Kas doktor Proktor suudab j?ulud p??sta?

Kas doktor Proktor suudab j?ulud p??sta? Jo Nesb? Sarja viiendas raamatus on Kanonveienil k?ik r??msalt j?ulude ootel, kui ?kki kostab raadiost teade: h?rra Thrane on k?ik ?igused j?uludele ?ra ostnud ja enne ei tohi keegi j?ule pidada, kui ta ei ole Thrane kauplustest suure summa eest kingitusi ostnud. Bulle, Lise ja doktor Proktor otsustavad j?ulud p??sta. Neil ei tule madistada ?ksnes Thrane vastikute kaksikutega, vampiirkaelkirjakuga k?okellas, Soome h?vitajaga ja kuningaga, kelle keldris on hallitusseen, vaid ka t?reda l?bip?lenud j?uluvanaga, kes ei ole ?ldse selline, nagu sa j?uluvanast arvad. Ja meie s?pradel pole muud kui tilgake ajaseepi ja piiramatu kogus puuksupulbrit.Kirikukellad helisevad ja vaikselt langeb lund. Mitte kunagi varem ei ole j?ulud olnud nii suure k?sim?rgi all … Originaali tiitel: Jo Nesb? Kan Doktor Proktor redde jula? Aschehoug 2016 This translation has been published with the financial support of NORLA Toimetanud Brita Kaasik Korrektuuri lugenud Kairi Vihman Copyright © Jo Nesb? 2016 Illustrations copyright © Per Dybvig 2016 Published by agreement with Salomonsson Agency © T?lge eesti keelde. Sigrid Tooming, 2018 ISBN 978-9985-3-4518-4 ISBN 978-9985-3-4607-5 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif 1. peat?kk Viis p?eva enne j?ululaup?eva Lugu sai alguse viimasel advendip?hap?eval ?htuh?maruses. Norrat, ise?ranis Oslot, ise-ise?ranis Suurt?ki t?navat ja ise-ise-ise?ranis ?ht imelikku sinist viltuvajunud maja t?nava l?pus – kus keegi peaks varsti jalad k?hu alt v?lja ajama ja tee trepini lahti l?kkama, lummemattunud pirnipuust m??da kuni v?ravani – kattis paks lumi. Kas seal t?esti siis ei elata? Miks ei, elatakse k?ll, v?rava ja trepi vahel v?is n?ha v?ikesi ja suuri j?lgi, j??lilledes akende taga p?lesid k??nlad ja korstnast t?usis suitsu. Ja k??gilaua taga istus naabrit?druk, kelle nimi oli Lise, ja vaatas unistavalt enda ette, kuulates Juliette’i, lahket naist, kes seisis ja liigutas midagi potis, jutustades romantilist j?ululugu kahest armastajast, kes olid koos, kaotasid teineteist, aga leidsid j?ulu?htul uuesti. „Ma arrrrrmastan armastuslugusid, mis on keskelt kurvad,” ohkas Lise. „Eriti kui nad on natuke jubedad ka.” Juliette Margarin naeris ja valas potti piima juurde. „See on sellep?rast nii, mademoiselle Lise, et sa istud siin hubases soojuses ega ole v?ljas nende koledate, pahade, n?htamatute olenditega, kes n??d enne j?ule ringi hiilivad.” Samal hetkel kr??ksatasid esikus uksehinged ja k??ki tuhises k?lm tuulehoog. Nad vahetasid pilgu. Keegi – v?i miski – oli just sisse tulnud. Esikup?randalt kostsid nagisevad sammud. „K-kes seal on?” k?sis Juliette v?riseva h??lega. Ei mingit vastust. „Kes ...” hakkas Juliette k?sima, aga l?i k?e kohkunult suu ette. K??giuksele oli ilmunud midagi hirmu?ratavat. Puuriit. L?hikeste kasehalgude riit, mis ??tsus maapinnast kahek?mne sentimeetri k?rgusel. „Oo ?udust, ??tsuv puuriit!” halises Juliette. „Mis sa meist, s??tutest kaitsetutest naistest tahad?” „S??a!” ?tles puuriit. „Mon Dieu!” ?tles Juliette, sest ta on prantslane ja mon Dieu t?hendab „mu jumal”! „Kas sa s??d m?lemad ?ra v?i aitab sulle ainult v?iksemast? Kas sa s??d kogu maja ?ra v?i tahad ...” „S??a riisiputru!” ?tles puuriit. „Istu siia pliidi ette,” ?tles Juliette ja keeras tagasi pudrupoti poole. Puuriit ??tsus pragiseva pliidi ette, kukkus kolinal halukorvi ja selle tagant ilmus n?htavale ebatavaliselt v?ike poiss. Tal oli veel v?iksem p?stnina ja k?ige v?iksemad tedret?hnid, mida keegi kunagi n?inud on. Ta kloppis kampsunilt lund ja noppis oma erepunastest juustest ja imev?ikestest k?rvadest kasepinde. „K?ht t?hi, Bulle?” k?sis Lise. „K?ht t?hi?” osatas tibatilluke poiss ja p?hkis nina kampsunivarrukasse. „Lubage mul selgitada ...” „Oo ei,” pomises Lise. „Kui ma l?ksin sellele polaarretkele, siis olin valmis tooma ohvriks oma elu, ja mul m?lkus peas ainult ?ks m?te.” Ta t?stis uskumatult l?hikese nimetiss?rme. „P??sta naisi ja lapsi ... noh, eelk?ige naisi ... k?lma ja n?lja k?est. Lihtsate vahenditega, ilma sideseadmete v?i navigatsiooniriistadeta, v?itlesin ma end ihu?ksi l?bi lumep?rgu, mis ?hvardas mind tihtipeale enda alla matta. Aga ma ei andnud alla. Sest ma olen Bulle, ja Bulle ei anna iial alla, Bulle ...” „Bulle k?is garaa?ist puid toomas,” ?tles Lise ja n?itas n?puga k??giaknast v?lja, kus kuupaiste pani v?rava k?rval helendama r??mas puukuuri. „Just,” ?tles poiss. „Ja ?ran?lginud, otsaj??nud Bulle on seep?rast natuke pettunud, et naised ja lapsed – eelk?ige naised –, kelle heaks ta on riskinud oma noore eluga, ei ole j?udnud pisut kaugemale ...” Bulle p??ritas silmi ja vajus seej?rel p?randale pikali. „... riisipudru valmistamisega.” „Bulle, sa olid ?ra ainult viis minutit.” „Ja s??k saab valmis ainult viie minuti p?rast,” naeris Juliette. „Eriti kui sa v?tad jalad alla ja katad laua, Bulle.” Bulle kargas p?sti, h?ppas t??pinnale, avas kapiukse ja v?ttis v?lja taldrikud. Samal hetkel kostis p?randalaudade alt pauk. „Mis see oli?” h??atas Lise. „Ah, eks muidugi Viktor, kes leiutas midagi.” Nad kuulsid keldritrepilt lohisevaid jooksusamme ja kohe seej?rel astus k??ki ebaharilikult pikk ja k?hn mees. Tal oli must sasipea, laia naeratuse ?mber h?re habe, seljas sinine leiutajakittel ja ees prillid, mis osutusid l?hemal vaatlusel ujumisprillideks. „Armsam! Mu s?brad!” ?tles ta ja andis Juliette’i p?sele laksuva musi. „Heureka!” „See t?hendab „olen leidnud”,” sosistas Lise Bullele, kes oli roninud tema k?rvale puupingile. „Bulle teab seda, s?brake,” ?tles Bulle. „Mille sa leiutasid, doktor Proktor?” „S?brad, n??d te alles kuulete. Ma parandasin Raspa ajaseepi, mist?ttu ei ole ajas ja ruumis r?ndamiseks enam spetsiaalset ajavanni vaja.” Ta n?itas v?ikest ?ampoonipudelit, kus oli midagi vedelat ja vaarikapunast. „Seebi v?ib valada ?ksk?ik millisesse vanni, pange v?i basseini ja ajada vahule. Seej?rel pole vaja muud kui sukelduda vahu alla, m?elda mingile kaugele kohale ja minevikuhetkele, ja kui p?sti t?usete, siis olete nagu niuhti seal!” „Mon amour, sa oled geenius!” ?tles Juliette ja kallistas professor Proktorit nii k?vasti, et too l?ks n?ost punaseks. „Sulle antakse pr??sika Nobeli peermia!” ?tles Bulle, kes oli t?usnud p?sti ja seisis puupingil. „Sa v?id m??a ajaseepi kogu maailmale, sa saad rikkaks!” „Kahjuks mitte,” naeratas doktor Proktor. „Nimelt on need Raspa ajaseebi viimased piisad ja n??d, kus Raspa on kadunud, ei tea keegi valemit, mille j?rgi seda juurde valmistada.” „Aga riisiputru saame k?ll juurde valmistada!” ?tles Juliette ja asetas poti keset lauda. „Laske hea maitsta, siis vaatame, kas suudame sellele otsa peale teha!” Seej?rel asusid nad Juliette’i riisipudru kallale. Sest on ainult ?ks asi, mis meeldib Lisele ja Bullele paremini kui Juliette’i riisipuder, ja see on doktor Proktori karamellipuding. Bullele meeldisid muuseas k?ik karamelli maitsega asjad, seep?rast oli tal pidevalt taskus karamellikastmepudelike. Tema ema ei olnud nimelt sugugi meisterkokk, nii et kui Bulle ja ta ?de ?htust s?id, oli Bulle ?ppinud ema t?helepanu k?rvale juhtima (h??des n?iteks: „n?e, seitsme jalaga ?mblik!”) ja oma ?htus??gile karamellikastmepudelikesest sortsama. Kuigi tuleb tunnistada, et kalapulgad karamellikastmega maitsevad natuke imelikult ja hernesupp karamellikastmega maitseb veelgi imelikumalt. Aga praegu olid nad Juliette’i ja doktor Proktori k??gis. Ja kuni nad lurinal ja m?minal putru parkisid, jutustas Juliette Margarin, kuidas tema rikkas perekonnas Prantsusmaal t?histati j?ule suures k?lmas lossis, kus pakuti pardipraadi, ja seal oli palju teenreid, aga mitte ?htki s?pra v?i sugulast. „Meie pool oli vastupidi,” ?tles doktor Proktor, t?usis p?sti ja pani raadio k?ima. „Minu vanematel oli tibatilluke soe maja ja mitte ?htki teenrit, k?ll aga j?ulu?htul hulk sugulasi. Meid oli nii palju, et maja oli l?hkemiseni pungil, meid pressis v?lja akendest ja ustest.” Ta oli leidnud raadiojaama, kust tuli soovikontsert, kus tuttavad, kallimad, t?di- ja onut?tred, s?brad, klassikaaslased ja kolleegid saatsid ?ksteisele j?ulutervitusi ja soovilugusid. „K?ik olid leiutajad ja k?ik r??kisid korraga oma uuematest leiutistest,” ?tles Proktor. „Me s?ime midagi uut, mis ema ja vanaema olid v?lja m?elnud, ja kinkisime ?ksteisele j?uludeks omaleiutatud asju.” „N?iteks mida?” k?sis Bulle suut?ite sekka. „Noh, need v?isid olla lihaskindad, millega sai ?ra v?simata tonnide kaupa lund rookida. V?i suusad, millega ei olnud v?imalik kukkuda. Aga enamasti olid need asjad, mis plahvatasid kuidagi naljakalt. Ja siis ?hel aastal leiutas t?di Inga kommikarbi, mille avamisel k?ik kommid r??kima hakkasid. Nad kiitsid l?bisegi, kui imehead nad on, kuni kiljusid kooris: „V?ta mind, v?ta mind!”” „Ho-hoo!” h??dis Bulle. „Ja teil k?is j?uluvana?” Proktor vahtis enne vastamist m?tlikult enda ette. „Isa l?ks v?lja ja ?tles, et peab j?uluvanale appi minema. Natukese aja p?rast tuli j?uluvana kingitustega, ?tles, et tal on palju tegemist, ja lahkus niisama kiiresti, nagu oli tulnud.” „Meie pool teeb isa t?pselt samuti!” ?tles Lise. „Aga ma saan kingade j?rgi aru, et see on isa, kes on j?uluvanariided selga t?mmanud.” „Aga sina, Viktor?” k?sis Juliette. „Kas sa said aru, et see on sinu isa, kui ta tuli igal aastal p?rast j?uluvana lahkumist koju tagasi?” „Ei,” ?tles doktor Proktor hajameelselt ja vaatas aknast v?lja. „Isa tuli tagasi alles p?ris hilja. J?uluvana aitamine oli nimelt suur ja t?htis t??.” „Ha-haa,” ?tles Bulle kuivalt. „Selline j?ulu?htu tundub igatahes l?busam kui minu kodus,” ?tles Lise. „Meie peres tehakse ?ksteisele ainult asjalikke kingitusi. Nagu uus koolikott v?i annetus puhkpilliorkestri toetuseks v?i muu s??rane. Isa j?lgib hoolega, et me ?igetpidi ?mber j?ulupuu k?iksime ja kui me oma pakid lahti teeme, korjab ema kingipaberid kokku ja triigib ?ra, et neid saaks j?rgmisel aastal kasutada. Ja ta kogub kaardid ka kokku ja kirjutab peale, kui palju kingitus tema arust maksis, et me saaksime j?rgmisel aastal teha sama kalli kingituse.” „P?hjalik ema,” ?tles Proktor. Lise naeris. „Eelmisel aastal sain ma v?ikese kingituse, mis oli pakitud harilikku kirjapaberisse, ja paber oli pealegi kasutatud, sinna oli midagi tr?kitud. Kaardil seisis ainult „J?ULUVANALT”. See oli lumekuul, tead, selline klaaskuul, mida raputades hakkab lund sadama.” „Muidugi tean,” ?tles Proktor. „See oli nimelt minu vaarisa, kes need klaaskuulid leiutas.” „Aga ema l?ks ?udselt n?rvi, sest n??d ta ei tea, kellele me peame sel aastal sama kalli kingituse tegema! Ja ma ei tahtnud talle ?elda, et meie tuttavate hulgas on loomulikult ainult ?ks inimene, kes tuleks m?ttele oma kingitust niiviisi pakkida!” Juliette ja Lise vaatasid v?ikese punapea poole, kes ei paistnud nende juttu kuulavat, vaid tegi n?o, nagu puhuks trompetit, vilistades kaasa „P?ha ??” trompetisoolot, mis raadiost tuli. „Kas ta ?tles, et see on temalt?” k?sis doktor Proktor. Lise raputas pead. Proktor s?gas habet. „Siis ei saa sa ju v?listada, et see oli j?uluvanalt.” „Ei noh, tere talv,” puhkis Lise. „J?uluvanalt? Ega ma kaheaastane ei ole!” „Nii et sa ei usu j?uluvana?” „Ei! Sina usud v?i?” „Eeeeeei.” Doktor Proktor tegi v?ikese pausi. „Ma mitte ei usu j?uluvana. Vaid ma tean ...” Juliette k?hatas noomivalt. „Mida sa tead?” k?sis Lise. „Ma ... ee ... tean ...” ?tles Proktor ja heitis pilgu Juliette’i poole, kes vaatas teda hoiatavalt. „?tleme nii,” lausus Proktor. „Ma tean, et viimastel aastatel on ?ha v?hem neid, kes j?uluvana usuvad, sest j?uluvana on ohjeldamatus kingituste ostmises meelest l?inud. N??d usuvad inimesed rohkem h?rra Thrane kaubamaja j?uluallahindlusi kui j?uluvana. H?rra Thrane rikkus kasvab j?ulust j?ulu, aga vaest j?uluvana ja ta v?ikesi lihtsaid kingitusi ei vaja enam keegi.” „Sinu jutust j??b mulje, nagu oleks j?uluvana olemas,” naeris Lise. „Ma ...” hakkas Proktor ?tlema, aga Juliette katkestas teda j?rsu k?hatusega. „R??gi parem, kuidas sinu kodus j?ule peetakse, Bulle,” palus Juliette. Bulle tegi imelikke l?mbuvaid h??li, kuni tal ?nnestus kugistada alla nii palju riisiputru, et ta sai vastata. „Varem s?ltus see alati sellest, kas emal on parajasti kavaler. Kui oli, siis tohtisime mina ja mu ?de s?ita vanaisale k?lla, kui ta veel elas. Ja tema luges meile ette.” „J?uluevangeeliumi?” „Ei,” ?tles Bulle ja t?stis veel putru ette. „Raamatut „Loomad, kelle olemasolust sa teada ei soovi”.” „Hm. K?lab armsasti.” „Hiigla armsasti,” ?tles Bulle ja toppis suu t?is. „Kas te teadsite n?iteks, miks New Yorgis hakati ehitama selliseid pilvel?hkujaid, kus esimesel korrusel on poed ja k?rgemal korterid?” Teised vaatasid talle s?natult otsa. „Vampiirkaelkirjakute p?rast,” ?tles Bulle. „Appikene,” ?tles Juliette ja kummardus ?le laua l?hemale. „R??gi!” „Seal pole suurt midagi r??kida,” ?tles Bulle. „Ainult seda, et vampiirkaelkirjakutel on jubedad vampiirikihvad, millega nad hammustavad ja imevad verd ja ?lut ja ...” Kostis lurinat, kui ta lusikast riisiputru l?rpis. „P?h!” ?tles Lise. „Aga ?nneks k?ivad nad v?ljas ainult ??siti,” ?tles Bulle. „Nad k?nnivad oma pikkade peenikeste koibadega pimedatel linnat?navatel. Nad on nii pikad ja nende koivad on nii peenikesed, et autod s?idavad nende alt l?bi ja enamik juhte ei m?rkagi neid. Aga autod vampiirkaelkirjakuid ei huvita, nad on nimelt vere- ja ?llejahil. Sellep?rast ongi nii hea, et neil on pikk kaelkirjakukael. Hea neile. Mitte meile. Sest s??raste jalgade ja kaelaga ulatuvad nad v?hemalt kolmanda korruseni. Nii et kui m?ni armastab magada lahtise aknaga ...” Bulle viibutas lusikaga, nii et puder lendas, „siis ei peaks ta magamistuba ega k?lmkapp olema madalamal kui neljandal korrusel.” „Mon Dieu!” sosistas Juliette, aga Proktor naeris tema k?rval laginal. „Aga veelgi hullem on neil, kes elavad Austraalias P?hja-Terroritort??riumis,” ?tles Bulle ja ajas silmad p?rani. „See on k?ige k?rvalisem ja s?ngem koht maamuna peal ...” „Bulle!” h??atas Lise. Juliette kergitas kulmu ja vaatas talle otsa. „Aga ta m?tles selle v?lja!” oigas Lise. „Mis siis?” ?tles Juliette. „R??gi edasi, mon ami.” „Lendkoerad,” ?tles Bulle ja ajas k?ed laiali. „J?le pirakad nahkhiiretiibadega kutsud. P?ikeseloojangul lendavad nad urust v?lja nii suurte parvedena, et katavad kogu taeva. Saja aasta eest hakkasid nad kogunema asulatesse ja linnadesse ja vanaisa r??kis, et nad olid k?ige hullem loomanuhtlus p?rast seda, kui tsetse-elevandid Aafrika mandrit laastasid.” Juliette l?i k?e kohkunult suu ette: „Mais non! Nii et lendkoerad imesid inimestel verd?” „Verd?” ?tles Bulle ja kortsutas laupa. „Mis hea p?rast? Nad olid ju koerad. Nad pasandasid!” „Eee ... pasandasid?” k?sis Juliette ja keeras doktor Proktori poole. „Kuidas see prantsuse keeles on, Viktor?” „Ma hiljem seletan, kallis.” „Seda sadas kaela nii mis ladin,” ?tles Bulle ja pani k?ed pea peale. „Inimesed said seda juustesse, m?tsile, paljale pealaele, aeda, katusele, terrassile ja basseini. Ja need ei olnud sihukesed koerad, kel on v?ikese kilekotiga omanik, kes nende j?relt koristab. M?nel pool oli sitakiht meetripaksune. Pruun vedel l?ga, kus inimesed libisesid, kahlasid ja m?nikord ka uppusid. Ja m?herdune lehk! Muide, kas keegi tahab veel riisiputru?” „T?nan, ei,” ?tlesid ?lej??nud kolm kooris ja vaatasid pealt, kuidas Bulle ?lej??nud valge m?gina oma taldrikusse kallutas. „Nii et iga lendkoera allalaskmise eest anti preemia,” ?tles Bulle. „Lendkoeri oli lihtsalt liiga palju. Austraallastele meeldib aias grillida, nii et p?ikeseloojakul ajasid nad grilli kuumaks, lasid ?hku paugu ja – lops! – oli neil grillil v?rske ja k?ps koerapraad. Nad s?id seda enamasti saia, sinepi ja ket?upiga ja vanaisa jutu j?rgi tekkiski niimoodi m?iste hot dog. Muide, mis ket?upisse puutub ...” Bulle v?ttis taskust karamellikastmepudelikese ja vaatas putru taldrikul. „Halb m?te,” ?tles Lise. „N?us,” ?tles Bulle ja pistis karamellikastmepudelikese taskusse tagasi. „Aga vanaisa l?ks Austraaliasse, et kirjutada lendkoertest LKOSTES-is.” „LKOSTES-is?” k?sis Juliette. „Loomad, kelle olemasolust sa teada ei soovi,” ?tlesid Lise ja doktor Proktor kooris. „Ja ?hel ?htul, kui vanaisa oli grillipeol, patsatas grillile midagi muud,” r??kis Bulle. „Nad olid lasknud maha mingit sorti lendp?dra, sarvekroon peas ja puha!” Lise laksas endale vastu laupa. „Bulle, sa valetad!” „Ei, ei valeta!” ?tles Bulle. „V?i nii!” Lise laskis k?ed alla. „Mine siis koju ja too vanaisa raamat siia ja n?ita mulle seda lendp?tra.” „Muidugi mitte.” „H?h! Sest sa valetad!” „Nii-nii, lapsed,” ?tles doktor Proktor, aga Bulle oli juba lauale h?panud. „Seda raamatus ei ole, sest nii h?rgu lihaga p?hjap?der ei ole loom, keda v?iks mitte olemas olla,” h??dis Bulle. „Vaid hoopis loom, kelle olemasolu teeb r??mu, sest sellest saab parim m?eldav p?hap?evapraad.” „H?sti ?eldud, Bulle,” ?tles doktor Proktor. „Nii h?sti ?eldud, et v?id preemiaks n?ud ?ra pesta.” „N?ud? Preemiaks?” „Jah. Ja v?id k?sida oma parimalt s?bralt, kas ta aitaks sul kuivatada.” Bulle ?gises, pani silmad kinni ja laskis punaste juustega pea ja l?hikesed k?ed rippu. Siis t?stis ta pea p?sti. Tegi ?he silma lahti. See leidis ?les Lise. „Kuuule, Liiise ...?” „Jah!” vastas too ja kiskus endal ?rritunult salvr?tiku eest. „Ma aitan sind.” Ta hakkas taldrikuid kokku korjama. Bulle h?ppas alla tema k?rvale ja v?ttis oma parimal s?bral ?mbert kinni. „Sa oled nii hea, Lise!” „Jah, ja sa oskad seda alati ?ra kasutada!” ?tles Lise ja laksas talle p?he, aga ?ige ?rnalt, ja kas ta mitte ka ei naeratanud. Sest kui Lise oleks aus – ja seda oli ta peaaegu alati – siis oli paar asja, mida ta armastas rohkem kui karamellipudingit, ja ?ks neist oli Bulle. Bulle ja Lise pesid n?ud puhtaks, samal ajal kui Juliette ja doktor Proktor j?id k??gilauas kohvi ja ?misesid soovikontserdi meloodiaid kaasa. Ja Lise r??kis, et tahab endale j?uludeks paremat maailma, kus vaestel lastel oleks natuke parem elada, ega n?inud, kuidas Bulle seisis tema selja taga ja tegi grimasse ja haigutas nii valjusti kui suutis. Ja Bulle seletas, et tahab endale natuke ajaseepi, et s?ita 1922. aasta Pariisi Punasesse Veskisse ja n?ha tantsijaid, kes vihuvad laval kankaani. „Ma arrrrmastan kankaanitantsijannasid,” ?tles Bulle suletud silmil ega n?inud Liset, kes tegi grimasse ja talle selja taga sarvi. Ja samal hetkel vakatasid k?ik neli, sest raadioh??l oli maininud doktor Proktori nime. „... Viktor Proktor tahab kinkida selle laulu oma kallimale Juliette Margarinile ja soovib k?igile Suurt?ki t?nava elanikele, ka Lisele ja Bullele, h?id j?ule!” Seej?rel k?lasid akordionihelid ja ?ks naine hakkas prantsuse keeles laulma. „Edith Piaf!” naeris Juliette. „Millest ta laulab?” k?sis Lise. „Armastusest, aga keskelt on laul kurb,” ?tles Juliette. „Aga kuula, n??d l?heb lugu r??msaks!” Ja siis tantsis doktor Proktor Juliette’iga ja Lise k?sis, kas Bulle ka tantsiks, ja too ?tles olgu peale, aga ainult siis, kui nad tantsivad kankaani. Seej?rel seisid Lise ja Bulle k?rvuti, panid k?ed puusa ja loopisid jalgu nii k?rgele, kui suutsid, h??des: „Kankaan!” „SEE ON UUDISTE ERISAADE! T?NA M??S KUNINGAS J?ULUD H?RRA THRANELE!” Raadioh??l kostis nii ?kitselt ja j?rgmine lause oli nii ?okeeriv, et doktor Proktor ja Juliette kaotasid keset piruetti tasakaalu ning Bulle ja Lise kukkusid selili, ?ks jalg p?sti. „JA H?RRA THRANE ANNAB TEADA, ET N??DSEST ON NEIL, KES EI OLE H?RRA THRANE KAUBAMAJAST V?HEMALT 10 000 KROONI EEST KINGITUSI OSTNUD, J?ULUDE PIDAMINE KEELATUD.” 2. peat?kk J?ululaup?evani ikka veel viis p?eva Lise ja Bulle jooksid v?lja sinisest majast ja ?uev?ravast Suurt?ki t?nava l?pus. ?he maja trepil seisis lastekoor ja laulis „J?ulur??mu” ja proua Madsen dirigeeris neid nagu alati j?ulude ajal. ?he teise maja aias seisis redelil mees, kes ehtis ?unapuud karra ja v?rviliste lampidega ning pani latva k?vak?bara. „Tere, Bulle ja Lise,” ?tles v?ike p?kapikum?tsiga t?druk, kes istus keset s?iduteed kelgul ja vaatas neile otsa. „Mis te alvate, kas j?uluvana tuleb juba valsti?” „Saja kahe tunni p?rast,” ?tles Bulle. „Pole muud, kui hakata tunde lugema.” „?ks, kaks, kolm, neli ...” Suurt?ki t?nav 14 ja Suurt?ki t?nav 15 v?rava ees Lise ja Bulle peatusid. „Mis sa arvad, Bulle, kas on v?imalik, et j?ulud j??vad ?ra?” „Jutt v?i asi,” ?tles Bulle. „Vaata ringi, k?ik on nagu alati j?ulude ajal.” „Jah, aga ...” „L?hme heidame n??d magama, Lise. Ja kui me homme ?les ?rkame, saame aru, et see oli unen?gu.” „Halb unen?gu.” „Halvem kui koll-tuleb-ja-v?tab-su-kinni-kui-sa-p??ad-soos-joosta-hirmuunen?gu.” „Kas lubad?” „Usu mind, Lise, ma olen hullemaidki unesid n?inud kui see, mida me praegu n?eme. Ja ?htul m?ngin sulle „Me s??tame k??nlaid”.” „Okei.” Seej?rel jooksis kumbki oma koju, Lise punasesse ja Bulle kollasesse majja. „Kas pole ?okeeriv?” ?tles Lise ema, kes istus tugitoolis ja kudus, kui Lise elutuppa astus. „T?itsa kohutav,” k?mistas komandant, kes lamaskles tugitoolis, mille seljatoe ta oli alla lasknud. Ta keeras telekal h??le valjemaks ning uudistelugeja vaatas kaamerasse ja r??kis: „THRANE OSA?HING OMAB N??DSEST PEALE ?IGUSI K?IGELE, MIS ON SEOTUD J?ULUDEGA. SEE T?HENDAB, ET N??DSEST PEALE EI TOHI KEEGI PIDADA J?ULE ILMA H?RRA THRANE N?USOLEKUTA. RANGELT ON KEELATUD LAULDA J?ULULAULE, S??A J?ULUTOITU, M?NGIDA J?ULUSOKKU, MINNA J?ULUPEOLE, PIDADA J?ULUJUMALATEENISTUST V?I ISEGI SOOVIDA H?ID J?ULE, KUI THRANE SEDA LUBANUD EI OLE. H?RRA THRANE ?TLEB OMA PRESSITEATES, ET SELLINE LUBA ANTAKSE AINULT NEILE, KES ON REGISTREERITUD J?ULULIIKMED. SELLEKS SAAB AINULT SIIS, KUI OLLAKSE ENNE J?ULULAUP?EVA THRANE KAUBAMAJAST V?HEMALT 10 000 KROONI EEST J?ULUKINKE OSTNUD. SEDA ?TLES H?RRA THRANE T?NA ?HTUL PRESSIKONVERENTSIL ...” „Oh sa heldene arm,” ?tles ema, kui ekraani t?itis nende endise Suurt?ki t?nava naabri lihav n?gu. Niiske maigutava suu all oli terve virn l?ualotte. Suu avanes ja hakkas r??kima: „MINA, H?RRA THRANE, HOIATAN K?IKI, KES PLAANIVAD M?ND SUUREMAT SORTI NURJATUST. OLEME OMA ETTEV?TTESSE THRANE O? V?TNUD T??LE J?ULUPOLITSEI, KES KONTROLLIB SEADUSTE T?ITMIST JA PATRULLIB JUBA PRAEGU!” H?rra Thrane tuli oma n?o ja suuga kaamerale nii l?hedale, et see l?ks auruseks, ja susistas: „NII ET SINA – VILETS IHNUSKOI, KES SA EI OLE VEEL 10 000 KROONI EEST OSTNUD JA P?LETAD JUST PRAEGU ADVENDIK??NALT V?I JOOD J?ULUPUN?I – PUHU ?RA! VALA V?LJA!” Siis astus Thrane kaks sammu tagasi, nii et peaaegu kogu tema pirakas kere mahtus teleekraanile, l?i naeratusest s?rama ja sikutas p?ksitrakse. „AGA MA SOOVIN H?ID J?ULE SINULE, KALLIS J?ULULIIGE, KES SA OLED TEINUD, NAGU HEA TARBIJA PEAB TEGEMA, KULUTANUD 10 000 R??MSAT KROONI ?HISKONNA JA KAUBANDUSE TOETUSEKS, OSTES PUDI-PADI, MIS EI OLE SULLE EHK VAJALIK, AGA PANEB RATTAD RINGI K?IMA. NII ET KALLID J?ULULIIKMED, L?HME SIIS KOOS VASTU SELLELE RAHULIKULE J?ULUAJALE. AAMEN!” Komandant vajutas pulti ja Thrane kadus. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/u-nesbe/kas-doktor-proktor-suudab-joulud-paasta/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.