Lugu uuest perekonnanimest

Lugu uuest perekonnanimest Elena Ferrante „Lugu uuest perekonnanimest“ toob lugejateni Elena ja Lila loo j?rgmise vaatuse. Lila on hiljuti abiellunud ja asunud tegutsema perekonna?ris, Elena aga j?tkab ?pinguid ja maailma avastamist. Armastus, armukadedus, perekond, vabadus, p?hendumine ja eelk?ige s?prus – just need m?rks?nad on m?lema naise elus olulised. Abielu n?ib olevat Lila jaoks ahistav, vajadus end t?estada osutub Elena jaoks kohati liiga raskeks koormaks. Ometi seob kaht naist keerukas side, mis on m?lema elus m??rava t?htsusega ja annab eluraskustega silmitsi seistes j?udu.Elena Ferrante on Itaalia n??diskirjanduse ?ks t?helepanuv??rsemaid autoreid. Oma rahvusvahelist tunnustust p?lvinud Napoli-romaanidega toob ta lugejateni universaalse ja liigutava loo s?prusest ja kuuluvustundest. „Lugu uuest perekonnanimest“ on tema Napoli tetraloogia teine raamat. Sarja esimene romaan „Minu geniaalne s?branna“ ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal. Originaali tiitel: Elena Ferrante Storia del nuovo cognome Edizioni e/o 2012 Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud ja korrektuuri lugenud Leena Tomasberg Kujundanud Britt Urbla Keller Copyright © 2012 by Edizioni e/o © T?lge eesti keelde. Tiina Randviir, 2019 ISBN 978-9985-3-4509-2 ISBN 978-9985-3-4633-4 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Napoli-romaanide sarja teine raamat Tegelased ja ?levaade eelmise osa s?ndmustikust Cerullo perekond (kingsepa perekond): Fernando Cerullo, kingsepp, Lila isa. Ei lubanud t?trel p?rast p?hikooli edasi ?ppida. Nunzia Cerullo, Lila ema. T?trele l?hedane, kuid tal pole k?llalt autoriteeti, et teda isa ees kaitsta. Raffaella Cerullo, kutsutakse Linaks v?i Lilaks. S?ndis 1944. aasta augustis. Kuuek?mne kuue aastaselt kaob j?lgi j?tmata Napolist. ?liandekas ?pilane, kirjutab k?mne aasta vanuselt jutustuse „Sinine haldjas”. Lahkub koolist p?rast p?hikooli ja ?pib kingsepaametit. Rino Cerullo, Lila vanem vend, samuti kingsepp. Lila ?hutusel ja Stefano Carracci rahalisel toel asutab Cerullo kingavabriku. Kihlub Stefano ?e Pinuccia Carracciga. Lila esimene laps saab nimeks Rino. Teised lapsed. Greco perekond (portjee perekond): Elena Greco, kutsutakse Lenucciaks v?i Len?ks. S?ndis 1944. aasta augustis ja kirjutas selle pika jutustuse, mida me n??d lugema asume. Elena asub kirjutama, kui saab teada, et tema lapsep?lves?branna Lina Cerullo, keda ainult tema Lilaks kutsub, on kadunud. P?rast p?hikooli j?tkab Elena ?ha edukamalt ?pinguid. Juba varases nooruses armub ta Nino Sarratoresse, kuid varjab seda teiste eest. Peppe, Gianni ja Elisa, Elena nooremad vennad ja ?de. Isa, linnavalitsuse portjee. Ema, koduperenaine. Tema lombakas k?nnak painab Elenat. Carracci perekond (don Achille perekond): Don Achille Carracci, muinasjutukoletis, mustal turul ?ritseja, liigkasuv?tja. Don Achille tapetakse. Maria Carracci, don Achille naine ja Stefano, Pinuccia ja Alfonso ema. T??tab perekonnale kuuluvas toidupoes. Stefano Carracci, kadunud don Achille poeg, Lila abikaasa. Haldab isa poolt kokku aetud vara ning peab koos ?e Pinuccia, Alfonso ja ema Mariaga tulutoovat toidupoodi. Pinuccia, don Achille t?tar. T??tab poes. Kihlatud Lila venna Rinoga. Alfonso, don Achille poeg. Koolis Elena pinginaaber. Kihlatud Marisa Sarratorega. Peluso perekond (puusepa perekond): Alfredo Peluso, puusepp. Kommunist. M?isteti don Achille m?rvas s??distatuna vangi. Giuseppina Peluso, Alfredo naine. Tubakavabriku t??line, p?hendunud lastele ja vangis istuvale mehele. Pasquale Peluso, Alfredo ja Giuseppina vanem poeg, ehitust??line, tulihingeline kommunist. Ta on esimene, kes m?rkab Lila ilu ja avaldab talle armastust. P?lgab Solarasid. Kihlatud Ada Cappuccioga. Carmela Peluso, laseb end kutsuda ka Carmeniks. Pasquale ?de, m??ja pudupoes, kuid saab varsti t?nu Lilale koha Stefano uues poes. Kihlatud Enzo Scannoga. Teised lapsed. Cappuccio perekond (hullu lesknaise perekond): Melina, Nunzia Cerullo sugulane, lesk. Peseb ?mbruskonna majades treppe. Oli Nino isa Donato Sarratore armuke. Sarratored lahkusid naabruskonnast nimelt selle suhte p?rast ja Melina on peaaegu m?istuse kaotanud. Melina mees, tassis k??giviljaturul kaste ja suri salap?rastel asjaoludel. Ada Cappuccio, Melina t?tar. T?drukueas aitas emal treppe pesta. T?nu Lilale saab ta Stefano poes m??jaks. Kihlatud Pasquale Pelusoga. Antonio Cappuccio, tema vend, mehaanik. Kihlatud Elenaga ja on v?ga armukade Nino Sarratore peale. Teised lapsed. Sarratore perekond (poeedist raudteeametniku perekond): Donato Sarratore, raudteeametnik, poeet, ajakirjanik. Suur naistemees, oli Melina Cappuccio armuke. Viibides suvevaheajal Ischial, majas, kus peatub ka Sarratorede perekond, peab Elena kiiruga saarelt lahkuma, et v?ltida Donato seksuaalseid l?henemiskatseid. Lidia Sarratore, Donato naine. Nino Sarratore, Donato ja Lidia vanim laps. P?lgab oma isa. Hiilgav ?pilane koolis. Marisa Sarratore, Nino ?de. ?pib ilma erilise eduta sekret?riks. Kihlatud Alfonso Carracciga. Pino, Clelia ja Ciro Sarratore, Donato ja Lidia nooremad lapsed. Scanno perekond (puu- ja k??giviljam??ja perekond): Nicola Scanno, puu- ja k??giviljam??ja. Assunta Scanno, Nicola naine. Enzo Scanno, Nicola ja Assunta poeg, samuti puu- ja k??giviljam??ja. Lilale meeldib ta juba lapsest peale. Nende l?bik?imine algab siis, kui Enzo n?itab kooliv?istluste ajal ?les ootamatuid v?imeid matemaatikas. Enzo on kihlatud Carmen Pelusoga. Teised lapsed. Solara perekond (samanimelise baar-kondiitri?ri omaniku perekond): Silvio Solara, baar-kondiitri?ri omanik, monarhist ja fa?ist, naabruskonnas ebaseadusliku kaubitsemisega seotud Camorra liige. Oli vastu Cerullode kingavabriku loomisele. Manuela Solara, Silvio naine, liigkasuv?tja: tema punane m?rkmeraamat on naabruskonnas v?ga kardetud. Marcello ja Michele Solara, Silvio ja Manuela pojad. Hooplejad, ?lbitsejad, linnajao t?drukute silmis k?rges hinnas, erandiks muidugi Lila. Marcello armub Lilasse, kuid too l?kkab ta tagasi. Vennast pisut noorem Michele on k?lmem, intelligentsem, v?givaldsem. Kihlatud kondiitri t?tre Gigliolaga. Spagnuolo perekond (kondiitri perekond): Sinjoore Spagnuolo, kondiiter Solara baar-kondiitri?ris. Rosa Spagnuolo, kondiitri naine. Gigliola Spagnuolo, kondiitri t?tar, kihlatud Michele Solaraga. Teised lapsed. Airota perekond: Airota, kreeka kirjanduse professor. Adele, tema naine. Mariarosa Airota, vanem t?tar, kunstiajaloo ?ppej?ud Milanos. Pietro Airota, ?li?pilane. ?petajad: Ferraro, ?petaja ja raamatukoguhoidja. On algusest peale kiitnud Lilat ja Elenat kui usinaid lugejaid. Oliviero, ?petajanna. M?rkas esimesena Lila ja Elena v?imeid. K?mneaastaselt kirjutas Lila jutustuse „Sinine haldjas”. Jutt meeldib Elenale nii v?ga, et ta annab selle Olivierole lugeda. Kuid ?petajanna on vihane, et Lila vanemad ei luba t?trel ?pinguid j?tkata, ega avalda jutustuse kohta kunagi arvamust. Ta ei tegele enam Lilaga ja keskendub t?ielikult Elena edule koolis. Gerace, g?mnaasiumi?petaja. Galiani, g?mnaasiumi?petaja. V?ga haritud, kommunist. On algusest peale v?lutud Elena vaimsetest v?imetest. Laenab talle raamatuid, kaitseb teda kokkup?rkes usu?petajaga. Teised tegelased: Gino, apteekri poeg. Elena esimene poiss. Nella Incardo, ?petajanna Oliviero n?bu. Elab Ischia saarel Baranos, v?ttis Elena suvepuhkuseks mere ??res enda juurde. Armando, arstiteaduse ?li?pilane, ?petajanna Galiani poeg. Nadia, ?li?pilane, ?petajanna Galiani t?tar. Bruno Soccavo, Nino Sarratore s?ber, rikka vabrikandi poeg San Giovanni a Teducciost Franco Mari, ?li?pilane. 1. 1966. aasta kevadel andis Lila mulle suures ?revuses metallist karbi, mille sees oli kaheksa m?rkmeraamatut. Ta ?tles, et ei saa neid enam kodus pidada, sest kardab, et mees v?ib neid lugeda. V?tsin karbi midagi lausumata kaasa, tegin vaid paar iroonilist m?rkust selle kohta, kui palju n??ri ta karbi ?mber oli m?ssinud. Tol ajal olid meie suhted ?sna viletsad, ehkki ilmselt tundus see nii ainult mulle. Neil harvadel kordadel, kui me kokku saime, ei ilmutanud Lila aga v?himatki kohmetust, oli s?damlik, ei poetanud kunagi ainsatki vaenulikku s?na. Kui ta k?skis mul vanduda, et ma karpi mitte mingil juhul ei ava, tegin seda. Kuid niipea, kui rongis olin, harutasin n??ri lahti, t?mbasin m?rkmeraamatud v?lja ja hakkasin lugema. P?evik see ei olnud, ehkki siin olid ?ksikasjalikult kirjas tema elu s?ndmused kooli l?petamisest alates. Pigem paistis see visa ja distsiplineeritud kirjutamisharjutusena. Oli k?llaga kirjeldusi: puuoks, tiigid, kivi, heledate soontega puuleht, potid k??gis, kohvikeetja osad, s?epann, s?si ja s?epuru, hoovi detailne kaart, peat?nav, roostetav raudkonstruktsioon tiikide taga, park ja kirik, raudtee ??rest maha l?igatud rohi, uued majad, tema vanemate maja, t??riistad, millega isa ja vend jalan?usid parandasid, nende liigutused t?? juures, ja eriti v?rvid, k?ikide asjade v?rv erineval p?evaajal. Seal ei olnud aga ainult kirjeldused. Oli ?ksikuid s?nu, dialektis ja itaalia keeles, m?nikord ring ?mber t?mmatud, ilma seletuseta. Ladina ja kreeka keele t?lkeharjutused. Terved l?igud inglise keeles meie linnajao poodidest, kaupadest, puu- ja k??givilja koorma all lookas k?rust, mida Enzo Scanno muula p?itseid pidi juhatades iga p?ev m??da t?navaid s?idutas. Ja rohkesti arutlusi raamatutest, mida ta luges, filmidest, mida ta kogudusemajas n?gi. Ja hulganisti m?tteid, mis ta Pasqualega vesteldes v?i meie lobisemiste ajal oli v?lja k?inud. M?tted olid muidugi eba?htlaselt v?lja arendatud, kuid k?ik, mida Lila oli kirjas?nasse valanud, omandas isemoodi t?htsuse, nii et ka ?heteistk?mne- v?i kaheteistk?mneaastaselt ?les t?hendatus ei leidunud ainsatki lapsikult k?lavat rida. Laused olid enamasti ?lit?psed, kirjavahem?rgid hoolikalt paigas, k?ekiri just nii kaunis, nagu ?petajanna Oliviero meile oli ?petanud. Aeg-ajalt n?is aga, nagu oleks Lila veresoontes voolanud mingi uimastav aine, ja siis ei suutnud ta enam j?rgida korda, mille oli endale kehtestatud. K?ik hakkas justkui hingeldama, laused kihutasid p??rases tempos, kirjavahem?rgid kadusid. ?ldiselt ei l?inud tal kaua, et rahuliku, m??detud r?tmi juurde tagasi saada. Tuli aga ka ette, et ta j?ttis kirjutamise ?ht?kki katki ning t?itis ?lej??nud lehek?lje v?ikeste joonistustega v??ndunud puudest, k??rakatest ja tossavatest m?gedest, s?ngetest n?gudest. Mind k?tkestas v?rdselt nii kord kui korratus, ja mida rohkem ma lugesin, seda rohkem tundsin end petetuna. Kui palju harjutamist oli vajanud kiri, mille ta mulle aastate eest Ischiale oli saatnud – seep?rast oligi see nii h?sti v?lja tulnud. Panin k?ik karpi tagasi ja t?otasin endale, et edaspidi ma enam ei uudishimutse. Varsti aga andsin alla – m?rkmeraamatutest ?hkus lumma, mida Lila juba lapsena enda ?mber oli kiiranud. Ta kirjeldas meie naabruskonda, oma perekonda, Solarasid, Stefanot, iga viimast kui inimest ja asja armutu t?psusega. R??kimata sellest, mida ta endale lubas, kui kirjutas minust: sellest, mida ma ?tlesin, mida m?tlesin, inimestest, kes olid mulle kallid, isegi minu v?limusest. Ta oli ?les t?hendanud talle olulised hetked, kellegi v?i millegi muu p?rast muret tundmata. Siin oli elavalt kirjas r??m, mida ta tundis, kui ta k?mne aasta vanuselt kirjutas jutustuse „Sinine haldjas”. Siin oli sama ilmekalt kirjas tema kurvastus, kui meie ?petajanna Oliviero ei suvatsenud jutustuse kohta ainsatki s?na lausuda, ei teinud sellest ?ldse v?lja. Siin oli tema hingevaev ja viha, sest mina l?ksin temast hoolimata edasi keskkooli, j?tsin ta maha. Siin tema ?hin, millega ta ?ppis jalan?usid parandama, millegi muu igatsus, mis ajendas teda uusi kingi kujundama, ja tema heameel koos vend Rinoga esimene kingapaar valmis teha. Siin oli pettumus, kui isa Fernando arvates ei olnud jalan?ud h?sti tehtud. Nendel lehek?lgedel oli k?ik olemas, ise?ranis viha vendade Solarade vastu, raevukas otsusekindlus, millega ta vanema venna Marcello armuavaldused tagasi l?kkas, ja hetk, mil ta v?ttis hoopis n?uks kihluda leebe poepidaja Stefano Carracciga, kes suurest armastusest oli valmis ?ra ostma esimese valminud kingapaari ja lubas seda igavesti alles hoida. Mis sulnis aeg, kui ta viieteistk?mne aasta vanuselt v?is tunda, et on rikas ja elegantne noor daam ja teda hoiab k?evangus peigmees, kes ainult sellep?rast, et oli armunud, paigutas helde k?ega raha isa ja venna Cerullo kinga?risse. Ja missugust rahulolu ta oli tundnud: tema kujutlusv?imest s?ndinud kingad suurelt jaolt teoks tehtud, kodu uues linnajaos, abielu kuueteistk?mne aasta vanuselt. Ja missugune v?gev pulmapidu oli j?rgnenud, kui ?nnelik ta oli. Siis aga oli piduliste sekka ilmunud Marcello Solara koos vend Michelega, jalas needsamad kingad, mida Lila abikaasa oli v?idetavalt nii kalliks pidanud. Tema abikaasa. Kellega ta ?ieti oli abiellunud? N??d, kus tegu oli tehtud, kas rebitakse eest teeskluse mask ning n?htavale tuleb tegelik, koletu n?gu? K?simused, ilustamata t?siasjad meie viletsusest. P?hendusin neile lehek?lgedele p?evi, n?dalaid. Uurisin neid, ?ppisin p?he l?igud, mis mulle rohkem meeldisid, need, mis mind vaimustasid, mis mind lummasid, mis mind alandasid. Nende loomulikkuse taga oli kindlasti midagi tehtut, kuid ma ei j?udnud selles selgusele. L?puks l?ksin ?hel novembri?htul ahastuses v?lja, karp kaasas. Ma ei suutnud enam taluda Lilat minu peal ja minu sees, isegi n??d, kus minust lugu peeti, isegi n??d, kus minu elu oli Napolist eemal. Seisatasin Solferino sillal, et vaadelda l?bi j?ise udu vilkuvaid tulesid. Asetasin karbi silla rinnatisele, nihutasin seda aeglaselt, natukese haaval, kuni see j?kke kukkus, nagu oleks see tema, Lila ise, kes alla plartsatab, k?igi oma m?tetega, s?nadega, ?elusega, millega ta k?igile hoop-hoobilt tagasi tegi, k?ige oma kombega mind endale allutada, nagu ta tegi iga inimese v?i eseme v?i s?ndmuse v?i m?ttega, k?igega, mis temasse puutus, mis see ka ei olnud: raamatud ja kingad, leebus ja v?givald, abielu ja pulma??, tagasitulek meie vanasse naabruskonda uues, sinjoora Raffaella Carracci rollis. 2. Ma ei suutnud uskuda, et nii heasoovlik, nii armunud Stefano oli kinkinud Marcello Solarale m?rgi Lila lapseeast, t?enduse vaevast, mida Lila oli enda v?lja m?eldud kingade kallal n?inud. Unustasin laua taga istuvad Alfonso ja Marisa, kes silmade s?rades juttu ajasid. Ma ei p??ranud enam t?helepanu ema joobnud naerule. Haihtusid muusika, laulja h??l, tantsivad paarikesed, terrassile l?inud Antonio, kes seisis armukadedusest piinatult teisel pool klaasust ning silmitses lillakat linna, merd. Tuhmus isegi kujutlus Ninost, kes oli ?sja nagu peaingel ilma kuulutuseta peosaalist lahkunud. N?gin n??d vaid Lilat, kes erutatult Stefanole midagi k?rva sosistas, surnukahvatu oma pulmakleidis, mees naeratamata kuulamas, ?hetaval n?ol mure kahvatu laik nagu karnevalimask laubalt silmadele vajumas. Mis seal toimus, mis edasi saab? Minu s?branna sikutas m?lema k?ega abikaasat k?sivarrest. Ta pani kogu j?u m?ngu ja mina, kes ma teda h?sti tundsin, tajusin, et oleks ta vaid saanud, oleks ta k?e keha k?ljest ?ra rebinud, oleks seda k?rgel pea kohal hoides l?bi saali marssinud, veri tilkumas loorile, ja kasutanud seda kaikana v?i eesli l?ualuuna, et t?pselt rihitud hoobiga Marcellol n?gu ?les l??a. Igatahes, ta oleks seda teinud, ning sellest m?ttest hakkas mul s?da meeletult pekslema, kurk t?mbus kuivaks. Siis oleks ta m?lemal mehel silmad peast kraapinud, naha nende n?olt maha kiskunud, neid hammustanud. Jah, jah, tundsin, et ma tahan, tahan, et see juhtuks. L?pp armastusele ja l?pp sellele talumatule peole, ei mingeid embusi Amalfi voodis. Peksa segi k?ik asjad ja inimesed meie naabruskonnas, l?? nad laiali, mina ja Lila p?geneme, l?heme kuhugi kaugele elama, astume ?heskoos ja muretult alla alanduse k?ikidest astmetest, ?ksi, tundmatutes linnades. See tundus mulle p?eva ?iglase l?puna. Kui mitte miski ei saa meid p??sta, ei raha, ei mehe keha, ega isegi mitte ?ppimine, v?iksime samah?sti k?ik kohe h?vitada. Lila raev paisus mu rinnus, v?gi, mis oli minu ja ei olnud ka, mis t?itis mu enesekaotamise naudinguga. Ihkasin, et see v?gi ?le ??re voolaks. Siiski tundsin, et samas hirmutas see mind. Taipasin alles hiljem, et ma oskan olla vaikselt ?nnetu, sest ma ei ole suuteline ?gedalt reageerima, kardan seda, olen parema meelega liikumatult, kasvatan vimma. Lila mitte. Kohalt lahkudes t?usis ta p?sti niisuguse hooga, et laud v?rises, nagu ka h?bedast noad-kahvlid m??rdunud n?udel, klaas paiskus ?mber. Kui Stefano kiirustas masinlikult peatama sinjoora Solara kleidi poole voolavat veinijuga, lipsas Lila kiirel sammul k?rvaluksest v?lja, sikutades oma kleiti, kui see kuhugi kinni j?i. M?tlesin talle j?rele joosta, tal k?est haarata, sosistada, et l?heme, kaome siit. Kuid ma ei liikunud paigast. P?rast ??rikest k?hklust liikus paigast hoopis Stefano, kes tantsivate paaride vahelt Lilale j?rele l?ks. Heitsin pilgu enda ?mber. K?ik olid aru saanud, et miski oli pruudi endast v?lja viinud. Marcello aga j?tkas Rinoga vandeseltslaslikku juttu, nagu oleks t?iesti normaalne, et ta neid kingi kannab. J?tkusid metalli?rimehe ?ha nilbemad toostid. Need, kes tundsid end laudade ja kutsutute hierarhias k?ige madalamal olevat, p??dsid endiselt halva m?ngu juures head n?gu teha. Mitte keegi peale minu ei n?inud taipavat, et ?sja p?hitsetud abielu – mis ilmselt kestab kuni poolte surmani, l?bi paljude laste, arvukate lastelaste, murede ja r??mude, l?bi h?be- ja kuldpulmade – oli Lila jaoks, ?ksk?ik mida abikaasa andestust soovides ka ette ei v?taks, juba l?ppenud. 3. Esialgu valmistasid s?ndmused mulle pettumuse. Istusin Alfonso ja Marisa k?rval, kuid ei p??ranud nende lobisemisele mingit t?helepanu. Ootasin m?rke m?ssust, kuid ei juhtunud midagi. Lila p?he oli raske sisse n?ha, nagu alati: ma ei kuulnud teda karjumas, ma ei kuulnud teda ?hvardamas. Poole tunni p?rast ilmus Stefano uuesti v?lja, s?bralikkus ise. Ta oli ?mber riietunud, valge laik laubal ja silmade ?mber oli kadunud. Ta liikus sugulaste ja s?prade seas ringi, oodates naise saabumist, ja kui too saali astus, ei kandnud ta enam pulmakleiti, vaid reisiriideid, heledate n??pidega pastellsinist kost??mi ja sinist k?barat, ning mees t?ttas kohe tema juurde. Lila jagas lastele suhkrumandleid, v?ttes neid h?belusikaga kristallanumast, seej?rel k?ndis laudade vahel ning jagas meelehead, algul oma, siis Stefano sugulastele. Ta ei teinud v?lja tervest Solara perekonnast ega ka vend Rinost, kes k?sis ebaleva naeratusega: kas sa ei armasta mind enam? Lila ei vastanud, andis meelehea Pinucciale. Tema silmis oli ?raolev pilk, p?sesarnad tungisid rohkem esile kui tavaliselt. Minuni j?udes ulatas ta mulle hajameelselt, ilma igasuguse ?ratundva naeratuseta, valge, t?lli m?hitud keraamilise korvikese, mis oli t?is suhkrumandleid. Solarasid muidugi ?rritas niisugune ebaviisakus, ent Stefano tegi selle heaks, emmates k?iki ?ksteise j?rel meeldiva, lepitava ilmega, ise pomisedes: „Ta on v?sinud, olge kannatlikud.” Stefano suudles ka Rinot p?sele, naisevend t?mbas aga n?o kipra ja ma kuulsin teda lausumas: „See pole mingi v?simus, Ste, ta s?ndis vildakana ja mul on sinust kahju.” Stefano vastas t?siselt: „Vildakad asjad saab sirgeks ajada.” Seej?rel n?gin teda j?rele jooksmas juba ukse juurde j?udnud naisele, sellal kui orkester paiskas ?hku joobnud helisid ja inimesed kogunesid viimasteks h?vastij?ttudeks. Seega ei mingit lahkul??mist, me ei p?gene koos laia maailma. Kujutasin ette, kuidas ilus, elegantne noorpaar kabrioletti istub. Peagi j?uavad nad Amalfi rannikule luksushotelli ja j?hker solvang taandub p?gusaks mossitamiseks, millest on lihtne ?le saada. Ei mingit ?mberm?tlemist. Lila oli end minust otsustavalt eemale t?uganud ja – nagu mulle korraga tundus – oli vahemaa suurem, kui ma olin arvanud. Ta ei olnud mitte ainult mehele l?inud, ta ei hakka mehega igal ??sel magama mitte ?ksnes abielutavadele alistumise p?rast. Oli veel midagi, millest ma ei olnud enne aru saanud, mis oli aga n??d selgemast selgem. Leppides t?siasjaga, et tema plikap?lve pingutus oli aidanud s?lmida mingi ?ritehingu tema mehe ja Marcello vahel, oli Lila tunnistanud, et hoolib mehest rohkem kui ?hestki teisest inimesest v?i asjast. Kui ta oli juba j?rele andnud, kui ta oli juba solvangu alla neelanud, peab tema side Stefanoga olema t?epoolest tugev. Ta armastas meest, armastas nagu t?drukud sentimentaalsetes fotoromaanides. Terve elu ohverdab Lila mehele k?ik oma v??rtuslikud omadused, mees aga ei pane tema ohverdust t?helegi, teda ?mbritseb Lila tunderikkus, intelligents, kujutlusv?ime, ja mees ei oska sellega midagi peale hakata, loobib k?ik tuulde. Mina, m?tlesin ma, ei suuda kedagi niimoodi armastada, isegi mitte Ninot, mina oskan vaid raamatutega aega veeta. Sekundi murdosa jooksul n?gin end kui m?lkis kaussi, kuhu ?de Elisa ?hele kassile toitu pani, kuni see kuhugi kadus ja kauss j?i t?hjana trepimadelele tolmu koguma. Terava ?ngistusega tajusin sel hetkel, et olen eemaldunud liiga kaugele. Pean tagasi minema, ?tlesin endale, pean tegema nii nagu Carmela, Ada, Gigliola, Lila ise. Leppima meie naabruskonnaga, suruma alla upsakuse, h?vitama eelarvamused, mitte enam alandama neid, kes minust hoolivad. Kui Alfonso ja Marisa m??da k?ndisid, et j?uda ?igel ajal Ninoga kokku saada, tegin mina ema v?ltimiseks suure ringi ja l?ksin terrassile, oma peigmehe juurde. Ta oli liiga kergelt riides, p?ike oli juba l?inud, kiskus k?lmaks. Niipea kui ta mind m?rkas, s??tas Antonio sigareti ning tegi n?o, et silmitseb endiselt merd. „L?hme ?ra,” ?tlesin ma. „Mine muidugi, Sarratore pojaga.” „Ma tahan sinuga minna.” „Mis sa valetad.” „Miks sa nii ?tled?” „Sest kui tema sind tahaks, j?taksid sa mu sinnapaika, h?vasti j?tmata.” See oli t?si, aga mind ajas vihale, et ta seda nii otse, s?nu valimata ?tleb. Sisistasin: „Kui sa ei taipa, et ma riskeerin siin olles sellega, et iga hetk v?ib v?lja ilmuda ema ja hakata mind sinu p?rast klobima, siis pole muud ?elda, kui et sa m?tled ainult iseendale ega hooli minust p?rmugi.” Antonio ei kuulnud minu h??les peaaegu mingit dialekti, pani t?hele pikka lauset, ning kaotas enesevalitsuse. Ta viskas sigareti minema, haaras mul ?ha v?hem ohjeldatud j?uga randmest ja karjus – kurku takerdunud karjega –, et tema on siin minu p?rast, ainult minu p?rast, et mina olin see, kes k?skis tal kogu aeg enda l?hedal olla, kirikus ja peol, mina ise, ja sa k?skisid mul vanduda, ?tles ta hingeldades, vannu, ?tlesid sa, et sa ei j?ta mind hetkekski ?ksi, ja seep?rast lasin ma endale ?likonna ?mmelda, ja olen sinjoora Solarale raskelt v?lgu, ja et sulle meele j?rele olla, et teha nii, nagu sa k?skisid, ei ole ma veetnud minutitki oma ema ja ?dedevendadega: ja vastutasuks, vastutasuks kohtled sa mind kui k?ntsa, sa r??gid terve aja luuletaja pojaga ja alandad mind k?ikide mu s?prade ees, sa teed mu naerualuseks, sest sinule ei ole ma mitte keegi, sest sina oled nii haritud ja mina ei ole, sest ma ei saa aru asjadest, millest sa r??gid, see on v?gagi t?si, ma ei saa aru, aga pagan v?taks, Len?, vaata mind, vaata mulle otsa, sa arvad, et v?id mind l?putult kamandada, sa arvad, et ma ei ole v?imeline ?tlema, et aitab, aga sa eksid, sa tead k?ike, aga sa ei tea, et kui sa praegu koos minuga sellest uksest v?lja l?hed, kui ma sulle ?tlen, olgu, ja me l?heme koos ?ra, aga kui ma hiljem avastan, et sa said koolis v?i kusagil mujal kokku selle t?pra Nino Sarratorega, tapan su ?ra, Len?, nii et m?tle j?rele, j?ta mind kohe maha, r??kis ta ahastades, j?ta mind, sest nii on sulle parem, ja ta vaatas mind suurte punetavate silmadega, moodustades s?nu p?rani suuga, karjudes neid mulle ilma karjumata, ninas??rmed puhevil, s?simustad, n?ol meeletu kannatus, ja ma m?tlesin, et v?ib-olla teeb ta endale seespool h?da, sest laused, mida ta karjus oma k?ris, rinnus, ilma et need ?hus plahvataksid, v?ivad olla kui teravad rauat?kid, mis tema kopse ja neelu vigastavad. Tundsin ebam??rast vajadust niisuguse r?nnaku j?rele. Haare randme ?mber, hirm, et ta mind l??b, tema valulike s?nade j?gi isegi lohutasid mind, mulle n?is, et ta v?hemalt peab minust midagi. „Sa teed mulle haiget,” pomisesin. Ta l?dvendas aeglaselt pigistust, kuid j?i mind ammuli sui vahtima. Nahk mu randmel kiskus sinakaks, andes talle kaalu ja autoriteeti, kinnistades mind tema k?lge. „Mida sa otsustad?” „Tahan sinuga j??da,” ?tlesin, ehkki tusaselt. Antonio pani suu kinni, tema silmad t?itusid pisaratega, ta p??ras pilgu merele, et anda endale aega pisarad tagasi suruda. Natukese aja p?rast olime t?naval. Me ei oodanud Pasqualet, Enzot, t?drukuid, me ei j?tnud kellegagi h?vasti. K?ige olulisem oli minu emast m?rkamatult m??da saada, seep?rast hiilisime minema jalgsi, v?ljas oli juba pimedaks l?inud. M?nda aega k?isime teineteist puudutamata k?lg k?lje k?rval, siis pani Antonio mulle k?heldes k?e ?mber ?lgade. Ta tahtis mulle m?ista anda, et ootab andeksandmist, justkui oleks s??dlane tema. Kuna ta mind armastas, otsustas ta pidada neid tunde, mil ma tema silme all ahvatledes ja ahvatluses Ninoga olin veetnud, meelepette tundideks. „Kas su k?ele j?i sinikas?” k?sis ta ning ?ritas mu k?tt haarata. Ma ei vastanud. Ta pigistas oma suure k?mblaga mu ?lga, ma tegin vastumeelsust v?ljendava liigutuse, ta l?dvendas otsekohe haaret. Tema ootas, mina ootasin. Kui ta p??dis mulle veel kord oma alistumisest m?rku anda, libistasin k?e ?mber ta piha. 4. Me suudlesime pidevalt, puu all, maja kangialuses, pimedatel t?navatel. Siis l?ksime bussi peale, veel teisegi peale ning j?udsime jaama. K?ndisime tiikide poole, suudlesime piki raudteer??paid kulgeval peaaegu inimt?hjal t?naval ikka edasi. Olin ?leni kuum, ehkki olin kergelt riides ja ?htune jahedus tungis p?gusate v?rinatega l?bi naha soojuse. Iga natukese aja tagant kleepus Antonio h?maruses mu k?lge, embas mind niisuguse kirega, et tegi haiget. Tema huuled h??gusid, tema suu kuumus ergutas mu m?tteid ja kujutlusv?imet. V?ib-olla on Lila ja Stefano, ?tlesin endale, juba hotelli j?udnud. V?ib-olla s??vad ?htust. V?ib-olla seavad end ??ks valmis. Ah, magada mehe k?rval, mitte enam k?lma tunda. Tundsin Antonio keelt oma suus liikumas ja kui ta mul l?bi riiete rindu muljus, silitasin samal ajal l?bi p?ksitasku tema riista. Must taevas oli heledatest t?hepilvedest laiguline. Tiikide sambla ja roiskuva mulla l?hn taandus kevade magusate aroomide ees. Rohi oli m?rg, vesi luksatas ootamatult, nagu oleks sinna kukkunud tammet?ru, kivi, konn. L?ksime m??da tuttavat rada, mis viis meid kuivanud, peenikeste t?vede ja murdunud okstega puude juurde. M?ne meetri kaugusele j?i sissevarisenud katusega vana konservivabrik, ainult raudlatid ja metallplaadid. Tundsin ?gedat iha, midagi, mis kiskus mind seestpoolt nagu pingul sametpael. Tahtsin, et mu iha leiaks raevuka rahulduse, mis suudaks kogu t?nase p?eva pihuks ja p?rmuks teha. Tundsin, kuidas see mind alak?hust meeldivalt kaabib, silitab ja torgib, tugevamini kui eelmistel kordadel. Antonio laulus dialektis armus?nu, ?tles neid mu suu, kaela vastas, tungivalt. Ma vaikisin, olin niisuguste kohtumiste ajal alati vaikinud, ainult ohkasin. „?tle, et sa armastad mind,” anus ta mingi hetkel. „Jah.” „?tle mulle.” „Jah.” Muud ma ei lisanud. Embasin teda, surusin ta kogu j?uga enda vastu. Oleksin tahtnud, et ta silitaks ja suudleks iga mu ihulapikest, tahtsin, et ta mind muljuks, hammustaks, tahtsin, et mul hing kinni j??ks. Antonio l?kkas mu pisut eemale, et suudlemist katkestamata k?si mu rinnahoidja sisse libistada. Sellest aga mulle ei aidanud, sel ?htul j?i seda v?heks. K?ik seni meie vahel olnud puuted, mida ta oli ettevaatlikult algatanud ja millel mina olin sama ettevaatlikult s?ndida lasknud, tundusid n??d mulle ebapiisavad, ebamugavad, liiga kiired. Ma ei osanud talle siiski ?elda, et tahan n??d enamat, ei leidnud s?nu. Igal meie salajasel kohtumisel viisime l?bi s?natut riitust, liikudes ?helt astmelt teisele. Antonio silitas mu rindu, t?stis seeliku ?les, puudutas mind jalgevahest, ja nagu m?rguande peale surus ta mind vastu tukslevat ?rna liha ja k?hresid ja veene ja verd, mis tema p?kstes t?mbles. Sel korral aga ei kiirustanud ma tema riista v?lja v?tma, sest teadsin, et niipea kui ma seda teen, unustab ta mu kohe ?ra, ei puuduta mind enam. Rinnad, puusad, tagumik, h?be ei huvita teda enam, ta keskendub vaid mu k?ele, koguni haarab sellest oma k?ega, et ma ikka ?iges r?tmis liigutaksin. Seej?rel v?tab ta v?lja taskur?ti ja hoiab seda valmis hetkeks, kui tema k?rist p??seb valla k?hisev h??litsus ja tema riistast ohtlik vedelik. Viimaks t?mbub ta pisut oimetuna tagasi, v?ib-olla tunneb piinlikkust, ja me l?heme koju tagasi. Harjumusp?rane tulemus, mida ma n??d soovisin mingil segasel ajel muuta: ma ei hoolinud sellest, et v?in abielus olemata rasedaks j??da, ma ei hoolinud patust, meie kohal kosmoses pesitsevatest jumalikest j?relevaatajatest, P?hast Vaimust v?i kes iganes tema kohust t?itis, ning Antonio tajus seda ja sattus segadusse. Mind ?ha suurema erutusega suudeldes p??dis ta mu k?tt korduvalt allapoole t?mmata, kuid ma t?mbasin k?e ?ra, surusin h?beme tema s?rmede vastu, tugevalt ja j?relej?tmatult, ise s?gavalt ohates. N??d t?mbas Antonio k?e ?ra, ?ritas p?ksin??pe lahti teha. „Oota,” ?tlesin ma. Tirisin teda vana konservivabriku s?restiku poole. Seal oli pimedam, varjatum, ehkki kubises hiirtest, kuulsin nende ettevaatlikku krabinat, jooksmist. Mu s?da hakkas meeletult taguma, ma kartsin seda kohta, iseennast, mind haaranud hullust, mis p?hkis mu k?itumisest ja h??lest v??rastustunde, mille olin alles paar tundi tagasi endas avastanud. Tahtsin tagasi meie naabruskonda, sinna sisse vajuda, olla niisugune, nagu ma olin enne. Tahtsin visata minema oma ?pingud, harjutusi t?is vihikud. Milleks ?ieti harjutada. Ei omanud mingit t?htsust, kelleks ma v?isin Lila varjust v?lja astudes saada. Mis olin mina v?rreldes Lilaga pulmakleidis, peenes autos, sinises k?baras ja pastelses kost??mis? Mis olin mina siin Antonio seltsis, salamahti, roostetanud metallirisu, hiirte krabistamise sees, seelik ?les puusadele tiritud, p?ksid maas, ihalev ja ?revil ja s??dlaslik, sellal kui Lila lamab rauge kiretusega alasti linasel voodipesul merevaatega hotellitoas ja laseb Stefanol end v?tta, temasse t?ielikult sisse tungida, talle oma seemet anda, end seaduslikult ja ilma hirmuta rasedaks teha? Mis olin mina, sellal kui Antonio rahmeldas oma p?kstega ja toppis oma pundunud meheriista mulle jalge vahele, minu palja ihu vastu, haaras mul tagumikust ja h??rus end minu vastu, edasi ja tagasi, hingeldades? Seda ma ei teadnud. Teadsin vaid, et ma tahan tol hetkel midagi muud. Mulle ei piisanud niisama n?hkimisest. Tahtsin, et ta minusse tungiks, et ma saaksin Lilale teatada, kui ta tagasi tuleb: ka mina ei ole enam neitsi, mida teed sina, teen ka mina, sul ei ?nnestu minust ette j?uda. Seega heitsin k?ed Antonio kaela ?mber ja suudlesin teda, ajasin end kikivarvastele, otsisin tema riista, s?natult ja kobamisi. Ta pani seda t?hele ja aitas k?ega takka, tundsin, kuidas ta juba natuke sisse tungis, v?risesin uudishimust ja hirmust. Samas tajusin ka Antonio pingutust pidama saada, hoiduda suskamast t?ie ?gedusega, mis temas terve p?rastl?una oli kohunud ja mis temas kindlasti veelgi kohus. Taipasin, et ta kavatseb j?rele j?tta, ning ma surusin end tugevamini tema vastu, et ta j?tkaks. Raske ohkega l?kkas Antonio mu aga eemale ja ?tles dialektis: „Ei, Len?, seda tahan ma teha oma naisega, mitte nii.” Ta krabas mu paremast k?est, asetas selle nagu l?mbuva nuuksatusega oma riistale ning ma asusin seda allaheitlikult h??ruma. Kui me tiikide juurest lahkusime, ?tles ta kohmetult, et peab minust lugu ega taha, et ma teeksin midagi, mida ma hiljem v?iksin kahetseda, mitte sellises paigas, mitte nii r?pasel moel ja hoolimatult. Ta r??kis seda nii, nagu oleks see olnud tema, kes liiga kaugele l?ks, ja v?ib-olla uskus ta seda t?epoolest. Kogu teekonna jooksul ei lausunud ma ainsatki s?na ja lahkusin temast kergendusega. Kui uksele koputasin, avas selle ema ning hoolimata mu vendade ja ?e p??etest teda takistada hakkas ilma karjumiseta, ilma ?hegi etteheiteta mind peksma. Prillid lendasid p?randale ja ma karjusin otsekohe m?ru r??muga, ilma dialekti varjutagi: „N?ed, mis sa tegid? L?hkusid mu prillid ?ra ja sinu p?rast ei saa ma enam ?ppida, ja kooli ma enam ei l?he.” Ema kangestus, mind l??nud k?si tardus ?hku nagu kirvetera. Minu v?ike ?de Elisa korjas prillid ?les ja ?tles vaikselt: „V?ta, Len?, need ei ole katki.” 5. Mind valdas niisugune v?simus, et kui palju ma ka ei ?ritanud puhata, ei l?inud v?simus ?le. Esimest korda tegin koolist poppi. Puudusin arvatavasti oma kaks n?dalat ega ?elnud isegi Antoniole, et ma ei viitsi sellega enam j?nnata, et tahan kooli pooleli j?tta. Lahkusin kodust tavalisel ajal ja k?ndisin terve hommikupooliku linna peal ringi. ?ppisin tol perioodil Napolit h?sti tundma. Sobrasin Port’Alba kasutatud raamatute lettides, pannes tahtmatult t?hele raamatute pealkirju ja autoreid, jalutasin Toledo ja mere poole. V?i ronisin m??da Via Salvator Rosat Vomero linnajakku, j?udsin San Martino juurde, tulin Petraiot m??da alla tagasi. V?i uudistasin Doganellat, k?isin surnuaial, tiirutasin vaiksetel teeradadel, lugesin kadunukeste nimesid. M?nikord j?litasid mind looderdavad noormehed, vanad n?medad mehen?ssid, koguni viisaka v?ljan?gemisega keskealised mehed, kes tegid mulle nilbeid ettepanekuid. Lisasin sammu, silmad maas, tajusin ohtu ja p?genesin, kuid j?rele ei j?tnud. Mida rohkem ma tegelikult koolist poppi viskasin, seda suuremaks venitasid hommikused hulkumised augu ?pikohustuste v?rgus, millesse ma alates kuuendast eluaastast olin vangistatud. Etten?htud ajal l?ksin koju tagasi ja mitte keegi ei aimanud, et mina, kujutage ette, mina, ei olnudki koolis olnud. P?rastl?unati lugesin romaane, siis kiirustasin tiikide juurde Antonio seltsi, kes oli minu vabadusega ?limalt rahul. Ta oleks tahtnud k?sida, kas ma olen Sarratore poega kohanud. Lugesin k?simust tema silmist, kuid ta ei s?andanud seda esitada, kartis t?li, kartis, et ma vihastan ja keelan talle paari minutit naudingut. Ta embas mind, et tunda kehaga mu j?releandlikkust ja kahtlused minema p?hkida. Nendel hetkedel v?listas ta v?imaluse, et ma teda ka tolle teisega kohtudes v?iksin solvata. Ta eksis: ehkki tundsin end s??di, m?tlesin ma vahetpidamata Ninole. Ihkasin temaga kokku saada, r??kida, ja samas kartsin seda. Kartsin, et ta alandab mind oma ?leolekuga. Kartsin, et ?hel v?i teisel viisil p??rdub ta uuesti p?hjuste juurde, miks minu artikkel kokkup?rkest usu?petajaga ei olnud ilmunud. Kartsin, et ta kannab mulle ette toimetajate armutu hinnangu. Ma ei oleks suutnud seda taluda. Linna peal ringi kolades v?i ?htul voodis lamades, kui uni ei tulnud ning ma tajusin oma k??ndimatust eriti selgesti, eelistasin uskuda, et minu tekst l?kati tagasi lihtsalt ja ainult ruumipuuduse p?rast. Las k?ik hajub, kaob. See ei olnud aga kerge. Ma ei olnud suutnud t?usta Nino tasemele, seega ei saanud ma tema k?rval seista, lasta end kuulata, oma m?tteid avaldada. Ja mis m?tteid, mul neid ju ei olnudki. Parem ennast ise eemaldada, aitab raamatutest, hinnetest, kiitusest. Lootsin k?ik aegamisi unustada: peas tiirlevad arvamused, elus ja surnud keeled, koguni itaalia keele, mis isegi ?e ja vendadega r??kides praegu mu huulile kerkis. See on Lila s??, m?tlesin ma, kui ma sellele teele asun, pean temagi unustama; Lilal oli alati selge, mida ta tahtis, ja selle ta ka sai; mina ei taha midagi, mina olen tehtud eimillestki. Lootsin hommikul ?rgata ilma soovideta. Kui ma end kord t?hjaks olen teinud – kujutasin ma ette –, piisab Antonio kiindumusest minusse ja minu kiindumusest temasse. ?hel p?eval kohtasin koduteel Stefano ?de Pinucciat. Kuulsin, et Lila on pulmareisilt tagasi ja oli korraldanud mehe?e ja venna kihlumise auks v?geva pidus??gi. „Sa oled Rinoga kihlatud?” k?sisin ma ?llatust teeseldes. „Jah,” vastas Pinuccia s?rades ja n?itas mulle kihlas?rmust. M?letan, et Pinuccia jutu ajal valdas mind ?ksainus vimmane m?te: Lila oli uues kodus peo korraldanud ega olnud mind kutsunud, aga nii ongi parem, olen rahul, ei maksa end temaga v?rrelda, ma ei taha teda enam n?ha. Alles siis, kui kihluse iga pisemgi ?ksikasi sai l?bi v?etud, k?sisin ettevaatlikult Lila j?rele. V?ikese reetliku naeratusega vastas Pinuccia dialektis: k?ll ta ?pib. Ma ei k?sinud rohkem midagi. Kodus magasin terve p?rastl?una. J?rgmisel hommikul l?ksin nagu tavaliselt kell seitse kooli, ?igemini tegin n?o, nagu l?heksin. Olin just ?le peat?nava j?udnud, kui m?rkasin Lilat, kes v?ljus autost ning astus meie hoovi, ilma et oleks roolis istuva Stefano poole p??ranud, et v?hemalt head aega ?elda. Ta oli kenasti riides ja kandis suuri tumedaid prille, ehkki p?ikest ei olnud. Mulle j?i silma sinine siidsall, mis oli niimoodi s?lmitud, et varjas ?ra ka huuled. M?tlesin kibedalt, et see siis ongi tema uus stiil, mitte enam Jacqueline Kennedy, vaid salap?rane daam, kelleks olime unistanud juba lapseeast peale ise saada. Astusin edasi ega h?iganud teda. Paari sammu j?rel p??rasin aga tagasi, mitte k?ll kindla kavatsusega, vaid lihtsalt seep?rast, et teisiti ma ei suutnud. S?da tagus meeletult, tunded olid segased. V?ib-olla tahtsin, et ta ?tleks mulle otse n?kku, et meie s?prus on l?bi. V?ib-olla tahtsin talle valju h??lega teada anda, et ka mina olen otsustanud ?pingud katki j?tta ja samuti mehele minna, asuda elama Antonio koju, koos tema ema ja ?dede-vendadega, pesta treppe nagu hull Melina. T?ttasin ?le hoovi, n?gin teda sisenemas trepikotta, kus oli tema ?mma korter. Ronisin trepist ?les, samast trepist, kust me kunagi lastena olime l?inud ?les don Achille juurde, et tema k?est oma nukke tagasi n?uda. H?ikasin teda, ta seisatas. „Oled tagasi,” ?tlesin. „Jah.” „Miks sa mind ?les ei otsinud?” „Ma ei tahtnud, et sa mind n?ed.” „Teised v?ivad sind n?ha ja mina mitte?” „Teised ei l?he mulle korda, ainult sina l?hed.” Silmitsesin teda ebalevalt. Mida ma ei tohtinud n?ha? Ronisin ?les meie vahel olevatest astmetest, t?mbasin ?rnalt salli k?rvale ja v?tsin eest prillid. 6. Teen seda n??d uuesti, kujutluses, kui asun r??kima Lila pulmareisist, mitte ainult nii, nagu ta mulle tol korral trepimademel jutustas, vaid ka nii, nagu ma hiljem tema m?rkmeraamatutest lugesin. Olin tema vastu eba?iglane olnud, olin tahtnud uskuda kerget allaandmist, et saaksin teda alandada, nagu tundsin end alandatuna mina, kui Nino peosaalist ?ra l?ks, olin tahtnud teda pisendada, et ma tema kaotust ei tunneks. Siin ta n??d on, pidus??k l?bi, autos istumas, sinine k?bar, pastelne kost??m. Lila silmad h??gusid raevust ja vaevalt oli auto paigast v?tnud, kui ta valas Stefano ?le k?ige r?vedamate s?nade ja lausetega, mida oli meie naabruskonnas v?imalik ?hele meesterahvale ?elda. Stefano neelas solvangud talle omasel moel alla, leebe naeratusega, s?nagi lausumata, ning l?puks j?i Lila vait. Vaikus ei kestnud aga kaua. Lila alustas uuesti, rahulikumalt, kergelt hingeldades. Ta teatas, et ei taha autos olla enam ainsatki minutit, et sama ?hu hingamine, mida hingab mees, ajab teda iiveldama, ta tahab v?lja, otsekohe. Stefano n?gi tema n?os t?epoolest t?lgastust, kuid s?itis midagi lausumata edasi, nii et Lila t?stis h??lt ja n?udis, et mees peaks auto kinni. N??d t?mbas too auto tee ??rde, aga kui Lila hakkas ust lahti kiskuma, haaras Stefano tal k?vasti k?sivarrest kinni. „Kuula n??d mind,” ?tles ta vaikselt, „sellel, mis juhtus, on t?sised p?hjused.” Ta selgitas rahulikul toonil, kuidas asjad olid l?inud. Et kinga?ri ei tuleks kinni panna veel enne, kui seda on ?ieti j?utud avada, oli vaja astuda mesti Silvio Solara ja tema poegadega, kes ainsana suudavad tagada mitte ainult seda, et jalan?ud linna parimatesse kingapoodidesse j?uaksid, vaid ka seda, et s?gisel avataks Piazza dei Martiril ainult Cerullo kingi m??v kauplus. „Mis sinu vajadused mulle korda l?hevad,” segas Lila vahele, p??des end haardest lahti kiskuda. „Minu vajadused on ka sinu vajadused, sa oled minu naine.” „Mina? Ma ei t?henda sinu jaoks midagi, ja sina minu jaoks. Lase mu k?si lahti.” Stefano tegi, nagu k?stud. „Sinu isa ja vend ei t?henda ka midagi?” „Kui sa nendest r??gid, loputa suu puhtaks, sa pole v??rt nende nimesidki nimetama.” Stefano aga nimetas. ?tles, et see oli olnud Fernando ise, kes tahtis Solaradega kokkulepet s?lmida. ?tles, et suurim takistus oli Marcello Solara, kes oli tige Lila, kogu Cerullo perekonna ja ise?ranis Pasquale, Antonio, Enzo peale, kes olid tema auto sodiks peksnud ja talle endale kolki andnud. ?tles, et Rino oli ta maha rahustanud, see olevat n?udnud palju kannatlikku meelt ja kui Marcello oli ?elnud, et olgu, aga ma tahan neid kingi, mille Lila tegi, oli Rino ?elnud, hea k?ll, v?ta need kingad. See oli ?udne hetk, Lilal oli tunne, nagu oleks talle nuga rindu l??dud. Sellegipoolest karjus ta mehele: „Ja mida sina tegid?” Stefanol oli piinlik. „Mida ma pidin tegema? Sinu vennaga t?lli minema, su perekonna laostama, sinu s?prade vastu s?da alustama, kaotama kogu investeeritud raha?” Iga s?na tundus Lilale nii toonilt kui sisult silmakirjalik s?? tunnistamine. Ta ei lasknud mehel isegi l?petada, hakkas teise ?lga rusikatega taguma, ise kisendades: „Ja sina ?tlesid, et olgu, t?id kingad v?lja ja andsid talle ?le.” Stefano lasi ta lahti ning alles siis, kui Lila ?ritas uuesti autost v?lja saada ja minema joosta, lausus ta k?lmalt: rahune maha. Lila keeras end v?lgukiirusel ringi: maha rahuneda, kui mees oli just kogu s?? isa ja venna peale ajanud, rahuneda, kui k?ik kolm olid kohelnud teda nagu kaltsu, millega p?randat pestakse? Ma ei taha maha rahuneda, karjus ta, vana m?lakas, vii mind kohe koju tagasi, sa pead kordama, mida sa just ?tlesid nende kahe teise sitapea ees. Alles siis, kui ta oli kuuldavale toonud dialektis v?ljendi, uommen’e mmerd, tajus ta, et oli purustanud abikaasa tasakaaluka tooni t?kke. Hetk hiljem lajatas Stefano raske k?ega talle n?kku, andis talle raevuka k?rvakiilu, mis n?is Lilale kui plahvatav t?de. Ta v?patas ?llatusest ja tulivalusast p?sest. Ta silmitses meest jahmunult, too aga pani auto uuesti k?ima ja ?tles h??lel, mis esimest korda sellest ajast peale, kui ta Lila ?mber tiirutama hakkas, ei olnud rahulik, koguni v?rises: „N?ed, mida sa panid mu tegema? Kas sa saad aru, et sa l?hed liiale?” „Me oleme k?ik untsu keeranud,” sosistas Lila. Stefano eitas seda kindlalt, nagu ei tahaks ta niisugust v?imalust ?ldse arvesse v?tta, ja ta pidas maha pika k?ne, pisut ?hvardava, pisut ?petliku, pisut pateetilise. Ta r??kis laias laastus j?rgmist: „Me pole midagi untsu keeranud, Lina, peame ainult m?ned asjad selgeks tegema. Sa ei ole enam Cerullo. N??d oled sa sinjoora Carracci ja pead tegema, mida mina sulle ?tlen. Tean k?ll, et sul pole praktilist taipu, sa ei tea ?ritegemisest midagi, sinu arvates vedeleb raha maas. Nii see ei ole. Raha pean ma teenima iga p?ev, panema sinna, kus see saaks kasvada. Sina kujundasid kingad, sinu isa ja vend on tublid t??mehed, aga teie kolmekesi ei oska raha kasvatada. Solarad aga oskavad, ja seep?rast – sa kuula n??d hoolega – ei l?he mulle kuraditki korda, kui sulle need inimesed ei meeldi. Marcello ajab mul ka s?dame pahaks, ja kui ta sind kas v?i silmanurgast vahib, kui ma m?tlen asjadele, mis ta sinu kohta r??kis, tuleb mul isu talle nuga k?htu torgata. Aga kui ta aitab mul raha kasvatada, saab temast minu parim s?ber. Ja tead miks? Sest kui raha ei kasva, siis seda autot meil enam pole, ma ei saa sulle seda kleiti osta, me kaotame maja ja k?ik, mis seal sees on, sa ei saa enam peent prouat m?ngida ja meie lapsed kasvavad kui kerjuse lapsed. Nii et kui sa mulle veel ?he korra ?tled, mida sa t?na ?tlesid, l??n sinu ilusa n?olapi niimoodi segi, et sa ei saa enam kodust v?lja minna. Oleme r??kinud? Vasta mulle.” Lila t?mbas silmad vidukile. P?sk oli t?mbunud lillakaspunaseks, ehkki muidu oli ta lubivalge. Ta ei vastanud. 7. Nad j?udsid Amalfisse ?htul. Kumbki ei olnud varem hotellis viibinud, m?lemad olid ebakindlad ja kohmetud. Stefano oli eriti ehmunud administraatori kergelt iroonilisest toonist ning v?ttis tahtmatult allaheitliku hoiaku. Kui ta seda m?rkas, varjas ta piinlikkustunnet j?rsu k?itumise taha. Isegi lihtne palve, et ta dokumente n?itaks, pani tal k?rvad tulitama. Vahepeal oli v?lja ilmunud pakikandja, imepeente vuntsidega umbes viiek?mne tuuris mees, Stefano aga l?kkas tema abi tagasi, justkui oleks mees varas, siis m?tles ringi ning andis talle ?leolevalt kopsaka jootraha, ehkki ta pakikandja teenuseid ei kasutanud. Lila j?rgnes kohvreid tassivale mehele trepist ?les ja teda valdas esimest korda tunne – nagu ta mulle jutustas –, et ta oleks justkui mingil ajal ?ra kaotanud noormehe, kellega ta hommikul oli abiellunud, ning viibiks n??d v??ra inimese seltsis. Kas oli Stefano t?esti nii kogukas, jalad l?hikesed ja t?ntsakad, k?sivarred pikad, s?rmenukid valged? Kellega oli ta end igaveseks sidunud? Teekonna jooksul m?llanud raev asendus n??d kibeda ?ngiga. Toas ?ritas Stefano uuesti s?damlikult k?ituda, kuid ta oli v?sinud ja ikka veel rabatud k?rvakiilust, mille ta oli pidanud Lilale andma. Ta v?ttis tehtult asjaliku tooni. Kiitis tuba, v?ga avar, avas akna, astus r?dule, ?tles, tule ka, kui h?sti v?ljas l?hnab, kuidas meri s?tendab. Lila aga p??dis leida l?ksust v?ljap??su ning tegi ebam??rase keelduva liigutuse, nagu oleks tal k?lm. Stefano pani akna kohe kinni ja m?rkis, et kui nad tahavad natuke jalutada ja v?ljas ?htust s??a, tuleks neil midagi paksemat selga panna, ?tles: otsi mulle igaks juhuks vest v?lja, nagu oleksid nad juba aastaid koos elanud ja naine oskaks osavalt kohvritesse kaevuda, leida mehele vesti just t?pselt nii, nagu ta leiaks sviitri endale. Lila n?is asjaga n?ustuvat, kuid ei avanud siiski kohvreid, ei v?tnud sealt ei vesti ega sviitrit. Ta ruttas koridori, ta ei tahtnud enam hetkegi toas viibida. Talle j?rgnedes pomises Stefano: minul pole h?da midagi, aga muretsen sinu p?rast, sul hakkab k?lm. Nad jalutasid Amalfis ringi, l?ksid katedraali juurde, treppidest ?les ja uuesti alla, purskkaevu juurde. Stefano p??dis teist l?bustada, kuid meelelahutamine ei olnud kunagi tema tugev k?lg olnud, hingestatud toonid sobisid talle paremini, v?i siis t?iskasvanud, oma tahtmistes kindla mehe kamandavad laused. Lila ei vastanud peaaegu midagi, kuni l?puks piirdus mees sellega, et osutas sellele ja tollele ja h??atas: vaata. Aga Lila, kes muul ajal oleks tundnud huvi iga viimase kui kivi vastu, ei hoolinud n??d ei kitsukeste t?navate ilust, ei aedade sulnitest l?hnadest, ei Amalfi kunstist ja ajaloost, ja eriti mitte abikaasa h??lest, mis muudkui t??tult kordas: on alles ilus, eks? M?ne aja p?rast hakkas Lila v?risema, mitte k?ll k?lma p?rast, pigem n?rvidest. Stefano pani seda t?hele ja tegi ettepaneku hotelli tagasi minna, s?andas koguni ?elda: kallistame teineteist ja saame sooja. Lila aga tahtis edasi jalutada, ?ha edasi, kuni v?simusest v?idetuna keeras Stefanoga n?u pidamata sisse ?hte restorani, kuigi mingit n?lga tal ei olnud. Mees l?ks talle leplikult j?rele. Nad tellisid k?ike, ei s??nud peaaegu midagi, j?id palju veini. ?hel hetkel ei suutnud Stefano end enam talitseda ja k?sis, kas Lila on ikka veel vihane. Lila raputas pead, ja see oli t?si. K?simuse peale avastas ta ise imestusega, et temas ei ole raasugi tigedust Solarade, oma isa ja venna, Stefano vastu. Tema peas oli k?ik kiiresti muutunud. Korraga ei omanud kingade lugu enam mingit t?htsust, ta ei suutnud m?ista, miks ta neid Marcello jalas n?hes nii endast v?lja oli l?inud. N??d ehmatas ja kohutas teda hoopis tema s?rmes s?tendav abielus?rmus. Ta m?tles h?mmeldusega m??dunud p?evale: kirikule, talitusele, peole. Mida ma olen teinud, m?tles ta veinist uimasena, ja mis on see kullast r?ngas, see kiiskav v?ru, mille sisse ma oma s?rme pistsin. Stefanol oli samasugune, s?tendas tema tumedate karvade vahel, karvased s?rmed, nagu raamatutes ?eldakse. Talle kangastus Stefano mere ??res ujumisp?kstes. Lai rind, suured p?lvekedrad nagu kummulikeeratud kausid. Lilale ei meenunud korraga ?htegi osakest mehest, mida ta v?inuks meeldivaks pidada. Ta oli n??d olend, kellega Lilal ei olnud mitte midagi ?hist, kuid ometi oli ta siin, pintsaku ja lipsuga, liigutas t?idlasi huuli, kratsis lihavat k?rvanibu ja torkas aegajalt kahvli Lila taldrikusse, et sealt midagi maitsta. Tal oli v?he v?i ?ldse mitte midagi ?hist liha- ja vorstikaupmehega, kes Lilat k?itnud oli, heade kommete ning enesekindla ettev?tliku noormehega, peigmehega hommikuses kirikus. Ta n?itas lumivalgeid hambaridu, punast keelt mustas suuaugus, midagi temas ja tema ?mber oli purunenud. Selle laua taga istudes, kelnerite sagina sees, tundus k?igel sellel, mis ta siia Amalfisse oli toonud, puuduvat igasugune loogiline seos, kuid ometi oli see talumatult reaalne. Kui tolle ?ratundmatu olendi pilk l?i s?rama m?ttest, et torm on m??das, et tema p?hjendustest on aru saadud ja need on vastu v?etud, et ta saab viimaks oma suurtest plaanidest r??kida, tuli Lilale m?te laualt nuga sisse vehkida, et see hiljem hotellitoas mehele k?rri torgata, kui too ?ritab tema neitsilikkuse kallale tulla. Seda ta siiski ei teinud. Kuna siinsamas restoranis, selle laua taga j?udis tema veiniaurusesse p?he teadmine, et tema abielul, pulmakleidist s?rmuseni, pole tegelikult mingit t?htsust, tundus talle ?htlasi, et ka Stefano v?imalikel seksuaalsetel n?udmistel ei ole mingit t?htsust, eriti veel mehele endale. Nii et kui ta algul ?ritas v?lja m?elda, kuidas nuga v?tta (kattis noa p?lvedel olnud salvr?tikuga, sokutas m?lemad endale s?lle, valmistus nuga kotti libistama ja salvr?tti lauale tagasi panema), siis otsustas ta plaanist loobuda. Kruvid, mis hoidsid koos tema uut abielunaise seisundit, restorani, Amalfit, tundusid nii l?dvad ja logisevad, et ?htus??gi l?pul ei j?udnud Stefano h??l enam temani, k?rvus kajas vaid asjade, elusolendite ja m?tete ebam??rane l?rm. T?naval hakkas Stefano uuesti r??kima Solarade headest k?lgedest. Nad tunnevad, teatas ta Lilale, t?htsaid inimesi linnavalitsuses, neil on sidemeid monarhistlike, parem??rmuslike parteidega. Talle meeldis r??kida, nagu saaks ta Solarade sahkerdamistest t?epoolest aru, omandas teadja h??letooni, ?tles r?hutatult: poliitika on vastik, aga rahategemiseks oluline. Lilale meenusid varasemad arutelud Pasqualega, samuti Stefanoga nende kihluse ajal, plaan end t?ielikult lahku l??a vanematest, mineviku v?imuv?itlustest ja silmakirjatsemisest ja j?hkrusest. Ta vastas jaatavalt, m?tles Lila, oli n?us, aga ta ei kuulanudki mind. Kellega ma r??kisin? Ma ei tunne seda inimest, ma ei tea, kes ta on. Kui mees tema k?e v?ttis ja talle k?rva sosistas, et armastab teda, ei t?mbunud Lila siiski eemale. V?ib-olla kavatses ta teeselda, et k?ik on korras, et nad on t?epoolest noorpaar pulmareisil, et teda siis veel r?ngemalt haavata, kui ta ?tleb, sisikond t?lgastusest s?lmes: minna voodisse hotelli pakikandja v?i sinuga – teil m?lemal on s?rmed suitsust kollased – on mulle ?htemoodi vastik. Aga v?ib-olla – ja see on minu arvates t?en?olisem – oli Lila liiga hirmul ning p??dis n??d iga reaktsiooni edasi l?kata. Vaevalt tuppa j?udnud, ?ritas mees teda suudelda, Lila t?mbus tagasi. T?sisel moel avas ta kohvrid, v?ttis v?lja ??s?rgi, ulatas pid?aama mehele, kes sellise t?helepanelikkuse peale rahulolevalt naeratas ning p??dis Lilast uuesti kinni haarata. Too aga pani end vannituppa kinni. ?ksi olles loputas ta t?kk aega n?gu, et saada lahti veiniuimast, muljest, et maailm on kaotanud piirjooned. See ei ?nnestunud ning tunne, nagu puuduks tema liigutustes koordinatsioon, hoopis tugevnes. Mida teha, m?tles ta. ?? siin veeta. Aga p?rast? Ta kahetses, et ei olnud nuga kaasa v?tnud: hetkeks j?i ta uskuma, et on seda ikkagi teinud, kohe pidi ta aga endale tunnistama, et siiski mitte. Lila istus vanni serval, v?rdles seda uue vanniga kodus ja m?tles, et tema oma on ilusam. Ka tema k?ter?tikud olid paremad. Tema? Kellele tegelikult kuulusid k?ter?tid, vann, k?ik? Lilat h?iris m?te, et k?igi nende uute ilusate asjade omamine oli seotud tolle t??bi perekonnanimega, kes teda toas ootas. Carracci omandus, ka tema oli Carracci omandus. Stefano koputas uksele. „Mis sa seal teed? K?ik kombes?” Lila ei vastanud. Mees ootas hetke ning koputas siis uuesti. Kuna midagi ei juhtunud, logistas ta n?rviliselt ukselinki, k?sis teeseldud l?bususega: „Kas ma pean ukse maha l??ma?” Lila ei kahelnud, et ta on selleks t?iesti v?imeline, teda teisel pool ust ootav v??ras oli v?imeline k?igeks. Ka mina, m?tles ta, olen k?igeks v?imeline. Ta v?ttis riidest lahti, pesi, pani ??s?rgi selga, p?lates end, et oli riidet?kki mitu kuud tagasi suure hoolega valinud. Stefano – paljas nimi, mis ei l?inud enam kokku m?ne tunni taguste harjumuste ja lembete tunnetega – istus voodiserval, pid?aama seljas, ning kargas kohe p?sti, kui Lila v?lja ilmus. „Sul l?ks ikka aega.” „Oli vaja.” „Kui ilus sa oled.” „Olen kohutavalt v?sinud, tahan magada.” „K?ll me p?rast magame.” „Praegu. Sina oma ja mina oma poole peal.” „Olgu, olgu, tule n??d siia.” „Ma r??gin t?siselt.” „Mina ka.” Stefano naeris p?gusalt, p??dis teisel k?est kinni v?tta. Lila taganes, mees l?ks pilve. „Mis sul hakkas?” Lila k?hkles. Otsis ?iget n?oilmet, ?tles vaikselt: „Ma ei taha sind.” Stefano vangutas ebalevalt pead, nagu oleksid need s?nad ?eldud v??ras keeles. Ta pomises, et oli seda hetke kaua oodanud, ??l ja p?eval. Palun, ?tles ta anuval toonil, osutas peaaegu ahastaval ilmel oma veinikarva pid?aamap?kstele ja lausus k?vera naeratusega: n?ed, mis minuga juhtub, kui ma sind ainult vaatan. Lila vaataski tahtmatult ning keeras pilgu vastikusest v?patades kiirelt k?rvale. Sel hetkel taipas Stefano, et Lila kavatseb end j?lle vannituppa lukustada, kargas v?lkkiirelt nagu loom ligi, haaras tal ?mbert kinni, t?stis ta ?hku ja paiskas voodile. Mis n??d lahti. Oli selge, et ta ei tahtnudki aru saada. Tema meelest olid nad restoranis ?ra leppinud, ta k?sis endalt: miks Lina n??d niimoodi teeb, ta on liiga noor. Ta lausa naeris, Lila kohal kummargil, ja p??dis teda maha rahustada. „See on tegelikult ilus,” r??kis mees, „sa ?ra karda. Ma armastan sind rohkem kui oma ema ja ?de.” Kasu ei olnud sest midagi, Lila ajas end juba p?sti, et mehe eest p?geneda. K?ll on raske selle t?drukuga sammu pidada: ta ?tleb jah, aga m?tleb ei, ?tleb ei, aga m?tleb jah. Stefano pomises: aitab tujutsemistest, haaras Lilast uuesti kinni, istus talle kaksiratsi peale, surus ta randmed vastu voodikatet. „Sa ?tlesid, et me peame ootama, ja me ootasimegi,” ?tles mees, „ehkki sinu l?hedal olla ja sind mitte puudutada oli raske ja ma kannatasin. N??d aga oleme abielus, ole n??d ometi, ?ra pabista.” Ta kummardus, et teist suule suudelda, Lila aga keeras pead ?gedalt paremale ja vasakule, rabeles ja v??nles, aina korrates: „J?ta mind rahule, ma ei taha sind, ma ei taha sind, ma ei taha sind.” Stefano h??l t?usis peaaegu tahtmatult: „N??d sa ajad mu riista l?hki, Lina.” Ta kordas lauset paar-kolm korda, ?ha valjemini, nagu tahaks korralikult kuuletuda k?sule, mis j?udis temani v?ga kauge aja tagant, v?ib-olla koguni ajast enne tema s?ndi. K?sk oli: pead olema mees, Ste; kas allutad ta n??d v?i mitte kunagi; sinu abikaasa peab kohe aru saama, et tema on naine ja sina oled mees ja ta peab sinu tahtmist tegema. Kuuldes meest korrutamas – sa ajad mu riista l?hki, sa ajad mu riista l?hki, sa ajad mu riista l?hki – n?hes teda, suurt ja rasket, oma kitsukeste puusade kohal, riist pid?aamariide all p?sti nagu telki ?leval hoidev vai, meenus Lilale, kuidas paljude aastate eest oli Stefano tahtnud tal s?rmedega keele suust v?lja t?mmata ja n??pn?elaga l?bi torgata, sest Lila oli s?andanud kooliv?istlustel tema venda Antoniot h?bistada. Ta ei olnud kunagi olnud Stefano, n?is ta korraga avastavat, vaid ikka ja alati don Achille vanim poeg. Selle m?tte peale ilmusid tema noore abikaasa n?kku otsekohe, justkui ilmutusena, jooned, mis olid seni vaikselt end tema veres peitnud, mis aga olid alati olemas olnud, oma aega ootamas. Oo jaa, et meeldida naabruskonnale, et meeldida Lilale, oli Stefano end sundinud olema keegi teine: pehmendas n?ojooni viisakusega, kohendas pilgu leebeks, s?ttis h??letooni lepitavaks, s?rmed, k?ed, kogu keha olid ?ppinud oma j?udu talitsema. N??d aga hakkasid piirjooned, mida mees nii kaua paigas oli hoidnud, vaikselt koost lagunema, ning Lilat haaras lapselik hirm, suurem kui siis, kui me k?isime keldris oma nukke otsimas. Don Achille oli kerkimas naabruskonna k?ntsast, toitudes poja elavast ainest. Isa oli rebestamas poja nahka, muutmas tema pilku, paiskumas v?lja tema kehast. Ja siin ta n??d oli, rebis ??s?rgi Lila kehalt, paljastas tema rinnad, pigistas neid ?gedalt, kummardus, et rinnanibusid n?ksata. Ja kui Lila, surunud maha hirmu, nagu ta oli alati suutnud teha, p??dis meest eemale l?kata, rebis teda juustest, otsis suuga kohta, kust teda hammustada, nii et veri v?ljas, t?mbus Stefano tagasi, haaras tal k?test, surus need oma suurte k?verdatud jalgade alla, ja ?tles p?lastavalt: mis sa jamad, ole tasa, sa oled oksaraag, kui ma tahan su murda, siis ma murran. Lila aga ei rahunenud maha, hammustas ?hku, k??nles ja v??nles, et raskust enda pealt ?ra saada. T?hi t??. Mehe k?ed olid n??d vabad, ta kummardus ettepoole, l?i Lilat s?rmedega kergelt n?kku ja korrutas: tahad n?ha, kui suur see on, ah, ?tle jah, ?tle jah, ?tle jah, kuni l?puks t?mbas pid?aamap?kstest oma t?ntsaka riista, mis Lila keha kohale sirutudes n?is kui ilma k?te ja jalgadeta nukk, pakatamas h??letuist v?binaist, p??des meeleheitlikult vabaneda tollest teisest nukujurakast, kes k?hiseval h??lel r??kis: n??d saad seda tunda, Lina, vaata kui ilus see on, sellist ei ole kellelgi. Kuna Lila endiselt rabeles, lajatas mees talle kaks korda vastu n?gu, algul peopesa ja siis k?eseljaga, niisuguse j?uga, et Lilale oli selge, et kui ta veel vastu punnib, l??b mees ta lihtsalt maha – v?i v?hemalt oleks seda teinud don Achille, keda terve naabruskond kartis just seet?ttu, et ta v?is oma m??ratu j?uga su vastu puud v?i seina virutada – ning Lila p?hkis endast minema viimsegi vastuhaku, alistudes h??letule ?udusele sel ajal, kui mees t?mbus tagasi, kiskus ta ??s?rgi ?les, sosistas k?rva: sa ei kujuta ette, kuidas ma sind armastan, aga kohe saad teada, ja juba homme palud sa ise, et ma sind armastaksin nagu praegu ja rohkemgi, sa vajud p?lvili maha ja anud mind, mina ?tlen, olgu peale, aga ainult siis, kui sa oled s?nakuulelik, ja seda saad sa olema. Kui ta p?rast paari kohmakat katsetust l?puks innuka j?hkrusega Lila ihu rebestas, ei olnud Lilat enam kohal. ??, tuba, voodi, mehe suudlused, k?ed kehal, k?ik aistingud olid allutatud vaid ?hele tundele: ta vihkas Stefano Carraccit, vihkas tema j?udu, vihkas oma kehal rusuvat raskust, vihkas tema nime ja perekonnanime. 8. Nelja p?eva p?rast p??rdusid nad meie naabruskonda tagasi. Samal ?htul kutsus Stefano ?mma-?ia ja naisevenna uude koju. Tavap?rasest alandlikumal moel palus ta, et Fernando r??giks Lilale, kuidas oli s?ndinud see kokkulepe Silvio Solaraga. Katkendlike, pahameelest tulvil lausetega kinnitas Fernando Stefano juttu. Kohe p?rast seda lasi Carracci Rinol selgitada, miks nad olid l?puks langetanud ?hise, ehkki v?ga ebameeldiva otsuse anda Marcellole kingad, mida too n?udis. Inimese ilmel, kes teab, kuidas asjad k?ivad, kuulutas Rino t?htsalt: on olukordi, kus valikud on m??dap??smatud, ning asus siis pajatama ebameeldivustest, mida tekitasid Pasquale, Antonio ja Enzo, kui nad vendadele Solaradele naha peale andsid ja nende auto puruks peksid. „Tead ka, kes siin k?ige suuremas ohus olid?” j?tkas Rino ?e poole p??rdudes ja h??lt t?stes: „Sinu s?brakesed, r??tlid valgel hobusel. Marcello tundis nad ?ra ja oli kindel, et sina olid nad saatnud. Mida meie Stefanoga pidime tegema? Kas sa oleksid tahtnud, et need kolm tainapead saaksid palju hullema keret?ie, kui nad ise andsid? Tahtsid nad h?vitada? Ja mille p?rast? ?he number 43 kingapaari p?rast, mida sinu mees ei saa kanda, sest need on talle liiga kitsad, ja mis l?hevad vihmaga seest m?rjaks? Tegime rahu, ja kuna Marcellole l?ksid need kingad nii hirmsasti korda, andsime need l?puks talle.” S?nad: nendega saab teha mida tahes. Lila oli s?nades alati osav olnud, kuid tol korral ei teinud ta vastupidiselt ootustele suud lahti. Kergendusega tuletas Rino talle sapisel toonil meelde, et juba v?ikesest peale oli Lila olnud see, kes vennale n?rvidele k?is oma jutuga, et nad peavad rikkaks saama. Ja n??d, lisas Rino naerdes, tee sina meid rikkaks, et meie niigi keeruline elu veel keerulisemaks ei l?heks. Sel hetkel – majaperenaise, ehkki kindlasti mitte kellegi teise ?llatuseks – helises uksekell ja sisse astusid Pinuccia, Alfonso ja nende ema Maria, peenel kandikul kaasas terve laadung Solarade kondiitri Spagnuolo isiklikult k?psetatud h?rgutisi. Esialgu tundus, et tuldi t?histama noorpaari tagasij?udmist pulmareisilt, seda enam, et Stefano jagas laiali ?sja fotograafi k?est saadud pulmapilte (filmiga, seletas ta, l?heb veel aega). Tasapisi sai aga selgeks, et Stefano ja Lila pulmad olid juba eilne uudis, k?psetised olid m?eldud t?histama uut r??msat s?ndmust: Rino ja Pinuccia kihlust. Pinged l?kati k?rvale. ?sjaste teravate toonide asemel t?i Rino n??d kuuldavale ?rnu s?nu dialektis, ?lepingutatud armuavaldusi, k?is v?lja m?tte pidada ?e imeilusas kodus otsekohe maha kihlusepidu. Seej?rel t?mbas ta teatraalsete liigutustega taskust v?ikese paki; paberist lahti harutatud pakikesest tuli lagedale tume ?mmargune karp, ja tumedast ?mmargusest karbist ilmus v?lja briljants?rmus. Lila pani t?hele, et see ei erinenud eriti s?rmusest, mida ta ise abielus?rmuse k?rval kandis, ning imestas, kust tema vend selleks raha oli saanud. J?rgnesid kallistused ja suudlused. R??giti palju tulevikust. Arutleti, kes hakkab juhatama Cerullode kingapoodi Piazza dei Martiril, kui Solarad selle s?gisel avavad. Rino arvas, et poodi v?iks juhatada Pinuccia, v?ib-olla ?ksinda, v?ib-olla koos Gigliola Spagnuologa, kes oli Michelega ametlikult kihlatud ja esitas n?udmisi. Perekondlik kokkutulek v?ttis tuure ja t?itus lootustega. Lila seisis peaaegu terve ?htu, sest istumine tegi haiget. Mitte keegi, ka mitte ema, kes ei lausunud kogu aja jooksul ?htegi s?na, ei pannud t?hele, et tema parem silmaalune oli must ja paistes, alumine huul l?hki ja k?sivartel sinakad. 9. Samas seisus oli ta veel ka siis, kui ma tema ?mma juurde viival trepil v?tsin tal eest p?ikeseprillid, harutasin lahti salli. Nahk silma ?mber oli kollakas ja alumine huul oli ?ksainus tulipunaste vermetega lillakas plekk. Sugulastele ja s?pradele ?tles ta, et oli kukkunud Amalfis kivide otsa ilusal p?ikesepaistelisel hommikul, kui nad abikaasaga olid s?itnud paadiga otse kollase kaljuseina jalamil asuvasse randa. Venna ja Pinuccia kihluspeol oli ta seda valet lausudes kasutanud iroonilist tooni ning k?ik olid teda irooniliselt uskunud, eriti naised, kes teadsid alati, mida ?elda, kui mehed, kes neid armastasid ja keda nemad armastasid, neile peksa andsid. Pealegi ei olnud kogu naabruskonnas ?htegi inimest, eriti ?htegi naist, kes ei oleks arvanud, et ?ks tubli keret?is kulubki neile marjaks ?ra. Nii et peksmise j?ljed ei tekitanud mingit skandaali, otse vastupidi – s?mpaatia ja austus Stefano vastu kasvas veelgi, sest ta oskas k?ituda nagu t?eline mees. Kui mina aga Lilat nii armetus seisus n?gin, t?usis mul s?da kurku ja ma embasin teda. Ja kui ta lausus, et ei otsinud mind ?les, sest ei tahtnud, et ma teda sellisena n?en, tulid mul pisarad silma. Lugu tema mesin?dalatest, nagu seda fotoromaanides nimetatakse, ehkki Lila seda l?hendas ja ?sna k?lmalt esitas, ajas mind raevu, ?ngistas. Ja ometi pean tunnistama, et tundsin siiski pisukest rahulolu. Mul oli hea meel t?deda, et Lila vajas n??d abi, v?ib-olla koguni kaitset, ja mind liigutas, et ta ei tunnistanud oma n?rkust mitte naabruskonna, vaid minu ees. Tundsin, et vahemaad olid taas kord l?henenud, ning tahtsin talle kohemaid teada anda, et olen otsustanud ?pingud pooleli j?tta, ?ppimine on m?ttetu, mul ei ole selleks andi. Uudis pidi minu arvates talle heameelt valmistama. Siis aga vaatas viimaselt korruselt ?le k?sipuu ??re alla Lila ?mm ja h?ikas teda. Lila l?petas oma jutu paari kiirustava lausega, ?tles, et Stefano oli teda ninapidi vedanud, et ta on t?pselt samasugune nagu tema isa. „M?letad, et nukkude asemel andis don Achille meile raha?” k?sis ta. „M?letan.” „Me ei oleks tohtinud seda vastu v?tta.” „Ostsime „V?ikesed naised”.” „Me tegime valesti: sellest hetkest peale on mul k?ik untsu l?inud.” Ta ei olnud vihane, vaid kurb. Pani prillid uuesti ette, sidus r?ti kinni. Meie r??mustas mind (me ei oleks tohtinud seda vastu v?tta, me tegime valesti), kuid mind h?iris ?kiline p??rdumine mina juurde: mul on k?ik untsu l?inud. Meil, oleksin tahtnud parandada, alati meie, aga ma ei ?elnud midagi. Mulle n?is, et ta p??ab oma uues olukorras selgust leida ja v?imalikult kiiresti aru saada, mille k?lge ta saaks klammerduda, et oma olukorrale vastu seista. Enne kui ta hakkas trepist ?les minema, k?sis ta: „Kas tahad minu juurde ?ppima tulla?” „Millal?” „T?na p?rast l?unat, homme, iga p?ev.” „Stefanole see ei meeldiks.” „Kui tema on peremees, olen mina peremehe naine.” „Ma ei tea, Lila.” „Annan sulle toa, panen sind sinna kinni.” „Mis m?te sel oleks?” Lila kehitas ?lgu. „Ma teaksin, et sa oled seal.” Ma ei ?elnud jah ega ei. L?ksin ?ra, tiirutasin linna peal nagu tavaliselt. Lila oli veendunud, et kooli ei j?taks ma kunagi pooleli. Ta oli omistanud mulle alailma raamatute kohal koogutava, prillide ja vistrikega s?branna rolli, ja talle ei oleks p?hegi tulnud, et ma v?in muutuda. Mina aga tahtsin sellest osast v?lja murda. Avaldamata j??nud artikli alandava loo kaudu olin l?puks aru saanud, kui k??ndimatu ma tegelikult olen. Olgugi et Nino oli, nagu Lila ja mina, s?ndinud ja kasvanud meie viletsas provintslikus naabruskonnas, oskas ta kooliharidust targalt ?ra kasutada, mina aga mitte. Aitab niisiis enda petmisest, aitab r?gamisest. Tuleb leppida saatusega, nii nagu juba m?nda aega tagasi tegid Carmela, Ada, Gigliola ja omal moel ka Lila ise. Ma ei l?inud tema juurde ei sel ega j?rgnevatel p?rastl?unatel, tegin edasi koolist poppi, piineldes ja vaeveldes. ?hel hommikul tiirutasin ringi kooli l?hedal, Via Veterinarial, botaanikaaia taga. M?tlesin hiljutistele vestlustele Antonioga: ta lootis leskema pojana ja perekonna ainsa toitjana p??seda s?jav?est; ta kavatses t?? juures palgalisa k?sida, raha k?rvale panna ja peat?nava bensiinipumba ?le v?tta; me abiellume, mina abistan teda pumba juures. Valik lihtsa elu kasuks, ema oleks rahul. „Ma ei taha kogu aeg Lila tahtmist teha,” ?tlesin endale. Kui raske oli aga heita peast p??dlused, mida ?ppimine minus oli ?ratanud. Tundide l?ppemise ajal l?ksin ma peaaegu vastu tahtmist kooli juurde, k?ndisin seal ringi. Kartsin, et ?petajad v?ivad mind n?ha, samas tajusin, et ma tegelikult tahan, et nad mind n?eksid. Tahtsin saada j??davalt m?rgistatud kui endine eeskujulik ?pilane, v?i siis p??seda tagasi kooliellu, alluda ?pingute kohustusele. N?htavale ilmusid esimesed ?pilased. Keegi h?ikas mind, see oli Alfonso. Ta ootas Marisat, kes j?i hiljaks. „Kas te olete n??d paar?” k?sisin n??kavalt. „Ei, ta on minust lihtsalt sisse v?etud.” „Valevorst.” „Ise oled valevorst, ?tlesid, et oled haige, aga sul pole h?da midagi. Galiani muudkui k?sib su j?rele, r??kisin, et sul on hirmus palavik.” „Mul ongi.” „N?ha jah.” Alfonso hoidis kaenla all kummiga kokku t?mmatud raamatupakki, n?gu koolitundide pingest kurnatud. Kas varjas ka tema haprale v?ljan?gemisele vaatamata oma rinnus isa don Achillet? Kas on v?imalik, et vanemad ei sure kunagi, et igal lapsel istuvad nad paratamatult sees? Kas t?esti ilmub minu seest v?lja minu ema oma lombakal k?nnakul, nagu saatus? K?sisin: „N?gid, mis su vend Linaga on teinud?” Alfonso kohmetus. „N?gin.” „Ja sa ei ?elnud talle midagi?” „Tuleb vaadata, mida Lina talle on teinud.” „Kas sa suudaksid sama teha Marisale?” Ta naeris vaikselt. „Ei.” „Kindel?” „Jah.” „Miks?” „Sest ma tunnen sind, sest me ajame juttu, sest me k?ime koos koolis.” Ma ei taibanud sel hetkel, mida t?hendab, ma tunnen sind, mida t?hendab, me ajame juttu ja k?ime koos koolis. M?rkasin t?nava otsas Marisat, kes jooksis, sest oli hiljaks j??nud. „Sinu pruut tuleb,” ?tlesin ma. Alfonso ei keeranud ringi, kehitas ?lgu, pomises: „Tule palun kooli tagasi.” „Ma olen haige,” vastasin ja k?ndisin minema. Ma ei tahtnud Nino ?ele isegi mitte tere ?elda, iga m?rk, mis Ninot meelde tuletas, tekitas minus ?ngistust. Alfonso segased s?nad aga tegid mulle head, keerutasin neid t?naval astudes peas ringi. Ta oli ?elnud, et ei suru ennast v?givallaga oma tulevasele naisele peale, sest ta tunneb mind, me ajame juttu ja istume ?hes pingis. Ta oli end v?ljendanud lihtsa siirusega, ta ei kartnud omistada mulle v?imet, isegi kui ta tegi seda ?sna h?maral moel, panna teda, meesterahvast, oma k?itumist muutma. Olin talle selle segasev?itu s?numi eest t?nulik, see lohutas mind ning andis t?uke otsida lepitust minu ja minu vahel. Juba hapraks l?inud veendumusel ei ole palju vaja, et veelgi n?rgenedes hoopis j?rele anda. J?rgmisel p?eval v?ltsisin ema allkirja ja l?ksin kooli tagasi. Samal ?htul tiikide juures liibusin k?lmast p??semiseks Antonio vastu ja lubasin: l?petan selle kooliaasta ja siis me abiellume. 10. Kaotatud pinda oli aga raske tasa teha, eriti reaalainetes, ja ma p??dsin kohtumisi Antonioga v?hendada, et keskenduda raamatutele. Kui ma ?ppimise p?rast kokkusaamise vahele j?tsin, l?ks Antonio tujust ?ra, oli paanikas: „Kas midagi on valesti?” „Mul on tohutult kodut??d.” „Kuidas kodut?id ?kki nii palju on?” „Neid on alati palju.” „Enne ei olnud sul neid ?ldse.” „See oli puhas juhus.” „Mida sa minu eest varjad, Len??” „Midagi.” „Sa ikka armastad mind?” Rahustasin teda, aeg aga kulus kiirelt ja ma l?ksin koju iseenda peale raevunult, sest mul oli veel vaja ?ppida. Antonio kinnisidee oli alati ?ks ja sama: Sarratore poeg. Ta kartis, et ma temaga r??gin, et ma temaga koguni kokku saan. Et teda mitte kurvastada, varjasin ma t?siasja, et ma p?rkasin Ninoga kokku uksel, kooli minnes ja sealt tulles, koridorides. Mitte midagi erilist ei juhtunud, noogutasime tervituseks ja l?ksime oma teed: oleksin v?inud oma peigmehele sellest vabalt r??kida, kui too oleks olnud m?istlik inimene. Antonio aga ei olnud m?istlik ja tegelikult ei olnud seda ka ma ise. Ehkki Nino ei andnud mulle mingit lootust, ajas paljas tema n?gemine mul tunnis pea segi. Tema viibimine klassiruumis paar ust edasi, p?riselt, elus, targem kui ?petajad, julge ja allumatu, p?hkis t?henduse ?petajate loengutest, raamatu lehek?lgedelt, meheleminemise plaanidest, peat?nava bensiinipumbast. Mul ei l?inud korda ka kodus korralikult ?ppida. Segastele m?tetele Antoniost, Ninost, tulevikust lisandus kergesti ?rrituv ema, kes karjus mu peale, k?skis teha seda ja toda, lisaks minu ?de ja vennad, kes ilmusid riburada minu juurde, et ma nende kodut??d ?le vaataksin. Niisugune pidev m?ll ei olnud midagi uut, ma olin alati ?ppinud keset suurt sagimist. Endine otsustavus ka sellistes tingimustes oma parim anda n?is aga olevat ammendunud, ma ei suutnud v?i ei tahtnud enam kooli ja k?ikide teiste vajadusi omavahel lepitada. Veetsin p?rastl?una ema aidates, tegelesin ?e ja vendade kodut??dega, ise ?ppisin v?he v?i ?ldse mitte. Ja kui ma olin varem ohverdanud raamatutele uneaega, siis n??d, kus ma olin pidevalt v?sinud ja uni tundus vajalik hinget?mme, j?tsin ?htul koolit?? sinnapaika ja kobisin voodisse. N?nda ilmusin j?rjepanu tundidesse mitte ainult hajali, vaid ka ette valmistamata, elasin hirmus, et ?petajad v?ivad mind vastama kutsuda. Mis ka peagi juhtus. Kord sain ?he ja sama p?eva jooksul keemias kahe, kunstiajaloos nelja, filosoofias kolme, ning olin l?puks nii n?rvis, et p?rast viimase viletsa hinde saamist puhkesin k?igi silme all nutma. See oli kohutav hetk, tundsin ?udu ja naudingut oma kokkuvarisemisest, hirmu ja uhkust saabunud meeltesegadusest. Kooli uksel teatas Alfonso, et tema vennanaine oli palunud mulle edasi ?elda, et ma l?heksin teda vaatama. Mine, k?is ta murelikult peale, seal saad ju paremini ?ppida kui oma kodus. Samal p?rastl?unal tegin otsuse ja suundusin uude elamurajooni. Kuid ma ei l?inud Lila juurde selleks, et oma koolih?dadele lahendust leida, sest niikuinii lobiseme kogu aeg ja minu kui endise priimuse olukord l?heb veelgi hullemaks. ?tlesin endale, et parem segaseks minna Lilaga juttu ajades kui ema kisa, ?e ja vendade pirtsakate n?udmiste, Sarratore poja j?rele ?hkamiste, Antonio etteheidete seas; v?hemalt saan midagi teada abielus olemisest, mis peagi – nii ma igatahes oletasin – puudutab ka mind. Lila v?ttis mind vastu ilmse heameelega. Silmaalune ei olnud enam paistes, huul oli paranemas. Ta oli ilusasti riides, juuksed seatud, huuled v?rvitud, nagu oleks see koht talle v??ras ja ta ise siin k?laline. Ukse juures olid ikka veel hunnikus pulmakingid, toad l?hnasid krohvi ja v?rske v?rvi j?rele, millega segunes kerge alkoholisarnane h?ng, mida ?hkas s??gitoa uus m??bel, laud, tumedast puust kapp, mille peeglit kaunistas lehtornament, puhvetkapp t?is h?bedat, taldrikuid, klaase ja v?rviliste lik??ride pudeleid. Lila tegi kohvi, oli m?nus koos temaga avaras k??gis istuda ja peenikesi prouasid m?ngida, nagu olime seda teinud lapsep?lves keldri ?huava ees. See on v?ga l??gastav, m?tlesin ma, oli rumal minust, et ma varem ei tulnud. Mul oli omaealaine s?branna, kellel oli oma kodu, ilusasti korras, t?is kalleid asju. S?branna, kellel ei olnud p?ev otsa vaja midagi teha, n?is minu seltskonna ?le r??mustavat. Ehkki me olime muutunud ja muutusi tuli edaspidigi, oli soojus meie vahel tervenisti s?ilinud. Miks mitte seda nautida? Esimest korda Lila pulmap?evast saadik tundsin end t?iesti vabalt. „Kuidas Stefanoga l?heb?” „H?sti.” „Olete k?ik joonde ajanud?” Ta naeratas l?bustatult. „Jah, k?ik on joones.” „Ja n??d?” „Vastik.” „Nagu Amalfis?” „Jah.” „Kas ta on sind veel l??nud?” Lila puudutas oma n?gu. „Ei, see on vana asi.” „Mis siis on?” „Alandus.” „Ja sina?” „Teen, nagu ta tahab.” M?tlesin viivu ja k?sisin siis paljut?hendavalt: „Aga kui te koos magate, siis see on ju ikka tore?” Lila t?mbas kulmu kipra, muutus t?siseks. Ta hakkas oma abikaasast r??kima isemoodi leplikkusega. See ei olnud vaenulikkus, see ei olnud soov k?tte maksta, see ei olnud isegi mitte vastikus, vaid vaikne halvakspanu, mis h?lmas kogu Stefano isikut, nagu roiskvesi n?rgub maapinda. Ma kuulasin, sain aru ja ei saanud ka. Kaua aega tagasi oli ta Marcellot kingsepanoaga ?hvardanud ainult seep?rast, et too oli mul randmest kinni haaranud ja k?ev?ru katki teinud. Sellest vahejuhtumist alates olin kindel, et kui Marcello Lilat kas v?i riivab, tapab ta poisi ?ra. Stefano vastu ei n?idanud ta n??d aga ?les v?himatki s?jakust. Seletus oli muidugi imelihtne: lapseeast peale olime n?inud, kuidas meie isad emadele kolki annavad. Olime kasvanud teadmises, et v??ras ei tohi meid riivatagi, samas kui meie isa, peigmees v?i abikaasa v?ivad meid l??a millal tahavad, armastusest, et meid ?petada, et meid ?mber ?petada. Tulemus oli see, et kuna Stefano ei olnud vihatud Marcello, vaid noor mees, kellele Lila oli armastust avaldanud, kellega ta oli abiellunud ja kellega oli otsustanud veeta kogu ?lej??nud elu, v?ttis ta vastutuse oma valiku eest t?ielikult enda peale. Kuid miski siin ikkagi ei klappinud. Minu silmis oli Lila Lila, ja mitte suvaline naine meie naabruskonnas. Kui meie emad olid mehe k?est k?rvakiilu saanud, ei ilmunud nende n?ole vaikne p?lgus. Nad ahastasid, nutsid, astusid mehele trotslikult vastu, arvustasid teda selja taga, kuid sellegipoolest austasid meest enam-v?hem edasi (n?iteks imetles minu ema j??gitult isa kahtlasi tehinguid). Lila aga ilmutas leplikkust ilma austuseta. ?tlesin talle: „Mul on Antonio seltsis hea olla, ehkki ma teda ei armasta.” Ma lootsin, et meie vana harjumuse kohaselt suudab ta selles lauses tabada hulga varjatud k?simusi. Ehkki ma armastan Ninot – ?tlesin ma ilma ?tlemata –, tunnen meeldivat erutust lihtsalt m?eldes Antonio peale, suudluste, embuste ja puudutuste peale tiigi ??res. Minu puhul ei ole armastus naudinguks h?davajalik, ega ka austus. On siis v?imalik, et t?lgastus, alandus tulevad p?rast, kui mees su alistab ja v?givallaga v?tab oma l?buks, lihtsalt sellep?rast, et n??d kuulud sa talle, olgu armastus v?i mitte, austus v?i mitte? Mis juhtub, kui oled voodis, mehe raskuse alla vajutatud? Lila oli seda juba kogenud ning ma oleksin tatnud, et ta sellest r??giks. Tema aga piirdus iroonilise m?rkusega: parem sulle, kui end h?sti tunned, ning juhatas mu raudtee poole avaneva aknaga v?ikesesse tuppa. Tuba oli peaaegu t?hi, ainult kirjutuslaud, tool, v?ike voodi, seinad lagedad. „Kas see sobib?” „Muidugi.” „Siis ?pi.” Tuba l?hnas niiske krohvi j?rele rohkem kui ?lej??nud korter. Vaatasin aknast v?lja. Oleksin tahtnud veel lobiseda. Mulle sai kohe selgeks, et Alfonso oli talle r??kinud minu popitegemisest, v?ib-olla ka halbadest hinnetest, ja Lila tahtis minus taastada tarkuse, mida ta mulle alati oli omistanud, kas v?i pealesurumise hinnaga. Parem ongi. Kuulsin teda tubades liikumas, kellelegi helistamas. Olin rabatud, et ta ei ?elnud halloo, siin Lina v?i n?iteks siin Lina Cerullo, vaid selle asemel halloo, siin sinjoora Carracci. Istusin laua taha, avasin ajalooraamatu ja sundisin end ?ppima. 11. Kooliaasta l?pp oli eriti ebameeldiv. Hoone, kus kool asus, oli tasapisi lagunemas, klassiruumidesse sadas vihma sisse, p?rast ?ht ?gedamat tormi vajus sisse meist m?ne meetri kaugusel asuv t?nav. Tuli aeg, mil me k?isime koolis ?le p?eva, kodut??d said t?htsamaks kui tunnid, ?petajad koormasid meid taluvuse piirini. Ema ?iendamistest hoolimata sai mul harjumuseks kohe p?rast kooli Lila juurde minna. J?udsin kohale kell kaks, viskasin raamatud, kuhu juhtus. Lila tegi mulle saiakese singi, juustu v?i salaamiga, mida ma vaid soovisin. Minu vanematekodus ei olnud niisugust k?llust kunagi n?htud: kui hea oli v?rske saia l?hn ja katete maitse, eriti valgete servadega tulipunane sink. Ma s?in ahnelt ja Lila tegi mulle samal ajal kohvi. P?rast korralikku lobisemist sulges ta mu v?iksesse tuppa ja piilus sisse harva, ainult et tuua midagi head ja koos natuke s??a ja juua. Kuna mul ei olnud mingit tahtmist kohtuda Stefanoga, kes j?udis poest tavaliselt koju kaheksa paiku, l?ksin ma alati ?ra t?pselt kell seitse. ?ppisin tundma kogu korterit, selle valgust, raudteelt kostvaid h??li. Iga nurk, iga ese oli uus ja puhas, k?ige enam aga vannituba, kus oli kraanikauss, bidee ja vann. ?hel p?rastl?unal, kui mulle eriline laiskus peale tuli, k?sisin Lilalt, kas ma tohin vanni minna, mina, kes ma seniajani olin end pesnud kraani all v?i vasest toobris. Lila ?tles, et ma v?in teha, mida tahan, ja t?i r?tikud. Keerasin vee jooksma, see tuli kraanist juba kuumalt. V?tsin riided seljast, vajusin kaelani sisse. Milline soojus, milline ootamatu m?nu. Natukese aja p?rast proovisin vanni nurkadesse asetatud arvukaid v?rvilisi pudelikesi; nagu mu oma kehast kerkis aurune vaht, mis oleks ??repealt ?le vanni serva ajanud. Ah, mis imelisi asju Lilal oli. Siin ei olnud enam asi keha puhtuses, vaid m?ngus, andumises. Leidsin huulepulki, meiki, suure peegli, mis kujutist ei moonutanud, f??ni. L?puks oli mu nahk siledam kui iial varem, juuksed kohevad, s?ravad, heledamad. Rikkus, mida me lapsena ihaldasime, oligi v?ib-olla see, m?tlesin ma: mitte kuldm?nte ja kalliskive t?is varalaekad, vaid vann, liguneda selles iga p?ev, s??a leiba, salaamit, sinki, avarus isegi kempsus, telefon, sahver ja k?lmkapp hea ja paremaga, kummutil h?beraamis foto sinust pulmakleidis, kogu see korter, Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/elena-ferrante-3319426/lugu-uuest-perekonnanimest/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.