Avakontor

Avakontor J?ri Grauberg Uuenenud maailm n?uab pea igal alal uut l?henemist ja uusi lahendusi. ?ks uuendustest on juba n?ukaajast teada ja tuntud kolhoos ehk avakontor kus k?ik on k?igi jaoks n?htav. Kuid kas kaotatud seinad ikka tekitavad tiimis loodetud s?nergiat ning avatus annab vajaliku motivatsiooni tulemuslikuks, stressivabaks t??ks? Kaotab inimeste vahelt h?belikkuse n?htamatud m??rid, privaatsuse vajaduse ja muudab s?damesaladused k?igile n?htavaks ning seel?bi isegi aasimisobjektiks? T??kaaslased on n??d ?ksteisele k?ll l?hemal ja koguni armuvad. Samal ajal saab selgeks, et inimloomusele liigne avatus siiski ei sobi ning karjainstinkti kui edumeelse juurutamine tekitab inimestes ebamugavust ja isegi probleeme. Eileen teeb k?ik, et varjata t??kaaslaste eest Ivo olemust, hoolimata sellest, et mehe k?itumine aina v?givaldsemaks muutub. Ka Keni pingutused t??kaaslasi muuta jooksevad t?hja. Karl ja Signe aga ei taha, et t??kaaslased nende romantilisest suhtest teada saaks. Mis saab edasi? Kui hea see avalik avatus ikkagi on? J?ri v. Grauberg A V A K O N T O R Kaanekujundaja SIIRI KASK ISBN 978-9949-88-611-1 (tr?kis) Auratr?kk [email protected] ISBN 978-9949-01-041-7 (epub) J?ri v. Grauberg A V A K O N T O R 2019 I peat?kk „Kuule Ken, on sul mulle m?ni euro laenata? Palun...“ lendas ?kki tehnikajuht Ken Vilderseni postkasti kiri Eileenilt. Ken t?stis imestunult silmad ja n?gi k?mmekond t??lauda eemal istuva t?druku p?nevil silmi. Eileen Lehepuu oli ?snagi pilkup??dev, veidi ?le kahek?mnene br?nett neiu. M?nikord meeldis tal arvuti taga t??tades oma juukseid kord ettepoole s?ttida, kord j?lle kukla taha l?kata. Hiljem taipas Vildersen, et t?druk s?ttis oma juukseid ettepoole vaid siis, kui tal millegip?rast silma alune sinine oli. Eileen meeldis noormehele. Meeldis isegi v?ga, kuid tal polnud siiani olnud julgust t?drukuga eriti suhelda. Muidugi v?is ta iga kaunitariga r??kida, komplimentigi teha, aga millekski t?sisemaks ei j?tkunud pealehakkamist. Ken kartis, et kui ta hakkab t?sisemast suhtest r??kima, kasv?i vihjates, siis naerdakse ta lihtsalt v?lja. Ometi oli tal juba pikemat aega plaan - leida endale ilus ja armas t?druk ja temaga koos elama hakata. Noormehel polnud ka laste vastu midagi. Miks ka mitte? Igal enesest lugupidaval mehel on enamasti nii naine kui lapsed. Imelik, m?tles Ken. Pole nagu kuulnud, et meil keegi kelleltki raha laenanud oleks. Avakontoris levis igasugune info, eriti pikantne, millegip?rast erilise kiirusega. „Kui palju tahad? Mis mureks?“ Noormees laskis s?rmedel k?hku ?le klaveri k?ia ning saatis kirja ?ra. Ootamatu v?imalus Eileeniga l?hemalt suhtlemiseks tuli ?ra kasutada. „Paluksin k?mneka, aga kui saad, siis v?iks rohkem ka olla.“ „Saab k?ll. Tahad sulas v?i ?lekandega?“ „Sulas… Ainult ?ra siin anna,“ vastas t?druk k?hku. „Saan aru, aga kus siis?“ „L?hen veidi aja p?rast Tiigrik?ppa. Ole hea ja tule mulle kohvikusse j?rele…“ „Hea k?ll!“ Vildersen t?mbas teksap?kste taskust rahakoti v?lja ning piilus sisse, sest ta ei teadnud, kui palju tal seal sularaha parasjagu oli. Tavaliselt arveldas ta pangakaardiga ja oli aegu, kus tal polnud rahakotis sentigi, et m?nes kaubanduskeskuses vajadusel tualetti minna. Ka seekord polnud seal peale viielise ja punase sendi midagi. Ken t?usis, jalutas avakontorist v?lja, s?itis liftiga seitse korrust allapoole ja seadis sammud ?le t?nava asuva kohviku Tiigrik?pp poole. Temagi k?is seal vahetevahel s??mas ning sissep??su juures oli ka pangaautomaat. Sel ajal kui ta automaadist raha v?ttis, m??dus temast s?nagi lausumata Eileen ning l?ks kohvikusse. Imelik, m?tles noormees j?lle. Ise tahtis raha saada, aga marssis minust kui postist m??da. Ken l?ks samuti Tiigrik?ppa sisse ja pidi Eileenile peaaegu otsa astuma – t?druk seisis kohe ukse juures ja ootas teda. „Kas sulle viiek?mnest piisab?“ „Jaa!“ sosistas t?druk ja peitis saadud raha k?hku teksap?kste taskusse. „Palun ?ra k?si praegu midagi ja ?ra r??gi ka kellelegi.“ „Miks peaksingi?“ kohmas Ken. „R??gin ise p?rastpoole…“ lubas Eileen, naeratas noormehele ja v?ttis kandiku ning l?ks ?revalt ringi vaadates leti juurde s??gipoolist ostma. Vildersen v?ttis ka kandiku aga j?i j?rjekorras t?drukust paar-kolm inimest tahapoole. Talle tundus, et Eileen pelgab teda millegip?rast v?i ei taha lihtsalt n?idata, et tal on Keniga mingit tegemist. Seep?rast ei l?inud ta ka t?druku juurde s??ma, vaid valis veidi eemal ?he vaba laua ja istus selle taha einetama. Noormees sai just praega ?hele poole, kui n?gi ?kki, et nende ?hine tiimikaaslane, Ivo Maaren, tirib Eileeni k?ttpidi Tiigrik?past v?lja ning Keni k?rvu ulatus Ivo vihane k?simus, „kust kohast sa, kuradi paksmagu raha said, et siia ?gima tulid?“ Eileen oli k?ll ?maram kui m?ni teine noorik nende tiimis, aga sugugi mitte paks. Ja kuigi ta kasvu poolest v?inuks Keni arvates Ivole tuule alla teha v?i v?hemalt vastu hakata, ei teinud ta seda millegip?rast vaid l?ks hoopiski kui lammas alandlikult mehele j?rele. Imelik… m?tles Vildersen taas, kes teab mitmes kord sel p?eval, kui oli l?unatamise l?petanud ja pikkam??da kontori poole sammus. S?itis liftiga ?les ja j?ttis kingad kontorisse sisenedes kohe ukse juurde. Kuna kogu kontorip?randat kattis vaip, siis k?isid k?ik t??tajad seal ringi sokkides. Isegi Boss, tugevalt ?le kolmek?mnene, t?sedusele kalduv abielumees. Ja naistemees, nagu avakontoris sosistati. Keni arvates p??ti k?ll niimoodi hoida puhtust ja koonerdati koristaja palga arvelt, aga p?rand ei hiilanud siiski erilise puhtusega, sest kui m?ni pani hommikul juhtumisi jalga heledad sokid, siis olid p?kad ?htuks hallid v?i lausa mustad. Avakontoris olid k?ik vajalikud ruumid. K??giosa, kus seisis pidevalt t??s olev v?imas kohvimasin, tualettruumid ja mitu erineva suurusega n?upidamisruumi, lisaks mitmed pisikesed helistamisruumid, paigutatud korruse keskele ja kus sees vaid ?ks m?nus tugitool. ?mber nende oli kogu korruse ulatuses vaid t??lauad, millel siis kas lauaarvutid v?i l?ptopid. Mitmes kohas oli t??laudade vahel justkui sirmiks ees madal, l?bipaistev klaassein, sest tiimis oli ikka keegi, kes soovis kasv?i n?ilistki privaatsust. Muide, ka n?upidamisruumidel olid lillelise mustriga l?bipaistvad klaasist seinad ja samasugused uksed. Nii oli alati v?imalik n?ha milline ruum parajasti vaba oli. Selguse m?ttes kirjutati punase markeriga n?upidamisruumi klaasuksele, mis kellast kellani sooviti seda ruumi kasutada. P?rast polnud mingi probleem see tekst kustutada ja vajadusel uus teade kirjutada. Vildersen istus oma t??laua taha aga enne kui ta j?tkas k?silolevas projektis AutoCAD’iga paranduste tegemist, saatis Eileeenile kirja. „Mida Ivo sinust tiris? Sul j?i ju pool toitu s??mata.“ „Ta ei luba mul s??a… Ma ei saa sellest r??kida,“ tuli kiire vastus. „Sa oled temaga abielus v?i elad niisama koos?“ „Ei ole abielus ja ei ela ka koos!“ „Mida ta siis ?iendab?“ „Ma ei tohi r??kida. Lubas maha l??a kui r??gin. Ja selle ka kellele r??gin.“ „Mis-asja?“ imestas Ken. „Mis jutt see on?“ „Ma ei tohi r??kida.“ Kirjutas t?druk uuesti ja enam Keni kirjadele ei vastanud. Ka silmsidest hoidus. Kas viiek?mnene korstnasse, m?tles Vildersen ja p??dis t??sse s?veneda. See polnud lihtne, sest kohe tema l?hedal asus ?snagi kogukas multifunktsionaalne printer ja see sahistas ?htelugu tr?kitud paberit v?lja s?litada, millele siis keegi j?lle jalgade p?ntsudes j?rele tuli. Kuna printer oli kogu tiimi peale ?ks, siis oli ikka ja alati keegi, kes printerist tr?kitut ?ra viis. See segas keskendumist. M?nikord, kui noormehel keskendumine eriti raske oli, soovis ta s?damest, et see kogu aeg nagistav masin rikneks. L?plikut ja p??rdumatult. Isegi suitsu v?iks v?lja ajada. Oleks midagigi vahelduseks, rutiiniv?list. V?ljalaenatud rahast oli natukene kahju, aga Vildersen m?tles, et kui mitte enne, siis palgap?eval maksab Eileen v?la ehk ?ra. V?i siis j?rgmisel palgap?eval. Raamatupidajana peaks ta ju ikka selle eest hea seisma, et k?ik arved saaksid makstud. Ka v?lgu v?etud raha. II peat?kk „Muudkui aga kohvitate?“ torises Kalev Kurgvee, kui n?gi Keni kohvimasina juures toimetamas. „Kui saad nii vanaks kui mina, siis on sul magu untsus ja v?ib-olla isegi kirurginoaga kallal k?idud.“ Kalev t??tas samuti tehnikajuhina ning tuli just v?lja helistamisboksist ja oli ?sna pahur. „?ra kutsu kurja koju,“ muigas Vildersen vastuseks ja uuris seej?rel, „kes sinu tuju ?ra rikkus?“ „Info ei liigu tead, info ei liigu... T?pselt nagu kunagi T?ernob?lis, kus sulle keegi mitte kunagi ja mitte midagi ei r??kinud. Ei mingit infot!“ „Aga t?psemalt?“ „?he minu objekti peale l?ks korraga neli meie meest. Kaks santehnikut, kliimamees ja elektrik.“ Kalev lisas paar mahlakat vandes?na. Nad olid k??giosas vaid kahekesi ja mees v?is seda endale lubada. „Vaja oleks olnud vaid kliimameest ja k?ik!“ „Dispet?er pani j?lle pange?“ „No-jah! Tuli ?htej?rge kaks v?ljakutset ja Liina saatis v?lja t?ieliku t?iskomplekti,“ torises Kurgvee pahuralt. „Mingi kondentsatsioonivee tilkumise p?rast kliimaseadmest jooksutasime mitut mees korraga. No milleks?“ „Klient n?gi, et me oleme eluga asja juures…“ muigas Ken. „Klient n?gi hoopis seda, et meil info ei liigu, n?gi, et raiskame t??j?uressurssi ja n?gi, et me ei oska ?ldse t?id organiseerida. Niimoodi v?ime sellest objektist v?ga lihtsalt hoopist?kkis ilma j??da.“ „Liina on ennegi igasugustele v?ljakutsetele j?uliselt reageerinud…“ „…ja mehi ilmaaegu jooksutanud ja meie firma marki t?is teinud. Vot!“ l?petas Kalev selle jutu ja uuris, „mitmes kohvitass see sul t?na juba on?“ „Vist neljas... Mis siis?“ „Pole poolt p?evagi veel m??das, aga sinul on juba neljas tass kohvi. Musta kohvi pealegi.“ „Mis sellest siis on?“ „Ega muud polegi kui seda, et kuuek?mneselt on ka sinul pool magu v?lja l?igatud nagu minul,“ seletas Kalev. „Minu magu l?ks T?ernob?li nahka, aga teie, noored inimesed, tapate p?evas liitrite kaupa musta kohvi juues oma tervist lausa vabatahtlikult.“ „K?ik ju joovad…“ „Just! Kollektiivne suitsiid. Igap?evased, kroonilised kohvijoodikud jooksevad surma poole samamoodi nagu polaaraladel karjas merre tormavad lemmingud seda teevad. Millelegi m?tlemata ja tagasip??rdumatult,“ torises Kalev s?bralikult ning sandis n?u, „joo mahla, joo kasv?i sidrunivett aga ?ra l?rbi seda kohvi nii palju endale sisse.“ „Kohv on m?nus ju. Ergutab…“ „Sul pole niisugust ergutust vaja. Vaata parem aknast v?lja. Puhka silmi. Seitsmendalt korruselt n?ed kaugele ja on ka mida vaadata. V?i kui n?rv on must, vaata meie ilusaid naisi,“ soovitas Kalev s?bralikult. Kurgvee oli olnud nende meeste hulgas, kes aastak?mneid tagasi viidi sunniviisil T?ernob?li tuumajaama avariid likvideerima. Ta oli sattunud radiatsiooniluuresse ning s?itnud autoga tuumajaamast kolme-neljak?mne kilomeetri kaugusel k?lades ringi ja m??tnud radiatsioonitaset. Kalev oli pidanud ka p?evikut ja saatnud seda jupphaaval koju. Kui ta l?puks T?ernob?list p??ses, selgus, et mitte ?kski kiri, kus olid sees p?evikulehek?ljed, ei olnud koju j?udnud. Mehel oli sellest ??retult kahju, aga teha polnud enam midagi. Mis kadunud, see ka kadunud. Iga kord, kui firmas ?ks ei teadnud, mida teine tegi ning niimoodi lihtsalt t?id ja tegemisi dubleeriti, siis torises Kalev alati, „T?ernob?list saan veel aru, sest seal v?ib-olla ei tohtinudki info liikuda, sest see oleks imbunud ka v?lismaale ja oma rahva eest taheti samuti katastroofi suurust varjata, aga ma ei saa aru, mida meie varjame ja miks varjame? Miks me ei taha t??tada lihtsamalt ja k?igile arusaadavamalt? Miks meil t??alane info ei liigu? Selles kuradima avakontoris pole avatust.“ „Sa n?ed asju liiga tumedates toonides,“ arvas Ken. „Keda kohv enne tapnud on?“ „Tapnud v?ib-olla pole, aga sandiks on teinud kindlasti.“ „?ra aja hullu juttu,“ polnud Vildersen n?us. „Kohvitamist ei saa ju ikka T?ernoboliga v?rrelda.“ „Muidugi ei saa, aga kui magu untsus, siis tulevad minu s?nad meelde. Usu mind!“ Kurgveel opereeriti mitu aastat tagasi magu ja ta oli veelgi hiljemgi millegip?rast noa all k?inud ning t??tas enda s?nul veel ainult sellep?rast, et t?trel oleks kergem eluasemelaenu tagasi maksta. M?ni aeg tagasi, kui ta joomasurma surnud v?imeest mattis, purskas mees vihaselt,„oleks surnud kiiritusesurma, siis ehk oleks justkui asja eest, aga end lihtsalt lollist peast surnuks juua? No mis mehe tegu see peaks olema?“ „Avakontoris pidavat erinevate uuringute j?rgi info liikuma paremini ja kiiremini kui kabinettide vahel,“ teadis Ken. „Miks siis n??d info ei liikunud ja dispet?er t?ispaketi rakendas?“ „Ei mina tea,“ vastas Kalev mornilt ja lisas, „see avakontorite v?rk pole mingi innovaatne v?i kaasaegne asi vaid on t?pselt samasugune totakas ja inimvaenulik kolhoos, kuhu eestlasi m??dunud sajandi neljak?mnendate l?pul sunniti minema. Oma taludest ehk kabinettidest v?lja ja kolhoosi, avakontorisse!“ „Avakontor tugevdavat tiimitunnet ja t?stvat t??tahet…“ „Ja-jah!“ torises Kurgvee. „Boss istub minust kuus lauda tagapool, aga mul on t??p?eva l?pus kukal tema silmavaatest nii kuum, et tuleb tahtmine minna peldikusse ja kuumavat kukalt k?lma veega pesta. Ja mina ei kannata seda kuradima karjainstinkti juurutamist. Ma pole kariloom vaid inimene ja hindan privaatsust.“ „Niisiis, et n?ukaaegne kolhoos, mitte kaasaegne avakontor,“ irvitas Ken. „Just t?pselt!“ kinnitas Kalev. „Tead ju, et ajalugu kordub. L?heb spiraalina ?les v?i alla… Korduvad samad s?ndmused, aga teise nimega ja veidi teises kontekstis. Ja alati on igasuguseid teadjamehi, kes oskavad sitta saiaks r??kida. Ja l?putu kari lambaid, kes seda m?ga jumaliku t?ena v?tavad ning kuulekalt kaasa m??givad.“ „Sa pead silmas avakontorite reklaamimist v?i?“ „Just nimelt!“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/j-ri-v-grauberg/avakontor/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.