljut?otav, mis muutis olukorra, kuhu ta praegu oli sattunud, veelgi murettekitavamaks. Ainsa lapsena oli ta koolis edukas, sooritas tasemeeksami ja j?tkas keskkoolis. Tema eksamitulemused olid selle kooli k?igi aegade parimate hulgas. Niih?sti tema enda kui ka koolijuhataja arvates pidi see k?ik viima ?likoolihariduseni tulevikus. Tina oli lootnud ?ppida inglise keelt ja teha karj??ri ajakirjanduse alal. Saatusel olid aga teised plaanid. Tema isa Jack Maynard suri ootamatult neljak?mne viie aastaselt ning hoolimata nii kooli kui ka ema vastuseisust Tina ei k?helnud. Ta lahkus otsekohe koolist, et toetada perekonda, ja leidiski t??d v?ikeses kindlustusb?roos. See t?? oli pigem alandav orjamine ja ka palk oli vastav, kuid ta astus samaaegselt ?htukooli, kus ?ppis masina- ja kiirkirja. Kangekaelsus ja meelekindlus tasusid end ?ra ning ta t?usis ametiredelil, saades firma parimaks kiirkirja oskajaks. T?? oli aga t??tu ja t??p?evad venisid pikaks. Tina p?eva k?rgpunktiks sai bussis?it koju. Number 192 juht oli uskumatult kena v?limusega noormees, kes tervitas teda alati naeratuse ja silmategemisega. ?hel p?eval kogus mees julgust ning kutsus ta v?lja, et koos klaasike juua; sellest p?evast alates olid nad lahutamatud. Tina pidi k?ll h?lgama oma unistused ajakirjanikukarj??rist, aga Richard Craig korvas selle kaotuse t?ielikult. Nad t?mbusid elutuppa, kus Rick oli l?litanud sisse elektrikamina ?he ribi. Et neil keskk?tet ei olnud, oli maja pea alati k?lm. Rickil l?ks juba kolmas pokaal kihisevat vahuveini ning ta hakkas s?nu puterdama. See h?da tal oli. P?ris kaineks ei saanud ta kunagi, nii ei olnud palju vajagi, kui jutt juba segaseks l?ks. Tina hoidis k?es alles esimest pokaali. Talle ei maitsenud kihisev vahuvein; see ajas tal pea valutama. Rick l?sutas sohval ja vaatas BBC telem?ngu „The Generation Game”. „Oled sa kunagi m?rganud, millist prahti jagatakse auhindadeks? Taevas hoidku, mida see fond??komplekt endast kujutab?” „See on v?ike pott, milles kuumutatakse juustusousti, kuhu siis kastetakse leivat?kikesi.” „K?lab j?lgilt.” „Seda peetakse n??disaegsete k??giriistade hulgas tippsaavutuseks.” Rick patsutas sohvale enda k?rval. „Keera telekas ?ra ja tule istu siia, kallim.” Tina pani pokaali k?est ja liikus jalgu lohistades tema poole. „Kas kihisevat on veel j?rel?” uuris Rick. „Natuke jah, aga kas sa ei arva, et oled ...” „K?llalt saanud? Ei arva. K?ik on normis, Tina. Palun ?ra ole selline vinguja. Rikud k?ik ?ra. Tule siia.” Ta t?mbas naise oma k?te vahele ja p??dis teda suudelda. Tina ajas huuled prunti ning t?mbus j?igaks. „Mis siis n??d lahti on?” n?udis Rick. „Mitte midagi.” Tina t?ukas ta ettevaatlikult eemale. „Ma annan sulle oma joogi.” Rick haaras ta m?lemad randmed ning hoidis neid k?vasti oma pihkude vahel. „See v?ib oodata.” Ta t?ukas Tina tagasi sohvale ja vajus talle peale. Kui ta surus keele naise suhu, oleks Tina peaaegu ??kima hakanud. Ta palus j?rele j?tta, kuid tal polnud samav?rra j?udu, et vastu panna ja takistada Ricki tal p?kse maha rebimast ja jalgu laiali kiskumast. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kathryn-hughes/kiri/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.