Kuidas leida armastust raamatupoes

Kuidas leida armastust raamatupoes Veronica Henry Iga?hel on oma lugu ... kuid kas sellel on ka v??riliselt ?nnelik l?pp?Emilia on just naasnud oma id?llilisse Cotswoldi kodulinna, et p??sta pere?ri. Nightingale’i raamatupood on raamatus?prade jaoks nagu t?itunud unistus, ent parimad palad pole mitte ainult raamatutes, mida ta m??b – Emilia klientidel on jutustada omaenda lood. On m?isaproua, kes peidab saladust s?gaval oma s?dames; ?ksikisa, kes otsib raamatuid, mida jagada pojaga, kuid kes pole p?ris see, kes ta n?ib olevat; ning lootusetult h?belik kokk, kes ?ritab koguda julgust, et jutelda mehega, kes talle meeldib ... Ja mis puutub Emiliasse, kas tal ?nnestub t?ita isale antud lubadus ja p??sta Nightingale’i raamatupood?Veronica Henry „Kuidas leida armastust raamatupoes“ on ?listus k?ikidele raamatupoodidele, milles viibimine on autorile olnud suurim r??m. See on nauditav lugemine k?igile neile, kellele meeldib aega veeta raamatuid sirvides ? aega, mis m??dub kiirelt, kuid pole kunagi raisatud. Originaal: Veronica Henry How to Find Love in a Bookshop Orion Books Toimetanud Piibe Kohava Kujundanud Piia Stranberg K?ik ?igused kaitstud. Copyright © Veronica Henry 2016 Autori?igus t?lkele: Kristi Alak?la ja O? Eesti Raamat, 2019 ISBN 978-9949-658-49-7 ISBN 978-9949-658-50-3 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat Tr?kitud Euroopa Liidus See raamat on p?hendatud minu armsale isale William Miles Henryle 1935–2016 Lugemine loeb NORA EPHRON Proloog Veebruar, 1983 Kui talle oleks seda r??gitud aasta tagasi, poleks ta kindlasti uskunud. Et ta seisab t?hjas poes, lapsuke vankris, kaaludes t?simeeli oma pakkumise tegemist. Vanker oli olnud ?nnelik juhus. Ta oli n?inud teadet aiam??gi kohta P?hja-Oxfordi peenemas linnajaos, ning ta l?ks soodusm??gist elevile. Sellel abielupaaril olid v?ga v?ikesed lapsed, aga pere kolis Pariisi. Vanker oli tutikas, sedasorti, mida kuninganna v?iks enda ees l?kata – v?i pigem tema lapsehoidja. Naine oli k?sinud selle eest k?igest viis naela. Julius oli kindel, et kaup on kaugelt palju enam v??rt, ja proua oli tema vastu lahke. Aga kui hiljutised s?ndmused olid talle midagi ?petanud, siis seda, et lahke pakkumine tuleb vastu v?tta. Varmalt, enne kui inimesed ?mber m?tlevad. Niisiis ostis ta vankri ?ra ja k??ris steriliseeriva Miltoniga hoolikalt ?le, mis siis, et ost paistis olevat juba niigi v?ga puhas, ning soetas uue madratsi ja tekid ning seal see oligi: t?iuslik pesa tema kallihinnalisele kandamile, kuni too k?ima hakkab. Millal lapsed k?ima hakkavad? Polnud m?tet k?sida Debralt – Juliuse h?marolekus, aina haldjate seltsis viibivalt emalt, kes oli turvaliselt varjul oma pat?ulist l?bi imbunud keldrikorteris Westbourne Grove’il ja kelle m?lestused tema poisip?lvest olid ?hmased. Debra jutu j?rgi luges Julius juba kaheaastaselt, legend, mida ta sugugi ei uskunud. Ehkki see v?is olla t?si, sest ta ei suutnud meenutada aega, mil ta lugeda ei m?istnud. See oli tema jaoks nagu hingamine. Siiski ei v?inud ega saanud ta oma lapsepuhul toetuda ema n?uannetele. Ta m?tles tihti, mis ime see oli, et ta lapsep?lvest vigastusteta v?lja tuli. Ema j?ttis ta sageli v?revoodisse ?ksi, kui k?is ?htuti nurgapealses veinibaaris. „Mis seal siis ikka juhtuda sai?“ k?sis ta. „L?ksin ainult tunnikeseks v?lja.“ Vahest seletas see tema enda t?trekese kaitsmise vajadust. Ta leidis, kui raske on isegi hetkeks talle selga p??rata. Ta libistas taas pilgu ?le lagedate seinte. R?skuse h?ng oli vaieldamatu, ning niiskus oleks katastroof. Trepp, mis viis vahekorrusele, oli m?da; nii m?da, et ei v?imaldanud tal ?les minna. Kahest vaateaknast teine teisel pool esiust tulvas sisse p?rlmutrivalgust, mis t?stis esile parimad tammised p?randalauad ja lae k?llusliku kipsehist??. Tolm l?i ebamaise tunde: kummituspood ootel, ootel, et midagi juhtuks, muutused, uuendused, uuestis?nd. „See oli apteek, algselt,“ t?hendas maakler. „Ja siis antiigipood. Noh, ma ?tlen antiigi – te pole kunagi oma elus nii palju r?mpsu n?inud.“ Talle kuluks ?ra spetsialisti n?u, t?es?na. Struktuurne uuring, ametlik hinnang niiskuskindluse kohta – ometi tundis Julius, et pea k?ib ringi ja s?da peksab. See on ?ige. Ta teadis, et on. Kaks ?lemist korrust olid ideaalsed talle ja t?trele elamiseks. Poe peal. Raamatupoe peal. Otsingud olid alanud kolm n?dalat varem, mil ta oli otsustanud, et kui tema ja ta t?tar tahavad hakata v?hegi normaalset elu elama, tuleb midagi ette v?tta. Ta oli vaadanud hindavalt ?le oma kogemused, oma potentsiaali, oma vara, arvestanud praktilisust ?ksikisana ning otsustanud, et tegelikult avanes tema ees vaid ?ks valik. Ta oli l?inud raamatukokku, t?stnud lauale telefoniraamatu ning selle k?rvale maakonna ?ksikasjaliku kaardi. Ta t?mbas viieteistk?mne miili raadiuses ringi ?mber Oxfordi, kaalus, kuidas oleks elada Christmas Commonis v?i Ducklingtonis, v?i Gooseys. Otsis siis v?lja k?ik ?lesloetud raamatupoed ja m?rkis ristikesega ?ra linnad, kus need asusid. Ta uuris ?lej??nud linnu, kus raamatupoodi polnudki. Neid sai kokku pool tosinat. Ta pani nimed kirja ja k?is k?ik m?ne j?rgmise p?eva jooksul l?bi, reisides keeruka s?iduplaaniga bussides. Esimesed kolm linna olid olnud hingetud ja igavad, ning ta oli kaotanud sedav?rd palju julgust, et oli oma m?ttest peaaegu loobumas, ent miski paelus teda nimes Peasebrook – Rahuoja –, nii et ta otsustas ka selle ?le vaadata, enne kui oma fantaasiast loobub. Peasebrook paiknes Cotswoldsi keskosas, tema joonistatud s??ri v?lispiiril: just nii kaugel, kui ta minna tahtis. Ta astus bussist v?lja ja otsis ?les peat?nava. See oli lai ja puudega ??ristatud, k?nniteede servas k?rgus l?bisegi kuldkollaseid hooneid. Oli antiigipoode, traditsiooniline lihakarn, j?nes ja faasan v?ljas rippumas ja t?sedad vorstikesed aknal reas, ?ks l?sutav k?rts ja paar kena kohvikut ning juustupood. Naiste Instituut korraldas raekoja ees v?ljam??ki: pukklaudadel seisis ridamisi suuri kooke, millelt n?rgus moosi, korvit?ite kaupa mullaseid k??givilju ning pottide viisi longu vajunud tumelillade ja kollaste ?itega rohttaimi. Peasebrook sumises, omal vaiksel moel, kuid sihikindlalt, nagu mesilased suvisel p?rastl?unal. Inimesed seisatasid t?naval ja puhusid ?ksteisega juttu. Kohvikud paistsid meeldivalt rahvarohked. Kassad k?lisesid: inimesed ostlesid naudingu ja innuga. Oli ka ?ks v?ga peen restoran, v?ljas ukse ees loorberipuu ja klaaskastis muljetavaldav men??, mis uhkeldas uusima k??giga. Paistis, et tehakse isegi teatrit, m?ngiti „Kui t?htis on olla t?sine“. Mingil viisil ennustas see head. Juliusele meeldis Oscar Wilde. Ta oli kirjutanud temast ?he oma v?itekirjadest „Oscar Wilde’i m?just W. B. Yeatsile“. Ta v?ttis n?idendit kui ennet, kuid j?tkas t?navate l?bikammimist juhuks, kui tema uuringud polnud p?hjalikud. Ta kartis, et keerab ?mber nurga ja leiab sealt midagi, mida talootis, et seal pole. N??d oli ta siin, Peasebrookis, ja tahtis, et sellest saaks tema kodu – nende kodu. Kuigi j?i m?istatuseks, miks polnud nii ligit?mbavas paigas raamatupoodi. L?ppude l?puks, linn ilma raamatupoeta oli linn ilma s?dameta. Raamatupood sai asja ?ksnes paremaks teha – k?igi jaoks Peasebrookis. Julius kujutles iga inimest, kellest ta m??dus, potentsiaalse kliendina. Ta kujutles, kuidas nad suure summana sisenevad, temalt n?u k?sivad, kuidas ta nende ostud kotti libistab, saab teada, mis neile meeldib ja mis mitte, paneb raamatu kindla kliendi jaoks k?rvale; teab, et see on kohe seal, nende oma t?navas. J?lgib neid lehitsemas, j?lgib nende r??mu, kui nad avastavad uue autori; uue maailma. „Kas m??ja v?tab vastu h?bematu pakkumise?“ k?sis ta maaklerilt, kes kehitas ?lgu. „K?sida ikka v?ib.“ „See siin n?uab palju t??d.“ „Sellega on arvestatud.“ Julius nimetas hinna. „See on minu parim ja ainus pakkumine. Rohkem ei saa ma endale lubada.“ Kui Julius neli n?dalat hiljem lepingule alla kirjutas, oli ta tahes v?i tahtmata h?mmingus. Siin ta n??d oli, ihu?ksi maailmas (noh, oli muidugi ema, aga temast t?usis sama palju kasu kui ?okolaadist nikerdatud teekannust), kui lapsuke v?lja arvata, ja raamatupood. Ja kui seesama lapsuke sirutas oma merit?hek?ekese, ulatas mees talle s?rme, millest kinni haarata, ning m?tles: kui tavatu olukord, milles viibida. Saatus on t?esti kummaline. Mis siis, kui ta poleks t?stnud silmi tol hetkel n??d juba pea kaks aastat tagasi? Mis siis, kui ta oleks seisnud edasi, selg ukse poole, ning j?tkanud reisiraamatute ?mberkorraldamist, j?ttes kolleegi hooleks Rossetti-juustega t?druku ... Ning kuus kuud hiljem, p?rast n?dalaid tolmu ja tahma ja saagimist ja p?hkimist ja v??pamist ja mitmeidnutumaigulisi arveid ja m?ni hetk puhast paanikat ja lugematuid pakke riputati taas ?les meresinise ja kullaga maalitud silt, mis kuulutas „Nightingale’i raamatud“. Ei jagunud ruumi, et lisada „Kaupleb lugemisvaraga tundlikule maitsele“, aga see ta just oligi. Raamatukaupmees. Parimat sorti raamatukaupmees. 1 Kolmk?mmend kaks aastat hiljem ... Mida sa teed sellal, kui ootad kellegi surma? S?na otseses m?ttes istud tema k?rval plasttugitoolil, mis pole ?hegi taguotsa jaoks ?ige kujuga, ootad, millal ta teeb oma viimase hinget?mbe, sest lootust enam pole. Miski ei paistnud olevat kohane. Koridori l?pus oli ruum, kus vaadata telerit, aga see n?is kalk ning nagunii polnud Emilia telekainimene. Ta ei kudunud ega teinud vaipu. Ega lahendanud sudokut. Ta ei tahtnud kuulata muusikat kartuses teda h?irida. Isegi parimad k?rvaklapid lekitavad teatud timpanit. ?rritavad sind rongis, t?en?oliselt veelgi enam surivoodil. Ta ei tahtnud surfata telefoniga Internetis. See n?is olevat ?lim kahek?mne esimese sajandi j?medus. Ning maailmas polnud ainsatki raamatut, mis oleks suutnud just praegu k?ita tema t?helepanu. Niisiis istus ta isa voodi k?rval ja tukkus. Ning aeg-ajalt v?patas hirmuga ?rkvele, juhuks kui v?is olla ?ige hetke maha maganud. Siis hoidis ta m?ne minuti tema k?tt. See oli kuiv ja jahe ning lebas liikumatult tema peos. Viimaks muutus k?si raskeks ja tegi ta kurvaks, nii asetas ta selle tagasi linale. Siis ta tukastas taas. Puhuti t?id haigla?ed talle kuuma kakaod, kuigi nimetus oli ekslik. See polnud kuum, vaid leige, ning Emilia oli p?ris kindel, et joogi valmistamisel polnud kakaoubadega ?le pingutatud. Jook oli helebee?, vaevum?rgatavalt magus vesi. ??tuled maahaiglas olid h?marad, haiglaselt kollakat v?rvitooni. K?te oli keeratud p?hja ja tilluke tuba tundus umbne. Ta silmitses ?hukest voodikatet, oran?id ja kollased lilled katte peal ning isa kontuurid selle all, nii vaiksed ja v?iksed. Paistis ?ksikuid juuksekiharaid, mis keerdusid tema peanahal, v?rv v?lja n?rgunud. Paks juus oli olnud ?ks isa erip?rasid. Ta tavatses t?mmata s?rmed l?bi kiharate, sellal kui kaalus soovitust v?i kui seisis m?ne n?ituselaua ees, p??des j?uda otsusele, mida sinna v?lja panna, v?i kui helistas kliendile. See oli sama suur osa temast nagu kahvatusinine ka?miirsall, mida ta j?rjekindlalt kandis, m?hituna kaks korda ?mber kaela, isegi kui see n?itas ilmselgeid m?rke koidest. Emilia oli saanud r??vikutele kiiresti jaole, kohe esimeste m?rkide ilmnedes. Ta kahtlustas, et need tulid sisse paksu pruuni velvetmantliga, mille ta oli heategevuspoest l?inud talvel ostnud, ning tundis end s??di, et koid olid keskendunud r?ivaesemele, millesse tema isa n?is olevat kiindunud. Siis oli isa kurtnud ebam??raseid vaevusi. Noh, mitte kurtnud, sest ta polnud mingi kurtja t??p. Emilia oli v?ljendanud muret ning isa oli vabastanud ta murest oma juba tuntud stoilisusega, ja ta polnud enam sellele m?elnud, oli lihtsalt istunud Hong Kongi lennukisse. Kuni telefonik?neni l?inud n?dalal, mis kutsus teda tagasi. „Ma arvan, et peaksite koju tulema,“ oli med?de ?elnud. „Teie isa saab minu peale maruvihaseks, et teile helistan. Ta ei taha teid ?revusse ajada. Aga ...“ See „aga“ ?tles k?ik. Emilia oli esimese lennuga kohal. Kui ta saabus, teeskles Julius, nagu oleks ta pahur, ent viis, kuidas ta pigistas t?tre k?tt, k?vemast k?vemini, ?tles k?ik, mida ta teadma pidi. „Ta on eitusfaasis,“ m?rkis ?de. „Ta on p?ris vapper v?itleja. Mul on nii kahju. Me teeme k?ik, mis v?imalik, et ta tunneks end mugavalt.“ Emilia noogutas, viimaks m?istes. Mugavalt. Mitte elus. Mugavalt. Paistis, et praegu polnud ta valudes ega tundnud ebamugavust. Eelmisel p?eval oli ta s??nud laimitarretist, neelanud innukalt v?disevaid rohelisi lusikat?isi. Emilia kujutles, et see leevendas tema pakatanud huuli ja kuiva keelt. Talle tundus, nagu toidaks ta v?ikest lindu, kui isa sirutas kaela v?lja, et ulatuda lusikani, ning avas suu. P?rast lasi ta end rahulolevalt l?dvaks, j?upingutusest kurnatud. See oli k?ik, mida ta oli mitme p?eva jooksul s??nud. Ta elas ainult keerulisest valuvaigistite ja rahustite kokteilist, mis vaheldus, et tagada talle parim leevendusravi. Emilia oli hakanud vihkama s?na leevendus. See oli halvaendeline, ja puhuti kahtlustas ta, et kasutu. Aeg-ajalt oli isa ilmutanud kannatusi, kas siis valust v?i teadmisest, mis on tulekul, ta ei teadnud, ent neil kordadel ta m?istis, et rohi polnud teinud oma t??d. Asendus, ehkki v?lkkiirelt manustatud, ei m?junud kunagi piisavalt kiiresti. See omakorda tekitas temas endas kannatusi. See oli l?putu ring. Siiski mitte l?putu, sest ?kskord pidi see l?ppema. Oli j?utud l?pusirgele ning paranemisele polnud m?tet loota. N??d tunnistaks seda isegi k?ige julgem imedesse uskuja. Niisiis polnud teha enam muud kui paluda kiiret ja armulikku vabanemist. ?de kergitas voodikatet ja silmitses haige jalgu, silitas neid ?rnalt s?rmedega. Pilk, mille ta Emiliale saatis, andis teada, et n??d ei l?he enam kaua. Tema isa nahk oli kahvatuhall, marmorkuju karva kahvatuhall. ?de laskis linal langeda ning h??rus Emilia ?lga. Siis ta lahkus, sest ?elda polnud midagi. Oli ooteaeg. Nad olid teinud k?ik, mis v?imalik. V?tnud valu, niipalju kui oletada v?is. Taganud rahurikka keskkonna, sest saabuvat surma koheldi summutatud lugupidamisega. Aga kes teab, mida surijad tegelikult tahavad? V?ib-olla eelistanuks ta oma armastatud Elgarit t?isv?imsusel, v?i katkematut ilmaennustust? V?i kuulda ?dede klat?i ja aasimist, kellega nad l?inud ?htul v?ljas k?isid ja mida nad tee juurde k?psetavad? Vahest oleks m?tete argiste asjadega su eelseisvast hinguseleminekust k?rvale juhtimine teretulnud? Emilia istus ja kaalus, kuidas saaks teha nii, et isa tunneks tema armastust, sellal kui oli siit ilmast lahkumas. Kui saaks v?tta v?lja s?dame ja anda talle, siis seda ta ka teeks. See imeline mees, kes oli andnud talle elu ja oli olnud tema elu, j?tab ta n??d ?ksi. Sosinal oli ta jaganud temaga m?lestusi ja meenutusi. Jutustanud lugusid. Lugenud ette tema lemmikluulet. R??kinud talle poest. „Ma hakkan sinu asemel selle eest hoolt kandma,“ kinnitas ta. „Kindlustan, et uksi iial ei suletaks. V?hemalt mitte minu eluajal. Ja ma ei kavatse seda mingil juhul Ian Mendipile maha m??a, ?ksk?ik, mida ta pakub, sest pood on k?ik, mis loeb. Ka kogu maailma teemandid ei kaalu seda ?les. Raamatud on kallimad kui juveelid.“ Ta t?epoolest uskus seda. Mida teemant sulle toob? Hetkeliselt v?lgatava s?deluse. Teemant s?rahtab sekundiks; raamat pillub s?demeid igavesti. Ta kahtles, kas Ian Mendip oli kunagi oma elus raamatuid lugenud. Teda tegi tigedaks m?te suurest pingest, mille alla too mees oli tema haavatava isa raskel ajal pannud. Julius oli p??dnud omadega toime tulla, kuid oli n?ha, et ta on endast v?ljas, hirmul poe ja personali ja klientide p?rast. T??tajad olid neiule r??kinud, kuiv?rd oli see lugu isa h?irinud, ning taas oli ta end kirunud, et viibis nii kaugel eemal. N??d otsustas ta isa rahustada, et too v?iks minna rahus teadmisega, et Nightingale’i pood on heades k?tes. Ta nihutas end toolil, et leida mugavam asend. Viimaks naaldus ta ettepoole, toetas pea voodijalutsis k?tele. Ta oli uskumatult v?sinud. Kell oli kaks nelik?mmend viis hommikul, kui ?de riivas tema ?lga. See puudutus ?tles k?ik, mida oli tarvis ?elda. Emilia polnud kindel, kas ta oli maganud v?i olnud ?rkvel. Isegi n??d polnud ta kindel, kas ta magas v?i oli ?leval, sest ta tundis, nagu oleks pea kusagil mujal, otsekui oleks k?ik veniv ja aeglane. Kui k?ik formaalsused said t?idetud ja matusekorraldajale helistatud, astus ta v?lja koidikusse, ?hk k?lm justkui surnukambris, valgus s?nkjas. N?is, nagu oleks v?rv maailmast kadunud, kuni ta n?gi valgusfoori haigla ukse k?rval vahetumas punasest merevaigukollaseks ja siis roheliseks. Heli tundus samuti summutatud, otsekui oleks tal p?rast ujumist vesi ikka veel k?rvus. Kas maailmast saab teistsugune paik, kui Juliust selles enam ei ole? Ta ei teadnud veel. Ta hingas sisse ?hku, mida isa enam ei hinganud, ning m?tles tema laiadele ?lgadele, neile, millel ta oli v?iksena istunud, trummeldades kandadega isa rinnal, et too kiiremini jookseks, surudes s?rmed paksudesse juustesse, mis langesid kraele, juuksed, mis olid juba kolmek?mneselt hallisegused. Ta hoidis k?es alligaatorinahast rihmaga tavalist h?bekella, mida isa oli iga p?ev kandnud, ent mille ta oli l?pupoole tema k?elt eemaldanud, kuna ei tahtnud, et miski ta paber?hukest nahka h??rub, j?ttes selle ??kapile juhuks, kui tal on tarvis teada aega, sest see t?otas paremat aega kui kell ?epostis; aega, mis k?tkes kaugelt palju enam lubadusi. Aga see v?luaeg tema kellal polnud v?imeline peatama paratamatut. Ta istus autosse. K?rvalistmel lebas karbike klaaskomme, mida ta oli m?elnud tuua isale. Ta kooris ?he lahti ja pistis suhu. See oli esimene asi, mida ta eelmise p?eva hommikueinest saati s?i. Ta lutsutas kommi, kuni see hakkas kriipima suulage ning ebamugav tunne viis m?tted viivuks mujale. Ta oli nosinud ?ra pool pakki ajaks, mil keeras Peasebrooki peat?navale, ning tema hambad olid suhkrust karvased. V?ike linn oli m?hkunud p?rlihalli p?evat?usu. K?ik n?is troostitu; hoonete kuldkollane kivi vajas p?ikesest, et l??a s?rama. H?maras n?gi see v?lja justkui r??mutu tapeet, ent m?ne tunni p?rast kerkib esile nagu pimestav deb?tant, lummab k?iki, kel silmad, et n?ha. See oli ehedalt vanamoeline ja inglaslik, tammepuust ukseavade, aknapiitade ja v?reakendega, munakivisillutisest k?nniteede ja punaste kirjakastide ning rea ladvast k?rbitud p?rnadega. Polnud n?ha lamekatusega monstrumeid, mitte midagi, mis riivaks silma, pelgalt v?lu. Kivisilla k?rval, mis kaardus harkisjalu ?le oja, mis andis linnale nime, seisis Nightingale’i raamatupood, kolm korrust k?rge, eendaken m?lemal pool tumesinist ust. Emilia seisatas v?ljas, varahommikune tuule?hk ainus m?rk liikumisest uinuvas linnas, ning silmitses hoonet, mis oli ainus kodu, mis tal kunagi oli olnud. Kus tahes ta maailmas r?ndas, mida iganes tegi, tema tuba poe peal oli endiselt alles; suurem osa tema asju oli endiselt siin. Kolmk?mne kahe aasta kraam ja korralagedus. Ta lipsas k?rvaluksest sisse ja seisatas viivuks plaatkattega p?randal. Tema ees oli uks, mis viis ?les korterisse. Ta m?letas, kuidas isa hoidis tal v?iksena k?est kinni ja laskus koos temaga neist astmetest alla. Selleks oli kulunud tunde, ent tema oli olnud meelekindel ning isa kannatlik. Kui ta koolis k?is, oli ta trepist alla lipanud, v?ttes kaks astet korraga, koolikott seljas, ?un k?es, alati hilinemas. Aastaid hiljem oli ta paljajalu trepist ?les hiilinud, kui peolt koju tuli. Mitte et Julius olnuks range v?i hakanuks karjuma: see oli lihtsalt miski, mida sa tegid, kui olid kuusteist ja joonud pisut liiga palju siidrit ning kui kell n?itas kaht hommikul. Temast vasakule j?i uks, mis viis poodi leti taha. Ta l?kkas selle lahti ja astus sisse. Varahommikune valgus s?andas piiluda aknast sisse, katseks. Emilia v?distas end, kui ?hk sees liikus. Ta tajus ootust: sedasama tunnet, et astud ajas tagasi v?i hoopis teise paika, see tekkis, ?ksk?ik millal ta Nigthtingale’i raamatupoodi sisenes. Siin sai ta viibida mis ajal ja kus iganes tahtis. Ainult et seekord ei saanud. Ta annaks k?ik, et minna tagasi aega, mil k?ik oli korras. Ta tundis, nagu anuksid raamatud uudiseid. Ta on l?inud, tahtis ta neile ?elda, ent ei ?elnud, sest ei usaldanud oma h??lt. Ja see olnuks imelik. Raamatud jutustavad sulle lugusid, k?igest, mida sul on tarvis teada, aga sina ju nendega ei r??gi. Kui ta seal keset poodi seisis, hakkas ta tasapisi tundma, et leiab lohutust, kosutust, mis leevendab hinge. Sest Julius oli endiselt siin, kesk kaasi ja p?stisi selgi. Ta v?itis, et tunneb oma poes iga raamatut. Ta v?is mitte olla iga?ht kaanest kaaneni l?bi lugenud, ent teadis, miks need siin on, mis oli olnud autori m?te ning j?relikult seda, kellele neid meeldiks lugeda, alates k?ige lihtsamatest pappraamatutest lastele kuni k?ige kaalukamate, k?ige seletamatute k?ideteni v?lja. Siin oli paks punane vaip, n??d luitunud ja kulunud. Ridade viisi puitriiuleid seina ??res rivis, ulatumas kuni laeni v?lja – oli redel, et k??ndida k?ige harukordsemate k?ideteni ?lemistel riiulitel. Ilukirjandus asus poes eespool, teatmeteosed tagapool ning laudadel poe keskel olid v?ljas koka-, kunsti- ja reisiraamatud. ?leval vahekorrusel hoiti lukustatud klaaskappides esmatr?kkide kogu ja kasutatud haruldusi. Ning Julius oli valitsenud k?ige selle ?le oma kohalt puidust leti ??res. Tema selja taga k?rgus virn raamatuid, mida inimesed olid tellinud, m?hitud pruuni paberisse ja seotud n??riga kinni. Letil seisis vanaaegne k?lluslikult kaunistatud kassaaparaat, mis avanedes k?lises, selle oli ta leidnud kolipoest ning kuigi see polnud enam kasutusel, s?ilitas ta seda kujunduselemendina ja hoidis m?nikord sahtlis suhkruhiiri, et jagada neid v?ikestele lastele, kes olid olnud eriti head ja kannatlikud. Letil seisis alati poolt?hi kohvitass, mida ta oli alustanud ja polnud kunagi l?petanud, kuna sattus vestlusse ning unustas selle sinna jahtuma. Sest inimesed p?ikasid alatasa sisse, et Juliusega lobiseda. Ta pakatas n?uannetest ja teadmistest ja elutarkusest ning k?ige enam lahkusest. Selle tulemusena oli poest saanud k?igi Peasebrookis ja selle l?hi?mbruses elavate ?hiskonnakihtide meka. Linlased tundsid oma raamatupoe ?le uhkust. See oli m?nus ja kodune koht. Ning nad olid hakanud austama omanikku. Koguni jumaldama. ?le kolmek?mne aasta oli ta toitnud nende vaimu ja s?dameid, viimastel aastatel toeks ja ?hutajaiks abilised: soe ja elav Mel, kes hoidis asjaajamisel silma peal, ning kiitsakas goot Dave, kes teadis raamatutest pea sama palju kui Julius, ent r??kis harva – ehkki, kui ta kord otsa lahti tegi, oli v?imatu teda peatada. Tema isa oli ikka veel siin, m?tles Emilia, tuhandetel lehek?lgedel. Miljonis – neid pidi olema mitu miljonit – s?nas. K?igis neis s?nades ning selles naudingus, mida need inimestele ?le aastate pakkusid: p?genemist, meelelahutust, teadmisi ... Isa oli muutnud meeli. Ta oli muutnud elusid. Tema peab isa t??d j?tkama, nii et ta elaks edasi, t?otas ta endale. Julius Nightingale elab igavesti. Emilia lahkus poest ning l?ks ?lakorrusele korterisse. Ta oli liiga v?sinud, et keeta endale tassike teed. Ta pidi pikali heitma ja m?tteid koondama. Ta ei tundnud veel midagi, ei ?okki ega kaotusvalu, lihtsalt tuima masendust, mis surus teda maadligi. Oli juhtunud halvim, k?ige halvem asi, mis v?imalik. Aga paistis, et maakera p??rleb edasi. Sellest r??kis talle tasapisi valgenev taevas. Samuti kuulis ta linnulaulu ning kibrutas nende reipa uue koidu kuulutamise peale kulmu. Ega ometi p?ike t?use? Maailm j??b ju igavesti halliks? N?is, et soojus on k?igist tubadest haihtunud. K??k oma vanaaegse m?nnipuust laua ja p?evin?inud sisustusega oli k?le ja askeetlik. Elutuba mossitas pooleldi ette t?mmatud kardinate varjus. Emilia ei suutnud vaadata diivani poole, juhuks kui seal peaks leiduma veel m?rke Juliusest: ta ei suutnud kokku lugeda tunde, mis nad olid seal kahekesi kerra t?mbunult tee, kakao v?i veiniga veetnud, lehitsedes l?bi uuemat lugemisvara, sellal kui plaadim?ngijas keerles Brahms v?i Billie Holiday v?i Joni Mitchell. Julius polnud kunagi kiindunud t?nap?eva tehnoloogiasse: ta armastas vin??lplaate ja hindas endiselt oma Grundigi Audiorama k?lareid. N??d olid need k?ll juba m?nda aega vaikinud. Emilia suundus magamistuppa j?rgmisel korrusel, t?mbas teki pealt ja ronis k?rgesse reformvoodisse, mis oli kuulunud talle nii kaua, kui ta m?letas. Ta v?ttis kuhjast ?he padja ja haaras kaissu, et saada nii sooja kui lohutust. Ta t?mbas p?lved konksu ja ootas, et nutt tuleks peale. Pisaraid polnud. Ta ootas ja ootas, ent silmad j?id kuivaks. Ta m?tles, et on koletis, sest pole v?imeline nutma. Ta virgus m?nda aega hiljem ?rnast koputusest korteriuksele. Ta v?patas ?rkvele, imestas, miks ta lebab p?evariietega voodis. T?demus tabas teda otse rindu ning ta ei tahtnud midagi muud kui libiseda tagasi unustusse, kus oli viibinud. Ent oli inimesi, kellega tuli kohtuda, asju, mida tuli teha, otsuseid, mida tuli vastu v?tta. Ja uks, mis tuli avada. Ta jooksis sokkis alla ja tegi selle ettevaatlikult lahti. „Kullakene.“ June. Usaldusv??rne, aukartust ?ratav June, v?idetavalt Nightinghale’i raamatupoe parim klient sestsaati, kui oli kolme aasta eest pensionile j??nud ja Peasebrooki ?mber asunud. Naine oli astunud Juliuse asemele, kui too, nagu juba n?is, viimast korda haiglasse l?ks. June oli juhtinud oma ettev?tet ?le neljak?mne aasta ning oli enam kui valmis haarama koos Meli ja Dave’iga ohjad. Kena kehaehituse ja paksude tumedate juustega ning k?sivarret?ie h?bekulinatega n?gi ta v?lja v?hemalt k?mme aastat noorem kui tema kolm korda kaksk?mmend pluss k?mme aastat. Tal oli kahek?mneaastase eluj?ud, raketiteadlase m?istus ja l?vis?da. Algul oli Emilia arvanud, et June’il ja Juliusel v?ib olla armusuhe – June oli kaks korda lahutatud –, ent nende s?prus oli olnud kindel, kuid puhtalt platooniline. Emilia t?des, et oleks tulnud helistada June’ile kohe, kui see juhtus. Aga tal polnud ei j?udu, s?nu ega s?dant. Tal polnud neid praegugi. Ta lihtsalt seisis seal, ning June v?ttis ta oma kaissu, mis oli pehme ja soe nagu ka?miirkampsunid, millesse naine end m?hkis. „Sa vaene laps,“ ?mises ta, ning alles siis leidis Emilia, et suudab nutta. „T?na pole vaja poodi avada,“ ?tles June Emiliale hiljem, kui too oli end t?hjaks nutnud ning n?us endale viimaks midagi hommikueineks valmistama. Kuid Emilia soovis p?ikp?iselt, et pood peab olema lahti. „Neljap?eval k?ib palju rahvast. See on turup?ev,“ arvas ta. L?puks selgus, et see oli parim asi, mida sai teha. Mel, harilikult jutukas, oli ?okist tumm. Dave, enamasti ?hesilbiline, r??kis viis minutit j?rgem??da hinge t?mbamata sellest, kuidas Julius oli ?petanud talle k?ike, mida ta teadis. Mel keeras poeraadio Classic FMi peale, nii et neil ei tekkinud vajadust t?ita vaikust. Dave, kes valdas mitmeid varjatud oskusi, millest ?ks oli kalligraafia, kirjutas aknale panemiseks teate: S?gava kurbusega peame teatama armastatud isa, s?bra ja raamatukaupmehe Julius Nightingale’i surmast, kes lahkus meie hulgast vaikselt p?rast l?hiajalist haigust Nad avasid k?ll natuke hiljem, aga v?hemalt avasid. Ning klientide vool ei katkenud kogu p?eva. Tuldi, et avaldada oma lugupidamist ja kaastunnet Emiliale. M?ni t?i kaardi; teine vormiroa ja karbit?ie kodus k?psetatud muffineid; keegi j?ttis letile pudeli Chassagne Montrachet’d, isa lemmikveini. Emiliat polnud vaja veenda, et tema isa oli imeline mees, ent p?eva l?puks t?des ta, et ka k?ik teised, keda ta tundis, m?tlesid samamoodi. Mel t?itis kontoris lugematul arvul teetasse ja tassis neid kandikul kohale. „Tule ?htus??gile,“ kutsus June, kui nad viimaks uksesildil SULETUD ette p??rasid, t?kk aega hiljem, kui oleksid pidanud poe sulgema. „Ma pole eriti n?ljane,“ vastas Emilia, kes ei suutnud toidust m?eldagi. June ei lasknud endale vastu vaielda. Ta v?ttis Emilia kaasa ja viis oma Peasebrooki servas tukkuvasse maamajja. June oli sedasorti inimene, kellel oli alati varuks karjusepirukas, mida pista AGA ahju. Emilia pidi tunnistama, et p?rast kahte portsu tundis ta end m?rksa tugevamana, ning see andis meelekindlust arutada asju, mida ta ei tahtnud. „Ma ei suuda suurele matusele m?eldagi,“ tunnistas ta viimaks. „Siis ?ra tee seda,“ arvas June, kui kaevas pudingi jaoks vanillij??tist. „Tee parem v?ike eraviisiline matus ja m?ne n?dala p?rast v?ime pidada m?lestusteenistuse. Nii on palju kenam. Ja annab sulle aega korralikult valmistuda.“ Pisar kukkus Emilia j??tisesse. Ta p?hkis j?rgmise silmist. „Mida me ilma temata peale hakkame?“ June ulatas talle purgi soolase karamellikastmega. „Ma ei tea,“ vastas ta. „On inimesi, kes j?tavad endast suurema augu kui teised, ja sinu isa oli ?ks neist.“ June keelitas teda ??seks enda juurde j??ma, ent Emilia tahtis minna koju. Alati oli parem kurvastada omaenda voodis. Ta kl?psas elutoas tule p?lema. S?gavpunaste seinte ja k?rgete k?lgkardinate t?ttu n?is seal olevat rohkem raamatuid kui raamatupoes. Kaht seina katsid raamatukapid, ning k?rgeid raamatuvirnu jagus igale poole mujale: aknalaudadele, kaminasimsile, klaverile. Selle k?rval seisis Juliuse kallis t?ello, seisis oma alusel j?ude. Ta puudutas siledat puitu, t?des, et see on tolmune. Ta m?ngib seda homme. Ta polnud mingi hea m?ngija nagu isa, aga ta ei talunud m?tet, et pill seisab kasutuna nurgas, ja ta teadis, et ka isa ei taluks seda. Emilia l?ks raamatukapi juurde, mis oli m??ratud talle – ehkki selles polnud enam ammu ruumi. Ta libistas s?rme ?le selgade. Ta soovis lohutuslugemist; midagi, mis viiks ta tagasi lapsep?lve. Mitte Laura Ingalls Wilder – hetkel ei suutnud ta lugeda suurest ja lahkest issist. Ka mitte Frances Hodgson Burnett – k?ik tema kangelannad n?isid olevat orvud nagu n??d tema ise, t?des Emilia. Ta t?mbas v?lja oma k?ige suurema lemmiku, mis oli k?idetud punasesse kalinguri, kuldne kiri seljal, aegade jooksul kulunud, lehed koltunud. „V?ikesed naised“. Ta istus tule ??rde tugitooli, viskas jalad ?le k?etoe rippu ja toetas p?se sametpadjale. M?ne hetkega oli ta tule ??res Bostonis, ?hes Jo Marchi ja ta ?dede ning Marmeega, sadade aastate taga ja tuhandete miilide kaugusel ... J?rgmise n?dala l?puks tundis Emilia, et ta on seest t?iesti t?hi ja kurnatud. K?ik olid olnud n?nda hoolivad ja lahked ning r??kisid Juliusest nii imelisi asju, kuid see oli emotsionaalselt kurnav. Krematooriumis oli Juliusele peetud v?ike eraviisiline matusetalitus, ainult tema ema Debra, kes tuli Londonist rongiga kohale, Emilia parim s?ber Andrea ja June. Enne matusetalitusele minekut silmitses Emilia end peeglist. Ta kandis pikka musta militaarmantlit ja l?ikivaid ratsasaapaid, tumepunased juuksed lahtiselt ?lgadel. Tema suurte silmade ?mber olid tumedad ringid, mida r?hutasid paksud kulmud ja ripsmed. Tema jume, nagu ta klaveril seisva foto j?rgi teadis, p?rines emalt; kena kehaehitus ja lopsakas suu aga isalt. Ta riputas k?rva r?ngad, mis isa oli talle l?inud j?uluks kinkinud, ning avas v?risevate s?rmedega Chassagne Montrachet’, kallas ?he klaasi lihtsalt kurku, enne kui pani p?he kunstrebasem?tsi, mis sobis juustega t?pselt kokku. Ta kaalus hetkeks, kas tema v?limus meenutab liialt statisti kost??midraamas, ent otsustas siis, et see ei loe. J?rgmisel p?eval, kui Juliuse ema oli taas Paddingtoni rongile pandud – Debrale ei meeldinud Londonist liiga kaua eemal olla –, vedas Andrea ta ?le tee Peasebrooki Trahterisse. See oli harilik k?lak?rts kiltkivist p?randa, puitpaneelidest seinte ja s??gitoaga, kus pakuti Kiievi kotlette ja suuri lihat?kke seenekastmes ning kus oli veel vanamoeline magustoiduk?ru. Mingis m?ttes oli lohutav, et maja polnud kuni sarikateni viimase peale ?les vuntsitud. See paik ei p??dnud olla miski, mis ta polnud. Koht oli soe ja s?bralik, isegi kui kohv oli kohutav. Emilia ja Andrea t?mbasid end sohvabaaris sohvale kerra ja tellisid kuuma kakaod. „Nonii,“ ?tles Andrea, ?dini asjalik. „Mis plaanid sul on?“ „Olin sunnitud loobuma oma t??st,“ ?tles Emilia. „Nad ei saa seda minu jaoks l?putult hoida ja ma ei tea, millal siit minema p??sen.“ Ta oli ?petanud ?hes Hongkongi rahvusvahelises koolis inglise keelt. „Ma lihtsalt ei saa igavesti kahe maa vahet joosta.“ „Ma ei m?ista, miks mitte,“ lausus Andrea. Emilia raputas pead. „Mul oleks juba aeg endas selgusele j?uda. Vaata meid – mina elan endiselt seljakoti najal; sina oled autoriteet.“ Andrea oli l?inud finantsn?ustajale telefonivastajaks, kui lahkus p?evakoolist, et valmistuda eksamiteks ?htukoolis eesm?rgiga asutada raamatupidajana omaenda ?ri. N??d korraldas ta raamatupidamist mitmele v?ikeettev?ttele, mis olid Peasebrookis viimastel aastatel asutatud. Ta teadis, kui v?ga enamus inimesi finantsasjade ajamist vihkab, ning tegi selle nii valutuks kui v?imalik. Ta oli tohutult edukas. „?ra p??agi meid v?rrelda. Mida sa poega peale hakkad?“ Andrea polnud inimene, kes k?iks nagu kass ?mber palava pudru. Emilia kehitas ?lgu. „Mul pole mingit valikut. Lubasin isale, et hoian selle lahti. Ta p??raks hauas ringi, kui arvaks, et kavatsen poe sulgeda.“ Andrea vaikis viivuks. Kui ta r??kima hakkas, oli tema h??l leebe ja lahke. „Emilia, surivoodil lubatust ei pea iga kord kinni pidama. Mitte juhul, kui see pole praktiline. Muidugi m?tlesid sa seda tol hetkel t?siselt, aga pood oli sinu isa elu. See ei t?henda, et see peaks olema sinu oma. Ta m?istaks. Ma tean, et m?istaks.“ „Ma ei talu m?tet, et lasen sel minna. Olen alati teadnud, et v?tan k?ik viimaks ?le. Aga ma arvasin, et see juhtub siis, kui olen isavanune. Mitte praegu. M?tlesin, et tal seisab veel v?hemalt paark?mmend aastat ees.“ Ta tundis, kuidas silmad t?ituvad pisaraist. „Ma isegi ei tea, kas pood on eluj?uline. Hakkasin arveid ?le vaatama, aga see on minu jaoks lihtsalt nagu pudru ja kapsad.“ „Noh, teen mida iganes, et sulle abiks olla. Sa ju tead.“ „Isa armastas alati ?elda Ma ei jaga numbreid. Ja mina samuti mitte, ausalt. K?ik n?ib olevat kaunis laokil. Ma arvan, et l?pupoole laskis ta asjad k?est. Seal on kaks karbit?it kviitungeid. Ja hirmu?ratav hunnik avamata ?mbrikke, millega ma pole suutnud veel silmitsi seista.“ „Usu mind, seal pole midagi, millega ma varem poleks tegelnud.“ Andrea ohkas. „Ma soovin, et inimesed ei pistaks pead liiva alla, kui asi j?uab rahani. See teeb k?ik nii keeruliseks ja l?heb l?puks rohkem maksma.“ „Oleks tore, kui saaksid minu eest pilgu peale visata. Aga mitte s?brahinnaga.“ Emilia viibutas tema poole n?ppu. „Maksan sulle nagu kord ja kohus.“ „Mul oleks v?ga hea meel sind v?lja aidata. Meie kasvueas oli su isa alati minu vastu v?ga lahke.“ Emilia naeris. „M?letad, kui ?ritasime teda sinu emaga kokku viia?“ Andrea purtsatas veiniklaasi. „See oleks olnud katastroof.“ Andrea ema oli natuke nagu hipi, aina viirukipulgad ja voogavad seelikud. Andrea oli t?stnud t?sist m?ssu ema Woodstocki-hoiaku vastu ning oli ise k?ige tavalisem, edasip??dlikum, seaduskuulekam inimene, keda Emilia teadis. Ta oli isegi vahetanud ?ra oma nime Autumn, kui oma ?ri p?sti pani, p?hjusel, et mitte keegi ei v?taks t?siselt raamatupidajat, kelle nimi on s?gis. „Nemad koos poleks saanud iial midagi tehtud.“ Julius oli samuti v?ga boheemlaslik ega sekkunud kunagi millessegi. M?te nende m?lema vanemast koos pani need kaks piigat n??d naerust luksuma, ent kaheteistk?mnestena olid nad m?elnud, et see oleks hiiglama hea m?te. Kui nad naermise l?petasid, ohkas Emilia. „Isa ei leidnudki endale kedagi.“ „Oh, ole n??d. Iga naine Peasebrookis oli su isasse armunud. Ta pani nad k?ik enda j?rel jooksma.“ „Jah, ma tean. Tal polnud kunagi naiste seltskonnast puudust. Aga talle oleks ?ra kulunud kohata kedagi erilist.“ „Ta oli ?nnelik mees, Emilia. Seda oli n?ha.“ „Tundsin end alati s??di. Et v?ib-olla j?i ta minu p?rast ?ksikuks.“ „Ma ei usu. Sinu isa polnud m?rtri t??pi. Ma arvan, et ta oli omaenda seltskonnas t?eliselt ?nnelik. V?i oli tal t?esti keegi eriline, aga me lihtsalt ei tea.“ Emilia noogutas. „Ma loodan k?ll ... t?esti loodan.“ N??d ei saa ta kunagi teada, m?tles ta. Kogu elu olid olnud ainult nemad kahekesi ning n??d on isa k?igi oma lugude ja saladustega l?inud. 2 1982 Raamatupood asus Little Clarendoni t?naval. Eemal Oxfordi kesklinna k?rast, otse St Gilesi ligidal, oli see leidnud koha kesk moodsate riidepoodide ja kohvikute puistet. Uusima ilukirjanduse ja kohvilauaraamatute k?rval m??di seal kunstitarbeid ning see kiirgas pigem frivoolsust kui Backwelli v?i m?ne teise t?siseltv?etava raamatupoe akadeemilist ?hkkonda. See oli sedasorti raamatupood, mis r??vis aega: kuuldavasti olid inimesed maganud maha kohtumisi ja rongiaegu, unustanud end riiulite vahele. Julius Nightingale oli asunud seal t??le, et teenida stipendiumile lisa, kohe kui esimest korda Oxfordi saabus pisut rohkem kui neli aastat tagasi. Ning n??d, kus ta oli omandanud magistrikraadi, ei tahtnud ta lahkuda ei Oxfordist ega poest. Ta ei tahtnud lahkuda ka akadeemilisest maailmast, t?esti mitte, ent teadis, et peab eluga edasi minema, et tal pole tausta, mis v?imaldaks p?hendada oma elu ?pingutele. Mida ta tegema hakkab, polnud tal veel ?rna aimugi. P?rast humanitaarteaduste magistriks saamist oli ta otsustanud veeta suve raha kokku kraapides, ehk t??tada poes t?iskohaga. Siis vast pigistaks v?lja m?ne reisi, enne kui v?tab ette kurnava t??otsingu, CV koostamise, taotlused ja t??vestlused. V?lja arvatud hiilgav ?pitulemus polnud suurt midagi, mis eristaks teda teistest, m?tles ta. Ta oli korraldanud m?ne etenduse, aga kes poleks? Ta oli toimetanud luuleajakirja, aga j?lle – ei midagi ebatavalist. Talle meeldis elav muusika, vein, ilusad t?drukud – temas polnud midagi erakordset, v?lja arvatud t?siasi, et enamikule inimestest paistis ta meeldivat. L??ne-Londoni poisina, peene, ent rahast lageda ?ksikemaga, oli ta k?inud hiiglasuures kesklinna ?htluskoolis. Ta tundis t?navaelu, ent oli kombekas ning sobis seet?ttu h?sti nii h?rrasrahva kui tavag?mnaasiumi t??pidega, kellel oli v?hem eneseusaldust kui internaatkooli peeridel. Oli augusti viimane n?dalavahetus ning ta m?tles k?lastada ema ja minna Notting Hilli karnevalile. Ta oli k?inud seal poisieast peale ning armastas sealset ?hkkonda, m?rtsuvat muusikat, k?ikjal levivat kanepih?ngu, tunnet, et juhtuda v?ib k?ike. Ta oli juba poodi sulgemas, kui uks avanes ja ?ks t?druk nagu keeristorm sisse tuiskas. Piigal oli juuksepahmakas, erkpunane – mis ei saanud olla loomulik; see oli postkastipunane –, ning portselanvalge nahk, musta kleidipitsi taustal isegi valgem. Ta n?gi v?lja, m?tles mees, nagu lavat?ht, ?ks neist lauljaist, kes patseerivad ringi, justkui oleks k?inud kost??milaos ja seal k?ik selga toppinud. „Mul on tarvis ?ht raamatut,“ ?tles ta, ning meest ?llatas tema aktsent. Ameerika aktsent. Ameeriklased, tema kogemuse kohaselt, tulid sisse ning haarasid reisijuhtide ja kaamerate j?rele, mitte ei n?inud v?lja nii, nagu oleksid tulnud otse ??klubist. „Noh, siis olete sattunud ?igesse kohta,“ vastas mees lootuses, et tema toon k?las n??kavalt, mitte teravana. T?druk vaatas talle otsa, siis hoidis s?rme ja p?ialt umbes paari tolli jagu lahus. „See peab olema v?hemalt nii paks. Seda peab j?tkuma lennureisiks koju. K?mme tundi. Ja ma loen v?ga kiiresti.“ „H?sti.“ Juliusele meeldis l?hidus. „Noh, minu esimene soovitus oleks „Anna Karenina“.“ T?druk naeratas, paljastades t?iuslikult valged hambad. „K?ik ?nnelikud perekonnad on ?ksteise sarnased. Iga ?nnetu perekond on isemoodi ?nnetu.“ Mees noogutas. „Hea k?ll. Aga kuidas oleks „Ulysses“? James Joyce? See paneb teid vaikima.“ T?druk v?ttis teatraalse poosi. „Jah, ma ?tlesin jah, ma teen seda, jah.“ Ta tsiteeris Molly Bloomi, kangelase valimatut naist, ning viivuks kujutles Julius, et t?druk on just selline, nagu Molly v?lja n?gi, enne kui talle meenus, et Molly oli kirjanduslik kuju. Ta oli rabatud. Ta ei teadnud palju inimesi, kes suutsid tsiteerida Joyce’i. Ta ei lasknud end heidutada t?druku ilmselgelt universaalsetest teadmistest kirjanduse vallas. Ta laseb lati madalamale ja soovitab midagi populistlikumat, kuid raamatut, mida ta on pikka aega imetlenud. „„Garpi maailm“?“ T?druk s?ras talle avalalt vastu. Tal oli v?imatult suur p?selohk paremal palgel. „Hea valik. Mulle meeldib John Irving. Aga ma eelistan „Hotel New Hampshire’d“ Garpile.“ Julius naeratas. Juba t?kk aega polnud ta kohanud ?htegi nii avara pilguga lugejat kui see t?druk. Ta tundis s?gavate teadmistega inimesi, kuidas siis muidu: Oxford kubises neist. Kuid nad kippusid olema intellektuaalsed snoobid. Ent see t?druk oli v?ljakutse. „Aga „Middlemarch“?“ T?druk avas suu, et vastata, ning mees n?gi kohe, et oli saanud pihta millelegi, mida piiga polnud lugenud. T?drukul j?tkus armulikkust, et puhkeda naerma. „V?ga hea,“ teatas ta. „Kas teil leidub m?ni eksemplar?“ „Ikka.“ Ta viis t?druku riiuli juurde ja t?mbas v?lja oran?i Penguini klassiku. Nad seisid seal viivu, Julius hoidis raamatut k?es, t?druk silmitses teda. „Mis on teie lemmikraamat?“ k?sis ta. Mees oli n?utu. Nii k?simusest kui t?igast, et t?druk oli k?sinud. Ta pidas endamisi aru. Ta oli valmis vastama, kui t?druk t?stis s?rme. „Teil on ainult ?ks valik.“ „Aga see oleks nagu k?simus, milline neist on su lemmiklaps!“ „Te peate vastama.“ Mees n?gi, et t?druk ei kavatse alla anda. Tal oli vastus valmis – „1984“, v?ike, kuid t?iuslik meistriteos, mis pakkus talle alati ?udu ja p?nevust –, ent ta ei kavatsenud seda talle nii kergesti avaldada. „Ma ?tlen teile,“ s?nas ta m?istmata, kust ta selle julguse v?ttis. „Kui tulete minuga dringile.“ T?druk torkas k?ed vaheliti rinnale ja kallutas pea ?hele k?ljele. „Ei tea, kas ma nii huvitatud olen.“ Ent tema naeratus r??kis teist keelt. „Peaksite olema,“ vastas mees, ning jalutas temast eemale kassa juurde, lootes, et piiga talle j?rgneb. T?druk oli kapriisne. Ta tahtis keelitamist, aga mitte seda, et mees alla annaks. Mees oli v?ljakutseks valmis. Piiga j?rgneski talle. Mees l?i raamatu kassast l?bi ning t?druk ulatas naelase rahat?he. „T?na ?htul m?ngib b?nd,“ r??kis ta t?drukule. „Seal on kange siider ja kasimatud punkarid, aga ma ei tea paremat moodust, kuidas ?ks Ameerika t?druk v?iks veeta viimase ?htu Inglismaal.“ Ta libistas raamatu kotti ja ulatas t?drukule. Too silmitses teda peaaegu uskmatult, kergelt lummatuna. Julius oli olnud t?drukutega alati omal vaiksel viisil usalduslik. Ta austas neid. Talle meeldisid nad pigem vaimult kui v?limuselt, ja see tegi ta miskip?rast ligit?mbavaks. Ta oli hooliv, ent veidi salap?rane. Ta oli v?ga erinev enesekindlatest internaatkoolit??pidest Oxfordis. Ta k?is ka riides veidi erinevalt, nagu romantiline boheemlane, velvetpintsakus ja sallides, juuksed pisut pleegitatud. Ning ta oli n?gus – p?sesarnad ja suured silmad, mida ta aeg-ajalt kontuurpliiatsiga toonitas. Londonis kasvamine oli andnud talle julguse seda teha, ilma et peaks kartma pilkeid neilt, kes moega kaasas k?imist ei m?istnud. „Miks pagana pihta ka mitte?“ s?nas t?druk viimaks. „Ma olen kella kaheksast alates kohal,“ lausus mees talle. Kell oli kaksk?mmend minutit kaheksa l?bi, kui ta pubisse j?udis. T?drukut polnud kusagil n?ha. Mees polnud kindel, kas ta j?i samuti hiljaks, v?i oli juba k?inud ja l?inud. V?i lihtsalt v?ttis n?uks ?ldse mitte v?lja ilmuda. Ta ei kavatsenud lasta end h?irida. Kui see pidi nii minema ... Ta tellis letist pindi tumedat siidrit, mekkis liisunud ?unamaitset, siis suundus v?lja, et leida pink viimastes p?ikesekiirtes. Pubi oli populaarne, ent k?llalt j?medakoeline, ta armastas seda paiga lihtsuse poolest. Ja seal m?ngisid alati head ansamblid. ?hus h?ljus pidulikkuse ja ootuse h?ngu, l?plik h?vastij?tt p?ikeselt suve viimasel n?dalal. Julius aimas muutust tulemas. Kas see v?iks olla seotud punajuukselise piigaga, ei olnud ta kindel, kuid tal oli tunne, et v?is. Kell ?heksa tundis ta teravat koputust ?lale. Ta p??ras ringi ja t?druk oli seal. „Ma ei kavatsenud tulla,“ teatas too talle. „Sest ei tahtnud sinusse armuda ja siis homme ?ra lennata.“ „Armumine on valik.“ „Mitte alati.“ T?druk n?is t?sine. „Noh, vaatame, mida saame teha, et seda v?ltida.“ Ta t?usis p?sti ja v?ttis oma t?hja klaasi. „Kas oled meie kanget ?unasiidrit juba proovinud?“ „Ei.“ T?druk n?is kahtlevat. Mees t?i talle pool pinti, kuna teati t?iskasvanud mehi, kes p?rast paari pinti seda pruuli l?ristasid nutta. Nad j?lgisid ansamblit, p??rast mustlaspunkarite v?limusega b?ndi, kes laulis laule s?damevalust ja p??rip?evasest t?iskuust. Ta ostis piigale veel pool pinti ning j?lgis, kuidas tolle naeratus j?rjest laisemaks j?i ja silmad ei seisnud enam lahti. Ta ei soovinud muud kui sasida s?rmedega tema prerafaeliitlikes kiharais. „Kus sa t?na ??bid?“ k?sis ta, kui ansambel hakkas asju kokku pakkima ja vindised pidutsejad seadsid samme pubist v?lja sooja ?he. T?druk pani talle k?ed ?mber kaela ja surus end k?vasti tema vastu. „Sinu juures,“ sosistas ta, ning tema suu mehe omal maitses suve viimaste ?unte j?rele. Hiljem, kui nad lebasid ??kuumuse riismetel teineteise kaisus, pomises t?druk: „Sa pole mulle ?elnudki.“ „Mida?“ „Sinu lemmikraamat.“ „„1984“.“ T?druk kaalus mehe vastust, noogutas heakskiitvalt, sulges silmad ja uinus. Ta ?rkas j?rgmisel hommikul, t?druku liiliavalge k?e all vangis. Ta pidas endamisi aru, mis kellase lennuga t?druk l?heb, kuidas ta lennujaama saab, kas tal on asjad pakitud – nad polnud l?inud ??l praktilisi asju arutanud. Ta ei tahtnud teda ?ratada, sest tundis end tema l?hedal turvaliselt. Ta polnud iial varem sellist tunnet kogenud. ?lima t?iuslikkuse tunne. See tegi paljud raamatud, mida ta oli lugenud, t?iel m??ral m?istetavaks. Ta oli arvanud, et m?istab neid, intellektuaalsel tasandil, kuid n??d oli tal s?gavam arusaam. Ta sai selle aukartuse k?es vaevu hingata. Kui ta p?sib vait ega liiguta end, siis ehk t?druk ei ?rka. V?ib-olla j??b ta lennukist maha. Vast v?ib ta veeta temaga veel ?he imelise ??p?eva. Kuid Julius oli sisimas vastutustundlik. Temas ei olnud loomup?rast muretust. Nii noppis ta ?he juuksekihara ning k?ditas t?druku p?ske, kuni see end liigutas. „Hei,“ sosistas ta. „Sa pead t?na koju minema.“ „Ma ei taha minna,“ pomises Rebecca tema ?la vastas. Ta libistas k?ega ?le t?druku sooja palja ihu. „Sa v?id tagasi tulla.“ Ta puudutas iga tema tedret?hni, ?hekaupa. Neid oli sadu. Tuhandeid. Tal ei jaguks iial aega puudutada neid k?iki, enne kui t?druk lahkub. „Mis kell sinu lend v?ljub? Kuidas sa lennujaama saad?“ T?druk ei vastanud. Ta t?stis mehe k?e ja vaatas kella tema randmel. „Minu lend l?heb kell ?ks.“ Mees kargas ehmunult istuli. Kell oli k?mme l?bi. „Pagan, sa pead ?les t?usma. Sa ei j?ua ilmaski. Ma v?in su ?ra viia, aga ei usu, et sa ?igeks ajaks sinna j?uad.“ Ta haaras oma riided ja t?mbas selga. T?druk ei liigutanud. „Ma ei l?he.“ Mees pani p?kse jalaga. Ta j?i teda vahtima. „Mida?“ „Ma otsustasin. L?inud ??l.“ Ta t?usis istuli ja k?ik kohad olid tema juukseid t?is. „Ma tahan siia j??da. Koos sinuga.“ Julius naeris. „Sa ei saa.“ Ta tundis kerget paanikat. T?druk kesk voodit vaatas ?les tema poole, silmad suured. „Kas sa ei tunne sama mida mina? Nagu oleksid kohanud oma elu armastust?“ „Noh, jah, aga ...“ ?? oli olnud uskumatu, pidi ta m??nma. Ning ta oli k?rvuni armunud, kui see on ?ige s?na. Ent Julius oli k?llalt m?istlik taipamaks, et ei saa v?tta vastu p??rdelisi otsuseid ?he ?? p?hjal. Rebecca, nagu n?is, m?tles teisiti. „See klapib suurep?raselt. Ma tahan t?iendada end inglise keeles. Tahan teha seda maailma parimas paigas. Mis on siin, Oxfordis, ?igus?“ „Noh, jah. Ma arvan k?ll. V?i Cambridges.“ „Ma olen piisavalt terane. Ma tean, et olen. Kui saaksin sisse Browni, saaksin ma sisse ka Oxfordi.“ Julius naeris j?lle. Mitte t?druku, vaid tema eneseusalduse ?le. T?drukud, keda ta tundis, polnud kunagi hinnanud oma v?imeid nii h?benematult. Neid oli kasvatatud tagasihoidlikeks ja ujedateks. Rebecca kandis oma s?ra uhkusega. Ta ristas k?ed. „?ra naera minu ?le.“ „Ma ei naera. Lihtsalt kardan, et oled pisut tormakas.“ See oli pehmelt ?eldes. „Ma ei l?he tollele lennukile.“ Julius neelatas. T?drukul oli t?si taga. Pealegi polnud tal n??d enam mingi hinna eest v?imalik oma lennule j?uda. Ja niipalju kui ta teadis, polnud tal kuhugi mujale minna. „Mida su vanemad selle peale ?tlevad?“ „Kuidas nad saavad vastu vaielda?“ „V?ga lihtsalt, minu arust. Kas sa ei peaks eeldatavasti kolled?isse minema?“ „Jah. Aga tead mis? Sealne ei tundunud kunagi ?ige. Ma kavatsesin minna, sest seda minult oodati. Kuid see tundub ?ige. Ma tunnen seda siin.“ Ta surus rusika vastu s?dant. Julius vaatas teda v?sinult, olemata kindel, kas t?druk m?tleb t?siselt. Ta teadis mitmeid lennukaid neidiseid, ent nende kapriisidel olid enamasti piirid. Ta muutus rahutuks: tark, tahtekindel ja rikas oli tappev kooslus, ja ta oli kaunis kindel, et Rebecca on seda k?ike. Ta oli saanud piisavalt vihjeid tema elust m?istmaks, et see on v?ga privilegeeritud. Mist?ttu tundis t?druk, et tal on ?igus ?limale ees?igusele. „Ma lihtsalt olen seda v??rt.“ Ta ukerdas voodist v?lja. „Otsin endale t??. Siinsamas. Oxfordis. Ja ma kavatsen sooritada sisseastumiseksami ja saada koha, kus j?rgmisel aastal ?ppida.“ Ta paistis pisut p??rane. Mees polnud kindel, kuidas temaga k?ituda. T?druk oli tema jaoks tabamatu. Tavalised argumendid tema puhul ei m?junud. Ta otsustas teeselda, nagu m?tleks, et t?druk teeb nalja. „Kange siider,“ m?rkis Julius. „See m?jus sulle niimoodi.“ „Arvad, et teen nalja, jah?“ Julius kratsis kukalt. „Ma pole kindel, et oled k?ik l?bi m?elnud.“ „Muidugi olen. Ma ei saa aru, milles asi? Miks mitte? T?siselt, ?tle mulle, miks mitte. See pole sama, mis rokkb?ndi solistiga plehku panna. Tahan minna maailma parimasse ?likooli. Kindlasti on see hea m?te?“ T?druk oli ?ks neist marru ajavatest inimestest, kes panid k?ige p??rasemad ideed k?lama ?limalt usutavana. „Kuule, las ma s?idutan su lennujaama. V?id vahetada pileti, minna koju ja r??kida vanematega. Kui nad n?ustuvad, v?id tagasi tulla.“ „Kas ma ajan su hulluks?“ „Noh, jah, t?epoolest. V?heke k?ll.“ T?druk tuli ja pani talle k?ed ?mber kaela. Mees hingas teda sisse, s?da tagumas. Ta tundis end kaalutuna, sest oli saanud liiga v?he und ja liiga suure annuse teda. Ta tundis erutust, ent ta tundis ka vastutust, sest teadis, et tema reaktsioon otsustab, mis juhtub j?rgmiseks: nende tuleviku. Ta peaks haarama ohjad enda k?tte; hoogu pisut maha v?tma. „See on k?ige h?mmastavam asi, mis on kunagi juhutnud. Meie sinuga. Kas sina ei tunne?“ n?udis t?druk. „Noh, jah. Tegelikult on k?ll. H?mmastav. Ma olen ... h?mmingus.“ Julius n?gi, et t?druk v?tab tuld. Kas tuleb hetk, mil ta loobub m?ttest ja m?istab, et ta fantaseerib? Et tema n?gemus on keerukatest asjaoludest l?bi imbunud. „Aga ma siiski arvan, et peaksid r??kima oma vanematega.“ Seda ?eldes m?tles ta, kui igavalt ta k?lab. Kuid ta ei kavatsenud v?tta vastutust selle eest, et t?druk oma elu kihva keerab v?i et tema perekond tagajalgadele t?useb. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/veronika-genri/kuidas-leida-armastust-raamatupoes/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.