K?pp ja kapsarulliplaneet

K?pp ja kapsarulliplaneet Sandra Vungi K?mneaastane roheliste juuste ja toreda maakeelse nimega isep?ine t?druk K?pp avastab oma s?nnip?eval m?stilise musta kosmoses?iduki, mis viib teda fantastilistele seiklustele teistel taevakehadel. ?hel neist kohtub K?pp s?dantsoojendava memmega, kelle planeedil vahetuvad aastaajad iga p?ev. Sealt leiab K?pp endale ka uue karvase s?bra, paksu valge inimkeelt k?neleva kassi nimega Kroi. Koos l?hevad nad juba uskumatule missioonile p??stma memme lapselapsi Kapsarulliplaneedilt kurja naisvalitseja Voluptuse k?est. K?pp ja ta s?brad peavad l?bi elama nii m?ndagi, millest nii v?ikesed lapsed ei oskaks undki n?ha. Nad kohtuvad kadunud rahvaga, seiklevad hallil tehaseplaneedil ja p??avad vaenulikult hulkurplaneedilt eluga p??seda. Sandra Vungi K?pp ja kapsarulliplaneet Minu vanaema Ingridile lapsep?lvem?lestuste ja imeliste maitsete eest S?nnip?ev, R?stik ja roheliste juustega t?druk Vihma ladistas ja v?ike tanksaabas astus lombist asfaldile. See oli K?pp. Tal oli t?na s?nnip?ev, ta sai k?mneaastaseks. ?lad k?ssis ja kapuutsi??r vihmast tilkumas, sammus ta vapralt kodu poole. „No loomulikult on just t?na selline ilm! Miks ma pidin s?gisel s?ndima?” Seda m?tles ta igal aastal, kui kadestas oma suvel s?ndinud klassikaaslasi. P?ev oli alanud muidu toredasti. L?bi une kuulis K?pp, kuidas ema ja isa unistena tema toa ukse taga s?nnip?evalaulu laulsid. Kui tal silmad juba rohkem lahti olid ja vastn?htud unen?gu haihtuma hakkas, astusid vanemad sisse tema lemmiktordiga – see oli mandariinikreemiga sidrunitort maasikate ja mustikatega. Ema oli selleks puhuks alati oma aia suviseid marju k?lmutanud, et hiliss?gisesel s?nnip?eval ikka tort marjade all ?gaks. K?pp kargas istukile ja lai naeratus kaunistas tema armsat n?gu. R?stik h?ppas ka voodisse ja litsus ennast K?pa unesoojade kintsude vastu. Kui te n??d m?tlete, et m?ni uss oli tuppa p??senud, siis eksite. R?stik oli K?pa peres elav kass. Loomulikult oli ta selle totaka nime saanud K?palt, kes pidas seda hirmus naljakaks. Suvel armastas ta k?laliste juuresolekul kiljatada, et appi, r?stik on ennast pingile kerra kerinud. Kes ei teadnud, et tegu on kassiga, selle nahk sai nii m?negi piisa hirmuhigiga kaetud. Ka K?pa enda nimi ei olnud just tavaline. Selle oli talle pannud ema, kes lapsele tingimata eesti maakeelset nime soovis. Nii oligi maailmas ?ks K?pa-nimeline t?druk. Aga tagasi juubelihommiku juurde. K?pp armastas v?ga oma ema ja isa. Nad olid tema tugi ja maailm. Ta oli t?nulik, et oli just sellesse perre s?ndinud. T?di oli talle kunagi ?elnud, et inimesed s?nnivad peale surma kohe uuesti ja siis on neil juba t?iesti teine elu. K?pp m?tles alati hirmuga, et tema k?ll kunagi kuskile teise perre s?ndida ei taha. Just siin oli tal hea ja m?nus. Kiirelt p?hkis ta need m?tted peast ja puhus kogu hingest, et k?ik k?mme tordik??nalt korraga ?ra kustutada. Ta saatis m?ttes ka ?he soovi teele, aga seda ei saa ju ometi siin ?elda. ?kki s?nub veel midagi ?ra. Krabinal avas ta kingi, mis oli pakitud rohelisse paberisse. See oli tema lemmikv?rv ja sedasama v?rvi olid ka tema juuksed. Juba siis, kui K?pp sai kaheksa, otsustas ta raudkindlalt, et peab juuksed roheliseks v?rvima. Ema ei olnud loomulikult sellega n?us. Aasta hiljem proovis ta uuesti ema moosida ning l?puks said nad kokkuleppele. Nimelt seni, kuni K?pp k?ik oma koolit?kid ilusasti ?ra teeb, v?ivad juuksed rohelised olla k?ll. Teised vahtigu, kui tahavad. See andis K?pale hoopis j?udu juurde. Talle ei meeldinud kampa sulanduda, pigem tahtis ta erineda. V?ib-olla seet?ttu ei olnud tal ka eriti s?pru. Kingiks sai ta tol r?skel s?gishommikul oma lemmikb?ndi pildiga s?rgi. Koolis ei olnud aga keegi seda s?rki m?rganud ja see tegi K?pa kurvaks. Kuigi ta tahtis erineda, otsis ta ikkagi natuke s?bralikku kontakti. Ka s?nnip?evasoove oli vahetunnis olnud kesiselt. N??d ruttaski K?pp koolist kodu poole, et saaks oma tuju mandariinitordiga parandada. Ehk hiljem veel R?stikuga ?ks m?nus l?unauinak teha? M?te tundus ahvatlev! M?stiline must ratsu Kuigi vihma sadas, otsustas ta t?na teist teed koju minna. See oli metsavaheline vana raudtee, kust olid r??pad juba ?les kistud. ?kski rong ei s?itnud siin enam, aga k?ndida oli sel puudega ??ristatud rajal m?nus. Ainuke heli, mis vihmaladinat h?iris, oli vareste ??nes kraaksumine. On ikka l?rmakad linnud, m?tles K?pp. Armsad ja suured, aga t?esti l?rmakad! Tema jalad olid kehalise tunnist v?sinud ja vetrusid nagu makaronid ning ?kki tundus kodutee v?ga pikk. Kui ta m??dus ?hest vanast trepist, mis viis alla j?e ??rde, n?gi ta ?kki silmanurgast eemal kahtlast kuhja. See oli nagu tavaline heinakuhi, aga ei olnud ka. Ta pidi ilmtingimata seda l?hemalt uurima. M?ni samm edasi m?rkas ta kuhja all vilksatavat musta v?rvi. Ta ei saanudki aru, mis materjaliga on tegu, nii v??ras tundus see. K?pp astus ettevaatlikult ligemale ning puudutas musta pinda. Mitte midagi ei juhtunud. Ta liigutas paari heinak?rt ja oksa, et rohkem n?ha. Nende alt paljastus midagi l?bipaistva kupli taolist. K?pp ei suutnud oma uudishimu taltsutada ja p?hkis k?tega kogu segava kraami ?ra. Tema ees lamas must klaasist kupliga s?iduk. V?hemalt nii talle tundus. Ta ei olnud mitte kunagi oma elus midagi sellist n?inud. K?pa silmad olid imestusest p?rani. Tal ununes korraks isegi omaenda s?nnip?ev ja eesootav l?unauinak R?stiku seltsis. Ta tegi tiiru ?mber s?iduki ja avastas, et sellel pole rattaid. No see peab k?ll n??d mingi nali olema. K?pp vaatas igaks juhuks selja taha ja tegi enda ?mber ringi, et veel midagi v?hegi kahtlast m?rgata. K?ik oli t?pselt nii nagu enne, ainult et tema ees oli n??d see m?stiline kuppel. See ei olnud eriti suur, umbes sama k?rge, kui pikk oli K?pp, ja ta ei olnud pikk t?druk. Ta libistas veel kord s?rmega ?le kupli. See oli vihmast libe. K?pp k?kitas, et m?tteid koguda. Ta l?i endale ?rnalt k?ega vastu p?ske veendumaks, et see ei ole unen?gu. Ei olnud, ja tema p?sk hakkas selle peale natuke kipitama. K?kitanud seal niimoodi oma viis minutit, hakkas ta end vaikselt p?sti ajama. Poole peal m?rkas ta kupli k?ljes ?hte kulunud v?ikest musta nuppu. Ta s?da l?i ?ha kiiremini. Enne kui ta j?udis m?elda, kas vajutada nuppu v?i mitte, oli tema n?pp juba selle peal ja ?kki kaikus tema k?rvus vali kahin. Paar sekundit hiljem oli kuppel ?leval ja K?pp n?gi musta kolmekohalist diivanit, mille ees oli ?ksainus h?bedane kang. Nii lihtne ei ole ju ?kski kosmoselaev, m?tles K?pp. See on vast kellegi v?ga suure fantaasiaga inimese m?nguasi. Kuna kuppel oli juba avanenud ja vihma hakkas pisikesse ruumi sisse sadama, otsustas K?pp oma ?nne veel rohkem proovile panna, koolikoti masinasse visata ja diivanil istet v?tta. Kui see on kellegi m?nguasi, siis mida kurja saab ikka ?ks kiire istumine korda saata? K?pp naeris omaette ja haaras kangist. Sel hetkel, kui tema k?si kangi puudutas, langes kuppel valju kahina saatel kinni. ?kki saabus t?ielik vaikus ja kuulda oli ainult vihmakrabinat kuplil. K?pp hoidis hinge kinni. See tal k?ll plaanis ei olnud, ta pidi ju ainult korraks diivanil istet v?tma. Miks ta ometi seda kangi pidi puudutama? N??d on ta siin l?ksus ning iga hetk tuleb omanik oma m?nguasjale j?rele ja siis on ta suures pahanduses. K?pp hingas v?lja ja asetas v?riseva k?e veel kord k?lmale h?bedasele kangile. ?kki piisab j?lle ainult puudutamisest, et kuppel avaneks? Mitte midagi ei juhtunud. K?pp hakkas k?rsituks muutuma. Ta pidi ju lihtsalt perega kodus torti s??ma, mitte siin vihmasel heinamaal mingi tundmatu masinaga j?ndama. Pilku ?le tillukese ruumi libistades ei m?rganud ta midagi erilist. Ei mingeid vilkuvaid paneele ega v?rvilisi nuppe. Lihtsalt diivan ja kang. Ta v?ttis julguse kokku ja lajatas oma pisikese k?e veel kord neetud kangile. Liigutas kangi vasakule ja paremale, aga midagi ei juhtunud. L?puks K?pp vihastas ja hakkas kangi ?lespoole sikutama. T?pselt sel hetkel t?usis masin sujuvalt ?hku. H??letult. Ei mingit l?rmavat mootorit ega kahinat ega kriginat v?i vilinat. Vaikus. Masin j?tkas t?usu ning K?pal kukkus s?da saapas??rde, kui ta alla vaatas. Heinamaa j?i j?rjest kaugemale ja muidu nii k?rgele sirutuvate kuuskede tipud olid ?kki tema all. Ta k?hus oli talumatult ??nes tunne ja laubale kerkis higi. N??d oli hirm temast t?ielikult v?itu saanud. Kuhu see masin kihutab? Kuidas ma alla saan? Miks see diivan nii mugav on? Need m?tted vasardasid K?pa roheliste juuste varjus. ?mberringi l?ks j?rjest pimedamaks ja heinamaad ei olnud enam allpool n?hagi. Ainult mingi aimatav pruun laik ja pisikesed kuuset?pid. K?pp liigutas kangi vasakule ja paremale, aga masin s??stis ikka otse ?les. Kindlalt ja kangelt. K?pp neelatas ja tema silmad l?ksid niiskeks. „AAAAAAAAAH!” tuli tema v?ikesest suust meeleheitlik karje. „Miks just mina? Pidin ma oma nina siia toppima. Praegu saaksin rahulikult kodus olla, aga n??d ei n?e ma oma ema ja isa v?ib-olla enam kunagi.” Ta hakkas k??ksudes nutma ja tema k?eke libises kangilt. Masin s??stis ikka edasi tundmatusse pimedusse. N??d oli all n?ha vaid tumedaid pilvi ja ?leval ootas must kosmos. Hirmutav ilu K?pal oli ajataju kadunud. Ta ei teadnud, kui kaua ta juba selle vaikse masinaga tundmatusse oli kihutanud. Maakera polnud enam ammu n?ha. V?ljas oli pilkane pimedus ja tema hinge n?ris hirm. Ta ei olnud julgenud enam h?bedast kangi puudutada. Mis siis, kui ta teeb vale liigutuse ja kuppel avaneb? Ta ei tahtnud m?eldagi kokkupuutest k?lma kosmose?huga. V?hemalt oli v?ikeses mustas kuppelmasinas soe ja mugav. K?pp tabas end mitu korda m?ttelt, miks on siin just kolmekohaline diivan ja kellele see v?imas liikur ikkagi kuulub. Kas omanik on juba v?lja ilmunud ja pahane, et tema s?iduk on pihta pandud? Naljakas, kuidas isegi sellistel keha ja hinge raputavatel hetkedel v?ib m?istus oma pealtn?ha t?hiseid radu k?ia. Vahel sulges K?pp silmad lootes, et n?eb ikkagi und, ja kui ta need uuesti avab, on ta oma kodus, oma k??gis, koos ema, isa ja R?stikuga ning s??b mahlast s?nnip?evatorti. Siis avas ta taas silmad ja k?ik, mis ta n?gi, oli pilkane pimedus. Ta oli siin pisikeses masinas ja k?ledas kosmoses l?ksus ning tal ei olnud ?rna aimugi, mis temast edasi saab. Need m?tted olid hirmutavad ja v?sitavad. K?pale tundus, et ta j?i korraks tukkuma, sest ?kitselt tema v?ike keha v?patas ja ta tuli taas teadvusele. Midagi vilksatas. L?puks ometi mingi muu v?rv peale musta! Ta m?rkas ?rna kollakat tooni kaugel plinkimas. ?le hulga aja voolas taas temasse vaikselt julgust. Ta hingas s?gavalt sisse ning haaras h?bedasest kangist. J?uliselt l?kkas ta kangi kuldse valgust?pi poole. Masin hakkas sujuvalt tema soovitud suunas liikuma. K?pp hingas kergendatult ning isegi naeratas korraks. Must ratsu kihutas uue m?stilise valguse poole. Mida l?hemale ta s?itis, seda rohkem pimedust j?i tema selja taha. Tundmatu valgus ?ha kasvas ning ?kki lisandusid kollasele s?rav sinakasroheline, heleroosa, tumepunane ja s?gav sinine. Peagi tundusid siin olevat k?ik maailma v?rvid. K?pp avastas ennast imeliste valguslaikude keskelt. Need olid nagu suured l?bipaistvad udukogud, mis olid omavahel p?imunud ja ?rnalt pintsliga ?le t?mmatud. Ta ei olnud mitte iialgi midagi nii kaunist n?inud. Masin kihutas l?bi ?hk?rnade v?rvide ja K?pale tundus, et see hetk v?iks kesta igavesti. Kas keegi ?ldse saaks kunagi sellisest imelisest vaatepildist v?sida? Kaugel vilkusid t?hed ning K?pp m?tles, et see on k?ll vist maailma parim s?nnip?evakink. Talle tundus, nagu oleks talle avaldatud mingi saladus, mida n??d ainult tema teadis. See eriline hetk andis talle j?udu ja tuge ning korraks ununesid isegi senised vintsutused pimedas tundmatuses. Ta oleks tahtnud kupli avada ja nendesse s?ravatesse v?rvikogudesse h?pata. M?hkuda nende sisse ja nuusutada nende ?hku. See m?te tundus tohutult ahvatlev, aga ta teadis, et siia ta siis j??kski – igavesti nende v?rvide keskele v?i h?ljuks ta keha hoopis tagasi sinna k?ledasse ja pimedasse kosmosesse. Ta hingas selle hirmsa m?tte peale s?gavalt sisse ja teadis, et peab edasi liikuma. Kosmiline uinak Peagi hakkasid v?rvid tuhmuma ning K?pp liikus kaugel paistvate t?htede suunas. Ta toibus ikka veel sellest hinge raputanud vaatepildist, kui m?rkas ehmudes, et l?heneb ?hele planeedile, mis paistis otse tema ees. Ta teadis, et Maa, millel ta on s?ndinud ja kasvanud, on tohutu suur. See planeet siin tundus aga ??retult pisike. Ometi kihutas masin hoogsalt selle poole ja K?pal ei j??nud muud ?le, kui julgus taas kokku v?tta ja k?si kangile asetada. Ta t?mbas kangi enda poole lootes, et see aeglustab meeletu hoo ja ta saab turvaliselt planeedile ligineda. Tal oli ?igus. ?ige pea oli n?ha planeedi pinda. See oli kivine ja kaetud tumepruuni krobelise kattega. Masin l?henes vaikselt pinnale ning mida rohkem K?pp kangi enda poole sikutas, seda aeglasemalt masin liikus. L?puks potsatas liikur ?rnalt vastu planeeti ja j?i kohe seisma. Kuppel avanes valju kahina saatel ja K?pp asetas jala pinnale, millel ei ole olnud v?ib-olla mitte keegi mitte kunagi astunud. Tema saapatallad puudutasid naljakalt krabisevat katet. Oli haudvaikne ja pime. Kaugel-kaugel eemal oli n?ha veel aimatavat v?rvim?ngu, millest ta oli l?bi s?itnud. Need olid n??d pigem pisikesed v?rvit?pid, mitte enam ?leelusuuruses udugigandid. Taamal vilkuvad t?hed saatsid siia tundmatule miniplaneedile sutsuke valgust, aga mitte piisavalt, et kaugele n?ha. K?igest nii palju, et oma j?rgmist sammu teha. K?pp astus vapralt paar meetrit ja seisatas. Tema keha oli l?putust istumisest kange ja ?leelamistest v?sinud. Ta lubas endale v?ikese ringutuse ning isegi haigutas korraks. Siin ta n??d oli. Ihu?ksi pimedas tundmatuses. Ta hingas sisse v??rast ?hku. Sellel ei olnud mingit l?hna. Kui ta k?ega maad katsus, tundus see jahe ja kivine. ?mber p??rates n?gi ta selja taga t?htede merd. Ta hakkas vaikselt selle suunas astuma. Juba oli pind tema jalge all valgustatum ning hirm hakkas vaikselt lahtuma. M?nda aega k?ndinud, sai K?pp aru, et on j?udnud teisele poole planeeti. Kas siin imepisikesel taevakehal ?ldse elas kedagi? Ei tundunud k?ll. Mitte kuskil ei olnud ?htegi j?lge ega m?rki, et m?ni elusolend oleks siin ringi tatsanud. Kui K?pp pilgu kaugusesse suunas, n?gi ta nii palju t?hti, et ei oleks neid j?udnud terve oma elu jooksul kokku lugeda. Need sirasid ja vilkusid. Neid oli suuremaid ja v?iksemaid, ning ta istus lausa maha, et seda vaatepilti endasse ahmida. Ta oleks v?inud neid vaatama j??dagi. V?simus hakkas temast v?itu saama ja ta otsustas paar minutit pikutada. Ta m?tles oma senistele seiklustele ja sellele, mida tema pere parasjagu teeb. Kas nad on ennast juba halliks muretsenud? Kuidas ta vaid tahaks neile kuidagi teada anda, et ta on elus ja terve, lihtsalt v?ga-v?ga kaugel. K?pal ei olnud ?rna aimugi, kas ja kuidas ta kunagi koju tagasi saab, aga ta oli liiga kurnatud, et seda hirmutavat m?tet ligi lasta. Ta hakkas aeglaselt t?hti lugema. ?ks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, ?hek… Tema suu vajus vaikselt kinni ja silmad sulgusid. V?simus oli temast l?plikult v?itu saanud ja ta uinus sellel kivisel ja v??ral planeedil, taustaks t?hemeri. * * * M??dunud oli teab kui kaua, kui K?pp hakkas pikast unest toibuma. Ta tundis oma p?skedel ja ninal soojust ning silmalaugudel ?rna valgust. Tasakesi liigutas ta k?si ja jalgu ning avas vaikselt silmad. Oran?ikas-roosakas valgus kiiskas talle n?kku ja ta kargas istukile. Pime ?? oli seljataga ja ?ksk?ik kuhu ta vaatas, k?ik oli t?is imelist sooja valgust. Ta oli uinunud umbes paar kilomeetrit oma s?idukist, planeedi teisel k?ljel. See oli nii pisike kivim?rakas, et kohati tundus, nagu libiseks ta siit taevakehalt maha. Igaks juhuks vaatas ta k?hku paremale ja vasakule veendumaks, et ta ei kuku. ?nneks oli ta keha t?iesti paigal. Vaid k?lg oli kange ja selg k?lmetas sellel tumepruunil krobedal pinnal magamisest. Ta suunas silmad taas enda ette ja j?lgis v?rvide m?ngu. K?pp ei saanud aru, kust see valgus tuleb. Taevas oli v?rvitud soojades toonides ja seda oli p?rast pimedas ja k?lmas veedetud tunde v?rratu kogeda. ?kki muutus valgus peaaegu talumatult eredaks ja ?hk veelgi soojemaks, ning seal ta oli – suur kollane p?ikesekera. L?puks sai unesegane K?pp aru, et see on p?ikeset?us. Juba Maal olid tema lemmikvaatepilte olnud p?ikeset?us ja -loojang. Taevas muutus siis justkui muinasjutuliseks. K?pa unist n?gu kaunistas lai naeratus. Ta unustas korraks mineviku ja tuleviku ning nautis hetke siin ja praegu. Peagi ajas ta ennast vaikselt p?sti ja tegi enda ?mber aeglase tiiru. ?nneks oli tal umbm??raselt meeles, kust suunast ta siia oli k?ndinud. Vaikselt hakkas hirm j?lle ligi hiilima, kui ta m?tles, kas tema s?simust kosmoses?iduk ikka on alles. Ta hakkas selle poole astuma ning ajas samal ajal kaela ?ieli, et ?mbrust uurida. Peagi oli ta j?udnud oma musta ratsu juurde ning sai oma ulmelist teekonda j?tkata. Lumetuisk ja s?bralik n?gu Vali korin katkestas vaikuse. See oli K?pa k?ht. Ta oli j?udnud j?rgmisele planeedile. Kriuksuv k?ht tuletas K?pale meelde, et ta ei olnud p?evi korralikult s??nud. Ta tundis, et on n?rkemise ??rel ja justkui paber?huke. Kogu v?simus ja n?lg j?udsid ?kki korraga kohale ja tahtsid ta sealsamas maha murda. Sellegipoolest uuris K?pp huviga uut maastikku. V?ljas tuiskas ja lumer?itsakad sulasid hetkega ta soojadel p?skedel. Kogu taevas oli hall ning valgust jagus vaid h?maruseks. Mitte v?ga kaugel silmas ta pisikest lumme mattunud palktaret, mille kivikorstnast tuli suitsu. K?pp m?tsis oma musta kosmoseratsu hoolikalt lume alla, et seda uudishimulike pilkude eest kaitsta, ning hakkas tarekese poole astuma. Ta t?mbas mantlih?lmad koomale ja k?rgemale, et vilu tuisutuul ligi ei p??seks. P?rast paari sammu koperdas ta suure lumekamaka otsa ja kukkus k?huli. „Mul on vist t?esti sajandi v?simus, kui ei saa isegi paari sammu ilma ninuli lendamata astutud,” sajatas ta endamisi. Ta ajas end pahuralt p?sti, p?hkis m?rja lume mantlilt ja keeras sammud maja poole. „Ma loodan t?esti, et seal elab m?ni s?bralik olend, sest mul on juba nendest seiklustest k?riauguni. Tahaksin ?le k?ige lihtsalt s??a ja magada,” m?tles v?ike v?sinud K?pp. * * * Seiklemine oli talle juba omajagu julgust andnud ning ta koputas k?vasti tare puidust uksele. Keegi ei vastanud. Ta koputas veel ja juba uljamalt ning j?i ootama. Seest oli kuulda aeglaseid samme ja uks avanes. L?vel seisis lahke naeratusega v?ike vanamemm. „Kust sina k?ll siia said, lapsuke?” k?sis memm s?bralikult. „Eee… ma tulen Maalt,” kogeles K?pp. „See on selline suur roheline ja sinine planeet, kus kasvab…” „Ma tean v?ga h?sti Maad. Minu lapselapsed elavad samuti seal,” vastas vanamemm. „Aga tule edasi, mis sa seal k?lmetad. Sa n?ed nii v?sinud v?lja, kuna sa viimati magada said?” K?pp koputas saapad lumest puhtaks ja astus sooja tarre. Kohe, kui uks oli tema selja taga sulgunud, tundis ta ennast nagu kodus. Hubases elutoas oli ilus vana puitp?rand ning seda kattis suur v?rviline kaltsuvaip. Nurgas praksus pirakas maakividest kaminas tuli ja selle ees pehmel diivanil magas k?ige priskem kass, keda K?pp oli elus n?inud. Kassil oli sile valge kasukas, mille peal olid m?ned ?ksikud mustad laigud. Ta t?stis pea ja hakkas K?pa ehmatuseks temaga inimkeeli r??kima. „Kas sa n?e – k?laline!” nurrus kass. „Meil siin neid palju ei k?i, tere tulemast. Minu nimi on Kroi Kr??nberg.” Kass ajas ennast ringutades istukile ja vaatas suurte roheliste silmade ja kergelt tusase ilmega K?pale otsa. K?pp hakkas s?damest naerma, sest see olukord oli ?htaegu armas ja naljakas. „Tere, Kroi! Kui meeldiv tutvuda! Ma ei ole kunagi nii viisakat kassi n?inud.” K?pp istus Kroi k?rvale diivanile ja tegi talle suure pehme pai. Kroi nurrus ja n?gis peaga K?pa k?sivart. Memmeke astus elutuppa ja naeratas. „Nii et Kroiga oled sa juba tuttavaks saanud. V?ga tore! Sul on k?ht kindlasti v?ga t?hi. Tule istu k??ki s??ma, meil siin toitu jagub.” Kroi Kr??nberg K?pp istus k??gilaua taga ja vaatas ringi. Puupliidil podises k?rges potis hapukapsas, seda oli kohe l?hnast tunda. N?lg andis endast j?rjest hullemini teada. K?pa suu l?ks vett t?is juba ainu?ksi m?tte peale, et varsti on lootust s??a saada. Memmeke pani pajakindad k?tte ja v?ttis ahjust v?lja s?risevad kuldpruunid kartulid. K?pp ei suutnud oma ?nne uskuda. Ta ei teadnud v?ga palju toite, mis v?iksid ahjukartulitest maitsvamad olla. Ja see ei olnud mingi imelik kosmosetoit, vaid talle t?itsa tuttav kraam. „Asu aga s??ma, mis siin enam oodata,” ?tles memm ja asetas K?pa ette ilusa suure, mummumustriga ??ristatud taldriku ja kahvli. K?pp k?hveldas taldrikule nii hapukapsast kui ka kr?bedaid kartuleid ja hakkas isuga vohmima. Ta tundis, kuidas seest l?ks soojaks ja eluj?ud hakkas temasse vaikselt tagasi voolama. Memmeke v?ttis samuti istet ja valas endale suurest kannust kuldset teed. See l?hnas p?rna?ite j?rele. „S??, s??, s?? liha luudele,” utsitas ta K?ppa. „Mul endal on k?ht veel l?unast t?is ja piirdun tassit?ie teega.” K?pp ei saanud kunagi aru, kui t?iskasvanud kurtsid, et neil on k?ht mitme tunni tagusest s??gikorrast t?is. Kuidas see sai v?imalik olla? Tema oli alati valmis s??ma! Eriti kui keegi veel nii h?sti l?hnava toidu tema nina alla suskas. Kui tema taldrik oli juba peaaegu t?hi, uuris K?pp s?bralikult, kuhu ta ?igupoolest sattunud on. „Eks sa hommikul n?ed, kui v?ljas j?lle valge on.” Memm naeratas. „Aga karta ei ole sul k?ll midagi vaja, seda ma sulle luban. Siin saad sa turvaliselt puhata ja keha kinnitada. Ma isegi loodan, et ehk j??d natuke kauemaks, sest t?eliselt tore on siin ?le hulga aja noort inimest n?ha. Minu enda lapsed on ammu suured ja oma elu peal ning lapselapsi polegi ma p?rast nende Maale kolimist n?inud.” Memm muutus ?kitselt kurvaks ja asetas teetassi ettevaatlikult alustaldrikule. Tema k?ed olid v?ikesed ja kortsus. Kroi h?ppas k?rvaltoolile ja K?pp tegi talle pai. Et memme tuju natuke t?sta, viis ta jutu mujale. „Kuidas siis nii juhtus, et sinu juures elab ?ks priske inimkeelt r??kiv kass?” „Pea n??d hoogu, ma olen ju siinsamas,” turtsus Kroi pahaselt. „Oi, ma ei tahtnud sind kuidagi solvata. Minu arust on k?ik ?iged kassid natuke paksemad,” vastas K?pp ja s?gas teda k?rvade tagant. Kroi leebus ja hakkas nurruma. Memm asus l?bustatult r??kima: „Temaga on selline lugu, et ma tulin ?hel ?htupoolikul v?ljast puid l?hkumast ja siin ta istus, keset k??gilauda, ja vaatas mind. V?he sellest, et v??ra kassi n?gemine otse s??gilaual oli kummaline, hakkas ta ?kitselt minu keelt r??kima. Kroi ehk oskab ise paremini sulle oma saabumislugu jutustada.” Kerekas valge kass avas oma kassisuu ja sealt kostis: „K?rgatas ?ks suur pauk ja vastu vaatas ussiauk. Tulin ?le mitme t?he, maha j?i must v?ga v?he. Karvad puhtaks p?hkisin ja tare poole r?hkisin. Memm mind uksest sisse lasi, s??tis mind ja puhtaks kasis. T?nut?heks nurru l??n ja keldrirotid ?ra s??n.” K?pp oli s?natu. Selge, n??d oli ta k?ike n?inud. V?he nendest kosmoseseiklustest. Tema ees oli r??kiv kass, kes lisaks k?igele ka luuletas. Kroi h?ppas toolilt maha ja l?ks elutoa poole. Tema k?ht lohises vastu maad. K?pp t?nas s?damest s??gi eest ja pesi n?ud. „Kas ma teen sulle voodi ?ra?” uuris memm. „See oleks imeline!” ohkas v?sinud K?pp. Memmeke juhatas ta pisikesse kambrisse. Toas oli ainult voodi ja v?ike ??kapp sooja valgusega. Sellest k?igest piisas t?iesti, sest K?pp oli seiklustest kurnatud. Ta pani selga memme antud pehme ??s?rgi ja keris ennast teki alla kerra. K?ll oli m?nus ?le hulga aja p?ris voodis magada. Ta uinus sekunditega. Kevad ja mudam?lakapannkook K?pp ?rkas ?rna linnulaulu peale. Isegi unesegasena sai ta aru, et see ei saa ?ige olla. S?datalvel ei olnud ta kunagi selliseid h??li kuulnud. Ta kargas voodis istukile ja t?mbas kiirelt kardina eest. Lumest polnud j?lgegi. Muru oli roheroheline ja k?rgel taevas siras p?ike. Puudel olid v?rsked pungad ja akna all peenras kasvasid lumikellukesed. „Appi, kui kaua ma ?igupoolest magasin?” ehmus K?pp. Ta jooksis k??ki, kus memm endale viljakohvi keetis. „Mitu kuud ma magasin?” uuris K?pp meeleheitlikult. Memm vastas rahulikult: „P?rast sellist v?simust v?is sulle t?esti tunduda, et oled kuude viisi ?ra olnud. Aga tegelikult magasid sa ainult tunnikese minust kauem. Ehk kokku k?mme tundi.” „Mis m?ttes… tunnikese kauem? Aga v?ljas on ju kevad ja eile oli alles tuisutorm ja s?gav talv?” oli K?pp suures segaduses. „Ahjaa, ma unustasin sulle mainida, et siin on iga p?ev uus aastaaeg. Eile oli talv, t?na on kevad, homme on suvi. Nii see elu meil siin k?ib.” K?pp vajus korraks m?ttesse, aga tundus, et teda ei vii enam miski endast v?lja. Ta oli ju r?nnanud oma turvalisest kodust tundmatusse kosmosesse, n?inud hingematvalt kaunist gaasikogu ning l?puks kohanud luuletavat kassi. M?te iga p?ev vahetuvatest aastaaegadest ei tulnudki enam nii suure ?llatusena. „Tule istu lauda, ma praadisin sulle n?gesekotlette. Need on igal kevadel mu lemmikud,” ?tles memm. „Sa m?tled igal neljandal p?eval?” k?sis K?pp. „Kui nii v?tta, siis jah,” naeris memm. K?pp haaras kotleti k?tte ja asus isukalt s??ma. L?puks oma rasvaseid k?si kollasesse r?tikusse p?hkides avastas ta, et on h?vitanud terve kuhja kotlette. Ta tundis ennast memme juures turvaliselt. Peale vintsutusi oli tal l?puks koht, kus puhata ja keha kinnitada. K??giaknast v?lja vaadates m?rkas K?pp punast korviga ratast. Ta k?sis memmelt s?iduks luba, sest ei j?udnud ?ra oodata, et saaks siin planeedil veel ringi vaadata. Kui ta parajasti ratast r??sta alt v?lja ajas, h?ppas Kroi rattakorvi. „Oled sa kindel, et tuled kaasa?” k?sis K?pp kassi k?est. „Sul ei ole v?ga valikut,” ?tles Kroi upsakalt ja keris ennast m?nusasti kerra. K?pp kehitas ?lgu ja l?kkas rattale hoo sisse. Alles siis tundis ta p?riselt, et v?ljas ongi t?eline kevad. Ratas liugles vaikselt kruusateel ja p?ike soojendas l?bi jaheda kevad?hu tema laupa. K?pp ei v?sinud mitte kunagi sellest tundest. Et talve j?rel tuleb kevad, pimeduse j?rel p?ike ja lumi viib rohelusse ja ellu. Isegi kui talv oli kestnud ?heainsa p?eva, tegi kevade tulek talle nii palju r??mu. K?pp hingas s?gavalt sisse ja nuusutas nende v?rskete roheliste pungade, niiske sambla ja lumikellukeste l?hna. Ta lisas kiirust ja Kroi k?rvad l?ksid kergelt lidusse. Tema karvad liikusid tuules ja ta vaatas pahuralt K?pale otsa. „Ise sa tahtsid kaasa tulla!” naeris K?pp. M?ned minutid v?ndanud, m?rkas K?pp kauguses teisigi maju. L?hemale j?udes n?gi ta siniste aknaraamidega maja hoovil ?hte teist memmekest toimetamas. Kollase katusega maja aknast vaatas aga v?lja hoopis kolmas memm. Imelik, kas siin teisi lapsi v?i nende vanemaid polegi? Tundus, et sellel planeedil elasidki vaid memmed. Kui keegi neist K?ppa m?rkas, vaatasid nad teda kerge uudishimuga, aga asusid siis tagasi oma tegevuste juurde. Ta m??dus v?ikestest armsatest taredest, mida ??ristasid v?rvilised korrastatud lillepeenrad. K?pp m?tles, et vanaemade peenardest ei ole ilusamaid, ?ksk?ik kas siin v?i Maal. Nemad kohe oskasid neid kaunina hoida. Varsti j?id majakesed selja taha ja tee hakkas laskuma. K?pp leidis ennast j?e ??rest. Ta pidurdas, h?ppas rattalt maha ja toetas selle puu najale. P?rast v?ikest s?nelust Kroiga, kes ei viitsinud end veekogu ??rde vedada, j?i K?pp vaidluses peale ja v?ttis Kroi kaenlasse. Koos astusid nad valjult vulisevale veele l?hemale. See oli veel ?ks kevadele omane n?htus – l?rmakas vesi. Tundus, et ka j?gi juubeldas, et oli talve ikke alt vabanenud, ja voolas r??msalt kaugusesse. Kui nad olid m?nda aega v?ikeses j?e??rses v?sas ragistanud, m?rkas K?pp v?ikest onni. See oli osavalt puuokstest ja laudadest kokku l??dud ning sel oli isegi puidust uks ja laia v?lise aknalauaga aken. Katus oli ehitatud murum?tastest ja onn oli ainult natuke k?rgem kui K?pp ise. Sisse astudes m?rkas K?pp seinale ehitatud riiuleid, millelt v?is leida t?hje purgikesi, paberit ja kirjutustarbeid. Pikemalt m?tlemata otsustas ta kohvikut m?ngida ja Kroi pidi olema tema n?ljane klient. K?pp istus seina??rsele pingile ja asus men??d m?tlema. Seej?rel jooksis ta purgikestega v?lja ning t?itis need m?ngutoiduga. Kui ta oli m?nda aega muda, j?evee ja taimedega m?ssanud, sammus ta tagasi onni juurde, t?stis Kroi aknalauale ja kuulutas kohviku avatuks. Kroi p?rnitses kahtlast men??d, vaatas K?pale uurivalt otsa ja lausus tuimalt: „Ma alustaksin oma einet kaani-klimbisupi ja vesirotipirukaga. Pearoaks palun limuskiraguud kasepungap?reega ja magusaks soovin mudam?lakapannkooki k?rbsemustamoosiga.” K?pp muigas ja serveeris aknalauale mitu purgikest kahtlase ollusega. Peale m?ningast mudatoidu nuuskimist ja paari kerget keelelimpsu ?tles Kroi: „Vabandust, aga teie rotipirukas k?ll rotti ei sisalda!” „Aga sellep?rast, et see polegi ?ige rotipirukas!” lausus K?pp. „Ma keeldun sellises kohvikus s??mast!” teatas Kroi nina p?sti ajades ja h?ppas demonstratiivselt aknalaualt maha. „Keegi ei hinda minu rasket t??d!” h??dis K?pp naerdes Kroile, kes tuigerdas ratta poole. K?pp koristas oma mudakohviku ?ra ning ratta juurde j?udes n?gi ta, et Kroi oli ennast taas korvi s?ttinud ja magas s?gavalt. V?ljas hakkas juba h?marduma ning ta asus tarekese poole v?ntama. Majja j?udnud, v?ttis K?pp magava Kroi s?lle ja viis kassi tuppa diivanile. Seej?rel r??kis ta memmele k?igest, mida nad olid t?na korda saatnud ja n?inud. Suvi ja hapukurgileivad Hommikul l?ks tal uni ?ige varakult ?ra. Kui eelmisel p?eval oli K?pp ?rganud ?rna linnulaulu peale, siis t?na linnud lausa r??kisid. Ta h?ppas kiirelt p?sti, sest teadis, et teda ootab uus seiklus – suvi! K??ki astudes m?rkas ta, et kell on alles pool kaheksa hommikul. Kui ta esikusse j?udis, paiskus soojus talle n?kku, ja v?lja p?ikesesoojale kivitrepile astudes tundis ta, et kuumus tahab ta lausa maha murda. Juba varahommikul oli v?ljas nii l?mbe! See oli ?ks suve v?ludest ja valudest, mis oli K?pal sootuks ununenud. Ta m?rkas, et memmeke rohis usinalt oma lillepeenart. Tal oli peas bee? suvek?bar, seljas natuke kulunud tumedates toonides lilleline kittel ning ?he k?ega toetus ta oma kepile. K?pp muutus seda n?hes nukraks, aga kui memm teda n?gi, naeratas ta K?pale laialt ja l?busalt. „Kas linnud ajasid sind ?les?” k?sis heatujuline memm. K?pp astus peenrale l?hemale. Alles eile olid siin olnud imeilusad kevadised lillad krookused, aga t?na toimetas memm juba valgete ja roosade petuuniatega. „Kas sul on jalad haiged?” k?sis K?pp memmelt. „Eks nad ole jah,” j?i memm m?tlikuks. „Noh, mul vanust ka juba. Noorena sai palju planeetidevahelistel jooksuv?istlustel k?idud ja seal nad mul ?ra v?sisidki.” Seej?rel r??kis memm K?pale, kuidas ta oli k?inud ?helt v?istluselt teisele, aga keegi polnud m?elnud, et noor inimene peab lisaks jooksmisele ka korralikult s??ma. Nii ta lihtsalt n?lgis p?evad l?bi. Ta ei unusta kunagi, kuidas ?ks lahke naine kutsus ta enda juurde s??ma ja pakkus talle hapukurgileibu. Lihtne leib hapukurgiga tundus talle sel hetkel parim s??k terves universumis. „See on siiani ?ks minu lemmikuid,” ?tles memm. K?pp kuulas huviga ja isegi selle suure palavusega tekkis tal korraks hapukurgiisu. „Mis te siis t?na Kroiga ette v?tate?” k?sis memm. „Heh, ei teagi. Kroi on eilsest nii v?sinud. Vaevalt et ta oma k?ppi viitsib v?lja vedada.” „Sul on t?iesti ?igus,” vastas ?kki trepile ilmunud Kroi. „Ma kavatsen terve p?eva siin soojal trepil vedeleda. Pealegi meeldib mulle vaadata, kuidas memm lilledega toimetab. See m?jub rahustavalt.” Paks valge kass ajas silmad kissi, ringutas ja keris ennast vastu v?lisust kerra, samal ajal ?he silmaga piiludes. „?kki soovid minu hoovis natuke ringi uudistada?” uuris memm. „Kuuri juurest edasi minnes kaskede taga on v?ike tiik. Ole ainult ettevaatlik, kui ujuma l?hed!” manitses ta s?bralikult. „Minu magamistoa riidekirstust leiad ehk m?ne mu lapselapse riidehilbu, mis sulle sobib.” K?pp proovis ennast v?lisukse praost l?bi pressida, ilma et liigselt Kroid segaks. Paljajalu k?ndis ta ?le sooja esikup?randa kergelt jahedasse memme magamistuppa. Pitskardinaga aknast vasakul seisis suur valge riidekirst. Kui ta kirstu lahti tegi, leidis ta sealt h?sti l?hnavad voodilinad ja palju v?rvilisi lasteriideid. K?pp sukeldus k?ttpidi kirstu ja t?mbas sealt proovimiseks v?lja mitmeid hilpe. K?igepealt pani ta selga ?he kollase suvekleidi, aga see ei sobinud talle tema arust ?ldse. Siis proovis ta l?hikesi teksap?kse ja valget s?rki. Selle riietusega tundis ta ennast hoopis paremini kui kleidiga. ?nneks leidis ta kirstust ka ?he tumesinise trikoo. „N??d olen ma suveks valmis!” m?tles ta endamisi. M?te jahedast tiigiveest ajas teda nii elevile, et ta lausa jooksis v?lja. Kiirelt tegi ta magavale Kroile pai, viipas r??msalt memmele ja silkas kuuri taha. Ta k?ndis l?bi pika rohu, k?rguvate kaskede suunas. Roheliste lehtedega puud sahisesid m?nusalt. Sellist leebet sahinat kuuleb ainult suvel. K?pp vaatas korraks taevasse ja nautis sinisinist v?rvi, laisalt ujuvaid valgeid pilvetupse ja l?putut soojust. Ta tundis, kuidas tema p?sed hakkavad juba vaikselt kuumusest ?hetama. Peagi m?rkas K?pp pika rohu seest piiluvat puidust purret. Ta astus purdele ja tema ees sillerdaski armas v?ike tiik. See oli k?ll ?sna rohtu kasvanud ja seet?ttu ei julgenud K?pp kohe vette h?pata. Ta istus purdele, vaatas tiiki ja m?tles, mis elukad v?ivad selles rohuses vees elada. Ta v?distas ?lgu, m?eldes k?iksugu limuskitele, aga ujumissoov oli liiga suur. See sai tema limuskihirmust v?itu. K?pp v?ttis ennast trikoo v?ele ja katsus suure varbaga vett. See oli nii m?nusalt soe! L?puks istus ta purde ??rele ja h?ppas karsumdi! vette. Vee all tegi ta korraks silmad lahti ja imetles veetaimede ja end l?bi tiigivee murdva p?ikese koost??st s?ndinud rohekat valgust. Ta nautis vee jahedust oma soojal nahal ja tuli siis hingeldades pinnale. K?pp veetis niimoodi tunde. Ta ronis tagasi purdele, viskas ennast kuumale puidule selili ja v?ttis ninale p?ikest. Kui nahk ja trikoo olid juba peaaegu kuivad, h?ppas ta tagasi jahedasse vette, ujus paar tiiru ja ronis tagasi purdele. Talle tundus, et ta ei v?si sellest iial. Kuidas see ?ldse v?imalik oleks? Mida paremat saaks veel ?hel suvep?eval teha? L?puks tundis ta, kuidas p?ike hakkas teda oma kuumusega vaikselt v?sitama ja isegi vesi ei tundunud enam jahutavat. K?pp pani riidesse ja taarus v?sinuna l?bi k?rge rohu tare poole. Tema juuksed olid m?rjad ja sassis ning p?sed punased, aga tuju poleks saanud parem olla. Tuppa j?udnud, kuulis ta memme k??gis askeldamas. „Sa tulid just ?igel ajal!” h??dis memm. „Ma tegin maasikasuppi.” K?pp tundis, kuidas ta k?ht t?hjuse ?le k?vasti nurises. Ta ei olnudki ju t?na veel midagi s??nud! Tunde ujumist ja p?evitamist olid aga k?hu karjuvalt t?hjaks ajanud. K?pp istus lauda ja memm serveeris talle valge kausikese sees marjapunast maasikasuppi. K?pp ei olnudki midagi sellist s??nud. Ta v?ttis lusikaga ampsu ja pani silmad m?nust kinni. Supp oli k?lm ja v?rskendav, l?hnas ja maitses nagu suvi. „Oota pisut, kohe annan j??tist ka!” Memm t?stis supi sisse suure valge palli rammusat vanillij??tist. Hiiglasliku magusa palli peale rebis ta veel v?rsket piparm?nti. Roheline v?rske m?nt oli nii lihav, et rebides oleks see justkui mahla pritsinud. K?ik need aroomid – suvek?psed maasikad, magus vanill ja v?rskendav piparm?nt – olid koos midagi v?ga erilist. K?pp s?i, nautis ja kiitis. Memmeke oli r??mus ja s?i koos temaga. Peale kosutavat einet r??kisid nad veel pikki tunde omavahel juttu. Memme noorusajast ja sellest, milline oli elu siis olnud. ?htuh?maruses r??kis ta K?pale ka mitu ?udusjuttu valgest daamist ja salap?rastest sammudest oma lapsep?lvekodus, mis ilmusid ei kusagilt ja kadusid sinnasamasse. K?pp kuulas suurte silmadega ja kartis hirmsasti. Ikkagi palus ta memmel veel r??kida, mis sest et jutud ajasid hirmu nahka. L?puks oli juba p?ris ?htu ja K?pp lausa kukkus v?sinult voodisse. Tema suvi oli olnud imeline. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/sandra-vungi/kapp-ja-kapsarulliplaneet/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.