Ilusalongi saatusejumalanna

Ilusalongi saatusejumalanna Anna Jansson Salong d’Amour asub Gotlandil Visby kesklinnas. Kui oma j?rjekorda ootad, pakub juuksur Angelika piparm?ndi- ja leedri?ieteed. Ta j?lgib sind peeglist, p??des aru saada, kuidas saab sind parimal moel aidata. Ta k??rid on kui v?lukepike. Ta juuksev?rvid aitavad kaasa totaalsele muutusele, kui seda vaid soovid. Kui istud tooli, k?sib Angelika alati: „Mida ma saan sinu heaks teha?“ Ja siis ei m?tle ta ?ldse juuste peale. Ta m?tleb: „Mida saan ma teha sinu elu heaks?“ Salongis on kaks juuksuritooli ja see pole sugugi juhus, kelle k?rvale sa satud, see on v?ga t?pselt v?lja arvutatud …Seitse aastat juuksuri ja salaja kosjasobitaja ametit pidanud Angelika enda elu muutub, kui ta kohtab salap?rast sissemurdjat ja temasse armub. Varsti j??b ta veidratel asjaoludel ilma oma majast. Kas ta on armunud valesse mehesse? Ja kes on meres?itja Sinbad, kellega ta internetis vestleb? „Ilusalongi saatusejumalanna“ on seni krimikirjanikuna tuntud Anna Janssoni esimene ajaviiteromaan, mis pakub lugejale nii naeru kui pisaraid. Boonusena on raamatu l?pus valik toiduretsepte saatusejumalanna kokaraamatust.Varem on temalt eesti keeles ilmunud „V??ras lind“ (2013) ja „Ulm sinu eksitas ?ra“ (2015). Originaal: Anna Jansson ?desgudinnan p? Salong d’Amour Norstedts Toimetanud Liisi Lees-Leesmaa Kujundanud Piia Stranberg Copyright © Anna Jansson 2014, by Agreement with Grand Agency Autori?igus t?lkele: Kristel Vaino-S?vborg ja O? Eesti Raamat, 2019 ISBN 978-9949-658-43-5 ISBN 978-9949-658-44-2 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat Tr?kitud Euroopa Liidus Jan Keithile – tees?elaretoorika meistrile ja isale Kahju, et k?ik, kes tegelikult teavad, kuidas riiki peaks juhtima, on h?ivatud taksojuhtimise v?i juuksel?ikamisega. GEORGE BURNES Meie valmisolek on hea Visby S?dertorgi platsil asub Salong d’Amour. Sa n?ed salongi kohe, kui tuled l?bi linnam??ri v?rava ja m??dud kioskist. Salongi silt on s?damekujuline ja kui v?ljas on pime, siis helendab see sooja punase helgiga. Ostsin ruumid ?helt vanemalt h?rrasmehelt seitse aastat tagasi ja eelmise omaniku juuksevaha l?hn pole siiani p?riselt kadunud. See on kena v?ike, m??dunud sajandist p?rit roosilise tapeedi ja kahe veinipunasest nahast juuksuritooliga salong. Tagaseinal ripub neli pilti, mille olen leidnud kirbuturgudelt ja oksjonitelt. Need kuuluvad esimese maailmas?ja motiividega seeriasse. Esimene maal kujutab s?jav?e?likonnas, saabli ja teravate vuntsidega meest, kes suudleb h?vastij?tuks oma naist. Sellele j?rgneb s?jastseen, kus sidemes peaga mees lahkub kangelasena s?jav?ljalt. Kolmandal maalil j?uab soldat elusa ja tervena s?jast koju ning saab kallistuse v?ikest last s?les kandvalt naiselt. Viimasel maalil on n?ha armastajaid sirelip??sa taustal, ?mbritsetuna veelgi enamatest lastest. Ma tahan nii v?ga, et lood l?ppeksid ?nnelikult. ?nnelikumalt kui minu enda elu. R??gitakse, et just siin, keskajast p?rit juuksurit??kojas, lasi Taani kuningas Valdemar Atterdag oma habet piirata, p?rast seda kui oli Visby 1361. aastal vallutanud. Kui ma vaatan suurest aknast v?lja, siis n?en kohta, kus s?jamehed m??rist l?bi tungisid. Iga teine kivi on m??riservast ?ra v?etud, et meenutada seda kohutavat s?ndmust, kus Taani armee tappis 1800 Gotlandi talupoega. R??gitakse, et veri voolas ja muutis maa kuni sadamani v?lja punaseks. Mitte miski ei r??gi minu teooriale vastu, et just siin Valdemari habet piirati. Kuigi Taani kuningas oleks pidanud j??ma pea v?rra l?hemaks, kui juuksuril oleks olnud teritatud nuga ja ta oleks olnud gotlandlane. Niisiis, siin S?dertorgi platsi juures on minu salong. Kui sul on siiakanti asja, siis astu sisse. Sel ajal kui oma j?rge ootad, pakun sulle aiast korjatud piparm?ndi ja leedri?ie teed. J?lgin sind peeglist, p??des ise aru saada, kuidas saan sind parimal moel aidata. Mu k??rid on kui v?lukepike. Mu juuksev?rvid aitavad kaasa totaalsele muutusele, kui seda vaid soovid. Kui istud tooli ja ma m?hin sind peleriini, siis on mul sulle ettepanek. Aga mu esimene k?simus k?lab alati nii: „Mida ma saan sinu heaks teha?“ Ja siis ei m?tle ma ?ldse juuste peale. Ma m?tlen: „Mida saan ma teha sinu elu heaks?“ Salongis on kaks juuksuritooli ja see pole sugugi juhus, kelle k?rvale sa satud, see on v?ga t?pselt v?lja arvutatud. Selle juurde j?uan ma hiljem tagasi. Minu salongi k?lastavad kolme t??pi kliendid. Igap?evaklient, kes tuleb siia tavaliseks juuksel?ikuseks. Nartsissistlik enesearmastaja – klient, kes upub omaenda peegelpilti v?i enesehaletsusse. Ja viimaks allaandnud klient, kes tuleb sisse ja ?tleb: „Muuda mind.“ Tihti on mul tunne, et see kehtib kogu tema elu kohta. Juuste uude soengusse l?ikamine ja punaseks v?rvimine on tihti meeleheitlik algus uuele ja v?ibolla paremale elule siis, kui ollakse vastne vallaline. Ma r?hutan: v?ib-olla paremale elule. Seda v?ib edasi-tagasi arutada. Siis on loomulikult olemas kliendid, kes ?ldse ei sobi mingi kategooria alla – s?stematiseerimine on alles arenguj?rgus. Kui minu juurde tulek pole planeeritud, vaid sunnitud, siis oleks vaja eraldi kategooriat. Ma n?gin ?hte n?idet sel n?dalal: p?ev p?rast peigmehe poissmeestepidu soovis klient abi juuste v?rvimisel, et see paremini AS Finans juhatuse ruumi sobiks. Peohoos omandatud beebikakaroheline pole juuksev?rvina just veenev, kui pead haldama teiste inimeste rahakotti. „N?gemiseni, n?eme homme!“ ?tlen oma kolleeg Rickyle, kes on palunud t??lt varem ?ra minna, et j?uaks postitantsukursusele. Noormees on just j?udnud ?ra koristada puhketoa ja WC-d. Teen harjaga salongile tiiru peale ning p?hin kokku p?eva jooksul kogunenud juuksed ja tolmu. Pesen harjad ja sean k?rud homseks valmis. P?hin kohvilaua ja t?idan korvikese safranikuivikutega. Saabunud on parukate ja ?injoonide tellimus, mille saan v?iksesse privaatsesse prooviruumi ?les riputada. ?ks mu klientidest teeb varsti l?bi v?hiravi ja olen r??mus, et ta parukas on kohale j?udnud ja on nii h?sti tehtud. Tellimusega on tulnud ka materjali juuksepikendusteks. Ricky arvates peaksime sellega alustama. Juuksurikoolis ?ppis ta ?ht-teist uut. Kui ma salongi sulgemisel kassat ?le loen, valdab mind pinev tunne, et keegi justkui j?lgiks mind. ?ks n?gu m??dub kiirelt aknast. Ma oleks pidanud muretsema turvanupu. Alati on risk, et sind l??akse maha ja r??vitakse, kui l?hed p?evakassaga koju. Aiman, et kehahoiak paljastab, kas l?hed koju kahek?mmend tuhat v?i vaid m?ni k?mnekas k?ekotis. Aga turvanupp on kallis ja mul on ?nnestunud end keerulistest olukordadest v?lja r??kida. Kui on mingigi anne, mida juuksurina ?pid, siis on see suhtlemise ja kokkuleppele j?udmise kunst. ?pid r??kima k?ikide erinevat t??pi inimestega, talunikega talunike moodi, pr?givedajaga k?imlat?hjendusest ja ?petlastega ladina keeles. Mis puudutab rahuvahendajaid maailmas, on juuksurid alahinnatud grupp. Neid peaks t??le v?tma poliitikute asemel, kes pole kuulamist ?ra ?ppinud. N?gu on uuesti n?ha nagu hall vari vihmas. Kui p??an vaadata ?htuh?marusse, siis kerkib ?kitselt ukse taha vormitu elusolend. Tumedasse riietunud inimene, kapuuts s?gavalt n?o ette t?mmatud. Loomulikult l??n kartma. Olen salongis ?ksi. Tume kogu astub sisse v?lisuksest, mida ma polnud j?udnud lukustada. Hirmunult l?kkan ma puusaga kassasahtli kinni ja lasen vaikselt v?tme p?lletaskusse. Pilk, mis kapuutsi varjust minu omaga kohtub, on tagaaetud ja meeleheitel inimese oma. Ma j?uan m?elda, et mu p?evakassa r??vitakse. Seda raha on p?ris palju. Stseenid ?udsetest detektiivromaanidest jooksevad l?bi pea. Kas mind seotakse tooli k?lge, suu kleeplindiga kinni teibitud, v?i rullitakse vaiba sisse ja pannakse pea alaspidi hoiuruumi seisma? On olemas inimesi, kes on vaiba sisse rullituna ja pea alaspidi rippudes ?ra surnud, ja neid pole leitud enne, kui nad on surma ja m?danemise j?rele lehkama hakanud. Kui isegi siis. V?ib-olla satud vaibaga kohe konteinerisse ja sind viiakse mandrile ning jahvatatakse k?ttematerjaliks. Sellisel juhul eelistaksin isegi tooli k?lge kinni sidumist. Aga mida teha, kui nina tilgub ja on vaja nuusata, aga k?ed on selja taha seotud? Ja kui p??ad nuusata ja nuusata ja nina ikka tilgub? Ja seej?rel tuleb politsei, sest ?ks m??duja on abi kutsunud ning Jonna ajalehest tuleb kohe nendega kaasa ja teeb v?lguga pilti, nii et oled igaveseks j??dvustatud ajalehe esik?ljel, tatirida l?uani. See oleks t?eliselt piinlik. K?igele sellele j?uan ma m?elda. Samal ajal vaatan imestades elektrijuhet, mis ?le sissetungija ?la lendab, kui ta p?randal kolm kiiret sammu ettepoole astub. „Sa pead mind aitama!“ H??l on k?he ja terav nagu linnukarje. „Palun, ma maksan mida iganes!“ N??d ei sarnane olukord r??viga, vastupidi. Maskeeritud naine, sest n??d kuulen, et see on naine, ootab, et teeksin ta rahast paljaks. Ma maksan mida iganes … See k?lab minu k?rvadele nagu jackpot. „Kui hull olukord on?“ k?sin ma ja astun ettevaatliku sammu ettepoole, et paremini n?ha. „Hull, armas Angelika, t?eliselt hull!“ Kiire liigutusega t?mbab ta kapuutsi peast ning ma n?en hallikaspruuni ja turritavat juustest harakapesa, kuhu on kinni j??nud juuksekoolutaja. See on Rut, ?ks mu politseinikust p?siklient, kes on n?us maksma ?ksk?ik kui palju. Ta n?eb v?lja nagu elektriline robot, kes hetkel patareide peal t??tab. Ma hakkan juhtmepoolsest otsast harutama. Juuksekoolutajast vabastamiseks kulub peaaegu nelik?mmend minutit ja p?rast seda lubab Rut mind armastada kogu ?lej??nud elu. Oma punasesse m?rkmikusse olen t?mmanud kriipsu iga kliendi kohta, kes on ?elnud „Sa p??stsid mu elu, Angelika!“. Viimase seitsme aasta jooksul on kokku tulnud 43 kriipsu, niisiis 43 p??stetud elu. Pole paha tulemus, peaaegu sama head kui tulet?rje numbrid, ja see n?itab, kui oluline on juuksuri elukutse. See n?itab ka h?davajadust moodustada kategooria inimeste jaoks, kellel on kiireloomuline juukseprobleem. Ma kavatsen nimetada seda t??pi inimesi ?nnetusjuhtumiteks. Nornid toimetavad vaikuses „Kas sa n??d saad aru?“ k?sin ma Ricky k?est, kui ta j?rgmisel hommikul saabub. „Peamised neli gruppi on: I nagu igap?evaklient, E nagu eneseimetleja, A nagu allaandja ja ? nagu ?nnetusjuhtum. T?hest broneeringuraamatus piisab kategooria m?rkimiseks. Ja siis lisame juurde s?dame, kui kellelgi on vaja abi armastuse leidmisega.“ „Kuidas me seda teame?“ k?sib ta ilma p?letava huvita, mida olin lootnud. „Esitad diskreetseid k?simusi, paned infoosakesi kokku ja teed j?reldusi. Juuksurina n?ed inimeste saatusi ja perekonna ajalugu, tihti p?lvkondade kaupa. Vahel kuuled ivakese siit ja teise sealt ja m?nikord saavad neist usalduslikud vestlused. See annab kogemuse ja arusaamise, milline nende elu on. Minu ?lesanne on juhtida inimsaatusi. Salong d’Amouris saavad kliendid arvestada t?ieliku konfidentsiaalsusega. ?htegi saladust ei r??gita edasi. Siin saavad nad end t?hjaks r??kida ja tunda, et me tahame neile head.“ „Ma kirjutasin saladuse hoidmise lepingule alla esimesel p?eval. Siin ei laterdata. Aga ma pole p?ris h?sti aru saanud nendest numbritest raamatus.“ „Broneeringuraamatus kirjutame s?dame sisse vajaduse pakilisuse skaalal ?hest viieni. Viis t?hendab meeleheitlikku vajadust armastuse j?rele, samal ajal kui ?hed saavad ise hakkama, kui neile anda vaid v?ike t?uge ?igesse suunda.“ „Siis ei t?henda I5 … mitte iPhone’i mudelit, vaid igap?evaklienti, kes vajab h?dasti seksi,“ teeb Ricky kokkuv?tte. „Umbes nii jah, kuigi seks on teinekord vaid seks. Ma m?tlesin rohkem armastuse peale.“ L?ikus on, nagu sa oled juba aimanud, sissetulekut toov kattevari minu peamisele tegevusele. Sa v?id mind v?tta suhten?ustaja v?i vestluspartneri v?i terapeudina. M?tlesin vahepeal kirjutada visiitkaardile „Juuksur ja intuitiivne terapeut“. Aga ma kartsin, et inimesed m?istavad mind valesti ja arvavad, et mu juuksel?ikus on intuitiivne. Ma olen tegelikult koolitatud ja diplomeeritud. Kuidas n?eks maailm v?lja, kui tegutseksid intuitiivsed ajukirurgid, intuitiivsed piloodid ja intuitiivsed elektrikud, kes t?mbavad juhtmeid ja ?hendavad neid rohkem tunde j?rgi? V?ib-olla m?tled sa nii? Olen sinuga n?us. Peab teadma, mida sa teed. Ainsad, kellel lubatakse meie ?hiskonnas olla intuitiivsed, on b?rsimaaklerid – ja kui palju kasu neist on olnud meile, v?ikestele s??stjatele? Kui mul oleks olnud pensioniraha voodi all kingakarbis, siis oleks mu vanadusp?lv olnud turvaline. N??d k?ivad mu m?tted selles suunas, et investeerida kanalasse ja kartulimaasse, et p??seda n?lgimisest vanadusp?lves. Aga mitte sellest ei pidanud me r??kima, sina ja mina. R??gime sellest, mida v?id minult kliendina oodata. Kui tead P?hjamaade m?toloogiat ja oled lugenud V?lva ennustust, siis oled kuulnud nornidest. Kolm saatusejumalannat ? Urd, Verdandi ja Skuld ketrasid elul?ngu. Koos otsustasid nad, millised elul?ngad kedratakse kokku ?hiseks saatuseks ja millised m??duvad ?ksteisest kui laevad ??s. See on t?pselt see, mida mina ja mu kaks ?de teeme. Minu ambitsioon on enamat, kui vaid teha kena l?ikus, minu soov on anda sulle kohtumine. Kohtumistes teistega s?nnib ja vormub mina. Just nii saame areneda oma parimaks minaks – v?i muutume vrakiks, kui l?heb halvasti. Nimed Urd, Verdandi ja Skuld t?hendavad m??dunut, olevikku ja tulevikku. Norn on nii hea kui ka halb – niisiis mitte mingi ingel. See peab sulle selge olema. Mina j?rgin oma s?dameseadust. Minu ?lesandeks on kuulata. Ma kuulan, kuni olen su vajadused v?lja selgitanud. Sa kannad k?iki vastuseid ja lahendusi iseendas. Enamasti piisab vaid sellest, kui k?sida: „Mida sa sellega m?tlesid?“ Ma kuulan, kui teed kokkuv?tte ja otsustad, mida edasi teha. Just selles faasis v?ib kahtleja takerduda. Siin v?ib vaja olla t?uget ?iges suunas v?i some ass kicking, nagu mu kolleeg Ricky ?tles, kui ma talle oma arusaamadest jutustasin. N??d ei tohi sa uskuda, et k?ik inimesed tahavad, et neid aidatakse armastuse seiklusse. Sugugi mitte. Selles eneseimetlejate grupis on palju kannatajaid, kelle kogu olemasolu on ?les ehitatud sellele, et neid on eba?iglaselt koheldud, ignoreeritud ja ?ra kasutatud. Sa v?ib-olla m?rkasid klienti, kes just uksest sisse tuli ja juuksuritooli istus. K?hn mees poolpikkade salkus juuste ja suure peaga, mida tal ei ?nnestu p?sti hoida. Tal on seljas pleekinud sini-valgetriibuline s?rk, mida ta on kandnud alates kaheksak?mnendate l?pust, kui neid odavalt allahindlustel m??di, ja posti teel koju tellitud ?rakantud kulukad. Broneeringuraamatus on kirjas E5. Eneseimetleja, kes vajab h?dasti armastust. Ta ei tea seda ise, aga alates t?nasest v?ib tema elu vaid paremaks minna. Ta nimi on Gunnar Wall?n ja ta t??tab reporterina Radio Gutes. Ma kinnitan kaela?mbrise ja s?lmin peleriini tema saleda kaela ?mber. Gunnar on pahas tujus, kuna ta peab iga p?ev pesema oma t??kaaslaste kohvitasse, ja ta on tige, et nad kraanikausi ?mbruse mustaks j?tavad. Nii palju kui mina tean, pole tema t??lepingus k?ll kirjas, et ta peaks teiste j?relt koristama, ta ise on selle enda ?lesandeks v?tnud. M?ni t??kaaslane on p??dnud oma tassi pesta, aga siis pole see piisavalt korralikult tehtud, ja kui Radio Gute spordireporter kraanikausi ?mbrust k?ter?tikuga n?hkida ?ritas, siis pani Gunnar ta korralikult paika. Mul pole Gunnari jutule sugugi kergem keskenduda, kui n?en Rickyt pooleldi meie puhkeruumi kardina taha peidetuna. Ta hoiab k?es tees?ela, ?ht sellist varre ja ?mmarguse otsaga. Kui Ricky avab ja sulgeb ?mmargust otsa, siis n?eb see v?lja nagu suu. Ta teeb seda samas taktis Gunnari pikkade t?ish??likutega: „Aiiiinult mina olen see, kes peseb n?usid. Aiiinult mina olen see, kes kuivatab kraanikausi ?mbrust. Kes kuraaaat mulle selle eest „ait?h“ ?tleb?“ Gunnar kuulub, nagu ?eldud, kategooriasse E5 ja see on k?ige keerulisem v?ljakutse, mida ?ks norn ette v?ib v?tta. T?na on mees vinguvam kui tavaliselt. Masseerin ?rnalt tema kanget kaela ja pead, et teda natuke ?les sulatada. Minu kliendid tavaliselt armastavad peamassaa?i. Gunnar naudib puudutusi, aga ta k?nniks pigem paljajalu ?le klaasikildude, kui seda tunnistaks. Arvatavasti pole peale hambaarsti ja minu keegi teda mitu aastat puudutanud. Siiski tunnen, et on olemas ?hk?rn lootus, et ?hel p?eval leian talle elukaaslase. Ricky v?tsin ma t??le ?sja, sest tema emal, kes k?ib juuksel?ikustel mu ?e Vera juures Hemses, viskas l?plikult ?le. Ta sai p?rast 25 aastat ?iendamist meeleheitehoo ja oli Rickyt WC-harjaga kolm t?navavahet taga ajanud, enne kui Vera neid n?gi. Ricky pole veel p?ris taltsaks saanud. Tal pole ka kindlat suhet olnud. Minu ?lesanne on talle n?idata, miks tal asjad vales suunas l?hevad. Me t??tame selle kallal. Tees?elaga teatri tegemine on meelelahutuslik, aga kui ma Verast ?igesti aru sain, siis oli just selline teatritegemine see, mis sundis poisi ema teda l?puks majast v?lja viskama. Tema ema on krimikirjanik ja veidike drama queen. Ricky on hea juuksur, aga ta on liiga kaua elanud ema juures kodus t?ieliku teenindusega. Meie lepingus seisab, et tema ?lesandeks on koristada t??tajate k??ginurka ja WC-d. Ta ei ole ?lbe, lihtsalt laisk. Siin on ta koristamisega probleemideta hakkama saanud, sest kui ta oma t??ga hakkama ei saa, siis ei saa ta ka palka. Selles m?ttes pole ta rumal ja me t?iendame teineteist. Rickyl on julgust proovida uusi asju ja minul on kogemus. Ma olen elanud Visbys kogu oma elu, saan varsti 48-aastaseks ja mul on juba seitse aastat oma salong. Ricky sai 25-aastaseks. Tal on helepruunid tugevad juuksed p?stises soengus, ta on sale nagu kuuek?mnendate aastate lips ja p?rit Gr?tlingbost. Vabal ajal tantsib ta postitantsu, valmistudes Rootsi meistriv?istlusteks detsembris. Kui ma Ricky t??le v?tsin ja ta oma vabaajategevustest r??kis, uskusin, et postitants on sama mis stripptants. Ta oli v?ga ?rritunud minu eelarvamuste peale. Postitants on akrobaatika. N??d olen ?ppinud mitmeid erialatermineid, nagu invert, mis t?hendab enda peapeale keeramist; firefighter, lihtne p??re, kus ?ks jalg on eespool ja teine jalg postist tagapool, hea algus ronimiseks; ja crying bird, linnu moodi istumine, ?ks jalg alla rippumas. Siis leidub veel gemini ja boomerang ja terve rida muid asju, millest ma pole veel p?ris t?pselt aru saanud. Ricky on kursusel ainus noormees. Tema arvates on see suurep?rane koht elur??msate naistega kohtumiseks. ?ks p?hjus, miks ma ta t??le v?tsin, on see, et ta m?tleb ?igesti. „See, mida Gunnar Radio Gutest vajab, on armastus,“ ?tlen ma Rickyle, kes pole ikka veel tees?ela k?est pannud, kuigi klient on lahkunud. Me oleme ristinud selle tees?elaretoorikaks. Tees?elaretoorikat esineb ka poliitikas, kuigi ilma tees?elata. Selleks et vastase m?ju v?hendada, tuleb teda seostada austust mitte v??rivate asjadega. See, mida retoorikas kutsutakse guilt by association. „Aiiiinult teie tahate raha kokku hoida. Aiiiinult teie meelest peaksid pension?rid s??ma kassitoitu.“ „See, mida inimesed vajavad, on armaaaaastus,“ r?hutab Ricky ja teeb tees?elateatrit. Ma n?en seda kui oma elu?lesannet, aidata inimestel armastust leida. Seitsme aasta jooksul, mis ma olen olnud Salong d’Amouri omanik, olen ma kokku viinud ei v?hem ega rohkem kui kaksk?mmend kuus pruutpaari. Mul on kodus klaveri peal album. Oleks v??rikas v?ljakutse lisada sinna Radio Gute Gunnar koos oma s?damedaamiga. Zlatanist ja elu m?ttest Ema viskas Ricky v?lja ta s?nnip?eval. Ta hankis pojale korteri, saatis sinna DHL-iga Ricky asjad, vahetas ?ra v?lisukse luku, viskas talle tordi j?rele ja h??dis „hurraa!“. Kui 25 aasta jooksul pole suutnud oma poega korralikuks muuta, siis pole v?ga palju lootust. Mu ?de Vera saatis mulle ema koostatud nimekirja. Kui seda n?gin, siis m?tlesin k?ll, et olen Rickyt t??le palgates endale liiga raske ?lesande v?tnud. Pissib WC-poti k?rvale. Ei tea, kuidas ja milleks kasutatakse WC-harja. Pole iialgi lauda p?hkinud. J?tab m?rjad ja higised riided p?randale, nii et kass teeb enesekaitseks sinna h?da peale. S??b oma toas arvuti taga, peamiselt kojutellitud pitsat. J?tab mustad n?ud, t?hjad pudelid ja pitsakarbid koristamata. Ei tea, kust tuleb hallitus. Elab kodus, et s??sta raha oma meelelahutuste jaoks. Pole kunagi puudutanud tolmuimejat, pesumasinat ega n?udepesumasinat. Joob piima otse piimapakist. Oskab valmistada vaid vorstikastet, mida ?ppis tegema kodundustunnis seitsmendas klassis. Minu ?lesanne on tutvustada Rickyle t?iskasvanuelu m?steeriumeid. V?ikse poisina meeldis talle aidata oma ema koristamisel ja s?ita tolmuimeja peal. Aga see r??m on aja jooksul vaibunud. Ja v?ib-olla peame selle eest t?nulikud olema. Aga, nagu ?eldud, puudub tema kasvatuses terve rida asju. Kolmel viimasel p?hap?eval on Ricky mulle koju k?lla tulnud, et ?ppida t?elise s??gi valmistamist. Tee koost??ni pole p?ris valutult l?inud. Alguses olid meil omad konfliktid. „Vorstikaste on maitsev,“ selgitas ta mulle, kui s?i kolmandat p?eva j?rjest vorstikastme j??nuseid. Tema viimane voodikaaslane oli temaga just h?vasti j?tnud. „Ricky, kui sa kutsud t?druku enda juurde koju, siis esimesel korral see toimib, teine kord on kaheldav, aga kolmas kord on soojendatud vorstikaste katastroof. Pole ime, et su t?drukud alla annavad. Kui teed endale reklaami kui meisterkokale, siis on meil vaja pisut enam oskusi. Me saame ?ksteist aidata.“ Kavas on valmistada toitu kogu tuleva n?dala jaoks. Mu meelest on mugav, kui toit on ?htul t??lt koju saabudes valmis. Mitte juuksurit??lt loomulikult, vaid mu t??lt kosjasobitajana. Vahel on vaja teha lisat??d ja m?nikord j?lgida neid, keda paari panen. Kahel esimesel t??n?dalal ostis Ricky l?unaks kohutavat r?mpstoitu ja k??ritas kahtlustavalt minu kalorivaest s??ki. „Kodujuust on kuradi leiutis,“ ?tles ta suure t?sidusega juba esimesel p?eval. „Seda v?id ?elda sina, kes sa oled k?hn nagu rohu vastu allergiline m?gikits. Oota vaid, mis hakkab kehaga juhtuma siis, kui l?hened viiek?mnele ja ei jaksa enam nii kiiresti joosta. Juba ammustest aegadest peale on inimkeha kohanenud selle j?rgi, kui palju toitu leidus. Kiviajal oleks ma n?lga surnud, kui oleks pidanud ise j?nestele jahti pidama. Probleem on selles, et kohanemine toidurohkusega tuleb v?ikse hilinemisega. Alles tuhande aasta p?rast v?i nii saab keha aru, et see ei pea enam s?ilitama toitaineid kehvemateks aegadeks.“ „Tuhande aasta p?rast oled sa arheoloogiline leid. Tunnista, et see pole maitsev!“ ?tles ta karmilt ja vaatas mu kodujuustu ja oasalatit v?ga skeptiliselt. „Tunnista, et sa igatsed t?elise v?i ja koorega valmistatud toidu ja mahlase lihat?ki j?rele koos B?arni kastmega.“ P?rast umbes n?dalast jagelemist toidu ja elu m?tte ?le olime j?udnud kokkuleppele, et need kuuluvad kokku. Toit ja elu m?te niisiis, mis viis selleni, et l?ime meile sobiva, lihtsa ja meeldiva taldrikumudeli. Pool taldrikut k??giviljadega ja ?lej??nu peab olema midagi, mis on meie arvates maitsev. J?rgnevatel p?hap?evadel tegime koos s??a, planeerisime n?dala strateegiaid ja kuulasime raadiot. Radio Gute Gunnaril on oma vestlussaade, mille pealkiri on „Ta k?sib temalt“. See on p??e olla sooneutraalne ja t?nap?evane. V?ga v?hesed panevad ennast saates osalemiseks kirja ja vahepeal peab ta selle ?ra j?tma. Need osav?tjad, kes kahtlevad, ei taha k?llap, et nende sookuuluvuses kaheldaks. Saadet kuuleb p?hap?eviti ja alati ?pib midagi uut. Gunnari vajadus armastuse j?rele on kindel vestlusteema, kui Ricky ja mina p?hap?eviti p?rast reporteri viimast salongik?lastust s??a valmistame. Ma tahan meelsasti uskuda, et iga?he jaoks leidub keegi. Pole olemas lootusetuid juhtumeid. Ricky on skeptiline. „Kes kannataks tema torisemist v?lja? Ta on hullem kui mamps esmasp?eva hommikul p?rast seda, kui ta on raamatuesitlusel ?mbrite kaupa ?ampust ?ra joonud.“ „V?ga v?imalik, aga armastus v?ib inimest muuta. Ma tean seda. Veidi tunnustust v?ib ?itsema panna ?raarvamatud isikuomadused. Gunnari virisemine on vaid h??e abi j?rele: Pane mind t?hele, muidu suren. Mingil ajal on tema kannatajameetod toiminud, muidu poleks ta sellega j?tkanud. P??a n?ha temas last. V?ib-olla sai ta v?iksena tujutsedes k?ik, mida tahtis. V?ib-olla ?nnestus tal endale poes j??tis v?lja tujutseda, v?i tujutseda nii, et p??ses kodu?lesannete tegemisest. V?ibolla ?nnestus tal isegi v?lja tujutseda suurem taskuraha v?i mis iganes. Probleemid tekkisid alles siis, kui see meetod ei toiminud armastussuhte saamiseks.“ V?in teda sellisena peaaegu ette kujutada – ?ks v?ike p?ngerjas suurte prillidega, v?ikeste v?lkuvate silmade ja ?lespoole ulatuva ninaotsaga. Pea on alati olnud liiga raske Gunnari peenikese kaela jaoks, nii et ta hoiab seda veidi allapoole ja viltu. „Tal on ?kki vaja kedagi, kes on kohutavalt lohakas – aga t?nulik, kui k?ik saab puhtaks ja kenaks,“ pakun ma v?lja samal ajal, kui koorin kartuleid p?hap?eva?htus??giks ja Ricky vormib lambahakkliha v?ikesteks kotlettideks. Magustoiduks on safraniahjukook p?ldmarjamoosi ja vahukoorega. Ta naerab k?vasti ja soojalt. „Kedagi, kes on lohakam kui mina? Gunnar ei suudaks seda survet taluda. Sellise inimese j?rel peaks koristama k?rgsurvepesurit kasutav koristusfirma. Ei, kullake, ma usun, et paremini sobiks keegi, kes on salaja lohakas ja m??rib vaid veidike. See v?iks toimida kui foobiast vabanemise harjutus. Kui Gunnar saab v?ikese t?piga kraanikausil hakkama esimesel p?eval, siis ?kki suudab ta taluda suuremat plekki j?rgmisel p?eval. Seej?rel v?ib ehk v?lja v?tta pildi t?eliselt m??rdunud kraanikausist, mida ta saab vaadata seni, kuni karjuma hakkab, ja siis pikendatakse vaatamisaega, kuni ta suudab taluda mustust ja v?ib roomata l?bi savip?ldude ja s?nnikuhunnikute p?riselus. Tulemuseni peab j?udma tasahilju.“ Ricky vaatab m?tlikult rasvapritsmeid, mis kargavad t?iuslikke kotlette praadivalt praepannilt. Ta teeskleb kraanikausi pildistamist, et sellega Gunnari foobiat ravida. „Ja kuidas me leiame partneri, kes on salaja lohakas?“ „Unusta see. Mul on uus idee – me v?ime ?ritada teda paari panna perfektsionistiga, inimesega, kes on veel korralikum kui ta ise. Keegi, kes tuleb kraanikausi juurde p?rast teda ja ?tleb …“ Ricky avab ?lemise k??gisahtli ja haarab tees?ela. Mul pole aimugi, kuidas ta teab, et tema lemmikm?nguasi seal on. Tundub, et ta on salaja minu k??gisahtlid l?bi uurinud. „?ks perfektsionist, kes kordab: „Aiiinult mina p?hin k?rbsemusta ?ra, aiiinult mina, kes ma n?en k?rbsemusta luubiga“.“ „Olgu, perfektsionist. Teeme nii,“ leian ma. „Aga on rohkem asju, mis peavad sobima. Gunnarile meeldivad blondid t?idlased naised. Kui klientidel oleks aimu, kui palju informatsiooni me saame, vaadates ?le ?la, mida nad loevad, siis ei puudutaks nad meie juures mitte kunagi ajakirju.“ „V?i et millest nad kiiresti m??da l?hevad. See annab ka huvitavat informatsiooni.“ Ricky p??rab end ?mber ja tegeleb millegagi salamisi kraanikausi juures. „Mida Gunnar loeb?” k?sib ta matsutades ja t?is suuga. Ma m?tlen veidike ja p??an endale ette kujutada, mida ta k?ige parema meelega ajakirjahunnikust valib. „Ta vaatab veidi ?marate, blondide naiste pilte, aga ei loe nende kohta. Ta loeb spordilehek?lgi, ainult sporti ja iga s?na, mis r??gib Zlatanist.“ „Ma v?taks seda kui vaadet elule,“ v?idab Ricky ja ?ritab varjata, et ta on ?hte p?ske toppinud kotleti. „Rootsis on hetkel kolm suurt usku: Facebooki armastajad, aktsiaturu palujad ja Zlatani kummardajad. Kui palju blonde perfektsioniste me tunneme, kes oleksid n?us olema teisel kohal, kui mees on oma usuga t?iesti h?ivatud? Kas neil peaks olema samad eelistused v?i piisab sellest, kui tal on oma usk ja ta armastab Facebookis olla?“ „Mina k?in Facebookis. Millal sai aktsiaturust usk?“ k?sin ma uudishimulikult. „See on j?rjest populaarsemaks muutuv usk. M?ni aasta tagasi ei olnud aktsiaturud meie teadvuses. N??d jooksevad andmed kogu aeg telekauudiste allservas. P?hadest b?rsim?rkmetest saab lugeda, kas rahajumal on s?bralikult meelestatud v?i vihane. Usk sulandub keelde salaja. See m?jutab sind, kuigi sa ei m?tle sellele. Idee m??akse kellelegi maha, sa investeerid suhtesse ja me r??gime win-win ehk k?iki rahuldavast situatsioonist. What’s in it for you? Elu on ?rikokkulepe.“ Me istume lauda ja m?tleme uute uskude ?le samal ajal, kui pirukad ahjus k?psevad ja porteris hautatud liha pliidil podiseb. Me oleme tublilt t??tanud l?unani. „Mul ei tule p?he kedagi meie klientidest, kes Gunnarile sobiks,“ ?tleb Ricky ja uputab oma kotletid koorekastmesse. Ma pean talle meelde tuletama, et k??giviljad peavad ka taldrikule ?ra mahtuma. „Pool taldrikut k??givilju, Ricky! Selles oleme me kokku leppinud.“ „Peame minema v?lja ja uusi kliente jahtima,“ m?miseb ta, toit suus. „Kust me neid leiaks?“ Ma m?tlen valjusti. „Parim aeg on n??d. Kevad, p?ike soojendab ?les talvised tunded, inimesed tahavad muutuda ja uueneda. T??piliste kevadiste k?itumismustrite hulka kuulub see, et inimesed hakkavad metsas s?rkjooksu tegema, autot pesema, j?utrennis k?ima, kepik?nniga tegelema, uusi riideid ostma, kursustel k?ima ja juukseid l?ikama …“ „… ja armuvad. Sul on ?igus. See on paaritumisaeg. Autosuvilad hakkavad rulluma, kui isased l?hevad oma ratastel paaritumispesadega emaseid otsima. Ma tunnen seda. Ma tunnen seda siin,“ ?tleb ta ja patsutab alakeha. „Mahlad liiguvad.“ Korraga tuleb mulle idee. „Ma tean, kust me leiame Gunnari jaoks t?idlase naise. Iseenesestki m?ista. Kas sul on v?imalik olla salongis ?ksi homme ennel?unal kuni kella ?heteistk?mneni?“ k?sin ma ja kortsutan kulmu, kui Ricky veel ?he portsjoni toitu juurde v?tab, ilma et oleks puudutanud k??givilju. Seej?rel v?idab ta, et tal on k?ht liiga t?is, et neid s??a. Panen endale k?rva taha, et peame t??tama Ricky kehva impulsikontrolliga ja vajadusega k?ike kohe saada. Jahtimiskatsed Kaalun?uandlas Rickyl on t?iesti ?igus. Kui ?hus on tunda kevadet, siis igatsetakse armumistunnet. Taas saabuv valgus ja soojus teevad midagi meie hormoonidega. Sulava lume l?bus tilkumine, vulisevad t?navakaevud, mitmev?rvilised tulbid ?mbrites lillekaupluste ukse ees ja mimoosid Itaaliast – k?ik see toidab igatsust, m?tlen ma oma jalutusk?igul Kaalun?uandlasse ?sterporti v?rava juures. Registreerisin ennast internetis eelneval ?htul. Kohti oli esmasp?evagrupis. Olen v?lja printinud kupongid naiste juuksel?ikuseks poole hinnaga. Eesm?rgiks on jahtida kliente minu salongi, lootuses leida t?idlane blond perfektsionist Radio Gute Gunnarile. T?idlaseid naisi leiab Kaalun?uandlast. Sinu kaalukaotus on meie v?it. Kuna Ricky on ?rritavalt k?hn, siis on ?lesanne ilma pikemalt arutamata minu. Vaatan ennast vaateaknalt, enne kui sisse l?hen. Oma v?limuse juures meeldivad mulle k?ige rohkem mu paksud tumepruunid juuksed. Lasen neil olla pikad, kuigi enamik mu klientidest laseb juuksed enne klimakteeriumi kuumahoogusid kuklast l?hikeseks l?igata. Mul on pikad juuksed, et saaksin teha erinevaid soenguid. Hobusesaba, krunn v?i p?imitud viljapeapats t??d tehes ja lahtised juuksed vabal p?eval. Kui palun omavanustel naistel ?elda viis asja oma v?limuse juures, millega nad rahul on, siis paljud ei suuda mitte midagi v?lja m?elda. Ma k?isin s?gisel eneseusu loengus ja v?ikese treeningu j?rel suudan ?elda kaks asja, mis mulle meeldivad: mu juuksed ja mu silmad. V?lja m?elda asju, millega ma rahul pole, oleks nii palju lihtsam. N?iteks mu ?mar k?ht. Ja siis olen ma nii kade k?ikide peale, kellel on kaunid pahkluud, minu omad n?evad v?lja nagu nurklauad. Ja sellest hoolimata on neid suudeldud ?hel teisel ?nnelikumal ajal … Ruumi sisenedes palutakse mul kingad ?ra v?tta ja seda ma ka teen. P?randale j??vad m?rjad jalaj?ljed. Sulavesi on minu lemmikjalatsite, ?rakantud kingade talla vahelt sisse imbunud. Mul ei ole t?kk aega uute asjade ostmiseks raha olnud. Oleks hirmus, kui keegi arvaks, et mu jalad higistavad. Iga varvas j?tab p?randale selge j?lje. Teel kaalu poole ?ritan hajutada oma jalaj?lgi jalgu enda j?rel lohistades, aga nii tekivad hoopis teoj?ljed. „Isade j?lgedes tuleviku v?itude poole,“ m?tlen ma Vasaloppeti tunnuslause peale, p??des parandada oma enesetunnet enne kaalun?ustajaga kohtumist. Mind vaevab seletamatu s??tunne, et tunnen end nii h?sti. Minu ees j?rjekorras seisab k?vera selja ja x-jalgadega naine jalgrattakiivriga. Ta r??gib vahetpidamata oma s?brannaga. Siin oleks Ricky end tees?elaga oimetuks n?idelnud. Naine r??gib nii sisse- kui ka v?ljahingamisel. Kui tal palutakse kiiver ?ra v?tta, siis ta keeldub. Esimesel kaalun?ustamisel 1997. aastal Arvikas oli tal kaalumisel kiiver peas olnud, v?idab ta, ja seet?ttu peab tal see ka edaspidi igal kaalumisel peas olema. K?ike peab tegema ?igesti. P?rast registreerimist ja maksmist piidlen teisi naisi rahvast t?is ruumis. Peaaegu k?ik ongi naised. Vaid ?ks mees istub nende seas. Ta istub peidetult k?ige kaugemas nurgas ja ta pilk on tuhm. Ta t?epoolest ei tahaks siin olla, ei tahaks k?hnuda, nii et oluline osa tema kehast kaoks. Arvatavasti pole ta siia tulnud omal initsiatiivil. Ta on siia sunniviisiliselt komandeeritud, ?tleb mulle mu kuues meel. Pooled naised on t?idlased ja blondid. Vaja on vaid v?lja selgitada, kas keegi nendest on ?ksik ja perfektsionist. „Tere tulemast k?ik! Minu nimi on Majvor. Kui paljud teist on siin varem olnud?“ k?sib grupijuht. Eeskujulikult sale naine l?hikeste, heledate ja lendlevate juustega, ja kleidiga, mille tegemiseks on saadud inspiratsiooni filmist „Helisev muusika“. Minu k?rval istuv naine sosistab, et Majvor on tulnud mandrilt, ?sja lahutatud, k?rvuni v?lgades ja ta asendab kantorit Hogr?nis. K?ik peale minu t?stavad k?e. See on mu esimene k?lastus Kaalun?ustaja juurde ja ma m?tlen endamisi, et kas see ikka on nii hea meetod, kui mitte ?kski osav?tjatest pole oma ideaalkaalu saavutanud. V?i ehk polegi nii oluline kaalust alla v?tmine, vaid suhtlemine, nii nagu ?ksk?ik millises huviringis. Selleks et saaks grupiga ?hineda, peab vaid olema ?lekaaluline. Kui ?nnestub saavutada ideaalkaal, siis ei saa ju oma s?pradega esmasp?eviti kohtuda. Kaalulangetamine on ehk hobi nagu iga teine hobi? „Kuidas eelmisel n?dalal on l?inud?“ Majvor naeratab julgustavalt, samal ajal veidike kummaliselt varvastel ?les-alla kiikudes. Keerukas viis kalorite p?letamiseks. „Keegi, kes tahab patte ?les tunnistada?“ k?sib ta ja ma arvan, et ta on p?rit ?sterg?tlandi l??nist, sest ta moodustab s?nu suus eespool. On kuulda tasast m?minat. Enamik n?eb v?lja, nagu neil oleks midagi s?dametunnistusel. Majvori naeratus muutub ?ha pingutatumaks. „Kas keegi tahab r??kida?“ Isegi daam jalgrattakiivriga j??b vait. Enamik naisi vaatab p?randat ja niheleb toolil. „Siis laseme kaalul r??kida. Oleks v?inud minna paremini, aga me ei anna alla. Me v?itleme edasi, eks ju?“ ?tleb ta elavalt. „Kas on keegi, kes tahaks anda meile m?ne hea n?uande, kuidas saaks paremini oma n?ljatunnet kontrollida, et me ahvatlustele alla ei annaks?“ Majvor seisab sirge seljaga nagu major. Naeratus on tardunud k?vasti kokkupigistatud hammastega maskiks ja ma kardan, et varsti hakkab ta n?rima juba oma niigi ?ran?ritud k??si. Heleda jumega tupeeritud juustega blondiin, seljas suur helesinine k?rge kaelusega kampsun ja jalas k?rgekontsalised kingad, t?stab kuulekalt k?e. Minu ?nneks ei kanna ta abielus?rmust, tal pole isegi kihlas?rmust. Mis loomulikult ei t?henda, et ta on vaba. Aga see annab siiski teatud lootuse Gunnarile partneri leidmiseks. Majvor vabaneb silmn?htavalt pingest ja n?eb kergendunud v?lja. „Palun, ?sa.“ „Mul on tavaliselt kilekotiga porgandid kaasas. Ma olen need l?ikunud kuue sentimeetri pikkusteks juppideks, nii et nad mahuvad koti v?limisse taskusse. Neid s??n siis, kui mul l?heb toidukordade vahel k?ht t?hjaks.“ ...sa avab koti ja n?itab kotikest t?iuslikult l?igatud porganditega ja ma muutun kohe lootusrikkamaks. „Ait?h! Veel keegi, kel on m?ni n?uanne?“ Jalgrattakiiver t?stab k?e. Majvor ?ritab teda ignoreerida, p??rdudes teisele poole ja vaadates neid, kes istuvad ruumi teises osas. Jalgrattakiiver lehvitab innukalt. Kuna mitte keegi paremal pool ei ?tle midagi, annab Majvor vastumeelselt m?rku, et Jalgrattakiiver v?ib vastata. „V?ib s??a porgandeid – n?iteks,“ ?tleb ta ja n?eb innukas v?lja. „Me just mainisime seda.“ Majvori pilk on j?ine, samal ajal kui suu j?tkab naeratamist. „Mida veel v?ib teha, et mitte olla n?ljane s??gikordade vahel?“ „Juua vett,“ teeb minu k?rval istuv naine ettepaneku. „V?i kohvi.“ Me noogutame n?usolevalt. Ta tundub olevat meeldiv, aga veidi liiga vana Gunnarile, m?tlen kaheldes. „Veel ettepanekuid?“ Majvor on tagasi oma reipas juhirollis. Vaid treenitud silm v?ib m?rgata, et ta on ?rritunud. Liigutused on veidi n?rvilised, naeratus liiga lai, aga eelk?ige koputab ta l?hikesi p?idlak??si ?ksteise vastu nii, et tekib terav kl?psuv heli. „V?ib kohvi juua,“ ?tleb Jalgrattakiiver k?vasti, ilma et tema k?est oleks k?situd. „V?i vett …“ j?tkab ta sama innukalt, sest suudab ?lekuulamisel anda ?igeid vastuseid. Majvor suleb silmad ja hoiab hinge kinni, samal ajal k?si rusikasse surudes ja siis lahti lastes. „T?iesti ?ige, me just nimetasime neid kahte asja.“ Jalgrattakiiver viskab oma s?brannale viis. See siin sujub ju kenasti. Kolmele k?simusele ?iged vastused anda pole sugugi paha tulemus, isegi kui need vastused ette ?eldakse. „Seej?rel v?ib an?oovisel lasta kilekotis p?ikese k?es hapneda, et paremini kakada. Mitu punkti v?ib siis rohkem s??a, kas kogu p?evanormi v?i ainult an?oovise oma?“ K?ik, kaasa arvatud klassi helgeim pea esimeses pingis, p??ravad end ?mber, et n?ha, kes see on, kes suudab nii uskumatuid rumalusi genereerida. Mitte keegi ei saa an?oovise-jutust aru. Mitte keegi. Surmanuhtlusega v?ib ?hvardada seda, kes Jalgrattakiivrit tunnustades teda veel n?medamaid ideid lagedale tooma paneks. Pole vaja olla v?ga intuitiivne, et sellest aru saada. Jalgrattakiiver j?tkab sellest hoolimata: „Ja kui palju punkte sisaldab konservsingi leem, see vedelik? Ma lubasin oma naabrile, et k?sin selle kohta. Ta koer on l?inud j?le paksuks ja k?ht k?ib iga kord vastu astmeid, kui nad trepist alla pissile l?hevad. Ja siis tahan ma teada, kas ananass on energiat kulutav, kui seda s??a koos koorega. Ehk siis, kas selle s??miseks kulub rohkem kaloreid, kui s??misega saab. Minu naaber v?idab seda.“ Sel hetkel tunnen, et olen Majvorit liiga kriitiliselt hinnanud. Sama asi on kindlasti toimunud igal koosolekul. Nagu tilk tilga haaval on Jalgrattakiiver n??gutanud augu grupijuhi p?he. V?ib-olla on ta aastaid Majvorit j?litanud. Istunud k??rivate an?oovisepurkidega tema ukse taga. Kes teab? Seep?rast ei panegi mind j?rgnev imestama. Majvor kaotab enesevalitsuse … t?ielikult. „Mine v?lja! Kao siit, ole nii kena, muidu tirin ma sind topeltl?ugapidi v?lja!“ Ta haarab tummaks j??nud Jalgrattakiivril p?sest kinni ja l?kkab ta v?gisi v?ljas ootava jalgratta juurde. „Leidub teisi kaalulangetamisgruppe. Mille kuradi p?rast pead sa just minu omas olema?“ Uks l??akse pauguga kinni. Me istume justkui kivistunult. N??d v?ib mis iganes juhtuda – ja see ka juhtub. Majvor tuleb kiirel sammul sisse, naeratab meile pingutatult. Silmad pilguvad. J?rsult ja selge artikulatsiooniga hakkab ta laulma. Me vahetame pilke ja vaatame seej?rel p?randale. „Mida rohkem me oleme koos, koos, koos. Mida rohkem oleme koos, seda saledamaks saame.“ Ta j?llitab meid meeleheitliku pilguga. „Laulge k?ik kaasa! Sest minu s?brad on sinu s?brad ja sinu s?brad on minu s?brad. Mida rohkem me oleme koos, seda saledamaks saame!“ See on kindlasti katse p?rast karjumist ?hkkonda r??msamaks muuta, aga see teeb meid veel hirmunumaks ja paneb mind m?tlema endise ehitus- ja elamumajandusministri Birgit Friggebo ettepanekule laulda Rinkeby kultuurimajas ?hislauluna „We shall overcome“ ilma sealset ?hkkonda teadvustamata. Inimene inimese j?rel tilgume kodu poole. Aga mul ?nnestub siiski anda m?nele neist juuksel?ikuse sooduskupongid, nende seas ka ?sale, klassi helgele peale. Me saame temaga vahetada m?ne s?na meie salongi unikaalsetest juuksev?rvidest, mida pakume blondidele. Sest ehtne blondiin ta pole. M?istan seda, kui ta ringi p??rab ja ma peanaha juurest tumedat juust peale kasvamas n?en. Julgus eba?nnestuda K?ige olulisem edufaktor, hoolimata sellest, milles soovitakse ?nnestuda, on julgus eba?nnestuda. Ma j?uan selle juurde varsti tagasi. Esmasp?eva ennel?una pakub v?rskeid meretuuli ja p?ikest, kui ma ?ster Centrumi kaalun?ustaja juurest lahkudes Caf? Siestast m??dun. Kuigi kui p?ris aus olla, siis ma otseselt ei m??du, vaid piilun sisse, selleks et n?ha, kas neil on v?rskeid ja imelisi vanillisaiakesi vanillimaitselise vahukoorega. Ja neil on. Mitte miski ei pane rohkem igatsema magusa j?rele kui kaaluj?lgijate koosolek. Oma tavalisel kohal akna all istub Gunnar Wall?n, m?hituna s?jav?erohelisse l?hikesse topilisest riidest mantlisse. Nokkm?ts on tal peas ka siseruumides. Suurte klaasidega piloodiprillid muudavad ta ?sna kurvaks multifilmitegelasest sipelgaks. Ta segab lusikaga kohvi ja haukab mandlik?psist, samal ajal ?raoleva pilguga kevadiselt riides inimesi v?ljas k?ndimas j?lgides. Ta n?eb ?ksik v?lja ja ma l?hen ta juurde, et ?elda midagi tunnustavat eilse vestlussaate kohta. „Ma kuulasin sind eile, see oli t?esti meeldiv.“ Gunnar t?stab oma raske pea ja vaatab mind, l?pmatu kannatus pilgus. „Meeldiv?“ Ta justkui s?litab selle vastumeelse s?na suust v?lja. „Meeldiv! Uuriva ajakirjanikuna ei taha ma teha meeldivaid saateid. Ma tahan teha sotsiaalrealistliku toorusega saateid v?ikese inimese v?itlusest ?lemv?imu vastu m?danevas ja korrumpeerunud ?hiskonnas.“ K?sin, kas tohin tema lauda istuda ja saan vastuseks urina, nagu poleks tal vahet, kas ma j??n v?i kaon. „?tle, kui sa saaksid t?iesti vabad k?ed, Gunnar …“ meelitan ma, „ ja piiramatult ressursse, millest sa tahaksid siis k?ige parema meelega saadet teha?“ Inimestelt tuleb k?sida nende unistuste kohta, see on osav v?te. Gunnari n?gu muutub. S?de s?ttib tema kustunud pilgus, selg l?heb sirgemaks ja v?ike naeratus ilmub suunurkadesse, samal ajal kui ta m?tleb. „Maksupetturid ja muud. Ma tahan paljastada t?elisi kurjategijaid. Neid, kes v?ljastpoolt tunduvad esinduslikud, aga tegelikult s??vad toitu vaeste taldrikult.“ Minu vanillisaiake saabub heas seltskonnas t?ki ?sja k?psetatud unistuste tordi ja Mazarini koogiga. Paljastavas p?evavalguses n?en, et Gunnar pole m?nda aega habet ajanud ja deodorandi l?hn on seesama tuttav Old Spice, mis tal alati on olnud. Kevad pole veel Gunnarini j?udnud. Siin on tegemist igij??ga. Enne kui ta muutub vastuv?tlikuks romantikale, tuleb ta elule ?ratada, et ta tunneks endas kevadet. „Petturid niisiis. M?tle, kui sa saaksid teha t?elise uuriva loo ja saata vanglasse m?ne tuntud isiku!“ V?tan v?lja oma kalenderm?rkmiku. „?helt asjalt teisele ?le minnes. Ma tahaksin testida sinu peal uut soengut. Tasuta loomulikult.“ „Aga ma alles k?isin su juures juukseid l?ikamas!“ „Ma tean, Gunnar. Aga see on tassssuta,“ sisisen nagu madu Kaa ja ?ritan teda pilguga h?pnotiseerida. „Mul on t?iesti kogemata broneeringuraamat kaasas ja just sel n?dalal on meil fantastiline pakkumine. Lepime kokku k?mnes l?ikuses ja iga teine l?ikus on tasuta. See kehtib vaid siis, kui me need n??d kirja paneme. No mis sa arvad? See s??staks sulle telefonij?rjekorras istumise aja, kui sa meile helistad.“ Sellega ma veidi liialdan, loomulikult. Aga n?udlus tekitab n?udlust juurde ja ma pean ta konksu otsa saama. „Kas te olete hakanud kliente otsima, kas salongil l?heb nii halvasti? Ma m?tlen, et ma pole eriti j?rjekorda n?inud, Angelika. Aga olgu pealegi.“ Rahul oma uue strateegiaga v?rvata kliente mitmekorral?ikustega, jalutan m??da Adelsgatani t?navat S?dertorgi platsi suunas. Ja j?uan just uksest sisse, kui porganditega ?sa helistab aja kinnipanemiseks. „?ks hetk,“ ?tlen ma ja pilgutan Rickyle silma. Asi edeneb nagu ?litatult. „L?ikus,“ kordan ma, harilik pliiats hammaste vahel. „Homme kell 17.30, kas sobiks?“ Kui olen toru hargile pannud, ei suuda ma end tagasi hoida ja teen pirueti ?sjavahatatud p?randal. Mul on ?nnestunud nad broneerida samale ajale. Gunnar ja ?sa. N??d hakkab asju juhtuma. Ricky t?stab pilgu kliendilt, kelle juukseid ta l?ikab. See on minu naaber. Vanem kindral, kellel on olnud sama soeng kindlasti aastast 1900, aga kes n??d ?kitselt tahab selle vahetada millegi nooruslikuma ja ?gedamalt hoidva vastu, ?eleega viimistletud nagu Eurovisiooni noormeestel. Meie hinnangu j?rgi on ta kliendit??p I0 ja ei otsi endale kedagi – nii palju, kui meie teame. Kindral on kuulnud, et v?ib l?igata l?hemad tugijuuksed, nii et ?lej??nud juuksed seisaksid p?stiselt, ja Ricky ?ritab teda veenda, et ta vajab igat juuksekarva, mida ta omab, et saada ?ldse mingi soeng. Kahtlustan, et Kindralil on midagi muud, mis vajaks p?stist hoiakut. Tal on kevad s?dames, sel vanal mehel. „Sain sellega hakkama,“ maigutan suud Ricky peegelpildile. „Millega?“ teeb ta grimassi Kindrali selja taga. „Kohting Gunnarile!“ Teen veel ?he pirueti, lihtsalt inertsist. Samal hetkel n?en ma Jalgrattakiivrit, kes pargib oma jalgrattakorviga terashobu salongi ette k?nniteele. Ta on sisse tulemas. Enda j?rel veab ta koera. T?en?oliselt naabri paksu taksi, keda ta on korvis s?idutanud. Koer jaksab vaevalt end ?le l?vepaku vedada ja viskab p?randale pikali, k?ik k?pad laiali nagu tiigrinahk. „Ma hoolitsen naabri palvel Trulle eest,“ ?tleb ta ja v?tab karvase Helly Hanseni kampsuni seljast. „Naabrivanamehel on vaja v?lja magada. On v?ga t?likas t?usta igal ??sel, et anda koerale korralikult valmistatud toitu.“ „Miks ta seda siis teeb?“ ei saa ma k?simata j?tta. Minu jaoks on koera ?letoitmine puhas loomapiinamine. „Trulle on harjunud saama sooja toitu kell kaks ??sel, muidu j??b liiga pikk vahe s??giaegade vahele ja siis hakkab ta esikus kingi n?rima. On v?ga oluline olla loomi dresseerides j?rjepidev ja n?idata, kes on karja juht,“ ?tleb ta ?hetoonilise h??lega ja v?tab istet vabas juuksuritoolis, ootamata selleks minu m?rguannet. „Mul on sooduskupong. Sain selle ?helt inimeselt kaalun?ustaja juures.“ „Loomulikult. Said selle minult. Kust me alustame?“ k?sin ma, sest ta pole ikka veel kiivrit peast v?tnud. M?ni eksinud salk ulatub kiivriserva alt v?lja ja ma m?tlen endamisi, kas ta tahab kiivri j?rgi potil?ikust. „K?ike, mida on v?imalik saada 200 krooni eest koos k?ibemaksuga.“ Ta v?tab kiivri peast ja paljastab k?ige rasvasemad juuksed, mida eales olen n?inud. „?huline ja kergesti hooldatav soeng ja meelsasti m?ni hele salk tukas. Olen kuulnud, et on v?imalik l?igata tugijuukseid.“ Kui keegi veel tugijuukseid mainib, siis plahvatan. „Tugijuuksed on m??t. Arvan, et me v?ime alustada pesuga,“ ?tlen ma ja s?lmin peleriini tema kaela ?mber, m?eldes samal ajal, kas Jalgrattakiiver on enesetapuni viiv ?lesanne ja kas me peaksime selle ?ldse ette v?tma. „Jah, aga teil tuleb nobedalt tegutseda, sest mu mees tuleb kohe mulle j?rele.“ „Ma pean k?sima, millist ?ampooni sa kasutad.“ Kui tal on nii rasvane pea, siis peab midagi valesti olema. „Ma ei kasuta mitte kunagi ?ampooni. See on nii m?ttetult kallis, kui tegelikult on v?imalik kasutada sama seepi igal pool. Lux seepi, ma kasutan Lux seepi kogu kehal. See on minu n?uanne sulle. Saad selle tasuta. Mulle lihtsalt meeldib aidata oma kaaskodanikke heade n?uannete ja soovitustega.“ T?pselt samal hetkel, kui oleme saanud juuksepesuga ?hele poole, on akna taga kuulda signaalitamist. ?hel veokastiga mopeedil istub nirgisarnane mees pika punase p?skhabeme ja terava ninaga. Ta viskab ?hku suudluse, kui l?bi akna Jalgrattakiivrit n?eb. Jalgrattakiiver rebib peleriini j?ulise liigutusega kaela ?mbert ja lendab uksest v?lja. Koer t?useb vastumeelselt ja tuigub j?rele. „Teeme selle l?ikuse mingil teisel korral!“ kuulen teda h??dmas. Siis n?en, kuidas nirgimees annab pruntis huultele musi. See n?eb v?ga armas v?lja. „Mis see veel oli?“ k?sib Ricky ja teeb sammu akna poole parajasti sel hetkel, kui Jalgrattakiiver veokasti istub ja ?nnelikku naeratust naeratab. „See n?eb v?lja nagu armastus.“ Olen sama imestunud nagu Ricky ja p?rast v?ikest j?relem?tlemispausi lisan: „Ja ma arvan, et see t?hendab julgust eksida. ?ritada, eba?nnestuda ja ?ritada uuesti. Jalgrattakiiver ei anna alla, kuigi eksib kord korra j?rel. See on oluline omadus. Kui p??ad piisavalt kaua, siis l?puks l?heb korda. Amor vincit omnia.“ „Ja ta on sellega hakkama saanud ilma meie abita.“ Ricky on v?ga ?llatunud. Pudelpost tundmatule armastatule P?rast l?unat on mul broneeritud aeg Jonnale triipude tegemiseks ning ripsmete ja kulmude v?rvimiseks. Jonna on hommikulehe ajakirjanik ja saare teravaim pliiats. Tal on tegelikult k?ige imelisemad suured lokid, millest v?ib vaid unistada, aga see, kellel on lokid, tahab sirgeid juukseid, ja kellel on sirged juuksed, tahab lokke. See on peaaegu loodusseadus. Jonna Bogren tahab sirgendatud, eba?htlase pikkusega juuste ning salkus tukaga s?nge ja keeruline v?lja n?ha. Mis t?hendab, et ta peab v?rvima kulme ja ripsmeid, et mitte kummaline v?lja n?ha. Loodus tavaliselt hoolitseb selle eest, et kaasas?ndinud v?rviskaala sobiks. Kui Jonna esimest korda salongi tuli, oli ta oma heledad kulmud ?ra raseerinud ja t?mmanud silmapliiatsiga uued kulmud enda omadest k?rgemale. Tulemuseks oli, et ta n?gi v?lja nagu kogu aeg ?llatunud v?ike nukk. Ta ei tahtnud, et teda v?etaks kui nukku, ja ma aitasin tal v?limust korrigeerida. Broneeringuraamatus seisab E5. E nagu eneseimetleja ja seej?rel number viis s?dame sees. Jonnal on umbes sama probleem nagu Rickyl. Nad saavad hakkama, et hankida endale partner ?heks ??ks, aga mitte pikaajaliseks suhteks. Ricky jaoks on rekord ?ks n?dal, Jonna puhul kulub paar tundi ja siis on ta hinnanud mehe sobimatuks, ning ta ei tundu olevat huvitatud ka oma sugupoolest. Selleks et n?idata v?ga selgelt oma suhtumist vastassoo esindajatesse, on ta t?toveerinud oma paremale k?sivarrele „Fuck you man“. Ma ei ole teda kunagi n?inud kandmas pikkade varrukatega riideid. Vahel ma m?tlen, et selle raevu abil kaitseb ta end millegi eest. Keegi on talle v?ga haiget teinud. Mustaks v?rvitud silmade taga on teinekord aimata hirmunud v?ikest t?drukut, kes kardab, et ta ei ole piisavalt hea, ja keda mitte keegi ei armasta. Aga seda on n?ha vaid hetketi – enamasti on ta enesekindel ja teadlik oma suurep?rasusest ja valmis andma k?igile luuseritele jalaga, kui nad on selle ?ra teeninud. See raskendab veidi talle sobiliku kandidaadi otsimist, aga ma ei kavatse alla anda. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anna-jansson/ilusalongi-saatusejumalanna/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.