Ela ja lase elada

Ela ja lase elada Hendrik Groen Hendrik Groeni salap?evikute autori uus raamat.Arthur Ophof oli oma elu endale teisiti ette kujutanud. P?nevate reiside asemel kaugetesse maadesse istub ta neli korda n?dalas ummikus teel Purmerendist Breukeleni ja Breukelenist Purmerendi. Suurejooneliseks ja meelik?itvaks ei saa tema kiretut ja lastetut abielu ning autovaba hooviga ridamaja just nimetada. N?dala ainsaks tipphetkeks on kolme s?bra seltsis veedetud reeded. Ta saab viisk?mmend aastat vanaks, nii et aeg tiksub.Kuid kui t??andja ta „kahjuks“ koondama peab ning ta endale kopsaka koondamistasu v?lja suudab kaubelda, avanevad ootamatult imelised v?ljavaated alustada hoopis uut elu...Hendrik Hendrik Groen avaldas oma esimese raamatu „Salap?evik. Hendrik Groen, 83? aastat vana“ aastal 2014. Raamat kujunes v?ga menukaks: t?lke?igused omandas 35 riiki, selle p?hjal on s?ndinud tv-seriaal ja teatrilavastus. 2016 omistati raamatule Hollandi lugejapreemia. Ka teine salap?evik „Kuniks elu“ sai bestselleriks. Originaal: Hendrik Groen Leven en laten leven Meulenhoff Toimetanud ?ie Ristioja Kaane kujundanud Piret J?risoo T?lke v?ljaandmist on rahaliselt toetanud Hollandi Kirjandusfond This publication has been made possible with financial support from the Dutch Foundation for Literature © Peter de Smet en Meulenhoff, Amsterdam Published by special arrangement with Meulenhoff Boekerij bv in conjunction with their duly appointed agent 2 Seas Literary Agency and co-agent Livia Stoia Literary Agency Autori?igus t?lkele: Kaari Antzon ja O? Eesti Raamat, 2019 ISBN 978-9949-658-75-6 ISBN 978-9949-658-76-3 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Tr?kitud Euroopa Liidus 1 „Minu t??koht on vetsupaberis.“ Nii vastan ma tavaliselt juba kaksk?mmend kolm aastat, kui keegi k?sib, kuidas ma leiba teenin. Nimelt nii kaua olen juba t??tanud WC- ja puhastustarvikute hulgim??gifirmas. Kolmk?mmend kuus tundi n?dalas. Esmasp?evast neljap?evani 8.00 kuni 17.45, vahepeal kolmveerand tundi l?unapausi. Sellest kaksk?mmend minutit kulub v?ileiva ja ?una s??miseks, misj?rel teen kahek?mneminutilise jalutusk?igu Breukeleni ?rikvartalis. Tee peal luban endale Pieti kiirtoiduhaagise juures ?he vasikalihakroketi – magustoiduks nii-?elda. Piet ise on juba aastaid surnud. Ta sai ?hel ?nnetul p?eval infarkti ja kukkus n?gupidi vitriini, keset kartulisalatit ja kroketeid. Ainsa kundena oli kohal keegi Poola veokijuht. Too helistas k?ll kohe 112, kuid ei r??kinud s?nagi hollandi keelt. Ja h?irekeskuse t??taja ei osanud poola keelt. Nii et asi v?ttis aega. Kui kiirabi siis kolmek?mne viie minuti p?rast kohale j?udis, ei saanud Pieti heaks enam midagi teha. Pieti naine Trees v?ttis ?ri ?le. Kahju, et ta nimi Jet pole. „Jeti kroketid“ oleks p?ris hea alternatiiv. Mind h?irib pisut, et haagise katusel seisab ikka veel suur silt PIETI FRIIKAD. Trees v?idab, et see on austusavaldus Pietile. S?na „austusavaldus“ ei k?i eriti Treesiga kokku. Pietiga muide samuti mitte. Viis minutit enne l?unapausi l?ppu s?tin ennast uuesti t??laua taha ja vaatan, kas meilikasti on tulnud uusi tellimusi. Vastaslaua taga t??tab Berend, kes ennast firma finantsbossiks nimetab. Ta kirjutab arveid v?lja. M?ni meeter edasi istub Marieke, direktori sekret?r. Direktoril endal, h?rra Hertogil, on omaette kabinet p?hklipuust kirjutuslauaga. Kui Hertog kabinetis uusi kliente vastu v?tab, libistab ta k?ega ?le laua ja ?tleb: „Ilus, eks ole. Ehtne p?hklipuu“. Laud kuulus tema isale, Hertog seeniorile, kes ikka veel kord n?dalas kontorisse ilmub, et oma iPhone’i n?ppima hakates endale t?helepanu t?mmata, silmis pilk, mis ?tleb, et vaadake vaid, kuidas kaheksak?mneaastane siin ajaga kaasas k?ib. Reedeti on mul vaba p?ev. Siis l?hen oma kolme parima s?braga golfi m?ngima. 2 Minu nimi on Arthur Ophof. Olen juba kaksk?mmend neli aastat elanud korralikus ridaelamus 1980ndate aastate uuselamurajoonis Purmerendis. Meie maja ehitati ajal, mil autovabad sisehoovid k?vasti moodi l?ksid. Minu naine Afra oli toona v?ga vaimustatud. „Siin v?ivad lapsed paari aasta p?rast julgelt ?ues m?ngida.“ Ainult et lapsi me ei saanudki. P??dsime kogu hingest aastate kaupa, aga tulutult. „Sugulises l?bik?imises esineb m?ningasi pingeid,“ r??kis Afra suhteterapeudile. Ainu?ksi need kaks s?na teevad minust impotendi. Peale Afra ei tea ma kedagi, kes kasutaks v?ljendit „suguline l?bik?imine“. Pealegi pidi meil k?ik k?ima kalendri ja kraadiklaasi j?rgi. „See annab sugulisele l?bik?imisele tegelikult paraja p?ntsu,“ ?tlesin terapeudile. Afral vajus suu ammuli. Terapeut noogutas m?tlikult. Noogutused moodustasid k?ige v??rtuslikuma osa tema panusest meie vestlusse. Arvutasin ?kskord v?lja, kui palju ma talle iga noogutuse eest maksma pean, ning tulemus polnud sugugi r??mustav. P?rast veel mitu aastat kestnud j?ndamist selgus uuringust, et Afra munarakkudel on midagi viga ja ta ei saagi lapsi. Sellega oli ?ra langenud k?ige m?juvam p?hjus elada Purmerendis, vastuv?etava hinnaga autovaba hoov otse ukse ees. Panin mitu korda ette kolida ?ra Breukeleni, kus leidub samuti kenasid ridamaju, mis asuvad minu t??kohale tubli tunni v?rra l?hemal, aga Afra ei v?tnud tuld. „Ma olen Purmerendi absoluutselt kiindunud, kallis,“ kuulutas ta. „Kiindunud, kiindunud, mis s?na see j?lle on? Ega mina ju Breukeleni ka kiindunud pole,“ vaidlesin vastu. „Just sel p?hjusel me ei peagi Breukeleni kolima, vaid ilusti siia j??ma.“ Ise astusin ?mbrisse. J?tsin asja sinnapaika ja n??d s?idan kahek?mne kolmandat aastat j?rjest neli korda n?dalas hommikul Purmerendist Breukeleni ja ?htul Breukelenist Purmerendi. 3 H?id s?pru mul tegelikult palju pole. ?igupoolest ainult kolm. Stijn, Joost ja Wouter. Tunnen neid keskkoolist peale. Oleme omavahel jaganud nii h?id kui halbu aegu ja vahel ka m?nda t?drukut. Viimasel ajal jagame peamiselt reedeseid p?evi. K?ime golfi m?ngimas, sadagu v?i pussnuge. Stijn nentis eelmisel n?dalal, et meie reeded on alati kuidagi eriliselt m?nusad. „Mitte just k?ige hingematvam iseloomustus, Stijn-poiss,“ m?rkis Joost. Stijn on keskkoolis saksa keele ?petaja ja siiamaani oma klassi k?ige tublim poiss, t?pselt nagu varemgi. Ta on meie golfiseltskonnas ?ieti nagu kaasaj?lkuja. Teda lihtsalt talutakse, sest ta on alati meiega olnud. S?ber pigem harjumusest kui veendumusest. Joost on hoopis teistsugune. Tema pole sugugi tubli. Ta on advokaat, kelle rohkearvulise klientuuri hulka kuuluvad petturid, maksudest k?rvalehiilijad ja valgekraedest kriminaalid. Ta sobib oma klientidega h?sti kokku, ja esimene vale ei j??nud tal kindlasti mitte kurku kinni. „Teie olete tegelikult ainukesed, kellele ma t?tt r??gin,“ tunnistas ta hiljuti. „V?hemalt suurema osa ajast. Paljude ?riliste kontaktide puhul tuleb mul peamiselt tegelda t?e varjamisega, ja kui see enam ei ?nnestu, siis p??an v?imalikult t?el?hedaselt valetada.“ „Aga oma naisele?“ k?sis Stijn. „Oo, tema vastu olen samuti alati kristalselt aus,“ vastas Joost muiates. Stijn vaatas kahtlustavalt. „Ja-jah.“ Joost on osav m?ngur, kes end vahel probleemidesse m?ssib, aga peaaegu alati ?nnestub tal neist kenasti v?lja tulla. Minu kolmas s?ber Wouter pole ka mingi kullat?kk, aga tema asjad on alati kindlalt korras. Tal on mingisugune informaatikafirma. P??dsin kord aru saada, millega ta t?pselt tegeleb, aga selle k?simuse peale l?i ta k?ega: „Programmeerimise v?rk, mida sa ei jaga nagunii.“ See on v?gagi t?en?oline. Wouteril on ilus naine, ilus maja ja ilus auto – t?htsuse j?rjekorras, ja oma kallites r?tsepa?likondades n?eb ta alati laitmatu v?lja. Tuleb ka m?rkida, et niisuguse eluviisi harrastamise v?ltimatuks eelduseks on palju raha. Kui palju t?pselt, j?tab ta enda teada. „?tleme nii, et ?sna piisavalt,“ k?lab tavaliselt vastuseks, kui keegi k?sib. Aga mina ise? Ma olen alati tahtnud elada suurejoonelist ja meelik?itvat elu, aga miskip?rast pole sellest Purmerendis elades ja Breukelenis WC-paberi hulgim??gifirmas t??tades midagi v?lja tulnud. „Minu meelest oled sa lihtsalt liiga laisk, et lennukalt elada,“ t?hendas Joost eelmisel n?dalal. „V?i liiga arg. V?i m?lemat.“ Oleksin tahtnud vastu vaielda, aga mul ei tulnud nii kiiresti midagi p?he. Ka paar p?eva hiljem sellele tagasi m?eldes mitte. Olen t?esti ?sna laisk. Arg vast mitte, aga ??rmiselt ettevaatlik k?ll. See n?rib mul pisut hinge. 4 „Surnutest halba ei r??gita“ – leian, et selle ?tlusega minnakse tihti veidi liiale. ?ksteise j?rel surid ?ra Johan Cruijff, David Bowie, Prince ja Mohammed Ali, mis viis selleni, et k?ik neli peaaegu p?hakuks kuulutati. Olin k?ll v?ga t?helepanelik, aga ei avastanud lahkunud kuulsustele p?hendatud l?putus reas leheartiklites ja telesaadetes peaaegu ?htegi kritiseerivat m?rkust. K?ll aga ilmus iga kord v?lja terve kari isehakanud s?pru, et kadunukesi ?listada ja jutustada, kuidas nad isiklikult oma kangelastele nende eluajal k?lje alla pugesid. Keegi ei ?elnud, et Cruijff oli ?hteaegu nii suurep?rane jalgpallur kui ka v?ga isep?ine ja ennastimetlev mehike. V?i et Ali pidi ikka p?ris loll olema, kui ta lihtsalt raha p?rast liiga kauaks poksiareenile j??des endale Parkinsoni t?ve sisse peksta lasi. Ta oleks v?inud m?ned oma k?rgaastate suurustlevatest s?nadest hoida pensionip?lve tarvis, kus ta enam ?htki arusaadavat lauset kuuldavale ei suutnud tuua. Ka Bowie ja Prince’i edvistamise kohta k?ivad v?ikesed ??rem?rkused poleks paha teinud. „Cruijffi v?rreldakse k?ll jumalaga, aga see on liiast. Ma m?tlen, et jumal on muidugi hea k?ll, aga ta pole ju Cruijff.“ See Twitteri s?uts ajas p?ris naeru peale. Harva juhtub, et ma kurvastan v?i ?oki saan, kui m?ni maailmakuulsus ?ra sureb, ja ega ma ei kipu nende m?lestuseks lilli asetama v?i k??nalt s??tama. I „Kas sa oled p?riselt ?nnelik, Afra?“ Sellise k?simusega ?llatas mind eile joogakaaslane Heleen keset lootoseasendit. „?hh... ikka jah. Arvan ma.“ „Arvad v?i tead? Ja mida t?hendab „ikka jah“, kas see on k?mnepunktis?steemis kaheksa ja pool v?i kuus?“ „Oeh, Heleen, peab siis n??d kohe niimoodi? Ma p??an just t?iuslikku zeni saavutada,“ hiilisin naljatamisi vastamisest k?rvale. ?nneks ta selle teema juurde tagasi ei p??rdunud. See s??bis mulle aga m?llu ega l?inud enam meelest. Ilmselt v?ldin seda k?simust juba aastaid, ja n??d, ?kskord v?lja?elduna, on ta eriti painavaks muutunud. Paari p?eva p?rast, kui k?simus ikka rahu ei andnud, ei j??nud muud ?le, kui endale ausalt tunnistada: suure vaevaga pingutan v?lja viis ja pool. Vahel tuleb ette isegi seitsmepunktine p?ev, aga ka neljaseid leidub. V?ib-olla pole isegi viis ja pool t?iesti ausalt pandud, sest minu meelest oleks liiga karm oma elu puudulikuks hinnata. Kunagi oli elu parem. Kui Arthuriga tuttavaks sain, olin ?nnelik. Ka esimesed paar aastat Purmerendis olid tohutult toredad. Muresid meil polnud ja reisida saime me ka. N?iteks Egiptusesse ja Mehhikosse. Kuigi reisidel juhtus nii m?ndagi. Mexico Citys varastati meid n?iteks paljaks. Mitu p?eva pidime oma uusi passe ootama. Ja Egiptuses j?ime haigeks. Sellest peale olen reisimise suhtes natuke paranoiliseks muutunud. Omaenda n?rdimuseks ei saa ma sellest ka aastate m??dudes ?le. Kuigi olen kindlustatud peaaegu k?ige eest, mis ?ldse v?imalik. V?i ?eldakse, et kindlustama millegi vastu? Igatahes on mul maailmaavastamise tung j?rele andnud. V?ike rattamatk Hollandi piires rahuldab t?iesti. Ka Saksamaal on tore. Jah, ma tean, et k?lab igavav?itu, aga midagi pole parata. Ainu?ksi m?te puhkusest Aafrikas – v?i Hiinas – ajab hirmuhigi peale. Arthur tahaks minna Jaapanisse, aga mina ei julge. Sest see on lihtsalt P?hja-Koreale nii ligidal. V?ib-olla olen iseenda suhtes ?lekohtune, aga n?dalake Drenthes v?i Terschellingis on mulle piisavalt hea. Punktide juurde j??des: seitse ja pool. 5 Ise oleksin oma viiek?mnenda s?nnip?eva parema meelega t?helepanuta j?tnud, aga Afra k?is mitu korda peale, et mul tuleb seda pidulikku s?ndmust suurejooneliselt t?histada. „Sa ei saa sel ju lihtsalt niisama m??duda lasta,“ ?tles ta. „Millep?rast?“ „Sellep?rast!“ „Nii raudkindla argumendi vastu olen v?imetu.“ „Ah et pere parim naljahammas j?lle jah? Sa v?iksid kordki teiste inimestega arvestada. Nendele meeldiks sind p?iksepaistega ?mbritseda.“ Ma kaalusin, kas ?elda, et eelistan juba aastaid p?ikese eest varjus olla, ja kui teisiti ei saa, siis kasutan p?ikesekreemi, mille faktor on 50. Inimeste vastu see p?ikesekaitsefaktor kahjuks ei aita. Aga siis oleks Afra ?elnud: „K?ll meie oleme ikka vaimukad.“ Nojah, me olime kord vaimukad. Mul ei tule meeldegi, millal ta mind viimati naerma ajas. Ehk tookord, kui ta klapptooliga tagurpidi t?ispuhutavasse basseini lendas. See oli tema parim nali l?bi aegade ja tundus mulle kohutavalt naljakas. Tema oleks mind parema meelega sinnasamma lastebasseini ?ra uputanud. Ei, Afra huumorimeelega pole mul just vedanud. Imelik, et ma suhte algusaastatel seda ei taibanud. T?helepanematus tutvumisel v?ib nii m?nelegi paarile hiljem hukatuslikuks saada. Mis mu juubelit puudutab, siis andsin lihtsalt j?rele. J?rgmisel n?dalal tuleb mul aiapidu. ?igemini Afral. Esimestena kutsus ta naabrid. Mitte et nad just toredad inimesed oleksid, vaid selleks, et v?imalikke kaebusi l?rmi p?rast juba eos l?mmatada. J?rgmistena kutsus ta oma joogakaaslased, oma perekonna, oma matkaklubi, kaks t??kaaslast ja siis ka veel ka paar minu tuttavat. Joost, Stijn ja Wouter olid tal nii-?elda meelest l?inud. Ta ei pea neist palju. Nemad kutsusin ma p?rast golfim?ngu ise. Mida l?hemale see p?ev j?uab, seda k?hedamaks l?heb. „Kui pidu juba k?ib, hakkab see sulle veel meeldima,“ julgustas Joost, „ja kui mitte, siis saab ta otsa, enne kui arugi saad.“ 6 Breukeleni poole teel olles on mul ummikutes piisavalt aega p?deda. Viimasel ajal andun sellele j?rjest enam. Mul ei l?he meelest Joosti v?ide, et ma olevat liiga laisk ja/v?i arg, et suurejoonelist ja meelik?itvat elu elada. T?si ta on, et kahek?mneselt tehtud plaanidest pole suurt midagi v?lja tulnud. Maailmast pole ma peaaegu midagi n?inud, mul pole olnud metsikuid seiklusi ega laialdast huvitavate ja toredate inimeste s?pruskonda. Tol hetkel, kui oma meelik?itva eluga pihta tahtsin hakata, armusin Afrasse ?ra. K?rvuni. See t?mbas plaanidele teatud m?ttes kriipsu peale. Afra ?tles toona, et talle meeldib reisida. Meie esimene ?hine reis oli Egiptusse. K?mnest p?evast viis pidi Afra vetsus istuma. J?rgmisel aastal l?ksime Mehhikosse ja juba teisel p?eval r??viti tal k?ekott turul ?ra. Umbes n?dalajagu pidime asenduspassi ootama. See andis tema armastusele kaugete maade vastu surmahoobi. „Miks peaks minema nii kaugele, kui siinsamas l?hedal leidub nii palju asju, mida pole n?inud,“ laitis ta sestpeale k?ik seiklused maha. Ja „siinsamas l?hedal“ all m?tles ta Beneluxi maid, v?ib-olla ka Saksamaad. Prantsusmaa oleks ka v?ga tore, aga see keel, mis nad seal r??givad... Nii r?ndan ma juba aastaid septembrikuus Drenthesse, Luxemburgi v?i Schwarzwaldi. „P?rast hooaja l?ppu on k?ige parem, siis on k?ik odavam ja rahulikum.“ Mina tahan tegelikult minna Patagooniasse ja Lapimaale, Jaapanisse ja Hiinasse. Afra saab kuumahoo ainu?ksi pulkadega s??misele m?eldes. Ummik on hullem kui tavaliselt. Veerand tundi seisan juba Volendammeri kalapoe kaubiku taga. Reklaamlause sellel ?tleb, et KALA! SEE ON H?RGUTAV PALA! T?elised poeedid, need kalakaupmehed. 7 Viimasel ajal laekub minu meilikasti ?ha enam soovimatut reklaami, n?iteks trepilifti, invaskuutri ja kusepidamatuse m?hkmete kohta. Mingi arvutiprogramm on minu internetikasutuse p?hjal aru saanud, et hakkan juba kuhtuma. Postkastis on muide ka palju matusekindlustuse pakkumisi. „Nemad“ seal ei tea ilmselt, et Afra on juba k?ik ?ra kindlustanud, mis v?hegi kindlustada annab. Nii on meil korduv reisikindlustus Drenthes ja ?mbruskonnas ringiliikumiseks. Juhuks, kui peaksime ??bima muinasaja kivikalmes. Eelmisel aastal teatas ?ks Afra s?branna kindlustusele k?mpingus varastatud telefonist, aga h?vitist ta ei saanud, sest firma s?nul pidanuks tal telgis olema lukustatav laegas, kus oma Nokiat hoida. Tookord kaalus Afra korraks reisikindlustuse ?les?tlemist, kuid leidis l?puks siiski, et iga nurga taga varitseb liiga palju ?nnetusi. „Nagu n?iteks?“ k?sisin temalt. „Meie Arthur siin j?lle oma teaduslike p?hjendustega. Ei, Arthur, mul pole sulle praegu tervet nimekirja v?imalikest ?nnetustest ette laduda.“ „Nimekirja pole vaja. ?hest piisab.“ „No mis sa arvad n?iteks kallaletungist?“ Noogutasin, justnagu see oleks hea m?te, ega juhtinud tema t?helepanu sellele, et reisikindlustus kallaletunge ei kata. Nagu ka tuumar?nnakuid minu teada mitte. 8 Eile k?isin naabrimehe isa tuhastamisel. Ta oleks n?dala p?rast saanud ?heksak?mneseks. See oli puhtalt viisakus?ritus. Ma k?isin kohal naabrimehe, mitte lahkunu p?rast, keda ma vaevalt tundsin. Olin teda vaid paar korda n?inud aias sirmi all istumas ja Parkinsoni t?vest vaevatud k?tes raamatut hoidmas. Imetlesin veel tema osavust, et ta suutis silme ees tantsisklevaid t?hti j?lgida, aga hiljem kuulsin, et juba mitu aastat oli tegu sama raamatuga. Kui ise leinama ei pea, on krematooriumi saalis hoopis teine tunne. Mind ?llatab alati see soe ?hkkond, mis seal suudetakse luua, see k?lalislahke ja vahetu vastuv?tt ning hubane sisustus. Kohe on tunne, nagu oleksid kodus. Ei-ei. Kohe p?rast sisenemist hakkad igatsema r??msaid Aafrika matuseid, kus on muusikat, laulu ja tantsu. Isegi araablaste pateetiline itk ja ulg v?ib osutuda paremaks valikuks kui see k?le k?lmus, millega Hollandi krematooriumid ?ldjuhul oma surnud ja elusaid k?lastajaid vastu v?tavad. Kalmistud on kindlalt paremad, eriti siis, kui p?ike paistab. Nelik?mmend seitse inimest oli lahkunule viimset austust avaldamas. V?i siis viisakuse p?rast kohale ilmunud. See arv on kaugelt alla keskmise. Ma loen nimelt alati ?le, mitu inimest ?rasaatmisele tuleb. Rekord on kakssada viisk?mmend viis. Huvitav, mitu t?kki minu matustele tuleb? Loodetavasti rohkem kui nelik?mmend seitse. Saalis k?las Andrea Bocelli ja Sarah Brightmani „Time to Say Goodbye“. Matuste esik?mnes number ?ks. Esik?mnes on n?iteks ka Paul de Leeuw, Marco Borsato ja Claudia de Breij. Ei tea, kas see esitajaile endile meeldib. V?i m?tlevad nad peamiselt oma autoritasudele? Claudia de Breij populaarse laulu pealkiri on „Kas ma saaksin su juurde?“ Mis on tegelikult imelik, sest ma oletan, et see „sina“ lebab ju kirstus. Vera Lynn ja Mieke Telkamp on edetabelist kadunud. Kahju. V?ib-olla panen ma nad ?llatuse m?ttes oma matusesoovide nimekirja. V?i parem hoopis Andr? van Duini „Esikus on hobune“. „?ks viimseid veidrusi teile, kulla inimesed, kadunukese enda soovil.“ Afral on enamasti migreen, kui tuhastamisele v?i matustele tuleb minna. Sellest pole midagi, sest ma l?hengi parema meelega ?ksi. Muidu peab, eriti matustel, l?pmatuseni temaga k?evangus k?ima, et teineteisele tuge ja lohutust pakkuda. II ?ppisin ps?hholoogiat Amsterdami ?likoolis. Tagantj?rele m?eldes olid need minu elu toredaimad aastad. Teisel kursusel sain ?hel peol Arthuriga tuttavaks. Ta oli v?ga vaimukas ja v?luv. N??d pole sellest suurt midagi j?rele j??nud. ?liharva suudab ta mind veel naerma ajada. Tuleb ausalt tunnistada, et ka mina pole atraktiivsemaks l?inud. Ei m?tle siinkohal eelk?ige v?limust. „Aeg on sulle armuline olnud,“ ?tles Arthur mulle viimati. See k?las nii armsalt, kuigi hiljem ta t?des, et polnud seda mitte ise v?lja m?elnud, vaid Joost, ?ks tema s?pradest, kes ka oma naisele alati niimoodi ?tleb. Oma vanuse kohta n?en ma t?esti veel p?ris atraktiivne v?lja. ?ks v?hestest eelistest, kui lapsi ei saa. Vahel ikka juhtub, et minuga flirtima hakatakse. Tavaliselt on need k?ll ?le kuuek?mnesed mehed, aga ikkagi... Arthur ?ppis kultuuriantropoloogiat, kui me tuttavaks saime. Selle eriala valis ta vist lihtsalt omap?rase nimetuse p?rast, sest erilist huvi teiste rahvuste vastu pole ma tema juures kunagi m?rganud. ?pingutest ei tulnud midagi v?lja. Kui tal kahe esimese kursuse l?bimiseks viis aastat oli kulunud, otsustas tema isa ?ppemaksu enam mitte maksta ja Arthur pidi t??le minema. Algul t??tas ta Amstelweeni rattapoes, hiljem l?ks WC-tarvikute hulgifirmasse Breukeleni. See ei asu just k?ige l?hemal, aga t??kohti polnud tookord varnast v?tta. Ta t??tab seal juba ?le kahek?mne aasta ning on vahepeal saanud ostu- ja m??giosakonna juhatajaks. Usun, et t?? seal Breukelenis, keset WC-paberi rulle, on talle meelep?rane. Kuigi ta saab pahaseks, kui ma vetsupaberi ?le nalja heidan. 9 T?na ?ksteist aastat tagasi kohtasin esimest korda Estrit. Tema t??tas firmas, mis tarnis paberk?ter?ttide ja tualetipaberi automaate. Ta asendas ?ht esindajat, kes ?let??tamise t?ttu kodus istus. Kiilaneva ja vuntsidega hallpea asemel marssis kontorisse sisse l?bus blond lokipahmakas. „Tere, ma otsin h?rra Ophofi,“ ?tles ta. Mul j?i suu vist natuke liiga kauaks ammuli. „Ma asendan h?rra Schulzi, kes on v?ikese l?bip?lemise t?ttu ajutiselt t??lt eemal,“ lisas ta selgituseks. „Noh, p?degu h?rra Schulz siis rahulikult oma haigus l?bi.“ Umbes midagi sellist ma ?tlesin. Mitte just k?ige andekam avalause, aga Ester naeratas selle peale. Ka j?rgmine lause polnud briljantne. „Minu t??koht on juba kaksteist aastat vetsupaberis, aga kunagi veel pole mul veel nii ilus automaadinaine kontoris k?inud.“ „Seda ?tlete te kindlasti k?igile automaadinaistele,“ vastas Ester hingematva s?delusega silmis. J?rgnevatel kuudel tellisin ma iga paari n?dala tagant ?he v?i kaks paberiautomaati, kuigi olin neid selleks ajaks juba nelik?mmend t?kki sisse ostnud. Nii aga sain enam-v?hem arvestatava p?hjuse Estrile helistada. „Tellimuste j?rgi n?en, et olete oma ostustrateegiat natuke muutnud, sestpeale kui h?rra Schulz haigeks j?i,“ t?hendas ta. „Paberiautomaatide kuningannad on veidi teistsuguse kohtlemise ?ra teeninud kui ?let??tanud h?rra Schulz.“ R??kisime telefoniga veerand tundi. M?rkasin, et mu t??kaaslane Berend kuulas huviga pealt. Sain aru, et asi kiskus flirdi poole. „Mul on tootevalikus uus vetsupaberihoidja, Arthur. Kas tulen n?itan seda l?hiajal?“ k?sis Ester. Tegin ettepaneku paberihoidjaga restoranis tutvuda. See oli Estri meelest hea m?te. Kui ma toru ?ra panin, sosistas Berend: „Kobe mutt, mis?“ K?isime peaaegu aasta otsa koos s??mas, kinos, rannas ja viimaks ka voodis. Paradiis maa peal. Ma olin justkui uimas ja aru kaotanud. Ester samuti, aga tema tuli taas m?istusele. Korralik mees ja kolm last vanuses kaks, neli ja seitse aastat said tema kaalukausil otsustavaks. Ma ei saanud pahaks panna, et ta nende kasuks otsustas. Ta oli andunud hullumeelsele kirehoole, kuid reaalsuse eest p??su polnud. „Pole ?htki inimest, kelle armastuse p?rast v?iksin oma kolm last h?ljata.“ J?tsime h?vasti peaaegu k?mme aastat tagasi. Ta ei tahtnud mingit kontakti, v?hemalt esialgu pikemat aega mitte. „Kas ma k?mne aasta p?rast tohin sulle helistada?“ k?sisin ma.Ta noogutas ja libistas k?ega ?le mu p?se. M?ned sekundid seisime liikumatult teineteise vastas. Siis suudles ta mind huultele, p??ras ?mber ja l?ks. Saatsin teda pilguga ja lootsin, et ta korraks veel tagasi vaatab. Ei vaadanud. Uskusin k?ll n?gevat, et ta silmist pisaraid p?hib. Kahek?mne ?he p?eva p?rast on k?mme aastat m??das. 10 Autos on aega m?elda. N?iteks enesetapust. Ei, mitte et mul endal sellesuunalisi kavatsusi oleks. Pean silmas neid, kes on k?ik saavutanud, kuid sellegipoolest otsustavad, et elul pole enam midagi pakkuda. Joost Zwagerman, Antonie Kamerling, Saksa koondise tippv?ravavaht – kindlasti leidub veel rohkem n?iteid. Kuulsus, raha, tervis, kaunid naised – esmapilgul p?hjusi rohkem kui k?ll, et tahta vanaks elada, aga ikkagi t?mbab surm rohkem ligi. Nende peas pidid m?ned neurotransmitterid olema segi p??ranud, kui nad r??mu ja rahulolu asemel vaatamata p??dlustele ennast surm?nnetuna tundsid. Kehv lugu. Mul endal on k?ll vahel oma praegusest elust k?rini, kuid mitte elust ?ldiselt. K?rini on Breukelenist ja Purmerendist. Vetsupaberist ja oma liikluspiirangutega asumist. Ma unistan New Yorgist ja Toscanast, aga j?rgmisel kuul tuleb minna neli p?eva kestvale rattaretkele P?hja-Hollandis. Afra soovib, et me kannaksime ?hesugust „sportlikku“ r?ivastust. Tal on lenksu k?ljes kaardihoidja. Taban end vahel sellelt, et p??an tema j?rel s?ites v?imalikult pikka vahemaad hoida, nii et tunduks, nagu poleks me koos. See pole tema s??. See pole tema s??. See pole tema s??. Kunagi pole liiast seda lauset ikka ja j?lle korrata. Tema on selline, nagu ta on. Mina olen h?dap?takas, kes ei ole see, kes ta tahab olla. 11 Purmerendi golfirada on ?sna kallis. Raha mulle nii palju korda ei l?he, aga golfiradade kohta kehtib ?ldiselt p?him?te, et mida kallim, seda t?usiklikum. Purmerendi puhul t?hendab see liiga suurt, v?ltsnooblit „klubimaja“, kus tuunikalaviilude, rukola ja tr?hvlim??rdega ciabatta maksab 11.75 €. Mulle meeldivad rohkem s??gikohad, kus kroketi ja kukli eest k?sitakse kaks ja pool eurot. Purmerendi golfirajatis nimetab ennast puhkekeskuseks, mis teeb eriti ettevaatlikuks. Sinna juurde k?ib ka ennastt?is ?rimeestele m?eldud konverentsikeskus. Meile meeldib golfi m?ngida pigem kohtades, kus parkimisplatsil seisavad odavamad autod ja keegi ei pea ennast lihtrahvast paremaks, n?iteks P?hja-Amsterdamis, kus me reedeti tavaliselt k?imegi. Kui seal vabu kohti pole, oleme sunnitud Purmerendi minema. Kui Stijnil golfipall vette lendab, ?tleb ta: „Ei vedanud“. Juhtub Joostil sama, kostab v?nge „Kurrat v?tku!“, ja Wouter ?tleb sellisel puhul „Vittu“. Mina ise lihtsalt urisen. Iga?hel oma stiil. Me r??gime golfist, naistest, t??st, rahast ja uudistest. Joost ja Wouter on ?hel meelel selles suhtes, et maailm oleks hulga parem, kui v?im nende k?es oleks. Neil on lahendus igale probleemile. Stijni jutt on n?ansirikkam, kuid see mattub, pehmelt ?eldes, Joosti ja Wouteri praalimise alla. Minu stiil on kuskil seal vahepeal. Joost r??kis eile, et ostab Itaalias maja. T?psemalt Toscanas. Me v?ime seda lahkesti kasutada, kui aeg k?es. „Meie“ all m?tles ta Wouterit ja mind. Stijn oli siis juba lahkunud. „?ks mu klientidest tahab sellest majast lahti saada, kuna ei saa seda j?rgnevatel aastatel ise kasutada. Ta m?isteti kaheksaks aastaks vangi. Mul on v?imalus see v?ike villa v?ga m?istliku hinna eest ?ra osta. Nii et varsti v?in uhkustada oma teise residentsiga Mazzollas, mis asub Volterra l?hedal.“ „Kurjategijalt maja ?le v?tta – kas see riskantne pole?“ k?sisin.Joost selgitas, et ei ole, k?ik on h?sti l?bi m?eldud. Maja olevat n??dseks kirjutatud ?he itaallase nimele, kelle k?est Joost selle ostabki. Seesama itaallane pidavat v?ikese tasu eest vajalikke t?id tegema ja majal silma peal hoidma. ?kski kukk ei hakka kirema. „Aga kellele sa veel r??kinud oled?“ k?sis Wouter. „Mitte kellelegi, ainult teile.“ „Naisele ka mitte?“ „Ei, esialgu veel mitte. Muidu peaksin kogu aeg koos temaga seal k?ima. Las j??b hilisemaks.“ „V?gev. Ma kasutaksin seda hea meelega. Samuti pigem ilma naiseta. Ilma et keegi teada saaks.“ See lause lipsas mul suust, enne kui m?rgatagi j?udsin. „Be my guest, kulla s?ber,“ vastas Joost. 12 Viimasel ajal hoian pilku peal arvul 1729. Kui see kusagil ette peaks tulema, siis loodan, et viibin parasjagu huvitavas seltskonnas. Mainiksin justkui m??daminnes, et 1729 on ?ks eriline arv. Kui siis keegi k?sib, et misp?rast, vastan v?imalikult ladusalt, et see on v?ikseim t?isarv, mida saab esitada kahe erineva t?iskuubi summana, nimelt 1 kuubis pluss 12 kuubis ja 9 kuubis pluss 10 kuubis. Justnagu ma matemaatikast midagi teaksin. Tahaksin n?ha n?gusid enda ?mber. Kahjuks on v?imalus, et arv 1729 lihtsalt niisama ette tuleb, v?ga v?ike. Aga kui ma selle ise jutuks v?taksin, j??ks ?sna ebaloomulik mulje. Ma ei leidnud internetist selle aastaarvu kohta ?htki t?htsat ajaloolist s?ndmust. M?ned tellised on sellest aastast p?rit ja Vikipeedia andmetel ka ?ks vesiveski. Arvu leidsin ?hest ajaleheartiklist. ?ppisin autos p?he, miks ta nii eriline on. Mille k?ige jaoks ummikud head v?ivad olla. Kuigi tekib k?simus, kas mul muud paremat teha pole. Olen juba aastaid m?elnud, et autoga ummikus istumise aega v?iks kasutada m?ne keele ?ppimiseks. M?ne raskema ja mitte nii tavalise keele, vaid n?iteks vene, hiina v?i jaapani. Keele, millega v?ib esile t?usta. Nagu enamikku oma plaanidest, pole ma ka seda teostanud. T?kk aega polnud sellest hullu midagi, aga tulevik j??b iga p?evaga l?hemaks ja ma hakkan j?rjest rohkem iseendale n?rvidele k?ima. L?tv otsustamatus ja alatine hoiak „ah, las olla“ hakkavad hinge s??ma. „Ah, las olla“ l?bib mu elu punase niidina. Kui ma kavatsen veel midagi teha, mis oleks natukenegi suurejooneline ja meelik?itev, siis on varsti viimane aeg sellega algust teha. 13 Joosti maja Itaalias ei l?he mul peast. Joost n?itas mulle oma telefonis paari pilti. Valge maja ?leval k?nka otsas. Ilus aed viinapuudega ja isegi v?ike ujumisbassein. K?last v?ljas ja mitte kaugel Volterrast, linnast, kus on restoranid, terrassid ja poed. K?sisin Afralt v?imalikult kergel toonil, et kas ta ei tahaks tuleval suvel Itaaliasse puhkama minna. Ei, ta ei tahtnud. Liiga palav, arusaamatu keel ja iga p?ev spagetid – see polevat tema jaoks. Ja miks ma k?sisin? „Niisama.“ „Sina ei tee kunagi midagi niisama.“ „Noh, seekord tegin.“ „Ja-jah.“ „Ja-jah“ on tema lemmikv?ljend meie vestluste l?petamiseks. 14 Minu juubelipeo kulg oli ?sna ettearvatav. Varsti p?rast torti ja kohvi jagunes seltskond klassikalisel kombel kaheks: elutoas istusid ringis naised, eakad ja vaimuvaesed, ning enamik mehi koos ?heainsa saatjadaamiga seisis k??gis. Mis mehhanism sellist traditsioonilist lahknemist p?hjustab, seda ma ei tea, aga suurt osa m?ngib kindlasti k?lmkapi ligidus. Elutoas vesteldakse viisakalt ja juuakse m??dukalt, kuid k??gis tarbitakse tugevas tempos, ning mida enam ?htu edeneb, seda valjemaks muutub jutt ja naer. Kedagi ei h?iri, et taaskasutusele tulevad enamasti vanad anekdoodid ja naljad. Mind v?ib tavaliselt k??gist leida, aga n??d, omaenda peol, eeldati, et ilmutaksin regulaarselt seltskondlikkust ka elutoas, naabrite ja Afra s?brannade juures. ?ksikud p?genemiskatsed nurjas mu naine osavalt, surudes mulle k??gis k?tte juustuv?i maksavorstivaagna ning paludes sellega elutoas ringi k?ia. Oma joogakaaslastele oli Afra valmistanud kausit?ie toortoitu. Kokkuv?ttes olid esindatud k?ik klassikaliste s?nnip?evapidude kli?eed. L?puks oksendas Wouter aias veel peiulillekasti. „Oh milline kergendus.“ Ma ei tea kedagi peale Wouteri, kes nii s??dimatult v?ib oksendada ja siis veel edasi juua. Joost arvas, et see lillekast tuleks kohe minema visata. Afra otsis j?rgmisel p?eval oma peiulilli terves ?mbruskonnas taga, aga Joost oli nii kaval olnud, et pani lillekasti oma auto pagasiruumi ja viskas selle koduteel pr?gikasti. Afra oli mitu p?eva endast v?ljas. „Heldene taevas, kuidas saab terve kast peiulilledega kaduma minna?“ Mina vastasin: „K?llap viskas keegi selle minema, sest talle tundus, et peiulilled haisevad.“ See oli Afra meelest naeruv??rt oletus. 15 Pensioniea algust on kolme kuu v?rra t?stetud. See on juba kolmas v?i neljas t?us kuue aasta jooksul. P??su pole, pean edasi t??tama kuuek?mne seitsme aasta ja kolme kuu vanuseni. Muidugi juhul, kui l?hema seitsmeteistk?mne aasta ja kolme kuu jooksul rohkem t?stmisi ei tule. T?en?oliselt aga tuleb. Puhtalt arvestuse k?simus. Inimesed elavad kauem ja saavad seega keskmiselt kauem ka pensioni, ning pension?re tekib v?rreldes t??tavate inimestega j?rjest rohkem. Miinus pluss miinus on topeltmiinus. Henk Krol eakate parteist 50PLUS leiab, et lollus on probleeme sedaviisi k?sitada, kui „asi puudutab inimesi, kes selle riigi suureks on teinud“. ?rgem ainult usaldagem Henkile ja tema parteiliikmetele, kes selle riigi suureks on teinud, riigi rahakotti. Kaalun m?tteis, mis on hullem, kas veel seitseteist aastat ja kolm kuud raamatupidaja Berendi vastas laua taga istumist v?i veel seitseteist aastat ja kolm kuud kaks ja pool tundi p?evas aeglases tempos venivat liiklust. Need kolm lisakuud on viimne ps?hholoogiline piisk minu vastutulelikkuse karikasse. Veel umbes seitseteist aastat WC-tarvikuid, veel seitseteist aastat Purmerend-Breukelen-Purmerend... Nii enam ei saa. 16 Frederieke, minu seitsmeaastane naabrit?druk, k?ib jalgpallitrennis. Ta tuli mulle uhkelt v?istlustulemusi n?itama, sest tema v?istkond on tipus. Viimasel kohal olid Almere klubi F5 t?drukud. 9 m?ngu tulemused: 0 v?itu, 0 viiki, 9 kaotust. 4 v?ravat l??dud, 117 sisse lastud. Klomp tuli kurku. Keskmine kaotus m?ngu kohta 13 ?. Sada seitseteist korda pidi seitsmeaastane v?ravavaht – juuksed t?en?oliselt hobusesabas ja k?es liiga suured kindad – oma v?ravast palli ?ra tooma. R??gitakse, et v?istkonnasport kujundab iseloomu, aga mul tekib k?simus, kuidas m?jub see statistika Almere klubi F5 t?drukutele. „Viimase koha omi v?itsime 18-0,“ ?tles naabrit?druk uhkelt. Noogutasin, ja m?tlesin v?ikesele v?ravavahile. Mul hakkas temast nii kahju. 17 Ema on mul juba aastaid surnud ja oma isaga hakkasin h?sti l?bi saama alles siis, kui ta dementseks j?i. Seega v?ib r??mustada, kui naise vanemad natukenegi ootusi ?letavad. Kuigi jah, klaas on nii-?elda poolt?is. Minu ?mm Gerda on tore naine. ?i Piet on ?ks ??rmiselt vastik mees. ?kskord, kui Gerda oli poolteist pudelit veini ?ra joonud, ?tles ta mulle nelja silma all: „Ma ei m?ista, kuidas mul nii igav t?tar on. P??dsin temast m?nusa olekuga inimest kasvatada.“ „?kki olid Pieti geenid ?lekaalus,“ oletasin ma. „Ma ei m?ista muide ka seda, miks ma ?ldse Pietiga abiellusin.“ Ta tegi m?ttepausi. „V?i tegelikult ikka m?istan. Ta oli kena mees ja ma tahtsin nii v?ga kodust ?ra. Oma s??, mis siin ikka. Sellep?rast ma vist olengi tema juurde j??nud. Ja vahetevahel... on ta kuidagi s?dantliigutav.“ „?nneks pole need kaks sind kuigi palju m?jutanud, Gerda,“ p??dsin ma tuju t?sta. Ta tahtis veel midagi ?elda, kuid siis sisenes Afra taimeteega. Piet kaebleb iga jumala p?ev igasuguste h?dade ?le, aga endal pole tal midagi viga. Gerdal avastati paari kuu eest kopsuv?hk ja olukord on halb, aga Gerdat juba kaeblemas ei kuule. Ta on nelik?mmend seitse aastat j?rjest paki p?evas ?ra suitsetanud. Kogu selle aja oli ta v?ga teadlik suitsetaja, kes nautis iga mahvi. „Kopsuv?hk on paras jama, aga see-eest olen ma ?ra t?mmanud umbes veerand miljonit oivalist sigaretti, mis on iseenesest ka midagi v??rt. Vahel kiputakse seda unustama,“ naeratas ta. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/groen-hendrik/ela-ja-lase-elada/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.