Laevakaitsja p?evikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu

Laevakaitsja p?evikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu Dmitri Pappel Rain Kooli 2013. aasta oktoobris sundis India piirivalvelaev endale alluma laeva Seaman Guard Ohio, mis kuulus piraatidevastast laevakaitseteenust pakkunud ettev?ttele AdvanFort. Laeva pardal oli 35 meeskonnaliiget ja laevakaitsjat, kellest 14 olid Eesti kodanikud. M?ni p?ev hiljem sai Tamil Nadu osariigis alguse enam kui neli aastat kestnud kohtuprotsess, mille v?ltel hoiti laeva pardal viibinuid vangistuses kokku kaks aastat ja neli kuud. ?lej??nud aja peeti eri riikide kodanikest laevakaitsjaid Indias kinni. Koju p??sesid mehed alles 2017. aasta detsembri alguses. K?esolev raamat on esimene „laevakaitsjate saagast“ kirja pandud lugu, algusest l?puni. ?ks laevakaitsjatest oli mees nimega Dmitri Pappel, kes oma erakordsel teekonnal p?evikut pidas. See on eelk?ige tema lugu. Ajakirjanik Rain Kooli abiga haaravaks raamatuks vormitud jutustus r??gib piraatidevastasest v?itlusest ja petturfirmast, kirevast ja kaootilisest Indiast, erinevate komberuumide p?rkumisest ning inimelu haprusest. Vangip?lve kirjeldav p?evik sisaldab nii teravaid t?helepanekuid, r?nki olukirjeldusi, frustratsiooni kui ka pisarateni naerma panevat koomikat. Ennek?ike aga r??gib see raamat inimese v?imest saatuse dramaatilistes keerdk?ikudes muutuda ja leida arengutee ka k?ige r?ngemates proovilepanekutes. Tekst: Rain Kooli Katkendid p?evikutest: Dmitri Pappel, vene keelest t?lkinud Rain Kooli Fotod: Dmitri Pappel, v.a lk 249 ja 251 ?leval – Tairo Lutter, Postimees/Scanpix; lk 258 all – Robin Roots, ?htuleht/Scanpix Toimetaja Piret Veigel Keeletoimetaja ja korrektor Veste Roosaar Kujundaja Piia Stranberg Autori?igus, AS Eesti Meedia, 2018 Kirjastus Post Factum www.postfactum.ee Fotode autori?igus, autorid, 2018 K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN 978-9949-603-82-4 ISBN 978-9949-669-07-3 (epub) Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas www.trt.ee EESS?NA 2013. aasta oktoobris sundis India piirivalvelaev endale alluma laeva Seaman Guard Ohio, mis kuulus piraatidevastast laevakaitseteenust pakkunud ettev?ttele AdvanFort. Laeva pardal oli 35 meeskonnaliiget ja laevakaitsjat, kellest 14 olid Eesti kodanikud. Ohio t?pne asukoht merel, enne kui laev kaasa viidi, j?i alatiseks ebaselgeks. Alus eskorditi Tuticorini sadamasse Tamil Nadu osariigis, kus m?ni p?ev hiljem sai alguse enam kui neli aastat kestnud kohtuprotsess. Selle aja v?ltel hoiti laeva pardal viibinuid vangistuses kokku kaks aastat ja neli kuud. ?lej??nud aja peeti eri riikide kodanikest laevakaitsjaid Indias kinni, keeldudes tagastamast nende reisidokumente ja andmast v?ljas?iduluba. Koju p??sesid mehed alles 2017. aasta detsembri alguses. K?esolev raamat on esimene laevakaitsjate saagast k?nelev teos. See ei p??agi olla k?ikekattev ega anda Seaman Guard Ohiol viibinud meestega juhtunust l?binisti objektiivset ja k?igi osaliste vaatenurki arvesse v?tvat tervikpilti. See on eelk?ige ?he mehe, tallinlase Dmitri Pappeli lugu, mille ajend on tema vanglas peetud p?evik. Teravaid t?helepanekuid, r?nki olukirjeldusi, frustratsiooni ja pisarateni naerma panevat koomikat sisaldava p?eviku avaldame nende kaante vahel peaaegu tervenisti, vaid kosmeetiliselt k?rbitud kujul. Kuid kuna p?evik algab alles poolteist aastat enne loo l?ppu, jutustavad raamatu muud osad ?lej??nud loo. Siiski pole see lugu ?ksnes piraatidevastasest v?itlusest, ?hest petturfirmast, Indiast oma kirevuse ja kaootilisusega ning erinevate komberuumide p?rkumisest ja inimelu haprusest. See lugu r??gib ka sellest, kuidas iga kriis v?ib olla ?petus. Kuidas inimene on v?imeline muutuma ja leidma enda jaoks arengutee ka k?ige r?ngemate proovilepanekute k?igus. Dmitri Pappeli soovil on k?esolevas raamatus muudetud osa Ohio pardal olnute nimed. Liblikatel on India uskumustes oluline roll. Nende muundumist on India filosoofid tihtipeale kasutanud meditatsiooni olulisuse ja uuestis?nni kirjeldamiseks. Nagu teevad liblikad l?bi teekonna munadest r??vikuteks, r??vikutest nukkudeks ja nukkudest liblikateks, peaks ka inimene vaimse arengu ja meditatsiooni kaudu muutuma lihtsurelikust valgustunud hingeks.1 Pachliopta hector, inglise keeles „crimson rose“ (tulipunane roos) – liblikas, kelle massiline saabumine t?histas Ohio meeskonna viimast ?htut vabaduses. Pachliopta hector, inglise keeles „crimson rose“ (tulipunane roos), on ?ks levinumaid liblikaid Sri Lankal ja L?una-Indias. Tema punane keha, veider aeglane lennustiil ja tiivamuster indikeerivad lindudele ja loomadele, et ta on m?rgine ega ole seega s??dav.2 1 (#ulink_6c781dc4-8db6-5373-b9fa-68d787742447) „Sacred animals of India“. Nanditha Krishna 2 (#ulink_779230e4-f357-537b-9dff-7cb0392fe7f9) „Butterflies on Sri Lanka“. wildreach.com PROLOOG 2013. aasta oktoobri keskel on Lakadiivi meri tuuline. Kell pool seitse ?htul on juba pime, kuid mitte k?lm, v?hemalt p?hjamaalase jaoks. S?gisest hoolimata ei lange ?hutemperatuur kuigi palju alla 20 kraadi. Kusagil seal l?bipaistmatus tumeduses on India, teisel pool Sri Lanka. Hallikarva laev ??tsub lainetes. Tallinki Megastarist neli korda l?hem ja veev?ljasurvelt 18 korda v?iksem alus on askeetlikult napp. Pole siin j?usaaligi, restoranidest v?i basseinidest r??kimata. Pardalolijad p??avad oma aega sisustada, kes kuidas. M?ni magab, m?ni m?ngib arvutim?nge, harvad loevad midagi. Need, kel k?ige igavam, istuvad v?ljas tekil. Sealgi ei toimu midagi, aga v?hemalt ?hk on v?rske. Esialgu on see vaid ootamatu liigahtus mere?htu pimeduses, pigem tunnetatav kui silmaga n?htav. Justkui oleks kahe universumi vahele korraks n?htamatu sild tekkinud. Vaevukuuldav sahin paneb kahtlema oma kuulmises. ?hk v?releb korraks hoopis teistmoodi kui tuul, kuid hetk hiljem on k?ik nagu enne. Siis aga v?relus kordub, saades seltsi uuest v?relusest, kordused muutuvad ?ha tihedamaks … Kuni nad saabuvad juba mitmekesi, hulgakesi, massiliselt – maandudes tekil, tekiehitistel, mastidel, antennidel, trossidel. K?ikjal, kus v?imalik. Vaid m?ne minutiga katavad kogu vaba pinna suured, t?ismehe peopesa suurused liblikad. Nende tiivad on musta v?rvi, kui mitte arvestada esitiibadele nagu hooletult pintsliga visatud kaht valget triipu. Tagumistelt tiibadelt vaatab aga vastu kaks rida veripunaseid laike. Tekile koguneb nende jaoks ennen?gematut loodusn?htust tunnistama ?ha enam mehi. Imestatakse, loobitakse kommentaare, tehakse pilti. L?puks ometi on miski nad tardumusest ?les raputanud. See on nende viimane p?ev vabaduses. 1. PEAT?KK Dmitri Piltidelt vaatab vastu turske siilisoenguga mees. Tema v?limusest on n?ha, et talle maitseb hea toit, aga ka, et tema lihaseid on vorminud nii m?nigi sangpomm ja kang. Kui ta t?naval vastu tuleks, ei oleks suurem osa meist ilmselt kindel, kuidas reageerida. Arvatavasti m?juks ta esmapilgul hirmu?ratavana, kuid ainult nii kaua, kuni ta n?ole ei ole kerkinud aval, isegi poisikeselik naeratus. Selline, mis muudab inimese olemuse m?nglevalt kelmikaks ja teeb usaldamise lihtsaks. Naeratus on see, mis 2018. aasta Dmitrit viis aastat varem tehtud piltidele j??nuga veel ?hendab. Ja keskmisest pisut pikem kasv. Aga muidu ei pruugi te vanade piltide p?hjal ?ragi tunda seda sihvakat, tumedate pisut h?renevate juuste ja musta piiratud habemega meest, kellel on k?rvas klapin??bid ja kelle olekust ?hkub rahumeelset kindlust. Meest, kelle pilgus on midagi … teistsugust, isegi rahutukstegevat. See on uudishimulik ja t?helepanelik, kompav ja ?raootav ?htaegu. See on pilk, mille j?rgi v?ib ?ra tunda politseiniku. Tallinnas s?ndinud Dmitri ?ppis Kesklinna Vene G?mnaasiumis, mis veel 1990. aastatelgi kandis 6. keskkooli nime. Kool asub F. R. Kreutzwaldi ja J. Kunderi t?nava ristumiskohas. Sellest diagonaalis ?le ristmiku laiub Politseipark. Kuigi sellest kokkusattumusest ei tasu ehk teha kaugeleulatuvaid j?reldusi, l?ks noor mees 1998. aastal ?ppima just nimelt Paikusele politseikooli. Aasta hiljem patrullis ta juba Tallinnas Mustam?e ja Rahum?e teedel ja t?navatel. Kuigi kaua korrakaitsja n?udlik t?? Dmitrit siiski kinni ei hoidnud. Peresse s?ndis t?tar, politseiniku palk oli aga pisut ?le 4000 krooni, 2018. aasta v??ringus umbes 475 eurot. „T??tasin politseis kolm aastat. P?rast seda proovisin mitut ametit, kust aga pere elatamiseks parema sissetuleku saaks: ehitasin, s?itsin taksot, olin ka mitu aastat kaugs?iduautojuht. Norra, Rootsi ja Soome teed said tuttavaks, vedasin k?ike v?imalikku toiduainetest keemiani,“ meenutab Dmitri praeguse aastatuhande esimest k?mnendit. Kui Eestist oli saanud Euroopa Liidu liige, leidis Dmitri endale ?hel hetkel t?? Iirimaal, klaasitehases. Talle meeldis smaragdrohelisel saarel, meeldis isegi v?ga. Kui kohalikud kutsusid teda koos perega p?riseks sinna kolima, ei j?tnud m?te teda enam rahule. M?ttest sai plaan, plaanist juba peaaegu et otsus … Dmitri r??kis sellest kodustega ning ka t?tar sattus tulevikuv?ljavaatest vaimustusse, aga abikaasa l?i kartma. See otsustas k?ik. Iirimaa j?i t?itumatuks unistuseks. Rajaks, mis j?igi valimata. 2011. aastal toimus Dmitri elus uus p??re. S?brad kutsusid ta Peterburi l?histel tegutsevasse ettev?ttesse talvise elluj??miskoolituse instruktoriks. Ta t??tas seal pool aastakest, aga siis l?ppes talv ja koos sellega Venemaa viisa kehtivus. J?rgnes neli kuud turvafirmas USS Security. Asine ja organiseerimisv?imeline mees kerkis l?hikese ajaga vahetuse ?lemaks. Kuid juba t??le asudes oli selge, et tegemist on ainult ajutise elatusallikaga. Silmapiirile oli nimelt kerkinud uue, palju ahvatlevama t??andja nimi. AdvanFort. Nimi, mis osutus hiljem nii ??nsaks, pahaendeliseks kui ka reetlikuks. Piraadid Piraatluseks loetakse: a) ebaseaduslikke kinnipidamisi, r?ndeid v?i muid v?givallaakte, mille on isikliku kasu saamise eesm?rgil toime pannud eravalduses oleva laeva v?i ?hus?iduki meeskond v?i reisijad ning mis on suunatud: i) teise laeva v?i ?hus?iduki v?i selle pardal asuva vara v?i isikute vastu avamerel; ii) laeva, ?hus?iduki, isikute v?i vara vastu kohas, mis ei kuulu ?hegi riigi jurisdiktsiooni alla; b) vabatahtlikku ja teadlikku osalemist sellise laeva v?i ?hus?iduki tegevuses, mida on v?imalik m??ratleda piraatlaeva v?i -?hus?idukina; c) punktis a v?i b nimetatud tegudele ?hutamist v?i nende teadlikku soodustamist. ?RO mere?iguse konventsioon. Artikkel 101. Piraatluse m??ratlus Piraatluse ajalugu maailma meredel ulatub tuhandetesse aastatesse, kuigi merer??vlite kuldajastuks peetakse tihtipeale 17. sajandi l?ppu ja 18. sajandi algust. Korsaaride motiivid on olnud pealtn?ha erinevad, ulatudes 3000 aasta taguste Vahemere-??rsete meres?itjate ja hilisemate viikingite r??vellikust elustiilist kuni Kreeka linnriikide v?i kesk- ja uusaegse Inglismaa ametlikult toetatud piraatluseni.3 Aga l?puks taandub merer??vlite tegevus siiski m?nele lihtsale seadusp?rale: nad saavad edukalt tegutseda ikka teatud v?imut?hjuse valitsedes ja nad on v?ljas isikliku kasu peal. Kolmanda aastatuhande alguse piraatluse kuumimaks areeniks kujuneb India ookean. ?ks selle olulisemaid kasvulavasid on vaesus Aafrikas ning L?una- ja Kagu-Aasias, peale selle Somaalia keskv?imu sisuline kadumine 1990. aastatel. M?nel pool on lindprii moodi elatise hankimine ka ajalooline tava, mis antakse – koos „kutseoskustega“ – edasi isalt pojale.4 N??disaja merer??vlid v?ivad tunduda haledate asjaarmastajatena, kuid nii m?nigi neist on tegelikult professionaalse r??vt??stuse h?sti treenitud osa. Tihtipeale haldavad nad kogu „tootmisahelat“ relvastatud r?nnakust saagi m??mise v?i lunarahal?bir??kimisteni ja tulu investeerimiseni. 21. sajandi piraadid on sageli varustatud t?nap?evase tehnika ja n??disaegsete relvadega. Nad on v?imelised sooritama keerulisi ja ulatuslikke koordineeritud operatsioone. Kuigi piraadir?nnakute sagedus on m?rkimisv??rne ka teisel pool India ookeani, Indoneesia vetes, muutus 2000. aastatel l??ne aluste jaoks k?ige ohtlikumaks piirkond, mis ulatub Adeni lahest ja mujalt Araabia merelt l?unasse Madagaskari saareni ja Somaalia rannikust peaaegu tuhande meremiili kaugusele itta.5 See on ala, mille peab l?bima iga laev, mis kavatseb kasutada maailma merelaevanduse tuiksoont – Suessi kanalit. V?imuvaakumis elavad moodsa aja merer??vlid pole rumalad. P?rast esimesi ?nnestunud operatsioone tajusid paljud neist kiiresti, milline kullaauk l??ne firmade alalhoidlikkuses peidus on. R?nnakud muutusid ?ha jultunumaks ning kui laevafirmad n?ustuvad piraatidele ?ha uuesti miljonitesse dollaritesse ulatuvat lunaraha maksma, ?rgitas see omakorda aina uutele „v?gitegudele“.6 Merendus on liiga oluline osa globaalsest logistikast, et rahvusvaheline ?ldsus saanuks toimuvat tegevusetult pealt vaadata. Mitu merekaubandusest s?ltuvat riiki – teiste hulgas Venemaa ja Hiina – saatsid India ookeani l??neossa oma s?jalaevu, NATO suunas rahvusvahelise laevastiku?ksuse Combined Task Force 150 piraadit?rjele ja k?ivitas operatsiooni Ocean Shield. Euroopa Liit lisas piraatidevastasesse v?itlusse operatsiooni Atalanta, millest mitme aasta v?ltel v?tsid osa ka Eesti kaitsev?elased. S?jaliste operatsioonide k?ivitamine ei kandnud aga kuigi kiiret vilja. Vastupidi, esialgu m?jus see nagu p?leva ?li kustutamine veega – paiskas tule laiali ehk pani piraadid oma tegevusala h?ppeliselt suurendama. ?sna pea seisis maailm silmitsi t?siasjaga, et Aafrikast ida poole laiub miljoni ruutkilomeetri suurune piirkond, kus keegi ei suuda garanteerida, et kardetud kiirpaadid automaatide ja granaadiheitjatega varustatud korsaaridega ?hel hetkel silmapiirile ei ilmu. Igale laevale s?jalaeva k?rvale ei pane, eri riikide parlamentide l?hetatud laevakaitsemeeskondi jagus aga eesk?tt Aafrikasse humanitaarabi vedavatele laevadele.7 T?nap?eva maailma valitsevad n?udluse ja pakkumise seadused. Uudiseid kuuldes ja lehti lugedes taipasid kohati v?gagi kireva taustaga ?rimehed ?le maailma, et laevakompaniidel on tekkinud vajadus laevakaitseteenuse j?rele. Ja kui on n?udlus, ei lase pakkuminegi end kaua oodata. 3 (#ulink_61fae30a-0f0d-5df1-97e9-d1822155b2cd) „Piracy: the Complete History“. Angus Konstam 4 (#ulink_6d30fb70-70a4-512b-8592-b97a6b32b9f0) „Merirosvot terrorisoivat Afrikan ja Aasian vesill?“. Liisa-Maija Aukia, Helsingin Sanomat, 7.3.2008 5 (#ulink_65167e53-3bb0-5e1e-84a4-ea882abbdd35) Maritime safety information. National Geospatial-Intelligence Agency, NGA 6 (#ulink_8d4c9570-42f0-58b4-b63b-b4de56f425bd) „Donors pledge over $ 250 million for Somalia“. Associated Press, 23.4.2009 7 (#ulink_13a9c547-a282-5a81-ae00-deb2b597e20e) „Euroopan unioni aloittaa operaation merirosvoja vastaan“. Yle, 7.12.2008 AdvanFort „20 protsenti [Eesti] merev?e allohvitseridest on l?hikese aja jooksul merev?est lahkunud, sest USA firma AdvanFort ostab neid neli korda k?rgema palga eest ?le. AdvanFort on USA p?ritolu turvafirma, mille kodulehelt leiab viiteid piraatidevastase kaitse pakkumise kohta. Firma kodulehe esik?ljel on foto neljast relvastatud mehest nimedega Artur, Jaan, Vitali ja Gert.“ Delfi, 7.4.2011 „AdvanFort pole siiani Eestis juriidiliselt registreeritud, firma uus esindaja t??tab oma kodus ning kasutab tihti palkade maksmiseks isiklikku kontot, aga sellest hoolimata t??tab tema s?nul AdvanFortis sadakond eestlast ja enamik neist on rahul. Samas m??nab ta, et k?ik need sadakond teevad t??d ilma lepinguta.“ ETV „Pealtn?gija“, 16.11.2011 Eesti ajakirjandusse ilmus AdvanFort ootamatult, aga pauguga. K?igepealt Delfi ees, siis Postimees ja ERR riburadapidi j?rel, kirjutati 2011. aasta kevadel, kuidas seni tundmatu USA p?ritolu firma v?ikeriigi merev?e kuivale ?hvardab v?rvata. M?ni kuu valitses vaikus, kuni sama aasta septembris lekkis meediasse Eestis tegevteenistusest lahkunud nooremleitnandi pehmelt ?eldes v?rvikas tagasisideankeet, kus too halastamatu naturaalsusega kirjeldas olukorda merev?es. Ankeedist torkas silma tuttav nimi: muu hulgas r??giti selles ka merev?e personali lahkumisest erafirmasse AdvanFort. Kaks kuud hiljem, 16. novembril t?i AdvanForti uuesti areenile ETV saade „Pealtn?gija“. Selgeks sai, et mees, kes „AdvanForti maale t?i“, oli Inglismaal NATO laevajuhtimiskeskuses teeninud Eesti sideohvitser, kelle kohta saates kasutati vaid eesnime Indrek. „Pealtn?gija“ lugu oli kriitiline. R??giti sellest, kuidas k?mned eestlased on AdvanForti teenistuses s?itnud „teisele poole maakera potentsiaalselt eluohtlikku olukorda ilma lepingu ja m?nikord ka kindlustuseta“, ning kirjeldati, kuidas proovireisile saabunud eestlased said esimeseks nn ?les?iduks – turvamisteekonnaks kokkulepitud punktist sihtkohta – vaid kaks sihikuta relva nelja mehe peale. Loos v?ideti, et laevu mindi „turvama“ ka hoopis ilma relvadeta v?i siis teise maailmas?ja aegsete Saksa karabiinidega. Firma juhtkonnaga oli samuti keeruline. Tuli v?lja, et USAs registreeritud firma „kuulub araablastele ja firma tegevjuht on keegi salap?rane Ahmed Farajallah“, kellega kontakti saamine oli „v?ga, v?ga raske“. K?ige tipuks olnud Ahmed Farajallah 2011. aasta juulis USAs Virginia osariigis koos kahe kaasosalisega vahistatud, kahtlustatuna 26 automaatrelva illegaalses hankimises. Saatest kumas l?bi veel ?ks k?nekas detail: sekeldused, mis ekvaatori kandis tegutsevatel laevakaitsjatel tekkisid, kuna AdvanFort oli vasakule ja paremale v?lgu. Rahalised segadused ja t?endamata s??distused olid ka p?hjused, miks Reinloo suhted AdvanFortiga katkestas. ?he lause pillas „Pealtn?gija“ aga justkui m??daminnes, kuigi tulevikule m?eldes oli just see prohvetlik. „Omaette teema on, et relvadega pole kaasas mingeid dokumente ja lube, mis teeb nende kasutamise ja transpordi rangelt v?ttes ebaseaduslikuks.“ „Pealtn?gija“ lugu levis ?he ja sama pealkirja all („Eesti eraturvamehed t?rjuvad kahtlase firma all Aafrikas piraate“) k?ll kogu Eesti ajakirjandusse, kuid see osutus vaid kana lennuks. Teemat edasi ei arendatud ja juba j?rgmisel p?eval algas kodumaises meedias AdvanForti osas kaks aastat kestev haudvaikus. „Oht rahule ja julgeolekule“ Lipuriigi ja/v?i valitsuste j?relevalve puudumisel ei v?ta m?ned ujuvate relvahoidlate omanikud v?i haldajad mingit vastutust isikkoosseisu, relvade v?i varustuse eest. ?RO Somaalia ja Eritrea olukorra seirer?hm ?ks kogu laevakaitsjate saaga seisukohalt t?helepanuv??rsemaid dokumente j?i m?rkamata mitte ainult Eesti, vaid ka kogu ?lej??nud maailma ajakirjandusel. Tegelikult pole seda t?nini sisuliselt kusagil avaldatud. Pole muidugi ka ime, sest see kannab m?rget „Confidential“ – salajane. K?ll aga ei saanud see j??da m?rkamata India valitsusel. See on nimelt ?RO Julgeolekun?ukogule adresseeritud raport, India aga oli 2012. aastal Julgeolekun?ukogu liige. 27. juuniga 2012 dateeritud mahuka ettekande on koostanud seitsmeliikmeline Somaalia ja Eritrea seirer?hm ning see on seotud piirkonnas rahu edendada p??dvate Julgeolekun?ukogu resolutsioonidega, mis puudutavat muu hulgas relvaembargot. Raport ei paku Aafrika Sarve piirkonna probleemidega kursis olevale lugejale suurt midagi uut, kuni pilk selle 160. lehek?ljel korraga pidama j??b. „M?ned Punase mere, Araabia mere ja Omaani lahe ranniku riigid on nende riikide seadusandlusega kehtestatud piirangute v?i keeldude t?ttu relvastatud eralaevakaitsjate jaoks sisuliselt ligip??smatud. M?ned teised riigid – nagu Somaalia v?i Eritrea – on ?RO relvaembargo all. Taolised takistused – aga ka laevakaitseteenust pakkuvate eraettev?tete soov hoida kokku aega ja raha – on viinud erasektorile kuuluvate „ujuvate relvahoidlate“ tekkimiseni. Need on tavaliselt vanemad alused (puksiirid, abi- v?i uurimislaevad), mida kasutatakse relvade ja laskemoona hoidmiseks merel, v?ljaspool territoriaalvesi. Seda uut ja ??rmiselt tulusat ?ri ei kontrolli keegi ja see on peaaegu t?iesti reguleerimata, seades k?ik selle osalised silmitsi t?iendavate turvalisus- ja juriidiliste v?ljakutsetega. Lipuriigi ja/v?i valitsuste j?relevalve puudumisel ei v?ta m?ned ujuvate relvahoidlate omanikud v?i haldajad mingit vastutust isikkoosseisu, relvade v?i varustuse eest,“ t?detakse raportis ?ksis?nu. Kohe seej?rel, alapealkirja all „Oht rahule ja julgeolekule“, mainitakse AdvanForti juba nimepidi. „12. veebruaril 2012 sattusid kaks USAs registreeritud laevakaitsefirmale AdvanFort kuuluvat merelaevanduse turvateenusteks m?eldud alust, AdvanFort Texas ja AdvanFort Alaska, h?tta ning olid sunnitud oma teekonna katkestama, otsides abi Eritrea sadamast Massawast. P?rast saabumist Massawasse vahistasid Eritrea v?imud pardalolijad [8 filipiinlast ja 1 egiptlane] ning arestisid laevad. Ettev?tte enda v?itel olid alused teel Egiptusest Alexandriast Djiboutisse ning nende pardal polnud relvi ega turvalisustehnikat.“ Sellele l?igule on raporti koostajad lisanud m?rkuse, et kolm kuud hiljem, 2012. aasta mais, olid AdvanForti t??tajad ja laevad endiselt Eritrea v?imude k?es. Vahistamise p?hjusi – nagu n?iteks seda, milles firmat ja laevadel viibinuid s??distatakse – tekstis ei mainita. Kaheksa filipiinlast ja ?ks egiptlane … Kuna tegemist polnud l??neriikide kodanikega, ei ?ratanud juhtunu maailmas v?himatki huvi ja nii ei kirjutatud sellest kusagil. Kadunuks j?id nii mehed kui ka AdvanForti alused. Seaman Guard Texas eksisteeris k?ll veel isegi 2018. aastal AdvanForti kodulehe pressile m?eldud fotode hulgas, aga tegelikkuses ei kuuldud neist enam kunagi mitte midagi. AdvanFortile t?helepanu juhtiva osa v?tavad raporti kirjutajad kokku eriti rasvaselt: „Taolised intsidendid r?hutavad riske, mille on endaga kaasa toonud laevakaitseteenust pakkuvate eraettev?tete j?relevalveta ja reguleerimata tegevuse kasv selles piirkonnas. [ – – – ] Juhul kui nende ettev?tete tegevuse ?le ei kehtestata rahvusvahelist regulatsiooni, seiret ja j?relevalvet, valitseb t?eline risk, et merendusturvalisuse valdkonna ?rakasutamine p?him?ttelagedate ja kriminaalsete tegutsejate poolt hakkab l?puks ?hvardama piirkondlikku rahu ja turvalisust.“ On raske ?elda, kui palju eeltoodu hakkas m?ni aasta hiljem m?jutama laevakaitsjate k?ek?iku Indias, kuid kindlasti ei tule see kellelegi kasuks, kui t??andjat sellises toonis ja v?rvingus esitatakse, eriti nii m?jukal areenil nagu ?RO Julgeolekun?ukogu. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/dmitri-pappel/laevakaitsja-paevikud-neli-aastat-indias-dmitri-pappeli-lugu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.