Salaelud

Salaelud Kai Aareleid „Salaelud” sisaldab aastatel 2010–2018 kirjutatud novelle ja miniatuure, osa on varem avaldatud ajakirjanduses, suurem osa seni avaldamata. T?pses ja tihedas naiselikus k?ekirjas k?sitleb autor oma proosaloomingus l?bivaid teemasid, nagu m?lu, juured, reetmine, kaotusvalu ning habras joon t?eluse ja v?ljam?eldise vahel.T?lkija taustaga kirjanik Kai Aareleid on varem avaldanud romaanid „Vene veri” (Varrak, 2011) ja „Linnade p?letamine” (Varrak, 2016), luulekogud „Naised teel” (EKSA, 2015) ja „Vihm ja vein” (EKSA, 2015) ning novelle, luulet ja artikleid ajakirjanduses. Novelli „Tango” eest p?lvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna, m?lemad tema romaanid on kandideerinud olulistele kirjandusauhindadele. „Linnade p?letamine” on t?lgitud mitmesse v??rkeelde. Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Autori?igus tekstile: Kai Aareleid, 2018 Novelli „?lest?usmine” autori?igus: Milla S. Teik, 2018 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Leena Tomasberg Kujundanud Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-4501-6 ISBN 978-9985-3-4646-4 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda AS Printon S??TUS Viieaastaselt sain elu esimese ?ppetunni selle kohta, et kus on armastus, seal luurab alati surm. Vanaema ja vanaisa elasid v?ikeses rohelises aedlinnas, kus m??dusid minu lapsep?lve k?ige ?nnelikumad p?evad. Seal ?ppisin ma tundma elu maitseid, vanaisa l?putu valduse l?hnu, v?rve, h??li: niiske turvas, k?psed tomatid, kollaste ja valgete nartsisside sirged rivid, vurrist suurde purki n?rguv merevaigune mesi, toanurgas k?iva veini vaiksed mulksatused m??tmas s?gis?htuid, siis talve, v?idu okkaid puistava kuusega; p?evavalguslampide all t?rkavad esimesed ererohelised taimed varases veebruaris, v?ljas aknani hanged, toas hommikuste ?lepannikookide l?hn ... Nii me elasime. Nii nad elasid, ja mina sain sellest osa. Maja oli ehitanud vanavanaisa, kiviraidur ja hauakivimeister. Temast oli v?rkstoa nurka j??nud k?mme hauakivi. Ma ei m?elnud siis ega saanudki kunagi teada, miks need seal olid. Kas vana Johannes oli need kivid ?kki oma j?reltulijatele k?rvale pannud. Kas m?ni neist v?is olla n?iteks mulle. ?hte ma tean, mina neid ei kartnud, ja mu s?ber Hendrik ei kartnud ka. Seal hauakivide vahel proovisime me esimest korda musi teha ja kuigi alguses j?id ninad ette ja see tegi meile nalja, oli see nii magus, et me proovisime m?ne korra veel. Hauakivide juures tegime ka ?kskord ja l?plikult selgeks meie anatoomilised erinevused. Hendrik ?tles, et tema meelest on minul k?ik ilusam. Mina ei ?elnud midagi, osalt sellep?rast, et ma arvasin samamoodi, aga kuidas sa seda ?tled, kui teine on just nii kena olnud, osalt sellep?rast, et mul oli v?ga palav ja hing oli kinni ja s?nu poleks lihtsalt tulnud. S??tusel ja selle kaotamisel on nii mitu astet, et seda saabki kaotada mitu korda. Esimest korda kaotasin s??tuse viieaastaselt, Hendrikuga, v?rkstoas hauakivide vahel, kui ta mind vaevu puudutas. Teist korda kaotasin s??tuse siis, kui Hendriku ema, umbes aasta hiljem, tuli vanaemalt valgeid kallasid tellima. Ta oli ?leni mustas ja mind n?hes hakkas ta suure h??lega nutma. Mu vanaisa, aednik ja surnumatja, saatis Hendriku teele. Nad v?tsid mind l?puks ikkagi kaasa. Ma kuulsin, kuidas nad seda omavahel arutasid ja vanaema oli see, kes ?tles, et t?drukul on selleks ?igus, iga?hel peab olema v?imalus v?hemalt h?vasti j?tta. Vanaisa ?tles l?puks ainult: „Jah, nii see on,” ja kirjutas k?net edasi. Ma teadsin, et Hendrikul on mingi haigus. Ta r??kis mulle suvel, pool aastat varem, jaama taga vanas veduris, kui me luurasime joodikuid, et nende tagant pudeleid korjata. Ma olin m?rganud Hendriku muutumist. Ta oli paisunud, ja alguses uurisin ma murelikult ennast, et kas me k?ik peame kasvades paisuma v?i ega see ei nakka. Aga siis ma sain teada, et see on rohtudest ja mu s?da oli kohe kergem. Oli ju ometi nii, et rohud aitavad. Oli ju ometi nii, et lapsed saavad terveks. Kuigi ma oleksin pidanud muretsema. V?i kas oleksin? Siis meil poleks olnud seda suve, siis me poleks nii hulljulgelt varemetes roninud, nii kindlalt surnuaial k?tt hoidmas k?inud. Augustis punus Hendrik mulle heinak?rtest s?rmuse ja k?sis, mis ma arvan, kas me v?iksime kunagi mees ja naine olla, tema ei taha ?htegi teist t?drukut. Mina arvasin, et jaa, ja siis ta pani mulle s?rme s?rmuse, mis mahtus t?pselt. P?rast l?ksime surnuaia l?hedale ploomiraksu ja ?htul oli k?ht lahti. Viimati n?gin Hendrikut septembri l?pus. Ta oli kodus, ma k?isin teda vaatamas. Paisumine oli j?rele andnud, minu meelest oli Hendrik kasvanud. Pikemaks, vanemaks. Tal oli toas palju raamatuid, ta ?tles, et eriti muud ta teha ei saa kui lugeda ja pilte vaadata. Hendrik oli mulle kingituse teinud. Ta oli voolinud kohutavalt koleda paksu naise kuju, suure k?hu ja suurte tissidega Willendorfi Venuse. Ta r??kis, et oli n?inud selle kuju pilti ?hes raamatus ja tegi mulle samasuguse amuleti, et see toob mulle ?nne ja viljakust ja turvalisust ja edu. Ma k?sisin, mis on amulett, ja Hendrik vastas: „?nnekuju.” Ma k?sisin, mis on viljakus, ja Hendrik ?tles: „Kui on palju lapsi.” Ja l?puks ma k?sisin veel, mis on turvalisus, ja tema m?tles veidi, ?tles: „Kui on kindel olla.” See k?ik sobis mulle. Hendrik oli s?nadega nii osav. P?rast me m?ngisime linnade p?letamist ja viit lehte, sest muud ma ei osanud. Siis veel doominot, aga nupud l?ksid teki peal ?mber. Mina eriti kabet ei osanud, tema ei osanud malet. Aga m?ngisime siis l?puks ikkagi kabet ja mina kaotasin kogu aeg, kuni Hendriku ema tuli ?tlema, et Hendrik peab n??d rohtu v?tma ja puhkama ja vanaema kindlasti ootab mind kodus. Kui ema oli ?ra l?inud, andsin ma Hendrikule p?semusi ja tema pigistas mu k?tt ja mina ?tlesin, et ma hoian tema kingitust alati alles, sest ?nne ja viljakust ja turvalisust ja edu l?heb meil vaja. 2015 VALGE KLEIT Kui olin v?ike t?druk, nurkadeta, pehme ja heledap?ine, veetsin pikki ?nnelikke aegu vanavanemate juures v?ikeses Kesk-Eesti linnakeses, mis oli tol ajal rohkem suur k?la kui linn. Vanaema oli olnud, v?i oli ikka veel poejuhataja, aga rohkem m?letan, et ta oskas kokku panna k?ige ilusamaid lilleseadeid ja ?mmelda. ?mmelda kleite ?mbruskonna prouadele, sest mamma juures olid nad k?ik ikka veel prouad, mitte seltsimehed ega kodanikud. ?mmelda kleite endale ja mulle. Minu esimesed kleidid olid prouade kangaj??kidest, aga k?ll need olid kenad. Mitte ?hegi teise t?druku kleidid ei olnud nii v?rvilised ja fantaasiarikkad. Sest vanaema teadis t?pselt, mida mulle vaja on, ta teadis, et peab olema taskuid, ja ta kandis alati hoolt selle eest, et voltide vahele oleks kavalasti ?ra peidetud m?ni kommi- v?i kopikatasku. M?nikord tegi ta mulle isegi selliseid kleite, mis n?gid v?lja nagu satsimeri, aga olid tegelikult laiad pihikuga p?ksid, et ma saaksin koos t?dipoja ning tema s?pradega puude otsas ronida, ja joosta, joosta. Vanaema ?petas mind kleite kandma, ja mitte lihtsalt kandma kleite seljas, l?bi, ?ra, vaid ka kleite v?lja kandma. Vanaema ei pidanud eriti jutlusi, vaid kasvatas mind oma toimekate k?tega, korralikkusega, eeskujuga. Sellega, kuidas ta k?ndis, kuidas ta hoidis pead, kumaras ja ometi p?sti, ja kuidas ta naeratas, omaette, kuidagi sissepoole, sest ennek?ike oli vanaema m?istatus. Ja kuidas ta ise kleite kandis. Kuidas ta elu kandis. Nii et kokkuv?ttes ?petas mamma lisaks kleidikandmisele ka seda, kuidas tiivad kannavad. Mul on kapis arvatavasti umbes viisk?mmend kleiti, millest suuremat osa ma ei kanna. Aga need meenutavad mulle mu enese ja teiste elu, aja hammasrataste v??ramatut p??rlemist. Ja m?nikord meenutab kirju kleidirida kapis lihtsalt seda, kuidas aeg venib, venib selles m?ttes, et kestab edasi ka siis, kui me ise oleme l?inud. Nende kleitide seas, mis on alles, aga mida ma kunagi ei kanna, on kahvaturoosa siidsatsidega titekleit, milles ristiti mu ema. Seal on veel punaset?piline kleidike, mida on kandnud kolm p?lvkonda meie pere t?drukuid. Ja seal on mu enda leerikleit, mis oli tegelikult hoopis peen ??s?rk, mille Ameerika vanat?di oli oma garderoobist v?lja visanud ja vaestele eesti sugulastele saatnud. On meresinine tillukeste valgete lilledega siidkleit korraliku alusseelikuga, selles m?letan oma ema veel noorena. See kleit on klassika, ei l?he kunagi moest, aga kanda ma seda praegu ei saa, sest elu on ka mind v?iksemaks teinud. Nende kleitide kohta, mida ma kannan, ei ole teada, missugusel on kunagi piisavalt kaalu, et seda tasuks alles hoida, edasi anda, et sellest v?iks saada ajalugu. * K?ik v?rvid on kokku ?ks: valge. Valge on m?lu ja m?letamise v?rv, valge valgus katab kunagi kinni k?ik m?lestused. Aga praegu ma veel m?letan. M?letan vanaema soonilisi k?si haiglalinal, tema murdunud naeratust p?rast insulti, ja ma m?letan ennast, kes ma istun seal abitult ja p??an talle ?elda: „Mamma, ma l?hen mehele. Mamma, ma ootan last, mul on vaja kleiti, mis kasvaks koos minuga. Mamma, ainult sina oleksid teadnud, kuidas sellist ?mmelda, kuidas peita v?ike olevus voltidesse, kuidas teha salatasku monogrammiga taskur?tile, mille kinkisid mulle siis, kui ma sain viieseks, m?letad? ?ra mine, mamma, palun ?ra veel mine.“ K?ik kleidid on kokku ?ks valge kleit. Pulmap?eva hommikul koputas vanaisa mu uksele. V?risevate k?te vahel hoidis ta karpi. „Mamma oleks tahtnud, et selle saad sina. V?ta, proovi selga. Sa oled nii tema moodi. Kas sa teadsid, et ta ootas su isa, tookord augustis, kui me abiellusime, viimasel ?nnelikul suvel enne s?da?“ Kleit sobis ja on sellest ajast peale alati sobinud nagu valatult. ?ksk?ik kui palju ma olen kasvanud v?i kahanenud, ?ksk?ik, mis elu on toonud. 2015 NENDE VIIMANE SUVI V??rastemaja perenaine Agathe keerab ettevaatlikult v?tit. Tema siidkindas k?si vajutab lingile ja l?kkab noorpaari toa ukse lahti. Ruum tundub pimestavalt valge ning vana daam seisab natuke aega l?vel, raamitud pilt vastu rinda surutud, ning kissitab silmi, kuni need valgusega harjuvad. Nad on m?gedesse s?ites luugid lahti j?tnud ja pitskardina eest ?ra t?mmanud. Avatud aknast puhub sisse tuul, heljutab kardinaid ja kannab endaga rooside magusat l?hna. Vanaproua paneb silmad kinni ja hingab s?gavalt sisse. N?dala eest saabudes olid nad palunud tuba vaatega m?gedele. „Mul on kahju, aga sinnapoole on ainult ?ks tuba ja seal on kaks eraldi voodit,” oli tema ?elnud. „Sellest pole midagi!” oli noorik r??msameelselt h??atanud. „Me tahamegi nii.” See oli Agathe natuke r??past v?lja l??nud. Noorpaar, juba t?kk aega koos, v?ib-olla viimane suvi, enne kui neid saab olema kolm v?i rohkem, oli olnud tema esialgne hinnang. Kaksk?mmend aastat kogemust, tavaliselt ta ei eksinud. Ta oli j?lginud, kuidas nad taksost v?lja astuvad – naine oma l?hikese helekollase suvekleidiga nii s?rav, mees ruudulises s?rgis kuidagi luitunud, aga siiski enesekindel ja naerusuine; kuidas nad huviga ringi vaatavad – silmad, mis n?evad seda pilti esimest korda, see saab juhtuda vaid korra, oli Agathe m?elnud; ja kuidas noorik heakskiitva noogutusega midagi ?tleb (kas ta ?tles: „See sobib”?), ja mees noogutab ja kannab naise kohvri trepist ?les. Me tahamegi nii. Midagi nende juures polnud klappinud. Ilmselgelt olid nad paar ega varjanud seda. Ei midagi sarjast „Kirglik k?rvaleh?pe”. Need tundis ta kaugelt ?ra. Eriti kuna nad ise n?gid alati vaeva, et usutavaid legende leiutada. Aremad v?tsid isegi eraldi toad. Aga samas ei mahtunud need kaks ka lahtrisse „Avalikult t?litsev noorpaar” v?i „Salaja t?litsev noorpaar” v?i „Suhteid klaariv paar” v?i „Leppinud paar”. „N?dalal?pp lasteta” ei tulnud k?ne allagi. Me tahamegi nii. Nad olid koos ja samas justkui eraldi. J?rgmisel hommikul oli kohe sadama hakanud ning noored olid p?rast hommikus??ki oma tuppa sulgunud. Sealt polnud tundide kaupa kostnud peaaegu mitte ?htki heli. V?ib-olla noorik ?tles midagi, v?ga vaikselt. V?ibolla mees vastas midagi, veel vaiksemalt. Aga ainult v?ibolla. L?una ajal, kui majapidajanna oli supi valmis keetnud ja ?ra l?inud, oli tema, Agathe, l?puks noorpaari ukse taha hiilinud ja kuulatanud. Mitte ?htki h??lt. Just siis, kui ta oli pika k?hkluse j?rel k?e t?stnud ja koputanud, olid kostnud mehe pominal lausutud s?nad: „?ra liiguta.” Juba oli hilja tagasi t?mbuda, sest koputuse peale kostis toast naise reibas „Jaa, sisse!” ning tal ei j??nud muud ?le kui linki vajutada ja uks lahti teha. Nad olid luugid lahti l?kanud ja pitskardina eest ?ra t?mmanud. Avatud aknast puhus sisse tuul, heljutas kardinaid ja kandis endaga m?rgade rooside l?hna. Ta hingas s?gavalt sisse. Roosid, minu maja, kaks v??rast noort inimest, nende asjad, veel mingi tuttav l?hn. „Vabandust, ma ei tahtnud segada. Tulin ainult ?tlema, et kell kolm pakun ma l?unat, kui soovi on.” Noorik istus voodil ja heegeldas pikka lavendlikarva pitsiriba, mis ulatus ?le voodi??re vaibale ja oli seal lopsakaks lillat tooni maoks keerdunud. Ta m?rkas vanaproua pilku, naeratas ja ?tles vabandavalt: „Ma ei tea ise ka, mis sellest tuleb.” Ilusad pikad s?rmed ei peatunud hetkekski ja samuti – tundus Agathele – ei kustunud naeratus naise n?olt kunagi p?ris l?puni. Niimoodi, sissepoole, naeratab armunud naine. Agathe raputab m?lestuse maha. Ta silmitseb natuke aega kahte voodit, kahte eraldi voodit kahe eraldi inimese eraldi asjadega. „Me tuleme, t?nan kutsumast,” oli mees ?elnud, siitsamast, sellelt voodilt, r?tsepaistes, selg vastu seina ja pintsel k?es. V?rve n?hes oli Agathe taibanud, kust on p?rit tuttav l?hn, ta oli veel korra vabandanud ja koridori taganenud. Siiski oli tema pilk j?udnud langeda pooleliolevale l?uendile mehe ees. Portreele k?sit?? kohale kummardunud naisest heleda suvekleidiga. See ei saa v?imalik olla. „Me tahaksime kindlasti kloostri juures ?ra k?ia,” oli mees hiljem l?unalauas ?elnud. „Kui kaugel see t?pselt on?” „Linnulennult ehk viis kilomeetrit, aga tee vonkleb ju m??da m?ek?lgi, tosin tuleb ikka ?ra. Ja ega autoga p?ris l?hedale saagi, viimased paar kilomeetrit tuleb jala minna,” vastas Agathe. Sel hetkel helises nooriku telefon. Ta h?ppas ekraani vaadates natuke liiga rutakalt p?sti, enesek?llane naeratus levis ?le terve n?o ja pani kogu ta olemuse s?rama. „Vabandust,” pomises noorik, jooksis verandale ja pani klaasukse enda j?rel kinni. Agathe j?lgis, kuidas mees naisele j?rele vaatab, ja p??dis sellest pilgust midagi v?lja lugeda. ?revus see ei olnud. ?rritus samuti mitte. Armukadedus – ei. Ega ka l??asaamine. Isegi mitte ?ksk?iksus. See oli midagi muud kui kurbus. Kahetsus ehk? V?i alistumine? „Miks te k?ll nii hirmsasti seda kloostrit n?ha tahate?” k?sis Agathe saiakorvi mehe poole ulatades. „T?navu on nii palju vihma tulnud, kes teab, mis seisukorras tee ?ldse on.” Mees murdis saiat?ki pooleks ja t?stis pilgu. „See tundub teile kindlasti imelik. Asi on lihtsalt selles, et mu isa on seda kohta omal ajal palju maalinud. Ma tahaksin teada, miks.” „Teie isa?” „Jah, minu isa, maalikunstnik Paul Sternberg ...” Vanaproua lusikas tardus poolel teel suu juurde. „V?ib-olla olete kuulnud,” l?petas mees. „Ei tule ette,” vastas Agathe napilt ja t?stis lusika huultele. Ma teadsin, et sellel lool on j?rg. Ma teadsin, et ?hel p?eval tuleb Paul tagasi. Noorik verandal oli vahepeal korvtooli istunud ja ?he pika p?evitunud jala v?lja sirutanud. Ta r??gib seal teise mehega. Ta on armunud. Ja see mees siin teab. Ometi istub ta rahulikult laua ??res ja p?rib kloostri j?rele. R??gib oma isast. Leppimine. Mehe ilme nimi on olukorraga leppimine. Ja h?vastij?tuks maalib ta naisest pilti, mis on peaaegu koopia sellest pildist, meie pildist, ja n??d tuleb v?lja, et see mees, see noormees, see poiss on Pauli – Nad on tulnud h?vasti j?tma. Just siia. Nagu meie kunagi. Jumal k?ll. „Kahju, mind ei ole kunst kunagi huvitanud,” lisab Agathe jahedal toonil. „N??d, kus ma olen siin, olen ma m?elnud, et ?kki ta koguni peatus selles v??rastemajas,” ei teinud mees tema vastusest v?lja. „Ta pidi ju kuskil elama.” Mees v?ttis s?rgi rinnataskust m?rkmiku ja otsis selle vahelt mustvalge foto. „See on isa noorena. Ega teile ei meenu, et oleksite teda kunagi n?inud?” „Oh, teate, mina elan siin k?igest paark?mmend aastat, ma ei ole isegi siit p?rit. Ostsin selle koha ?helt vanapaarilt, kes t?esti ??ris vahel tube v?lja, aga neist kumbagi ei ole enam. Mul on kahju.” „Arusaadav,” ?tles mees ja pani pildi tagasi. Ma m?letan nii selgelt, kus see pilt sai ?les v?etud. Tean, kes kl?psu tegi. Sellised asjad ei unune. Noorik klaasi taga keerutas hajameelselt juuksesalku ja naeratas. Silus varbaga teise jala s??rt, torutas huuli ja muudkui naeratas. Nii mees kui ka vanaproua silmitsesid tema liigutusi klaasukse taga. „Ma m?rkasin, et ka teie maalite,” ?tles Agathe viimaks. Mees p??ras pilgu uuesti temale, n?is kusagilt kaugelt tagasi tulevat. „Mitte m?rkimisv??rselt. Hakkasin maalima alles p?rast isa surma, enne ei huvitanud see mind ?ldse. Ma olen tegelikult kunstiajaloolane. Kuidagi on nii juhtunud, et mu elut??ks on saanud isa loomingu uurimine. Isegi mu maalikatsetused on rohkem tema j?ljendamine, t?iesti teadlikult.” „Nii et teie tahaksite samuti varemeid maalida?” „Kes teab. Praegu ma j?ljendan ?ht tema varasemat maali,” vastas mees. „V?i nii.” „Jah. Isa maalis kunagi nooruses ?he pildi. Ta pani sellele nimeks „Nende viimane suvi”. Pildil on noor naine k?sit?? kohal. Me keegi ei tea, kes see naine oli v?i kes olid need „nemad”, v?i miks viimane suvi, v?i kus see pilt maaliti. Aga teate, kui ma praegu siit teie akendest v?lja vaatan, siis mul on tunne, et seal taustal oli t?pselt sama maastik. Needsamad m?ed.” „Ah soo.” „See maal l?ks natuke aega p?rast isa surma ?helt n?ituselt kaduma ja ei olegi v?lja tulnud. Mul on ainult foto. See avaldati, kui maali p?rast n?itust taga otsiti.” Mees avas uuesti m?rkmiku ja otsis lehtede vahelt kokkumurtud v?ljal?ike. „Kuidas teile tundub, kas see v?iks olla sama vaade?” Mees l?kkas artikli ?le laua Agathe poole. Too heitis sellele vilksamisi pilgu ja pigistas huuled kokku, et naerutuksatus suunurgas v?lja ei paistaks. „Galeriist varastati tuntud maalikunstniku varajasse loominguperioodi kuuluv meistriteos.” Ja nad ei saanudki j?lile. Ometi ei teinud ma muud, kui k?itusin iseendana. Siidkindad, k?bar, sobiva suurusega k?ekott, manik??rik??rid. Valvur veel naeratas mulle ja hoidis ust lahti. V??rikat daami ei kahtlusta ju keegi. Ta oli mulle lubanud, et ei pane seda kunagi n?itusele. Et see on ainult talle endale. Tema h?vitus. N??d olid p?rijad selle leidnud ja ?les riputanud. Ma v?tsin selle ?ra, sest n??d oli see rohkem minu kui nende oma ja midagi muud polnud mulle temast j??nud. „Teate, mul ei ole lugemisprille ees, ma ei n?e h?sti. Ehk p?rastpoole,” ?tles Agathe ja katsus mehele vabandavalt naeratada. „Muidugi, andestust. Ma m?tlesin, et ehk see maastik tundub teile tuttav, te ju elate siin.” L?bi klaasukse oli n?ha, kuidas nooriku suu ?tleb verandal telefoni: „Jah, kallis”, „Varsti, kallis”, „Mina sind ka, kallis.” Varsti, kallis. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kai-aareleid/salaelud/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.