Hirmu ja ?uduse jutud II. ?leloomuliku kirjanduse antoloogia

Hirmu ja ?uduse jutud II. ?leloomuliku kirjanduse antoloogia Raul Sulbi (koostaja) «Hirmu ja ?uduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti ?leloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest k?mnendist, lisaks paar uuemat ?uduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.Kogumikus on esindatud briti ?uduskirjanduse raskekahurv?gi: William Hope Hodgson oma tondip??dja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, ?oti p?nevuskirjaniku John Buchani hoogne l?hiromaan ?udsest maa-alusest v?iksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-t??tlus, t?nap?eva autori Eric Browni lummav ja eleegiline l?hiromaan salap?raselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest m?jusaima tondijutuga ning auk?lalised Ameerikast: pulp?uduse vanameister Joseph Payne Brennan ?udust?ratava ?oti m?gilossi ja selle j?leda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton k?igi aegade ?he tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga m?isniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut. Raul Sulbi koostatud antoloogiad: «S?nged varjud» 2001 «Eesti ulme antoloogia» 2002 «T?heaeg 1. S?delevad uksed» 2002 «T?heaeg 2. Doominosillad» 2003 «S?nged varjud 2. Saatana teener» 2004 «Fantastika» 2004 «Terra Fantastica» 2004 «T?heaeg 3. Kauge lahingu kaja» 2006 «T?heaeg 4. Fl??dit?druk» 2008 «T?heaeg 5. S??talastep?ev» 2009 «T?heaeg 6. Pika talve algus» 2009 «T?heaeg 7. Ingel ja kvantkristall» 2010 «T?heaeg 8. S?da kosmose rannavetes» 2011 «T?heaeg 9. Joosta oma varju eest» 2011 «Ta?heaeg 10. Juubeliv?ljaanne» 2012 «T?heaeg 11. Viirastuslik r?gement» 2012 «T?heaeg 12. Musta Roosi vennaskond» 2013 «T?heaeg 13. Meister ja ?pipoiss» 2014 «T?heaeg 14. Teise p?ikese lapsed» 2015 «Hirmu ja ?uduse jutud I» 2015 «T?heaeg 15. Ajav?rav» 2016 «T?heaeg 16. Hirmu planeet» 2017 «T?heaeg 17. P??sta meid kurjast» 2017 «Hirmu ja ?uduse jutud II» 2019 autorikogud: Rudyard Kipling «Viirastuslik rik?a» 2003 Edgar Allan Poe «Punase Surma mask» 2003 Lew R. Berg «Reekviem «Galateiale»» 2004 M. R. James «Kanoonik Alberici v?ljal?iked» 2005 Poul Anderson «Taevarahvas» 2008 (koos Andri Riidiga) Robert E. Howard «Solomon Kane’i jutud» 2008 Robert E. Howard «Kuningas Kull ja Bran Mak Morn» 2008 Robert E. Howard «Punane Sonja» 2011 Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» 2011 Alastair Reynolds «Suur Marsi m??r» 2012 H. P. Lovecraft «Vari aja s?gavusest» 2013 Chares Stross «K?lmem s?da» 2013 C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» 2016 Robert Silverberg «Valitud teised 1. T?hehiiglaste orjad» 2016 Robert Sheckley «Tont nr 5. K?ik Gregori ja Arnoldi jutud» 2016 Robert Silverberg «Valitud teosed 2. ??sse kaduv tee» 2016 Dan Simmons «Heeliksi orvud» 2017 H. P. Lovecraft «Cthulhu kutse» 2017 Alastair Reynolds «Spioon Europal» 2018 Robert Silverberg «Valitud teosed 3. M?rkmeid eel-d?nastilisest ajastust» 2018 Hirmu ja ?uduse jutud II ?leloomuliku kirjanduse antoloogia Koostaja Raul Sulbi Koostamine, saates?na ja autoritutvustused © 2019, Raul Sulbi The Horror at Chilton Castle. Copyright © 1963 by Joseph Payne Brennan. Reprinted by permission of Cynthia P. Torello. T?lge eesti keelde © 2019, Kati Metsaots. The Gateway of the Monster. William Hope Hodgson. T?lge eesti keelde © 2019, Kristi Karta?ev. The Undying Thing. Barry Pain. T?lge eesti keelde © 2019, Andreas Ardus. Father Macclesfield’s Tale. R. H. Benson. T?lge eesti keelde © 2019, K?lli Seppa. Afterward. Edith Wharton. T?lge eesti keelde © 2019, Jaana Talja. The Place of Safety. E. G. Swain. T?lge eesti keelde © 2019, Maria Reile. The Horror on the Stair. Arthur T. Quiller-Couch. T?lge eesti keelde © 2019, Andreas Ardus. The Everlasting Club. Arthur Gray. T?lge eesti keelde © 2019, Priit Kenkmann. The Other Side: A Breton Legend. Count Stanislaus Eric Stenbock. T?lge eesti keelde © 2019, Piret Frey. The Closed Window. A. C. Benson. T?lge eesti keelde © 2019, Maria Reile. The Devil of the Marsh. H. B. Marriott Watson. T?lge eesti keelde © 2019, Maria Reile. The Ghoul. Sir Hugh Charles Clifford. T?lge eesti keelde © 2019, Piret Frey. No-Man’s-Land. John Buchan. T?lge eesti keelde © 2019, Marja Liidja. The House of Sounds. M. P. Shiel. T?lge eesti keelde © 2019, Juhan Habicht. They. Rudyard Kipling. T?lge eesti keelde © 2019, Kristi Karta?ev. A Writer’s Life. Copyright © 2001 by Eric Brown. Avaldatud autori loal. T?lge eesti keelde © 2019, Kristi Karta?ev. How Fear Departed from the Long Gallery. E. F. Benson. T?lge eesti keelde © 2019, Maria Reile. Peat?kke briti ?leloomuliku kirjanduse ajaloost I. © 2019, Raul Sulbi. Avaldatud autori loal. Keeletoimetus: Eva Luts Kujundus ja k?ljendus: Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kaanepilt: Meelis Kro?etskin © 2019 Raamat on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel. ISBN 978-9949-661-19-0 ISSN 2461-324X ISBN 978-9949-661-20-6 (epub) Kirjastus Fantaasia Tartu 2019 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas Hirm ja ?udus minevikus ja t?nap?eval 1 Kolm ja pool aastat tagasi, s?gisel 2015 avaldasin samadel veergudel ehk antoloogiasarja 1. k?ite saates?nas lootust, et v?ib-olla ?nnestub «Hirmu ja ?uduse juttudest» teha iga-aastane k?laline meie ?uduskirjanduse s?prade lugemislaual, kuid paraku pole nii l?inud. Peamiselt ajapuudusel ja vahele tulnud teiste h?datarvilikumate v?i ajakriitilisemate raamatuprojektide ja kirjat??de t?ttu. S??di pole ?leloomulik ?udus, mist?ttu tegutseme me j?tkuvalt selle nimel, et sihini – regulaarselt ?ks k?ide aastas, soovitavalt halloweeni v?i j?ulude paiku – l?puks j?uda. Ka k?esolev antoloogia pidi algsete plaanide kohaselt ilmuma veel 2018. aasta j?ulude eel, paraku venis, nagu mahukate ja detailin?udlike raamatutega tihti juhtub, ka selle valmimisprotsess kavandatust pikemaks, nii et teos j?uab poelettidele alles m?rtsis 2019. Kui sarja 1. k?ide keskendus Ameerika ?leloomuliku ?udusjutu s?nni- ja kujunemisloole, siis seekordne valik annab ?levaate briti tondijutu kuldaja – 1890ndate ja 1900ndate – autorite loomingust, millest eesti lugeja siiamaani teadis veidigi s?stemaatilisemalt vaid M. R. Jamesi ja v?rskemast ajast ka E. F. Bensoni tekste. Nagu eelmiselgi korral, ei kattu ka seekord kogumiku juttudevalik t?pselt raamatu l?pus ilmuvas artiklis kirjeldatud autorite ja perioodiga. Esiteks ei ole nn. gooti romaani k?rgajast ja 19. sajandi esimesest poolest olemas kuigi palju l?hiproosat, teiseks on see tekstikorpus t?naseks paratamatult enamjaolt m?nev?rra vananenud ja pakuks ehk vaid akadeemilist huvi. Lisaks brittidele on seekordses valikus kaks Ameerika autorit (Joseph Payne Brennan ja Edith Wharton), aga m?lema lugude tegevus toimub kenasti udusel Albionil. Kogumiku 17-st loost 15 on ilmunud v?hem kui 25-aastase perioodi jooksul: 1893–1916, vaid kaks pala esindavad moodsamat ?uduskirjandust. Kogumiku avalugu ja ?htlasi seekordse kaanepildi aluseks olev Brennani «Chiltoni lossi salakamber» ilmus 1963. aastal ja valimiku eelviimane pala, Eric Browni l?hiromaan «Kirjaniku elu», mis on ?htlasi raamatu pikim tekst, avaldati 2001. aastal. Umbes sama suhet on plaanis edaspidigi j?lgida: enamik valimiku tekste esindavad 19. sajandi l?pu ja 20. sajandi esimese poole ?leloomuliku kirjanduse kuldaega, lisaks neile on aga igas k?ites ka paar-kolm uuemat ?uduslugu. On ka ?sna t?en?oline, et sarja 3. k?ide keskendub j?llegi rohkem Ameerika ?leloomulikule kirjandusele ning sellele j?rgnev osa vaatab siis uuesti Britannia poole. 2 Vanem ja uuem ?leloomulik ?uduskirjandus on paratamatult v?ga erinevad ja eks see ole veregrupi ning temperamendi k?simus, kas konkreetsele lugejale sobib rohkem just see vanem, klassikalisem ning ?udse atmosf??ri loomisele keskenduv tondijutt v?i pigem tekst, mille tegevus on toodud meie enda kaasaega ning millest ?hkub igas m?ttes k?ike modernset v?i suisa postmodernset. K?esolevas sarjas oleme otsustanud keskenduda pigem just klassikalisemat laadi vanemale ?udusjutule, milles ehk peamine «?udustunde», selle raskestikirjeldatava kummalise, ebamaise, ?revakstegeva, v??ra maailma h?ngu ja hinguse tekitaja on kirjaniku loodud atmosf??r. Mitte kirjeldatud ?uduste koledus ja nende verdtarretamapanev esitlus, kuigi siin leidub ka ?ksikuid selliseid lugusid. Peamiselt p??ame aga huvilisteni ikkagi tuua tekste, mis kruviksid lugejates pinget aegam??da, t?pselt doseerides ja annaksid just oma klassikaliste ?udusloo tegevuspaikade maalilise ja eheda kirjeldamisega k?tte selle ebamaise ja rahutukstegeva enesetunde, ?revuse k?hus, k?sivarrel p?sti t?usvad ihukarvad. Kuidas see meil v?lja tuleb, on muidugi iga?he enda otsustada, kindlasti on m?ni tekst m?ne lugeja jaoks liiga vana ja aeglasev?itu, aga ju on selle raamatussev?tmisel siis m?ni konkreetne kirjandusajalooline p?hjus. J?lgides regulaarselt moodsama ?uduskirjanduse antoloogiaid (Stephen Jonesi, Ellen Datlow’ ja Paula Gurani koostatud aasta parimate ?uduslugude kogumikke), tuleb kurvastusega t?deda, et t?nap?evane ?uduskirjandus sellele milj??loomele, ?revakstegeva ja ebamaise atmosf??ri s?nade ja lausetega tekitamisele enam kuigiv?rd ei keskendu. Jah, muidugi, igal aastal ilmub ka selliseid jutte, olgu siis tegevusajaga t?nap?evas v?i just 19. sajandis, tegevuskohaga kiirtee-??rses Ameerika bensiinijaamas v?i lagunenud gootilikus inglise maam?isas, aga kui p??da moodsa ?uduse juures mingeid trende m?rgata ja s?nastada, siis pigem on t?nap?evane angloameerika ?uduskirjandus ?ha enam l?henemas peavoolu tavakirjandusele, ehk siis aetakse kirjutustehniliselt loomulikult taga k?rget ?ldkirjanduslikku kvaliteeti, ps?hholoogiliselt usutavat karakteriloomet, aga ?ha enam keskendutakse ?uduse ps?hho-sotsioloogilistele aspektidele ja p??takse teksti keskmesse asetada originaalset ja jahmatavat uut ?udusideed. Uuritakse, mis asjad, miks ja kuidas v?ivad t?nap?eva inimeses ?udust tekitada, otsitakse taga inimhinge k?ige s?ngemaid tagakambreid ja r?pasemaid soppe, aga ?udusele l?henetakse siinkirjutaja maitse jaoks veidi liiga k?lmalt, emotsioonivabalt, ?tleks et isegi anal??tiliselt, laboratoorselt. See, mida moodne ?uduskirjandus k?ige meelsamini kirjeldab ja uurib, v?ib olla v?ga huvitav ps?hhiaatritele ja terapeutidele, sotsiaalteadlastele ja sotsiaalt??tajatele, kuna just nende elukutsete esindajad puutuvad ju t?nap?eval k?ige enam kokku elu ja inimloomuse selliste varjuk?lgedega. Aga klassikalist tondijuttu, libahunte, vampiire v?i deemoneid, ?elaid k??buseid ja tundmatuid d?unglikoletisi, meremadusid ja gootilikke ?udusmaastikke ihalevale ?udusjutus?brale see ilmselt kuigi paeluv pole. Sestap p??amegi sellele olemuslikult moodsale ?udusjutule nende kaante vahel ja selles sarjas p?him?tteliselt vastanduda, nii et isegi kui avaldame vahel m?ne uuema ?udusloo, peab see ikkagi vastama neile klassikalise ?uduka n?uetele, peab suutma meis tekitada seda ebamaist ebamugavustunnet, peab ?ksk?ik, kus kohas me seda teksti parajasti ei loeks, suutma meie jaoks luua selle ?leloomulikkuse atmosf??ri. ?leloomulikke ja veidraid lugemiselamusi soovides koostaja Raul Sulbi Chiltoni lossi salakamber Joseph Payne Brennan Joseph Payne Brennan (1918–1990) oli viljakas iiri p?ritolu Ameerika ?uduskirjanik. Connecticutis s?ndinud ja seal terve elu elanud Brennan proovis nooruses paar aastat k?tt New Haveni kohaliku ajalehe reklaamiosakonnas, kuid asus 1941. aastal t??le Yale'i ?likooli raamatukokku, kuhu j?i kuni pensionile minekuni enam kui 40 aastaks. S?jav?eteenistus m??dus Brennanil muu hulgas kindral Pattoni 3. armees, aastail 1944–1945 osales ta lahinguis Ardennides, kus p?lvis ?les n?idatud vapruse eest mitmeid autasusid. Brennan oli peamiselt jutukirjanik ja luuletaja, tema kontos on ligi 500 erinevast ?anrist l?hiproosapala ning tuhandeid luuletusi. Tema luuledeb??t toimus juba 1940. aastal, proosadeb??t aga alles 1948. aastal ?hes vesterniajakirjas. Kuni 1950ndate keskpaigani kirjutaski ta peamiselt Metsiku L??ne lugusid, mida on tema kontos kokku ligi veerandsada. Kui k?mnendi keskel vesterneid avaldavate pulpajakirjade turg kokku kuivas, pidi kirjanik endale lihtsalt uue v?ljundi leidma ning tema deb??diks ?leloomulikus kirjanduses sai jutt «Roheline papagoi» (The Green Parrot) legendaarses ?udus- ja fantaasiajuttude ajakirjas Weird Tales juunis 1952. Brennanist sai kiiresti selle tollal Dorothy McIlwraithi toimetatud v?ljaande p?sikaast??line. Juba ajakirja 1953. aasta m?rtsinumbri kaanelooks oli Brennani vahest kuulsaim ?ksikteos – jutustus «Lima» (Slime), mida on hiljem k?mnetes ?uduskogumikes ja -antoloogiates taasavaldatud. Ning kui Weird Tales 1954. aastal ilmumise l?petas, tuli kirjanikul endale lihtsalt uued avaldamiskohad leida. Juba 1958. aastal andis ?udusentusiasti August W. Derlethi legendaarne kirjastus Arkham House v?lja Brennani esimese t?iem??dulise jutukogu «?heksa ?udust ja ?ks ulm» (Nine Horrors and a Dream). Sellele j?rgnesid mitmed novellikogud, millest olulisemad on vahest «Karje kesk??l» (Scream at Midnight; 1963), «Kesk?? kujundid» (The Shapes of Midnight; 1980) ja «Piirid taamal» (The Borders Just Beyond; 1988). 1955. aastal asutas Brennan oma v?ikekirjastuse Macabre House, mille esimeseks ?llitiseks oli tema enda kirjutatud bro???r «H. P. Lovecraft. Hinnang» (H. P. Lovecraft: An Evaluation). Brennan oli ka ?ks esimesi Lovecrafti bibliograafe ning tema varasest huvist ?leloomuliku kirjanduse vastu annab tunnistust oma kulu ja kirjadega 1952. aastal v?lja antud Lovecrafti bibliograafia. Aastal 1957 hakkas Brennan «ajakirja Weird Tales vaimsuse taastamiseks» v?lja andma fanzine'i Macabre, mida j?rgneva 20 aasta jooksul ilmus 23 numbrit. Lisaks andis Brennan ajavahemikul 1950–1977 v?lja 47 numbrit luuleajakirja Essence, milles, nagu ka Macabre'i veergudel, v?is leida ta enda ja teiste autorite ?leloomulikku luulet. Brennani vahest kuulsaim ?ksikkangelane, k?ike viktoriaanlikku armastav ja antiikesemeid koguv New Haveni okultistlik detektiiv Lucius Leffing astus esmakordselt lugejate ette samuti kirjaniku ajakirjas Macabre, t?psemalt jutus «Kummitustest vaevatud koduperenaine» (The Haunted Housewife), v?ljaande 12. numbris, mis ilmus talvel 1962. Kokku kirjutas Brennan tema seiklustest ligi 40 juttu, millest suur osa on koondatud kolme kogumikku: «Lucius Leffingi m?rkeraamat» (The Casebook of Lucius Leffing; 1973), «Lucius Leffingi kroonikad» (The Chronicles of Lucius Leffing; 1977) ja «Lucius Leffingi seiklused» (The Adventures of Lucius Leffing; 1990). 1982. aastal oli Joseph Payne Brennan New Havenis peetud (j?rjekorras kaheksanda) World Fantasy Conventioni auk?laline ning p?lvis ka kokkutuleku eriauhinna. Brennan oli sisuliselt viimase ajakirjast Weird Tales tuule tiibadesse saanud pulp?uduskirjanikuna omajagu ainulaadses positsioonis. Tema ?hest k?ljest ?pris lihtsat ja kirjanduslikult pretensioonitut stiili ei hinda t?nap?eva modernistlikud ?uduskriitikud just kuigi k?rgelt, ometi peavad nemadki tunnistama ta loomulikku talenti nappide vahenditega ??vastava ja v?rvika ?udusmilj?? loomisel. Tihti pealtn?ha ?sna lihtsakoelist pulp?udust harrastanud kirjaniku suurt m?ju oma loomingule on tunnistanud mitmed t?nase p?eva menukirjanikud nagu Stephen King ja Dean Koontz. Eesti keeles on seni ilmunud Brennani kolm tuntuimat juttu, eelpoolmainitud «Lima» kirjastuse Katherine antoloogias «Alfred Hitchcock esitab «Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud»» 1991. aastal, «?hkut?us» (Levitation; 1958) esmalt Liivimaa Kroonikas nr. 2/1991 (30. mai) ja seej?rel 1994. aastal kirjastuse Elmatar antoloogias «K?rbes», ning «Pajutorn» (The Willow Platform; 1973) «Hirmu ja ?uduse juttude» 1. k?ites 2015. aastal. Jutustus «Chiltoni lossi salakamber» (The Horror at Chilton Castle) ilmus esmakordselt kirjaniku autorikogus «Karje kesk??l» 1963. aastal. Hiljem on lugu taasavaldatud pooles tosinas temaatilises ?udusantoloogias ja Brennani autorikogus «Kesk?? kujundid», mida v?ibki pidada kirjaniku loomingu omamoodi ‘best of’-kogumikuks. Olin otsustanud veeta suve Euroopas puhates, tegeledes, kui ?ldse millegagi, siis oma sugupuu uurimisega. K?igepealt suundusin Iirimaale Kilkennysse, kus kaevasin v?lja hunniku legende ja usaldatavail allikail p?hinevaid p?rimusi oma kaugete iirlastest esivanemate kohta. O’Braonainid – v?i Brennanid, nagu nende nime hiljem kirjutati – olid olnud ammuses Osraighe’i kuningriigis U? Duachi klanni pealikud, kes Staffordi krahvi Thomas Wentworthi ajal toime pandud brittidepoolse maakonfiskeerimise k?igus oma valdustest ilma j?id. R??vlin?ost krahvil, v?in siinkohal r??muga kinnitada, l??di hiljem Toweris pea maha. Kilkennyst suundusin Londonisse ja sealt Chesterfieldi, ajades oma emapoolsete esivanemate – Holbornide, Wilkersonide, Searle’ide – j?lgi. Puudulikud ja killustatud ?lest?hendused j?tsid palju l?nki, ent mu j?upingutusi kroonis siiski m??dukas edu ning pikapeale otsustasin reisida kaugemale p?hja ja k?lastada Chiltoni lossi ?mbruskonda. Lossis elas parajasti Robert Chilton-Payne, Chiltoni kaheteistk?mnes krahv. Minu sugulusside Chilton-Payne’idega oli v?ga kauge, aga kunagise sideme ?hk?rn l?ngake oli ometi olemas ja leidsin, et mulle t?itsa meeldiks lossile pilk peale heita. J?udsin lossi l?hedal asuvasse tillukesse k?lakesse nimega Wexwold hilisel p?rastl?unal ja v?tsin toa k?la ainsas, Punase Hane k?rtsis. Pakkisin oma asjad lahti ja l?ksin allkorrusele, kus s?in v?ikesest saiap?tsist, juustust ja heledast ?llest koosneva lihtsa eine. Ajaks, mil selle kasina, ent siiski v?ga meeldiva s??maaja l?petasin, oli v?ljas pimedaks l?inud ning koos pimedusega olid tulnud tuul ja vihm. Otsustasin ?htu k?rtsis p?sida. ?lut oli piisavalt ja ega mul kuhugi rutata ju polnud. Kui olin ?ra kirjutanud paar kirja, l?ksin alla ja tellisin pindi ?lut. K?rtsituba oli peaaegu t?hi. Baarimees, t?se d?entelmen, kes paistis kogu aeg olevat tukkumaj??mise ??rel, oli meeldiv, aga s?naaher, ning peagi j?in endamisi Chiltoni lossi kummalise ja hirmu?ratava legendi ?le m?tisklema. Legendist oli mitu versiooni ja kahtlemata oli algset lugu sajandite v?ltel ilustatud, ent loo keskmes oli kusagil lossis asuv salakamber. R??giti, et selles kambris oli midagi kohutavat, mida Chilton-Payne’id olid m??ratud maailma eest varjul hoidma. Sellesse kambrisse oli lubatud siseneda ainult kolmel inimesel: parajasti valitseval Chiltoni krahvil, krahvi meessoost p?rijal ja veel ?hel krahvi m??ratud isikul. Tavaliselt oli selleks Chiltoni lossi maavalitseja. Kambrisse siseneti ainult kord p?lvkonna v?ltel – kolme p?eva jooksul p?rast meessoost p?rija t?isealiseks saamist n?itasid krahv ja maavalitseja talle salakambrit. Seej?rel kamber suleti ning seda ei avatud uuesti kuni p?evani, mil too p?rija kohutavat kambrit omakorda oma pojale tutvustas. Legendi j?rgi pole p?rija p?rast kambrisk?iku enam iial p?ris endine. Ta muutub alati morniks ja endasset?mbunuks ning tema palgeile tekib m?tisklev ja kartlik ilme, mida miski sealt eales kuigi kauaks eemale peletada ei suuda. ?ks varasemaid Chiltoni krahve oli t?iesti hulluks l?inud ja end lossitornist alla heitnud. L?bi sajandite oli rahvas m?istatanud ka salakambri sisu ?le. Loo ?hes versioonis r??giti Gowerite paanilisest p?genemisest, relvastatud vaenlased kannul. Kuigi Chilton-Payne’ide ja Gowerite vahel valitsenud vana vaen, palunud Gowerid meeleheites Chiltoni lossist pelgupaika. Krahv lasknud nad sisse, juhatanud ?hte salajasse ruumi ja j?tnud nad sinna lubadusega, et nad on tagaajajate eest kaitstud. Krahv pidanud oma lubadust – Gowerite vaenlased saadeti lossiv?ravalt tagasi ja nende m?rvarlikud plaanid j?id t?ide viimata. Krahv aga j?tnud Gowerid lihtsalt lukustatud ruumi surnuks n?lgima. Kamber avatud alles kolmk?mmend aastat hiljem, kui krahvi poeg viimaks ukselt pitseri l?hkus. Tema pilgule oli avanenud hirmu?ratav pilt. Gowerid olid n?lginud surnuks pikkamisi ja kui segipaisatud luukerede v?ljan?gemise p?hjal otsustada, oli viimane neist tegelenud kannibalismiga. Legendi ?ks teine versioon r??kis, et keskaegsed krahvid olid kasutanud salajast ruumi piinakambrina. K?neldi, et kambris seisab endiselt vanu loomingulisi valuseadeldisi ning nende surmavate riistapuude haardes ripub siiani viimaste ohvrite surmaagoonias v?ikalt moondunud armetuid j??nuseid. Kolmandas versioonis mainiti Chilton-Payne’ide ?ht naissoost esivanemat, leedi Susan Glanville’i, kes oli v?idetavalt teinud tehingu kuradiga. Ta oli n?iana surma m?istetud, ent kuidagimoodi oli tal ?nnestunud tuleriidal p?letamise eest pakku p??seda. Tema surma kuup?ev ja ka viis olid teadmata, ent mingil ebam??rasel moel pidavat salakamber sellega seotud olema. Kuni ma selle ?udse legendi eri versioonide ?le m?tisklesin, oli torm tugevamaks muutunud. Vihm rabistas ?htlaselt vastu k?rtsi vitraa?aknaid ja n??d kostis aeg-ajalt ka kauget k?uek?minat. Vihmam?rgadele aknaruutudele pilku heites kehitasin ?lgu ja tellisin veel ?he pindi ?lut. Olin j?udnud ?llekannu pooleldi huultele t?sta, kui k?rtsitoa uks valla paiskus, lastes sisse sahmaka tuult ja vihma. Uks pandi kinni ja baarileti juurde astus k?rvuni tilkuvasse palitusse m?ssitud pikk kogu. Kogu v?ttis m?tsi peast ja tellis br?ndit. Kuna mul midagi paremat teha polnud, piidlesin teda l?hemalt. Mees n?gi v?lja umbes seitsmek?mneaastane, halliseguste juuste ja parkunud n?oga, karmi ja otsusekindla olemisega. Ta kulm oli kortsus, justkui oleks ta s??vinud mingi ebameeldiva probleemi ?le juurdlemisse, ent sellegipoolest uurisid ta jahedad sinised silmad mind ?he l?hikese, aga kaalutletud viivu teraselt. Ma ei suutnud teda p?ris t?pselt ?ra liigitada. Ta v?is olla kohalik talunik, ent miskip?rast ei uskunud ma, et ta on. Temast kiirgas teatavat v?imukust ja kuigi ta r?ivad olid kindla peale lihtsad, olid need minu arvates parema l?ike ja kvaliteediga kui kohalikel maameestel, keda olin seni n?inud. T?nu ?hele t?hisele seigale saime omavahel jutu peale. Nimelt pani ?ks ebatavaliselt j?rsk k?uek?rgatus ta akna poole p??rduma ja seda tehes l?kkas ta kogemata p?randale oma m?rja m?tsi. T?stsin selle tema eest ?les, ta t?nas mind ja me vahetasime tavap?raseid m?rkusi ilma kohta.Mul oli vaistlik tunne, et ta on harilikult kinnine inimene, kes maadleb praegu mingi t?sise murega ja tahab seet?ttu kuulda teise inimese h??lt. Teadvustades, et alati v?is olla ka v?imalik, et mu vaist mind ?kskord alt veab, jahvatasin sellegipoolest oma reisist, sugupuu-uuringutest Kilkennys, Londonis ja Chesterfieldis ning l?puks ka oma kaugest sugulussidemest Chilton-Payne’idega ja soovist Chiltoni lossi l?hemalt kaeda. ?kitselt m?rkasin, et ta silmitseb mind rahutukstegevalt pinevil, kui mitte lausa meeletul ilmel. Tekkis ebamugav vaikus. K?hatasin, m?istatades endamisi, mida olin k?ll ?elnud, et need k?lmad sinised silmad mind n??d nii tungivalt puurisid. Pikapeale tajus ta mu kasvavat ebamugavustunnet. «Andestust, et j?llitama j?in,» vabandas ta, «aga miski, mida te ?tlesite...» Ta k?hkles. «Kas me ei v?iks ehk sinna lauda istuda?» Ta noogutas ?he v?ikese laua poole, mis ruumi kaugemas h?maras nurgas seisis. N?ustusin, tundes h?mmelduse ja uudishimu segu, ja me kolisime jookidega tollesse omaette seisvasse lauda. Mees istus hetke kulmu kortsutades, justkui polnuks ta kindel, kuidas alustada. L?puks tutvustas ta end, ?eldes, et ta nimi on William Cowath. Teatasin talle enda nime, ent ta k?hkles ikka veel. Aegamisi v?ttis ta s??mu br?ndit ja vaatas siis otse mulle silma. «Ma olen,» teatas ta, «Chiltoni lossi maavalitseja.» Silmitsesin teda ?llatuse ja taast?rganud huviga. «Milline sobilik kokkusattumus!» h??atasin ma. «Ehk saaksite korraldada nii, et v?iksin homme lossi l?hemalt n?ha?» Ta paistis mind vaevu kuulvat. «Jah, muidugi,» vastas ta eemalolevalt. Tema hajevil olekust segaduses ja veidi pahasena olin vait. Ta hingas s?gavalt sisse ja hakkas siis t?takalt k?nelema, nii et osad ta s?nad omavahel ?hte jooksid. «Chiltoni kaheteistk?mnes krahv Robert Chilton-Payne maeti n?dala eest perekonna hauakambrisse. Noor p?rija ja n??d kolmeteistk?mnes krahv Frederick sai just kolme p?eva eest t?isealiseks. Ta tuleb tingimata t?na ?htul salakambrisse viia.» J?llitasin teda uskumatus h?mmingus. Hetkeks k?is mul peast l?bi, et ta oli kuidagimoodi teada saanud mu huvist Chiltoni lossi vastu ja m?ngis mulle n??d lihtsalt l?bu p?rast vingerpussi, arvates, et olen m?ni j?rjekordne kergeusklik turist. Ent tema surmt?sidus ei j?tnud ruumi kahtluseks. Tema pilgust ei paistnud naljatlemise varjugi. Otsisin s?nu. «See tundub nii veider, nii uskumatu! Just enne teie tulekut m?tisklesin siin nende arvukate salakambriga seotud legendide ?le.» Tema k?lm pilk ei lasknud mind lahti. «Meil ei ole tegemist mitte legendi, vaid faktiga.» Mind l?bis hirmu- ja erutusev?rin. «Te l?hete sinna t?na ?htul?» Ta noogutas. «T?na ?htul. Mina, noor krahv ja veel keegi.» Vahtisin talle ?ksisilmi otsa. «Tavajuhul,» j?tkas ta, «tuleks krahv ise meiega kaasa. Selline on tava. Ent krahv on surnud. Vahetult enne oma surma andis ta mulle korralduse valida keegi, kes noore krahvi ja minuga kaasa tuleks. See isik peab olema meessoost ja eelistatavalt veresugulane.» R??pasin suure s??mu ?lut ja olin vait. Ta j?tkas. «Peale noore krahvi ei ole lossis kedagi, v?lja arvatud ta eakas ema leedi Beatrice Chilton ja ?ks haige t?di.» «Keda v?is krahv siis silmas pidada?» p?risin ettevaatlikult. Maavalitseja kibrutas kulmu. «Kusagil maal elab paar kauget meessoost n?bu. Pakun, et ta arvas, et v?hemalt ?ks neist tuleb matustele. Aga ei tulnud neist ?kski.» «Kui kahetsusv??rne!» m?rkisin ma. «??rmiselt kahetsusv??rne. Ja seet?ttu palungi teil kui veresugulasel noore krahvi ja minuga t?na ?htul salakambrisse kaasa tulla.» K??ksatasin nagu viimane tola. Akende taga s?hvatas v?lk ja ?uest kostis vihma pahinat kividel. Kui ehmatuse j?iste s?rmede haare veidi l?dvenes, suutsin l?puks vastata. «Aga ma... see t?hendab, minu sugulusside on ju n?nda kauge. V?iks ?elda, et ma olen puhtalt viisakuse p?rast sama verd. See liin on minus niiv?rd lahja.» Ta kehitas ?lgu. «Teil on sama nimi. Ja teis on v?hemalt paar tilka Payne’ide verd. Praeguses pakilises olukorras ei olegi enamat vaja. Olen veendunud, et vana krahv oleks minuga n?us, kui ta veel midagi ?elda saaks. Kas tulete?» Nende k?lmade siniste silmade tungiva ja pineva pilgu eest polnud p??su. Need n?isid j?lgivat, kuidas mu m?istus veel m?nda vabandust leida p??des meeleheitlikult ringi kobas. L?puks j?in paratamatult n?usse. Minus s?venes tunne, et see kohtumine oli kuidagi ette m??ratud, et miskitmoodi oli mulle ette n?htud k?lastada Chiltoni lossi salakambrit. Me j?ime oma joogid l?puni ja ma l?ksin ?les tuppa vihmavarustuse j?rele. Kui ma tormi jaoks sobivalt r?ivastunult alla tulin, norskas lihav baarimees oma puki otsas, tegemata v?ljagi metsikutest, n??dseks juba pea vahetpidamatutest k?uek?rgatustest. Kadestasin teda, kui koos William Cowathiga hubasest ruumist lahkusin. V?ljas teatas mu teejuht, et meil tuleb minna lossi jala. Ta oli meelega alla k?rtsini jalutanud, selgitas ta, et tal oleks aega omap?i k?ndides selgeks m?elda, mida tal teha tuleb. R?ngad vihmavalingud, tugev tuul ja vali k?uer?ma muutsid vestlemise raskeks. K?ndisin maavalitseja j?rel, kes astus ilmatu pikal sammul ja n?is pimedusest hoolimata tundvat tee viimset kui tolli. L?ksime veidi maad piki k?lat?navat edasi ja p??rasime siis k?rvalteele, mis ?sna pea kahanes tihedast vihmast libedaks ja salakavalaks muutunud rajakeseks. Rada hakkas j?rsult t?usma ja jalgealune muutus veelgi ebakindlamaks. N??d tuli p??rata kogu t?helepanu jalgadele. ?nneks s?hvatas v?lk sagedasti. Mulle tundus, et olime k?ndinud oma tunni – kuigi tegelikult vast ainult m?ne minuti –, kui maavalitseja l?puks peatus. Leidsin end seismas tema k?rval tasasel kivisel platool. Ta osutas meie ees t?usvast n?lvakust ?les. «Chiltoni loss,» ?tles ta. Hetke ei n?inud ma lauspimeduses mitte kui midagi. Siis s?hvatas v?lk. Vanusest m?ranenud sakiliste katusevallide taga n?gin korraks suurt kandilist normannide lossi, mille nelja ristk?likukujulise nurgatorni seintes mustasid kitsad aknaavad justkui kurjad pilukil silmad. Seda tohutusuurt p?evin?inud kivilasu kattis pooleldi justkui mantlina luuderohi, mis n?is pigem must kui roheline. «See n?ib nii uskumatult vana!» m?rkisin ma. William Cowath noogutas. «Selle ehitamist alustas 1122. aastal Henry de Montargis.» S?nagi lisamata hakkas ta n?lvakust ?les r?hkima. Kui me lossim??rile l?hemale j?udsime, muutus torm veel tugevamaks. Tihe viltune vihm ja r?ngad tuuleiilid muutsid r??kimise vaat et t?iesti v?imatuks. T?mbasime pead ?lge vahele ja r?hkisime ?lesm?ge. Viimaks k?rguva m??ri ees seistes h?mmastas mind selle k?rgus ja paksus. M??r oli ilmselt ehitatud vastu pidama parimatele piiramisrelvadele ja m??ril?hkumismasinatele, mida kunagistel vaenlastel selle vastu v?lja panna oli. Kui ?le massiivse puust t?stesilla l?ksime, piilusin alla vallikraavi mustavasse pimedusse, ent ei suutnud eristada, kas seal oli ka vett. L?bi m??ri viis madal v?lvkaarega v?rav munakivisillutisega sise?ue, kus ei olnud midagi peale pahisevate veeojade. Pikal kiirel sammul juhatas maavalitseja mu ?le munakivide j?rgmise m??ri sees asuva v?lvv?ravani. See avanes teise, v?iksemasse ?ue, kus k?rgus iidse kantsi luuderohuga kaetud alusm??r. L?ksime l?bi kiviplaatidega sillutatud h?mara k?igu, mille l?pus seisis auklikuks kulunud raudlattidega tugevdatud ja vanusest mustaks t?mbunud rohmakas tammepuust uks. Maavalitseja l?kkas selle ukse p?rani ja meie ees avanes lossi suur saal. Neli pikka k?sitsi tahutud puidust lauda koos pinkidega ulatusid peaaegu saali teise otsa. Katust toestavate raidkujudega kivisammaste k?ljes olid vanusest laigulised metallist t?rvikuhoidjad. Seintel rippusid raudr??d, vapikujutistega kilbid, hellebardid, piigid ja lipud – trofeed ja saagiks v?etud meened nendest veristest sajanditest, mil iga loss oli vaat et kuningriik omaette. Hubiseva k??nla paistel, mis n?is olevat ainus valgusallikas, tundus see s?nge v?ljapanek eriti k?hedusttekitavalt muljetavaldav. William Cowath viipas k?ega. «Chiltoni lossi valitsejad elasid palju sajandeid m??ga toel.» Ta k?ndis saali teise otsa ja sisenes h?marasse koridori. J?rgnesin talle vaikides. Edasi sammudes k?neles ta summutatud h??lel. «Frederick, noor p?rija, pole just tugeva tervisega. Tema isa surm oli talle t?sine vapustus ning ta kardab t?na?htust katsumust, teades samas, et sellest ei ole p??su.» Nikerdatud Prantsuse liiliate ja metallist rullornamentidega kaunistatud puust ukse ees peatudes heitis ta mulle m?istatusliku s?nge pilgu ja koputas siis. Seestpoolt k?siti, kes koputab, ja maavalitseja vastas. Raske riiv t?steti ?les ja uks avanes. Kui Chilton-Payne’id olidki omal ajal olnud kanged s?jamehed, siis Frederickis, noores p?rijas ja n??d kolmeteistk?mnendas krahvis, paistis see s?dalaseveri k?ll k?vasti lahjunud olema. Minu ees seisis kahvatu jumega k?hn noormees, kelle tumedad aukuvajunud silmad n?isid vaevatud ja hirmul. Tema riietus oli ?htaegu teatraalne ja anakronistlik: tumeroheline sametkuub ja p?ksid, roheline sat??nist v?rvel, kaela ja randmeid ??ristamas valged pitsvolangid. Ta andis meile justkui vastutahtmist m?rku edasi astuda ja sulges ukse. V?ikese toa seinu katsid t?ielikult gobel??nid, millel oli kujutatud jahti v?i keskaegseid lahingustseene. Kas aknast v?i m?nest muust avausest puhuv t?mbetuul pani vaibad pidevalt lainetama, nii et stseenid tundusid h?irivalt elusatena. Toa ?hes nurgas seisis antiikne baldahhiinvoodi, teises suur ahhaatlambiga kirjutuslaud. P?rast l?hikest tutvustust ja selgitust, mis asjaoludel mina nendega kaasa tulema olin juhtunud, k?sis maavalitseja, kas isand on kambri k?lastuseks valmis. Fredericki niigi kaamest n?ost kadus n??d viimnegi v?rvivarjund. Ta noogutas siiski ja astus meie ees koridori. William Cowath l?ks k?ige ees, tema kannul noor krahv ja mina nende j?rel. Koridori teises otsas avas maavalitseja ukse ?mblikuv?rke t?is panipaika, kust v?ttis kaasa k??nlaid, peitleid, ?he kirka ja sepavasara. Kui ta oli pakkinud need nahast kotti, mille ta omale ?lale riputas, v?ttis ta ?helt riiulilt t?rviku. Ta s??tas selle ja ootas, kuni leek ?htlaselt p?lema j?i. Selle valgusallikaga rahul, sulges ta ukse ja viipas, et tema j?rel edasi l?heksime. Sealsamas l?hedal laskus pimedusse kivist keerdtrepp. Maavalitseja t?stis t?rviku k?rgemale ja hakkas trepist alla minema. Me j?rgnesime talle s?natult. Keerdtrepp oli oma viisk?mmend astet pikk. Kui me allapoole j?udsime, muutusid kivid r?skeks ja k?lmaks ning ka ?hk muutus jahedamaks, ent see polnud selline jahedus, mis v?rskendab. See l?hnas liiga tugevalt hallituse ja niiskuse j?rele. Trepi jalamilt algas pilkaselt pime ja haudvaikne tunnel. Maavalitseja t?stis t?rviku k?rgemale. «Chiltoni loss on normannide ehitatud, aga v?idetavalt rajati see sakside p?stitatud kantsi varemetele. Arvatakse, et need s?gaval asuvad k?igud siin ehitasid saksid.» Ta vaatas morni pilguga tunnelisse. «V?i keegi veel varasem rahvas.» Ta k?hkles korraks ja mulle n?is, et ta kuulatas. Seej?rel vaatas ta korraks tagasi meie poole ja hakkas m??da k?iku astuma. K?ndisin v?risedes krahvi kannul. Tundus, justkui tungiks see elutu ja j?ine ?hk mulle ?dini kontidesse. Kivid mu jalge all muutusid mingi limakihi t?ttu libedaks. Oleksin tahtnud rohkem valgust, aga peale maavalitseja v?beleva ja j?nksleva t?rviku polnud meil midagi. Veidi maad piki k?iku edasi j?i ta seisma ja j?lle n?is mulle, et ta kuulatab. Vaikus tundus aga t?ielik ja me j?tkasime teed. K?igu l?pust leidsime veel laskuvaid astmeid. L?ksime vast viisteist astet allapoole ja astusime j?rgmisesse tunnelisse, mis paistis olevat tahutud otse sellesse kaljusse, millele loss oli rajatud. Seinad olid kaetud valge salpeetrikoorikuga. Hallituse l?hn oli l?mmatav. J?ises ?hus oli tunda ka mingit teist l?patanud lehka, mis tundus mulle veidralt vastik, kuigi ma ei osanud ?elda, mis see oli. Viimaks maavalitseja peatus, t?stis t?rviku k?rgemale ja libistas nahkkoti ?lalt maha. N?gin, et meie ees oli sein, mis oli tehtud mingitest ehituskividest. Kuigi sein oli niiske ja salpeetriplekiline, oli see ilmselgelt ehitatud palju hiljem kui k?ik muu, mida seni olime n?inud. Pilku meie poole heites ulatas William Cowath t?rviku mulle. «Hoidke seda kindlalt, olge nii kena. Mul on k??nlaid, aga...» J?ttes lause l?petamata, v?ttis ta kotist kirka ja asus sellega seina kallale. M??ritis oli ?sna tugev, ent kui ta oli sellesse augu uuristanud, v?ttis ta sepavasara ja t?? edenes k?rmesti. Korra pakkusin, et ta annaks vasara mulle ja hoiaks ise t?rvikut, kuid ta vaid raputas pead ja j?tkas lammutust??ga. Noor krahv ei olnud kogu selle aja jooksul s?nagi lausunud. Oma kasvavast hirmu?revusest hoolimata tundsin tema pinevil kaamet n?gu vaadates talle kaasa. ?kitselt langetas maavalitseja vasara ja k?ik j?i vaikseks. N?gin, et m??ritisest oli alles vast kahe jala k?rgune riba. William Cowath kummardus ja uuris seda. «K?llalt tugev,» m?rkis ta m?istatuslikult. «J?tan selle aluseks. Me saame siit ?le astuda.» Terve minuti jagu seisis ta paigal ja vahtis meie ees mustavasse pimedusse. L?puks t?stis ta koti ?lale, v?ttis minu k?est t?rviku ja astus sakilisest m??riribast ?le. Me j?rgnesime talle. Kui ma kambrisse sisenesin, tundus see l?patanud lehk, mida olin enne tunnelis m?rganud, meid l?mmatavat. See hoovas iiveldamaajava lainena meie ?mber ja pani meid k?iki ?hku ahmima. L?kastamise vahele suutis maavalitseja ?elda: «Minuti v?i paari p?rast annab j?rele. Seiske avause l?hedal.» Kuigi lehk p?sis v?ikalt tugev, saime aegamisi kergemalt hingata. William Cowath t?stis t?rviku k?rgemale ja piilus kambri pilkasesse pimedusse. Mina kiikasin kartlikult ?mber tema ?la. Ei kostnud ainustki heli ning esiti ei n?inud ma muud kui salpeetrikoorikuga kaetud seinu ja r?sket kivip?randat. Korraga aga silmasin kaugemas nurgas, just t?rviku v?bisevast valguss??rist v?ljaspool kahte tillukest h??guvat punast t?ppi. ?ritasin end veenda, et need on kaks punast kalliskivi, kaks rubiini, mis t?rvikuvalguses s?tendavad. Ent ma teadsin kohe – tundsin kohe –, mis need olid. Need olid kaks punast silma ja need j?lgisid meid v??ramatul raevukal pilgul. Maavalitseja lausus vaikselt: «Oodake siin.» Ta l?ks kambri nurga suunas, peatus siis poolel teel ja sirutas k?e t?rvikuga ette. Hetke oli ta vait. Seej?rel kostis ta suust pikk v?risev ohe. Kui ta uuesti r??kima hakkas, oli ta h??letoon muutunud. See oli n??d vaid hauatagune sosin. «Tulge edasi,» ?tles ta meile sellel kummalisel ??nsal h??lel. J?rgnesin Frederickile ning me l?ksime ja seisime teine teisele poole maavalitsejat. Kui n?gin, mis selles kaugemas nurgas kivipingil k?kitas, olin kindel, et minestan. Tundsin t?iesti selgelt, kuidas mu s?da mitmeks sekundiks seisma j?i. Veri lahkus mu peast ja j?semetest ning peap??ritus pani mu vaaruma. Ma oleksin karjatanud, ent mu k?ri oli kui kinni n??ritud. Olevus, mis kivipingil l?mitas, n?gi v?lja nagu miski, mis on roninud v?lja p?rgust. Punaste silmade ?el l?bitungiv pilk andis teada, et ta elab kohutavat elu, ent ometi elu, mis hingitses selles mustas kokkukuivanud ja pooleldi muumiastunud, hauast kaevatud laipa meenutavas kehas. Korjusetaolise karkassi k?ljes tilpnes paar m?danenud riider?balat. Olevuse tontlikust hallikasvalgest kolbast turritas v?lja valgeid juuksetuuste. Kiprunud pilu, mis pidi olema olevuse suu, kattis mingi punane ollus v?i plekk. See uuris meid tigedusega, millel polnud inimlikkusega enam palju pistmist. Tema koletislike punaste silmade pilgule oli v?imatu vastata. See oli nii kirjeldamatult kuri, et tundus, justkui h?vitaks see oma ?eluse leegiga su hinge. Pilku k?rvale heites n?gin, et maavalitseja toetas n??d Fredericki. Noor p?rija oli tema vastu vajunud, ise hirmust klaasistunud pilgul hirmu?ratavat koletist j?llitades. Omaenda ?udustundele vaatamata tundsin talle kaasa. Maavalitseja ohkas ja hakkas uuesti tollel madalal hauatagusel h??lel r??kima. «Teie ees,» ?tles ta meile, «on leedi Susan Glanville. Ta kanti siia kambrisse ja aheldati seina k?lge aastal 1473.» Mind l?bis jubedusv?rin; mulle tundus, et viibime otse p?rgust p?rit kurjade j?udude l?heduses. Mulle oli see j?lk ebard tundunud sootu, ent kui ta oma nime kuulis, moonutas ta kipras punaseplekilist suud v?igas irvetaoline grimass. M?rkasin n??d esimest korda, et koletis oligi tegelikult seina k?lge kinnitatud. Rasked topeltahelad olid vanusest niiv?rd tumedaks t?mbunud, et ma polnud neid varem silmanud. Maavalitseja j?tkas, justkui r??kinuks ta masinlikult peast. «Leedi Glanville oli Chilton-Payne’ide emapoolne esivanem. Ta tegi kuradiga kaupa. Ta m??rati n?iana surma, ent tal ?nnestus tuleriidast p??seda. L?puks said ta omad l?hedased temast v?itu. Ta toodi siia, aheldati kinni ja j?eti surema.» Ta vaikis hetke ja j?tkas siis. «Oli aga liiga hilja. Ta oli juba pimedusej?ududega lepingu s?lminud. See oli midagi s?nulseletamatult koletut ning seet?ttu on tema j?relsugu m??ratud elama elu, mis on t?is piina ja painajalikku ??va, elu t?is ?udust ja hirmu.» Ta sirutas t?rviku punasilmse mustaks t?mbunud olevuse poole. «Ta oli kunagi kaunitar. Ta vihkas surma. Ta kartis surma. Ja nii ta l?puks vahetaski oma surematu hinge – ja oma j?reltulijate kehad – igavese maapealse elu eest.» Kuulsin ta h??lt justkui luupainajas, see n?is kostvat l?putust kaugusest. Ta j?tkas. «Kokkuleppe murdmise tagaj?rjed on liiga kohutavad, et neid kirjeldada. ?kski tema j?reltulijaist ei ole veel julgenud seda teha, kui on teada saanud, mis on selle tasu. Ja n?nda ongi ta siin k?kitanud need ligi viissada aastat.» Arvasin, et ta oli l?petanud, ent ta hakkas uuesti k?nelema. ?lespoole vaadates t?stis ta t?rviku neetud kambri lae poole. «See kamber,» ?tles ta, «asub otse perekonna hauakambri all. Kui krahv sureb, j?etakse ta surnukeha n?ilikult hauakambrisse. Kui aga leinajad on lahkunud, l?katakse hauakambri v?ltsp?rand k?rvale ja krahvi surnukeha lastakse alla siia kambrisse.» Pilku t?stes n?gin ?lal laeluugi kandilist piirjoont. Maavalitseja h??l muutus n??d vaevukuuldavaks. «Kord iga p?lvkonna v?ltel saab leedi Glanville toidust – lahkunud krahvi surnukeha. Nii s?testab see v?igas leping, mida ei saa murda.» Teadsin n??d – ?udusega, mida ei oleks eluski olnud v?imalik kirjeldada –, kust p?rines see punane ollus meie ees k?kitava olevuse t?lgastaval suul. Justkui oma s?nade kinnituseks langetas maavalitseja t?rviku allapoole, kuni selle leek valgustas p?randat kivipingi jalamil, mille juurde vereimejalik koletis oli aheldatud. P?randal olid l?bisegi laiali t?iskasvanud mehe kondid ja kolp, v?rskest verest punased. Pisut eemal vedeles veel inimluid; need olid pruunikad ja vanusest pudedad. Sel hetkel hakkas Frederick kriiskama. Tema kiledad h?steerilised karjed t?itsid kambri. Maavalitseja k?ll raputas teda tugevalt, ent noormehe kohutavad, ?udust tulvil ja n?rvekriipivad kriisked ei lakanud. Raipetaoline olevus vaatas teda veidi aega oma hirmu?ratavate punaste silmadega. L?puks t?i ta kuuldavale mingi heli, mis meenutas looma kiunatust ja pidi ilmselt olema naer. Sealsamas, ilma ?hegi hoiatuseta, libistas olevus end pingilt maha ja s??stis noore krahvi suunas. Mustunud ahelad, mis teda seina k?ljes hoidsid, lasid tal ainult jardi v?i kaks edasi liikuda. Ketid t?mbasid ta j?rsult tagasi, ent ometi viskus koletis ?ha uuesti ettepoole, kiunudes p?rgulikus r??mus, mis pani juuksed mu pealael p?sti seisma. William Cowath sirutas t?rviku j?rsult koletise poole, kuid too viskles oma ahelate otsas edasi. Painajalik kamber kajas krahvi kriisetest ja olevuse elajaliku naeru ?udsetest kiunatustest. Tundsin, et ka minu m?istus ?tleb ?les, kui ma sealt p?rgu eeskojast minema ei saa. Esimest korda kogu selle katsumuse v?ltel, mis oleks pannud iga v?hegi n?rgema mehe oma elu ja terve m?istuse nimel p?genema, tundus maavalitseja raudne enesekontroll m?ranevat. Ta heitis pilgu metsiku viskleva elaja selja taha, seinale, mille k?lge ahelad olid kinnitatud. M?istsin, mida ta m?tleb. Kas need kinnitused peavad vastu p?rast k?igi nende sajandite pikkust roostetamist ja niiskust? ?kilise otsusekindlusega pistis ta k?e ?hte sisetaskusse ja v?ttis v?lja millegi, mis t?rvikuvalguses s?deles. See oli h?bedast rist. Ettepoole astudes torkas ta selle peaaegu viskleva olevuse j?ledasse n?kku, mis oli kunagi kuulunud pimestavkaunile leedi Susan Glanville’ile. Olevus t?mbus tagasi piinatud kriiskega, mis l?mmatas krahvi karjed. Olend k?ssitas pingil, ?kitselt vaikiv ja liikumatu, vaid tuiklev krimpsus suu ja raevuleegid punastes silmades andmas m?rku, et see on endiselt elus. William Cowath k?netas teda s?ngelt. «P?rguelajas! Vannun, et kui liigud sellelt pingilt enne, kui me siit kambrist lahkume ja selle uuesti kinni pitseerime, saad seda risti tundma!» Olevuse punased silmad j?lgisid maavalitsejat sellise p?hjatu vihkamisega, mida t?hipaljaste s?nadega ei ole v?imalik edasi anda. Need paistsid lausa h??guvat. Ja ometi n?gin ma seal veel midagi – hirmu. Korraga tajusin, et ?le selle neetud kambri oli laskunud vaikus. See kestis ainult paar hetke. Krahv oli l?puks kriiskamise l?petanud, ent n??d tuli midagi veel hullemat. Ta hakkas naerma. See oli k?ll vaid vaikne k?kutus, ent kuidagimoodi oli see hullem kui k?ik tema varasemad kriisked. See ?ha kestis, vaikselt ja s?gedalt. Maavalitseja p??rdus ja viipas l?hutud m??ri suunas. L?ksin ?le kambri ja ronisin v?lja. Minu taga tuli maavalitseja, toetades noort krahvi, kes lohistas jalgu nagu vana mees ja k?kutas endamisi. Seej?rel tundus, et m??dus terve igavik, kuni maavalitseja tassis kohale kotit?ie m?rdisegu ja v?ikese veet?nni, mille ta oli varem tunnelisse valmis j?tnud. T?rvikuvalgel valmistas ta m?rdi ja asus kambrit sulgema samade kividega, mille ta oli enne seinast v?lja l?hkunud. Kuni maavalitseja r?hmas, istus noor krahv tunnelis liikumatult paigal ja k?kutas vaikselt. Kambris sees valitses vaikus, ainult korra kuulsin olevuse ahelate k?lksatust vastu kivi. Viimaks sai maavalitseja t?? valmis ning viis meid piki neid salpeetriplekilisi k?ike tagasi ja j?istest astmetest ?les. Krahv suutis vaevu trepil jalgu t?sta; maavalitseja pidi teda suurte raskustega igal sammul toetama. Kui olime tagasi gobel??nidega kaunistatud tuppa j?udnud, istus Frederick oma baldahhiinvoodile ja j?i vaikselt naerdes p?randat j?llitama. ?udusega m?rkasin, et ta mustad juuksed olid muutunud halliks. Olles veennud ta ?ra jooma klaasit?ie vedelikku, mis kahtlemata sisaldas suurt annust rahustit, ?nnestus maavalitsejal ta voodisse pikali heitma saada. Seej?rel juhatas William Cowath mind ?hte l?hedalasuvasse magamiskambrisse. Minu sisetunne k?skis mul sellest p?rgulikust kivihunnikust hetkegi viivitamata p?geneda, ent torm m?llas endiselt ja ma ei olnud sugugi kindel, kas leiaksin ilma teejuhita tee tagasi k?lla. Maavalitseja raputas nukralt pead. «Kardan, et tema lordlik k?rgus on m??ratud enneaegu surema. Ta ei olnud kunagi tugeva tervisega ja t?na?htused s?ndmused v?ivad olla ta m?istuse segi p??ranud ... muutnud ta nii n?rgaks, et tal ei ole enam lootust sellest toibuda.» V?ljendasin oma kaastunnet ja ?udust. Maavalitseja k?lm sinine pilk vaatas otse mulle silma. «V?ib juhtuda,» s?nas ta, «et noore krahvi surma korral v?idakse teid ennast kaaluda...» Ta k?hkles. «V?idakse kaaluda,» l?petas ta viimaks, «kui kedagi, kes on teatavas m?ttes j?reltulija.» Ma ei tahtnud enam s?nakestki kuulda. Soovisin talle napilt head ??d, riivistasin tema j?rel ukse ja proovisin – ?sna edutult – m?nekski hetkeks s?ba silmale saada. Uni ei tulnudki. N?gin palavikulisi n?gemusi, kuidas too punaste silmadega olevus oma suletud kambris ahelaist vabaks p??seb, l?bi m??ri murrab ja m??da neid j?iseid limaga kaetud astmeid ?les ronib. Juba enne koitu tegin ukse vaikselt riivist lahti ja hiilisin nagu sissetunginud varas v?risedes l?bi lossi k?lmade koridoride ja mahaj?etud saali v?lja. L?ksin l?bi munakivisillutisega sise?uede ja ?le mustava vallikraavi ning pagesin ?lepeakaela n?lvakust alla ronides k?la poole. Kaugelt enne keskp?eva olin teel Londoni poole. Ning mul oli ?nne – juba j?rgmisel p?eval olin ?le Atlandi suunduval laeval. Inglismaale ei naase ma enam iialgi. Kavatsen hoida Chiltoni lossi ja selle alalise elaniku endast v?hemalt ookeani kaugusel. Koletise v?rav William Hope Hodgson William Hope Hodgson (1877–1918) ja tema looming ei ole meil p?ris tundmatu, eesti keeles on 2004. aastal ilmunud ta romaan «Viirastuspiraadid» (The Ghost Pirates; 1909) ning 1990ndate esimesel poolel neli l?hijuttu. «Hirmu ja ?uduse juttude» 1. k?ites 2015. aastal ilmus Hodgsoni l?hilugu «H??l koidikul» (The Voice in the Dawn; 1920). Eesti ?uduss?ber oli ?nnega koos, sest t?nu Mario Kivistiku v?ljaannetele olid meie esmatutvuseks Hodgsoniga ta ehk k?ige paremad merelood «Kesksaare asukad» (The Habitants of the Middle Islet; 1962) Marduses 2/1992 ja «H??l ??s» (The Voice in the Night; 1907) P?hjanaelas 7/1994. Tulevane kirjanik s?ndis Essexis anglikaani vaimuliku peres, olles ?ks kaheteistk?mnest lapsest. 13-aastasena jooksis ta kodust ?ra, et saada meremeheks. Vanemad said talle j?lile, kuid lubasid l?puks siiski laevapoisina Briti Kaubalaevastikus teenima hakata. Karmid inimsuhted laevas sundisid teda ?ppima judot ja panid ta tegelema kulturismiga. P?rast kolme ?mbermaailmareisi m?istis Hodgson siiski, et vihkab merd, ja seda on n?ha ka tema loomingus, kus merega seonduvad eelk?ige k?iksugu ?udused ning rusuvad ja depressiivsed toonid ning meeleolud. Ta oli ka kirglik fotograaf, kellele alul meeldis j??dvustada merd ja torme, nii et ta seadis laeval sisse isegi oma pimiku, kuid hiljem keskendus ta peamiselt kulturistide ja muskulatuuri ?lesv?tmisele. P?rast seda, kui oli pankrotti l?inud ta kool, milles treeniti kohalikke politsenikke, otsustas Hodgson kirjutamisele keskenduda. P?rast rohkeid tagasil?kkamisi ilmus 1905. aastal The Grand Magazine’is ta deb??tjutt «Troopiline ?udus» (A Tropical Horror). Eluajal vaid neli romaani, hulga jutte ja luulet avaldanud autori suurem populaarsus saabus hilisemail aastak?mneil. Tema loomingu suurimaiks austajaiks olid H. P. Lovecraft, Clark Ashton Smith ja C. S. Lewis. Eluajal ilmusid ta romaanid tihti suurte k?rbetega, kuid hiljem on ?llitatud ka palju mahukamaid tekstikriitilisi v?ljaandeid. 1914. aastal l?ks ta Esimesse maailmas?tta, invaliidistus 1916. aastal hobuselt kukkumise tagaj?rjel, kuid paranes sellest ja l?ks uuesti rindele. Ta hukkus k?igest 40-aastasena 1918. aasta aprillis Ypres’i all. Seej?rel ta looming unustati ning kirjaniku tekstid t?id uuesti ulmehuviliste lugemislauale Ameerika kirjastajad. Tema romaane ja jutte avaldasid ajakirjad Weird Tales ning Famous Fantastic Mysteries, samuti ?udusspetsialisti August Derlethi kirjastus Arkham House. Lisaks mereteemalistele ?uduslugudele loetakse kirjaniku loomingus keskseks ?sna keerukaid ja mahukaid romaane «Maja ??remaal» (The House on the Borderland; 1908) ning «?ine maa» (The Night Land; 1912). Esimene r??gib ?sna hallutsineerivas laadis loo ?ksildasest majast Iirimaa l??nerannikul, mida r?ndavad ?leloomulikud olendid maav?listest dimensioonidest, teise tegevus toimub kaugtuleviku Maal, kus P?ike on kustunud ja inimkonna riismed peavad igaveses pimeduses toime tulema. M?lemad romaanid avaldasid s?gavat muljet Lovecraftile. 1910. aastal hakkas Hodgson kirjutama juttude ts?klit, mille peategelaseks oli okultistlik detektiiv Thomas Carnacki. Kolme aasta jooksul ilmus kuus juttu, mis anti v?lja raamatuna «Tondip??dja Carnacki» (Carnacki, the Ghost-Finder; 1913). 1948. aasta Arkham House’i v?ljaandesse lisati kolm postuumselt ilmunud v?i leitud juttu. Kuigi Carnacki juuri v?ib osaliselt n?ha Sherlock Holmesi karakteris, on tema eeskujudeks kindlasti ka varasemad 19. sajandi kirjanduslikud paranormaalsete n?htuste uurijad (Martin Hesselius, Flaxman Low) ja muidugi Algernon Blackwoodi loodud doktor John Silence. Kui p??da paari lausega kokku v?tta Hodgsoni panust ?leloomuliku kirjanduse arengusse, v?iks sedastada, et ta on omamoodi ?hendusl?li 19. sajandi selgelt m?stilise l?henemise poolest ?leloomulikku ja 20. sajandi teaduslikuma l?henemise vahel. Nii tema tondip??dja Carnacki lugudes kui ka mitmetes mereteemalistes ?udusjuttudes on t?helepanuv??rne koht teaduslikel seletustel, aparaatidel ja ratsionaalsel vaatel, millega esmapilgul irratsionaalsele ?udusele vastu astutakse. Just selle teaduslikkuse ja (osas romaanides) kaugtuleviku vaate sissetoomise t?ttu peetakse teda oluliseks H. P. Lovecrafti m?jutajaks ning v?ib spekuleerida, et Hodgsonita Cthulhu-m?toloogiat meile tuntud kujul poleks ehk tekkinudki. L?hijutt «Koletise v?rav» (The Gateway of the Monster), mis ilmus esmakordselt ajakirjas The Idler jaanuaris 1910, on ?ks kirjaniku t?htsamaid tondip??dja Carnacki ts?kli ?leloomulikke tekste (paraku on mitmel sarja jutul ratsionaalne lahendus), mis peaks pakkuma tuumakat t?iendust maakeeles juba olemas olevale kahele Carnacki jutule: «Vilistav tuba» (The Whistling Room; 1910, ek. Postimees 10.–18. august 1994, «K?rbes» 1994) ja «Kummitushobune» (The Horse of the Invisible; 1910, ek. P?hjanael 8–9/1994). «Koletise v?rav» on ilmunud ligi paarik?mnes ?udusantoloogias ning j?udnud k?mnekonnasse autorikogusse. Vastuseks Carnacki tavap?rasele kaardikesele, mis kutsus ?htust s??ma ja lugu kuulama, saabusin ma ?igeaegselt Cheyne’i teele 427 ja leidsin, et kolm ?lej??nut, keda samuti alati nendele toredatele v?ikestele kohtumistele kutsuti, olid kohal enne mind. Viis minutit hiljem olime Carnacki, Arkrighti, Jessopi ja Tayloriga h?ivatud meeldiva ajaviite, ?htustamisega. «Sa ei j??nud seekord kauaks,» m?rkisin ma, l?petades oma suppi ning unustades hetkeks, et Carnackile ei meeldinud, kui talle tema loo kohta kasv?i m??daminnes k?simusi esitati, enne kui ta oli valmis jutustama. Siis polnud ta s?nadega kitsi. «R??gime sellest hiljem,» ?tles ta l?hidalt ning ma muutsin teemat, mainides, et olin tegelenud uue relva ostmisega, millisele uudisele vastas Carnacki intelligentse noogutuse ning naeratusega, mis minu meelest n?itas ehedat heatahtlikku t?nulikkust vestluse teema sihiliku muutmise suhtes. Hiljem, kui ?htus??k oli l?petatud, naaldus Carnacki koos piibuga mugavalt oma suurde tooli ning alustas keerutamata oma lugu: «Nagu Dodgson just t?hele pani, olin ma seekord ?ra l?hikest aega ja seda sel v?ga heal p?hjusel, et see koht oli l?hedal. T?pset asukohta, ma kardan, ei tohi ma teile ?elda, kuid see asub siit v?hem kui kahek?mne miili kaugusel, ning nime muutmine ei riku lugu. Ja milline lugu see on! See on ?ks k?ige ebaharilikum juhtum, millega ma eales olen tegelenud. Kaks n?dalat tagasi kirjutas mulle mees, keda ma kutsun Andersoniks, ja palus kokkusaamist. Kutsusin ta k?lla ja kokku saades teatas ta mulle oma soovist, et ma uuriksin ja ehk ka lahendaksin ?he pikaajalise ja h?sti dokumenteeritud juhtumi, mida tema nimetas «kummitamiseks». Ta kirjeldas mulle juhtumi ?ksikasju ja l?puks, kuna see paistis olevat midagi erakordset, otsustasin ma selle vastu v?tta. Kaks p?eva hiljem s?itsin ma hilisel p?rastl?unal tema maja juurde. See on v?ga vana hoone, mis seisab ?sna omaette keset valdusi. Ilmnes, et Anderson oli j?tnud ?lemteenri k?tte kirja, milles vabandas paljus?naliselt oma puudumise p?rast ja andis kogu maja uurimise jaoks minu k?sutusse. ?lemteener n?htavasti teadis minu k?lask?igu eesm?rki ning ma k?sitlesin teda p?hjalikult ?htus??gi ajal, mida s?in ?ksinda. ?lemteener oli vana ja privilegeeritud ja ta tundis halli toa ajalugu v?ga t?pselt. Sain temalt teada veel juhtumi kohta k?ivaid ?ksikasju. Need detailid olid seotud kahe aspektiga, mida Anderson oli maininud ainult m??daminnes. Esiteks, et on kuuldud, kuidas halli toa uks ??siti avaneb ja valju pauguga sulgub, ja seda isegi juhul kui ?lemteener teadis, et uks on lukus ja ukse v?ti sahvris tema v?tmekimbus. Teiseks, et voodiriided leitakse alati voodilt ?ra rebituina ja ?hte nurka hunnikusse loobituina. Aga peamiselt h?iris vana ?lemteenrit ukse paukumine. Palju, palju kordi, nagu ta mulle ?tles, oli ta lamanud ?rkvel ja kuulanud, v?risedes hirmust, sest m?nikord paukus uks nii palju kordi – p?mm! p?mm! p?mm! –, et uinumine oli v?imatu. Ma olin Andersonilt juba teada saanud, et toal oli ?le saja viiek?mne aastane ajalugu. Kolm inimest oli seal ?ra k?gistatud – ?ks Andersoni esivanem, tolle naine ja laps. See k?ik oli t?estis?ndinud, nagu ma l?bi suurte pingutuste olin avastanud, seega v?ite ette kujutada, et p?rast ?htus??ki l?ksin ma ?lakorrusele halli tuba uurima tundega, et mul on k?sil m?rkimisv??rne juhtum. Peter, vana ?lemteener, oli minu minekust p?ris h?iritud ja kinnitas t?ie p?halikkusega, et kogu tema kahek?mneaastase teenistuse jooksul polnud keegi sisenenud sellesse tuppa p?rast ?? saabumist. Ta anus ?sna isalikult, et ma ootaks hommikuni, kui ohtu pole ja tema ise minuga kaasa tuleks. Loomulikult ma muigasin veidi tema ?le ning ?tlesin, et ta ei n?eks vaeva. Ma selgitasin, et ei kavatse teha muud, kui veidike ringi vaadata ja v?ib-olla kinnitada m?ned pitserid. Ta ei pea kartma, ma olen selliste asjadega harjunud. Kuid ta raputas pead, kui ma seda ?tlesin. «Pole palju selliseid vaime nagu meie oma, h?rra,» kinnitas ta mulle morni uhkusega. Ja Jupiteri nimel! Tal oli ?igus, nagu te n?ha saate. Ma v?tsin m?ned k??nlad ja Peter j?rgnes mulle oma v?tmekimbuga. Ta keeras ukse lahti, kuid keeldus minuga koos sisse tulemast. Ta oli silmn?htavalt hirmul ja kordas oma palvet uurimist kuni p?evavalguseni edasi l?kata. Muidugi ma naersin ta ?le j?lle ja ?tlesin, et ta v?ib seista uksel valvel ja kui miski peaks v?lja tulema, see kinni p??da. «See ei tule kunagi v?lja, h?rra,» ?tles ta oma naljakal, vanal, p?halikul viisil. Kuidagi suutis ta panna mind tundma, nagu ootaks mind tuppa sisenedes midagi t?eliselt kohutavat. Igatahes, ?ks punkt talle, teate. Ma j?tsin ta sinna ja uurisin tuba. See oli rikkalikult ja h?sti sisustatud suur ruum, baldahhiinvoodiga, mis asetses peatsiga vastu otsaseina. Kaminasimsil seisis kaks k??nalt ja veel kaks k??nalt paiknes igal toas olevast kolmest lauast. Ma panin k?ik k??nlad p?lema ning tuba tundus veidi v?hem ebainimlikult s?nge, kuigi, pange t?hele, see oli igas m?ttes ?sna puhas ja h?sti hoitud. Kui ma olin p?hjalikult ringi vaadanud, kinnitasin pikad paelad ?le akende, m??da seinu, ?le piltide ja ?le kamina ning seinakappide. Kogu aja, kui ma t??tasin, seisis ?lemteener uksel, ning ma ei suutnud teda veenda sisenema, kuigi pilkasin teda veidike paelu pingutades ja t??d tehes siia-sinna liikudes. Iga natukese aja tagant ?tles ta: «Vabandage mind, h?rra, aga ma t?esti soovin, et te tuleksite v?lja, h?rra. Ma t?esti kardan v?ga.» Ma ?tlesin talle, et pole vajadust mind oodata, aga ta oli ustav sellele, mida pidas oma kohustuseks. Ta ?tles, et ei saa ?ra minna ja j?tta mind sinna ihu?ksi. Ta vabandas, aga oli ?sna veendunud, et ma ei m?ista, kui ohtlik tuba on, ja ma adusin t?epoolest, et ta oli suhteliselt hirmunud. Igatahes, mina pidin s?ttima toa nii, et ma teaks, kui midagi ainelist sellesse siseneb, seega ma palusin, et ta ei segaks mind, v?lja arvatud juhul, kui ta t?esti midagi n?eb v?i kuuleb. Ta oli hakanud mulle n?rvidele k?ima ja toa «?hkkond» oli juba piisavalt halb, ilma seda veel vastikumaks muutmata. Veel m?nda aega ma t??tasin, venitades paelu ?le p?randa ja kinnitades neid nii, et v?himgi puudutus oleks nad katki teinud, juhul kui keegi juhtuks pimedas tuppa kavatsusega nalja teha. K?ik see oli v?tnud palju kauem aega, kui ma arvasin, ja j?rsku kuulsin ma, kuidas kell ?ksteist l?i. Ma olin varsti p?rast t??le hakkamist mantli seljast v?tnud, aga n??d, olles t??ga peaaegu valmis, k?ndisin ma tugitooli juurde ja v?tsin mantli k?tte. Ma olin seda parasjagu selga panemas, kui ukselt k?las teravalt ja hirmunult vana ?lemteenri h??l (ta polnud viimase tunni jooksul s?nagi ?elnud): «Tulge v?lja, h?rra, kiiresti! Kohe juhtub midagi!» Jessuke! Ma v?patasin ja samal hetkel kustus ?ks laual olnud k??naldest. Kas see oli n??d tuul v?i mis, ma ei tea, aga hetkeks olin ma piisavalt ehmunud, et jooksin ukse suunas, kuigi, mul on heameel ?elda, et j?in seisma enne, kui selleni j?udsin. Ma lihtsalt ei saanud plehku panna, ?lemteener seal seismas, olles eelnevalt talle ?petust jaganud vapper olemise kohta. Seega keerasin ma ringi, v?tsin k?tte kaks kaminasimsil seisnud k??nalt ja k?ndisin voodi k?rval oleva laua juurde. Ma ei n?inud midagi. Ma puhusin ?ra veel p?leva k??nla ja k?ndisin teiste laudade juurde ja puhusin ?ra ka neil seisvad k??nlad. Just siis h??dis vana mees ukse tagant uuesti: «Oh! H?rra! Palun v?tke mind kuulda! Palun v?tke mind kuulda!» «H?sti, Peter,» ?tlesin ma, ning Jupiteri nimel, mu h??l ei olnud ?ldse nii rahulik, nagu ma oleksin soovinud! Ma suundusin ukse poole ning mul oli pisut tegemist, et mitte jooksma hakata. Selle asemel tegin m?ned pikad k?misevad sammud, nagu v?ite arvata. Ukse juures oli mul ?kitselt tunne, nagu puhuks toas k?lm tuul. Justkui oleks aken veidike avatud. Ma j?udsin ukse juurde ja vana ?lemteener astus nagu instinktiivselt sammu tagasi. «Varja k??nlaid, Peter!» ?tlesin ma teravalt ja pistsin need talle k?tte. Ma p??rdusin, haarasin lingist ja virutasin ukse pauguga kinni. Kuidagi, kas teate, tundsin seda tehes, nagu miski t?mbaks seda lahti, aga see oli kindlasti mu kujutlusv?ime. Ma p??rasin v?tit lukuaugus kaks korda, lukustades ukse korralikult. Tundsin selle peale kergendust ning asusin ust pitseerima. Lisaks asetasin oma visiitkaardi lukuaugu ette ja kinnitasin selle sinna; p?rast seda panin v?tme taskusse ja l?ksin alumisele korrusele, n?rviline ja vaikiv Peter teed juhtimas. Vaene rumal vanake! Mul polnud kuni selle hetkeni p?he turgatanud, et ta oli viimase kahe-kolme tunni jooksul pidanud kannatama m?rkimisv??rset pinget. Umbes kesk??sel l?ksin ma voodisse. Mu tuba asus sama koridori otsas, kus hall tubagi. Ma leidsin uksi loendades, et nende kahe vahele j?i viis tuba. Kindlasti m?istate, et sellest polnud mul kahju. Just siis, olles alustanud lahtiriietumist, tuli mulle p?he m?te ja ma v?tsin k??nla ja pitseerimisvaha ning pitseerisin k?igi viie toa uksed. Kui ?kski uks ??sel paugub, siis ma tean t?pselt, milline. P??rdusin tagasi oma tuppa ja l?ksin voodisse. S?gavast unest ?ratas mind j?rsult vali prahvatus kuskil koridori peal. Ma t?usin voodis istukile ja kuulatasin, kuid ei kuulnud midagi. Siis s??tasin k??nla. Ma olin sellega just valmis saanud, kui koridorist kostis raevukas uksem?rtsatus. Ma h?ppasin voodist v?lja ja v?tsin oma revolvri. Keerasin ukse lukust lahti ja l?ksin koridori, hoides k??nalt k?rgel ning p?stolit valmis. Siis juhtus veider asi. Ma ei suutnud enam sammukestki halli toa suunas minna. Teate ju, et ma pole sugugi argp?kslik vennike. Ma olen uurinud liiga palju tontlike asjadega seotud juhtumeid, et mind selles saaks s??distada, aga mul oli kabuhirm, ma ?tlen, lihtsalt kabuhirm, nagu ?ksk?ik millisel ?ndsal lapsukesel. Tol ??sel oli ?hus midagi s?gavalt ebap?ha. Jooksin tagasi oma magamistuppa ja lukustasin ukse. Istusin terve ?? voodil ja kuulasin koridorist kostvat s?nget ukse paukumist. Heli tundus kajavat l?bi kogu maja. Kui p?evavalgus viimaks saabus, ma pesin ja riietusin. Uks polnud paukunud umbes tunnikese ja ma olin oma julgust tagasi saamas. H?benesin ennast, kuigi m?nes m?ttes on see rumal, sest kui sa topid oma nina sellistesse asjadesse, siis m?nikord on garanteeritud, et n?rvid veavad alt. Siis pead lihtsalt istuma vaikselt ja kuni p?evavalguseni end argp?ksiks nimetama. M?nikord on see midagi enamat kui argus, mulle tundub. Ma usun, et m?nikord on see miski, mis hoiatab sind ja v?itleb sinu eest. Kuid siiski ma tunnen end p?rast sellist elamust alati viletsalt ja vaevaliselt. Kui p?ev oli t?esti k?es, avasin ma ukse ja l?ksin revolvrit k?ep?rast hoides vaikselt m??da koridori. Ma pidin teel m??duma trepimademest ja keda ma n?gin sealt, kohvitass k?es, ?les tulemas, kui mitte vana ?lemteenrit. Ta oli t?mmanud p?ksid ??s?rgi peale ning kandis jalas vanu toasusse. «Halloo, Peter!» ?tlesin ma, tundes end ?kki r??msana, kuna mul oli hea meel nagu eksinud lapsel, et minu l?heduses on teine inimolend. «Kuhu sa nende suupistetega suundud?» Vana mees v?patas ja loksutas veidike kohvi maha. Ta vahtis minu poole ja ma n?gin, et ta oli magamata ja n?ost valge. Ta tuli trepist ?les ja ulatas mulle v?ikese kandiku. «Ma olen t?epoolest v?ga t?nulik, h?rra, n?hes, et teiega on k?ik h?sti,» ?tles ta. «Ma kartsin korraks, et ehk riskisite halli tuppa minekuga, h?rra. Ma lamasin terve ?? ?rkvel, kuulates ust. Kui valgeks l?ks, m?tlesin, et teen teile tassikese kohvi. Ma teadsin, et tahate vaadata pitsereid, ja kuidagi tundub seda turvalisem teha, kui kohal on kaks inimest, h?rra.» «Peter,» ?tlesin ma, «sa oled t?eline semu, see on sinust v?ga t?helepanelik.» Ja ma j?in kohvi ?ra. «Tule kaasa,» k?skisin ma teda, kandikut tagasi ulatades. «Ma vaatan n??d, millega need elajad tegelenud on. Mul polnud ??sel lihtsalt s?dikust.» «Ma olen v?ga t?nulik, h?rra,» vastas ta. «Liha ja luud ei saa saatanate vastu, h?rra; ja just see’p see on p?rast pimedust hallis toas.» Ma uurisin k?igupealt k?ikide uste pitsereid ja leidsin need terved olevat, j?udes halli toa ukseni, oli pitser katki, kuigi visiitkaart lukuaugu ees oli puutumata. Ma rebisin selle maha, keerasin ukse lukust lahti ning l?ksin sisse, nagu v?ite arvata, ?sna ettevaatlikult. Kuid toas polnud midagi ehmatavat ning seal oli v?ga valge. Ma uurisin oma pitsereid ning mitte ?htegi polnud murtud. Vana ?lemteener oli mulle tuppa j?rgnenud ja j?rsku ta h??atas: «Voodiriided, h?rra!» Ma ruttasin voodi juurde ja vaatasin ringi ja t?epoolest, voodiriided vedelesid voodist vasakul, ?hes nurgas. Issake! Kujutate ette, kui veidralt ma end tundsin. Miski oli toas olnud. Ma vaatasin ?ksisilmi kord voodit, kord p?randal vedelevaid voodiriideid. Ma tundsin, et ei soovi kumbagi puudutada. Vanal Peteril aga ei paistnud seda muret olevat. Ta l?ks voodikatete juurde ja oli neid just ?les korjamas, nagu ta oli kahtlemata teinud iga p?ev kahek?mne aasta jooksul, kui ma teda peatasin. Ma soovisin, et k?ik oleks puutumata, kuni ma olin toa ?le vaadanud. Veetsin seda tehes tublisti rohkem kui tunni ja siis lubasin Peteril voodi korda teha, mille j?rel v?ljusime ja ma lukustasin ukse, sest tuba oli hakanud mulle n?rvidele k?ima. Ma tegin l?hikese jalutusk?igu ja s?in hommikus??ki, mille j?rel tundsin end rohkem iseendana, ning p??rdusin siis tagasi halli tuppa, kust lasin Peteri ja teenijannade abiga v?lja viia k?ik peale voodi, isegi pildid. Ma uurisin seinu, p?randat ja lage nii sondi, haamri kui suurendusklaasiga, aga ei leidnud mitte midagi kahtlast. Ma kinnitan teile, et olin hakanud m?istma, p?ris t?eliselt, et miski imetabane asi oli toas eelneval ??l lahti olnud. Ma pitseerisin k?ik uuesti, l?ksin siis v?lja, lukustades ja pitseerides ka ukse nagu enne. P?rast ?htus??ki pakkisime Peteriga lahti m?ned mu asjad ja asetasime kaamera ja taskulambi halli toa ukse taha, n??r taskulampi p??stikult ukse k?lge jooksmas. Sedasi, vaadake, kui uks avatakse, l?heb taskulamp p?lema ja v?ib juhtuda, et hommikul on uurida ?ks veider foto. Viimasena, enne lahkumist, v?tsin objektiivilt katte ja seej?rel l?ksin oma magamistuppa ja voodisse, kuna kavatsesin ?rgata kesk??sel, selle kindlustamiseks panin oma v?ikese ?ratuskella helisema ja j?tsin k??nla p?lema. Kell ?ratas mind s?da??sel, ma t?usin, panin hommikumantli selga ja sussid jalga. L?kkasin revolvri oma parempoolsesse taskusse ja avasin ukse. Siis panin p?lema oma pimikulambi ja eemaldasin sellelt katte nii, et see annaks selget valgust. Viisin selle koridori umbes kolmek?mne jala peale ja asetasin p?randale, katmata pool minust eemal, nii et see n?itaks mida iganes, mis v?iks m??da koridori l?heneda. Siis l?ksin tagasi ja istusin oma toa ukseaugus, revolver k?ep?rast, vahtides koridori selles suunas, kus ma teadsin halli toa ukse taga seisvat oma kaamerat. Ma usun, et olin vaadelnud umbes poolteist tundi, kui j?rsku kuulsin n?rka h??lt koridori otsast. Ma olin kohe teadlik veidrast torkivast tundest kuklas ja mu k?ed hakkasid veidi higistama. J?rgneval hetkel v?lgatas taskulambi eredas valguses n?htavale kogu koridoriosa. Sellele j?rgnes pimedus ja ma piilusin n?rviliselt koridori, kuulates pingsalt, ?ritades leida seda, mis j?i v?ljapoole mu pimiku lambi ?rnast kumast, mis paistis n??d, p?rast taskulambi vapustavat l??ma, naeruv??rselt h?mar… Ja siis, kui ma kummardusin ettepoole, j?llitades ja kuulates, kostis halli toa ukse vali m?rtsatus. Heli tundus t?itvat kogu suure koridori ja kajas ??nsalt l?bi kogu maja. Ma tundsin end kohutavalt, nagu oleks mu luud muutunud veeks. Lihtsalt vastik. Issake! Kuidas ma vahtisin ja kuulasin. Ja siis tuli see j?lle – p?mm, p?mm, p?mm, ja siis vaikus, mis oli peaaegu et hullem kui ukse paugatused, sest ma kujutasin ette, kuidas miski kohutav hiilib m??da koridori minu suunas. Ja siis ?ht?kki kustus mu lamp ja ma ei n?inud enam jardigi enda ette. Ma m?istsin kohe, et tegelesin seal istudes millegi v?ga rumalaga, ja h?ppasin p?sti. Seda tehes arvasin, et kuulsin koridoris h??lt, ?sna enda l?hedalt. Ma h?ppasin selg ees oma tuppa, virutasin ukse kinni ja lukustasin selle. Istusin oma voodil ja vahtisin ust. Revolver oli mul k?es, aga see tundus vastikult kasutu esemena. Ma tundsin, et teisel pool ust on miski. Mingil teadmata p?hjusel ma teadsin, et see on surutud vastu ust ja et see on pehme. Seda ma m?tlesin. T?iesti ebaharilik asi, mida m?elda. Seej?rel kogusin end pisut, joonistasin poleeritud p?randale kiiresti kriidiga pentagrammi ja seal selle keskel ma siis istusin peaaegu koiduni. Ning kogu aeg paukus koridoris halli toa uks p?halike ja ?udsete intervallidega. See oli n?rune, armutu ??. Kui p?ev hakkas koitma ja ukse m?rtsumine vaibus tasapisi, leidsin viimaks oma julguse ja l?ksin poolh?maras objektiivile katet peale panema. Ma ?tlen, see oli t?kk tegemist, aga kui ma poleks seda teinud, oleks mu pilt olnud rikutud ja ma olin tohutult huvitatud selle s??stmisest. Ma j?udsin tagasi oma tuppa ja asusin p?randalt kustutama viietipulist t?hte, mille keskel olin ??sel istunud. Pool tundi hiljem kostis koputus minu uksele. See oli Peter minu kohviga. Kui ma olin selle ?ra joonud, l?ksime koos halli tuppa. Minnes kontrollisin ka teiste tubade uksi, nende pitserid olid puutumata. Halli toa pitser oli katki ja samuti ka n??r, mis taskulambi p??stiku k?lge oli seotud, kuid kaart lukuaugu ees oli endiselt omal kohal. Ma rebisin selle eest ja avasin ukse. N?ha polnud midagi ebatavalist, kuni j?udsime voodi juurde; nagu eelmisel p?eval olid voodiriided voodilt tiritud ja vasakusse nurka pillutud, t?pselt samasse kohta, kus ma neid eelnevalt olin n?inud. Mul oli v?ga veider tunne, aga ma ei unustanud kontrollida teisi pitsereid, kui ainult leidmaks, et ?kski neist polnud murtud. Siis ma p??rdusin ja vaatasin vana Peterit ja tema vaatas pead vangutades mind. «L?hme siit ?ra!» ?tlesin ma. «Siia ei s?nni elavatel hingedel ilma korraliku kaitseta siseneda.» Me l?ksime v?lja ja ma lukustasin ja pitseerisin taas ukse. P?rast hommikus??ki ilmutasin ma negatiivi, aga sellelt oli n?ha ainult poolavatud halli toa uks. Siis lahkusin majast, kuna tahtsin muretseda teatud elu ja v?ibolla ka hinge jaoks vajalikke aineid ja vahendeid, sest kavatsesin tuleva ?? veeta hallis toas. Ma j?udsin koos oma aparatuuriga tagasi poole kuue paiku, ja kandsime koos Peteriga selle ?les halli tuppa, kus ma kuhjasin aparaadiosad ettevaatlikult toa keskele. Kui k?ik asjad olid toas, kaasa arvatud kass, kelle ma olin kaasa toonud, lukustasin ja pitseerisin ma ukse ja l?ksin oma toa suunas, ?eldes Peterile, et ma ei tule alla ?htust s??ma. Ta ?tles: «Jah, h?rra,» ja suundus alumisele korrusele, m?eldes, et kavatsen magama minna. Seda ma tahtsingi panna teda uskuma, sest teadsin, et ta oleks muretsenud nii minu kui enda p?rast, oleks ta teadnud, mida ma kavatsen. Kuid ma v?tsin ainult oma toast kaamera ja taskulambi ning kiirustasin tagasi halli tuppa. Ma lukustasin ja pitseerisin end tuppa sisse ja asusin t??le, kuna mul oli enne pimeduse saabumist palju teha. Esiteks v?tsin maha k?ik paelad, mis m??da p?randat jooksid, siis kandsin kassi – ikka oma korvi vangistatud – ?le toa, kaugema seina ??rde ja j?tsin ta sinna. P??rdusin tagasi toa keskele ja m??tsin v?lja kahek?mne ?he jalase diameetriga ala, mida p?hkisin «iisopi luuaga». Selle ?mber joonistasin kriidiga ringi, j?lgides, et ma ei astuks ringist v?lja. Kriidiringist v?ljapoole suitsutasin kimbu k??slauguga veel laia v??ndi, ja kui see oli tehtud, siis v?tsin oma varudest ringi keskel v?ikese purgi teatud vett. Eemaldasin p?rgamendi ja t?mbasin korgi v?lja. Siis, kastes vasakut nimetiss?rme purki, k?isin ma m??da ringi ja joonistasin p?randale, t?pselt kriidijoone sisse Saaamaaa rituaali teist m?rki, ?hendades iga m?rgi k?ige hoolikamalt vasakpoolse poolkaarega. Ma ?tlen teile, ma tundsin kergendust, kui see oli tehtud ja vee-ring oli valmis. Siis ma pakkisin lahti veel asju, mis olin kaasa toonud, ja asetasin s??datud k??nla iga poolkaare p?hja. P?rast seda joonistasin pentagrammi, nii et k?ik kaitsva t?he viis tippu puudutasid kriidiringi. Nendesse tippudesse asetasin ma viis portsjonit leiba, k?ik pakitud linasse, ning tippude vahelistesse nurkadesse seadsin viis avatud purki sama veega, mida olin kasutanud vee-ringi joonistamiseks. N??d oli mu esimene kaitsebarj??r valmis. N?ndaks, iga?ks, peale teie, kes te teate midagi minu uurimismeetoditest, v?iks pidada seda k?ike kasutuks ja rumalaks ebausuks, aga te k?ik m?letate musta loori juhtumit, kus minu elu p??stis just v?ga sarnane kaitseviis, sel ajal kui Aster, kes selle ?le irvitas ja selle sisse ei tulnud, sai surma. Ma leidsin idee selle jaoks Sigsandi k?sikirjast, mis on, nii palju kui mina aru saan, kirjutatud 14. sajandil. Esiteks, loomulikult ma kujutasin ette, et see on ainult tolle aja ebausu v?ljendus, ning mulle tuli alles aastaid hiljem p?he seda kaitset katsetada, mida ma tegin, nagu ma just ?tlesin, hirmsas musta loori juhtumis. Te teate, mis sellest sai. Hiljem kasutasin ma seda kaitset mitu korda ning p??sesin alati terve nahaga, kuni liikuva karusnaha juhtumini. See oli ainult osaline «kaitse», seega ma peaaegu surin pentagrammi sees. P?rast seda leidsin ma professor Garderi «Eksperimendid meediumiga». Kui nad ?mbritsesid meediumi vaakumis jooksva vooluga, kaotas too oma v?imed, justnagu oleks ta K?iksusest ?ra l?igatud. See pani mind palju m?tlema; ja t?nu sellele j?udsin ma elektripentagrammini, mis on k?ige imetabasem kaitse teatud ilmutiste vastu. Ma kasutasin kaitsva t?he kuju, sest mina isiklikult ei kahtle p?rmugi, et selles vanas maagilises kujus on mingi ebatavaline j?ud. Veider asi ?hele 20. sajandi mehele tunnistada, kas pole? Kuid nagu te teate, ma pole kunagi lasknud ega lase ka end edaspidi h?irida seljataga itsitajatest. Ma esitan k?simusi ja hoian silmad lahti. Ja selles juhtumis polnud mul kahtlustki, et olin vastamisi ?leloomuliku koletisega, ning pidasin oluliseks kasutada k?iki meetmeid, sest oht oli j?letu. P??rdusin n??d paigaldama elektripentagrammi, s?ttides selle nii, et selle tipud ja sisenurgad sobitusid t?pselt p?randale joonistatud pentagrammi omadega. Siis ?hendasin aku ja j?rgmisel hetkel paistis p?imunud vaakumtorudest kahvatusinine kuma. Vaatasin enda ?mber kergendusohkega ringi, kuna m?rkasin, et h?marik oli k?tte j?udnud, sest aken oli hall ja ebas?bralik. Siis heitsin pilgu ?le elektri- ja k??nlavalguse topeltbarj??ri ja suure t?hja toa. Mind valdas ?ht?kki ebatavaline kummaline tunne – ?hus, teate, oli tunda, et tulemas on midagi ebainimlikult ?hvardavat. Tuba oli t?is pressitud k??slaugu haisu, mida ma vihkan. P??rdusin kaamera poole ja tuvastasin, et see ja taskulamp on t??korras. Siis testisin ettevaatlikult oma revolvrit, kuigi ma ei arvanud, et seda tarvis l?heb. Siiski, keegi ei tea, mil m??ral on v?imalik soodsates tingimustes ebaloomuliku olendi materialiseerumine, ja mul polnud aimugi, millise ?udsat olendit ma kohtan v?i tunnetan. Nii et v?ib juhtuda, et mul tuleb v?idelda materialiseerunud koletisega. Ma ei teadnud, seega sain ainult valmis olla. Vaadake, ma polnud kunagi unustanud kolme inimest, kes olid minu l?hedalolevas voodis ?ra k?gistatud, ega ka elajalikku ukse kl?mmimist, mida olin ise kuulnud. Mul polnud kahtlustki, et olen uurimas ohtlikku ja koletut juhtumit. Selleks ajaks oli ?? saabunud. Kuigi tuba oli p?levate k??nalde t?ttu v?ga valge, leidsin end pidevalt seljataha ning ruumis ringi vaatamast. Ootamine oli n?rviline t??. Siis ?kki olin ma teadlik kergest k?lmast tuulest, mis selja tagant ?le minu puhus. Mind l?bis suur tundev?rin ning torkiv tunne levis ?le mu kukla. Ma p??rdusin kange j?nksatusega ringi ning vahtisin veidra tuule suunas. See paistis tulevat voodist vasakule j??vast toanurgast – koht, kuhu m?lemal korral olid hunnikusse heidetud voodiriided. Aga siiski ei midagi ebatavalist, ei mingit ava ega midagi!... J?rsku m?rkasin ma, et k??nlad v?belevad ebatavalises tuules… M?ned minutid, ma usun, ma lihtsalt k?kitasin seal puiselt ja vahtisin kohutavalt hirmunult nurga suunas. Ma ei suuda kunagi unustada, kui vastikult ?udne oli seal istuda selles j?lgis k?lmas tuules! Ja siis nips! nips! nips! kustusid k?ik barj??rist v?ljapool asuvad k??nlad, ja seal ma olin, lukustatud ja pitseeritud sellesse tuppa, ainult pimedus v?ljaspool elektripentagrammi n?rka sinist kuma. Pinev hetk m??dus, ent see tuul puhus ikka ?le minu ja siis ?kki ma teadsin, et miski liighatas voodist vasakule j??vas nurgas. Ma sain sellest teadlikuks pigem mingi sisemise kasutamata meele abil, rohkem kui kuulmise v?i n?gemise kaudu, sest pentagrammi piiratud raadiusega kahvatu kuma andis n?gemiseks liiga kehva valgust. Siiski, ma j?llitasin ja miski hakkas minu silme all kasvama – liikuv vari, veidi tumedam kui ?mbritsevad. Ma kaotasin ta h?maruses silmist ning hetkeks vaatasin otsivalt ringi, olles v?rskelt teadlik varitsevast ohust. Mu t?helepanu oli suunatud voodile. K?ik katted tiriti sellelt ?htlase hiiliva liigutusega maha. Ma kuulsin aeglast voodiriiete sahinat, kuid ei n?inud midagi. Ma olin teadlik naljakal, alateadlikul, sisekaemuslikul viisil, et tundsin hirmujudinaid. Teisalt olin vaimselt selgem kui m?ned minutid tagasi, piisavalt, et tunda k?lma higi oma k?tel ja liigutada poolteadlikult revolvrit, kuivatades paremat k?tt oma p?ksip?lve, pilku mitte kordagi liikuvatelt voodiriietelt t?stmata. Kui voodi juurest tulevad vaevukuuldavad h??led l?ppesid, tekkis k?ige pingelisem vaikus, ainult veri mu peas pulseerimas. Siiski kuulsin ma kohe j?lle voodiriiete tirimise sahinat. Kogu selle n?rvilise pinge keskel tuli mulle meelde mu kaamera, ning ma kobasin selle j?rele, voodilt pilku p??ramata. Ja siis, teate, ?he hetkega rebiti ebahariliku j?hkrusega voodilt k?ik katted, ning ma kuulsin m?tsatust, kui need nurka virutati. M?ne minuti jooksul oli t?ielik vaikus ja v?ite ette kujutada, kui jube tunne mul oli. Voodiriideid oli koheldud sellise raevukusega! Ja k?ige selle, just minu silme all toimunu, toores ebaloomulikkus! ?ht?kki kostis ukse juurest ?rn heli – selline torkiv h??l, millele j?rgnes kobin v?i paar ukse pihta. V?imas n?rviline tundev?rin voogas ?le minu, ja tundus jooksvat ?le selgroo ja kukla, sest ust valvav pitser oli just lahti murtud. Miski oli seal. Ma ei n?inud ust, v?i v?hemalt on suhteliselt v?imatu ?elda, mida ma tegelikult n?gin ja millised l?ngad t?itis mu kujutlusv?ime. Ma suutsin tuvastada ainult halle seinu… ning mulle tundus, et miski tume ja kujutu liikus ja v?nkus seal varjude keskel. ?ht?kki ma olin teadlik, et uks oli avanemas, ja pingutusega haarasin oma kaamera j?rele, kuid enne, kui ma j?udsin sihtida, l??di uks kinni sellise v?geva m?rtsatusega, et kogu tuba t?itus justkui ??nsa m?ristamisega. Ma v?patasin nagu hirmunud laps. Heli taga tundus olevat selline j?ud, justkui mingi tohutu, kammitsemata V?gi oleks v?lja p??senud. M?istate? Ust rohkem ei puudutatud, kuid kohe kuulsin ma kriiksumas korvi, milles oli kass. Ma ?tlen, kogu mu kukal kiheles. Ma teadsin, et saan kohe kindla peale teada, kas see, mis ringi liikus, oli eluohtlik. Kassi korvist t?usis j?rsku kohutav huilgamine, mis j?rsult l?ppes ja siis – liiga hilja – l?litasin ma taskulambi v?lja. Valgusvihus n?gin ma, kuidas korv keerati kummuli, kaas tiriti pealt ja kass lebas pooleldi selle sees ja pooleldi p?randal. Ma ei n?inud midagi muud, kuid olin t?iesti teadlik, et kohal oli mingi Olend, kellel on v?ime h?vitada. J?rgneva kahe-kolme minuti jooksul oli toas veider, tajutav vaikus. M?letate, et olin m?neks ajaks taskulambist poolpimestatud, seega paistis kogu pentagrammi kumast v?ljapoole j??v tuba kottpime. See oli k?ige kohutavam, ma ?tlen. Ma lihtsalt p?lvitasin seal t?he keskel ja p??rlesin, et n?ha, kas miski on mind r?ndamas. Mu n?gemisv?ime taastus v?hehaaval ja ma saavutasin enda ?le kontrolli, ja ?kki n?gin ma seda, mida olin otsinud, vee-ringi l?hedal. See oli suur ja ebam??rane ning v?nkles barj??ri taga veidralt, nagu suure ?hus rippuva ?mbliku vari. See liikus kiiresti m??da ringi ning paistis kogu aeg tungivat minu poole, ainult selleks, et t?mbuda ebatavaliste h?plevate liigutustega tagasi, just nagu v?iks teha inimene, kes puudutab kuuma v?ret. Ringi ja ringi liikus see ja ringi ja ringi ma keerasin. Siis just ?he pentagrammi sisenurga vastas paistis see seisatavat, justkui enne suurt pingutust. See t?mbus tagasi, peaaegu vaakumtorude valgusest v?lja, ja siis tuli otse minu suunas, kogudes vormi ja tahkust. Liikumise taga, mis oli ette n?htud ?nnestuma, paistis olevat ??ratu ja kurjakuulutav sihikindlus. Ma olin p?lvili ja v?patasin tagasi, kukkudes, meeleheitlikus katses edasiliikuva asja eest p??seda, oma vasaku k?e ja puusa peale. Oma parema k?ega kobasin ma meeleheitlikult revolvri j?rele, mille olin lasknud k?est libiseda. Elajas tuli ?he suure hooga ?le k??slaugu ja vee-ringi, peaaegu pentagrammi sisenurka v?lja. Ma usun, et ma karjatasin. Siis, sama j?rsku, kui see oli vooganud ?le barj??ride, paistis see olevat paisatud tagasi mingi v?imsa n?htamatu j?uga. L?ks arvatavasti m?ned hetked, enne kui ma m?istsin, et ma polnud ohus. Siis ma kogusin end pentagrammide keskel, tundes end hirmsasti n?rga ja ebakindlana, heites pilku ?mber barj??ri, kuid see asi oli kadunud. Ja siiski, ma olin midagi v?lja selgitanud, sest ma teadsin n??d, et hallis toas kummitas koletislik k?si. ?kki, seal k?kitades, n?gin ma, mis oli nii ??repealt andnud koletisele v?imaluse barj??ri l?bida. Oma liigutustega pentagrammi sees olin ilmselt puudutanud ?hte veepurki ja just seal oli monstrum teinud oma r?nnaku, sest purk, mis valvas pentagrammi sisenurka, oli veidi k?rvale l?katud ja see oli j?tnud ?he «viiest uksest» valveta. Ma panin selle kiiresti tagasi ja tundsin end taas peaaegu turvaliselt, sest olin leidnud p?hjuse ja kaitse oli endiselt p?dev. Ma hakkasin j?lle lootma, et n?en hommikut t?usmas. Kui ma n?gin, et koletisel ?nnestus peaaegu oma eesm?rki t?ita, tekkis mul hirmus, n?rk ja ?levoolav tunne, et barj??rid ei pea sellise V?e ees iial ?? l?bi vastu. M?istate? Pikemat aega ma ei n?inud k?tt, kuid arvasin, et n?gin m?ned korrad kummalist v?belemist ukse l?hedal asuvate varjude hulgas. Veidike hiljem, justkui j?rsus pahatahtlikus raevuhoos, haarati maast kassi surnukeha ning peksti seda tuhmide, iiveldust tekitavate p?ntsudega vastu k?va p?randat. Mul tekkis ?sna kummaline tunne. Minut p?rast seda paugutati j?uliselt kaks korda uksega. J?rgmisel hetkel s??stis olend varjudest v?lja ?he kiire ?ela liigutusega minu suunas. Instinktiivselt p?rkasin ma k?ljele, t?mmates ?ra k?e elektripentagrammi pealt, kuhu ma olin selle asetanud ?heks nurjatuks ettevaatamatuks hetkeks. Koletis paisati pentagrammidest eemale, kuigi t?nu minu m?istetamatule rumalusele oli see suutnud teistkordselt l?bida v?liseid barj??re. Ma ?tlen teile, ma v?risesin t?kk aega puhtast kabuhirmust. Liigutasin end j?lle pentagrammide keskele ja p?lvitasin seal, p??des olla v?imalikult v?ike ja kompaktne. Seal p?lvitades turgatas mulle p?he k?simus kahe «?nnetuse» kohta, mis olid lubanud elajal peaaegu minuni j?uda. Kas ?kki mind m?jutati alateadlikult vabatahtlikult tegutsema viisil, mis mind ohtu pani? M?te v?ttis minus v?imust, ning ma j?lgisin iga oma liigutust. J?rsku sirutasin v?sinud jalga ja l?kkasin ?mber ?he veepurgi. Osa veest l?ks maha, kuid t?nu kahtlustavale valvsusele olin selle p?sti t?stnud ja asetanud tagasi enne, kui kogu vesi v?lja voolas. Samal ajal peksles ??ratu must pooleldi materialiseerunud k?si varjudest minu suunas ja paistis mulle peaaegu n?kku h?ppavat, nii l?hedale j?udis see, kuid kolmandat korda paisati see tagasi mingi tohutu, ?lima j?uga. Ja lisaks kohutavale, uimastavale hirmule, mis see minusse j?ttis, oli mul ka korraks see spirituaalne iivelduse tunne, nagu mingi ?rn, ilus, sisemine hiilgus oleks kannatada saanud. See tekib liigl?hedasest kontaktist ebainimlikuga ja on veelgi kummalisem kui ?kski kehaline h?da, mille all on v?imalik kannatada. L?bi selle tunde m?istsin ma ohu l?hedust ja ulatust paremini. Pikka aega heidutas mind minu vaimu m?jutava V?e p?ikp?ine toorus. Muud moodi ei oska ma seda s?nastada. Ma p?lvitasin taas pentagrammide keskel ja j?lgisin end suurema hirmuga kui koletist, teades, et kui ma ei hoidu igast ?kilisest impulsist, mis minus tekkis, siis v?in v?ga lihtsasti ennast ise h?vitada. Teate, kui ?udne see k?ik oli? Ma veetsin kogu ?lej??nud ?? halvavas hirmuvines, nii pinges, et ma ei saanud teha ?htegi liigutust loomulikult. Ma olin nii hirmul, et iga iha liigutada, mis minus tekkis, v?is olla tingitud m?just, mis ma teadsin enda peal t??tavat. Ning v?ljapool barj??ri k?is see kummituslik asi ringiratast, haarates ?hus minu j?rele. Veel kaks korda r?vetati kassi surnukeha. Teisel korral kuulsin ma igat luud ta kehas krigisemas ja murdumas. Ning kogu selle aja puhus voodi k?rvalt nurgast minu peale see kohutav tuul. Ja just siis, kui taevasse tekkis koidu esimene puudutus, katkes see ebaloomulik tuul hetkega, ning ma ei n?inud enam m?rkigi sellest k?est. Koit tuli aeglaselt ja viimaks t?itis kaame valgus kogu toa ning muutis elektripentagrammi valguse veel ebamaisemaks. Ja siiski, mitte enne, kui p?ev oli t?esti k?es, ei teinud ma katsetki barj??ri seest lahkuda, sest ma ei teadnud, kas tuule j?rsk l?ppemine v?is ?kki olla moodus mind pentagrammide seest v?lja meelitamiseks. Viimaks kui koit oli tugev ja ere, vaatasin veel viimast korda ringi ja jooksin ukseni. Ma keerasin kohmakalt ja n?rviliselt ukse lahti ja siis lukustasin selle kiirustades ning l?ksin oma magamistuppa, kus lamasin voodil, p??des oma n?rve rahustada. Peter tuli kohviga ja kui ma olin selle ?ra joonud, ?tlesin talle, et soovin magada, kuna olin ?? otsa ?leval olnud. Ta v?ttis kandiku ja l?ks vaikselt v?lja ja kui ma olin oma ukse lukustanud, l?ksin voodisse ja j?in viimaks magama. ?rkasin umbes keskp?eval ja p?rast v?ikest l?unat l?ksin ?les halli tuppa. L?litasin v?lja elektripentagrammi voolu, mille olin kiirustades sisse j?tnud, ja k?rvaldasin kassi surnukeha. M?istate, ma ei tahtnud, et keegi seda vaest lojust n?eks. P?rast seda uurisin hoolikalt nurka, kuhu voodiriided olid visatud. Ma tegin mitu auku ja sondeerisin, kuid ei leidnud midagi. Siis tuli mulle p?he proovida oma t??riista p?randaliistude all. Seda tehes kuulsin, kuidas traat vastu metalli k?lises. Ma p??rasin konksu otsa sinnapoole ning ?ngitsesin eseme j?rele. Teisel korral sain ma selle k?tte. See oli v?ike ese ja ma viisin selle akna ??rde. Ma leidsin selle olevat veidra s?rmuse, valmistatud mingist halliks t?mbunud materjalist. Imekspandav asi selle juures oli viisnurga kuju, sama, mis on maagilisel pentagrammil, kuid ilma tippudeta, mis moodustavad kaitsva t?he. S?rmusel polnud graveeringuid ega muid kaunistusi. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/raul-sulbi/hirmu-ja-ouduse-jutud-ii-uleloomuliku-kirjanduse-antoloogia/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.