Asum ja Impeerium

Asum ja Impeerium Isaac Asimov Kuigi v?ike ja n?iliselt n?rk, suudab Esimene Asum oma teadusliku ?lemv?imu abil alistada ?mberkaudsed barbariseerunud planeedid ja anarhistlikud s?japealikud, kes olid lahku l??nud hukkuvast Impeeriumist. N??d tuleb Asumil end kaitsta Impeeriumi ja selle viimase tugeva kindrali, andeka ja salakavala Bei Riose r?nnakute eest.Raamatu teises osas astub Asumi vastu v?lja ?ksainus inimene, Muulaks kutsutud olend, kellel on v?ime ?mber kujundada inimtundeid ja p??rata inimeste meeli. Ta muudab oma ?gedaimadki vaenlased j??gitult andunud teenriteks. Armeed ei saa ega taha temaga v?idelda. Kas ta alistab Esimese Asumi ja nurjab Seldoni projekt?Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) j?tkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise v?itluse ja Asumi-siseste konfliktide kirjeldamist. Originaal: Isaac Asimov FOUNDATION AND EMPIRE Korrektor: Milvi Teesalu Esikaane illustratsioon: Igor Vitkovskiy Kaane kujundanud Martin A. Noork?iv K?ik ?igused kaitstud. Copyright © 1952 by Isaac Asimov All rights throughout the world reserved to Asimov Holdings LLC Autori?igus t?lkele: Linda Ariva p?rija ja O? Eesti Raamat, 2019 ISBN 978-9949-658-61-9 ISBN 978-9949-658-62-6 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat Tr?kitud Euroopa Liidus PROLOOG GALAKTIKAIMPEERIUM LAGUNES See oli tohutu Impeerium, mis ulatus ?le miljonite maailmade v?imsa kaksikspiraali Galaktika ?hest harust teiseni. Ka tema langus oli tohutu – ja pikaajaline, sest tal oli pikk tee minna. Ta oli lagunenud sajandeid, enne kui ?ks mees sai t?eliselt teadlikuks sellest lagunemisest. See mees oli Hari Seldon, mees, kelles pesitses ainus loovuse s?de, mis oli keset seda vohavat laostumist veel alles j??nud. Tema arendas ja viis k?rgeima tipuni ps?hhoajalooteaduse. Ps?hhoajalugu ei tegelenud ?ksikinimese, vaid inimmassidega. See oli teadus rahvamassidest, biljoneist lihtinimestest. Ps?hhoajaloo abil v?is ?rritustele reageerimist ette ennustada ligikaudu sellise t?psusega, nagu m?ni v?hem t?htis teadus v?iks ennustada piljardikuuli tagasip?rget. ?ksikisiku reageeringut polnud ?hegi tuntud matemaatika abil v?imalik ette ennustada; biljonite reageering on aga hoopis midagi muud. Hari Seldon visandas selle ajaj?rgu sotsiaalsed ja ?konoomilised suunised, ennustas tulevaid muutusi ja n?gi ette tsivilisatsiooni j?tkuvat ja ?ha kiirenevat langust ning kolmek?mne tuhande aastast t?hikut, mis peab m??duma, enne kui varemeist v?ib kerkida v?itlev uus Impeerium. Oli liiga hilja seda langust peatada, kuid mitte liiga hilja, et sulgeda barbaarsuse t?hik. Seldon rajas kaks Asumit „Galaktika vastastippudes” ja nende asukoht oli nii valitud, et ?he l?hikese aastatuhande v?ltel v?inuksid s?ndmused sellisel viisil p?imuda ja haakuda, et neist kiiremini t?useks tugevam ja p?sivam Teine Impeerium. „Asum” jutustas loo ?hest Asumist tema elu kahe esimese sajandi v?ltel. See sai alguse f??sikateadlaste asundusest Terminusel, planeedil Galaktika ?he spiraaliharu ??rmises tipus. Eraldatud Impeeriumi m?llust, t??tasid nad universaalse teadmiste l?hikokkuv?tte Galaktika Ents?klopeedia koostajana ega olnud teadlikud s?gavamast ?lesandest, mille nende jaoks oli planeerinud n??d juba surnud Seldon. Impeeriumi pehkides langesid ??repiirkonnad iseseisvate kuningate k?tte. Need ?hvardasid Asumit. Ent oma esimese linnapea Salvor Hardini juhtimisel saavutas viimane teatava ebakindla iseseisvuse. Aatomienergia ainsa valdajana maailmade keskel, mis olid kaotanud oma teadused ja langenud tagasi kivis?e ja nafta kasutamise juurde, suutis see isegi oma ?lev?imu maksma panna. Asumist sai naaberkuningriikide religioosne tsentrum. Aegam??da arendas Asum v?lja v?liskaubanduse. Ents?klopeedia j?i tagaplaanile. Kaubeldes aatomij?ul t??tavate tarbeesemetega, millega isegi Impeeriumi toodang selle hiilgeajal poleks suutnud kompaktsuse poolest v?istelda, tungisid nende kaupmehed sadade valgusaastate kaugusele Perifeeriasse. Hober Mallow’, esimese Prints-Kaupmehe juhtimisel arendasid nad majanduss?ja pidamise tehnika nii k?rgele, et Korelli Vabariik sai l??a hoolimata sellest, et see maailm sai toetust ?helt veel Impeeriumi osana s?ilinud v?lisprovintsilt. Kahesaja aasta p?rast oli Asum k?ige m?juv?imsam riik Galaktikas, v?lja arvatud Impeeriumi riismed, mis Galaktika keskmisse kolmandikku kontsentreerununa ikka veel valitsesid kolme neljandikku universumi elanikkonnast ja rikkusest. N?is v?ltimatu, et j?rgmine h?daoht, millega Asumil tuli silm silma vastu seista, oli sureva Impeeriumi viimne piitsahoop. Tuleb vabastada tee Asumi ja Impeeriumi vaheliseks lahinguks. ESIMENE OSA 1. V?LURITE OTSINGUL BEL RIOSE ... Oma suhteliselt l?hikese karj??ri v?ltel p?lvis Riose tiitli „Viimne impeeriumlane” ja oli selle h?sti ?ra teeninud. Tema s?jak?ikude uurimisest selgub, et ta oli Peurifoy’ga v?rdne strateegilise v?imekuse poolest ja v?ibolla isegi ?letas teda oma v?imelt kohelda inimesi. Asjaolu, et ta s?ndis Impeeriumi langusp?evil, ei lubanud tal saavutada v?rdseid tulemusi Peurifoy’ kui vallutajaga. Ent v?imalus selleks avanes, kui ta Impeeriumi kindralite seast esimesena Asumiga silm silma vastu astus ... GALAKTIKA ENTS?KLOPEEDIA Bel Riose reisis ilma saatkonnata, mida tegelikult ?ukonnaetikett ei n?e ette laevastiku?lemale, kelle fotill paikneb alles s?nges t?hes?steemis Galaktikaimpeeriumi Piirimail. Kuid Bel Riose oli noor ja k?llalt energiline selleks, et tundetu ja arvestav ?ukond l?hetas ta nii kaugele universumi ??remaile kui v?hegi v?imalik. Pealekauba oli ta uudishimulik. Kummalised ja lausa v?imatud kuulujutud, mida luulelennukalt kordasid sajad ja mis olid ?hmaselt teada tuhandetele, k?tsid ?les tema viimatimainitud iseloomujoont, s?jalise kokkup?rke v?imalus aga kahte eelmist omadust. Kombinatsioon oli vastupandamatult kaasakiskuv. Ta astus v?lja logust maas?idukist, mille ta oli ?randanud ja seisis luitunud h?rrastemaja uksel, mis oli tema sihtkoht. Ta ootas. Ukseavaja footonsilm elustus, aga uks avati k?sitsi. Bel Riose naeratas vanale mehele. „Mina olen Riose ...” „Ma tundsin teid ?ra.” Vanamees j?i j?igalt ja ?llatumata paigale. „Teie tuleku eesm?rk?” Riose taganes sammu leplikkuse v?ljendamiseks. „Rahutaotlev. Juhul kui te olete Ducem Barr, paluksin teilt vestlusv?imalust.” Ducem Barr astus k?rvale ja maja sisemuses l?id seinad h??gvele. Kindral sisenes p?evavalgusesse. Ta puudutas kabineti seina ja j?i oma s?rmeotsi vaatama. „Kas teil Siwennal on siis selliseid asju?” Barr naeratas vaevum?rgatavalt. „Ma usun, et mujal mitte. Ma p??an seda ise korras hoida nii h?sti kui suudan. Vabandage, et pidite uksel ootama. Automaatseadeldis k?ll registreerib k?lalise kohaloleku, kuid ust enam ei ava.” „Kas siis seda parandada ei osata?” Kindrali h??l oli kergelt pilkav. „Tagavaraosi pole enam saada. Kas te ei v?taks istet, h?rra. Kas te teed joote?” „Siwennal? Mu kulla h?rra, seltskondlikus m?ttes oleks seda siin mitte juua lausa v?imatu.” Vana patriits taandus h??letult aeglase kummardusega, mis kuulus m??dunud sajandi paremate p?evade ci-devant aristokraatia tseremoniaalse p?randi juurde. Riose saatis pilguga oma v??rustaja lahkuvat kuju, ja tema hoolikalt l?bim?eldud viisakas k?itumine hakkas veidi ebakindlaks muutuma. Tema haridus oli olnud puhtmilitaristlik, samuti kogemused. Ta oli, kulunud v?ljendi kohaselt, palju kordi surmaga silmitsi seisnud, kuid iga kord oli see surm olnud tuttav ja k?egakatsutav. J?relikult ei olnud selles, et Kahek?mnenda Laevastiku jumaldatud kangelane tundis iidse ruumi l?mmatavas ?hkkonnas ?kitselt k?lmav?rinaid, midagi imelikku. Riiuleil reastuvais v?ikestes elevandiluu- ja mustakirjudes karbikestes tundis kindral ?ra raamatud. Nende pealkirjad olid talle tundmatud. Ta oletas, et suur seadeldis toa ?hes otsas oli projektor, mis vajaduse korral muutis raamatud n?htavaks-kuuldavaks. Ta polnud kunagi ?htegi t??tamas n?inud, aga kuulnud ta neist oli. Kunagi oli talle r??gitud, et kaua aega tagasi kuldsel ajastul, kui Impeerium oli v?rdunud terve Galaktikaga, oli ?heksas majas k?mnest olnud selline projektor ja raamatute read. Aga praegu tuli piire valvata ja raamatud j?id vanade meeste osaks. Ja pooled vana-aja lugudest olid niikuinii v?ljam?eldised. Isegi rohkem kui pooled. Toodi teed ja Riose istus. Ducem Barr t?stis oma tassi: „Teie auks.” „T?nan. Teie auks.” Ducem Barr k?sis ettevaatlikult: „R??gitakse, et te olevat noor. Kolmk?mmend viis?” „Sinnapoole. Kolmk?mmend neli.” „Sel juhul,” s?nas Barr kerge r?huga, „ei saa ma alustada teisiti kui kahetsusega nentides, et minu k?sutuses ei ole ei armuamulette, jooke, ega muid n?iarohte. Samuti pole ma v?imeline m?jutama ?ksk?ik millise teile meeldiva noore daami poolehoiuavaldusi.” „Selles suhtes ma kunstlikke abivahendeid ei vaja, h?rra.” Kindrali h??les k?las l?bus enesega rahulolu. „Kas selliseid abivahendeid n?utakse teilt tihti?” „K?llaltki. ?nnetuseks kipub ebateadlik rahvas haritust sageli n?idumisega segi ajama ja armuasjad paistavad olevat see eluvaldkond, mis k?ige rohkem v?luri abi vajab.” „See ongi enam kui loomulik. Kuid mina arvan teisiti. Minu jaoks ei ole ?petus midagi muud kui v?imalus rasketele k?simustele vastust leida.” Siwennalane kaalutles s?ngelt: „Te v?ite sama palju eksida kui nemad.” „V?ibolla, aga v?ibolla ka mitte.” Noor kindral asetas oma tassi tagasi kellukesekujulisele alusele ja see t?itus uuesti. Ta laskis pakutud l?hnakapslikese tasase sulpsatusega tassi kukkuda. „?elge siis mulle, Patriits, kes on need v?lurid? Need t?elised.” Barr n?is ammu k?ibelt kadunud tiitlit kuuldes jahmuvat. Ta lausus: „V?lureid pole olemas.” „Aga rahvas r??gib, et on. Siwenna kubiseb taolistest juttudest. V?lurite ?mber rajatakse kultusi. On mingi kummaline seos selle ja nende teie kaasmaalaste gruppide vahel, kes unistavad ja jampsivad iidseist aegadest ja sellest, mida nad nimetavad vabaduseks ja autonoomiaks. Ajapikku v?ib see asi Riigile h?daohtlikuks muutuda.” Vanamees raputas pead. „Miks te seda minult k?site? Haistate m?ssu ja peate mind selle juhiks?” Riose kehitas ?lgu. „Oh, mis te n??d, mis te n??d. Muuseas, m?te iseenesest ei ole hoopiski mitte naeruv??rne. Teie isa oli omal ajal pagendatud; teie aga olete oma maa patrioot ja marurahvuslane. Minul kui k?lalisel on k?ll sellest ebaviisakas r??kida, kuid minu asjaajamised siin n?uavad seda. Kuid siiski, vanden?u? Ja praegu? Kahtlen selles. Viimase kolme generatsiooni v?ltel on Siwennast m?ssumeel v?lja pekstud.” Vana mees vastas vaevaliselt: „Mina olen sama ebaviisakas v??rustaja kui teie k?laline. Tuletan teile meelde, et oli kunagi asekuningas, kes samuti kui teie pidas siwennalasi mahasurutud rahvaks. Selle asekuninga k?sul sai minu isast pagulane, mu vennad surid m?rtrisurma ja mu ?de sooritas enesetapu. Siiski tuli selsamal asekuningal surra k?llalt hirmsat surma nendesamade orjastatud siwennalaste k?e l?bi.” „Ah jaa, praegu te puudutasite midagi, millest ma tahtsingi r??kida. Juba kolm aastat pole selle asekuninga salap?rane surm minu jaoks enam m?istatus. Tema isiklikus ihukaitses oli tollal keegi noor s?dur, kelle tegevus mulle huvi pakkus. See s?dur olite teie, kuid ma arvan, et ?ksikasjusse laskuda pole vist vaja.” Barr vaikis. „Ei ole. Mida te ette panete?” „Et te vastaksite minu k?simustele.” „Mitte ?hvarduse all. Ma olen vana, aga mitte veel nii vana, et elul oleks mulle ?learu suur t?htsus.” „Mu kulla h?rra, n??d on rasked ajad,” ?tles Riose t?hendusrikkalt, „ja teil on lapsed ja s?pru. Teil on kodumaa, millele te kunagi laususite armastuse meeletuid s?nu. Kui mina otsustaksin kasutada v?givalda, ei valiks ma teietaolist h?dist m?rklauda.” Barr k?sis k?lmalt: „Mida te tahate?” Riose hoidis r??kides peos t?hja tassi. „Patriits, kuulake mind. Praegusel ajal on k?ige edukamad s?jamehed need, kelle ?lesandeks on juhtida pidulikke paraade, mis tiirutavad pidup?evadel ?le Imperaatori palee v?ljakute, ja eskortida tuledes s?ravaid l?bus?idulaevu, mis kannavad Tema Imperaatorlikku Hiilgust suveresidentsiplaneetidele. Aga mina ... ma olen h?davares. Olen seda juba kolmek?mne neljaselt ja j??n selleks ka tulevikus. Ja k?ik sellep?rast, teate, et mulle meeldib v?idelda.” „Sellep?rast nad mu siia saatsidki. Mina ei sobi nende ?ukonda. Ma k?isin keigaritele ja lordadmiralidele n?rvidele, kuid olen liiga hea laevade ja inimeste juht, et minust oleks v?inud niisama lihtsalt lahti saada, j?ttes mind avakosmosesse surema. Nii oli aseaineks Siwenna. See on piirimaailm, m?ssumeelne ja viljatu provints. Ta on kaugel, k?llalt kaugel, et k?iki rahuldada. Ja nii ma pehkin. Ei ole m?sse, mida maha suruda. Viimasel ajal ??remaade asekuningad enam ei m?ssa, v?hemalt sellest ajast peale, kui Tema Keiserliku Majesteedi kadunud kuulsusrikas isa teistele hirmutamiseks Paramay Mounteli valjult karistas.” „Tugev Imperaator,” pomises Barr. „Jah, me vajame rohkem temasuguseid. V?tke arvesse, et ta on minu isand. Ma kaitsen tema huve.” Barr kehitas ?ksk?ikselt ?lgu. „Kuidas on see k?ik seotud meie jutuajamise teemaga?” „Seda v?in teile paari s?naga selgeks teha. V?lurid, keda ma nimetasin, tulevad sealt v?ljast, v?ljastpoolt piirivalvet; sealt, kus on t?hti h?redalt ...” „Kus h?redalt on puistatud t?hti, ja kosmose k?lma hingust immitsemas n?hti,” tsiteeris Barr. „On see luuletus?” Riose kortsutas kulmu. V?rsid n?isid talle sel hetkel kohatud. „Igal juhul on nad p?rit Perifeeriast – ainsast piirkonnast, kus ma v?in Imperaatori ?listuseks vabalt v?idelda.” „Ja niisiis teenida Tema Keiserliku Majesteedi huve ja samas rahuldada oma armastust tubli s?dimise vastu.” „T?pselt. Kuid ma pean teadma, kellega ma s?din ja selles saate te mind aidata.” „Kust te seda teate?” Riose n?kitses hooletult k?psise kallal. „Sest juba kolm aastat olen ma j?litanud iga kuulujuttu, iga m??ti, iga sosinatki, mis kasv?i kaudselt on seotud v?luritega ja kogu raamatuist ammutatud informatsioonis on ainult kaks eraldiseisvat fakti, mille suhtes k?ik autorid on ?hel meelel. J?relikult on need kindlasti t?esed. Esimene – v?lurid on p?rit Galaktika ??remailt, Siwenna vastast; teine on, et teie isa kohtas kord t?elist elusat v?lurit ja r??kis temaga.” Vana siwennalane vahtis teda silmi pilgutamata, ja Riose j?tkas: „Parem ?elge mulle, mida te sellest teate ...” Barr lausus m?tlikult: „Huvitav oleks teile teatavaid asju r??kida. See oleks minu isiklik ps?hhoajalooline eksperiment.” „Missugune eksperiment?” „Ps?hhoajalooline.” Vanamehe naeratusse sugenes ebameeldivaid jooni. Siis lisas ta agaralt: „Jooge pigem veel teed. Ma kavatsen v?ikese k?ne maha pidada.” Ta n?jatus oma tooli pehmetele patjadele. Seinalampide valgus oli pehmenenud elevandiluukollakaks roosaks h??guseks, mis mahendas isegi s?jamehe karmi profili. Ducem Barr alustas: „Minu isiklikud teadmised p?hinevad kahe asjaolu kokkusattumisel: esiteks, et s?ndisin oma isa pojana ja teiseks olen s?ndinud oma maa p?riselanikuna. Lugu sai alguse nelik?mmend aastat tagasi, varsti p?rast suurt veresauna, kui mu isa oli p?genik L?unametsades, mina aga suurt?kiv?elane asekuninga isiklikus laevastikus. Muide, sellesama asekuninga, kes andis k?su veresaunaks ja kes hiljem nii julma surma suri.” Barr naeratas s?ngelt ja j?tkas: „Mu isa oli Impeeriumi Patriits ja Siwenna Senaator. Ta nimi oli Onum Barr.” Riose katkestas teda kannatamatult: „Tunnen tema pagenduse ?ksikasju v?ga h?sti. Teil pole vaja neil pikemalt peatuda.” Siwennalane ignoreeris teda ja j?tkas k?rvalekaldumata. „Pagenduses olles tuli tema juurde ?ks r?ndkaupmees Galaktika ??relt. See omap?rase aktsendiga noormees ei teadnud midagi Impeeriumi viimase aja s?ndmustest. Teda kaitses isiklik j?uv?ljast kilp.” „Isiklik j?uv?ljast kilp?” Riose j?llitas talle otsa. „Te liialdate. Milline generaator oleks k?llalt v?imas tihendamaks kilpi ?heainsa inimese suuruseks? Suure Galaktika nimel, kas ta vedas viie tuhande m?riatonnist aatomienergia-allikat v?ikese k?sik?ruga kaasas?” Barr lausus vaikselt: „See ongi v?lur, kellest teie kuulete sosistatavat jutte ja m??te. Nime „v?lur” pole kerge ?ra teenida. Ta ei vedanud kaasas ?htegi silmagan?htavat generaatorit, kuid ka raskeim k?sirelv poleks suutnud isegi kriimustada kilpi, mida tema kandis.” „Ja see on kogu lugu? Kas v?lurid s?nnivad vanameeste jampsimistest, keda on murdnud kannatused ja pagendus?” „Lood v?lureist ennetasid ajaliselt ka minu isa, h?rra. T?end selle kohta on konkreetne. P?rast minu isa juurest lahkumist k?lastas see v?luriks nimetatud kaupmees ?hte tehnomeest linnas, kuhu mu isa ta juhatas. Ta j?ttis sinna maha ?he sama t??pi kilp-generaatori, mida ta ise kandis. Kui verisele asekuningale m??ratud surmanuhtlus oli t?ide viidud, t?i minu isa selle generaatori pagendusest endaga kaasa. Selle leidmiseks kulus palju aega ... Generaator ripub teie selja taga seinal, h?rra. Ta ei t??ta. Ta t??tas ainult kaks esimest p?eva. Kui te seda l?hemalt vaatate, siis veendute, et Impeeriumis see k?ll v?lja m?eldud ei ole.” Bel Riose sirutas k?e metall-l?lidest v?? j?rele, mis kumera seina vastu liibus. Tema k?e puudutustest katkes n?rk kleepv?li ja kerge plopsatusega tuli v?? seinalt lahti. Ta t?helepanu k?itis ellipsoid v?? tipus. See oli Kreeka p?hkli suurune. „See ...” „Oli generaator,” noogutas Barr. „Enne oli. Tema saladust pole n??d enam v?imalik avastada. Subelektroonilised uuringud on n?idanud, et generaator on ?htseks metallitombuks sulanud ja isegi k?ige hoolsamadki difraktsiooniv?re uuringud pole k??ndinud eristama diskreetseid osi, mis eksisteerisid enne kokkusulamist.” „J?relikult p?sib teie t?end ikkagi vaid ilma igasuguse konkreetse t?estuseta s?namulinal.” Barr kehitas ?lgu. „Te n?udsite, et ma r??giksin, mida ma tean ja ?hvardasite seda v?givalla abil v?lja pressida. Kui teile meeldib teabesse skeptiliselt suhtuda, mis on minul sellest? Kas te tahate, et ma katkestan?” „J?tkake!” sundis kindral karmilt. „P?rast isa surma j?tkasin ma uuringuid. Siis tuli mulle appi teine juhus, mida ma mainisin, sest Hari Seldonile oli Siwenna h?sti tuntud.” „Ja kes on Hari Seldon?” „Hari Seldon oli teadlane Imperaator Daluben IV valitsemisajal. Ta oli ps?hhoajaloolane, viimane ja suurim k?igist. Ta k?lastas Siwennat, kui see oli veel kunstidest ja teadustest rikas kaubanduskeskus.” „Hm-mm,” pomises Riose hapult, „see roiskuv planeet, mis ei v?ida end vanal ajal olevat olnud rikkustest ?levoolav maa?” „P?evad, millest mina r??gin, olid kakssada aastat tagasi, kui Imperaator valitses veel k?ige kaugemaidki t?hti. Tol ajal oli Siwenna ?ks sisemaailmadest ja mitte metsistunud ??reprovints. Noil p?evil n?gi Hari Seldon ette Impeeriumi v?imu langust ja l?pptulemusena terve Galaktika barbariseerumist.” ?kki pahvatas Riose naerma. „Tema n?gi seda ette? Siis ta n?gi valesti, mu kallis teadlane. Ilmselt te ennast nii nimetate. No teate, Impeerium on ju praegu v?imsam, kui ta oli tuhande aasta eest. Teie vanad silmad on ??remaa k?lmas k?leduses pimedaks j??nud. Tulge kunagi sisemaailmadesse, tulge meie tsentrumi soojusesse ja k?llusesse!” Vana mees raputas s?ngelt pead. „Ringlus lakkab esmalt perifeerias. L?heb veel m?nda aega, enne kui lagunemine s?damesse j?uab. T?hendab, k?igile silmaga n?htav lagunemine, mis erineb juba oma poolteist tuhat aastat kestnud sisemisest laostumisest.” „Ja nii see Hari Seldon n?gi ette, et Galaktika muutub kogu ulatuses barbaarseks,” s?nas Riose heatujuliselt. „Ja mis saab edasi?” „Nii ta rajas Galaktika ??rmistes vastastippudes kaks asundust; Asumid, kus paljuneksid, kasvaksid ja areneksid elanikkonna parimad ja tugevaimad noored isendid. Maailmad, kuhu nad paigutati, valiti hoolikalt, samuti aeg ja koht. K?ik oli korraldatud nii, et ps?hhoajaloo muutmatu matemaatikaga ettem??ratud tulevik tooks kaasa esialgse isolatsiooni Impeeriumi tsivilisatsiooni peaosast ja j?rkj?rgulise arenemise Teise Galaktikaimpeeriumi algidudeks, kahandades nii v?ltimatut barbaarset vaheetappi kolmek?mnelt tuhandelt aastalt vaevalt ?he tuhandeni.” „Ja kust teie selle k?ik v?lja uurisite? Teile n?ib asi ?ksikasjadeni teada olevat.” „Ei tea ma midagi erilist ega ole ka asja p?hjalikult uurinud,” vastas patriits rahulikult. „See on minu isa avastatud t?endite t?kkhaaval kokkusobitamise vaevarikas tulemus, pisut olen ka ise juurde kogunud. Alus on habras ja pealisehitis romantikaga paigatud, et t?ita tohutuid l?nki teadmistes. Kuid ma olen veendunud, et olulises osas on see t?ene.” „Teid on kerge veenda.” „Kas t?esti? Selleks on kulunud nelik?mmend aastat uuringuid.” „Hm-mm. Nelik?mmend aastat! Mina suudaksin selle k?simuse neljak?mne p?evaga lahendada. Tegelikult usun, et peaksin suutma. Tulemus oleks erinev.” „Ja kuidas te seda teeksite?” „K?ige ilmsemal viisil. V?iksin hakata maadeuurijaks. V?iksin ?les otsida teie Asumi ja seda oma silmadega vaadata. Te v?idate, et neid on kaks?” „Salvestused r??givad kahest. Kinnitavaid t?endeid on leitud ?ksnes ?he kohta. See on ka arusaadav, sest teine paikneb Galaktika pika telje viimases l?pus.” „H?sti, me k?lastame seda l?hemat.” Kindral t?usis ja kohendas v??d. „Kas te teate, kuhu minna?” k?sis Barr. „Umbkaudu. Eelviimase asekuninga m?rkmetes, kelle te nii osavalt tapsite, on kahtlasi lugusid v?lisbarbaritest. Tegelikult anti ?ks tema t?tardest naiseks barbarist printsile. K?ll ma tee leian.” Ta sirutas k?e. „T?nan teid k?lalislahkuse eest.” Ducem Barr puudutas k?tt s?rmeotstega ja kummardus formaalselt. „Teie k?lask?ik oli mulle suureks auks.” „Mis puutub teie antud informatsiooni,” s?nas Bel Riose, „siis tean, kuidas teid t?nada, kui ma tagasi tulen.” Ducem Barr saatis oma k?lalise viisakalt kuni v?lisukseni ja pomises vaikselt ?ras?itvale maa-s?idukile j?rele: „Kui te tagasi tulete.” 1 K?ik kasutatud tsitaadid Galaktika Ents?klopeediast on kirjastajate loal v?etud 116. tr?kist, v?lja antud 1020 A. A. Galaktika Ents?klopeedia kirjastuskompanii poolt planeedil Terminus. [ ? ] 2 ci-devant (pr) vana korra pooldaja [ ? ] 2. V?LURID ASUM ... Neljak?mneaastase ekspansiooni j?rel seisis Asum silm silma vastu Riose’i poolt ?hvardava ohuga. Hardini ja Mallow’ aegsed ?llalt rahulikud p?evad olid m??das ja koos nendega olid kadunud ka karm uljus ja otsustatavus ... Eraldiasetsevas ruumis, kus keegi ei v?inud neid h?irida, istus neli meest. Mehed heitsid ?ksteisele kiireid pilke ja j?id siis neid lahutavat lauda p?rnitsema. Laual oli neli pudelit ja sama palju t?iskallatud klaase, kuid keegi polnud neid puudutanud. Siis sirutas uksele k?ige l?hemal istuv mees k?e ja trummeldas aeglases r?tmis vastu lauda. Ta k?sis: „Kas te kavatsete siia igavesti istuma ja unistama j??da? On sel t?htsust, kes esimesena s?na v?tab?” „R??gi siis sina esimesena,” ?tles suur mees otse ta vastas. „Sina peaksid k?ige rohkem mures olema.” Sennett Forell kihistas r??mutult naerda. „Sellep?rast et sa pead mind k?ige rikkamaks. V?i ootad sa, et ma j?tkaksin, nagu alustasin. Loodetavasti ei ole sa unustanud, et see oli minu isiklik kaubalaevastik, mis nende luurelaeva kaaperdas.” „Sinu laevastik oli suurim,” s?nas kolmas, „ja sul olid parimad piloodid; teiste s?nadega – sa oled k?ige rikkam. Risk oli kohutav, aga meie jaoks oleks see olnud veelgi suurem.” Sennett Forell kihistas j?lle naerda. „Oskuse ?igel ajal riskida olen p?rinud oma isalt. L?ppude l?puks, olulisim riski juures on see, et saak end ?igustab. Tunnistagem t?siasja, et v??ras laev oli isoleeritud ning kaaperdati ilma meiepoolsete kaotusteta ja vaenlasi hoiatamata.” Et Forell oli kadunud kuulsa Hober Mallow’ k?rvalliinis kaugelt sugulane, tunnistati avalikult ?le kogu Asumi. Et ta oli Mallow’ ebaseaduslik poeg, seda aktsepteerisid samuti vaikselt k?ik. Neljas mees pilgutas vargsi oma pisikesi silmi. S?nad pugesid ?hukeste huulte vahelt v?lja. „V?ikeste laevade h?ivamine pole k?ll midagi taolist, mille p?rast tasuks v?idur??mutsevalt loorbereil puhata. K?ige t?en?olisem on, et see vihastab noormeest veelgi enam.” „Sa arvad, et ta vajab ettek??net?” k?sis Forell halvakspanuga. „Arvan jah, ja see vahejuhtum s??staks teda m?tlemise vaevast.” Neljas mees venitas aeglaselt: „Hober Mallow t??tas teisiti. Ja Salvor Hardin samuti. Nemad lasksid teistel astuda j?u rakendamise ebakindlale rajale, kuna nad ise kindlalt ja tasapisi man??verdasid.” Forell kehitas ?lgu. „See laev on oma v??rtust t?estanud. Ettek??nded ei maksa t?hjagi ja maha m??sime ta kasuga,” ?eldust ?hkus s?ndinud kaupmehe rahulolu. Ta j?tkas: „Noormees on p?rit vanast Impeeriumist.” „Me teadsime seda k?ll,” torises teine, kogukam mees rahulolematult. „Kahtlustasime,” parandas Forell mahedalt. „Kui mees tuleb laevade ja varandusega, teeb s?bralikke l?henemiskatseid ja pakub kaubanduslepinguid, on m?istlikum hoiduda temaga vastuollu sattumast, kuni oleme veendunud, et tema tulus mask on ka tema ?ige pale. Aga n??d ...” Kolmanda mehe h??l oli vaevutajutavalt viril. „Me oleksime v?inud veel ettevaatlikumad olla. Esiteks oleks tulnud t?pselt j?rele uurida. Oleks pidanud ta paljastama enne, kui lubasime tal lahkuda. See oleks olnud t?eline etten?gelikkus.” „Seda on arutatud ja asi on otsustatud,” lausus Forell. Otsustava k?eviipega l?petas Forell ammendatud teema. „Valitsus on leebe,” kaebas kolmas mees. „Linnapea on idioot.” Neljas mees vaatas kordam??da k?igile kolmele otsa ja v?ttis siis sigarijupi suust. Ta pillas selle hooletult l?hesse enesest paremal, kus see vaikse s?hvatusega haihtus. Ta ?tles sarkastiliselt: „Ma olen veendunud, et d?entelmen, kes r??kis viimasena, ?tles seda ?ksnes harjumusest. Me v?ime siinkohal endale meenutada, et meie oleme valitsus.” K?ik ?misesid n?usolevalt. Neljanda mehe pilk oli lauale suunatud. „J?tame siis valitsuse poliitika rahule. Sellest v??rast noormehest oleks v?inud meile kaubanduspartner saada. Selliseid juhuseid on olnud. K?ik te kolmekesi p??dsite teda meelitada eellepingut s?lmima. Me olime k?ll omavahel nagu d?entelmenid kokku leppinud seda mitte teha, kuid te ikkagi p??dsite.” „Sa ise proovisid ka,” urises teine mees. „Tean,” ?tles neljas rahulikult. „Unustagem siis, mida me oleksime pidanud varem tegema,” katkestas Forell kannatamatult, „ja j?tkame sellest, mida me peaksime tegema n??d. Igal juhul, mis oleks siis saanud, kui me oleksime ta vangistanud v?i tapnud, mis siis oleks juhtunud? Isegi praegu pole me tema kavatsustes kindlad ja mis k?ige halvem, me ei saa h?vitada Impeeriumi ?helt mehelt elu v?ttes. Tema tagasip??rdumist v?ib oodata terve lahinguvalmis armaada ja kui ta ei tule ...” „T?pselt,” kiitis neljas mees j?rele. „Noh, mida sa said oma vallutatud laevast? Mina olen kogu selle targutamise jaoks liiga vana ja v?sinud.” „Seda v?ib paari s?naga kokku v?tta,” lausus Forell s?ngelt. „Ta on Impeeriumi kindral, v?i ?ksk?ik milline aukraad seal sellele vastab. R??gitakse, et ta on oma s?jalist andekust t?estanud ja tema alluvad jumaldavad teda. ?sna romantiline karj??r. V?hemalt pooled juttudest, mida temast r??gitakse, on kahtlemata valed, kuid isegi sel juhul teevad need temast imeinimese.” „Kes on need nemad?” n?udis teine mees. „Vallutatud laeva meeskond. Teate, mul on salvestatud k?ik nende tunnistused mikroflmil, mida ma hoian kindlas kohas. Nii et kui soovite, v?ite nendega hiljem tutvuda. Kui vajalikuks peate, v?ite ise meestega r??kida. N??d olen teile olulise ?ra r??kinud.” „Kuidas sa selle neist v?lja pigistasid? Kust sa tead, et nad t?tt r??givad?” Forell kortsutas kulmu. „Ma ei kasutanud siidikindaid, mu h?rra, ma kohtlesin neid hoolimatult, uimastasin nad ogaraks, kasutasin halastamatult Sondi. Nad r??kisid. V?ite neid uskuda.” „Vanasti oleks kasutatud ?ksnes puhast ps?hholoogiat,” lausus kolmas mees ?kitselt kohatult. „Valutu, teate, kuid v?ga kindel. Ei mingit petmise v?imalust.” „Noh, vanasti oli neil ?ht-teist varuks,” s?nas Forell kuivalt. „N??d on uued ajad.” „Aga mida see kindral, see romantiline imeinimene siit tahtis?” k?sis neljas mees. Temas oli visa, v?sitavat pealek?ivust. Forell heitis talle terava pilgu. „Kas sa arvad, et ta usaldab riigipoliitika ?ksikasju oma meeskonnale? Nemad ei teadnud mitte midagi. Selles suhtes polnud neist midagi v?lja pigistada, ja Galaktika teab, et ma proovisin.” „Mis j?tab meid ...” „Ilmselt omi j?reldusi tegema.” Forell trummeldas j?lle tasakesi s?rmedega. „See noormees on ?ks Impeeriumi s?jav?elisi juhte, ent ta teeskles olevat keegi v?hem t?htis printsike kusagilt ?ksildaselt t?helt Perifeeria kaugemas nurgas. Juba see ?ksi annab meile kindluse v?ita, et ta oma tegelikke motiive meie eest varjata p??dis. ?hendage tema elukutse olemus faktiga, et Impeerium on juba fnantseerinud ?he r?nnaku meie vastu minu isa ajal, ja te m?istate, et ended on kurjakuulutavad. Esimene r?nnak eba?nnestus. Vaevalt meil Impeerium selle eest pead silitab.” „Ega te midagi sellist pole avastanud, mis meile rohkem kindlust annaks?” k?sis neljas mees ettevaatlikult. „V?i hoiate te midagi enese teada?” Forell vastas tasakaalukalt: „Midagi salajas hoida ma ei saa. N??dsest peale pole tegemist ?rialase v?istlusega. Me peame ?ksmeelsed olema.” „On see patriotism?” kolmanda mehe h??les oli kuulda irvitust. „Patriotism olgu neetud,” t?hendas Forell vaikselt. „Kas te arvate, et annaksin kahte aatomilaengu s?hvatustki tuleviku Teise Impeeriumi eest? Usute te, et ma riskiksin ?hegi kaubal?hetusega, et sellele teed sillutada? Kas teie meelest aitab Impeeriumi v?it kaasa minu v?i teie ?ritegevusele? Kui Impeerium v?idab, ilmuvad kohale raisakullid ihaldatud s?jasaaki jagama.” „Ja saagiks oleksime meie,” lisas neljas mees kuivalt. ?kki katkestas teine mees oma vaikimise ja nihutas oma kogukat keha nii, et tool ta all nagises. „Milleks seda arutada. Impeerium ei saa niikuinii v?ita, kas pole? Seldon kinnitas, et Teise Impeeriumi loome l?puks meie. Praegu on lihtsalt j?rjekordne kriis. Enne seda on kolm juba olnud.” „Lihtsalt j?rjekordne kriis, jah!” Forell m?tles pingsalt. „Kuid esimesel kahel juhul juhtis meid Salvor Hardin; kolmanda ajal oli meil Hober Mallow. Aga kes on meil n??d?” Ta vaatas teistele s?ngelt otsa ja j?tkas: „Seldoni ps?hhoajaloo reegleis, millele on nii lohutav lootusi rajada, on arvatavasti ?he kaasmuutujana teatav Asumi elanikkonna poolne normaalne initsiatiiv. Seldoni seadused aitavad neid, kes end ise aitavad.” „Ajad teevad inimese,” ?tles kolmas mees. „Siin on sinule veel ?ks vanas?na.” „Sellele absoluutse kindlusega lootma j??da ei saa,” uratas Forell. „Mulle n?ib asi olevat sedamoodi. Kui see on neljas kriis, siis Seldon n?gi seda ette. Kui ta n?gi, siis saab seda ka v?ita, ja selleks peab olema mingi tee.” „Praegu on Impeerium tugevam kui meie, on seda alati olnud. Kuid esmakordselt ?hvardab meid tema poolt otsene kallaletungioht, nii et see tugevus muutub kohutavalt ?hvardavaks. Kui teda ?nnestuks l??a, peaks see s?ndima, nagu eelmisteski kriisides, mingi meetodi, mitte puhta j?u abil. Me peame leidma oma vaenlase n?rga k?lje ja seda r?ndama.” „Ja missugune on tema n?rk k?lg?” k?sis neljas mees. „Kavatsed sa m?ne teooria v?lja pakkuda?” „Ei. Selle juurde ma tahangi j?uda. Minevikus m?rkasid meie suured juhid alati oma vaenlaste n?rku kohti ja sihtisid nende pihta. Aga n??d ...” Ta h??les oli abitust, ja hetke v?ltel ei lausunud keegi s?nagi. Siis ?tles neljas mees: „Me vajame spioone.” Forell p??rdus ?hinaga tema poole. „?igus! Ma ei tea, millal Impeerium r?ndab. Meil v?ib veel aega olla.” „Hober Mallow sisenes ise Impeeriumi dominiooni,” pakkus v?lja teine mees. Kuid Forell raputas pead. „Ei midagi nii otsest. Keegi meist pole enam noor. Oleme roostes liigsest kantseleilikkusest ja administratiivseist pisiasjust. Ma vajame teov?imelisi noori mehi ...” „Iseseisvaid kaupmehi?” k?sis neljas mees. Ja Forell noogutas ning sosistas: „Kui on veel aega ...” 3. SURNUD K?SI Bel Riose katkestas oma kannatamatu edasi-tagasi marssimise ja t?stis lootusrikkalt pilgu, kui ta abi sisse astus. „Kas T?hekesest on mingeid teateid?” „Mitte mingeid. Luuregrupp kammis l?bi maailmaruumi selle kvadraadi, kuid meie instrumendid ei avastanud midagi. Komand?r Yume teatas, et laevastik on k?ttemaksuks otsekohe valmis r?ndama.” Kindral raputas pead. „Ei, luurelaeva eest mitte. Veel mitte. K?si tal kahekordistada ... Ei, oota! Ma kirjutan l?kituse. Lase see kodeerida ja laseril edasi anda.” R??kimise ajal ta kirjutas ja pistis siis paberi ootavale ohvitserile pihku. „Kas siwennalane pole veel tulnud?” „Ei ole veel.” „H?sti. Hoolitse selle eest, et ta kohe p?rast saabumist siia juhatataks.” Abi saluteeris agaralt ja lahkus. Riose j?tkas oma edasi-tagasi k?ndimist. Kui uks teist korda avanes, seisis l?vel Ducem Barr. Aeglaselt, teda juhatava abi kannul astus ta eredasti valgustatud ruumi, mille lage ilustas stereoskoopne Galaktika mudel. Toa keskel seisis Bel Riose, v?limunder seljas. „Tere p?evast, Patriits!” Kindral t?ukas jalaga tema poole tooli ja saatis abi k?eviipega minema, s?nades: „See uks j??b suletuks, kuni ma ise selle avan.” Jalad harkis, ?ks k?si selja taga teist randmest haaramas, seisis ta siwennalase ees ja k?igutas end aeglaselt ning m?tlikult p?kkadel. Siis k?sis ta karmilt: „Patriits, kas te olete lojaalne Imperaatori alam?” Barr, kes oli seni ?ksk?ikselt vaikinud, kortsutas puiklevalt kulme. „Imperaatorlikku valitsust pole mul p?hjust armastada.” „Mis hoopiski ei t?henda, et oleksite reetur.” „T?si. Kuid mitte olla reetur on samuti kaugel n?usolekust hakata teie aktiivseks abiliseks.” „Tavaliselt kah t?si. Kuid kui te antud juhul keeldute koost??st,” lausus Riose kaalutlevalt, „peetakse seda reetmiseks ja teid koheldakse sellele vastavalt.” Barri kulmud t?mbusid kokku. „Oma s?nalist v?givalda v?ite alluvate kallal tarvitada. Mulle piisab teie vajaduste ja soovide lihtsast mainimisest.” Riose istus ja ristas jalad. „Barr, meil oli ?ks varasem jutuajamine poole aasta eest.” „Neist teie v?luritest?” „Jah. Te m?letate, mida ma lubasin teha.” Barr noogutas. Ta k?ed puhkasid l?dvalt s?les. „Te kavatsesite nende elupaika k?lastada. Viimased neli kuud olete ?ra olnud. Kas leidsite nad?” „Leidsin? Seda k?ll,” h??dis Riose. Ta huuled olid ?rritusest kanged ja suure vaevaga suutis ta v?ltida hammaste kiristamist. „Patriits, nad ei ole mingid v?lurid; nad on ehtsad kuradid. Seda on niisama raske uskuda kui kaugeima udukogu olemasolu. Kujutlege! See on taskur?tiku-, s?rmek??nesuurune maailm; nii t?htsusetute aineliste varudega, nii v?hese energia ja mikroskoopilise rahvaarvuga, et sellest ei piisaks isegi Tumedate T?htede tolmunud piirkondade k?ige mahaj??numatelegi maailmadele. Ja seejuures on see rahvas nii uhke ja auahne, et unistab vaikselt ja sihikindlalt kogu Galaktika valitsemisest. Nad on nii enesekindlad, et isegi ei kiirusta. Nad liiguvad aeglaselt, fegmaatiliselt, nagu oleks neil aega sajandeid. Nad neelavad maailmu, kui neile sobib ja roomavad l?bi t?hes?steemide logeleva, m?nuleva rahuloluga. Ja see ?nnestub neil. Pole kedagi, kes neid peataks. Nad on ?les ehitanud r?pase kaubandus?hiskonna, mis sirutab oma tundlad s?steemide j?rele kaugemale, kui nende m?ngulaevad s?andavad lennata. Agendid, kes nimetavad end kaupmeesteks, tungivad mitmete parsekite taha.” Ducem Barr katkestas Riose’i ?geda s?nadevoolu. „Kui palju sellest informatsioonist on t?ene; ja kui palju on ?ksnes k?ttemaksu raev?” S?jamees t?mbas hinge ja rahunes. „Minu raev ei pimesta mind. Ma ?tlen teile, et k?isin maailmades, mis on Siwennale ligemal kui Asumile, kus Impeerium on kauge m??t ja kus kaupmehed on k?egakatsutav t?elus. Meid endid peeti kaupmeesteks.” „Kas Asum ise ?tles teile, et nende eesm?rk on Galaktikat valitseda?” „?tles mulle!” Riose vihastas uuesti. „Asi pole selles, mida nad ?tlesid. Ametiisikud ei ?elnud midagi ja r??kisid ?ksnes ?riasjadest. Aga mina vestlesin lihtinimestega. Minu t?helepanu k?itsid tavalise inimese m?tted, neile ilmutatud saatus, suure tuleviku rahulik heakskiit. Selliseid asju ei saa varjata ja rahvahulkade ?ldist optimismi nad ei p??agi peita.” Siwennalane ilmutas avalikult oma vaikset rahulolu. „Pange t?hele, et siiani kinnitab k?ik ?sna t?pselt minu rekonstruktsiooni s?ndmustest.” „See teeb kahtlemata au teie anal??siv?imele. ?htlasi kinnitab see tubli ja iseteadev kommentaar kasvavat ohtu Tema Keiserliku Majesteedi valdustele,” vastas Riose pahura sarkasmiga. Barr kehitas ?ksk?ikselt ?lgu. ?kki kummardus Riose ettepoole, haaras vanamehe ?lgadest kinni ja vaatas ainiti kummalise ?rnusega talle silma. „N??d, Patriits, l?petame selle! Mul pole mingit soovi olla ebakultuurne. Minu arvates on Siwenna vaenulikkuse p?rand Impeeriumi vastu vihatav koorem, mille minemap?hkimiseks teeksin ma k?ik, mis minu v?imuses. Kuid ma olen s?jav?elane ja sekkuda tsiviilasjusse ma ei saa. See tooks kaasa minu ametist mahav?tmise ja mu kasulikkus oleks sellega jalamaid h?vitatud. M?istate? Ma tean, et taipate. J??gu see neljak?mne aasta vanune veresaun ja teie k?ttemaks s??dlasele meie kahe teada ja n??d unustagem see. Ma vajan teie abi ... Tunnistan seda avameelselt.” Noormehe h??les pulbitses pakilisus, aga Ducem Barr ?ksnes raputas leebelt ja j?relem?tlikult pead. Riose vannutas: „Te ei m?ista mind, Patriits, ja kahtlen, kas suudan teid veenda. Ma ei saa argumenteerida, l?htudes teie seisukohalt. Teie olete ?petlane, mina mitte. Kuid seda ma v?in teile ?elda. Mida iganes te Impeeriumist arvaksite, peate m??nma tema suuri saavutusi. Tema relvaj?ud on k?ll ?ksikuid kuritegusid sooritanud, kuid enamasti on need ikka kaitsenud rahu ja tsivilisatsiooni huve. Impeeriumi laevastik l?i Pax Imperiumi, mis valitses Galaktikat kaks tuhat aastat. Vastandage need kaks tuhat rahuaastat Impeeriumi embleemi P?ike-ja-Kosmoselaev vapi all sellele eelneva t?htedevahelise anarhia kahe aastatuhandega. M?elge j?rele nende vanaaja s?dade ja h?vingu ?le ja ?elge mulle, kas vaatamata k?igile puudustele ei tasuks Impeeriumi s?ilitada. M?elge j?rele,” j?tkas ta veenvalt, „milleni on Galaktika v?lis??red nende lahkul??mise ja iseseisvuse p?evil langenud. K?sige eneselt, kas te v?iklasest k?ttemaksuhimust juhindudes taandaksite Siwenna, v?imsa laevastiku kaitse all oleva provintsi tema praeguselt positsioonilt barbaarseks maailmaks barbaarses Galaktikas, kus valitseb t?keldatud iseseisvuse ?ldine alandus ja viletsus.” „Kas asi on nii halb?” sosistas siwennalane. „Ei ole,” m??nis Riose. „Isegi kui meie elu pikeneks neljakordselt, oleksime ise kahtlemata v?ljaspool h?daohtu. Kuid mina v?itlen Impeeriumi eest; selle ja s?jalise traditsiooni eest, mille t?hendust endale ma kahjuks teile selgitada ei suuda. See s?jaline traditsioon p?hineb Impeeriumi seadustel, mida ma teenin.” „Te muutute salap?raseks ja teise inimese salap?ra on mul alati olnud raske m?ista.” „Pole t?htis. Te m?istate, millist ohtu kujutab Asum.” „Muuseas olin see mina, kes juba enne teie lahkumist Siwennalt sellele niinimetatud h?daohule t?helepanu p??ras.” „Siis te taipate, et oht tuleb l?mmatada juba eos. Aga v?ibolla ka hoopiski mitte. Teie teadsite Asumist enne, kui keegi teine sellest kuulnudki oli. Te teate sellest rohkem kui keegi teine Impeeriumis. Te arvatavasti teate, kuidas teda oleks k?ige parem r?nnata; ja arvatavasti saate mind temapoolsete vastuabin?ude suhtes ette hoiatada. Kuulge, saagem s?pradeks.” Ducem Barr t?usis. Ta ?tles kindlalt: „Abi, mida ma suudaksin teile pakkuda, on t?hine. Niisiis vabastan teid sellest, hoolimata teie pakilisest n?udmisest.” „Olukorra pakilisuse ?le otsustan mina.” „Ei, ma m?tlen seda t?siselt. Isegi kogu Impeeriumi v?imsus ei suudaks seda k??busmaailma purustada.” „Miks mitte?” Bel Riose’i silmad kilasid metsikult. „Ei, ?rge paigast liikuge. Ma ?tlen teile, kui te tohite lahkuda. Miks mitte? Kui te arvate, et ma alahindan seda vaenlast, kelle ma ?les leidsin, siis te eksite.” Ta j?tkas vastumeelselt: „Patriits, tagasiteel kaotasin ma ?he laeva. Mul ei ole t?endeid, et see langes Asumi k?tte; kuid sellest ajast peale pole laeva asukohta kindlaks tehtud ja kui see olnuks ?ksnes ?nnetusjuhtum, oleks me kindlasti pidanud laeva vraki tagasiteel ?les leidma. See pole oluline kaotus – v?iksem k?mnendikust kirbuhammustusest, kuid see v?ib t?hendada, et Asum on vaenutegevust juba alustanud. Sellise agaruse ja tagaj?rgedest mitte hoolimise taga v?ivad peituda meile tundmatud j?ud. Kas te siis aitaksite mind ja vastaksite ?hele k?simusele? Kui suur on nende s?jaline v?imsus?” „Mul ei ole aimugi.” „Siis selgitage oma seisukohti. Miks te v?idate, et Impeerium ei suuda v?ita seda tillukest vaenlast?” Siwennalane istus Riose’i ainitist pilku v?ltides. Ta r??kis pingutusega: „Sellep?rast, et ma usun ps?hhoajaloo printsiipidesse. See on kummaline teadus. ?ks inimene, Hari Seldon, viis selle matemaatilise k?psuseni ja koos sama mehega suri ka teadus. P?rast teda pole suutnud keegi orienteeruda selle peensustes. Kuid selle l?hikese perioodi v?ltel osutus see k?ikide aegade v?imsaimaks inimkonna uurimise vahendiks. Teesklemata, nagu suudaks ta ette ?elda ?ksikisiku k?itumist, formuleeris ta kindlad seadused, mis on v?imelised matemaatilise anal??si ja ekstrapolatsiooni varal valitsema ja ennustama inimr?hmade massitegevust.” „Niisiis ...” „Seldon ja tema t??r?hm rakendasid Asumi rajamisel ps?hhoajalugu t?ies ulatuses. Koht, aeg ja tingimused ?hinevad matemaatilise t?psusega, mis paratamatult viib Universaalse Impeeriumi tekkeni.” Riose’i h??l v?rises pahameelest. „Kas teie arvates saab tema kunst ette ennustada, et ma r?ndan Asumit ja kaotan sellise ja sellise lahingu sel ja sel p?hjusel? Te p??ate v?ita, et ma olen rumal robot, kes j?rgib ettem??ratud kurssi h?vingule.” „Ei sugugi,” vastas vana patriits teravalt, „ma juba ?tlesin, et sel teadusel pole mingit pistmist ?ksikindiviidi k?itumisega. Ette ennustatud on laiem tagap?hi.” „J?relikult j??me me Ajaloolise Paratamatuse Jumalanna juhtiva k?e kindlasse haardesse.” „Ps?hh oajaloolise Paratamatuse,” parandas Barr leebelt. „Ja kui mina tarvitan oma vaba tahte ?igust, mis siis? Kui ma otsustan r?nnata j?rgmisel aastal, v?i ?ldse mitte r?nnata? Kui paindlik on Jumalanna? Kui leidlik?” Barr kehitas ?lgu. „R?nnake praegu v?i mitte kunagi; ?heainsa laeva v?i k?igi Impeeriumi j?ududega; s?jalise j?u v?i majandusliku survega; avaliku s?jakuulutamisega v?i reetlikult salajasest varitsusest. Tehke, mida soovite ja kasutage oma t?ielikku vaba tahet. Ikkagi te kaotate.” „Hari Seldoni surnud k?e t?ttu?” „Inimk?itumise matemaatika surnud k?e t?ttu, mida ei saa ei peatada, ei k?rvale kallutada ega viivitama sundida.” Need kaks seisid ummikus teineteise vastas, kuni kindral j?rele andis. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/ayzek-azimov/asum-ja-impeerium/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.