Laanekuru saaga

Laanekuru saaga Erik Tohvri TAGASIPILK K?IDUD TEELE Teekonna l?pul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel l?bielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele ?petaja, v?iks oma t?trepojaga rahul olla, sest t?nu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi l?bi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis t?i r??mu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile p?hendan k?esoleva raamatu nimiloo – ?levaate tema kodutalu k?ek?igust l?bi aastak?mnete, mis ilmub esmakordselt. Peale selle on siia raamatusse koondatud minu p?hit?? k?rval kirjutatud l?hiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka m?ned seni ilmumata l?hilood. Novell „Udu teel“ on minu deb??tteos, mis m?rgiti ?ra 1963. aasta „Loomingu“ novelliv?istlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ?ra toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta v?istlusel II (tol v?istlusel k?rgeima) preemia. Re?iss??r Veljo K?speri muudetud stsenaariumi j?rgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakav?ravad“. Novelli „P?evast p?eva“ kirjutasin oma toonase ettev?tte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see t?hendas mulle uue t??koha otsimist. Ka teised l?hemad novellid on s?ndinud t?sielust. Nii et – head lugemist! Korrektuur: Reet Piik Kaane kujundanud: Asko K?nnap Kirjastanud ET ISBN 978-9949-88-787-3 ISBN 978-9949-88-968-6 (epub) Tr?kk: Greif O? TAGASIPILK K?IDUD TEELE Teekonna l?pul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel l?bielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele ?petaja, v?iks oma t?trepojaga rahul olla, sest t?nu temale hakkasin juba neljaviieaastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi l?bi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjanduse, mis t?i r??mu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile p?hendan k?esoleva raamatu nimiloo – ?levaate tema kodutalu k?ek?igust l?bi aastak?mnete ?, mis ilmub esimest korda. Peale selle on siia raamatusse koondatud minu p?hit?? k?rvalt kirjutatud l?hiproosat, samuti paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka m?ned seni ilmumata l?hilood. Novell „Udu teel“ on minu deb??tteos, mis m?rgiti ?ra 1963. aasta Loomingu novelliv?istlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ?ra toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta v?istlusel II (tol v?istlusel k?rgeima) preemia. Re?iss??r Veljo K?speri muudetud stsenaariumi j?rgi valmis sellest Tallinnfilmis 1982. aastal film „Pihlakav?ravad“. Novelli „P?evast p?eva“ kirjutasin oma toonase ettev?tte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see t?hendas mulle uue t??koha otsimist. P?rast pensionile j??mist astusin kirjandusse juba t?sisemalt – olen kirjutanud Erik Tohvri varjunime all 33 romaani, elulooraamatu „Peeglikillud“ ning avaldanud ajakirjanduses publitsistikat. Suur osa minu teostest on valminud t?sielust ajendatuna, sealhulgas ka k?esolevas raamatus esitatud l?hinovellid. Head lugemist! Autor Hans-Erik Laansalu UDU TEEL Eesti NSV Kirjanike Liidu ja ajakirja Looming 1962. a novelliv?istlusel ?ram?rgitud teos. Looming 1963 1 Suvi oli olnud heitlik – rohkesti vihma, v?hep ?ikest. Alles august t?i kaasa t?kikese t?elist suve. Ebatavaliselt kuumale p?evale j?rgnes soe ja vaikne ?htu. Heledana merre laskunud p?ike lubas ka homseks ilusat ilma ja Peeter kahetses pisut, et pidi asuma pikale teekonnale. Laadijad olid t?? l?petanud. Veel m?ned allkirjad saatelehtedele ja suur terashall kaubat?ld hakkas liikuma. L?binud nagu imev?el ahtakese tehasev?rava, p??rdus masin t?navale. Juba h?marduvas linnas oli palju jalutajaid. Kui m?ni neist oleks saanud pisut pikemalt silmitseda rooli taga istuvat noormeest, vahest oleks ta m?rganud viimase silmis veidi nukrust. Kas tuli see teadmisest, et j?rgmistel p?evadel peab ta eemal viibima oma t?tarlapsest? V?ib-olla sellep?rast vaatles noormees peaaegu kadedalt k?nniteedel k?sik?es jalutavaid paare ja kui ?ks selline kogu ?mbrust unustades s?iduteed ?letas, vajutas ta ?kki liiklusm??rustikku ignoreerides signaalile. Paarike lagunes kohkunult koost – t?druk h?ppas paar sammu tagasi, poiss s??stis edasi – ja nende vahelt vuhises l?bi suur terashall masin. „Armunud,“ muigas Peeter ja n?is, et see seik viis endaga kaasa kogu nukruse. Lahkumistunnetest oli ?le saadud ja hoolimata aastatepikkusest praktikast valdas teda nagu iga teekonna alguses ka seekord mingi uudsusetaju. Lasnam?e t?us. See n?udis Peetrilt kogu t?helepanu ja ta m?ttel?ng katkes korraks. Neetud kaevajad – ikka oskavad nad tuhnida just sellises kohas, mis on autojuhile k?ige raskem! M?ttes kirudes vahetas ta k?ike. Mootori h??l muutus, raskelt k?ikudes ?letas auto torustikupanijate poolt lohakalt t?idetud kraavi. Iga selline masina maksimaalset j?udu vajav teel?ik on autojuhile vastumeelt, eriti pikale s?idule asumisel. Siis on auto talle mitte ainult s?iduriist, vaid abimees – peaaegu nagu s?ber, kelle iga s?dametukset juht kuulatab v?ikese ?revusega. Seljataha j?id Tselluloosi korstnad, raudtee ... ?lemiste j?rvelt t?usis kerge uduloor. M?ned hilised maales?itjad vehkisid autot n?hes k?ega, aga Peeter ei peatunud. Teada neid mutikesi – s?idavad kilomeetrit viis ja peata j?llegi, et neid ?uev?ravas maha lasta. Seitsmetonnine kaubat?ld pole aga Moskvit?. H?marus tihenes. Paremal pool peegeldus j?rvepinnal veel ainult n?rgalt helendav ehatriip, maanteekraavid ja p??sastik aga mustendasid juba ?iselt. Peeter l?itis sigareti, kohendas end mugavamalt istuma ja l?litas sisse kaugtuled. Vaatev?li avardus, helevalged kaitsetulbad teeservas eraldusid teravalt tumedast tagap?hjast. Hiljuti asfalteeritud magistraal libises kiiresti autorataste alla. Sellisel teel pole juhil vaja end pingutada – v?imsad pro?ektorid valgustavad h?sti, puuduvad ootamatud augud ja jalg v?ib gaasipedaalil lebada t?iesti liikumatult. „N?rv saab puhata,“ ?tlevad autojuhid ja ometi ei meeldi neile sadade kilomeetrite kaupa sellist teed s?ita. Peetrile meenus hiljutine juhtum Leningradi maanteel, kus ta kunagine s?ber ning paarimees rooli taga tukkuma j?i ja tema t?i veokastis linna – surnu ... Peeter v?rahtas. Kusagil hingesopis aga hakkas kripeldama imetilluke j??nus ebausku: miks see sulle just n??d, s?idu alguses, meelde tuli? Tagant kostis pasundamist. Keegi kiirustaja vilgutas tulesid, n?udes m??das?iduks luba. „Mine, mine!“ ?tles Peeter endamisi, t?mbudes pisut paremale ja samas m??duski helehall Volga. Keegi blondp?ine noorik selle tagaistmel lehvitas Peetrile ?leannetult k?ega, siis lisas juht gaasi ja m?ne minuti p?rast kadusid Volga stopptuled k??naku taha. S?idetud oli viisk?mmend kaks kilomeetrit. ?htuh?marus oli tihenenud ??ks, majade tulesilmi j?i j?rjest v?hemaks. Avatud kabiiniaknast tungis sisse meeldivalt jahedat tuult, tundus niidetud heina l?hna. Kui poleks mootorim?rinat, oleks kindlasti kuulda ka ritsikate siristamist ... Kell n?itas teist ??tundi. Seljataha oli j??nud ?heksak?mmend kaks kilomeetrit. Ja siis see algas: suve??de nuhtlus – udu. Algul h?ljusid autole vastu ?ksikud madalad uduviirud, k?llalt h?redad, et laternate valgust mitte t?kestada, ja k?llalt madalad, et k?rgest kabiinist v?ljavaadet segada. M?ne kilomeetri j?rel aga muutus udu j?rjest tihedamaks ja Peeter pidi l?hituled sisse l?litama ning kiirust v?hendama. Kui nii edasi l?heb, j?tab siia ??majale, kirus ta. Teekontuurid olid kohati vaevu eraldatavad, udu hoovas masinale vastu suurte pahvakutena. ?ises udus valdab ?ksikut teek?ijat ja autojuhti mingi mahaj?etusetunne. Kuigi tead, et hiljemalt m?ne tunni p?rast, hommikul p?ikeset?usuga udu h?reneb ja kaob, ometi tunned end nagu kogu maailmast eraldatuna. Tee p??ras metsa vahele. Paremal ja vasakul t?usid v?gevad kuusekroonid ja siin udu pisut h?renes. Maastik muutus. K?rgemad metsaga kaetud kingud vaheldusid madalamate niitudevaheliste teel?ikudega. See teeosa oli veel ?gvendamata, ja kuigi Peeter tundis siin iga kurvi, oli siit l?bi s?itnud k?mneid kordi, tuli siiski olla ettevaatlik. Udu. K?mned kilomeetrid udu – kohati ?sna h?redat, siis j?lle tihedamat. Silmad hakkasid kipitama, kehasse tekkis roidumus. Vaja puhata, otsustas Peeter. Kohe tuleb kurv vasakule, v?ike k?ngas ja siis n?os tilluke oja. Siin aga oli udu eriti tihe ja kiirust tuli veelgi v?hendada. „Nagu kotis,“ kirus ta kuuldavalt ja, m?rgates l?puks ometi tuttavaid sillaposte, peatas masina. Kabiiniukse avamisel voogas autosse suve?? niiskust. Mootor seiskus ja m?rinaga harjunud k?rvades tundus vaikus lausa helisevat. Peeter ringutas ja tegi peaaegu kobamisi m?ned jooksusammud. Rohkem tundmise kui n?gemise j?rgi laskus ta siis teetammilt alla oja ??rde ja otse veepiirile k?kitades pistis k?ed vette. See oli m?nus – vee jahe puudutus ergutas. M?ned kamalut?ied vett ka n?ole ning selga m??da jooksev k?lmajudin viis kaasa kogu v?simuse. 2 Suur X pilgutas l?busalt oma refleksklaasidest silmi– t?helepanu, autojuht, l?hened ristteele! Kurvi tagant ilmus n?htavale harali k?tega hernehirmutist meenutav teen?itaja, kaugelt paistsid autotuledes valgete t?kkepostide read. Ja seal eraldus pimedusest veel ?ks kogu – ristteel seisis heledas mantlis naine, olles aegsasti t?stnud peatamise m?rgiks k?e. „?ine reisija.“ Peeter tundis head meelt. Pikal s?idul, veel enam ??sel, on kaaslane alati teretulnud. Auto peatus t?pselt ristteel. Heledatest tuledest pimestatuna astus naine ebakindlalt l?hemale. „Kas s?idate Tartusse?“ K?sija, h??le j?rgi aastat kaksk?mmend t?tarlaps (aga tont neid naisi teab!), seisis pimedas auto k?rval. K?simuses tundus kartust – ?kki ?eldakse, et ei s?ida? „Isegi Tartu taha,“ p??dis Peeter uljalt vastata, r??mustades, et t?tarlaps nii kaugele s?idab. „Kas te saate mind kaasa v?tta?“ k?las juba lootusrikkamalt ja t?druk piilus vargsi Peetrist m??da, et n?ha, kas kabiinis on peale juhi s?itjaid. „Palun – sealtpoolt!“ kummardus Peeter avama teist ust. T?druk jooksis kiiresti ?mber auto ja juba kabiini ronides seletas: „Teate, ma kartsin hirmsasti, et peangi siia ristteele ??seks j??ma – sinnapoole ei s?itnud ?htegi autot!“ V?heldane kohver mahutati p?randale ja t?druk n?jatus seljatoele. „Nii hilja peale j??des ... v?ib sedagi juhtuda.“ Auto hakkas liikuma ja mootorim?rin summutas lause. T?druk ei kuulnud ja Peeter kordas, seekord k?sivalt: „Kuidas te siis nii hiljaks j?ite oma s?iduga?“ „Oi, ma s?itsin juba p?eval v?lja, aga midagi juhtus autoga ja seisime terve ?htupooliku k?rvalises kohas ... Ma pidin j?udma siin bussile, aga n?ete ise ...“ „Kust kohast te siis tulete – niisuguste seiklustega?“ P?rast paaritunnilist vaikimist tundis Peeter lausa vajadust vestluse j?rele. T?druk ei vastanud kohe. ?ksik vastus?itev auto l?henes t?istuledega ja noormehel, keda hele valgus pimestas, j?i kaasas?itja k?hklus m?rkamata. Alles siis, kui ta korduvalt tulesid vilgutades oli taltsutanud t?rksa vastus?itja pro?ektorid ja viimane m??dus, vaatas noormees vastust oodates k?rvale. T?druk oli vargsi silmitsenud autojuhti ja l?i pisut kohmetades pilgu maha. „Ma tulen Kundast.“ Vastus oli l?hike. „Kundast?“ Sellest p?hjaranniku suurehitusest oli Peeter palju kuulnud ja lugenud. „Kuidas seal n??d on? Kas saavad t?htajaks valmis?“ „V?ib olla, et saavad, ei tea.“ Vastus oli t?rjuv ja Peeter vaatas imestades k?rvale. T?druku pilk oli suunatud otse ette. „Lugege ajalehtedest, seal kirjutatakse sellest iga p?ev!“ See oli ?llatav. Ilmselt ei tahtnud t?druk sel teemal r??kida. „Kummaline, ise olete Kundast ja ei tea.“ Peeter oli pisut solvunud ega varjanud seda. „V?i – ei taha te teada?“ See oli v?ljakutse. T?druk heitis pea selga ning vastas k?sija tooni matkides: „Mind see ei huvita. Ja ?ldse, v?tke teadmiseks – ma pole Kundast, vaid Tartust.“ R?nnak oli tagasi l??dud ja Peetri hinge j?i kripeldama jonn: kujutleda, et inimene, noor inimene elab t?nap?eval kinnisilmi! V?i teeskleb ta p?ikp?ist ega taha seda tunnistada? Noormees piidles silmanurgast reisikaaslast. See istus tardununa endises asendis ja Peeter n?gi tumedal aknafoonil ainult t?druku profiili. Tulede ?hmasest vastuhelgist piisas, et nentida: t?druk on meeldiv – v?ib olla, et isegi ilus. See aga l?i ka kohe eelarvamuse: ilus, t?hendab – pirtsakas, hellitatud ... Miks ta k?ll s??rane p?ikpea on? ei saanud Peeter rahu. P??sta inimene h?dast ja t?nu asemel ta peaaegu solvab sind! Vaikides s?ideti mitu kilomeetrit. Tee kulges p?ldude vahel ja udu oli nagu kaitset otsides eemale p??sastesse taandunud. ?kki t?usis auto eest peaaegu tuuleklaasi riivates lendu mingi tuvisuurune lind. T?druk v?patas ja k?sis pooltahtmatult: „Mis see oli?“ „Ainult lind.“ Peeter tundis t?druku ehmumist n?hes pisut kahjur??mu. „??siti istuvad nad teel selleks, et n?rgan?rvilisi s?itjaid hirmutada.“ T?druk talus pilke rahulikult ja Peeter pisut kahetses ?eldut – s?idukaaslane polnudki vist nii pirtsakas, kui esialgu n?is. Seda enam hakkas noormeest huvitama, miks t?tarlaps oli suurehitusest r??kinud nii ?leolevalt, isegi p?lglikult. „Kas te t??tasite Kundas?“ asus ta otser?nnakule. „Kundas? ... T??tasin – see t?hendab ... ainult koolivaheajal ...“ p?ikles t?druk. „Niisiis – ?li?pilane? Aga teised on ju veel seal?“ Peetrile meenus ?elt saadud kiri: t??d on mehemoodi, j??me augusti l?puni. V?ib-olla on see t?druk isegi Helgi kursusekaaslane? „Teised, aga mitte k?ik. Ja mulle igatahes aitas!“ T?druku h??les oli ?gedust ja trotsi. „Muidugi, ka teie v?ite mind naerda: ei pidanud vastu, jooksis ?ra! Aga ?telge, kui te nii tark olete,“ muutus toon nutuseks, „milleks pean ma p?evad otsa, terve suve kaevama maad, s?tkuma betooni, kandma laudu ja ... kive ja ... Ma tahan arstiks saada, mitte ... mustat??liseks!“ T?tarlaps ei pidanud enam vastu ja puhkes nutma, kattes n?o k?tega. See oli ootamatu. T?druku pisarad m?jusid ?ngistavaina ja Peeter ei osanud ?kki midagi teha. Olukord oli k?llaltki keeruline. ?helt poolt: t?druku suhtumine lihtsasse t??sse, s?na „mustat??line“ – see oli v??rastav. Muidugi, ?rrituses ?eldakse vahel rohkem kui m?eldakse. Teiselt poolt: t?drukut vaevas n?htavasti veel midagi – v?ib-olla oli tal siiski pisut kahju ?ra joosta. Seda tunnistasid ta ?ge reageerimine ja nutt. K?llap peitus siin ka tubli portsjon egoismi ja enesehaletsust. Aga kui inimene on j??nud ?ksi, v?tab ta enamasti alati kaitseseisundi ja p??ab ennast ?igustada. Raske on sellisel juhul talle l?heneda, seda Peeter m?istis. P?hendades kogu t?helepanu autojuhtimisele, lasi ta t?drukul rahuneda. Mootor m?rises. ?ksteise j?rel vaheldusid numbrid spidomeetril ja kui Peeter oli juba kaotanud lootuse, et tema teekaaslasest saab vestluskaaslane, p??rdus t?druk tema poole: „?elge, kas te armastate oma t??d?“ K?simus oli ootamatu nii oma sisult kui ka h??letoonilt. Selles tundus kahetsust ja tahet alustada vestlust. Peeter oli h?mmeldunud. Selliseid k?simusi v?isid tema arvates esitada ajalehemehed, reporterid, aga miks seda k?sis juhuslik ?ine kaaslane? Kas te armastate oma t??d – selles tundus nagu liigselt paatost ja Peeter polnud endale sellist k?simust kunagi esitanud. K?simusele „Kas meeldib?“ oleks ta k?hklematult vastanud – jah, „Kas huvitab?“ – samuti. Kas aga see ongi armastus t?? vastu – siin ei osanud ta vastust leida. Niikaua kui Peeter m?letas, oli ta p?denud n?rkust autode vastu ja juba kaheksateistaastaselt asus t??le autojuhina; autot juhtis ta ka ajateenistuses s?jav?es, demobiliseerudes – j?llegi auto ... T?druk n?gi, et Peeter on kimbatuses, ja aitas: „?hes?naga, kas teid rahuldab teie t?? – autojuhtimine, ?ised s?idud ...“ „Rahuldab? Jah!“ Noormees ei suutnud oma toonis alla suruda h?mmastust. Veider t?druk, alles plikake – Peeter tundis end oma kahek?mne kuue aastaga tunduvalt vanemana –, aga vaata, mis teda huvitab! Hoolimata oma kimbatusest meeldis talle t?druku otsekohesus ... ja uuesti kerkis v??rastavalt meelde nende kahek?ne s?idu algul. „Ma k?sisin vist rumalasti,“ t?lgendas kaaslane Peetri vaikimist. „Ei sugugi ...“ Peetri vastused j?id ikka peaaegu ?hesilbiliseks. T?druk vaatas ootavalt tema poole. Peegelduvas valguses oli n?ha, kuidas juhi k?ed kindlalt ja rahulikult rooli hoidsid. T?druku pilk keskendus nendele k?tele. V?lutuna vaatas ta, kuidas need nagu iseenesest liikudes eksimatult leidsid k?igukangi v?i vajaliku nupu. Rooli p??ramisel langes noormehe k?ele armatuurlaualt valgusekiir ja t?druk n?gi marrastunud s?rmenukke ning murdunud k??nt. „T??mehe k?ed,“ meenus talle kusagilt loetud v?ljend ja ?kki tajus t?tarlaps noormehe t?? veetlust ning sai vastuse oma k?simusele. T?epoolest, ?ksi, ??sel s?ita sadade kilomeetrite kaugusele, juhtida eksimatult suurt masinat – selleks oli vaja kindlust ja oskust, veel enam: armastust oma t?? vastu. K?heldes ei saa sellist teekonda ette v?tta. „Vaadake, alguses ?tlesin ma teile halvasti, aga ma t?esti ei tahtnud teid solvata.“ See oli ?eldud vaikselt ja kahetsedes. „Mind te ei solvanud, aga neid seal k?ll!“ T?druk n?gi, kuidas noormees peaga osutas kusagile tahapoole – sinna, kuhu j?id suurehitus ja kaaslased. „Ka neid ei tahtnud ma solvata,“ ?eldi veelgi vaiksemalt, „aga kui mul t?esti sellise t?? vastu kutsumust ei ole, miks ma pean seda tegema?“ K?simus oli tungiv – ilmselt ei osanud t?druk ka ise vastust leida ja k?hkles. Peeter oli oodanud jutu tagasip??rdumist sellele teemale ja pahvatas n??d v?lja k?ik, mis ta oli vahepeal m?elnud: „Teil ei ole kutsumust! Aga mis saab siis, kui k?ik nii m?tleksid? Teie ?pite arstiks – jaa, see on vajalik –, aga kui ?kki k?ik tahaksid arstideks ?ppida, kes meid siis toidaks ja kataks? V?i tahate ?elda, et k?ik pole suutelised peenemat elukutset omandama ja muist lihtsalt peavad lihtt??listeks j??ma?“ T?druk tahtis kohkunult midagi vahele ?elda, kuid Peeter oli hoogu sattunud ja j?tkas halastamatult: „Kuidas te saate neid lihtt??lisi arstina ravida, kui te nende t??d ei hinda? Arutate: oo, ma olen tark, oskan sind ravida, aga sina oskad ainult kraavi kaevata?! Ometi v?ib-olla sama inimene rajas aluse majale, milles te elate v?i t??tate ... Pealegi on t?id, mida lihtsalt peab tegema, ja alati ei saa r??kida kutsumusest: igal t??l on oma eesm?rk ja – vajadus ...“ Siin Peeter takerdus ja sellest kimbatusse sattudes lisas kiirust. T?druk oli kohkunult endasse t?mbunud. N??d oli tema kord ?llatuda, isegi solvuda, sest noormehe s??distus oli liiga otsene, et seda v??riti m?ista. „Nii et ... ma ei k?lba kusagile, olen lihtsalt ... r?mps.“ See oli ?eldud solvunult, h??les oli tunda enesehaletsuspisaraid. Peeter oli j?udnud jahtuda ja oma s?nad uuesti l?bi m?elda. ?igupoolest ?tles ta vist liiga r?ngalt. L?ppude l?puks oli t?druk ju t?iesti v??ras ja ikkagi tema suhtes usaldav. „Seda ma ei ?elnud,“ see k?las palju s?bralikumalt, „ainult ma ei suuda taibata, kuidas te saate lihtsasse t??sse suhtuda niiv?rd ?leolevalt.“ T?druk ei vastanud. L?bi solvumistunde tungisid ta teadvuseni noormehe ?gedad s?nad. Huvitav inimene, ja ta on ainult lihtne autojuht! m?tles ta h?mmeldusega. Aga mis ?igusega r??gib ta minuga sellisel toonil? Ausa inimese ?igusega – tema pole ju kusagilt ?ra jooksnud! T?druk v?ristas tahtmatult ?lgu. Miks oli ta ?ldse Kundasse t??le s?itnud? Aga teised k?ik ju s?itsid! Raske oli seal, ?htuti valutasid lihased, t?rges labidavars h??rus k?tele rakud ... hommikune ?ratus oli halastamatu ... Aga see oli ju k?igil nii ja kuigi vahel nuriseti, mindi t??le ikka hea tujuga! Ja tema siin – t?druk vaatas vilksamisi autojuhi poole –, kas tema nuriseb ?ise s?idu v?i oma k?te ?le? Ei, ta ei nurise, ta on tugev, aga mind h??ti N??psukeseks ... Miks h??ti – kas ?kki sellep?rast, et hoidsin raskematest t??dest k?rvale? Aga Annu?kal oli ju s?da haige ja ometi l?i ta igal pool kaasa! Milleks oli seda jubedat kraavi vaja ... tehasele? Jah, torustik pandi ju tehase jaoks! Imelik, et ma kordagi ei m?elnud tehasest, ootasin ainult puhketundi ... ?htut ... Ah, j?uaks juba koju, saaks korralikus voodis v?lja magada, magada ja mitte midagi m?elda! Aga ... kas ma t?esti olen ainult ... laisk? T?druk pomises seda peaaegu kuuldavalt ja vaatas kohkudes k?rvale. Ei, taevale t?nu – noormees ei m?rganud midagi. Mootor laulis ?htlaselt ja uinutavalt. Ammu polnud vastu tulnud ?htegi autot ja liiklus teel n?is t?iesti v?ljasurnuna. Tuuleklaasile oli kleepunud s?iduhoost l?mastunud s??ski – suve??st v?lutuina polnud nad osanud l?heneva h?daohu eest k?rvale hoida. 3 Kauge v?lgus?hvatuse kuma valgustas kiiresti edasiliikuvat terashalli kaubat?lda. Hetkelises valguses n?isid kaks juhikabiinis istuvat inimkogu tardunutena ja t?epoolest vaikisid nad juha pikemat aega. K?rvale vaatamata silmitses rooli hoidev noormees vastutormavat teelinti, t?tarlapse pilk aga eksles siia-sinna, p??des laternate valgusvihus m??dalibisevate kivide ja teem?rkide hulgas asjatult leida pidepunkti. Peaaegu korraga m?rkasid nad risti teel asetsevat t?kkepuud. Autojuht v?hendas kiirust. T?tarlaps j?udis vaevu l?bi lugeda k?skiva noole juurde kinnitatud plakati: „Tee remont. ?mbers?it“ ning autohiiglane p??rdus raskelt k?ikudes teetammilt alla, kitsale maanteele. Uue magistraali rajamisega t?htsuse kaotanud tee oli korrastamata, pervedelt sirutuvad arvukad lepaoksad kammisid lakkamatult auto k?lgi. Laternate heledas valguses n?isid nad autole vastuh?ljuvate tohutute lindudena ja t?druk t?mbus vaistlikult tagasi iga tuuleklaasi riivava oksa eest. Lepik l?ppes ja eespool helendasid suured kivihooned. Kolhoosi s?rav?gi oli kunagise m?isa?ue porile trampinud ja Peeter p??dis ristlevates autoj?lgedes valida tahedamat teed. Siis tuli paarsada meetrit munakividega sillutatud p?rnaalleed ja j?rsk kurv ?mber raudkividest k??ni nurga. M?isas?da j?i seljataha, paremalt ja vasakult libisesid m??da rukkihakid. Kitsas ussina looklev tee l?henes vanale talutarele ja p??ras siis peaaegu aidanurka riivates k?nkast alla. Laskumine oli j?rsk, vastu hoovas udu ja Peeter pidurdas. Masin liikus jalak?ija kiirusega, p??rdus veidi paremale ja peatus. Sild. Uhke sild, oleks ?elnud m??dunud sajandi talumees, praegu aga meenutas see rohkem varemeid kui silda. Laternad valgustasid murdunud k?sipuud, ajahambast mustendama l??nud p?ikrontidele olid pikuti peale l??dud uued porij?lgedega kaetud lauad. Kuus tonni koormat, masin ise, m?tles Peeter. Kas suudab see iganenud sillalogu seda kanda? „Ei, peab enne vaatama,“ vastas ta t?druku k?sivale pilgule. Kobanud pimedas taskulambi, h?ppas noormees v?lja ja sammus sillale. T?druk n?gi ainult lambi kaugenevat valguses??ri. Mootor oli vaikinud, avatuks j??nud uksest paiskus autokabiini l?hnu ja h??li. J?e poolt kostis veevulinat kividel, tuhandeh??lselt siristasid rohutirtsud. K?las laulis ?ksik kukk ja just nagu vastuseks sellele k?las kaugusest k?uek?min. Oli t?usnud n?rk tuul. Peeter ei pannud ?mbrust t?hele, teda huvitas ainult sild. Juba p?lluvahelisel kitsal teel oli talle hinge pugenud kahtlus: kas ta porisel m?isa?uel polnud p??ranud valele teele? P?dur sild suurendas kahtlust veelgi. Tagasi p??rata? Man??verdamisele on meeletus m?teldagi – j?e??rne pehme niit ei kanna masinat. Tagasik?iguga sellest k?nkast pimedas ?les ei roni, selleks on vaja hoogu ... Nagu l?ksus! Tusaselt tonksas Peeter jalaga murdunud k?sipuud. H?da ei anna h?beneda – peab k?sima! Pisut k?helnud, sammus ta tee??rse talutare poole. Magusast unest ?ratatud karjakrants valas kogu oma viha haukumisse, kareldes keti otsas kui p??rane. Esimese koputuse peale j?i tares k?ik vaikseks, ainult krants sai uut hoogu. Peeter p?rutas k?vemini ja sellel oli edu. Kardin liikus. Akna taha ilmus habetunud n?gu. „Kesse m?dand seal l?hub?“ „Andke andeks – tee sai otsa.“ Peeter p??dis liiga ?gedat koputust naljaga vabandada. Aken avati ja habemik p?ris: „Kussa siis menna tahad?“ „Tartusse – suur tee on kinni!“ Peetrile meeldis matkida vanamehe kodust tooni. „Kinni neh, aga s?it k?ib ju Vanalepa kaudu. Sa k??nasid Perandult valek?tt – oleks pidand otse laskma!“ Kahtlus osutus t?eks. Peeter s?litas. ?til oli uni kadunud ja ta k?sis Peetrilt suitsu. „Aga see tee? Kas siit ei saa?“ Noormees osutas suitsupakiga silla poole. „Einoh, miks ei saa! Meite pool ?he otsaga teed polegi mette!“ naeris vanamees h??letut naeru. „Lase aga otse edasi, kuni suurele teele v?lja!“ „Aga kas see sillan?ru masinat kannab?“ ei saanud Peeter rahu. „Ei seiemaani p?le vist l?bi veel ?kski kukkund, viljaveo ajaks kobisid kah veel teist,“ s?gas vana k?rvatagust. Peeter t?nas ja l?ks. Kolhoositaadi jutt ei suutnud tema kahtlusi hajutada ja j?e ??rde tagasi j?udes laskus ta silla alla. Taskulambi valgusevihku ilmusid alalisest niiskusest rohetama l??nud talapalgid. Rusikaga koputamisel k?mises palk ??nsalt. K?si leidis taskust noa – vajutamisel kadus pool selle tera rohekasse pinda. „V?rdlemisi pehme,“ nentis Peeter endamisi. Veel hetke m?elnud, p??rdus ta otsustavalt tagasi. „Kas saab ?le?“ Noormehe kauasest ?raolekust oli t?druk rahutuks muutunud. „N?htavasti pole teist v?imalust – peab saama!“ p??dis Peeter muretult vastata. „Aga teid palun mulle jalgsi j?rele tulla.“ T?druku k?sivat pilku n?hes selgitas ta: „Saate aru – iga liigne gramm on kurjast.“ T?druk ronis s?natult v?lja. ?? niiskus tundus jahedana ja kastese rohu puudutus vastu s??ri kutsus esile k?lmav?rinad. L?disedes peitis ta k?ed mantlivarrukaisse. Mootor k?ivitus ja pikkam??da hakkas auto liikuma, l?henedes p?durale sillale. Ja alles n??d, n?hes, et juht oli j?tnud omapoolse kabiiniukse avatuks, taipas t?druk, miks teda maha j?eti. Risk oli n?htavasti liiga suur ja t?tarlast valdas ?kki hirm. „?rge minge!“ Pimedas komistades jooksis ta autole j?rele. Ent mootorim?rin mattis ta h??le ning auto roomas juba sillale. T?druk toetus t?kkepostile, j?lgides hinge kinni pidades ?ksisilmi, kuidas auto aeglaselt edasi liikus. N??d toetus kindlale maale vaid j?relvankri viimane rattapaar, veel meeter – ja sild pidi kandma kogu autom?rakat. V?patades kuulis t?druk, kuidas silla sisemuses midagi tumedalt raksatas, kuid auto j?tkas kindlalt oma teekonda. Enam polnud palju j??nud s?ita. Veel k?mme – viis – kaks meetrit! T?druk tundis, kuidas hirm temas andis maad vaimustusele. Mootori h??l k?rgenes, auto ronis sillalt kindlale maale ja peatus. „Vastu pidas!“ Peeter j?i hetkeks rahuldunult istuma, s??tas sigareti ja t?mbas m?ne s??mu. Aga kui ei oleks pidanud? valdas teda tagantj?rele hirm ja kujutluses viirastus murdunud sillatalade vahele liigendnoana kokkusurutud masin. „Rumalus oli riskeerida – poisikesetemp!“ s?itles Peeter ennast. Hea ikka, et h?sti l?ks! Aga kuhu j?i t?druk? Pime, sillal on k?sipuu murdunud ... Ta h?ppas kabiinist v?lja, haaras taskulambi ja ruttas tagasi. Pilvedelt peegelduv v?lgukuma valgustas j?llegi heledalt kogu ?mbrust. Nagu n?iav?el kerkisid silme ette eemal tumeda m??rina seisev metsatukk, j?e??rne niit ?ksikute lepap??sastega ja heledama laiguna sillal k?sipuule toetuv t?druk. Peeter astus sillale. T?tarlaps oli kummardunud k?sipuu kohale ja vaatas ?ksisilmi alla vee poole, nagu tahaks ta mustavast pimedusest leida vastust teda vaevavatele k?simustele. „Noh, v?ime j?lle edasi s?ita,“ s?nas noormees vaikselt. K?uek?min muutus ?hvardavaks – l?henes augusti?? ?ike. 4 See oli lausa paduvihm. V?lgus?hvatused muutusid j?rjest heledamaks ja mootorim?ra ei suutnud enam summutada ?ikeseraksatusi. Vett voolas ojadena ?le tuuleklaasi, edasi-tagasi tantsivad ruudup?hkijad p??dsid tagaj?rjetult vaatev?lja avardada. Autole vastutormavate piiskade m?llus eraldusid ainult laternate valgusevihud. N?htavus muutus halvaks ja Peeter peatas masina. „Ootame pisut – las suurem sabin l?heb m??da,“ ?tles ta ja l?litas s??te v?lja. Mootori seiskumisel tekkinud vaikuses said kuuldavaks uued helid – vihm trummeldas kabiini katusel, tuulekeerised paiskasid vett klaasidele. K?uek?min kord l?henes, kord j?lle kaugenes. Siis s?hvatas v?lk lausa pimestavalt ja samas j?rgnes raksatus, mis oli tugevam k?ikidest eelmistest. T?druk ehmus ja nihkus kaitset otsides Peetrile l?hemale. „Jaa, see oli ligidal.“ Peeter p??dis t?druku hirmu hajutada, r??kides rahulikult ja tavalise h??lega. Kaaslane ei vastanud. Pead p??ramata vaatas ta aknast v?lja, kartlikult oodates j?rgmist s?hvatust. Ta oli nihkunud ?sna l?hedale ja peaaegu toetus noormehele, v?patades iga v?lgul??gi puhul. Tahtmatult pidi Peeter teda m?ttes v?rdlema hirmunud lapsega. „?rge kartke, meie pihta ta ei l??, tal on t?htsamatki teha!“ Hoolimata p??dest n?ida l?bus, ei suutnud temagi h??les maha suruda v?ikest alatooni. Mitte et ta oleks kartnud – ei, see oli midagi muud. Loodusj?udude keerises tundub inimene endale vahel v?ikesena. „Kas te pole varem ?ist ?ikest n?inud?“ T?druk raputas tummana pead. Muidugi, ?ist ?ikest oli ta n?inud, aga linnas on see midagi muud ... V?id s??data elektri, ?mberringi on majad ja inimesed ... Niisama j?rsku, kui vihm algas, see ka l?ppes. Taevast langes vaid ?ksikuid hilinenud piisku ja vihma trummeldamisele j?rgnenud vaikus m?jus h?mmastava kontrastina. K?ik, mis oli olnud m?ned minutid tagasi, tundus nagu unen?ona ja ainult ?ksikud kauged s?hvatused ning n?rk k?uek?min meenutasid m??dunut. „T?hjaks sadas,“ nentis Peeter optimistlikult. N??d ?rkas ka t?druk nagu mingist lummusest. Taibanud, et istub noormehele v?ga l?hedal, t?mbus ta h?benedes eemale ja ?le hulga aja tuli temalt esimene lause: „... Ma t?esti kartsin ... See oli alles ?ike!“ Tuttavlikult k?ivitus mootor ja liikuma hakanud ruudup?hkijad l?kkasid klaasilt minema viimased piisad. Laternate s??tamisel avanes Peetrile aga hoopis teistsugune pilt – savisele teepinnale olid j??nud suured loigud, k?ikjal nirises ?le tee ojakesi. M?nik?mmend minutit sadanud vihm oli niigi kehva teekatte l?bi leotanud. Raskelt liikus masin paigast ja Peeter tundis kohkudes, et gaasile vajutamisel liikumine ei kiirene – t?hendab, rattad libisevad! Neetud m?lgas ja tont teab, mis k?ll eespool tuleb! kirus Peeter m?ttes ja ometi leidis aega vilksamisi k?rvale vaadata. Ka t?druk j?lgis pingsalt laternate valgusesse kerkivaid poriloike. Ta istus sirgelt, nagu tahtes oma hoiakuga kergendada auto liikumist. Tee kulges l?bi v?sastunud karjamaa. Siia, lepiku vahele, olid kogunenud eriti suured veeloigud. Juba varem pehme pinnas, mida tihe lepistik tuule ja p?ikese eest varjas, oli muutunud vihma t?ttu lausporiks. Peetri laubalt n?rgus higi. Ainult pisut rohkem kiirust! anus ta m?ttes, kuid samas tundis kiiruse v?henemist. Esimene k?ik! Mootor undas – ja hoolimata juhi pingutustest j?i suur terashall masin seisma. „Kurat!“ See oli k?ik, mis Peeter ?tles. Kabiiniukse avamisel loksus astmelaua all vesi – paduvihm oli ?le ujutanud kogu madala lepiku. 5 T?druk oli k?ike toimunut seni j?lginud vaikides ja ainult kooliplikalikult pihku surutud p?ial t?endas, et ta k?igest hingest p??dis auto liikumisele kaasa aidata. Midagi polnud teha. Masin j?i seisma. „Kas ma saan kuidagi aidata?“ k?sis ta n??d ja sisimas m?tles ?udusega, et ?kki tuleb ka temal poole s??reni porisesse vette ronida. „Esialgu mitte – niikuinii istume siin hommikuni.“ Noormehe vastus oli tujutu, sest t?epoolest ei paistnud omal j?ul siit m?lkast v?ljaronimine reaalsena. Ta k??ris p?ksis??red ?les ja kahlas l?bi vee lepikusse, valgustades taskulambiga teed. Kogunud tubli s?let?ie lepakaikaid, tiris Peeter need komistades ja p??sastesse takerdudes masina juurde. Paljad jalad vajusid vastikult porisse, sogase vee loksumine s??rte ?mber oli k?ike muud kui meeldiv. T?kk t??d n?udis, et neid kaikaid kuidagimoodi rataste alla toppida. Porine vesi pritsis n?ole, auto k?ljed m??risid riideid ... Nii, l?puks oli midagi siiski ?ra tehtud. Mootor k?ivitus ja sisemise v?rinaga vabastas Peeter siduri. Masin n?ksatas – ja j?i paigale. Veel kord proovis noormees ja tagaj?rg polnud parem – porised rattad libisesid samuti ka lepakaigastel. „Kas oskate autot juhtida?“ p??rdus Peeter ?kki t?tarlapse poole. Eitav pearaputus – t?druk polnud kunagi arvanud, et seda v?iks vaja minna, ja tema osa autos?itudes oli piirdunud ainult k?rvalistuja omaga. „Mis me siis teeme – auto alla sobite te veel v?hem.“ Need s?nad olid ?eldud v?ikese ?leolekuga ja t?druk tundis end s??dlasena. Miks ta k?ll polnud seni autoasjanduse vastu huvi tundnud?! Peeter kahlas j?lle l?bi vee, tuues seekord suure s?let?ie peenemaid oksi. Vihaselt tampis ta need rataste alla. Uuesti k?ivitus mootor ja n?ksatas auto. K?ik kordus otsast peale – masin nagu tahtis liikuma hakata, ent siis kostis tagantpoolt j?lle tuttavat solinat ja paigal p??rlev ratas pritsis pori ja vett laiali. „Ei saa!“ ?eldi peaaegu vihaga, peaaegu k?ratavalt – ja juhti pingsalt j?lginud t?druk t?mbus vaistlikult koomale. „Istuge siia!“ See oli k?sk. Kohkunult vaatas t?tarlaps noormehe poole ja kuuletus. Peeter ronis j?lle v?lja, seletades rooli taha asunud t?drukule: „Vajutage sellele pedaalile – ei, mitte sinna, vaid sellele.“ Ta v?ttis t?druku jala ja pani sidurile. „Nii – tugevamini!“ Pingutades vajutas t?tarlaps pedaali p?hjani. „N??d, kui ma h??an, laske pedaal lahti – pikkamisi, siis hakkab mootor vedama!“ Ta l?litas ?le t?druku kummardudes k?igu sisse ja astus vette tagasi. Kabiini j?i ainult kramplikult rooliratast hoidev t?druk, kes kogu keharaskusega toetus siduripedaalile. T??tav v?imas mootor pani auto kergelt vabisema ja t?tarlaps tunnetas j?udu, mis oli antud tema k?tesse. Ta kartis ja siiski tundis kergendust, et sai aidata. Kui ainult h?sti l?heks! „Laske minna!“ kostis h??e tagantpoolt. Pedaali vabastamisel auto n?ksatas – ja samal hetkel mootor vaikis. T?druk ehmus. Juba tuligi noormees: „Mitte nii ?kki, rohkem pikkam??da!“ Etteheiteid kartnud t?tarlaps n?gi kergendusega, et mootor j?llegi k?ivitati. N??d p??ab ta teha k?ik nagu vaja, peaks ainult ?nnestuma! J?llegi kostis h??e ning n??d mootor enam ei vaikinud. Masin n?ksatas, nihkus m?ne sentimeetri v?rra ja j?i j?lle paigale. Suure vaevaga oli Peeter suutnud p??rlevale rattale oksi alla toppida ja just siis, kui masin juba pisut-pisut liikus, hakkas paigal p??rlema teine ratas. V?sinu, porisena, ratta poolt ?les pritsitud mudast pimestatuna kahlas Peeter ?mber auto. J?lle oksad, pori, neetult palju pori k?ikjal – k?tel, n?ol, riietel ... Liiv krigises hammaste all, m??da kuumavat selga n?rgusid alla krae vahele sattunud veepiisad. Ja siiski – p?rast mitmeid katseid auto l?puks liikus, liikus tollhaaval edasi kindla maa poole. Olles k?ige pehmemast august v?lja rabelnud, leidsid rattad pisut k?vema p?hja. Peeter h?ppas astmelauale ja h??dis innukalt: „L?heb, l?heb!“ T?druk hingas kergendatult. Auto liikuma hakates oli ta kohkunud – mis n??d teha? – ja juhi ?igel ajal ilmumine vabastas ta hirmust. Astmelaual seistes roolis Peeter autot. Tee t?usis pikkam??da, loigud ning pori j?id seljataha ja r??msana peatas noormees masina. Ta oli lausa ?lemeelik ja, tahtes t?drukule ?elda midagi head, sirutas k?e: „Ait?h abi eest. V?lja saime!“ Alles t?tarlapse k?tt puudutades taipas Peeter, et oli ?leni porine, ja k?si, mis hoidis kaaslase oma, polnud parem. „Andke andeks, n??d ma m??risin teid ?ra.“ Eitavast pearaputusest hoolimata ulatati t?drukule istme alt puhas kalts. Maanteekraavis sulisev vesi tundus puhtana ning loputanud k?ed ja n?o, asus Peeter j?lle rooli taha. „N?ete n??d, milline j?ud on kollektiivis – ?ksi poleks ma sealt porist v?lja saanud.“ Noormees tundis end p?rast pesemist p?ris reipalt. „Kollektiivis ...“ kordas t?druk m?tlikult. Ta vaatas otse. ette ja pead p??ramata lisas hetke p?rast vaikselt, rohkem nagu iseendale: „... aga mina – jooksin ?ra ... kartsin musta t??d.“ Peeter vaatas valvsalt k?rvale. Oli see j?llegi trots ja enesehaletsus? Ei, seekord tundus ?eldu siirana. Kas t?esti hakkas t?druk oma teguviisi n?gema teises valguses, kas polnud tema toonis tunda irooniat – iseenese vastu? Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/erik-tohvri/laanekuru-saaga/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.