Teistmoodi m??blipood

Teistmoodi m??blipood Eva Roos Elo Annion Teistmoodi M??blipood on kauplus, kuhu inimesed satuvad juhuslikult ja kust nad ostavad midagi v?ga veidrat, mis nende senise elu pea peale p??rab. Hiljem ei leia nad seda poodi enam kunagi ?les. P?hjus on lihtne: Teistmoodi M??blipoel on kombeks ajas ja ruumis liikuda.Teistmoodi M??blipoodi peab Aramilda Tengelpung – vana naine, kes armastab tahkeks keedetud musta teed, on riukaid t?is nagu kotit?is nirke, suhtub teatud reeglitesse muretult ning kasutab m?nev?rra k?redat s?navara. Tema kaaslaseks on punane koer Piru, kes oskab r??kida, n?eb v?lja nagu tolmu sees rullitud lihapirukas ning armastab kirglikult moosi.?hel p?eval astub poodi sisse audiitor, kes n?uab n?ha arvepidamist ning m??rab Aramildale ja Pirule v?luesemete vales kohas ja valedele inimestele m??mise eest nimekirja kohustuslikke heategusid. Esimene ?lesanne on aidata poissi, kelle nimi on Olle Pai. Olle on 9-aastane poiss, kelle muidu toredat elu rikuvad ema ja isa pidevad t?lid. Aramilda ja Piru aitavad Ollet amat??rluse parimas vaimus ning l?puks kannavad nende pingutused ka vilja.Eva Roosi hoogne ja lustakas lasteraamat k?sitleb ka t?siseid teemasid noort lugejat alahindamata. Lisaks p??ratakse raamatus t?helepanu keelekasutusele, v?gis?nadele ja s?na v?ele. Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Tekst © Eva Roos, 2018 Illustratsioonid © Elo Annion, 2018 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Leena Tomasberg Kujundanud Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-4516-0 ISBN 978-9985-3-4648-8 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif R?NDAV KAUPLUS Poeruum oli h?mar, tolmune ja liiga tihedalt t?is tuubitud igasuguseid asju. Just nimelt asju, sest kolule ei panda tavaliselt hinnasilte k?lge. Kogu kauplusest ?hkus tunnet, nagu oleks k?lastaja sattunud suure kogumiskirega perekonna p??ningule. Poes oli v?rdlemisi keeruline niimoodi ringi liikuda, et kusagilt midagi kaela ei sajaks. Isegi kui poek?lastaja v?ga ettevaatlikult asjade vahel kulges, hakkas midagi ikka ?hvardavalt k?ikuma. Juba paari sammu j?rel hakkas enamik k?lastajaid vaistlikult hinnasilte vaatama. Juhuks, kui nad peavad midagi kinni maksma, mis nende s?? l?bi puruks kukub. Kohe seej?rel hakkasid k?lastajad hajameelselt oma silmi v?i prille n?hkima, sest hinnasiltidega oli midagi valesti. Hinnad olid v?ga imelikud: „uus kummut” v?i „sinu juuste v?rv” v?i „sinu lapsep?lve s?bra nimi” v?i jah, ?hele oli isegi m?rgitud: „s??reluumurd, v?imalik, et mitmest kohast”. See silt rippus ?he s??tu v?ljan?gemisega rangisjalgse ??kapi k?ljes. Kui h?mmeldunud poek?lastaja silti uuesti vaatas, oli sinna kirjutatud hoopis midagi tavalist, n?iteks „35 eurot”. Pood oli silti muutnud – hind peab olema aus, aga mitte tingimata l?puni v?lja. Sama lugu oli ka teiste hinnasiltidega. Need muutusid. Tundus lausa, et iga k?lastaja jaoks olid need natukene isesugused. Pisut omamoodi olid need ka erinevates kohtades ja erineval ajal, kuid sellest ei saanud tavalised poek?lastajad harilikult kunagi teada. Poes oli p?ris palju vana m??blit, aga ka k?vasti k?ike muud. Leidus vanu lauan?usid: kanne, tirinaid, vaagnaid, ?ksikuid tasse, taldrikuid ja terveid serviise. Oli ka valik vanaaegseid m?nguasju ja lampe. ?hes h?maramas nurgas oli paar riiulit t?eliselt vanade raamatutega. Letialuses vitriinis oli mitmesuguseid m?nte, marke ja ehteid. K?ige rohkem oli selles kaupluses siiski tolmu. Samuti elutses siin ?sna ?itsval j?rjel ?mblikute kogukond, kelle tegevuse tolmuseid m?rke oli k?ikjal n?ha. Kui silmad olid kaupluse h?marusega harjunud, m?rkas poodi eksinud inimene letti, millel seisis hiiglaslik kassa. See sobis suurep?raselt vanakraamipoodi, sest n?gi v?lja nagu k?ige esimene mudel, mis ?ldse kunagi valmistatud. Kassaaparaat oli pronksikarva ja tema pind oli kaetud mustritega, nagu oleks see ?ritegevuse veteran saanud aastate jooksul kauplemise k?igus arme, mis kokku moodustasid pooljuhuslikult t?itsa laheda ornamendi. Kassaaparaadi ?hel k?ljel oli kogukas kulunud k?epidemega v?nt. Teisel k?ljel asus eenduv osa, mis ilmselt varjas mingit rulli. M??japoolsel k?ljel olid tihedates, kuid ebakorrap?rastes ridades nupud. Justkui oleks keegi vihahoos aparaadi k?lge tagunud mitu tosinat kunstip?raselt kaunistatud naela. Enamasti on kassaaparaatide nuppudel numbrid. Sellel aparaadil – kui need olidki numbrid, oli need ilmselt kirjutanud kaheaastane laps v?i paarik?mneaastase kogemusega perearst. Treenimata silma jaoks oli nuppudel m?rgitud ainult „sota-pota” ja „sigrimigri” erinevates variantides. Kahtlasev?itu nuppude kohal oli pisikene, suhteliselt h?sti ornamentidesse peidetud luuk, mille kaudu p??ses ilmselt aparaadi sisse. Kassa ?laservas oli kraabitud klaasiga tume ekraan. Monstrum ise seisis graveeritud postamendil, mis k?igi eelduste kohaselt varjas endas sahtlit sularaha tarvis. Mitmed k?lastajad aegade jooksul olid sellest mehaanilisest koletisest nii vaimustunud, et tahtsid ta endaga koju viia, et „noh... hoida seal sees midagi v?i nii...” Kuid n??d ootas antiigihuvilisi ees pisike ?llatus. Nad avastasid kassaaparaati silitades, et neile j?llitab liiga l?hedalt otsa keegi halli krunniga proua. Vanamutt oleks olnud ehk t?psem s?na, aga naise silmades oli terav s?de, mis sundis iga?he hoobilt oma suust tulevate s?nade ?le j?rele m?tlema. Tema n?gu meenutas ?leelusuurust rosinat. Tema ilme oli kahtlust ?ratavalt s?bralik. See n?is kaasa noogutavat ettevaatliku ostja k?hutundele, mis ?tles, et kindlasti ostab ta siit midagi kallist ja totrat. See oli just sedasorti pood. Ehmunud kliendile, kes ootusp?raselt letist eemale kargas, naeratas proua kavalalt. Siis k?sis ta hooletult kaubalaual k?hutades, poolik rists?na pehmenduseks rinna all: „Kas oli asja ka?” Kuni poek?lastaja end kogus, r??pas m??janna midagi pruuniks parkunud kruusist ning masseeris seej?rel hajameelselt oma kaela, nagu kipuks lonks talle kurku kinni j??ma. Kruusis oli Amps. Amps on tee, mis on nii kange ja magus, et kipub jahtudes kergelt kallerduma ning ettevaatamatut joojat k?rist hammustama. Vastuseks k?simusele, kui palju maksab kassaaparaat, vastas m??janna (igal ajal ja igas kohas), et see pole m??giks. See olevat poekese s?da, kuid k?ik muu kaupluses on m?istliku hinna eest saadaval. See oli loomulikult t?iesti vale. Esiteks olid m?ned hinnad lihtsalt p??rased. Teiseks oli siin muidki asju, mis polnud m??giks. N?iteks ?sna ukse l?hedal seisis hooletusse j?etud vanaaegne tugitool. See oli kaetud kulunud triibulise kangaga ning kandis k?etugedel hunnituid nikerdusi. Tool ?ratas r??mas v?limusest hoolimata siiski aeg-ajalt m?ne poek?lastaja t?helepanu. Mitmed olid soovinud seda osta, mis sellest, et toolil lamaskles punane koer. Loom n?gi v?lja nagu lihapirukas, mida on m?ned korrad ?le v?ga tolmuse p?randa veeretatud. Siis oli keegi sellele tolmusele lihapirukale neli pliiatspeenikest jalga alla ja soraka saba taha pistnud ning palun v?ga: oligi loom valmis! Koera nimi oli Piru ja ta armastas seda tooli ?le k?ige maailmas. Piru oli v?lja t??tanud ?sna m?jusa ?ra-isegim?tle-seda-tooli-osta-reklaamistrateegia. Koer oli n?hkinud ennast tooli vastu, kuni kogu tooli kangas oli ?htlaselt ja eemalet?ukavalt kaetud l?hikese punaka karvaga. Kui keegi tooli pikemalt vaatama j?i, p?rnitses Piru teda altkulmu ning k?his tooli triibulisele kangale meisterlikult r?veda karvapalli. Piru k?ige viimane (v?i vahetevahel hoopis k?ige esimene) trikk oli kirpude otsimine. Tegelikult polnud tal ?htegi satikat, kuid oma lemmiktugitooli nimel oli ta valmis teesklema. Koer l?sutas toolil ning t??tas aeglaselt ja m?nu tundes hammastega l?bi oma tagumikukarvu. Just see murdis l?puks k?ik lootusrikkad ostjad, kes oleksid muidu meeleldi lahkunud sellest imelikust koitanud ?rist koos tolle antiikse tooliga. Kellelgi polnud tahtmist kirpe t?is tooli oma kodus restaureerima hakata, olgu see kui tahes v??rtuslik. See lugu sai alguse ?hel p?eval. Lihtsalt ?hel p?eval. Pole eriti oluline, millal t?pselt, sest v?ike tolmune kauplus v?is olla kus tahes, millal tahes. V?ibolla oli see p?ev eelmisel suvel, aga v?ibolla on ta hoopis tuleval kolmap?eval. Oli lihtsalt ?ks harilik p?ev v?ga ebahariliku vanakraamipoe elus. M??janna k??lus oma teekruusiga leti ??res ning piidles uudishimulikult k?vak?baraga h?rrasmeest, kes parasjagu poes ringi vaatas. H?rra oli ?nnelikult kahest suurest ja kergesti purunevast vaasist m??da saanud. N??d hingas ta kergendunud pahinaga v?lja ning t??ris v?idukalt kassa juurde. Mees kirtsutas tolmu peale v?ljakutsuvalt nina. K?llap ?ritas ta j?ude tolknevale m??jannale vihjata, et too v?iks tee r??pamise asemel natukene tolmulapiga ringi k?ia. Kuigi, mida oli sellisest poest lootagi? K?vak?baraga h?rra surus kaenla alla portselanist tirinat, mida mees juhtumisi l?bi pesemata akna oli m?rganud. Ta oli selles ?ra tundnud v??rtusliku Meisseni toodangu. Tirina naeruv??rselt madal hind pani mehe s?dame erutusest p?ksuma. Ta p??dis oma elevust mitte v?lja n?idata. Mida odavamalt ta tirina ostab, seda suurema vaheltkasu ta seda edasi m??es saab. Leti taga passiv m??janna oli teekruusi k?est pannud. Tema s?rmede vahele oli tekkinud h?bedane p?rlitega juukseklamber ning ta sooritas v??rtusliku antiikeseme suhtes t?elist kuritegu, urgitsedes selle otsaga midagi oma hammaste vahelt. „Palun, ma sooviksin selle osta,” ?tles mees ning pani tirina letile. Ainult v?ga terane vaataja oleks m?rganud, kuidas ta hetke k?hkles, enne kui tirinast lahti laskis. M??janna silmis s?hvatas kaval s?de, mis oleks pidanud ostjat kahtlase kauba eest hoiatama, aga k?baraga h?rrasmees oli liiga mures oma loodetava vaheltkasu p?rast. „See teeb seitse… raha,” ?tles m??janna, kes ei viitsinud end t?psete ?hikutega vaevata. „Kas keeran sell paberisse ka v?i pole vaja?” uuris naine abivalmilt. „Kuid hinnasilt ?tleb ju viis!” protesteeris mees ja p??ras m??janna poole kollaka paberilipiku, mis paelapidi tirina sanga k?ljes k?lkus. Vanadaam ei vaadanud sinna poolegi. P?gus muie lipsas ?le ta n?o. Tegelikult ?tles hinnasilt „k?ik sinu lauan?ud”, aga mees polnud seda ilmselt t?hele pannud. V?ibolla ta lihtsalt ei uskunud oma silmi ja kuulas hoopis oma m?istust. Pealegi oli hind ennast kiirelt muutnud, sest poel oli kange tahtmine vabaneda sellest t??tust kannibalistlikust tirinast. Nimelt oli sellel v??rtusliku v?limusega supitirinal vastik komme s??a teisi n?usid. T?psemalt k?ike, mis tema sisse mahtusid. M?nel juhul ka selliseid s??giriistu, mis poleks tohtinud tirinasse mahtuda. N?iteks kulpe armastas tirin ?le k?ige. Ta luristas neid sisse nagu spagette. Ainu?ksi viimase n?dala jooksul oli tirina nahka l?inud mitu haruldast tassi, ?ks lehmakujuline koorekann ning poole sahtli jagu nuge, kahvleid ja lusikaid. T?si, ?he puulusika oli ta siiski v?lja s?litanud, k?llap see ajas ebameeldivalt pindu v?i oli liiga vintske. Niisiis pomises m??janna vabandavalt: „Loomulikult, loomulikult. See on ju ?sna vana ka juba.” H?rra kobas oma rahatasku j?rele ning otsis v?lja t?pse summa. M??janna aga t?mbas leti alt suure poogna j?upaberit ning keeras reipa krabina saatel tirina selle sisse. Kaup ja raha vahetasid omanikku. Antiigihuvilise mehe k?ed v?risesid veidi ?revusest, kui talle paberipalliks moondunud tirin ulatati. V?rskele tirina omanikule tundus veider, et m??janna ei pannud raha mitte pronksikarva majesteetliku v?limusega kassasse, vaid suurde moosipurki, mis leti alt v?eti. H?rra kehitas ?lgu: mis see tema asi on, kus see vana p?runud luud oma raha hoiab. N??d oli tal hoopis ruttu tarvis siit poest minema saada, enne kui m??janna tirina hinnas kahtlema hakkab. Mees k?ndis ukseni ja avas selle. V?ike kelluke ukse kohal helises nii selgelt, et tolm kogu poes vibreeris hetkeks. Mees v?patas. Enne kui ta poest v?lja astus, keeras ta siiski ringi, sest ta ei suutnud end enam kauem tagasi hoida. „Te ei kujuta ette, mille te mulle just v?ileiva hinna eest m??site!” ?tles ta v?iduka n?oga ning kiirustas minema, justkui kehva kaupa teinud kaupmehe eest p?genedes. „Sa ise ei kujuta ette, mille sa just ostsid,” vastas m??janna s?damerahuga kinnisele uksele. Ta askeldas midagi kassa kallal, mudis oma l?uga ning lisas ?hes teises keeles: „Puhh! K?ll on hea, et me sellest tirinast lahti saime – iga kord, kui ma unustasin ta ??seks t?hja kappi lukustada, olid p?rast pooled s??giriistad kadunud ja v?iksemad n?ud hirmunult kusagil lae all...” Ta tuli leti tagant v?lja. „Aga siia ei saa me enam j??da. Hiljemalt homme on see mees tagasi ning siis oleks meil targem kusagil mujal olla. Mis sina arvad, Piru?” m??janna p??rdus koera poole, kes ukse k?rval tugitoolis tukkus. Koera meelest oli see k?ik ilmselt ?sna igav, sest ta haigutas. Siiski rapsas ta korraks sabaotsaga, justkui kinnitades, et ka tema eelistab mujal olla, kui saabub vapustatud klient, kes tahab kellegi peale karjuda. See oli asjatu kartus. K?vak?baraga h?rra ei tulnud kunagi seda poodi otsima. Ta pillas omaenda ?nneks odavalt saadud hinnalise tirina juba j?rgmisel t?navanurgal kildudeks. Keegi pikas tumedas mantlis kogu p?rkas talle paraja hooga otsa. V??ras kiirustas samasse poodi, kust h?rrasmees oli ?sja lahkunud. K?vak?baraga mees avas suu, et karjuda hoolimatu m??duja peale, kuid miski pani ta vakatama. Tundmatu seisatas ning soris korraks kinganinaga tirina kildudes. „Vedas sul, mees, et see katki l?ks,” ?tles ta ning haugatas: „Lippa n??d!” Vaene k?vak?baraga h?rrasmees lippaski. Nii kiiresti, kui jalad v?tsid. Millegip?rast oli tal tunne, nagu oleks ta just v?ga napilt millestki koledast p??senud. SOOVIMATU K?LALINE Tolmuse vanakraamipoe m??janna sirutas k?e, et uksel rippuv silt „Kinni/Lahti” ringi keerata. Parem, kui k?igile on ?hem?tteliselt selge: mingit kauplemist siin rohkem ei toimu. Tumedas mantlis mees aga j?udis enne ukselingi alla vajutada. „Me oleme t?naseks suletud, hea h?rra!” ?tles m??janna, kuid mees astus siiski sisse. Ta vaatas naisele silma ja keeras uksel rippuva sildi ise ?mber. Kauplusega juhtus midagi. Vaade, mis l?bi pesemata akende t?navale avanes, polnud enam endine. T?nav oli kaotanud oma v?rvid. N??d meenutas see pigem kehva tummfilmi, mitte elust kihavat uulitsat. Uus klient vaatas vanale naisele taas silma ning ?tles s?nge, kuiva h??lega: „Ma ei hooli sellest. Aramilda Tengelpung? Teil seisab ees audit.” Piru oli muljet avaldava kiirusega jama haistnud. Koer redutas juba murelikult oma lemmiktooli all. Halli krunniga m??janna, Aramilda Tengelpung, kahvatas alles n??d. Ta kirus ennast m?ttes, et ta polnud j?udnud poodi paar hetke varem sulgeda. „Kuidas te mu leidsite?” „See v?ttis omajagu aega, aga leidsin,” vastas mees. „Teiesuguste leidmine on minu t??.” „Ma pole kuidagi lepingut rikkunud!” kaitses Aramilda Tengelpung ennast igaks juhuks. „Pole muret,” ?tles mees. Ta naeratas nii ametlikult, et kindlasti oli tal naeratuse jaoks pitserite ja allkirjadega lubakiri taskus. „K?ll me midagi ikka leiame. Ma soovin n??d n?ha teie arvepidamist.” Viis murelikku tundi hiljem oli Audiitor poe arvepidamisega l?petamas. Aramilda Tengelpung higistas. Talle tundus, nagu oleks ta maratoni jooksnud. „Mis siis n??d saab?” uuris Aramilda k?hedal h??lel. Tema kurk oli vastuvaidlemisest valus. „Ei midagi erilist,” vastas Audiitor k?lma ja monotoonse h??lega. „Teie m??giluba on peatatud. Kuni edasiste korraldusteni.” „Mida?!” „Seda,” vastas mees ning avas kassaaparaadi nuppude kohal v?ikese luugi. Ta n?ppis seal midagi ning eemaldas siis ettevaatlikult selle sisemusest ?he jupi. ?ra v?etud osa t?pset nime teadis vaid k?put?is v?ga valitud inimesi. K?ik teised ?tlesid selle kohta „nohtead-k?ll-see-julla”. „Ja miks te arvate, et mul pole... sellele varuosa?” ?ritas m??janna muretut n?gu teha. Tema teada oli eemaldatud jubina nimetus „julla-mis-teeb-pling-ja-mida-on-vajaerinevate-kohtade-vahel-liikumiseks”. „Te teate isegi, et iga selline aparaat on ainulaadne. Mingeid varuosi pole olemas. Nad parandavad ennast ise. V?i siis ei paranda...” vastas Audiitor. Aramilda vajus longu. Tema l?hikeste jalgadega valge vale oli just poe tolmusele p?randale ninali lennanud ja ennast ?ra m??rinud. „Mida ma tegema pean, et m??giluba tagasi saada?” k?sis Aramilda vaguramalt. „Kuna te pole kinni pidanud erinevate maailmade m??gipiirangutest...” „Kuidas ei ole?!” katkestas Aramilda meest. „?rge m?ngige s??tukest. V?tame n?iteks t?nase hommiku. Te m??site tirina, mille maagiline v?li on selle maailma jaoks harjumatult suur. Selliste asjade silumine on kulukas.” „No-neh... See neetud elukas korraldas poes t?ielikku kaost. Ma pidin sellest kuidagi lahti saama,” vabandas Aramilda, kes aimas, et p??semist ilmselt ei tule. „Te oleksite v?inud selle puruks l??a, nagu mina tegin.” „Mida?! Rikkuda t?iesti korralikku kaupa, mida saab m??a?!” Aramilda sai hetk liiga hilja aru, et oli end sisse r??kinud. Teha polnud midagi. Audiitor ainult j?llitas vastuseks. Ta oli liiga kuiv inimene, et silmi p??ritada. V?imalik, et ta oleks seda tehes oma silmamunad ?ra kriipinud. „Mis siis saab?” „Kuna te pole kinni pidanud erinevate maailmade m??gipiirangutest... Ei! ?rge PALUN vaielge,” ?tles mees keelavalt k?tt t?stes. „M??ran teile kolmeteistk?mne artikli pikkuse pro bono publico nimekirja.” „Kolmteist?!” h??atas Aramilda Tengelpung ning pomises siis: „Pro bono publico...” Audiitor otsustas teda aidata ning t?lkis kahjur??msalt: „Pro bono on kellegi v?i millegi heaks ja publico t?hendab ?ldsust. Teate k?ll, inimesi.” „Kas ma pean TASUTA t??tama?!” ahastas Aramilda. See pidi olema mingi halb kaupmeeste uni. Luupainaja. Ei. Poepainaja... „See on teie enda otsustada. Siin on nimekiri inimestest, keda te peate kindlas ajavahemikus aitama. Kuidas te seda korraldate, on teie enda valik. P?him?tteliselt pole teil keelatud tehingute pealt kasu l?igata,” ?tles mees. Ta m?tles hetke ning lisas: „Kuigi ma kahtlen, kas nad just sajandivanust laelampi v?i k?verate jalgadega s??gilauda vajavad.” Audiitor ulatas m??jannale ?mbriku ja asutas ennast minekule. ?mbriku peale oli kirjutatud kolmteist nime, nagu poleks saatja suutnud otsustada, kellele ta siis ikkagi kirja saadab. Aramilda v?ttis ?mbriku vastu ja tema s?rm kattis ?he nime kinni. Kohe ilmus paremasse ?lemisse nurka margi peale kellegi pilt ning postitempel. Naine nihutas h?mmastunult oma s?rme nime pealt ?ra. Samal hetkel muutus tempel loetamatuks ning pilt margilt kadus. M??ja keerutas ?mbrikut k?es ning vaatas selle sisse. See oli t?hi. „See on ju t?hi?!” Aramilda h??les oli tunda pettumust. „Ja miks te need nimed ?mbriku peale kirjutasite? Kas korralikku paberit?kki polnud kusagilt v?tta v?i?” „Me ei soovi liigset t?helepanu t?mmata. Pealegi on ?mbrik kasulik. Sinna ilmub jooksvalt vajalik teave inimese kohta, kui te m?ne nimekirjast v?lja valite ja teele asute,” t?hendas Audiitor k?lmalt. Aramilda ei osanud selle peale midagi kosta. Ta vaatas veel kord nimesid ?mbriku peal. „On see mingi nali? Kust ma neid inimesi otsima pean?” n?udis Aramilda. „Ei. Me ei naljata,” vastas Audiitor ilma igasuguse huumorita. M??janna vaatas talle otsa. Seda v?idet oli t?esti lihtne uskuda. Kildu visata see mees ei osanud, naljahambad olid tal ilmselt juba varases lapsep?lves eemaldatud ning tema huumorisoon oli nii umbes, et isegi kogu maailma torusiilist poleks selle juures abi olnud. „Kuidasmoodi ma siit kellegi v?lja valima peaksin?” k?sis Aramilda. Audiitor ulatas m??jannale pliiatsi: „T?mmake ?hele nimele joon alla v?i ring ?mber.” See k?simus lahendatud, v?ttis mees ette j?rgmise: „Templil on topon??m ja kuup?ev, et teil oleks lihtsam neid inimesi leida.” „Topon??m?” „Kohanimi,” selgitas Audiitor marru ajava kannatlikkusega. Ent Aramilda ei kavatsenud alla anda. Ta suskas s?rmega nii j?uliselt ?mbrikut, et tema n?pp oleks sellest peaaegu l?bi l?inud. „Nimi, koht ja aeg. Mida ma sellega peale peaksin hakkama?” „Olete ?igel ajal ?iges kohas ja otsite selle inimese ?les.” „Kuidas ma ta ?ra tunnen?” „Kui te ?mbrikut t?helepanelikult vaatate, siis m?rkate ?lemises servas marki. Sinna ilmub otsitava inimese kujutis,” ?tles Audiitor. „Kujutis!” pomises m??janna. Ta vaatas meest ning imestas, kuidas too ikka veel rahulik on. Normaalse elusolendi oleks Aramilda selle aja peale juba v?hemalt r??kima ajanud. „Kui te selle inimese leiate, uurite v?lja, mida ta vajab, ning annate selle talle,” selgitas Audiitor. „Ahah. Ja mida ta vajab? Uusi saapaid? Vana kummutit? V?ibolla portselanist teetassi,” ironiseeris m??janna, kuid Audiitor oli ilmselt iroonia vastu vaktsineeritud. „Ilmselgelt peate te selle ise v?lja uurima,” selgitas mees. „See siin on Teistmoodi M??blipood, mitte detektiivib?roo,” ?tles Aramilda Tengelpung solvavalt. Audiitor oli k?igutamatu. „Ma tean t?pselt, missugune pood see on,” s?nas ta r?hutatult. „Te olete eelk?ige kaupmees. Teil on anne teada, mida keegi vajab, sellep?rast teile see ?lesanne antigi. Need inimesed nimekirjas vajavad k?ik midagi, et nende eluk?ik just teatud suuna v?taks.” „Ja kuhu nad siis oma eluga suunduma peaksid?” uuris m??janna. „Mul pole vabadust seda teile ?elda,” lausus Audiitor. Aramilda Tengelpung l?henes keemispunktile. Ta hingas vilinal l?bi nina v?lja nagu keedukann, kuid otsustas end siiski veel vaos hoida. Oli selge, et just vihapurset see mees ootaski. „Ma ei saa aru, mida te minust soovite!” h?daldas m??janna. Mees vaatas teda ja v?ibolla oli tal hallip?isest naisest kahju. „Neid nimesid ?hendab ?ks asi – k?igil neil inimestel on hinges mingi okas, mis ei lase neil kasvada. Teie asi on leida see okas ja ?petada neid, kuidas see v?lja t?mmata. Te olete m??nud liiga palju maagilisi asju ja lasknud liiga tihti jalga, ilma et te end tagaj?rgedega vaevaksite. N??d on teil v?imalik oma klienti p?hjalikumalt tundma ?ppida,” ?tles Audiitor. Tema h??l oli ootamatult mahe. Aramilda, kes plaanis just midagi sapist vastata, tundis ?kki, et ta ei saa seda teha. Ta maigutas suud, tumm nagu kala. N??d oli ta k?ll toredasti orki lennanud! „Kuidas ma tean, kui nimekirjas olev inimene on saanud, mida ta tahab?” uuris m??janna siiski. Allaandmine polnud Aramilda loomuses. „Mitte tahab, vaid vajab. Teie asi on anda inimesele ?ng, mitte kalad! Tahtmine ja vajadus v?ivad ?llatavalt erinevad olla. L?heksin isegi nii kaugele, et ?tleksin, et vahel on see, mida inimene vajab, just see, mida ta ?ldse ei taha, ning vastupidi – see, mida inimene tahab, v?ib olla viimane asi, mida ta vajab,” lausus Audiitor ebatavalise empaatiaga. „Eelk?ige vajavad need inimesed teie aega ja t?helepanu.” Mehe s?nad ?llatasid Aramildat. Nende pehmus oli vastuolus Audiitori senise k?itumisega. Siis j??tus ta j?lle oma t?sidusse ning teatas kiretult: „Kui te olete sihtm?rgi valinud, ei liigu pood sealt enne, kui te olete oma eesm?rgi saavutanud.” „Sunnismaine – no suurep?rane!” porises Aramilda Tengelpung. Audiitori k?si oli juba ukselingist haaranud, kui m??jannale veel midagi meenus: „Mul on viimane elder kassas, aga selle maailma maagiline v?li on nii madal, et ilma ei saa ma kuidagi ringi liikuda.” Tegelikult oli Aramildal paar elderit veel seeliku erinevates taskutes. Ja m?ned leti all pisikeses purgis. Samuti oli k??ginurgas teepakkide all pool tosinat v?lum?nti mustadeks p?evadeks. Kotikene eldereid oli peidetud ?ue ??nsa puut?ve sisse ning kolm m?nti olid ?mmeldud Piru lemmiktooli p?hja alla. Aga kui see v?ike varandus v?lja arvata, olid Aramildal n?pud t?iesti p?hjas. „Teil pole palju liikuda vaja,” ?tles Audiitor hapult, kuid t?i siiski taskust n?htavale nahast pauna. Ta viskas selle hooletult kaubalauale. „Kulude katteks.” Aramilda haaras k?bedalt koti ning valas selle leti peale t?hjaks. Paunast pudenesid v?lja mustad kettad. Iga?he sees oli midagi valget, justkui lumekristall. Aramilda isegi ei vaadanud m?ntide poole. Rahaasjus polnud ta mitte ainult terava silmaga, vaid ka t?pse k?rvaga. „26 elderit?!” imestas ja ahastas m??janna samaaegselt. „Jah.” „Aga see on ju ainult kaks inimese kohta! Seda on liiga v?he! Selle eest ei pruugi ma poe jaoks isegi sobivat kohta leida,” halas Aramilda. Ta polnud eriti dramaatiline inimene, aga oli olukordi, kus v?ikesest etendusest v?is kasu olla. Siin ja praegu oli ta otsustanud k?ik m?ngu panna. „Pole parata,” ?tles Audiitor. „Selle eest ma seda nimekirja k?ll t?ita ei saa,” ?tles Aramilda veendunult. Ta lootis tehtud enesekindlusega meest k?igutada, aga too oli ilmselt k?ike n?inud. „Pole hullu, siin maailmas on nad ?ppinud v?hese maagiaga hakkama saama. Neil on internet, GPS, Google Maps ja igasugu muud kasulikku kraami leiutatud. Kasutage inimeste leidmiseks nende enda vahendeid,” ?tles Audiitor. „M?ned neist on isegi ?sna samas kandis ja ajas. Peate nad ainult paarik?mneaastase vahega leidma. V?ibolla tasub kuhugi pikemaks ajaks paigale j??da?” Tema ?ks suunurk t?mbles, kui ta n?gi ?udu, mida p?hjustas Aramildas paikseks j??mise m?te. M??jannal hakkas sellest ihu s?gelema. Pood ja Aramilda olid alati r?nnanud. Liikumine oli see, kes ja mis nad olid. See hoidis neid elus. Nii otseses kui kaudses m?ttes. Aramilda Tengelpung polnud ei ?el ega m?rkimisv??rselt kiuslik, kuid ta polnud kunagi tundnud vajadust s?ttida oma tegemisi nii, et ta tingimata kedagi ei pahandaks. Talle isegi meeldis inimesi pisut ?rritada ning vapustada. Tagaj?rgedega tegelemiseks oli ta omandanud kadestamisv??rse oskuse olla mujal, kui need saabusid. See k?ik oli muutumas. N??d polnud tal muud kui loetud sammud ja kindlaksm??ratud suunad. „Pood ei tohi kauaks paigale j??da! Ta... ta uinub... ta sureb...” pomises Aramilda. Esimest korda kogu Audiitori k?lask?igu ajal oli ta p?riselt kohkunud. „Sellisel juhul on teil n??d kiire ja ma ei hoia teid enam kinni,” ?tles mees. „Me kohtume siis, kui te olete oma nimekirja kenasti l?bi t??tanud. Ma leian teid ise. ?rge n?hke vaeva minu v?ljasaatmisega.” Mees kergitas kaabut. Ta p??ras uksel rippuva sildi j?lle ?mber, nii et „Lahti” vaatas taas t?nava poole. Audiitor heitis mures Aramildale viimase l?bustatud pilgu ning astus kauplusest v?lja. Aramilda Tengelpung kogus end hetke ning ruttas siis silti j?lle ?mber p??rama. Rohkem pahandusi ta sel p?eval enam ei tahtnud. KASTANI T?NAV Teistmoodi M??blipood oli suletud. Piru oli selili oma hinnalises l?sutamispaigas ning norskas tasase urinaga. Aramilda Tengelpung konutas leti taga ja m?ngis tujutult Audiitori j?etud v?lum?ntide, elderitega. Ta liigutas oma pikki kondiseid s?rmi imekspandava kiirusega, nii et tume m?nt liikus tema k?e peal ennast ?mber ja j?lle ?mber keerates nimetiss?rmest v?ikese s?rmeni ja siis j?lle tagasi. Naine t?dines sellest meelelahutusest ?sna ruttu. Ta pillas elderi letile ning pani selle kiire s?rmenipsuga serva peal keerlema. Tavaline m?nt oleks varsti oma p??rlemist aeglustanud ning l?puks ?hele k?ljele vajunud. Aramilda p??rlema pandud elder n?is aga hoopis kiirust lisavat. Ja kiirus tegi m?ndiga midagi. See muutus. Elder oli n??d vaid moep?rast tahke. See p??rles nii kiiresti, et meenutas v?hem m?nti ja hulga rohkem tumedat kera, mille s?gavus ?letas miljoneid kordi tema diameetrit. Elder n?gi v?lja nagu killuke kosmost ning m?ndi keskel olevast lumehelbelaadsest kujundist oli saanud elus galaktika. Seda v?iski vaatama j??da. Aramilda ei m?rganudki seda imet. Ta vaatas vaid korraks elderit ning p??ras siis pilgu taas nimekirjale ?mbrikul. Mida kauem ta seda j?llitas, seda s?ngemaks ta muutus. Ta ei teinud m?rkama ka ?hu praksumist elderi l?heduses. Hea kaupmehe esimene ja k?ige silmapaistvam tunnus on, et hiljemalt j?rgmiseks p?evaks suudab ta kliendile hankida k?ike, mida too k?sis. K?ndiv kummut? Pole probleemi! Haruldane m?nt v?i postmark? ?htuks on olemas! Aga see ?lesanne siin oli k?igist varasematest keerukam. Aramilda keerutas hajameelselt kruusis kallerduvat Ampsu, et sellele veidi rohkem elu sisse saada. Amps h??ritas end laisalt kruusip?hjas nagu v?sinud k?hutantsija ja naksas vastutasuks m??jannat, kui see viimase lonksu kurku kummutas. Aramilda krimpsutas korraks n?gu, mudis kaela ning pani nimedega ?mbriku k?est. „Kena lugu k?ll!” teatas ta poele ?ldiselt. „Ma arvan, et n??d me oleme k?ll p?hjalikult...” PUUUUUUKS! Teda katkestas Piru mahlane peeretus, mis ehmatas ka koera enda unest. „Jah. ?sna t?pne kirjeldus, Piru. T?nan v?ga!” ?tles Aramilda hapult ning lehvitas oma nina all k?ega tuult. Siis langes tema pilk uuesti Audiitori pro bono publico h?dade loetelule. „PAGAN V?TAKS!” k?ratas Aramilda ja l?i rusikaga vastu letti. Elder h?ppas korraks ?hku ning tiirles siis muretult ja h?irimatult edasi. V?lja susistatud t?hed tihenesid. Nad muutusid n?htavaks ja moondusid millekski tuhkhalliks ja karvaseks. Sellel oli kaasas?ndinud kiirendus, uhke paar sarvi ja kolm uljalt tolknevat saba. Olend krabas laualt Audiitori ?mbriku ning kadus sellega k?rmelt l?hima kapi alla. „SA SININE SITIKAS!” vandus Aramilda ?llatunult. „Mis see siis n??d oli???” L?ikivate kattetiibadega rusikasuurune p?rnikas tekkis t?hjast ?hust m?ne sentimeetri kaugusel tema huultest ning lendas p?rinal lae alla. Kui v?lja arvata ninasarviku sarve meenutav moodustis putuka peas, tundus ta ?sna s?bralik. Sinine Sitikas maandus tolmusel lambivarjul ning voltis oma helesinised alustiivad kokku. Siis komberdas ta m??da ??tsuvat lambivarju edasi, lootes leida midagi, mis k?lbaks pesaks v?i s??giks. „SITASEEN!” ?tles Aramilda n??d juba lihtsalt inertsist. Tema ette letile ilmus s?tendav lilla tilgake. Sellest sirgus kiiruga vesise valge varre ja tudiseva kupliga kergelt helendav seen. Aramilda j?llitas ?he h?mmeldunud hetke v?ltel seent ning l?mastas selle siis rutakalt k?ega. „Poel on vist juba igav. Peaksime liikuma hakkama,” pomises m??janna iseendale. Ta p?hkis l?gase k?e hajameelselt oma kirjusse paljude taskutega seelikusse puhtaks. Teise k?ega peatas ta endiselt laual p??rleva elderi. See veel puudus, et kauplus vandes?nu ja roppusi t?is saaks. P??rlev m?nt andis neile oma praksuva v?luv?ljaga vaid rammu juurde. Ta p??rdus koera poole: „Piru! Vaata, kas sa saad selle sarviku sealt kapi alt k?tte. Ja ole ?mbrikuga ettevaatlik, meil on seda vaja. Soovitavalt ?hes t?kis.” „Ma katsun selle Sinise Sitika sealt lae alt kinni p??da, enne kui see kuhugi pesa teeb,” pomises Aramilda Tengelpung ohates ja l?ks liblikav?rku tooma. Kaksk?mmend minutit hiljem hingeldas Aramilda pooll?sakil leti peal ja kuivatas taskur?tiga higist leemendavat n?gu. Piru l??tsutas kaubalaua all. Tema karv oli tavap?rasest rohkem turris ja ta n?gi v?lja nagu v?sinud punane pudelihari. Kaupluse tolmusel p?randal olid mitmes kohas killud maas. Kaks tassi, lilleline vaas ja paar taldrikut olid olnud Sinise Sitika ja kolme sabaga pagana kinnip??dmise hind. Sinine Sitikas istus n??d vanas hapukurgi purgis ja sumises pahaselt, sest seal oli liiga v?he ruumi, et tiibu sirutada ja lendu t?usta. Pisike karvane pagan oli topitud v?iksemasse purki. Selle kaant ehtis heegeldatud linik ning purgi peal oli l?ila kujundusega silt, mis teatas, et purgis on „Maailma magusaim maasikamoos”. Elukas purgis oli pahane ning tegi Aramildale k?ttemaksuhimulisi l?ustu. Pagan vehkis k?igi kolme sabaga ning puksis aeg-ajalt sarvedega vastu klaasi. Sellest tekkis summutatud heli, nagu segaks keegi v?ga energiliselt kusagil kaugel tassi sees suhkrut. „Puhh! Viin nad parem Sahvrisse, kuni nad ?ra haihtuvad,” pomises Aramilda. Ta krahmas m?lemad purgid kaenlasse ja kadus helmestest kardina vahele, mis varjas ukseava leti taga. Kui ta tagasi tuli, oli ka Piru end juba m?nev?rra kogunud. Koer oli roninud leti k?rval seisvale pukile ning toetanud esik?pad kassaaparaadi k?rvale. Seal niimoodi k?hutades meenutas ta v?ga oma perenaist, kena n?itena k?ibet?est, et k?ik, kes palju aega koos veedavad, hakkavad varem v?i hiljem ?ksteisega sarnanema. „V?ibolla oleks aeg hakata natukene v?hem ropendama?” noomis Piru ning lisas: „Panin tahtmatult t?hele, et meil hakkavad purgid otsa saama.” Koera h??l oli tasane ja ?llatavalt madal. J?i mulje, et kui seda pikemalt kuulata, v?iks see pakkuda samasugust m?nu nagu k?rva tagant s?gada saamine. Aramilda k??ritas Piru poole: „Hakkavad purgid otsa saama?! Ma arvan, et kuni sina siin poes elad, pole seda k?ll karta. Panin tahtmatult t?hele, et meie moosiriiul on h?redamaks muutunud. Mh...? Pealegi, hiljemalt j?rgmise h?ppe ajal saavad k?ik need purgid j?lle kenasti t?hjaks. Pood t?mbab neist v?luj?u v?lja.” Piru vaatas h?belikult maha, kuid pomises siiski vastaliselt: „Sa pead m??nma, et m??dunud kuul, kui sa mu seenele saatsid, oli see p?ris halb. Kuigi muidugi mitte nii hull kui tookord, kui sa k?skisid mul Kuu peale kerida...” „Nojah, olgu peale,” pidi Aramilda j?rele andma. „Mul kulus sinu leidmiseks pool elderit. Ja eks me sellep?rast siia v?luv?eta maailma sattusimegi – see on k?ige l?hem koht, kus need ?nnetud seened kasvavad...” Koer judistas end selle m?lestuse peale. Aramilda oli aga otsustanud koera ?rritada. „Sa said tookord p?ris ilusa puravikusaagi, nagu ma m?letan. Polnudki ehk nii halb variant,” ?tles ta. Aramilda k??ritas koera poole, et n?ha, kuidas loom sellele reageerib. Piru vahtis oma perenaist puhmas kulmude alt. Tal oli ilme nagu kooli?petajal, kellel on k?igele vaatamata tekkinud lootus juhatada eksinud laps tagasi ?igete J?relduste juurde. „?kki siiski v?hem vandumist?” pakkus koer. „V?ibolla v?hem moosi? Sinu seedes?steem kipub sellest ?ige v?nget od??ri tootma. See tahmab meil paari n?dalaga igal pool lae ?ra,” ei j??nud Aramildagi v?lgu. Ta osutas s?rmega ?les. Piru lemmiktooli kohal oli laes m?nev?rra tumedam laik, justnagu oleks lagi sealt m?rg. Piru tagumik niheles puki peal ebamugavusest, kuid esimene pool koerast s?ilitas enesekindluse. Loom j?llitas vankumatult Aramilda l?bitungivate safiirsiniste silmade pilgule vastu. M?ne minuti p?rast said m?lemad aru, et tegemist on patiseisuga ning parem on teemat vahetada. Piru pilgutas silmi ning Aramilda asus otsima oma Ampsu-kruusi. „Mida me siis n??d teeme?” tahtis koer ivakese aja p?rast teada. „Laseme jalga loomulikult,” vastas Aramilda. „Nojah, aga kuhu?” „N?ib, et meil on tervelt kolmteist aega ja kohta, kuhu me minna saame, enne kui maailm meie ees j?lle valla on,” ?tles Aramilda. Ta l?kkas Pagana k?est tagasi saadud ?mbriku koera nina alla. See oli kortsus ning ?hest kohast veidi rebenenud. Sarvik polnud tahtnud seda kuidagi k?est anda. „Vali sina,” ?tles Aramilda alistunult. Piru nuusutas nimesid. Ta oskas k?ll aeglaselt veerida, aga nina usaldas ta rohkem kui t?hti. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/elo-annion/teistmoodi-mooblipood/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.