Timukas

Timukas Daniel Cole Kaltsunuku m?rvadest on m??das poolteist aastat, mille jooksul on Emily Baxterist saanud ?leminspektor. Siis leitakse New Yorgi Brooklyni silla k?lge riputatud Kaltsunuku poosis surnukeha, mille rinnale on l?igatud s?na „S??t”. Tapetud on ka New Yorgi politseinik, kelle rinnaesist kaunistab s?na „Marionett”.USA-st saabuvad Londonisse ?liprofessionaalne FBI eriagent Elliot Curtis ja salap?rase minevikuga CIA eriagent Damien Rouche, et paluda Baxteri abi nende tapmiste uurimisel ja vestelda vanglas istuva Kaltsunuku m?rvari Lethaniel Massega. Sellele j?rgneb kahel pool Atlandi ookeani ootamatute p??retega klaperjaht niidit?mbajale, kelle ohvrite ? s??tade ja marionettide ? hulk ulatub sadadeni ja kes on oma j?litajatest kogu aeg sammu v?rra ees.Peadp??ritava tempo, l?ikava huumori ja terrorir?nnakutega pikitud „Timukas” ?letab triloogia esimest osa „Kaltsunukku” mastaapsuse, manipulatiivsuse ja halastamatuse poolest. Kes on marionett? Kes on niidit?mbaja? Keda saab usaldada? Miks on nooruke eriagent Curtis nii k?rgel kohal? Mida varjab oma minevikust eriagent Rouche? Kas Alex Edmunds suudab Baxteri seekord tapja k??sist p??sta? Kas neil on ?ldse lootust v?i on Jumal inimesed maha j?tnud? Originaali tiitel: Daniel Cole Hangman Orion Books 2018 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Leppikson Kujundanud Mari Kaljuste Copyright © Daniel Cole 2018 © T?lge eesti keelde. Marju Randlane, 2018 ISBN 978-9985-3-4460-6 ISBN 978-9985-3-4533-7 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif „?kki ongi Jumal olemas? ?kki ongi taevas olemas? ?kki ongi p?rgu olemas? Ja ?kki... ?kki t?esti... me k?ik juba olemegi seal?” PROLOOG Kolmap?ev, 6. jaanuar 2016 Kell 9.52 „Jumalat ei ole olemas. Fakt.” Kriminaalpolitsei ?leminspektor Emily Baxter vaatas iseend ?lekuulamisruumi peegelaknalt ja kuulatas, kas teda teisel pool klaasi salaja j?lgiv publik reageerib kuidagi sellele ebapopulaarsele t?siasjale. Ei midagi. Baxter n?gi jube v?lja: pigem viiek?mnene kui kolmek?mneviiene. Tal oli ?lahuul j?meda musta niidiga kokku traageldatud ja iga kord, kui ta r??kis, t?mbusid ?mblused pingule, meenutades talle uusi ja vanu asju, mida ta oleks eelistanud unustada. Otsaesise kriimustatud nahk keeldus paranemast, murtud s?rmed olid lahasesse teibitud ja niisked riided varjasid veel rohkem kui k?mmet vigastust. Meelega t?dinud n?gu ette manades p??rdus Baxter uuesti vaatama kahte meest, kes istusid teisel pool lauda. Mehed ei ?elnud midagi. Baxter haigutas, hakkas m?ngima oma pikkade pruunide juustega ja t?mbas paari endiselt painduva s?rmega ?hest tuustis kohast l?bi – see oli kolme p?eva jooksul kuiv?ampooni kasutamisest kokku kleepunud. Tal oli t?iesti ?ksk?ik, et viimane vastus oli ilmselgelt solvanud eriagent Sinclairi – tursket kiilaspeaga ameeriklast, kes parasjagu kribis hoolega midagi uhke p?isega m?rkmepaberile. Londoni politseiameti poolne koordinaator Atkins n?gi peenelt riietatud v?lismaalase k?rval ilmetu v?lja. Baxter oli veetnud suurema osa viimasest viiek?mnest minutist m?istatades, mis v?rvi oli Atkinsi bee?ikas s?rk olnud oma eksistentsi alguses. Lips rippus mehel l?dvalt kaelas, nagu sidunuks selle m?ni filantroobist timukas. Selle tolknev ots ei suutnud varjata v?rsket ket?upiplekki. Viimaks j?reldas Atkins, et vaikus on vist talle antud m?rguanne hakata r??kima. „Sellel teemal pidi k?ll saama eriagent Rouche’iga k?vasti huvitavat juttu ajada,” teatas ta. Ta peaaegu kiilaks p?gatud peanupult voolasid higinired, milles olid s??di laes s?rav lamp ja nurgas seisev radiaator, mis ?hkus kuumusest ja oli linoleumiga kaetud p?randal moondanud neli lumist j?ljepaari poriloikudeks. „Mis m?ttes?” k?sis Baxter. „Selles m?ttes, et tema toimikus on kirjas...” „Persse see toimik!” segas Sinclair vahele. „Ma t??tasin vanasti koos Rouche’iga ja tean t?iesti kindlalt, et ta oli veendunud kristlane.” Ameeriklane lappas endast vasakule j??vat korralikult m?rkmetega varustatud toimikut ja otsis v?lja paberi, mida kaunistas Baxteri k?ekiri. „Ja teie olete ka, nagu olete ise kirjutanud oma praegusele ametikohale saamiseks esitatud avalduses.” Ta vaatas Baxterile silma ja nautis t?siasja, et konfliktne naine oli iseendale vastu r??kinud. Sedasi oleks maailmas nagu j?lle saavutatud tasakaal – Sinclair oli t?estanud, et Baxter uskus samasse asja kui tema ja oli lihtsalt ?ritanud teda provotseerida. Selle peale paistis aga Baxter tundvat veel suuremat t?dimust. „Olen j?udnud arusaamisele, et ?ldiselt on inimesed idioodid,” alustas Baxter, „ja et paljud arvavad ekslikult, et ajuvaba kergeusklikkus ja kindlad eetilised veendumused on kuidagi omavahel seotud. P?him?tteliselt tahtsin ma lihtsalt palka juurde saada.” Sinclair vangutas vastikust tundes pead, nagu ei suudaks oma k?rvu uskuda. „Te siis valetasite? See ei toeta kuidagi teie v?idet kindlate eetiliste veendumuste kohta.” Sinclair naeratas napilt ja kirjutas veel midagi ?les. Baxter kehitas ?lgu: „Aga see ?tleb kuradi palju ajuvaba kergeusklikkuse kohta.” Sinclairi naeratus kadus. „Kas te p??ate mind ristiusku p??rata mingil kindlal p?hjusel?” k?sis Baxter, suutmata hoiduda oma ?lekuulaja ?rritamisest, mille peale too kargas p?sti ja kummardus Baxteri kohale. „?leminspektor, ?ks inimene on surnud!” r??gatas Sinclair. Baxter ei liigutanud oimugi. „Palju inimesi on surnud... p?rast seda, mis juhtus,” pomises Baxter ja lisas siis m?rgiselt: „Ja miskip?rast olete teie k?ik otsustanud raisata meie aega selle ainsa inimese peale, kes oli selle ka ?ra teeninud!” „Me k?sime seda,” sekkus Atkins, kes ?ritas pinget maandada, „sest surnukeha l?hedalt leiti t?endusmaterjali, mis seondub... usuga.” „Selle v?is sinna kaotada ?ksk?ik kes,” ?tles Baxter. Kaks meest vaatasid teineteisele otsa, mille p?hjal Baxter sai aru, et nad teadsid veel midagi, mida nad polnud talle ?elnud. „Kas teil on mingit infot eriagent Rouche’i praeguse asukoha kohta?” k?sis Sinclair. Baxter m?hatas: „Minu teada on agent Rouche surnud.” „Kas te t?esti tahate sellist asja v?ita?” „Minu teada on agent Rouche surnud,” kordas Baxter. „Seega te n?gite ta lai...” Dr Preston-Hall, Londoni politseiameti ps?hhiaater-konsultant, kes neljanda inimesena istus v?ikese metallist laua taga, k?hatas valjusti. Sinclair j?ttis lause l?petamata, saades varjatud hoiatusest aru. Ta n?jatus toolil tahapoole ja rehmas k?ega peegelakna poole. Atkins kribis midagi oma narmendavasse m?rkmikku ja libistas selle laual dr Preston-Halli ette. Arst oli veidi ?le kuuek?mnene esindusliku v?limusega naine, kelle kallis l?hna?li t?itis selleks ajaks k?igest lilleh?ngulise ?huv?rskendaja rolli ega suutnud enam l?mmatada ruumis v?imust v?tnud m?rgade kingade haisu. Dr Preston-Hall m?jus v?imukalt ilma selleks sugugi pingutamata ja ta oli v?ga konkreetselt ?elnud, et v?ib ?lekuulamise iga kell l?petada, kui k?simused v?tavad tema patsiendi taastumist raskendava suuna. Ta v?ttis aeglase liigutusega kohviplekilise m?rkmiku ja luges sinna kirjutatud teksti sellise kooli?petaja n?oga, kes on ?pilase salajase kirjakese k?tte saanud. Ta oli vaikinud peaaegu terve tunni ja ilmselgelt ei pidanud seda hetke sobivaks vaikimine l?petada, sest raputas lihtsalt Atkinsi kirjutatu peale pead. „Mis seal kirjas on?” k?sis Baxter. Arst ei teinud temast v?lja. „Mis seal kirjas on?” k?sis Baxter uuesti. Ta p??rdus Sinclairi poole. „Laske k?ia, k?sige.” Sinclair paistis k?hklevat. „K?sige,” k?is Baxter peale. „Emily!” n?hvas arst. „Hr Sinclair, ?rge ?elge mitte midagi.” „V?ite seda vabalt ?elda,” ?tles Baxter v?ljakutsuvalt ja ta h??l t?itis kogu v?ikese ruumi. „Mis seal jaamas juhtus? Te tahate mult k?sida, mis seal juhtus?” „?lekuulamine on l?bi,” teatas dr Preston-Hall ja t?usis p?sti. „K?sige!” karjus Baxter arstist ?le. Tundes, et kadumas on viimane v?imalus vastuseid saada, otsustas Sinclair j?tkata ja muretseda tagaj?rgede p?rast hiljem. „Kui otsustada teie tunnistuse j?rgi, siis on eriagent Rouche teie arvates hukkunud.” Dr Preston-Hall t?stis ?rritunult k?ed ?les. „See ei ole mingi k?simus,” ?tles Baxter. „Kas te n?gite tema laipa?” Esimest korda n?gi Sinclair Baxterit k?hklemas, aga naise nurka surumise ?le r??mustamise asemel tundis ta end s??dlaslikult. Baxteri pilk l?ks h?guseks, nagu oleks Sinclairi k?simus sundinud ta uuesti minema sinna maa alla, nagu oleks ta hetkeks minevikku l?ksu j??nud. Baxteri h??l murdus, kui ta viimaks sosinal vastas. „Kui ma ka n?gin, poleks ma seda ju teadnud.” Sellele j?rgnes pingeline vaikus, mille kestel k?ik m?tlesid selle lihtsa ??vastava lause ?le. „Kuidas ta teile tundus?” prahvatas Atkins v?lja poolikult s?nastatud k?simuse, kui vaikus oli muutunud talumatuks. „Kes?” „Rouche.” „Mis m?ttes?” k?sis Baxter. „Emotsionaalses m?ttes.” „Millal?” „Siis, kui te teda viimati n?gite.” Baxter kaalus hetkeks vastust ja naeratas siis siiralt: „Ta tundis kergendust.” „Kergendust?” Baxter noogutas. „J??b mulje, et ta meeldis teile,” j?tkas Atkins. „Mitte eriti. Ta oli tark ja kompetentne t??kaaslane... vaatamata tema ilmselgetele puudustele,” lisas Baxter. Ta j?lgis oma tohutu suurte pruunide silmadega, mida ripsmetu?? veelgi rohkem esile t?i, kuidas Sinclair sellele reageerib. Too hammustas endale huulde ja vaatas uuesti peegli poole, nagu kiruks kedagi, kes oli teisel pool klaasi ja oli andnud talle nii vaevarikka ?lesande. Atkins v?ttis ?lekuulamise l?petamise enda ?lule. Talle olid kaenla alla tekkinud tumedad higilaigud, aga ta ei olnud t?hele pannud, et m?lemad naised olid oma tooli m?ne sentimeetri jagu kaugemale nihutanud, et haisust p??seda. „Te lasite agent Rouche’i maja l?bi otsida,” ?tles Atkins. „Lasin k?ll.” „Te siis ei usaldanud teda?” „Ei usaldanud.” „Ja te ei tunne praegu, et peate talle kuidagi lojaalne olema?” „Ei tunne.” „Kas teil on meeles viimane asi, mida ta teile ?tles?” Baxter paistis rahutuks muutuvat: „Kas me oleme l?petanud?” „Peaaegu. Palun vastake k?simusele.” Atkins istus, hoides pastakat m?rkmiku kohal. „Ma tahaksin n??d ?ra minna,” ?tles Baxter arstile. „Muidugi,” vastas dr Preston-Hall j?rsult. „Kas te ei saa enne sellele lihtsale k?simusele mingil p?hjusel vastata?” Sinclairi s?nad kaikusid ruumis nagu s??distus. „Olgu.” Baxter paistis olevat maruvihane. „Ma siis vastan.” Ta m?tles vastuse ?le j?rele ja kummardus siis ?le laua, et ameeriklasele silma vaadata. „Jumalat... ei... ole... olemas,” ?tles Baxter ja muigas. Atkins viskas pastaka lauale samal ajal, kui Sinclair t?usis p?sti, l?kates metallist tooli kolinal p?randale pikali, ja tormas ruumist v?lja. „H?sti tehtud,” ohkas Atkins v?sinult. „Kriminaalpolitsei ?leminspektor, t?nan teid koost?? eest. N??d oleme l?petanud.” Viis n?dalat varem... 1. PEAT?KK Kolmap?ev, 2. detsember 2015 Kell 6.56 K?lmunud j?gi krigises ja praksus, nagu ei saaks ta tuledes s?rava metropoli varjus rahulikult magada. Mitu j??l?ksu j??nud ja unustatud laeva mattus tasapisi lumme, kui saarepealne linn puutus j?lle ajutiselt maismaaga kokku. T?isehitatud horisondile hiilis p?ike ja sild peesitas oran?is valguses, heites alla j??le teravalt piiritletud varju: uhke kaare all siksakitas hulk j??tunud traate ja miski oli ??sel sellesse l?bip?imunud v?rgustikku kinni j??nud. Traatidesse oli takerdunud v??ndunud kuju, mis k?lkus nagu k?rbes, kes oli meeleheitlikult vabadusse p?rgides ise ennast katki rebinud: n?htavale tuli William Fawkesi r?situd surnukeha, mis varjutas p?ikese. 2. PEAT?KK Teisip?ev, 8. detsember 2015 Kell 18.39 Pimedus surus end New Scotland Yardi akende vastu, linnatuled paistsid l?bi kondensaadikihi udusena. Kui v?lja arvata kaks l?hikest k?iku tualetti ja kirjatarvete sahtli juurest l?bi astumist, ei olnud Baxter tapmiste ja raskete kuritegude talituses oma kapisuurusest kabinetist kordagi lahkunud sellest ajast saati, kui oli tol hommikul t??le tulnud. Ta vahtis laua serval k?rguvat paberihunnikut, mis ohtlikult pr?gikasti kohal k??lus, ja pidi t?iest j?ust v?itlema alateadliku sooviga selle liikumisele ?iges suunas ?rna m?ksuga kaasa aidata. 34-aastaselt oli temast saanud ?ks k?ige nooremaid naissoost ?leminspektoreid, kes oli Londoni politseiametis kunagi ametisse m??ratud, kuigi tema kiiret t?usu karj??riredelil ei olnud oodatud ega eriti ka tervitatud. K?rge ametikoha vabanemist ja sellele j?rgnenud Baxteri ?lem??rast edutamist v?is p?hjendada ainu?ksi Kaltsunuku juhtumiga ja asjaoluga, et just tema oli kurikuulsa sarim?rvari eelmisel suvel kinni v?tnud. Eelmine ?leminspektor Terrence Simmons oli olnud sunnitud pensionile j??ma tervislikel p?hjustel, millega liialdamist k?ik kahtlustasid, sest Londoni politsei?lem oli ?hvardanud Simmonsi lahti lasta, kui ta keeldub vabatahtlikult lahkumast. Tegu oli tavaks saanud ?estiga pettunud ?ldsuse rahustamiseks, nagu oleks keegi s??tukene ohverdatud igaveses raevus jumalate meeleheaks. Baxter suhtus sellesse nii nagu teisedki kolleegid: see tekitas vastikust, et ta eelk?ijast oli tehtud patuoinas, aga kokkuv?ttes tundis ta kergendust, et see ei olnud juhtunud ta endaga. Talle ei olnud p?hegi tulnud ?sja vabanenud kohale saamiseks avaldus esitada, kuni politsei?lem oli ?elnud, et kui ta tahab, siis ta saab selle t??. Ta vaatas oma saepuruplaadist kongis ringi – kasimata vaip ja m?lkis kartoteegikapp (kes teab, mis t?htsad dokumendid olid maetud selle alumisse sahtlisse, mida ta ei suutnudki lahti teha?) – ja imestas, miks, kuradi p?rast, oli ta tahtnud seda t??d. Suurest kontoriruumist kostis h?iskeid, aga Baxter ei pannud neid isegi t?hele, sest oli asunud uuesti kaebuse kallale, mis oli esitatud Saundersi-nimelise uurija kohta. Teda s??distati kaebekirja saatja poja iseloomustamises ropu s?naga. Selle v?ite puhul tekitas Baxteris kahtlust ainult mitte eriti v?nge s?na, mida Saunders olevat kasutanud. Ta hakkas tr?kkima ametlikku vastust, kaotas poole peal eluisu, k?gardas kaebuse nutsakuks ja viskas selle enam-v?hem pr?gikasti suunas. Uksele koputati aralt, ja hiirekese moodi politseinik sibas sisse. Naine korjas ?les Baxteri napilt (mitte eriti napilt) m??da visatud paberid, pani need pr?gikasti ja demonstreeris siis maailmatasemel Jenga m?ngu oskust, asetades j?rjekordse dokumendi ebakindla paberikuhja otsa. „Mul on v?ga kahju teid t?litada,” ?tles naine, „aga uurija Shaw hakkab kohe k?net pidama. Arvasin, et ?kki tahate ka tulla.” Baxter vandus valjusti ja toetas pea lauale. „Kink!” oigas ta, tuletades seda endale liiga hilja meelde. N?rviline noor naine ootas kohmetult edasisi juhtn??re. M?ne hetke p?rast, kui ta polnud enam ?ldse kindel, kas Baxter on ikka ?leval, l?ks ta tasakesi toast v?lja. Baxter ajas end p?sti ja k?ndis suurde kontoriruumi, kus rahvasumm oli kogunenud kriminaalpolitsei seersandi Finlay Shaw’ laua ?mber. Seina k?lge oli sinise kleepkummiga kinnitatud 20 aasta vanune loosung, mille Finlay oli tegelikult ise ostnud ?he ammu unustatud t??kaaslase jaoks: KAHJU, ET SA ?RA L?HED! Tema k?rval laual oli hulk supermarketist p?rit aegunud s??rikuid, mille erinevaid allahindlusi n?itavad kleepekad kajastasid kolmep?evast muutumist v?hem isu?ratavast s??gik?lbmatuks. Naerdi viisakalt selle peale, kui k?heda h??lega ?otlasest uurija ?lespuhutult ?hvardas l??a veel viimast korda enne pensionile minekut Saundersile rusikaga n?kku. N??d tegi see k?ll k?igile nalja, aga eelmise vahejuhtumi tagaj?rgedeks olid olnud ?ks plastiline ninaoperatsioon, kaks distsiplinaarmenetluse koosolekut ja Baxteri jaoks tundide viisi paberim??rimist. Baxter vihkas sellist jama: k?ik olid kohmetunud, k?ik tundsid end v?ltsilt – lahkumispidu valmistas t?iega pettumuse p?rast aastak?mnetepikkust teenistust, mille jooksul oli palju kordi ?le noatera p??setud ja mis j?ttis endast hulganisti ?udseid m?lestusi, mida koju suveniiriks kaasa viia. Baxter seisis tagapool, naeratas koos teistega, et Finlayd toetada, ja vaatas oma s?pra soojal pilgul. Finlay oli siin Baxteri viimane t?eline liitlane, ainus allesj??nud s?bralik n?gu, ja n??d oli temagi lahkumas. Baxter ei olnud talle isegi kaarti ostnud. Baxteri kabinetis hakkas telefon helisema. Ta ei teinud sellest v?lja ja vaatas, kuidas Finlay armetult l?bi kukkus, kui p??dis teeselda, et nad olid kokku pandud raha eest ostnud talle pudeli tema lemmikviskit. Tema lemmik, nagu Wolfilgi, oli Jameson. Baxteri m?tted l?ksid uitama. Talle tuli meelde, kuidas ta oli viimati Finlayle joogi ostnud, kui nad olid koos v?ljas k?inud. Sellest oli m??das ligi aasta. Finlay oli ?elnud, et ta ei olnud kunagi kahetsenud seda, et tal pole auahnust. Ta oli Baxterit hoiatanud, et kriminaalpolitsei ?leminspektori t?? ei sobi talle, et tal hakkab igav, et tal tekib frustratsioon. Ta ei olnud Finlayd kuulanud, sest too ei saanud aru, et ta ei tahtnud mitte niiv?rd ametik?rgendust, kuiv?rd pigem midagi, mis juhiks t?helepanu k?rvale, mis tooks kaasa muutuse, mis aitaks p?geneda. Kabinetis hakkas telefon uuesti helisema ja Baxter vahtis vihaselt oma laua poole. Finlay luges eri variatsioone teemal „Kahju, et sa ?ra l?hed”, mis olid kribitud K?silaste pildiga kaardile – keegi oli eksikombel arvanud, et Finlay on nende f?nn. Baxter vaatas kella. Tal oli t?esti vaja ?kskord ka normaalsel ajal l?petada. Finlay pani kaardi naeruturtsatuse saatel k?rvale ja alustas oma s?nav?ttu, et kenasti h?vasti j?tta. Ta kavatses r??kida nii l?hidalt kui v?imalik, sest talle ei olnud kunagi meeldinud avalikkuse ees esineda. „... P?riselt ka, t?nan teid. Olen siin m?ssanud sellest ajast saati, kui New Scotland Yard oli veel tutikas...” Ta pidas vahet, lootes, et v?hemalt keegi hakkab naerma. Ta oli selle aga jube halvasti esitanud ja nii l?kski tema parim nali vett vedama. Aga ta j?tkas sellest hoolimata ja teades, et edasi l?heb k?ik allam?ge. „See koht ja siinsed inimesed on mulle olnud midagi enamat kui t??koht ja kolleegid – teist on saanud mulle teine perekond.” ?ks k?ige ees seisev naine hakkas pisarais silmi p?hkima. Finlay p??dis naisele naeratada nii, et j??ks mulje, et ta tundis sedasama ja ?ldjoontes teadis, kes too naine on. Finlay vaatas kuulajate poole, et otsida ?les see ainus inimene, kellele tema lahkumiss?nad tegelikult m?eldud olid. „Mul on olnud hea meel n?ha, kuidas m?ned teie hulgast on suureks kasvanud ja muutunud ninakatest praktikandihakatistest” – n??d tundis ta, kuidas tallegi tikuvad pisarad silma – „tugevateks, iseseisvateks, ilusateks ja julgeteks noorteks naisteks... ja meesteks,” lisas ta ja tundis muret, kas ta oli end ?sja reetnud. „Ma tahan ?elda seda, et mulle v?ga meeldis teiega koos t??tada ja et ma tunnen teie ?le t?elist uhkust. Ait?h!” Ta k?his k?ri puhtaks, naeratas plaksutavatele t??kaaslastele ja leidis viimaks ?les ka Baxteri. Too seisis suletud uksega kabinetis laua taga ja vehkis telefoniga r??kides hoogsalt k?ega. Finlay naeratas uuesti, seekord kurvalt, ja rahvasumm l?ks laiali, j?ttes ta oma asju kokku korjama ja viimast korda t??lt lahkuma. M?lestused ei lasknud tal kiiresti toime tulla fotode mahav?tmisega seinalt. Need olid ta laua kohal olnud juba aastaid. Ise?ranis n?udis ta t?helepanu ?ks aja jooksul m??rdunud ja tuhmunud pilt kontoris peetud j?ulupeost. Finlay kiilanevat pead kattis krepp-paberist kroon, mis tegi k?vasti nalja tema s?brale Benjamin Chambersile, kes hoidis Baxteril ?lgade ?mbert kinni sel k?igi aegade ainsal s?ilinud fotol, kus Baxter t?esti naeratab. Ja seal kaugel tagapool oli mees, kes oli haledalt kaotanud kihlveo selle peale, kas ta suudab Finlay ?hku t?sta – seal oli Will... Wolf. Pistnud foto ettevaatlikult pintsaku taskusse, l?petas Finlay ?lej??nud asjade pakkimise. Kontorist lahkudes l?i Finlay k?hklema. Ta ei arvanud, et too ununenud kiri, mille ta oli leidnud lauasahtli s?gavusest, kuulub talle. Ta oli m?elnud, kas j?tta see maha v?i rebida t?kkideks, aga l?puks oli ta pistnud selle oma m?ttetute asjade karpi ja l?inud lifti juurde. Eks see pidi j??ma j?rjekordseks saladuseks, mida tal tuli hoida. Kell 19.49 istus Baxter ikka veel oma laua taga. Ta oli saatnud iga 20 minuti j?rel tekstis?numi, et hilinemise p?rast vabandada ja ?elda, et tuleb niipea, kui saab. Ta ei olnud Finlay lahkumisk?net ?ldse kuulnud – selles oli s??di tema ?lemus – ja praegu paistis, et ta ei j?uagi ?le mitme kuu viimaks plaani v?etud seltskondlikule koosviibimisele. ?lemus oli k?skinud Baxteril t??le j??da, kuni ta ise kohale j?uab. Kahe naise vahel ei valitsenud sooje tundeid. Vanita, kes oli Londoni politseiametis k?va k?si meediaga manipuleerimise vallas, oli p?ris avalikult olnud Baxteri edutamise vastu. Ta oli Kaltsunuku juhtumis Baxteriga koos t??tanud ja andnud politsei?lemale teada, et Baxter on vaidlushimuline, eelarvamuste k??sis ega tunne ?lemuste vastu mingisugust austust; ka pidas ta Baxterit endiselt vastutavaks ?he ohvri surma eest. Baxteri arvates oli Vanita avaliku arvamuse ees l?mitav ussike, kes ei olnud hetkegi k?helnud Simmonsit ohverdamast, kui ilmnesid esimesed m?rgid olukorra halvenemisest. Asja tegi veelgi hullemaks see, et Baxter oli just avanud arhiiviosakonnast automaatselt tulnud e-kirja, milles tuletati talle jumal teab mitmek?mnendat korda meelde, et Wolf pole endiselt tagastanud mitut toimikut. Baxter vaatas seda loetelu ja tundis ?ra paar nime... Bennett, Sarah – naine, kes oli oma mehe kodubasseini uputanud. Baxter oli ?sna kindel, et selle toimiku oli ta ise ?ra kaotanud, v?imalik, et see kukkus koosolekuruumi radiaatori taha. Dubois, L?o – lihtne pussitamine, mis oli ajapikku paisunud mitme aasta jooksul ?heks k?ige keerulisemaks juhtumiks, mille lahendamisse oli kaasatud mitu talitust ning mis h?lmas narkootikumide salakaubavedu, relvade m??ki mustal turul ja inimkaubandust. Selle juhtumi kallal pead murdes oli ta koos Wolfiga m?nusasti aega veetnud. Ta m?rkas korraga, et Vanita tuleb kontorisse ja et naise kannul on veel kaks inimest, mis ei t?otanud head, sest ta hellitas veel lootust kella kaheksaks minema saada. Ta ei vaevunud p?sti t?usma, kui Vanita sisse astus ja tervitas teda nii loomulikul moel meeldivalt, et Baxter oleks tema s?bralikkust peaaegu uskuma j??nud. „Kriminaalpolitsei ?leminspektor Emily Baxter, FBI eriagent Elliot Curtis,” teatas Vanita ja heitis oma tumedad juuksed otsaeest ?ra. „See on mulle suur au,” ?tles pikk mustanahaline naine ja sirutas Baxterile k?e. Tal oli seljas mehelik ?likond, juuksed olid seotud nii tugevasti patsi, et tundus, nagu oleks tal pea paljaks aetud, ja meiki oli ta kasutanud minimaalselt. Kuigi ta paistis olevat veidi ?le kolmek?mne, kahtlustas Baxter, et ta on veel noorem. Ta surus Curtise k?tt ilma p?sti t?usmata, samal ajal tutvustas Vanita talle teist k?lalist, kes tundus olevat kipakast kartoteegikapist rohkem huvitatud kui tutvustamisest. „Ja see on eriagent...” „Ma k?ll ei tea, kui erilised nad ikka saavad olla,” segas Baxter vahele oma s?nu r?hutades, „kui meil on neid siin h?dises urkas, mis kannab kabineti nime, juba kaks t?kki?” Vanita ei teinud temast v?lja. „Ja nagu ma ?tlesin, on see CIA eriagent Damien Rouche.” „Ruusi?” k?sis Baxter. „Ruut??” proovis Vanita uuesti, hakates ise ka oma h??lduses kahtlema. „Minu arust h??ldatakse seda ’ruu?’, nagu ’duu?’,” lisas Curtis abivalmilt ja p??rdus k?sivalt Rouche’i poole. Baxter vaatas imestunult, kuidas hajevil mees viisakalt naeratas, surus tervituseks temaga kiiresti rusikad vastamisi ja v?ttis siis s?nagi lausumata istet. Baxteri arvates ligines mees neljak?mnele. Tal oli korralikult raseeritud kahkjas n?onahk, veidi hallisegused mustad juuksed olid otsaees natuke v?lja kasvanud. Mees vaatas nende vahel k?rguvat paberikuhja, heitis siis pilgu all innukalt ootavale pr?gikastile ja naeratas. Tal oli seljas kahe lahti tehtud ?lemise n??biga valge triiks?rk ja kulunud v?limusega tumesinine ?likond, mis aga istus h?sti. Baxter vaatas Vanitat ja ootas. „Agendid Curtis ja Rouche saabusid ?sja Ameerikast,” ?tles Vanita. „K?lab loogiliselt,” vastas Baxter kannatlikumalt, kui oli kavatsenud. „Mul endal on t?na ?htul veidi kiire, nii et...” „Kas tohib, proua direktor?” k?sis Curtis viisakalt Vanitalt ja p??rdus siis Baxteri poole. „?leminspektor, te olete muidugi kuulnud tollest surnukehast, mis avastati umbes n?dala eest. Nagu te...” Baxter vaatas teda t?hjal pilgul ja kehitas ?lgu, katkestades Curtise jutu veel enne, kui too oli j?udnud korralikult alustada. „New Yorgis? Brooklyni sillal?” k?sis Curtis rabatult. „?les riputatud? ?lemaailmne uudis?” Baxter pidi haigutuse maha suruma. Rouche asus pintsaku taskutes tuulama. Curtis ootas, et ta v?tab sealt v?lja midagi asjakohast, aga selle asemel t?i mees n?htavale kummikommide paki, mis oli m?eldud tervele perele, ja rebis selle lahti. M?rgates Curtise vihast n?gu, pakkus mees talle ka kommi. Tegemata Rouche’ist v?lja, avas Curtis oma koti ja v?ttis sealt ?he toimiku. Ta otsis v?lja hulga suurendatud fotosid ja pani need Baxteri ette lauale. Korraga hakkas Baxterile kohale j?udma, miks need inimesed olid tulnud nii pika tee, et temaga kokku saada. Esimene foto oli tehtud t?navalt ?les vaadates. Linna helendava kuma taustal rippus 30 meetri k?rgusel trosside vahel ?ks surnukeha. K?ed-jalad olid v??natud ebaloomulikku poosi. „Me ei ole seda veel avalikkusele teatanud, aga ohvri nimi oli William Fawkes.” Hetkeks j?i Baxteril hing kinni. Ta oli juba varem n?ljast n?rk olnud, aga n??d oli tal tunne, et minestab p?riselt. Ta k?si v?rises, kui puudutas kuulsa silla all rippuvat moonutatud kuju. Ta tundis, et nad vaatavad teda, j?lgivad teda, v?ib-olla ?rkavad uuesti ellu nende varasemad kahtlused tema ebam??rase jutu kohta, kuidas Kaltsunuku m?rvade dramaatiline l?ppvaatus oli kulgenud. Curtis j?tkas kummalise n?oga. „Mitte see Fawkes,” ?tles ta aeglaselt ja kummardus l?hemale, et hunnikus pealmine foto k?rvale l?kata ning tuua n?htavale l?hiv?te, millel oli kujutatud tundmatu priske mees, kes oli alasti. Baxter pani k?e suu ette, olles vastamiseks ikka veel liiga vapustatud. „Ta t??tas P. J. Hendersoni investeerimispangas. Abielus, kaks last... Aga keegi p??ab ilmselgelt meile midagi ?elda.” N??d suutis Baxter end nii palju koguda, et ?lej??nud fotod l?bi vaadata – need kujutasid laipa eri nurkade alt. Terve surnukeha, ei ?htegi ?mblust. Viiek?mnendates eluaastates alasti v?etud mees. Vasak k?si rippus niisama, s?gavale rinna sisse oli l?igatud s?na „S??t”. Ta lappas k?ik fotod l?bi ja andis need Curtisele tagasi. „S??t?” k?sis ta, vaadates kahele agendile kordam??da otsa. „V?ib-olla saate n??d aru, miks me arvasime, et peaksime teid teavitama,” ?tles Curtis. „Tegelikult ei saa,” vastas Baxter, kelle tavaline vorm hakkas kiiresti taastuma. Curtise ilme oli jahmunud ja ta p??rdus Vanita poole: „Lootsin, et just teie osakond tahab k?igist teistest rohkem...” „Kas te teate, mitu Kaltsunukku j?ljendavat kuritegu sooritati eelmisel aastal Suurbritannias?” segas Baxter vahele. „Mina tean seitset ja ma n?en t?sist vaeva, et neist mitte midagi teada saada.” „Ja see ei pane teid ?ldse muret tundma?” k?sis Curtis. Baxter ei saanud aru, miks ta peaks sellele konkreetsele jubedusele rohkem aega raiskama kui nendele viiele, mis olid hommikul tema lauale maandunud. Ta kehitas ?lgu: „Friigid j??vad friikideks.” Rouche oleks oran?i kummikommi k?tte peaaegu l?mbunud. „Teate, Lethaniel Masse oli ?liintelligentne, leidlik ja palju ohvreid tapnud sarim?rvar. Need teised pole midagi enamat kui v?rdjad, kes r?vetavad surnuid, kuni kohalikud poisid nad kinni panevad.” Baxter pani arvuti kinni ja pakkis asjad kotti, valmis lahkuma: „Kuue n?dala eest andsin ma paki Smartieseid ?hele alla meetri mehele, kes tuli halloween’i ajal Kaltsunuku kost??mis mu ukse taha kommi pommima. Ja siis otsustas veel keegi baretiga pede hulga raipet?kke kokku ?mmelda. See soperdis on n??d Tate Moderni uusim eksponaat ja seda k?ib r??muga vaatamas rekordarvul sama pedestunud ja baretistatud pedesid.” Rouche naeris. „?ks haige v?rdjas teeb sellest isegi telesaadet. Kaltsunukk on maailmas valla, ta on igal pool ja meil ei j?? muud ?le kui ?ppida sellega elama,” l?petas Baxter. Ta p??rdus Rouche’i poole, kes silmitses oma kummikommide pakki. „Kas ta ei r??gigi?” k?sis Baxter Curtiselt. „Ta eelistab kuulata,” ?tles Curtis kibestunult, nagu oleks ta p?rast ?he n?dala pikkust koost??d oma ekstsentrilisest kolleegist juba v?sinud. Baxter vaatas uuesti Rouche’i poole. „Kas nad on nendega midagi teinud?” pomises mees v?rvilist suut?it m?ludes, kui oli taibanud, et k?ik kolm naist ootasid n??d tema panust vestlusse. Baxteri ?llatuseks r??kis CIA agent laitmatu inglise aktsendiga. „Teinud mida millega?” k?sis ta, katsudes aru saada, kas mees p??dis tema narrimiseks meelega nii r??kida. „Kummikommidega,” vastas mees hambaid urgitsedes. „Need maitsevad teistmoodi kui vanasti.” Piinlikkust ja masendust tundev Curtis h??rus endal otsaesist. Baxter t?stis k?ed ?hku ja vaatas kannatamatult Vanita poole. „Ma pean ?ra minema,” ?tles Baxter otse. „?leminspektor, meil on p?hjust arvata, et tegu ei ole j?rjekordse suvalise j?ljendajaga,” k?is Curtis peale ja n?itas k?ega fotode poole, otsekui p??des koosolekut tavap?rastesse r??bastesse juhtida. „Teil on ?igus,” ?tles Baxter. „See ei ole isegi ?ige j?ljendaja. Mitte midagi ei ole kokku ?mmeldud.” „On toimunud veel ?ks m?rv,” n?hvas Curtis ?gedalt ja j?tkas siis professionaali h??lel. „?leeile. M?rvapaik oli... selles m?ttes soodne, et saime v?hemalt esialgu v?ltida meedialeket. Aga kainelt m?eldes ei usu me, et meil ?nnestub s??rase” – ta vaatas abiotsivalt Rouche’ile otsa, kes ei pakkunud mingit abi – „iseloomuga vahejuhtumit maailma eest varjata kauem kui ?he p?eva v?i umbes nii.” „Maailma eest varjata?” k?sis Baxter skeptiliselt. „Meil on teile v?ike palve,” ?tles Curtis. „Ja suur palve ka,” lisas Rouche, kelle h??ldus oli veelgi parem, kui ta oli m?lumise l?petanud. Baxter j?llitas Rouche’i, Curtis tegi sama ja siis hakkas Vanita Baxterit ?hvardavalt vahtima, nii et tollel ei j??nudki v?imalust vastu vaielda. Et k?ik oleks tasakaalus, p?rnitses Rouche Vanitat ja samal ajal p??rdus Curtis uuesti Baxteri poole: „Me tahaksime Lethaniel Massega r??kida.” „Ah siis sellep?rast ongi nii FBI kui ka CIA asjasse kaasatud,” ?tles Baxter. „?hendriikides sooritatud m?rv, inglismannist kahtlusalune. Nojah, laske k?ia,” kehitas ta ?lgu. „Muidugi teie juuresolekul.” „Mitte mingil juhul! Ei ole mitte ?htegi p?hjust, miks teil v?iks mind seal ?le?ldse vaja minna. V?ite talle ise kaartide pealt k?simusi ette lugeda. Ma usun teisse.” Rouche naeratas sarkastilise torke peale. „Muidugi oleme ?lima heameelega valmis teid igat moodi aitama, eks ole, ?leminspektor?” ?tles Vanita, silmad vihast pungis. „Meie s?prus FBI ja CIA-ga on meile t?htis...” „Issand jumal!” prahvatas Baxter. „Vabalt! Ma tulen ja hoian teil k?tt! Ja mis see v?ike palve siis veel on?” Rouche ja Curtis vaatasid teineteisele otsa ning isegi Vanita niheles ebamugavust tundes, sest keegi ei julgenud r??kima hakata. „See... oligi v?ike palve,” ?tles Curtis mahedal h??lel. Baxteril oli selline n?gu, et ta kohe plahvatab. „Tahaksime, et te vaataksite koos meiega kuriteopaiga ?le,” j?tkas Curtis. „Fotodelt?” k?sis Baxter pingutatud sosinal. Rouche ajas alumise huule ette ja raputas pead. „Olen politsei?lemaga juba kokku leppinud teie ajutise l?hetamise New Yorki ja seni t?idan ma ise teie t??kohustusi,” teatas Vanita Baxterile. „Need kohustused on rasked,” n?hvas Baxter. „Eks ma tule toime... kuidagi,” vastas Vanita, kelle professionaalne fassaad murenes ?heks harvaks hetkeks. „See on naeruv??rne! Mida kuradit v?iks mul teie arust ?elda olla mingi t?iesti suvalise juhtumi kohta teises maailma otsas?” „Mitte midagi,” vastas Rouche ausalt, tehes Baxteri relvituks. „See on meie k?igi aja... aegade? aja? t?ielik raiskamine.” Curtis v?ttis s?naj?rje ?le: „Arvan, et mu kolleeg ?ritab ?elda seda, et Ameerika ?ldsus ei hakka suhtuma sellesse juhtumisse nii nagu meie. Nad teavad Kaltsunuku m?rvu siin, nad saavad teada Kaltsunuku moodi m?rvadest seal ja nad tahavad, et see inimene, kes v?ttis Kaltsunuku m?rvari kinni, ajaks taga ka neid uusi koletisi.” „Koletisi? Mitmuses?” k?sis Baxter. N??d oli k?es Rouche’i kord oma kolleegi suunas silmi p??ritada. Curtis oli ilmselgelt ?elnud rohkem, kui oleks nii varajases staadiumis v?inud ?elda. J?rgnenud vaikusest sai Baxterile selgeks, et Curtis valib edaspidi s?nu j?lle suure hoolega. „See pole siis midagi muud kui avaliku arvamuse suunamine?” k?sis Baxter. „Noh,” ?tles Rouche naeratades, „kas see ei k?i mitte k?ige kohta, mida me teeme, ?leminspektor?” 3. PEAT?KK Teisip?ev, 8. detsember 2015 Kell 20.53 „Halloo? Vabandust, et j?in nii k?vasti hiljaks!” h?ikas Baxter esikust, l?kkas saapad jalast ja astus elutuppa. K??gi ukseavast puhuv jahe tuuleke t?i kaasa imeh?id l?hnu ja nurgas ?mises iPodi k?larist j?rjekordne mitte pealet?kkiv laulja-laululooja, keda Starbucks oli sel n?dalal promonud. Laual oli kaetud neli kohta, v?relevad teek??nalde leegid pani toa oran?ikalt kumama, mis t?i veel rohkem esile Alex Edmundsi ruuge juuksepahmaka. Baxteri vibalik ekskolleeg k?ndis toas kohmetult ringi, k?es t?hi ?llepudel. Baxter oli ise ka pikk, aga pidi ikkagi kikivarvule t?usma, et meest kallistada. „Kus Tia on?” k?sis Baxter s?bralt. „R??gib telefonis lapsehoidjaga... j?lle,” vastas Edmunds. „Em? Kas see oled sina?” h??dis k??gist viisakas h??l. Baxter ei ?elnud midagi. Ta oli liiga v?sinud, et lasta end sundida ?htus??gi valmistamises kaasa l??ma. „Mul on siin veini!” lisas sama h??l m?nguliselt. See meelitas Baxteri t?iuslikku m??gisaali meenutavasse k??ki, kus mitu tipptasemel panni podisesid h?maraks keeratud tulede valgel. Nende ?le valvas pika p?lle all peent triiks?rki kandev mees, kes toitu aeg-ajalt segas v?i korraks kuumust juurde keeras. Baxter l?ks tema juurde ja andis talle kiire p?semusi. „Tundsin sust puudust,” ?tles Thomas. „Sa r??kisid midagi veinist?” tuletas Baxter talle meelde. Mees naeris ja kallas talle lahti tehtud pudelist klaasi t?is. „Ait?h. Mul on seda vaja,” ?tles Baxter. „?ra t?na mind. Selle t?id Alex ja Tia.” Nad m?lemad t?stsid klaasi Edmundsile, kes seisis ukseavas, ja siis h?ppas Baxter t??pinnale istuma, et vaadata Thomase kokkamist. Nad olid tutvunud tipptunni ajal kaheksa kuu eest Londonis, kui k?is j?rjekordne ja alati halvava m?juga metroot??tajate streik. Thomas oli sekkunud, kui raevunud Baxter oli p?hjendamatult ?ritanud vahistada ?ht piketis osalenud t??tajat, kes n?udis paremat palka ja ohutumaid t??tingimusi. Thomas oli juhtinud Baxteri t?helepanu sellele, et kui ta peab kinni tolle helkurvestiga h?rra ja teeb teoks oma ?hvarduse sundida mees vastu tema tahtmist k?ndima koos Baxteriga k?mme kilomeetrit Wimbeldoni, siis oleks Baxter sisuliselt s??di inimr??vis. Sellise jutu peale vahistas Baxter hoopis Thomase. Thomas oli leebe ja aus mees. Ta oli v?limuse poolest sama t??piliselt kena, kui tema muusikamaitse oli ?ldlevinud, kusjuures ta oli Baxterist ?le k?mne aasta vanem. Thomas pakkus kindlust. Ta teadis, kes ta on ja mida ta tahab: korralikku, s?dant soojendavalt vaikset, mugavat elu. Peale selle oli ta jurist. Baxter naeratas m?tte peale, kui k?vasti oleks Wolf Thomast vihanud. Baxter m?tiskles tihtilugu, kas sellep?rast oligi Thomas talle algusest peale ligit?mbav tundunud. Peen linnamaja, kuhu ?htus??gi puhul oli kogunetud, kuulus Thomasele. Viimase paari kuu jooksul oli ta mitu korda palunud Baxteril tema juurde elama kolida. Kuigi Baxter oli tasapisi algust teinud m?ne oma asja sinna j?tmisega, oli ta otses?nu keeldunud loobumast oma korterist Wimbeldonis High Streetil ja oli kassi Echo sinna j?tnud, et tal oleks alati ettek??ne koju minna. Neli s?pra istusid ?heskoos ?htus??gi nautimiseks lauda, et r??kida ?ksteisele jutte, mis olid ajapikku muutunud k?ll ebam??rasemaks, aga see-eest naljakamaks, et v?ljendada s?gavat huvi vastuste vastu, mida anti k?ige argisematele k?simustele t??, l?he k?psetamise ainu?ige viisi v?i siis lastekasvatuse kohta. Tia k?est kinni hoides oli Edmunds innukalt r??kinud oma edutamisest pettuste talituses ja j?rjest korrutanud, kui palju rohkem aega j??b talle edaspidi, et oma kasvava perega koos olla. Kui Baxterilt t?? kohta k?siti, siis ei vaevunud ta mainima teiselt poolt ookeani tulnud kolleegide k?lask?iku ega sugugi mitte kadestamisv??rset t??kohustust, mis teda j?rgmisel hommikul ees ootas. Kella 22.17-ks oli Tia diivanil magama j??nud ning Thomas l?inud k??ki koristama, et Baxter ja Edmunds saaksid omavahel r??kida. Edmunds oli veinile ?le l?inud ja kallas nende klaasid uuesti t?is, kui nad kustuvate teek??nalde v?relevas valguses juttu ajasid. „Kuidas siis pettustes l?heb?” k?sis Baxter tasakesi, heites pilgu diivanile, et kontrollida, kas Tia p?riselt ka magab. „Ma ju ?tlesin... suurep?raselt,” vastas Edmunds. Baxter ootas kannatlikult. „Mida? K?ik on h?sti,” ?tles Edmunds, pannes k?ed kaitsvalt rinnal risti. Baxter oli endiselt vait. „K?ik sujub. Mida sa tahad, et ma ?tleksin?” Kui Baxter ei j??nud ikka veel rahule, siis viimaks Edmunds naeratas. Baxter tundis teda liiga h?sti. „Mul on nii igav! Mitte et... Ega ma ei kahetse, et ma tapmistest ?ra tulin.” „Tundub k?ll, et kahetsed,” v?itis Baxter. Iga kord, kui nad kokku said, ?ritas ta Edmundsit tagasi meelitada. „N??d saan ma elada oma elu. N?en p?riselt ka oma t?tart.” „Sa raiskad ennast seal, muud midagi,” ?tles Baxter otse v?lja, mida m?tles. Ametlikult oli tema kurikuulsa Kaltsunuku m?rvari kinni p??dnud. Mitteametlikult oli Edmunds see, kes juhtumi lahendas. Ainult Edmunds oli suutnud l?bi n?ha tollest valede ja pettuste h?must, mis oli eksiteele viinud nii Baxteri kui ka ?lej??nud meeskonna. „Teeme nii: kui sa v?tad mu uurijana t??le ja mul tuleb t??tada ainult ?heksast viieni, siis kirjutan kohe paberitele alla,” ?tles naeratav Edmunds, kes teadis, et nende vestlus saab sellega l?bi. Baxter j?ttis j?rele ja v?ttis lonksu veini, samal ajal kui Thomas kolistas k??gis. „Ma pean homme Masset vaatama minema,” ?tles Baxter j?rsku, nagu oleks see igap?evane asi, et sarim?rvarite juurest tuleb l?bi astuda. „Mida?!” pahvatas Edmunds ja purskas v?lja suut?ie 50%-lise allahindlusega Sauvignon Blanci. „Miks?” Edmunds oli ainus inimene, kellele Baxter oli usaldanud t?e selle kohta, mis oli Lethaniel Masse kinniv?tmise p?eval tegelikult juhtunud. Kumbki neist ei v?inud kindlad olla, kui palju Masse sellest m?letas. Ta oli saanud j?hkralt peksa ja hinge vaakunud, aga Baxter oli alati hirmuga m?elnud sellele, kas mees oli toimuvast teadlik olnud ja kui lihtne oleks tal Baxter hukatusse saata, kui ta ps?hhoosi k?es kannatav aju seda tahaks. Baxter r??kis Edmundsile Vanita ja kahe „erilise” agendiga peetud vestlusest, selgitades, et ta saadetakse nendega koos l?hetusse New Yorki, et seal kuriteopaik ?le vaadata. Edmunds kuulas vaikides ja muutus jutu edenedes j?rjest murelikumaks. „Arvasin, et see on l?bi,” ?tles Edmunds, kui Baxter oli l?petanud. „Ongi l?bi. See on lihtsalt j?rjekordne j?ljendaja nagu k?ik teised.” Edmunds ei paistnud selles nii kindel olevat. „Mida?” k?sis Baxter. „Sa ?tlesid, et ohvri rinnale oli l?igatud s?na „S??t”.” „Mis siis?” „S??t kellele? Ma ei tea.” „Kas sa arvad, et see on mulle m?eldud?” k?sis Baxter turtsatades, lugenud selle Edmundsi toonist v?lja. „Mehel on sama nimi kui Wolfil ja siis j?rsku – kes oleks v?inud arvata! – oledki sina sellesse asja segatud.” Baxter naeratas oma s?brale soojalt. „See on k?igest ?ks j?rjekordne j?ljendaja. Sa ei pea minu p?rast muretsema.” „Ma muretsen alati.” „Kohvi?” k?sis Thomas neid m?lemaid ?llatades. Ta seisis ukseavas ja kuivatas k?si n?uder?tikusse. „Mustalt palun,” ?tles Edmunds. Baxter keeldus ja Thomas kadus tagasi k??ki. „Kas sa t?id mulle midagi?” sosistas Baxter. Edmunds paistis ebamugavust tundvat. Piiludes k??gi ukse poole, v?ttis ta enda taga toolikorjul rippunud pintsaku taskust vastumeelselt v?lja valge ?mbriku. Ta pani selle enda lauapoolele ja p??dis jumal teab mitmek?mnendat korda Baxterit veenda seda mitte vastu v?tma. „Sul ei ole seda vaja.” Baxter sirutas k?e v?lja ja Edmunds l?kkas ?mbriku temast kaugemale. Baxter m?hatas. „Thomas on hea mees,” ?tles Edmunds vaikselt. „Sa v?id teda usaldada.” „Ma usaldan ainult sind.” „Sul ei tule temaga midagi kunagi p?riselt v?lja, kui sa niimoodi edasi lased.” Nad m?lemad heitsid pilgu ukseava poole, kui kuulsid k??gist, kuidas midagi keraamilist k?lksatas millegi keraamilise vastu. Baxter t?usis p?sti, napsas ?mbriku Edmundsi k?est ?ra ja istus uuesti maha, kui Thomas kohvitassidega tuppa tuli. Tia ei j?tnud muudkui vabandamist, kui Edmunds ta veidi p?rast kella 23 ?rnalt ?les ajas. V?lisuksel, kui Thomas soovis Tiale head ??d, kallistas Edmunds Baxterit. „Tee endale teene, ?ra tee seda lahti,” sosistas ta Baxterile k?rva. Baxter pigistas teda, aga ei vastanud. Kui nad olid l?inud, j?i Baxter oma veiniklaasi t?hjaks ja pani mantli selga. „Ega sa ?ra ei l?he?” k?sis Thomas. „Me ei ole peaaegu ?ldse saanud koos olla.” „Echo on n?ljane,” ?tles Baxter ja toppis saapad jalga. „Ma ei saa sind ?ra viia. Olen liiga palju joonud.” „V?tan takso.” „J?? siia.” Baxter kummardus tema poole nii kaugele, kui ulatas, j??des m?rgade saabastega kindlalt uksematile seisma. Thomas suudles teda ja naeratas pettunult. „Head ??d.” Veidi enne kesk??d avas Baxter oma korteri ukse. Tundmata ?ldse v?simust, vajus ta koos punase veini pudeliga diivanile. Ta pani televiisori k?ima, kl?psis suvaliselt telekava – midagi ei n?idatud – ja vaatas siis nimekirja enda kokku otsitud j?ulufilmidest. Viimaks otsustas ta „?ksinda kodus 2” kasuks, kuna tal oli ?ksk?ik, kas ta j??b seda vaadates magama v?i mitte. Ta tunnistas salaja, et esimene osa oli ?ks tema k?igi aegade lemmikuid, aga teine osa oli tema arust esimest j?ljendanud sugugi mitte inspireerivalt, kuna oli langetud teada-tuntud eksiarvamuse k??si, et teises osas peaks sama loo ?leviimine New Yorki tegema selle esimesest ?gedamaks ja paremaks. Ta kallas pudeli klaasi t?hjaks ja vaatas poole silmaga Macauley Culkinit, kes kergek?eliselt trikitades m?rvakatseid sooritas. Kui talle tuli meelde mantli taskusse topitud ?mbrik, v?ttis ta selle kokkumurtult v?lja, endal peas leierdamas Edmundsi palve seda mitte avada. Kaheksa kuud j?rjepanu oli Edmunds ?ra kasutanud pettustes t??tamist ja niimoodi oma karj??ri ohtu seadnud. Pea igal n?dalal esitas ta Baxterile Thomase rahaasjade ?ksikasjaliku ?levaate, olles vaadanud igap?evase kontrolli kattevarjus l?bi mehe mitu kontot, et j?uda j?lile mis tahes kahtlasele ja pettusele viitavale tegevusele. Baxter teadis, et n?udis Edmundsilt liiga palju. Baxter teadis, et Edmunds pidas Thomast enda s?braks ja kuritarvitas n??d Thomase usaldust. Aga Baxter teadis ka seda, miks Edmunds seda tema jaoks tegi ja teeb ka edaspidi: Edmunds tahtis, et Baxter oleks ?nnelik. Usalduse k?simus oli Baxterit jubedalt muserdanud p?rast seda, kui ta oli lasknud Wolfil oma elust kaduda, mist?ttu Edmunds teadis, et Baxter loobuks kindlast tulevikust Thomasega, kui ta ei saaks kogu aeg kontrollida uue kallima usaldusv??rsust. Baxter pani kinnise ?mbriku diivanilauale oma jalgade k?rvale ja ?ritas keskenduda ?he m?rja bandiidi pea p?letamisele leeklambiga. Ta tundis p?leva inimihu l?hna. Tal oli meeles, kui kiiresti koed s?estuvad ja surevad, tal olid meeles piinatud karjed, kui n?rvil?pmed p?lesid... Televiisoris v?ttis mees oma tuikava pea tualetipotist v?lja ja lasi edasi, nagu poleks midagi lahti. See k?ik oli pettus, p?riselt ei v?inud usaldada mitte kedagi. Baxter j?i klaasi kolme suure s??muga t?hjaks ja rebis ?mbriku lahti. 4. PEAT?KK Kolmap?ev, 9. detsember 2015 Kell 8.19 London oli ??sel j??tunud. N?rk talvep?ike tundus kauge ja v??ras, selle ?ksk?ikne k?lm hommikus?ra ei tulnud toime h?rmatise sulatamisega. Baxteri s?rmed hakkasid tuimaks minema, kui ta ootas Wimbeldonis High Streetil oma k??ti. Ta vaatas kella: kaksk?mmend minutit hiljaks j??nud, kogu selle aja oleks ta v?inud m?nusasti kuuma kohvi seltsis kodus veeta. Ta vehkis kohapeal ringi, et sooja saada, kui k?lm ?hk n?o kipitama pani. Ta oli isegi sunnitud kandma toda tobedat villast tuttm?tsi ja sama komplekti s?rmkindaid, mis Thomas oli talle ostnud Camden Locki turult. Kole k?nnitee oli teinud l?bi uuenduse ja muutunud s?ravalt h?bedaseks, inimesed ukerdasid sellel, kahtlustades maapinda salaplaanis murda nende jalaluud, kui talle selleks v?ikenegi v?imalus anda. Ta vaatas, kuidas kaks inimest ?le tiheda liiklusega tee teineteisele midagi h??dsid ja kuidas m?lema pea kohale t?usis nagu jutumullidena hingeauru. Kui kahekorruseline buss foori ees peatus, n?gi ta udustel akendel enda peegeldust. Piinlikkust tundes kiskus ta ereoran?i m?tsi peast ja toppis taskusse. Tema rahulolematu peegelpildi kohal kattis bussi tuttav reklaam: Andrea Hall „K?hur??kija etendus. Teated tapjalt” Ilmselt j??mata rahule rikkuse ja kuulsusega, mida Kaltsunuku m?rvade ajal ametliku telen?ona esinemine oli talle teiste inimeste piinade hinnaga toonud, oli Wolfi eksnaine t?esti nii ?lbe, et oli avaldanud oma l?bielamistest autobiograafia. Kui buss s?itma hakkas, naeratas Baxterile tagaaknalt alla vaatav hiigelsuur Andrea n?gu. Ta n?gi v?lja noorem ja ligit?mbavam kui kunagi varem, sest oli lasknud oma ruuged juuksed l?igata l?hikesse soengusse, mida k?ik j?ljendasid ja millega Baxter ei oleks iial julgenud riskida. Enne, kui rahulolev sihverplaat j?udis liiga kaugele liikuda, tegi Baxter k?ekoti lahti, v?ttis v?lja l?unas??gikarbi ja haaras sellest tomativ?ileiva p?hikomponendi, mis rahuldust pakkuva pl?rtsuga tolle jube lolli naise jube lollil n?ol laiali valgus. „?leminspektor?” Baxter v?patas. Ta ei olnud t?hele pannud, et hiigelsuur must mahtuniversaal oli tema selja taga bussipeatuses seisma j??nud. Ta pistis s??gikarbi tagasi kotti, p??ras ?mber ja oli silmitsi eriagendiga, kes teda murelikul ilmel j?lgis. „Mis toimub?” k?sis Curtis ettevaatlikult. „Oh, ma niisama...” Baxteri j?ttis lause l?petamata, lootes, et laitmatu k?itumisega professionaalsele noorele naisele piisab, kui ta selgitab oma ebatavalist tegu lihtsalt niimoodi. „Loobite toitu bussi pihta?” pakkus Curtis. „... Jah.” Kui Baxter s?iduki juurde l?ks, t?mbas Curtis lahti k?lgukse ja t?i n?htavale tumedate akende varjus avara salongi. „Oh neid ameeriklasi,” sosistas Baxter n?rdinult endamisi. „Kuidas meil t?na tunne on?” k?sis Curtis viisakalt. „Nojah, ma ei tea, kuidas meil on, aga minul on kuradi k?lm.” „Jah, palun hilinemise p?rast vabandust. Me ei arvestanud, et liiklus on nii kehv.” „See on ju London,” ?tles Baxter lakooniliselt. „H?pake peale.” „Kindel, et ruumi ikka j?tkub?” k?sis Baxter sarkastiliselt, ronides ebagraatsiliselt sisse. Kreemjas nahk kriiksus, kui ta ?hel istmel end sisse seadis. Ta kaalus, kas ?elda, et tema ei teinud seda h??lt, vaid nahk, aga j?udis siis j?reldusele, et sama pidi juhtuma iga?hega, kes seal istet v?ttis. Ta naeratas Curtisele. „Pole midagi,” ?tles ameeriklanna, t?mbas ukse kinni ja h?ikas siis juhile, et v?ib s?itma hakata. „Kas Rouche ei tulegi t?na?” k?sis Baxter. „S?idame ta juurest enne sinna minekut l?bi.” L?disev Baxter, keda auto soojus hakkas ?les sulatama, m?tles korraks, miks ei olnud agendid endale sama hotelli broneerinud. „Kardan k?ll, et teil tuleb sellega ?ra harjuda. New Yorgis on pool meetrit lund.” Curtis kaevus oma seljakotti ja t?mbas sealt v?lja kena musta m?tsi, mis sarnanes sellega, mida ta ise kandis. „Palun.” Ta andis selle Baxterile, kes tundis hetkeks lootust, aga n?gi siis, et selle ees olid suured kollased t?hed F, B ja I – ta polnud kunagi n?inud m?tsi, mis snaiprile rohkem meeldinuks. Ta viskas selle Curtisele tagasi. „Palju t?nu, aga mul on enda oma,” ?tles ta, v?ttis taskust oran?i jubeduse ja surus selle endale p?he. Curtis kehitas ?lgu ja heitis korraks pilgu aknast v?lja, kus linn m??da vilksatas. „Kas olete teda p?rast seda n?inud?” k?sis ta viimaks. „Masset?” „Ainult kohtus,” vastas Baxter, p??des aru saada, kuhu nad s?idavad. „Olen natuke n?rvis,” naeratas Curtis. Baxter sattus korraks noore agendi t?iusliku filmit?henaeratuse lummusse. Ta pani t?hele, et naise jume oli ?htlaselt tume ja et v?imatu oli aru saada, kas ta oli sellise tulemuse saavutamiseks meiki kasutanud. Tundes kerget piinlikkust, hakkas Baxter oma juukseid n?ppima ja aknast v?lja vahtima. „Selles m?ttes, et Masse on p?riselt ka elav legend,” j?tkas Curtis. „Kuulsin, et nad juba uurivad teda akadeemias. Olen kindel, et kunagi saab ta sama kuulsaks kui Bundy ja John Wayne Gacy. See on... suur au, kas pole? Mulle ei tule ?htegi paremat v?ljendit p?he.” Baxter p??ras oma tohutu suured vihased silmad teise naise poole. „Soovitan teil midagi paremat v?lja m?elda,” n?hvas ta. „Too haige sitapea tappis ?he mu s?bra ja moonutas ta surnukeha. Kas teile teeb see nalja? Kas te arvate, et saate talt autogrammi?” „Ma ei tahtnud teid solv...” „Te raiskate enda aega! Te raiskate minu aega! Te raiskate isegi selle t??bi aega,” ?tles Baxter ja viipas k?ega mehe suunas, kes istus rooli taga. „Masse ei saa isegi r??kida. Viimati kuulsin, et ta l?ualuu ei ole ikka veel k?lge kasvanud.” Curtis k?his k?ri puhtaks ja ajas selja sirgu: „Tahaksin vabandada oma...” „Te v?ite vabandada suu kinni hoides,” ?tles Baxter ja tegi vestlusele l?pu. ?lej??nud s?idu ajal istusid kaks naist vaikides. Baxter j?lgis Curtise peegeldust aknal. Too ei paistnud olevat vihane ega n?rdinud, pigem masendunud oma hoolimatu m?rkuse p?rast. Baxter n?gi, et Curtis liigutas huuli, kas harjutades vabandust v?i proovides l?bi teemat, mida arutada j?rgmise m??dap??smatu vestluse k?igus. Vihapurske p?rast kerget s??d tundes tuli Baxterile meelde ohjeldamatu elevus, mida ta ise oli tundnud pooleteise aasta eest, kui oli esimest korda Kaltsunukku n?inud, aru saanud, et oli sattunud millegi tohutu suure otsa, ja unistanud kohe saabuvast kiirest edutamisest. Ta hakkas just midagi ?tlema, kui s?iduk keeras korraga ?mber nurga ja parkis ?he suure ridamaja ette keset suviti rohelusse uppuvate elamutega ??relinna. Tal ei olnud aimugi, kus nad on. Segadust tundes vahtis ta Tudor-stiili imiteerivat hoonet, millel ?nnestus endast j?tta ?hekorraga hubane ja mahaj?etud mulje. J?rsul sisses?iduteel tungis s?gavatest pragudest v?lja muljetavaldav umbrohi. V?lja l?litatud tuhmunud v?rvilised j?ulutuled hoidsid meeleheitlikult kinni v?sinud aknaraamidelt kooruvast v?rvist, linnupesaga kaetud korstnast immitses laisalt suitsu. „Imelik hotell,” m?rkis Baxter. „Rouche’i pere elab ikka veel siin,” selgitas Curtis. „Minu arust k?ivad nad teda vahel vaatamas ja tema tuleb m?nikord siia, kui saab. Ta ?tles mulle, et USA-s elab ta ainult hotellides. Eks meie t?? vist ongi selline. Kunagi ei saa ?hte kohta kauaks pidama j??da.” R?stsaia mugiv Rouche tuli majast v?lja. Ta paistis h?rmas hommikusse h?sti sobivat: valge triiks?rk ja sinine ?likond imiteerisid taevast ja seal s?udvaid hajusaid pilvi, hallid juuksed l?ikisid nagu j?ine asfalt. Curtis l?ks v?lja teda tervitama, Rouche aga libises j?rsust teest alla ja vajus talle koos r?stsaiaga otsa. „Issand jumal, Rouche!” kaebles Curtis. „Kas ei oleks v?inud midagi suuremat v?tta?” kuulis Baxter Rouche’i sarkastilisi s?nu, misj?rel mees koos Curtisega s?idukisse ronis. Rouche istus Baxteri vastu akna ??rde, pakkus talle oma hommikus??gist ampsu ja naeratas, vaadates oran?i villast asjandust Baxteri peas. Juht keeras s?iduteele ja nad j?tkasid teekonda. Curtis tegeles hoolega mingite paberitega, samal ajal kui Baxter ja Rouche vaatasid m??da vilksatavaid maju, mis vaikse mootorim?ra saatel ?hmastusid ?heksainsaks hoomamatuks pildiks. „Jeesus, kuidas ma vihkan seda linna,” ?tles Rouche j?rsku, kui nad s?itsid ?le j?e ja tema pilk puuris muljetavaldavat teet?hist. „Kogu see liiklus ja m?ra ja pr?gi ja rahvamassid, kes tunglevad selle ummistunud veresoontes nagu enne infarkti, ja grafiti, mis katab k?ike, mida on tabanud r?nk saatus j??da kellegi k?eulatusse.” Curtis naeratas Baxterile vabandavalt, kui Rouche j?tkas: „M?nes m?ttes tuletab see mulle kooliaega meelde: rikka poisi pool peetud pidu, teate k?ll. Vanemad on kuhugi ?ra s?itnud ja enne nende tagasitulekut l?hutakse ?ra v?i soditakse t?is viimne kui ?ks kunstiline v?i arhitektuuriline meistriteos, et k?ik need, kes neid teoseid ikka ja alati alahindavad, saaksid oma m?ttetu eluga edasi minna.” Nad istusid pingsas vaikuses, s?iduk roomas ristmiku poole. „Aga mulle v?ga meeldib see kant, kus teie elate,” ?tles Curtis innukalt. „Igal pool on nii palju ajalugu.” „T?si, selles asjas olen ma Rouche’iga n?us,” ?tles Baxter. „Nagu te ?tlesite, on igal pool ajalugu. Teie n?ete Trafalgar Square’d, mina n?en teisel pool v?ljakut ?ht k?rvalt?navat, kus me pr?gikastist ?he prostituudi surnukeha v?lja koukisime. Teie n?ete parlamenti, mina n?en paadiga j?el kihutamist, mille p?rast ei j?udnud ma... kuhugi, kuhu oleksin pidanud j?udma. Eks ta ole, nagu ta on, aga v?hemalt on siin kodu.” Esimest korda p?rast teele asumist p??ras Rouche pilgu aknalt k?rvale, et Baxteri n?gu pikalt ja p?hjalikult uurida. „Rouche, millal te siis Londonist lahkusite?” k?sis Curtis, kes ilmselgelt ei pidanud rahulikku vaikust nii meeldivaks kui teised. „2005. aastal,” vastas mees. „Perest kogu aeg eemal olla on vist k?ll raske.” Rouche ei tundunud olevat erilises jututujus, aga vastas vastumeelselt: „On k?ll. Aga seni, kuni ma kuulen nende h??lt iga p?ev, ei ole me tegelikult ?ksteisest nii kaugel.” Baxter niheles ebamugavust tundes oma istmel, hingekeeltel m?ngimine tekitas temas piinlikkust ning asja tegi veelgi hullemaks Curtise m?ttetu ja ebasiiras „Ohhh!”. Nad lasti v?lja Belmarshi vangla k?lastajate parklas, kust nad suundusid peasissek?igu juurde. Kaks agenti andsid ?ra oma relvad, neilt v?eti s?rmej?ljed, nad viidi l?bi hermeetilistest ustest, vaadati ?le r?ntgeniaparaadi ja metallidetektoriga ning otsiti k?sitsi l?bi, misj?rel k?sti neil oodata vangla?lemat. Rouche paistis ?mbrust uurides pinges olevat ja Curtis suundus vabanduste saatel tualetti. M?ne hetke p?rast ei suutnud Baxter sellest enam mitte v?lja teha, et Rouche ?mises endamisi Gwen Stefani laulu „Hollaback Girl”. „Kas k?ik on korras?” k?sis Baxter. „Vabandust.” Baxter j?i teda korraks kahtleval pilgul vaatama. „N?rvis olles hakkan ma laulma,” selgitas mees. „N?rvis?” „Mulle ei meeldi kinnistes ruumides olla.” „Nojah, kellele meeldiks?” ?tles Baxter. „See on ju sama, kui et keegi ei naudi seda, kui teda torgatakse silma – see on ilmselge. Seda pole isegi m?tet v?lja ?elda, sest keegi ei taha kuhugi kinni j??da.” „T?nan kaastunde eest,” ?tles Rouche naeratades. „Kui jutt juba n?rvitsemisele l?ks, siis kas teil on k?ik h?sti?” Baxterit ?llatas, et mees oli ta ebalust m?rganud. „L?ppude l?puks v?ttis Masse ikkagi ?sna hoolega ette...” „Minu tapmise?” tuli Baxter talle appi. „Jah, ma m?letan. Asi ei puuduta ?ldse Masset. Loodan ainult, et vangla?lem Davies ei t??ta enam siin. Ma ei meeldi talle eriti.” „Teie ei meeldi?” k?sis Rouche, lootes j?tta (aga ei j?tnud) mulje, et on nii uskumatu asja p?rast n?rdinud. „Jah, mina,” vastas Baxter veidi solvunult. Muidugi Baxter valetas. Ta tundis t?epoolest ?revust, et peab j?lle Massega n?ost n?kku kohtuma, aga asi ei olnud mitte Masse isikus, vaid selles, mida ta v?is teada ja ?elda. Ainult neli inimest teadsid t?de Old Bailey kohtusaalis toimunu kohta. Baxter oli eeldanud, et Masse l?kkab ?mber tema kiiruga v?lja m?eldud selgituse, aga ta tunnistust ei olnud kunagi kahtluse alla seatud. Ja mida aeg edasi, seda rohkem oli Baxter hakanud lootma, et Masse oli kaotanud m?istuse, oli saanud Wolfiga peetud v?itluses liiga raskesti viga, et olla teadlik Baxteri h?biv??rsest saladusest. Iga p?ev oli Baxter m?istatanud, kas m??danik saab ta k?tte, ja n??d oli tal tunne, et kui ta l?heb kohtuma ainsa inimesega, kes v?iks ta ?he hetkega h?vitada, paneb ta justkui proovile selle, kuidas tal on seni vedanud. Just siis ilmus nurga tagant v?lja vangla?lem Davies. Tal l?ks n?gu pilve, kui ta Baxteri ?ra tundis. „L?hen kutsun Curtise,” sosistas Baxter Rouche’ile. Ta j?i tualeti ukse taga seisma, sest kuulis seestpoolt Curtise h??lt. Baxteri meelest oli see imelik, sest nad olid turvakontrollis mobiilid ?ra andnud. Ta n?jatus vargsi vastu rasket ust, kuni sai aru, et noor ameeriklanna r??gib peegli ees iseendaga. „... Aitab lollist jutust. M?tle, ja alles siis r??gi. Massega ei tohi sellist viga teha. „Et endasse uskuda, peab ka teistesse uskuma.”” Baxter koputas valjusti ja l?kkas ukse lahti, mille peale Curtis v?patas. „Vangla?lem ootab meid,” teatas Baxter. „Kohe tulen.” Baxter noogutas ja l?ks tagasi Rouche’i juurde. Vangla?lem viis nad k?rge turvatasemega ala poole. „K?llap te teate, et Lethaniel Masse sai p??rdumatult vigastada enne, kui meie uurija Baxter ta kinni v?ttis,” ?tles Davies, kes ?ritas olla viisakas. „Ma olen n??d kriminaalpolitsei ?leminspektor,” parandas Baxter teda, rikkudes asja ?ra. „Ta on k?inud mitmel plastilisel l?uaoperatsioonil, aga ei saa l?uga enam kunagi t?ielikult kasutada.” „Kas ta suudab vastata meie k?simustele?” k?sis Curtis. „Ei, arusaadavalt k?ll mitte. Sellep?rast olengi teie vestluse ajaks kohale kutsunud t?lgi.” „Kelle eriala on... m?misemine?” k?sis Baxter, kes ei suutnud end tagasi hoida. „Viipekeel,” ?tles vangla?lem. „Masse ?ppis selle p?rast siiatulekut m?ne n?dalaga ?ra.” Seltskond l?ks j?rjekordse turvaukse kaudu hoonest v?lja puhkealale, mis oli kummaliselt t?hi. Valjuh??lditest kostis kodeeritud teade. „Kuidas Masse kinnipeetavana k?itub?” k?sis Curtis, kelle huvi oli h??lest kuulda. „Eeskujulikult,” vastas vangla?lem. „Kui nad k?ik nii h?sti k?ituksid! Rosenthal!” h??dis ta ?hele noormehele viiestele meeskondadele m?eldud jalgpalliv?ljaku kaugemas otsas. Rosenthal oleks nende juurde s?rkides j??l peaaegu libastunud. „Mis toimub?” „S??r, kolmandas plokis oli j?lle kaklus,” hingeldas noormees. Tal oli ?ks saapapael lahti ja see lohises ta kannul maas. Vangla?lem ohkas. „Kardan, et pean teie juurest lahkuma,” ?tles ta teistele. „Meile toodi sel n?dalal hulk uusi vange ja seni, kuni nad ?ksteiselt m??tu v?tavad ja toiduahela paika panevad, tekib alati m?ningaid ?leminekuprobleeme. Rosenthal viib teid Masse juurde.” „S??r, Masse juurde?” Noormees paistis selle peale kogu oma innukuse kaotavat. „Muidugi.” Vangla?lem kiirustas minema ja Rosenthal viis nad vangla sees asuvasse vanglasse, mida ?mbritsesid veel eraldi m??rid ja t?kked. Kui nad j?udsid esimese turvav?ravani, kobas noormees paaniliselt oma taskuid ja hakkas tuldud teed pidi tagasi minema. Rouche koputas talle ?lale ja andis talle ?he t??tajakaardi. „See kukkus seal tagapool maha,” ?tles Rouche s?bralikult. „T?nan. Boss l??ks mu s?na otseses m?ttes maha, kui ma selle ?ra kaotaksin... j?lle.” „Siis ei l??ks, kui m?ni teie hoole alla kuulunud p?genenud massim?rvar sellega enne hakkama saab,” m?rkis Baxter, mille peale noormees l?ks piinlikkustundest n?ost ?leni punaseks. „Vabandust,” ?tles Rosenthal ja avas kaardi abil ukse, mille taga ootas neid j?rjekordne turvakontroll ja l?biotsimine. Ta selgitas, et k?rge turvatasemega ala on jagatud kaheteistk?mnest ?ksikkongist koosnevateks tiibadeks ja et vanglat??tajatel on lubatud seal t??tada ainult kolm aastat j?rjest, p?rast mida viiakse nad tagasi t??le vangla p?hiossa. Turvaala terrakota v?rvi p?randa kohal k?rgusid roostepunased piirete, v?ravate ja treppide konstruktsioonid, mida ?mbritsesid bee?id seinad ja uksed. ?leval olid k?ndimiseks m?eldud platvormide vahele t?mmatud v?rgud, mis olid keskelt lookas neisse kogunenud pr?gi ja muude aerod?naamiliste esemete all. Oli ?llatavalt vaikne, sest vangid olid veel kongides. J?rjekordne uus valvur viis nad esimese korruse ruumi, kus neid ootas hoolitsemata v?limusega keskealine naine. Teda tutvustati kui viipekeele eksperti ja siis kordas valvur uuesti ?le niigi ilmselged eeskirjad, kuni keeras l?puks ukse lukust lahti. „Pidage meeles, et kui teil on midagi vaja, siis ma olen olemas siinsamas ukse taga,” r?hutas ta kaks korda, l?kkas siis ukse valla ja t?i n?htavale muljetavaldava kuju, kes seljaga nende poole istus. Baxter tunnetas valvurite rahutust nende k?ige kurikuulsama kinnipeetava l?heduses. Pikk kett kinnitas Masse k?erauad metallist laua k?lge ja rippus alla mehe tumesiniste tunkede kogupikkuses kuni jalaraudadeni, mis k?itsid ta jalad betoonp?randa k?lge. Kuigi ta ei p??ranud ?mber ja j?i s?gavate armidega kaetud kuklaga nende poole, kui nad ?ksteise j?rel ruumi sisenesid, kallutas ta siiski pea tahapoole ja nuuskis uurivalt ?hku, et nende l?hna sisse hingata. Kaks naist vaatasid teineteisele otsa, l??es ?he hetkega verest v?lja, samal ajal kui Rouche istus maha, valides omakasup??dmatult selle tooli, mis oli kahtlusalusele k?ige l?hemal. Olgugi et Masse oli ahelais ega saanud ruumist lahkuda, tundis hoopis Baxter, et ta on l?ksus, kui raske uks oli nende kannul sulgunud ja ta v?ttis istet mehe vastas, kes oli k?ll vangis, aga talle endiselt ohtlik. Baxter vahtis ruumis ringi, et Massele mitte otsa vaadata, mille peale ilmus teda vahtivale h?vinenud n?ole k?ver muie. 5. PEAT?KK Kolmap?ev, 9. detsember 2015 Kell 11.22 „Nojah, see oli k?ll t?ielik aja raiskamine,” ohkas Baxter, kui nad vanglatiiva aatriumisse tagasi j?udsid. Masse ei olnud Curtise pooletunnise monoloogi ajal isegi ?ritanud ?helegi k?simusele vastata. K?ik see oli meenutanud m?ne puurilooma j?llitamist loomaaias, Masse oli kohal ainult nimeliselt – sadistist koletisest, kes Baxteril endiselt ??siti magada ei lasknud, oli j?rel vaid ohjeldatud ja alistunud vari, kes ei suutnud enam olla oma maine v??riline ja elas ainult selle riismetest. Wolf oli oma t?? teinud, Masse oli t?iesti murtud, kehaliselt ja vaimselt. Baxter ei teadnud p?ris kindlalt, kas Masse t?helepanu oli ikka ja j?lle temale p??rdunud sellep?rast, et mees teadis, mida Baxter oli teinud, v?i lihtsalt sellep?rast, et Baxter oli tema vahistamisega kuulsust kogunud. Igal juhul oli Baxteril hea meel, et see oli m??das. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/daniel-cole/timukas/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.