Eesti talvised metsalinnud

Eesti talvised metsalinnud Karl Adami Karl Adami (1991) on loodushuviline ja -fotograaf, Keskkonnaministeeriumi noore looduskaitsja m?rgi laureaat. Ta on jaganud arvukaid kohtumisi elusloodusega ETV saates „Osoon”, olles nii loomalugude autor kui ka operaator. Tema t?id on avaldatud kodu- ja v?lismaistes v?ljaannetes. Muuhulgas on mitu tema fotot ?ra tr?kitud rahvusvahelises ajakirjas National Geographic.See raamat pajatab lindudest, kes vaatamata k?ledate ilmade ja pakase tulekule trotsivad meie s?giseid ja eripalgelisi talvi. Talv on aeg, mil loodust haarab vaikus, linnuliikide arv on drastiliselt kahanenud ja lehtpuud paljad. See on ideaalne aeg lindude tundma?ppimiseks. Raamatus on ?ra toodud 27 talvise metsalinnu kirjeldus, k?itumine, levik, arvukus. Lisaks rohketele fotodele jagab autor oma kogemuste p?hjal ka n?pun?iteid lindudele l?henemiseks ja nende j??dvustamiseks fotodele.Raamatu autor on metsas palju samme seadnud ja ?ppinud tundma seal tegutsevaid sulelisi. Selleks, et metsaelanike usaldust v?ita, tuleb puusammaste vahel kaua viibida. P?rast aastatepikkust s?brunemist metsaelanikega on autor valmis edastama oma teadmisi, kogemusi ja lugusid. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Anu Sillaots Kujundanud Janika Vesberg © Tekst. Karl Adami, 2018 © Fotod. Karl Adami, 2018 ISBN 978-9985-3-4520-7 ISBN 978-9985-3-4494-1 (e-pub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Sissejuhatus Kondasin V?ndra ?mbruse palumetsades ja vaatamata keskp?evale, saatis mind h?marus. Kuigi m?nnilatvu r?hus tinahall pilvevaip, oli metsa all m?rke hilistalvest ja p?ikese ?ha suuremast v?imust. Nii kattis metsa „p?randal” sirguvaid pohla- ja mustikavarsi koheva lume asemel hoopiski koorikuga valge tekk, millele astudes krabises kogu metsatukk. P?dra ?ist aset uurides hakkas silma ?ks p?evin?inud ja p?ikese k?es heledaks pleekinud m?nnitoigas, mille pidasin vajalikuks koduaeda toimetada. Nii ma seal metsas sammusin, toikaga, hirmsa krabina saatel. V?sitav retk sundis hetkeks peatuma ning ?ht?kki maandus kaasahaaratud toikale pisike p?hjatihane, kes mulle s?gavalt silma sisse vaatas. Otsekui oleks metsavaimud ta kontrollima saatnud, et mida metsast seekord v?lja tassitakse. Ka m?ne sammu kaugusel m?nnit?vel peatunud sinihall puukoristaja saatis mind hukkam?istva pilguga. Huvi minu vastu kaalus tol momendil ?les isegi lindude p?evakavas olnud toidu­otsingu ja nii pidasin m?istlikumaks see tokk hoopiski metsa j?tta. Sedalaadi vahetud ja igati s?damlikud kokkusaamised talviste metsalindudega pole k?ll igap?evased, kuid mida enam metsa poole vaadata ja end seal ilmutada, seda leplikumaks ja usaldavamaks muutuvad selle elanikud. Silma hakkavad pisikeste ja suurte tegemised, nende v?itlus karmide olude, liigikaaslaste ning vaenlastega. M?nel p?eval vaikib kogu mets, teisel aga pakatab, vaatamata s?gistuultele v?i talvepakasele, reibastest linnuh??dudest. Neile linnuh??ltele l?henedes ja sulelisi j?lgides v?ib m?rgata mustreid: porr l?petab p?eva teistest metsav?rvulistest pea iga p?ev viimasena; v?rbkakk kipub istuma samadel okstel; puukoristajad ei lenda ?le oja, sest on teadlikud teiste puukoristajate piiridest, mis on neile t?en?oliselt t?lide k?igus selgeks tehtud, ning tihasesalk teeb tuttavas metsatukas p?eva jooksul kuus pikka lennuringi. Loodushuvilistele pakub mets v??rt elamusi, tasub vaid tunda huvi ja seada oma ambitsioonid tahaplaanile. Laiuvatel niitudel ja rabamaastikel on p?rast suve vaikne. Niiduserval kasva­nud k?rgetest ohakatest tunnevad karmil ajal r??mu ohakalinnusalgad ja p??sastel v?i elektriliinidel vaatleb ?mbritsevat hall?gija, kuid h??litsusi lasevad lendu vaid v?hesed. Minu silmis on just mets selleks paigaks, kus talvisel ajal liigub rohkelt linde ja seet?ttu v?ib m?ni p?ev olla kohe eriti h??ltek?llane. See on otsekui kindlus, mis kaitseb linde halva ilma eest ja sahver, kus halbadeks p?evadeks kogutud toitu hoida. Mets on kui mahukas raamat, mida tuleb osata lugeda. See on raamat, mida uurides saab palju teada lindude omavahelise konkurentsi, vaenamise, koost??, ?rakasutamise, etten?gelikkuse, hoolimise kui ka k?ige muu kohta. Mul on k?ll k?sil looduse kui raamatu esimeste peat?kkidega tutvumine, kuid olen sellegipoolest valmis teiega jagama omandatud teadmisi ja kogemusi. Talv on aeg, mil loodust haarab vaikus. Linnuliikide arv langeb drastiliselt ja puudelt kaovad lehed. Samas on see ideaalne aeg lindude tundma?ppimiseks – algajal linnuhuvilisel esimeste sammude seadmiseks ja enam kogenumal teadmiste kinnistamiseks. Mitte k?ik s?gistalvisel ajal metsas tegutsevad v?i seda v?isavad linnud pole t?helepanust huvitatud ning on neidki sulelisi, keda ei pruugi isegi pika otsimise j?rel kohata, r??kimata neile l?henemisest. Pajatan teile 27 talvisest metsa­linnust, keda hea ?nne korral kohates on v?imalik ka l?hedalt vaadelda ja miks ka mitte j??dvustada. M?nni-k?bilind, metsis, raudkull, karvasjalg-kakk v?i kanakull on samuti t?ie?iguslikud metsaelanikud v?i tegutsevad neis paikades meelsasti, kuid nende kohtamine v?i neile l?henemine, n?iteks fotole j??dvustamiseks, v?ib mitmelgi p?hjusel olla keeruline ning seet?ttu ma neil lindudel pikemalt ei peatu. Kana- ja raudkull tuhisevad puusammaste vahel, tekitades pisemates lindudes ?udu. Nad kaovad pea sama kiirelt kui end ilmutavad. Metsiselegi m?rkamatult l?henemine n?uab rohkem aega, kannatlikkust ja kindlasti ?nne, v?rreldes n?iteks kuusel kiikuvate rasva­tihastega t?tt vaatamisega. S?gis ja talv on osa looduse aastaringist. Minu silmis pole neil aastaaegadel kindlaid piire. Kumbki aastaaeg aga n?uab metsalindudelt piisavalt ette­n?ge­likkust ja noorlindude jaoks on need kindlasti elu esimeseks suureks proovi­kiviks. Need, kes talvitama j??vad, on t?eliselt s?dikad. Saagem neist siis osaga tuttavamaks. Lindude salaelu avamisel olid mulle abiks nii teised linnuhuvilised kui ka allikad, peamiselt raamatute n?ol. Kui enamik v?rvulisi hakkab p?ikeseloojangu ajal end ??majale s?ttima, siis porrid v?ivad puut?vedel putukaid taga ajada suisa kuni 40 minutit p?rast loojangut. Talilinnud ja talvetingimused V?rreldes suvega j??b meile talveks hulga v?hem liike. Talvisel ajal esineb siin regulaarselt 113 liiki, kellest metsaliike on veidi ?le 30. Hinnanguliselt j??b v?i tuleb meile talvitama 4,1–9,0 miljonit lindu, v?rreldes suviste lindude arvu­kusega on seda on mitu korda v?hem. See on ka m?istetav, sest talve arenedes muutuvad keskkonnatingimused ?ha keerulisemaks ja toitu leidub ?ha v?hem. Eriti ebameeldivad on suure amplituudiga temperatuurimuutused, mis p?hjustavad lume mitmekordse sulamise ja k?lmumise tagaj?rjel j??kooriku. Siiski on see vaid ?ks osa talvistest v?ljakutsetest. Metsa tallele pandud varud v?ivad p??sta etten?gelikke hingi. Iialgi ei tea, mil esimesed k?lmad ja lumel?rtsakad v?ikesed sulelised proovile panevad. L?hi­minevikust on teada, et 2002. aastal sai talvejahedus alguse juba mihklikuu l?pus ning viinakuu viiendal p?eval sadas Kundas maha esimene lumi, mis pidas vastu suisa mitu p?eva. Kuigi raudkullidel pole talvisel ajal vaja pisiperet toita, m?jutab neid sellegipoolest toidulaua ahenemine. Valge vaiba paksuski v?ib m?nel talvel nii meid kui ka sulelisi ?llatada, ulatudes m?nel aastal lausa ?le meetri, nagu see oli 1924. aastal. Lumi ahendab oluliselt metsalindude toidulauda ja kui s?gavale lumele peaks lisanduma ka kr?be k?lm, nagu 1940. aastal J?geval m??detud –43,5 °C, peab metsa kasukas olema v?ga paks ning lindudel rohkelt ?nne. Eespool mainitud ekstreemsustega ei tule meil igal aastal rinda pista. Meie talved on v?ga eriilmelised. M?nel aastal v?ib metsaalust katta lumi vaid m?ni n?dal, teisel aga suisa kuid. Iga talv j?tab metsa j?lgi – olgu nendeks pakase poolt l?hkikistud puud, lume raskuse all maha vajunud kased v?i hoopiski linnud, keda j??b kevadisse metsa alles parasjagu just nii palju, kui leebe on olnud talv v?i kui palju on andnud mets. Meie k?ige arvukam talilind on praeguste hinnangute kohaselt rasvatihane, kelle maksimaalne arvukus ?letab ainsana ?he miljoni isendi piiri. Soodsatel talvedel v?ivad poole miljoni isendi k?nnise ?letada metsalindudest p?ialpoiss, p?hjatihane ja talik?lalisena urvalind. Kahjuks hukkub neid ja teisi tiivulisi karmidel talvedel rohkesti. Kui rasked ilmaolud kestavad kaua ja sulelistel tuleb j?reltalvgi ?le elada, hakkavad linnud pesitsema normaalsest hiljem ning kurnadki j??vad harilikult v?iksemaks. Talv on proovikivi ja oluline osa lindude elust, mille suudavad ?le elada ?ksnes hea tervisega ja nutikad isendid. Karm talv k?ll h?rendab lindude arvukust, kuid selle v?rra j??b kevadeks elluj??nutele rohkem eluruumi ja toitu. Musttihastel esineb sageli invasioone, mille j?rel v?ib neid uudishimulikke tihaseid meie metsadesse rohkelt j??da. Metsalindude r?nne Jalutades s?gisest haaratud kuusikus, hakkavad ikka silma tuttavad tihased, r?hnid ja paskn??ridki, kuid k?ik need metsas kohatavad sulelised ei pruugi olla kohalikud. ?ht meie tavalisimat lindu – rasvatihast, kes on end sisse seadnud nii asulates kui ka metsades, peetakse pigem paigalinnuks, sest teda v?ib kohata suvel ja talvel. Tegelikult aga r?ndab osa rasvatihastest talveks l?una poole ja asemele tulevad linnud p?hja poolt. Selliseid linde nimetatakse osar?nduriteks. Meie lindude talvine arvukus s?ltub erinevatest teguritest, alustades pesitsuse edukusest, l?petades s?gisr?nde ja talvitamise tingimustega. Lindude s?gisr?nne on ajaliselt kevadr?ndest oluliselt pikem, see v?ib alguse saada juba juuni l?pul, mil n?iteks hajuvad kuuse-k?bilindude pesakonnad. Aktiivne s?gisr?nne kestab lausa novembri alguseni. T?elisi paigalinde, kes metsi asustavad, on meil v?he. N?iteks v?iks tuua puukoristaja ja laanep??, kelle puhul h?ivavad noorlinnud l?hedal asuvad vabad sobivad metsanurgad, kuid suurt r?nnet nende puhul t?heldada ei saa. Eesti metsadesse j??mine s?ltub muuhulgas talvitamistingimustest. ?ha pehmemad talved ja lisatoitmine aitavad langetada nii m?nelgi linnul otsust, kas j??da paigale ja loota parimat v?i liikuda edasi. See m?jutab n?iteks leevikesi ja rohevinte. Ka maastikulised tegurid avaldavad suleliste r?ndele suurt m?ju. Puistulinnud kalduvad liikuma ?hest metsatukast teise ja peatuma sunnib neid enamjaolt ilm, sealhulgas liigtihe udu v?i tugev ja ebasoodne tuul. Pisikestel lindudel, nagu p?ialpoistel, tuleb enne mere ?letamist rasva koguda ja p?rast r?nnet energia­kaotus tasa teha. Metsalinnud r?ndavad, olenevalt liigist, nii p?evasel kui ka ?isel ajal. Invasioonid Jalutasin 2013. aasta varas?gisel m??da m?nni-kuusesegametsa. Minu ?llatuseks oli puudel kiikumas rohkelt suur-kirjur?hne. Meediaski k?las, et Eestit oli tabanud ?le aastate suur r?hniinvasioon, kus lisaks suur-kirjur?hnidele oli liikumas ka rohkelt valgeselg-kirjur?hne. Metsalindude osas tuleb invasioone ikka ette, kuid neid on raske ette ennustada, sest erinevalt lindude tavap?rasest r?ndest puudub invasioonidel kindel r?tm ja need toimuvad reeglina eba­regulaarselt, t?iesti ootamatult ja kindlate ajavahemiketa. Invasiooni n?ol on tegemist ebaregulaarse r?ndega, mille k?igus satub ?he liigi esindajaid arvukalt aladele, kus neid tavaliselt ei esine v?i on v?hesel m??ral. P?hjuseks on peamiselt toidupuudus, mis m?jutab eriti tugevalt seemne- ja marjatoidulisi linde, kuid ei j?ta puutumata ka n?rilistest toitujaid. Nende toiduobjektide k?ttesaadavus on aastati v?ga erinev. Invasioone tuleb rohkem ette ka siis, kui on olnud edukas pesitsusaasta ja asurkonnas on tekkinud ?leasustus, mis toob omakorda kaasa elutingimuste kehvenemise. Arvukas invasioon kestab m?nikord vaid m?ne p?eva, kuid enamasti siiski paar n?dalat, mille l?ppedes muutub vastav liik selles piirkonnas taas v?he­arvukaks, sest tiivulised on toiduotsingul edasi liikunud. Invasioonid on omased valdavalt p?hjapoolkerale ning erinevalt n-? t?elistest r?ndlindudest, on invasiooni­lindude teele asumise kohad erinevad, nagu on muutuvad ka nende talvitamisalad. K?ikidel laiaulatuslikel invasioonidel on ?sna sarnased tekke-eeldused. K?igepealt soodustab seda invasiooniaastale eelnev pehme talv, mil lindude suremus on keskmisest madalam. Sellele j?rgneb enamasti v?ga suur pesitsus­edukus, sest peamise osa invasioonides osalevatest sulelistest moodustavad just noorlinnud. Lisaks eelpool v?ljatoodud teguritele on oluline roll ka toidu­nappusel, mis sunnib linde oma tavap?rasest elupaigast v?ljapoole liikuma. Invasioone esineb nii must- ja sabatihastel kui ka n?iteks paskn??ridel ja m?nsakutel. Invasioonide k?igus liiguvad linnud sadu, vahel koguni tuhandeid kilomeetreid. Seemnehuvilistel m?nsakutel on invasiooniteekonna pikkuseks registreeritud koguni 3000 kilomeetrit. Invasioonide puhul on t??piline, et enamik meile j?udnud linde lendab pesitsusajaks tagasi sinna, kust nad tulid. Osa linde j??b siiski ka meile pidama, t?ites neid metsanurki, mis on n?iteks p?rast j?rjekordset k?biikaldust t?hjaks j??nud. M?nnileevikesed on harvad talik?lalised ja meile satuvad siis, kui p?hjapoolsematel aladel on sobivat toitu v?he. M?nsakute puhul on invasiooniteekonna pikkuseks registreeritud koguni 3000 kilomeetrit. Lisaks invasioonilindudele (m?nikord hilisemate invasioonilindudega samal ajal) j?uab meie metsadesse talik?lalisigi, kes v?ivad meile j??da kas kogu talveks v?i liikuda toidunappuse korral Eesti aladelt edasi. M?ned talik?lalised, n?iteks urvalinnud, kes on meie talik?lalistest ?hed arvukamad, j?uavad meie aladele ?sna regulaarselt ja nii v?ib neid nii kultuur- kui ka metsamaastikel kohata pea igal talvel. Harvad talik?lalised on aga n?iteks lumekakk ja m?nnileevike, kellest viimasel oli arvukam invasioon 2012/13 s?gistalvel. Talvitavate metsalindude otsimine Metsas liikujat v?ib tabada ?llatus, kui sealsed asukad n?itavad uitaja suhtes ?les uudishimu. Olgu siis uudistajateks vilkad tihased v?i salap?rased m?nsakud. Olen m?rganud, et varas?gisene noorlindude huvi kipub varatalveks raugema. N?iteks tutt-tihased kaotavad inimese vastu huvi juba detsembris. K?llap on selleks ajaks kokkupuuteid inimestega nii m?nelegi linnule k?llalt ja sulelistel on olulisemaid toimetamisi, kui et kahejalgsetega t?tt vaadata. Seda enam, et p?evad enne talvist p??rip?eva pikemaks ei veni, aga k?htu tuleb sellegipoolest t?ita. Kui linnud ise huvi ?les ei n?ita, tuleb neile ?ritada l?heneda. Tiivuliste otsimine tihedast metsast v?ib alguses tunduda lootusetu ?ritusena, kuid h?lpsamaks muudab leidmise t?ik, et paljud v?ikelinnud moodustavad sega­salkasid. Nii on neil rohkem silmapaare ?mbrust j?lgimas, suurendades sellega nende ellu­j??misv?imalust. ?hes korralikus salgas v?ib kohata suisa 10 liiki v?rvulisi. Muidugi tuleb sellistes segasalkades ette jagelemisi ja nii m?nigi kord muutuvad salgad ?sna h??lekaks. S?gise saabudes on tutt-tihased, eriti nende noorlinnud, ?sna uudishimulikud ja ?le vaadatakse pea iga metsas uitaja. S?gistalvistes segasalkades tuleb sini- ja rasvatihaste vahel ikka ette jagelemisi, mis enamjaolt lahendatakse ?hvarduspoosidega. Lindude tempo neis salkades on v?ga erinev ja s?ltub p?hiliselt sellest, kui palju leidub toiduringil s??davat ning millistel metsakorrustel nad liiguvad. Kui kampa peaksid l??ma siisikesed, siis nende salgaliikmelisus j??b k?llalt l?hikeseks, eriti kui nad lepak?bide otsa „komistavad”. Vintlaste, nagu n?iteks leevikeste ja rohevintide huvid on niiv?rd erinevad, et tihaste ja porridega nad seltsima ei kipu ja kui nad peaksid seda tegema, siis ?sna l?hikest aega. K?ll aga loovad nad oma segasalku, kuhu kuulub nii urvalinde, rohevinte kui ka leevikesi, vahel ka siisikesi. Tihaste, porride, puukoristajate ja p?ialpoistega ?hinevad nii m?nigi kord sabatihased. Segasalkades kujuneb ajapikku v?lja oma hierarhia, kus k?ige v?imukamad on puukoristajaid, keda v?tavad „kuulda” isegi rasvatihased. Sabatihased eralduvad tihti segasalkadest, v?ttes endaga kaasa sinitihasedki. Sabatihased on v?rreldes ?lej??nud grupiga kohe eriti tormakad ja kuigi nad v?ivad metsas?gavuses liikuda segasalgas, kisub neid miski j?ud oma radade suunas. T?heldasin paaril s?gisel sabatihaseid j?lgides, et neil on omad kindlad p?evased lennuringid, mis kujunevad juba varas?gisel. P?ris lageda peale nad ei kipu, meelsamini liiguvad m??da pajuv?saga kattunud kraavikaldaid ja sihte ning teevad m?ned ringid metsaski. Nii ?llatav kui see ka pole, viibivad saba­tihased erinevatel p?evadel samades punktides ?sna sarnastel kellaaegadel. Muidugi s?ltub see ilmast v?i sellest, kas salka on tabanud m?ni ootamatus. Talviste metsalindude seas on neidki, kes liiguvad toiduotsingutel valdavalt liigikaaslaste seltsis, n?iteks kuuse-k?bilinnud v?i paskn??rid, aga ka linde, kes astuvad v?ljakutsetele vastu ?ldjuhul omap?i. Nii ei hooli talvisel ajal liigikaaslaste seltsist kakud ja r?hnid. Viimased v?ivad siiski ?hineda v?ikelindude salkadega, kuid ei pea pikalt neis vastu, kuna puude v?i k?bide lammutamine v?tab oma aja. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/karl-adami/eesti-talvised-metsalinnud/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.