Meele aeg

Meele aeg Michel Chaskalson, Megan Reitz Meie meelel on suurem infot??tlusv?ime kui k?igil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja interneti?hendustel kokku. N?iteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses t?kikeses sada tuhat neuronit ja miljard s?napsi, mis k?ik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis v?ib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses h?mmastav v?imsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ?rkveloleku ajast m?tleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli p??ame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud n?itavad, et selline r??pr?hklemine v?hendab m?rkimisv??rselt meie ?ldist j?udlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida m?tleme, tunneme ja tajume, seep?rast me enamasti ei m?rkagi, kuidas k?itume ja miks just ?hel v?i teisel moel. Seda v?iks v?rrelda olukorraga, kus meie k?sutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama l?heduses.Meel t??tab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja p?sime seet?ttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja k?itumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.M?nikord ?nnestub k?ll piiridest v?lja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure t?en?osusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatre?iim j?tkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult ?ppida oma meelt t?husamalt kasutama.Selle raamatu eesm?rk on aidata meelel automaatre?iimist sagedamini v?lja tulla. Seda on v?imalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja p?henduda raamatus toodud n?uannetele vaid 10 minutit p?evas. Originally published in the English language by HarperCollins Publishers Ltd. under the title Mind Time. © Michael Chaskalson and Megan Reitz 2018 T?lkinud Kaja Riikoja Toimetanud Mari-Epp Tirkkonen Korrektuuri lugenud Piret Pihlak Kujundanud Jan Garshnek Tr?kitud tr?kikojas Tallinna Raamatutr?kikoda Infot ?rip?eva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee v?i pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400. © ?ripaev, 2019. K?ik ?igused kaitsutud. ISBN 978-9949-624-60-7 (k?ites) ISBN 978-9949-624-61-4 (epub) Sisukord LVM Sissejuhatus LVM – miks? K?MME MINUTIT MEELE AEGA IGA P?EV MUUDAB SU MEELT LUBAMINE VAATLEMINE METATEADLIKKUS K?IGE T?HTSAM ESIMESES PEAT?KIS LVMi ?ppimine MEELE KUJUNDAMINE MUUDA OMA MEELT, MUUDA OMA AJU MEELE AJA HARJUTUSED K?IGE T?HTSAM TEISES PEAT?KIS LVM ja paremad suhted SUHTED M??RATLEVAD, KES ME OLEME LEVINUD SUHTEPROBLEEMID SUHETE MUUTMINE LUBAMINE – ROHKEM KAASTUNNET NING ENDA JA TEISTE TUNNUSTAMIST VAATLEMINE – OMA OLETUSTE M?RKAMINE JA KONTROLLIMINE METATEADLIKKUS – SIGNAALIDE VALIMINE P??A OMA VAJADUSI M?ISTA JA V?LJENDADA NII, ET TEISED ARU SAAVAD K?IGE T?HTSAM KOLMANDAS PEAT?KIS LVM ja ?nn LOTOV?IT KUST ?NN TULEB JA KUIDAS SEDA SUURENDADA? ORAV RATTAS KAS VASTU V?TTA V?I V?LTIDA? H??LESTATUD NEGATIIVSELE NEGATIIVNE-POSITIIVNE: VAHEKORRA MUUTMINE POSITIIVSEKS MUUTUMINE POSITIIVSETE KOGEMUSTE OTSIMINE JA NAUTIMINE K?IGE T?HTSAM NELJANDAS PEAT?KIS LVM ja t?hus t?? T??KOHAREAALSUS KUI KOGU AEG ON KIIRE P??A MUUTA OMA ARVAMUST H?IVATUSEST K?IK MUUTUB! P??A MUUTA OMA ARVAMUST MUUTUSTEST HEA MULJE J?TMINE P??A MUUTA OMA ARVAMUST MULJE J?TMISEST K?IGE T?HTSAM VIIENDAS PEAT?KIS LVM ja parem tervis OLE AKTIIVNE UNI TOITUMINE VANANEMINE VAIMNE TERVIS – ?REVUS/DEPRESSIOON K?IGE T?HTSAM KUUENDAS PEAT?KIS LVM ning t?? ja eraelu parem tasakaal KOGU ?? MIDA MA TAHAN OMA ELUGA ETTE V?TTA? KAS ME V?IME T?ESTI K?IKE SAADA? METATEADLIKKUS – VALIK T?? JA ERAELU PIIRIL KASVAV SURVE V?LJASPOOL T??D P??STER?NGAD LUBAMINE – OLLA „PIISAVALT HEA“ LVM NING T?? JA PEREELU PAREM TASAKAAL K?IGE T?HTSAM SEITSMENDAS PEAT?KIS LVM rasketel aegadel KANNATUSE MUUTUMINE KANNATUSE KAKS VORMI ?RA REAGEERI PIMESI, VAID ARUKALT VASTUPIDAVUSE ARENDAMINE ROHKEM KUI VASTUPIDAVUS K?IGE T?HTSAM KAHEKSANDAS PEAT?KIS Algus Meie uurimist??st Autoritest MICHAEL CHASKALSON MEGAN REITZ T?nus?nad Lisamaterjale Michael Annette’ile ning Elliele, Chloele, Olliele ja Scarlettile Megan Steve’ile, Miale ja Lottiele ning John, Rachel ja Doug Goodge’ile LVM Lubamine (ingl allowing) Vaatlemine (ingl inquiry) Metateadlikkus (ingl meta-awareness) Sissejuhatus Sinu meel on erakordne. Sinu meel. See meel, mis just praegu n?eb valgel paberil musti m?rke ja annab neile vaevata t?henduse. Seesama meel, mis muudab s?na „p?ikeseloojang“ sujuvalt v?rvi- ja varjuk?llaseks kujutluspildiks. Ilma v?himagi pingutuseta. See on erakordne. Ja nii imeline. Meelel, mis tuleb toime selliste h?mmastavate saavutustega, on suurem infot??tlusv?ime kui k?igil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja interneti?hendustel kokku. Kas teadsid n?iteks, et sinu aju tillukeses, umbes liivaterasuuruses t?kikeses on sada tuhat neuronit ja miljard s?napsi, mis k?ik omavahel infot vahetavad.1 Aju on meele superarvuti, mis v?ib siduda sada triljonit bitti infot. Niisiis on meie k?sutuses h?mmastav v?imsus, kuidas me seda aga kasutame? Peab ?tlema, et meelt saaks kasutada palju paremini. Alustame sellest, et umbes poole ?rkveloleku ajast m?tleme me millelegi muule kui hetkel toimuvale.2 Sageli p??ame teha mitut asja korraga, n?iteks koeraga jalutades pitsat tellida ja Austraalias elava sugulasega skaipida. Hiljutised uuringud n?itavad, et selline r??pr?hklemine v?hendab m?rkimisv??rselt meie ?ldist j?udlust.3 Lisaks teeb meel mitut asja automaatselt. Kas sirutad hommikul ?rgates esimese asjana k?e telefoni j?rele, et veel uimasena voodis lebades meile lugeda? Kas kortsutad pahaselt kulmu, kui keegi liikluses signaali annab, ega kaalugi v?imalust, et ta p??dis sulle midagi olulist teatada? On t?si, et me teadvustame vaid murdosa sellest, mida m?tleme, tunneme ja tajume, seep?rast me enamasti ei m?rkagi, kuidas k?itume ja miks just ?hel v?i teisel moel. Seda v?iks v?rrelda olukorraga, kus meie k?sutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama l?heduses. Nii on meil k?ll tohutud v?imalused, kuid meelega pole kaasas kasutusjuhendit. Me ei oska meelt kaugeltki t?iel m??ral kasutada, sest oleme saanud vaid m?ned algelised juhised. Iga?ks meist on saanud mingit haridust. Oleme ?ppinud arvutama ja lauseid koostama, v?ib-olla ka ajalugu, geograafiat, loodusteadusi, tehnikat, keeli v?i majandust. Me oskame s??a teha ja poes k?ia, internetti kasutada ja autot juhtida. Me oskame oma t??d ja v?ime milleski olla v?ga head. Sellest ometi ei piisa. Me ei oska oma meelt t?husalt kasutada ega juhtida ning see m?jutab seda, mida tunneme, kuidas teistega l?bi saame, m?tleme ning ?mbritsevat maailma tunnetame. Meel t??tab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja p?sime seet?ttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja k?itumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati. M?nikord ?nnestub k?ll piiridest v?lja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure t?en?osusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatre?iim j?tkub. See oli halb uudis. Hea uudis on, et saame palju paremini toimida ja see polegi nii raske. Tuleb ainult ?ppida oma meelt t?husamalt kasutama. Selle raamatu eesm?rk on aidata meelel automaatre?iimist sagedamini v?lja tulla. Meie uuringud ja maailma eri paigus korraldatud treeningprogrammid n?itavad, et seda on v?imalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. T?pselt nii! K?ik, mis p?eva v?ltel juhtub, kujundab ja muudab m?rkamatult (v?i mitte nii m?rkamatult) meelt. Keeruline telefonik?ne teeb enesetunde pisut halvemaks, r??msameelne m?rkus suurendab elur??mu. Meel on nagu vedell??ts – alati liikuv ja muutuv –, ning kui see muutub, muutub ka tajutav pilt maailmast. Me n?eme endiselt samu maju, t?navaid ja puid, kuid selle pildi omadused on muutunud. See on v?ga t?htis seik. On v?imalik j?tta see protsess juhuse hooleks ning lubada s?ndmustel oma meelt juhuslikult kujundada ja muuta, ent sa v?id ka protsessis osaleda ja seda suunata. Saad iga p?ev teha lihtsaid asju, mis aitavad sul meelt kujundada nii, et sa oled valmis loomingulisemalt reageerima k?igele, mida elu toob. Mis veelgi parem – selleks kulub ainult k?mme minutit p?evas. Just nimelt, k?igest k?mme l?hikest minutit. Nimetame seda meele ajaks – ja seda vajavad k?ik. Kui p?hendad iga p?ev k?mme minutit paarile lihtsale harjutusele ja kui sa t?epoolest j?rgid n?uandeid, mida me nende kohta anname, muutuvad asjad m?ne kuuga paremaks. Lubame seda, kuid selleks tuleb sul ohverdada k?mme minutit oma p?evast. Keegi teine ei saa seda sinu eest teha. Juba selle raamatu k?tte v?tmine n?itab, et otsid v?imalust oma elu paremaks muuta. K?simus on, kas sa oled valmis alustama seda p?nevat ja s?na otseses m?ttes meelt avardavat teekonda. Loodame, et oled. See toob palju kasu. Tutvustame sulle sinu meelt, et sa selle toimimist paremini m?istaksid. N?itame sulle m?nd hooba, mida kasutades saad meelt oma tahtmise j?rgi kujundama hakata. Me ?petame sind sammukese tagasi astuma – ainult ?he sammu –, et saaksid n?ha, millega su meel k?ige sagedamini tegeleb, sest sel juhul saad seda j?ulisemalt suunata. Esimeses peat?kis kirjeldame probleemi ja pakume v?lja m?ned lahendused. V?tame vaatluse alla meie uuringu ja tutvustame paari lihtsat harjutust, mida saad teha iga p?ev. Need aitavad sul arendada kolme p?hiv?imet, mida nimetame kokkuv?tlikult l?hendiga LVM. 1.Lubamine – lahke ja tunnustav suhtumine. 2.Vaatlemine – huvi k?esoleval hetkel kogetava vastu. 3.Metateadlikkus – v?ime j?lgida jooksvalt oma m?tteid, tundeid, aistinguid ja impulsse ning n?ha neid kui midagi ajutist, mitte kui fakte. LVM aitab sul muutuda tundlikumaks ning teadvustada paremini ennast, teisi ja ?mbritsevat maailma. Suurem teadlikkus annab rohkem valikuid. LVM v?imaldabki just seda – see annab v?imaluse oma reaktsioone valida. Esimeses peat?kis on kaardistatud LVMi elemendid. Lubamist ja vaatlemist on h?lpsam m?ista ? kuigi just nende rakendamine on tegelikult m??rav. Metateadlikkus on ilmselt suurem proovikivi. „Meta“ t?hendab „taga-“ v?i „k?rgemal tasandil“, seega on tegu erilaadse teadlikkust??biga. See on teatud viis j?lgimaks ja kirjeldamaks seda, mis toimub igal hetkel kogemuste pidevalt muutuvas voos. Seda selgitame t?psemini esimeses peat?kis. Teises peat?kis „LVMi ?ppimine“ v?tame vaatluse alla harjutused, mis aitavad sul oma meelt kujundada, ning juhatame sind helisalvestisteni, mis abistavad sind nende harjutuste tegemisel. Teine peat?kk on mitmes m?ttes raamatu tuum. Kui sa oled seda lugenud, innustame sind kohe harjutustega alustama. ?ra nende tegemisest loobu, kuigi tulemuste saavutamine v?tab aega. J?rgmistes peat?kkides heidame pilgu sellele, kuidas uusi oskusi oma elu oluliste tahkude juures kasutada: •LVM ja paremad suhted (3. peat?kk) •LVM ja ?nn (4. peat?kk) •LVM ja t?hus t?? (5. peat?kk) •LVM ja parem tervis (6. peat?kk) •LVM ning t?? ja eraelu parem tasakaal (7. peat?kk) •LVM rasketel aegadel (8. peat?kk) Seej?rel v?tame asjad kokku ja innustame sind edasi liikuma. Meel on v?ti, mis avab ukse meie soovitud ellu. Meele seisund ei m?juta ainult meie ?nne, ?ppimist, loovust ja toimetulekut, vaid ka meid ?mbritsevate inimeste – perekonna, s?prade, t??kaaslaste – ?nne, ?ppimist, loovust ja toimetulekut. Meele seisund m??rab, kuidas me elu kogeme, ja avaldab s?gavat m?ju ka ?mbritsevate inimeste kogemisele. Kas poleks aeg ?ppida kujundama oma meelt, et mitte lasta meelel kujundada meid? Meie usume seda ning see raamat ?petab, kuidas seda teha. Michael Chaskalson ja Megan Reitz Juuni 2017 1 (#ulink_6ebb9739-72e9-502e-802b-0f89bc190e95) Micheva, K. D., Busse, B., Weiler, N. C., O’Rourke, N. ja Smith, S. J. (2010), Single-synapse analysis of a diverse synapse population: proteomic imaging methods and markers. Neuron 68 (4), 639–653. 2 (#ulink_c7d19d10-9af7-571f-b3f8-1a598d6393d7) Killingsworth, M. ja Gilbert, D. (2010), A wandering mind is an unhappy mind. Science 330 (6006), 932. 3 (#ulink_c7d19d10-9af7-571f-b3f8-1a598d6393d7) Ophir, E., Nass, C. ja Wagner, A. D., (2009), Cognitive control in media multitaskers. PNAS106 (37), 15583–15587. Esimene peat?kk LVM – miks? Kujutle j?rgmist pilti. Pere on kokku tulnud ja istub laua ?mber. K?ik on kohal: sinu vanemad, abikaasa, lapsed, vend ja ?de. K?ik on heas tujus ja veedavad m?nusasti aega. Siis aga kerkib ?les teema, mis puhub l?kkele vanad pinged ema ja venna vahel. Ema ?tleb midagi, vend l?heb turri ja n?hvab vastu. Ema ajab selja sirgu ja vastab t?redalt. Ja l?hebki lahti. See on tuttav muster. ?lej??nud ootavad piinlikkust tundes vaikselt, mis edasi saab, v?i p??avad vestlust edutult m?nele teisele teemale viia. Sa tunned pinget ja ?rritust ning alistud saatusele, teades, et oled segatud aastaid kestnud peret?lisse, mis v?ib veel mitu aastat j?tkuda. Sa oled ema ja venna peale pahane. Sa tahad, et nad selle probleemi lahendaksid. Sul on k?rini selliste olukordadega kaasnevatest emotsioonidest ja sa kaalud endamisi, kas peaksid niisuguseid kokkusaamisi edaspidi v?ltima. See ei pea muidugi nii olema. Sa ei saa muuta ema, venda ega nendevahelisi suhteid, ent sa saad muuta seda, milline sina selles olukorras oled, ja see v?ib k?ike muuta. LVM – lubamine, vaatlemine ja metateadlikkus – aitab sul asju teisiti tunnetada. Vaatame, kuidas see toimib. Lubamisel on kaks k?lge: tarkus ja kaastunne. Tarkus aitab asjadel olla nii, nagu need on. See t?hendab tunnistada, et k?esoleval hetkel – just praegu – ei saa miski olla teisiti, kui see on. Sa ei saa ajas tagasi minna ja midagi muuta, et k?esolev hetk teistsuguseks kujuneks. Praegusel hetkel on asjad nii. Ja ainult siis, kui sa seda t?epoolest lubad, saad sa valida oma j?rgmise sammu. Niisiis peaksid sa ema ja venna juhtumi puhul esmalt tunnistama, et asjad on just nii, ning pole mingit m?tet unistada, et k?ik v?iks nagu imev?el kohe hoopis teisiti olla. Me kulutame palju aega soovimisele, et asjad oleksid teisiti. „Kui ma ainult oleksin teistsugune“ v?i „Kui nad ainult oleksid teistsugused“ v?i „Kui mul oleks teine t?? v?i rohkem raha v?i parem v?limus v?i kui oleksin saledam ...“ Soovida v?ib ?ksk?ik mida, kuid sellised m?tted ei aita. Asjad on nii, nagu need on, ja alles seda tunnistades s?nnivad t?elised valikud edaspidiseks tegutsemiseks. K?esolevat hetke ei saa muuta, kuid j?rgmine on veel lahtine. Praeguse hetke tegevus kujundab seda, mis j?rgmiseks juhtub, ning kui tegevuse aluseks on lubamine ja asjade praeguse seisu tunnistamine, saame toimida palju targemini ja t?husamalt. Seega on ?lalkirjeldatud olukorras LVMi esimene samm lasta asjadel olla nii, nagu need on. See ei t?henda siiski k?lmust ja ?ksk?iksust, sest peale tarkuse on lubamisel ka kaastunde pool. Kaastunne k?tkeb suuremat lahkust ning k?igi olukorraga seotud isikute – sinu ja teiste – aktsepteerimist. Praegusel juhul v?ib see t?hendada, et olles hooliv ja murelik, tajud sa kogu seda kurbust, mida ema ja vend tuttavat draamat etendades endas loovad. Ja see t?hendab, et sa oled lahke ja mures k?igi p?rast, kes on selle hetkega seotud, sealhulgas ka iseenda p?rast. Kaastunne peab algama sinust endast. See l?heb sageli vastuollu sellega, mida kaastunde v?i lahkuse all tavaliselt m?istetakse. Kui me aga suudame olla lahkemad enda vastu, aitab see meil olla lahkemad ka teiste vastu. Nii lihtne ja tavap?rane on olla karmilt enesekriitiline. M?nikord ?tleme iseendale asju, mida me teistele kunagi ei ?tleks. „Kuhu ma oma v?tmed j?tsin? Kui rumal ma olen! Ma olen j?lle v?tmed ?ra kaotanud. Ma kaotan neid kogu aeg. Ma olen t?eline idioot!“ Kui aga s?ber sulle ?tleks, et kaotas v?tmed ?ra, ja sina talle selliste s?nadega vastaksid, peaks ta seda v?ga veidraks. Lubades oleme lahkemad enda suhtes ning lahkemad ja tunnustavamad teiste suhtes. Igal inimesel on oma kujunemislugu, k?ik p??avad oma elu v?imalikult h?sti elada ja sellega toime tulla. Muidugi v?ib m?ni inimene sind pahandada ning teised v?ivad kalkide ja ebas?bralikena tunduda, ent kui me saaksime t?epoolest m?ista, kuidas asi nende poolt vaadatuna tundub – nagu asuksime nende kohale –, siis me ehk polekski nii kriitilised. Lubades saame leevendada oma kalkust ja kriitilisi hinnanguid iseenda, teiste ja olukorra suhtes, kuhu oleme sattunud. Niisiis lubad sa ema ja venna juhtumi puhul endal k?esolevat hetke kogeda just sellisena, nagu see on. Sa ei pahanda endaga, et lased olukorral end h?irida. Sa ei saa pahaseks teiste lauas istujate peale – sellest poleks kasu. Selmet abitult soovida, et asjad oleksid teisiti, v?id sa tunnistada, et asjad on just nii. See kas meeldib sulle v?i mitte, kuid mis juhtub, see juhtub. LVMi teine osa on vaatlemine. Vaatlemine t?hendab elavat huvi iga kogetava hetke vastu. Vaatlemisv?imet arendades astud sa v?ga huvitavasse maailma. Sa hakkad m?rkama seda, mis toimub sinu sees – m?tetes, tunnetes, aistingutes ja impulssides – just praegu. Sa tunned suurt huvi ka selle vastu, mis toimub k?esoleval hetkel sinust v?ljaspool, sind ?mbritsevas maailmas. Sa tunned huvi teiste inimeste vastu: mis nendega toimub? Ning sa tunned huvi selle vastu, mis toimub sinu ja teiste vahel – ?ksteisega suhtlevate inimeste pidevalt muutuvate ja p?nevate vastasm?jude vastu. Vaatlemine valgustab k?esoleva hetke rikkalikku ja keerukat mustrit. Sa saad teadlikumaks igast hetkest ning hakkad inimesi ja olukordi s?gavuti n?gema. Kirjeldatud peret?li puhul hakkad sa kiire reageerimise asemel suuremat huvi tundma. Sinu t?helepanu avardub. Selmet lasta end toimuval kaasa haarata – nagu lased end kaasa haarata telesaatel, oodates pingsalt, mis j?rgmisena juhtub –, tunned sa huvi hetkel kogetava vastu. Sind hakkab huvitama, mida teised lauas istujad v?iksid tunda. Sa m?rkad ?mbritsevas ruumis asju, mis v?iksid juhtuvat m?jutada. Sinu meelde kerkivad k?simused: „Mida ma tunnen siin ja praegu?“, „Mida ma n?en pereliikmete n?gudel?“, „Milline ?hustik valitseb toas just praegu?“, „Mida sellist ma n?en, mis annaks mulle s?ndmuste p?hjuste kohta vihjeid?“. Sa oled avatud, haaratud ja huvitatud. Teadlik sellest, mis juhtub. Hooliv, lahke ja teadmishimuline. LVMil on veel kolmas element, metateadlikkus. Sa oled oma kogemuse sees, tundes ja tajudes toimuvat, kuid suudad samal ajal m?rgata m?nd v?imalust, mida see sinule avab. Sa m?rkad ja suudad teatud m??ral kirjeldada oma m?tteid, tundeid, keha aistinguid ja impulsse, mis parajasti tekivad ja m??duvad. M?rkamise v?ib seadistada kitsamaks, nii et fookus on sinul ja sinu sisemistel kogemustel, v?i laiemaks. T?helepanu v?ib suunata endast v?ljapoole – m?rgata suhtluspartnerite kehakeelt ja n?oilmeid, toa soojust/jahedust ning toas valitsevale meeleolule vastanduvat elavat ja l?busat taustamuusikat. Metateadlikkus on tunnetamisviis, mida me k?ik mingil m??ral valdame, kuid mida saab tublisti arendada. Toome n?ite, mis v?ib aidata sul metateadlikkust pisut paremini m?ista. Kui sa oled kunagi tipptunnil Londoni metroosse sattunud, on see kogemus sulle tuttav. Sa seisad kell pool kuus ?htul perroonil, on palav ja rahvarohke. Sul oli raske p?ev ja sa oled v?sinud. Sa ei suuda ?ra oodata, millal koju j?uad, et saaksid kingad jalast v?tta, endale joogi valada ja l?dvestuda. Rong s?idab ette. M?ned inimesed tr?givad rongist v?lja – rahvast t?is perroonil pole ruumi – ja teised r?selevad, et peale saada. Sind t?ugatakse tagant ja sa p??sedki rongile. Seisad hingetuna vagunis, sul on palav, ja kui rong s?itma hakkab, pressitakse sulle igast k?ljest peale. Hingamiseks pole ruumi. ?rritus ?ha kasvab. „Ei, see on talumatu,“ m?tled sa. „Miks ma endale niiviisi teen? Inimesed on nii hoolimatud! Kui see oma seljakoti mulle n?kku surub, hakkan karjuma! Hommikuti haisevad nad tualettvee ja l?hna­?li j?rele, ?htuti levivad kehal?hnad. See on totter! See on t?iesti talumatu …“ Ja n?nda edasi. See on ?ks viis toimuvasse suhtuda. On ka teine v?imalus. Sinus hakkab tekkima ?rritus, kuid metateadlikkus asub t??le. Sa m?rkad, et oled hambad kokku surunud ja pea s?gavale ?lgade vahele t?mmanud. Sa taipad, et su m?tted ja tunded on j?udnud kasutu sisemise l?rmamise re?iimi. Sa l?dvestad l?ua ja ?lad ning l?petad l?rmamise: „Tohoh! Millised ?rritunud m?tted!“ Erinevus on selles, et ?hel juhul sa ?rritud ja teisel juhul m?rkad, et sul on ?rritunud m?tted ja tunded. See ??rike k?rvaleastumise hetk ning m?istmine, mida sa teed ja mis toimub, on v?ike muutus, kuid see muudab k?ike. ?hel hetkel oled sa alateadlikult ?rritunud – s?vened oma sisemisse l?rmamisse ja k?sitled maailma kui talumatut paika (asi ei ole nii – sa s?idad rongiga iga p?ev, j?relikult on talutav). J?rgmisel hetkel teadvustad endale oma tegevust ja hakkad tegema valikuid. Sa l?dvestad l?ua ja ?lad, v?hemalt mingil m??ral, ja seisad, tajudes k?ll hetke ebamugavust, kuid teades, et see kestab ?ksnes m?ne minuti. Ilmselt m?istad, et see kuulub niisuguses elavas, paljude suurep?raste v?imalustega suurlinnas elamise juurde. Metateadlikkus t?hendab teadvustada, mis meiega – sinu m?tete, tunnete, keha aistingute ja impulssidega – igal hetkel toimub. Kui me seda endale teadvustame, saame valida j?rgmise sammu. Kui ei teadvusta, j??me toppama tuttavale, sissejuurdunud rajale. ………….………… Kui lubamine, vaatlemine ja metateadlikkus mistahes kombinatsioonis kokku saavad, loovad need keskkonna, kus saame olukorrast olenemata pigem teadlikult kui pimesi reageerida. Pea meeles, et LVM t?hendab v?imalust valida. Eespool kirjeldatud juhul perega lauas istudes v?imaldab LVM sul olla palju leidlikum. Sa m?istad toimuvat s?gavamalt ning see lubab sul valida. Sa v?id oskuslikult ja hoolivalt sekkuda, kui see n?ib sulle v?imalik. Sa v?id aga valida ka sellest loobumise, kui v?imalus puudub. ?ksk?ik, mida sa teed v?i ei tee, sinu reaktsiooni aluseks on tundlik, heasoovlik ja teadlik valik. LVM on vastand alateadlikule reaktsioonile, mis ei luba selle pere suhteid lahti harutada. Siiski tuleb m?ista, et LVM ei t?henda ?ksk?iksust. See, et me ei luba ennast t?mmata tuttavasse reaktsioonimustrisse, ei t?henda, et me toimuvale kaasa ei ela. See ei t?henda, et me oleme hoolimatud ning see ei muuda meid kuidagi ?ksk?ikseks. Lausa vastupidi. LVM lubab meil olla palju leidlikum: me v?ime tegutseda hoolivalt, heasoovlikult ja huvi tundes v?i siis mitte midagi teha – kuidas parajasti k?ige sobivam tundub. Meil on v?imalus toimuvale loominguliselt vastata v?i arutult reageerida k?igele, mis ette tuleb. LVMi arendamine suurendab sinu v?imet olukorrale loominguliselt reageerida. See v?ib kaasa tuua m?rkimisv??rse erinevuse, mis puudutab sinu ja sind ?mbritsevate inimeste elu. LVMi ?ppimine ei t?henda tingimata seda, et sa leiad rohkem s?pru, teenid rohkem v?i p??stad maailma – kuigi ka seda ei saa v?listada. Kindlasti on sellel ?ks v?ga oluline tulemus: sul on rohkem valikuid. Valikuv?ime arenedes avastad, et saad hakata tegutsema palju hoolivamalt ja teadlikumalt, ning see teeb sind ?nnelikuks. Peat?ki alguses kirjeldatud perekonna n?ite puhul v?imaldaks see sul palju tulemuslikumalt m?jutada inimesi, kellest sa hoolid, selmet s?veneda laua ?mber toimuvasse draamasse v?i hakata ka ise selle tegelaseks, lisades sellele veel ?he kasutu vindi. L?hidalt ?eldes muutud sa targemaks ja lahkemaks. Tuleb silmas pidada, et me k?ik oskame mingil tasemel lubada ja vaadelda ning neil on olemas ka teatud metateadlikkus. K?ll aga ei ole v?imalik lihtsalt otsustada neid v?imeid kasvatada, sest selleks ei piisa ainult tahtmisest. Nende meelevaldkondade arendamiseks tuleb midagi teha – LVMi parandamiseks tuleb teha lihtsaid harjutusi. Selles seisnebki meele aja treening. See raamat ja meele aja treening aitavad sul LVMiga paremini hakkama saada. Oleme selle treeningu tulemustes kindlad, sest me oleme sellega aastaid tegelenud ning teinud kolmeaastase uuringu m?judest, mida see avaldab inimese LVMi v?imekusele. Tulemused avaldati aruandes ja artikliseeriana ajakirjas Harvard Business Review. (Rohkem infot meie uuringu kohta leiad j?rgmistelt lehek?lgedelt ja raamatu l?pust uuringut kirjeldavast lisast.) K?MME MINUTIT MEELE AEGA IGA P?EV MUUDAB SU MEELT LVM on teadveloleku viis, mille puhul me oleme otsustanud olla teadlikud k?esoleva hetke kogemusest ning selle seosest hetke­olukorraga ning seda kaasatundval ja hoolival moel. Lubamine, vaatlemine ja metateadlikkus on teadveloleku p?hilised alustalad. K?MNE MINUTI REEGEL Meie uuringus osalenud inimesed soovisid parandada oma toime­tulekut lapsevanema, s?bra ja kolleegina. Allpool on m?ni n?ide neist teemadest, milles nad abi vajasid. Millised neist ka sind k?netavad? •„Ma tahan olla parem lapsevanem ja tunda suuremat r??mu lastega koos veedetud ajast.“ •„Ma tahan olla vastupidavam – et t??pingega paremini toime tulla.“ •„Ma tahan, et mul oleks rohkem vabadust ja aega t?? k?rvalt ka muid asju teha.“ •„Ma tahan v?hem muretseda ja ?revust tunda – ja olla rohkem heas tujus.“ •„Ma tahan paremini magada.“ •„Ma tahan oma tiimi parimal v?imalikul moel t??le panna ning aidata neil areneda.“ •„Ma tahan osata paremini toime tulla keerulise naabri/sugulase/?lemusega.“ •„Ma tahan osata olla v?imalikult hea s?ber ja sugulane.“ Tulemused olid t?epoolest huvitavad. Inimestel, kes v?tsid endale kohustuse harjutada, paranes teadvelolek ja nad muutusid paindlikumaks. Mida rohkem iga p?ev meele ajaga tegeldi, seda suurem muutus eri valdkonnis ilmnes. Kui harjutamise aeg pikenes, tegid nad edusamme ka vastu­pidavuses, koost??s, ?rksuses, perspektiivi n?gemises, empaatias ja teadvelolekus. Nad ei muretsenud enam nii palju. Nad ?tlesid, et paranesid nende eneseteadvus ja enesejuhtimine, eriti oskus emotsioone valitseda, asjale teise nurga alt l?heneda ning nii kodus kui ka t??l v?imalikke keerulisi v?i stressirohkeid olukordi teisiti n?ha. Mainiti ka paremat und, v?henenud stressi ning t?? ja eraelu paranenud tasakaalu, samuti suuremat enesekindlust keerulistes olukordades. Kui palju meele aega on siiski piisav? Me m?rkasime, et kehtib lihtne reegel. Inimestel, kes harjutasid kaheksa n?dala v?ltel keskmiselt k?mme minutit p?evas v?i kauem, paranesid teadvelolek ja paindlikkus palju j?udsamini kui neil, kes harjutasid v?hem. LVMi arendamine v?ib muuta sinu meelt ja elu. Meie uuring ja aastate v?ltel tuhandete inimeste ?petamisel saadud kogemus n?itab, et LVMi saab arendada m?ne lihtsa harjutuse abil. Nagu elus ikka, on tulemuse saavutamiseks vaja neid harjutusi regulaarselt teha. Meele muutmine n?uab harjutamist, justnagu pillim?ng. Iga p?ev. ?nneks on see saavutatav. Ja ?nneks me teame, kui palju aega tuleb harjutustele p?hendada, et tulemusi saavutada. Oma uuringuis leidsime, et harjutades v?hem kui k?mme minutit p?evas, saavutatakse k?ll muutused, kuid need on v?ikesed. P?evas k?mme minutit v?i enam harjutamist annab aga siiski m?rkimisv??rse tulemuse. See on t?htis avastus. M?tle selle peale. Ainult k?mme minutit – ja sa hakkad oma meelt muutma. Selle selgitamiseks arvutame pisut. Kui magad ??p?evas umbes 6,8 tundi nagu Suurbritannias keskmiselt (mitte 7,7 tundi, mida enamik peab vajalikuks), oled iga p?ev ?rkvel 17,2 tundi4 ehk 1032 minutit. 10 minutit meele aega p?evas on alla ?he protsendi sinu ?rkveloleku ajast. Vaid v?hem kui ?he protsendi oma ajast meele ajale p?hendamine ja LVMi kasutamine v?ib sinu elu m?rgatavalt parandada. Veelgi enam, me teame oma kogemusest ja inimeste tagasisidest, et mida paremaks sa LVMi kasutamisel saad, seda enam see parandab ka sind ?mbritsevate inimeste elu. Ja veel ?ks asi. Mida kauem meie uuringus osalejad harjutusi tegid, seda rohkem nad muutusid, kuid oluline muutus algas k?mnest minutist p?evas. Kui nad tegelesid sellega v?hem, polnud muutusi eriti m?rgata. Seep?rast innustame sind meele aja harjutustega alustama ja tegema neid iga p?ev v?hemalt k?mme minutit. Veel parem, kui saad teha kauem, kuid l?hemast ajast ei s?nni m?rgatavat kasu. Uuringus osalejatele ?petatud meele aja harjutused v?imaldasid neil LVMi korduvalt l?bi teha. Nii palju, et see hakkas muutuma harjumuseks. LVMi kolm aspekti – lubamine, vaatlemine ja metateadlikkus – muutusid vaistlikuks. Vaatame LVMi kolme elementi n??d l?hemalt, et aidata sul neid praktikas arendada. LUBAMINE Lubamine t?hendab l?heneda olukorrale enda ja teiste suhtes avatud ja heasoovliku hoiakuga. See ei t?henda passiivsust ega allaandmist, vaid kindlak?elist vastu astumist sellele, mis igal hetkel tegelikult toimub, ning oma energia t?husamat kasutamist – hoidudes seda raiskamast soovile, et asjad oleksid teisiti. Amy on entusiastlik, kuid ootusp?raselt v?sinud kolme lapse ema, kes k?is meie juures paar kuud, et oma LVMi parandada. Ta oli p?hendunud emarollile, kuid soovis, et suudaks ?hitada pere- ja talle v?ga t?htsa t??elu. Tema selgitas lubamist niiviisi: „See on v?ime v?tta m?nd asja kergemalt ja nende p?rast mitte liialt muretseda. V?tta neid nii, nagu need on. See t?hendab ka s?gavamalt m?ista, et on asju, mida ei saa muuta. Sel juhul on parim valik p??da neid nautida ja lasta neil olla.“ Lubamise puudumisel h?vitab kriitilisus teiste ja enda vastu v?ime vaadelda ja j?lgida, mis tegelikult toimub. Vaatleme meilt abi otsima tulnud isa Matti juhtumit. Me tunneme Matti juba mitu aastat, ja kuigi me tutvusime esmalt t?? kaudu, on temale k?ige t?htsam perekond ja hea isa roll. Matti teismelisel t?trel tekkisid koolis probleemid ja asi l?ks aina hullemaks. Tema ?revush?ire j?udis kriitilise punktini. Iga kord, kui t?tar h?tta sattus, l?ks isa endast v?lja. Tal oli tunne, et on isana l?bi kukkunud. Ta ei teadnud, kuidas t?trega suhelda. Tal olid uneh?ired ja ta m?tles sellest teemast l?putult. See tekitas pingeid ka abielus, sest Matt ja tema naine hakkasid t?tre k?itumises teineteist s??distama. ?hel koosolekul Matti j?lgides n?gime, kuidas selline olukord tema t??d m?jutas. Kui ta enda tiimi t?? esitlemiseks p?sti t?usis, reetsid ta kehakeel ja h??letoon suurt v?simust ja pinget. Ta ei suutnud kuulajatele otsa vaadata ja oli n?ha, et tal oli raske ?ksikasju meenutada ning selgelt k?simustele vastata. Ta sai oma esinemisega k?ll kuidagiviisi hakkama, ent j?ttis oma meeskonna piinlikkust tundes pead murdma, kuidas reageerida. Hiljem Mattiga r??kides k?sisime, mis temas toimus, kui ta oma ettekannet esitas. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/michel-chaskalson/meele-aeg/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.