Suve?? unen?gu

Suve?? unen?gu Arne Dahl Jaanip?ev on ukse ees, varsti on aeg puhata. Peaks valitsema teatav rahu. Aga Keskkriminaalpolitsei rahvusvaheliste v?givallakuritegude osakonna eri?ksuse – rohkem tuntud kui A-r?hm – jaoks kujuneb see n?dal pingeliseks. Ootamatult s??distatakse r?hma ?hte liiget minevikus toime pandud kuriteos ja Stockholmis leiavad ?ksteise j?rel aset kummalised v?givallakuriteod. V??rt??lisest Poola meditsiini?de tapetakse kirvehoobiga, ?he telekanali produtsent lastakse p?rast v?rske t?sielusarja ekraaniletulekut maha, kavatsetav aum?rv v?tab ootamatu p??rde, Riddarfj?rdenil t?useb pinnale laip ja p??rab k?ik pea peale. Ja l?puks muutub k?ik politseiinspektor Jorge Chavezi jaoks ?limalt isiklikuks. Raamatus on ?hendatud parim, mida Dahli austajad ootavad: intensiivne stiil, milles ?ks ootamatu p??re j?rgneb teisele, keerukad karakterid ja paras annus kibedat musta huumorit. „Suve?? unen?gu” on kuues raamat Arne Dahli rahvusvaheliselt tunnustatud A-r?hma sarjas. Varem on eesti keeles ilmunud „Misterioso” (2008), „Veres?? paine” (2010), „Koos m?eharjale mingem” (2012), „Europa blues” (2013) ja „Suured veed” (2015). Originaal: Arne Dahl En midsommarnattsdr?m Kriminalroman M?npocket Kaas: Anu Ristmets Toimetanud Nele Otto © Arne Dahl 2003 Published by agreement with Salomonsson Agency © T?lge eesti keelde. Mari Jesmin ja O? Eesti Raamat, 2016 ISBN 978-9949-567-54-6 (tr?kis) ISBN 978-9949-567-55-3 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas 1 ALL ON ROOTSI. Kaugel allpool. Noor mees n?eb rohkem kui k?mmekonna kilomeetri kaugusel oma jalge all pikaks veninud rannajoont. On t?iesti pilvitu suvep?ev. Kogu Rootsi, terve Skandinaavia on selgesti n?ha. Ta naaseb koju. Aga kodu on n??d midagi muud. Ta k?ht valutab. Noor mees p??ab aru saada. Ta p??ab k?igest uuest aru saada. K?igest, mis on juhtunud. Ta loeb paksu paberipatakat ja p??ab m?ista, mida jaanip?evan?dal t?hendas. K?ike, mida see endaga kaasa t?i. K?ike, mida see muutis. K?ike, mille see paika s?ttis. Elu v?ib ikka veel ?llatada, m?tleb noor mees h?mmeldunult. Ma s?itsin ?ra ?he inimesena ja tulen tagasi teisena. Ja kodu on ka teine. Ta asub taas oma paberipataka kallale. Ja adub, et miski ei ole eluilmaski valmis. 2 MAA, KUS ??D KOGU L?HIKESE SUVE jooksul aina pimedamaks muutuvad, m?tles ta. Ja see maa on minu oma. Ning just see m?te oli keelatud. Nii enam ei saanud. See ei v?inud edasi kesta. T?na ??sel, valge suve?? jooksul pidi muudatus aset leidma. ?hel v?i teisel viisil. Ta ei tahtnud v?lja minna ja ennast kauni suve?? ligit?mbava p?hjamaise ?ngi meelevalda anda. Too imeliselt ilus, meeldivalt tuikav valu tungis ?dini v?lja. Nukrus. Veel mitte p?riselt. Ta seisis ja vaatas l?bi ukseklaasi v?lja. Natuke kaugemal. K?ljelt. Endiselt v?ljastpoolt. See oli nagu maal. Ja ainsaks motiiviks alasti puhas s?dasuvine valgus. Ja see on minu oma, m?tles ta. Ma olen selle ?ra teeninud. Mul on sellele ?igus. Kui mitte miski muu, siis see on mind kutsunud. Siis astus ta v?lja valgesse ?he. Valge ja puhas. Ning k?lm. Ta seisis natuke aega ja vabises. Kuni v?patas. V?patus pani ta liikuma. Varsti on aasta valgeim ??. Varsti on ??d taas pikemad. Ja seda ei saanud veel suveks nimetada. Mitte p?ris t?siselt. Keegi ei saaks ju seda j?ist k?lma p?ris t?simeeli suveks nimetada. Kui mitte miski muu, siis tema keha m?letas teistsuguseid suvesid. Ta tahtis ainult oma eluga edasi minna. Omaenda eluga. See oli k?ik. Ja seda ta ei tohtinud. Nedim. Teda valdas kurbus. T?ie j?uga. Ta oli sunnitud seisatama. S?da k?lmus j??ks. Nedim. Minu vend. Nedim ja Naska. ?ksainus aasta vahet. Alati koos. Alati teineteise jaoks olemas. Alati k?ep?rast v?tta. Nii l?hedased, kui inimesed ?ksteisele olla saavad. V?ikesed ?de-venda. Kui sarnased me olime. Kui uskumatult sarnased. Aga enam mitte. Ta k?ndis edasi l?bi t?iesti inimt?hja kortermajade piirkonna. Kell oli kaksk?mmend minutit kaks l?bi ??sel ja v?ljas oli valge nagu p?eval. Maailm oli otsekui t?hjaks tehtud. T?hjendatud k?igest peale selge-selge valguse. Ja tema enda. Nedim, miks pidi niimoodi minema, nagu l?ks? Miks ei saanud seda murda. Elamine on k?ik, mida ma tahan. R?hutute r?humine. Uus nimi, uus telefoninumber, uus aadress, uus linn – sellest ei piisanud. Kas kogu seda vaeva, mida sa minu leidmiseks n?gid, Nedim, v?ib armastusena t?lgendada? Moonutatud vennaarmastusena? Stockholm oleks pidanud mu alla neelama, aga sina leidsid mu ?les. Sa otsisid n?ela heinakuhjast ja leidsid selle ?les. Aga see torkab sind. K?simus on lihtsalt esimesena torkamises. Sest mingitest s?nadest ei piisa iialgi. S?nadel ei ole selle asjaga pistmist. Nedim ei kasutanud s?nu niimoodi. R??kimiseks. Dialoogiks. Eile?htune telefonik?ne. S?nad polnud suuremad asjad. S?nad nagu maskeering. Nagu oleks ta r??kinud. „Naska, me peame kokku saama.” „Ma ei ole Naska. Minu nimi on Rosa.” Kraavikaldal kasvas palju lilli. Ta noppis ?he ja uuris seda. ?is oli lilla ning imeliku l?hnaga. Pane seitset sorti ?ied padja alla ja jaani?? muutub maagiliseks. K?ik need kummalised s?nad: „mu s?ber hella, tuul k?listab kurekella”. Mis asi on kurekell? Asfaldililledest peaks piisama, m?tles ta k?veralt muiates. Ta noppis ?he n?rtsinud sinise. Veel viis ja tema soovid t?ituksid, maailm muutuks. ??st saaks v?lu??. Omamoodi see juba oligi. See ihk. Klomp k?hus. Valgus, mis kurgus ?ra eksis. ?ksainus asi r??kis selle kasuks, et ta elab selle ?? ?le. Ja see ei olnud nuga. Kotis olev v?ike tobe ?veitsi taskunuga. Mille ta peab pealegi enne lahti tegema, kui seda kasutada saab. Ta noppis veel ?he ?ie, ?he ?sna armetu kollase. Muidugi peab ta noa lahti tegema. Niipea kui tal seitset sorti lilled k?ekotis on. Aga mitte enne. Sk?ne pagulaslaager. Tema oli kuuene, Nedim seitsmene. Oodates ?ppisid nad rootsi keelt. Aga ennek?ike suplesid. V?ike j?rv. J??k?lm Rootsi vesi. Sinna hiilisid nad alati. Nedim ja Naska. V?ikesed ?de-venda. Miks mitte lihtsalt politseisse helistada? Miks mitte hoolitseda selle eest, et politsei kohtamispaigas kohal oleks? Sest sellele peab l?pp tulema. Sest ta – hoolimata sellest, et Nedim ei kuula – pidi vennaga r??kima, pidi talle selgeks tegema. Oli nii oluline, et Nedim ja temasugused m?istaksid. Noorem p?lvkond. Varem v?i hiljem peavad nad kuulama. Ja sellep?rast, et Nedim oli tema vend. Ta noppis ?he imeliselt oran?i ?ie ja haraliste kroonlehtedega lille. Neli. Ta peab nende nimed selgeks saama. N??d n?gi ta maja. See oli madalam kui teised. Klubihoone. Seltsimaja. Surnukirst. Ta vaatas kella. Varsti pool kolm. Surmahetk. Siis valdas teda ?ng. Tal oli tunne, nagu l?mmataks see teda ?ra, see surus keele tahapoole neelu ja hingata oli t?iesti v?imatu. Lihtsalt ei saanud. Miks ta iseenda surmale vastu l?heb? Miks? Seda oleks saanud takistada. Kas Nedim mitte ei helistanud ja hoiatanud teda just sellep?rast, et ta teda takistaks? Kas see ei olnud siis palve, mis ?tles: „Peata siis mind, ma ise ei saa ennast peatada, sajanditepikkused traditsioonid suruvad mulle noa pihku ja ma ei saa iseennast takistada”? Naska, sa pead seda minu heaks tegema, sellep?rast ma sulle ju helistangi. Ei, Nedim, sina pead ise ennast takistama, sa pead ise selle otsuse tegema, sa pead ise sajandid k?rvale l?kkama ja umbusse ?hku sisse laskma. Mina ei saa seda sinu eest teha. Ma l?hen omaenda surmale vastu, sest ma usun seda, et sa v?tad m?istuse p?he. Et sa lased s?nadel j?lle s?nadeks saada. Sest just sina purustad just praegu peretraditsioonid. Minu kaitsetu keha n?uab sinult seda. Minu s?nad. Aga tal oli ju nuga. Seni kui see ?veitsi taskunuga kokkupanduna k?ekotis lebas, olid tema argumendid kasutatavad. Niipea kui ta selle lahti teeb ja k?tte v?tab, ?tleb ta midagi hoopis muud. See oli vastuoluline teekond. Ta hakkas taas astuma. Lilli oli tema ?mber aina v?hem. Kas ta t?esti j?uab seitse sorti ?isi kokku saada? Kas ta j?uab ennast Rootsi traditsiooni hoolde usaldada? Ta ei teadnud, kas too k?nnitee ??rekivi vahelt v?ljaulatuv roosa taimeke l?heks lillena kirja, aga ta noppis selle ja kinnitas kimpu. N??d viis. Viis lille padja all. Aga missuguse padja? Kirstupadja? Ta oli madala seltsimaja juurde j?udnud. Nii kaugele kui silm ulatus, ei olnud ainsatki lille n?ha. Isegi lillepeenart mitte. Nagu oleks nii m?eldud, et ta ei j?ua p?riselt p?rale. Ta n?gi hoones olevat avaust, hoovi viivat v?lvi. Kohtumispaik. Ei ainsatki h??lt, ei mingit liikumist, ainult klaasselge painav ??valgus. Ilus ?? suremiseks. Ta oli nurgani j?udnud. Ta seisis natuke aega seina vastu surutuna. Ta piilus oma jalge ette. Jooksukingade vahel sirutus asfaldist v?lja v?ike veinipunane lill. Ta v?ttis selle ja naeratas n?rgalt. J??b kuus sorti, m?tles ta ja keeras ?mber nurga. See l?ks, nagu ?eldakse, „?le noatera”. Nedim istus natuke kaugemal hoovis?gavuses pingil. Ta istus, kumaras selg tema poole ja pilk p?lvedele suunatud. Otsekui suruks kogu maailma raskus tema ?lgu maapinna poole. Naska hiilis ligemale. Tal oli ?veitsi taskunuga k?es ja nukras kimbus ainult kuus lille. Tema ise oli relv. Tema ilmumine. K?ik, millele see saab r?huda. See oli tema ainus relv. Ta oli peaaegu Nedimi juures. Too istus endiselt paigal. Ei liigutanud s?rmegi. Raskus tundus ?leinimlik. Varsti keerab Nedim ringi. Tema k?es v?lgatab nuga. See oleks otsustav hetk. „Nedim?” s?nas ta vaikselt. Vend ei vastanud. Lihtsalt istus ja paistis surmv?sinud olevat. „Nedim?” lausus ta uuesti, pisut valjemini ning puudutas venna selga. Kergelt, kergelt. Siis vajus Nedim ettepoole. N?htamatu raskus vajutas ta otse vastu asfalti. Ta kukkus, l?dvalt, raskelt, kohmakalt. Tema tumedad silmad vahtisid valgesse suve?he. Silmaalused olid t?iesti mustad. Otsekui oleks ta kuude viisi magamata olnud. N??d magab ta igavest und. Naska silmitses oma venda. Tolle paremas k?es oli suur laia teraga nuga. See ei v?lgatanud. Valge s?rk oli ?leni punane. Ja ?hes n??paugus oli v?ike sinakaslilla ?is. See n?gi v?lja nagu kaunilt vormitud kelluke. Kui ta selle ?les v?ttis ja oma kimpu k?itis, tuli talle p?he, et tegelikult teab ta, mis selle nimi on. Ta oli selle hiljuti teada saanud. Kellukas. Ja kellukas on sama asi, mis kurekell. Ta avas t?iesti rahulikult k?ekoti ja pani seitset sorti lilledest koosneva kimbu kokkupandud ?veitsi taskunoa k?rvale. Seej?rel pani ta koti kinni. Ta oli natuke aega t?itsa vait. Hingas. Ja s?gavikust, mida ta oli v?ljasurnuks pidanud, kerkis nutt, mis muutus koos Rootsi suve?ise valgusega ?rgseks, k?iki inimlikke piire ?letavaks kaebelauluks. 3 FOTOGRAAF L?KS KOOS KAKSIKUTE K?RU l?kkava paariga. Nood paistsid teed teadvat. Perekonna meespool – kes tundus oma raskes nahkjopes pisut liiga paksult riides olevat – heitis talle p?gusa pilgu ja noogutas sama p?gusalt. Ta oli umbes viiek?mnendates eluaastates suurt kasvu mees ning tal oli v?ljavenitatud, pikaks venitatud, piklik n?gu. Kaksikute k?rust vaatas v?lja kaks kena t?drukun?gu. ?ks neist oli umbes kahe-, teine kolmeaastane ja m?lemal oli samasugune piklik n?okuju. Nad paistsid ?pris l?busad olevat. „Oota, Viggo,” h??dis mehe abikaasa tema selja tagant. Mees j?ttis kaksikute vankri h??lekalt ?gades seisma. „Me oleme niigi hiljaks j??nud,” ?tles ta pahuralt. „Mis siis n??d lahti on?” „Peame lilled lahti pakkima,” kostis naine. „Siis pole n?ha, et need on Konsumist ostetud.” „Meil on veel hea jupp maad minna,” kurtis mees. „Sa j?uad seda liftis teha.” „Liftis on turvakaamerad,” ?tles naine ja m?ssas keskp?rase lillekimbu paberiga. Ta j?tkas: „Miks te peate seda pidu politseimajas pidama?” „Mis sellel siis n??d h?da on?” „See on lab?rint. Keegi ei leia teed. Vaata enda k?rval olevat meest.” Nahkjopega mees keeras ringi ja vaatas fotograafi. „Kas sa l?hed sinna?” k?sis ta. „Peole?” „Jah,” noogutas fotograaf. „Ma olen fotograaf. Ma pean tunnistama, et olen natuke eksinud.” „Ahhaa,” s?nas mees ja ulatas k?e. „Sina oled siis see, kes minu t?? ?ra napsas. Tavaliselt teen pilti mina. Nad ?tlesid, et tahavad seekord natuke professionaalsemat t??d.” Fotograaf surus mehe k?tt, kuid enne kui nad j?udsid ennast esitleda, h??dis mehe abikaasa: „No nii, loodan, et ta ei n?e, et tulbid on pehkinud.” „Kas sa tahad ?elda, et „n?rtsinud”? Lillede kohta ?eldakse „n?rtsinud”.” „Ei, ma tahan ?elda, et pehkinud.” P?rast parajat k?rber?nnakut j?udsid nad lifti. Lapsed vahtisid kahtlustavalt fotograafi, kui too kotist suure kaamera v?ttis ja sellele v?lklambi k?lge kruvis. Mille peale vanem ?kitselt nooremale k?ristiga vastu p?sesarna ?sas ja m?lemad pistsid kisama. „Charlotte!” h??atas mees lohutamatu h??lega ja napsas k?risti enda k?tte. Siis avanes liftiuks ja nende poole p??rati mituk?mmend pilku. Avatud saali lae all rippus suur loosung ja karjus k?rtspunaste t?htedega: ”L?puks ometi! Hultin l?heb pensionile!” Pisut v?iksemate, pealtn?ha ?sjakirjutatud t?htedega oli kirjas: „Nagu Rootsi jalgpallimeeskond!” K?igest k?rist r??kiv perekond hakkas ennast liftist v?lja ubima ja neile tuli vastu erakordselt valgete juustega mees; tema tundus olevat ainus, kes ligineda s?andas. „Mulle?” k?sis ta soomerootsi murrakus ja haaras k?risti. „See on n??d k?ll liiast.” „Pea l?uad,” vastas nahkjopega mees ja napsas k?risti j?lle oma k?tte. „M?elda vaid, et Rootsi otsustas just t?na Senegalilt p?he saada,” j?tkas valgep?ine heatujuliselt. „Soome oleks seda paremini teinud.” „Millest sa r??gid?” pobises nahkjope. „Kas sa arvad, et mul on aega jalgpalli MM-i vahtida? Kui ma kodus olen, vahetan ainult m?hkmeid.” „Kus meie juubilar on?” k?sis naine tema selja tagant. „Astrid, oled sina ka seal?” k?sis valgep?ine, sirutas ennast ?mber suure mehe, kallistas tolle naist ja lisas: „Kui peened tulbid.” „Ole vait, Arto,” h??atas naine. „Mis sa arvad, kas ta m?rkab midagi?” „?ra karda, ei ta m?rka midagi. Ta h?ljub ?ampanjamullidel.” Lift t?hjenes. Fotograaf j?i ainsana kabiini. Ta kl?psutas valgete juustega mehest ?he pildi. Pimestatud mees pilgutas natuke aega silmi, enne kui ?tles: „Ahaa. Suurep?rane. Fotoringenist? Me ootasime sind.” „Vabandust, et ma natuke hiljaks j?in,” ?tles fotograaf. „Ma eksisin ?ra.” „Sa ei ole ainuke. Mina olen Arto S?derstedt. Peokorraldaja. Ma ei sega sind t?? juures. Astu aga summa sisse ja anna p??stikun?pule valu.” Fotograaf kohendas kaamerakotti, kobis liftist v?lja ja astus niinimetatud summa sisse. P?rast kaksikutevankri muljetavaldavat saabumist oli sumin korraks vaibunud, n??d t?usis see taas. Inimesed seisid v?ikeste kobaratena, mis teatava korrap?rasusega lagunesid ja neist said teised kobarad. Fotograaf tegi hulga ?ldpilte. Niipea kui rahvas v?lklambi s?hvatustega ?ra harjus, muutusid need peo loomulikuks osaks. K?igepealt loosung. Eri grupid loosungi all, eri v?ttenurgad. Peoperemeest ennast ei olnud raske kindlaks teha. Ta seisis, ?ampanjaklaas k?es, ja vestles ?nnitlejatega vasakul ja paremal. Teatud aja tagant kohendas ta imepisikesi prille, mis hiiglaslikult ninalt kangekaelselt maha libisesid. „Need l?hnavad natuke omap?raselt,” ?tles ta ja surus nahkjopes mehe v?ljasirutatud k?tt. „Need on spetsiaalselt imporditud Hollandi tulbid,” lausus nahkjope. „J?ta kahtlustamine, Jan-Olov. Need ajad on m??das.” „Ja v??did kaovad ?le?? ?ra?” „K?ik l?heb h?sti. Kerstin teab, mida ta teeb.” „Seda ma tean,” s?nas peoperemees. „Ma ise valisin ta v?lja.” „Mitte p?ris ?ksinda, eks?” ?tles heledap?ine pruuniks p?lenud mees, kes k?lje pealt ligi astus ja peoperemehele s?braliku rusikavopsu vastu k?sivart andis. „Seda k?ll,” kostis peoperemees osav?tmatult ja uuris oma k?sivart, ent siis oli heledap?ine – kelle lainelised juuksed meenutasid parukat – juba nahkjope abikaasa poole p??rdunud. „Ma ei usu, et me oleme kohtunud,” ?tles ta s?rava naeratusega. „Mina olen Waldemar M?rner, A-r?hma formaalne ?lem.” „Astrid,” vastas naine. „Mina olen Viggo Norlanderi elukaaslane.” Fotograaf tegi paar pilti. Seej?rel hakkas ta saalis ringi liikuma. Kaamera vaatev?lja sattus n??d tohutu hulk lapsi. Otsekui oleks noortemaja ja lasteaed kokku pandud. Ta luges kokku ?heksa natuke v?iksemat ja kaks suuremat, kaks umbes kuueteistk?mneaastast t?drukut istusid omaette lauas ja igavlesid silman?htavalt. V?iksemad moodustasid peenelt viimistletud segaparve: neli mulatti, neli kriitvalget ja ?ks tumedap?ine. Tumedap?ine poiss oli umbes kaheksa-aastane ja n?is, et ta tunneb ennast ringi joostes ja t?drukuid juustest tirides otsekui paradiisis. Nood kisasid nagu tellimise peale. Nagu oreliviled. N??d tabas kaamerasilm m?lemat suuremat t?drukut. ?ks neist oli h?sti heleda peaga ja kuulus kindlasti kokku nelja v?iksema samasugusega. Teine oli rohkem tuhmblond ja teda oli raskem koju saata. „Kurat, j?le jama,” ?tles heledam. „P?mmpead,” ?tles tuhmblond. „Kurat, et paps mu n?usse sai. N??d kui nad lahku l?hevad, pean ma tema vastu kena olema.” „Ma tahan, et minu omad ka l?heksid. Nii et ma omaette toa saaksin.” Fotograaf vajutas p??stikule. V?lk s?hvatas t?drukutele silma. „J?ta j?rele,” k?ratas blondim. „Kuradi sitapea.” „Hiidjobu,” sisistas tuhmblond. Kaamerasilm libises edasi ?le saali. H?sti kogukas mees t?stis ?ampanjaklaasi veidra paari poole ja s?nas tundeliselt: „T?drukud istuvad s?les, poisse kantakse s?dame all.” Kummaline paar silmitses teineteist. Naine oli pikk, blond ja siilipeaga, mees tunduvalt l?hem, t?mmu ja poolpikkade juustega. Tema rinnal rippus beebikandmise kotis olev pamp. Fotograaf kl?psutas paar pilti ja kasseeris seeria pikki pilke. Ta hoidis kaamerat n?o ees. „Plikak?ht,” ?tles siilipeaga naine venitamisi. „M?elda vaid, Gunnar, et sul oli ?igus.” „Siin pole kahtlustki,” lausus tohutu suur mees ja silitas ettevaatlikult magava pambu tumedaid juukseudemeid. „Isabel on ilus nimi. Millal ristsed on, Sara?” „See pole veel selge,” vastas t?mmu mees kergelt ?rritudes. „Me vaidleme ikka veel kiriku ?le. Kas katoliku v?i luteri.” „M?elda vaid, et alati leitakse midagi, mille ?le n??gelda,” s?nas m?rakas heatujuliselt. „See on loomusund. Meie ise n??kleme maja p?rast.” „Maja p?rast?” k?sis siilipeaga naine. „Pigem suvila. V?i h?tikese p?rast. Kreeka v?i Itaalia. Ludmila leidis ?he pisikese koha Venetos, umbes nelik?mmend kilomeetrit Veneetsiast. Mina tahan endiselt K?klaadidele.” „Aga kuidas pagan teil raha on?” pahvatas t?mmunahaline. Mehem?rakas kehitas ?lgu. „Nojah, tead, Jorge,” lausus ta, „me oleme m?lemad hiiglama hulga aastaid kasinat vallaliseelu elanud. Ei mingeid t?siseid v?ljaminekuid. ?kitselt on meil raha. Seda oli lahe avastada. Ma ei olnud selle peale isegi m?elnud.” „Teisest k?ljest v?ttes, kuidas on inimesel raha uue basskitarri jaoks?” k?sis siilipeaga naine. „Kui tal on ?sjaostetud korter ja vasts?ndinud laps.” Tumedanahaline oli vait nagu sukk. Ta mossitas. Mehem?rakas s?nas: „Ah soo, Jorge, niimoodi sa siis oma vanemapuhkust kasutadki?” „Kui inimene peab, nuga k?ril, sinu kohta midagi head ?tlema, Gunnar, siis seda, et sul on kombeks boonuspunkte v?ltida.” „Ma m?tlesin seda s?na-s?nalt. Ilma igasuguse hinnanguta. Kas sa niimoodi oma vanemapuhkust kasutadki?” „Mis siin ikka nii v?ga suurt numbrit teha. See oli hea juhus uuesti pilli m?ngima hakata. Meil on punt lapsepuhkusel amat??re.” „Aga basskitarr? Ma arvasin, et sa m?ngid d??ssi.” „?ks ei v?lista teist,” ?tles siilipeaga naine ja krookis suu kokku. „Ta ostis uue kontrabassi ka. J?relmaksuga.” „?rge n??d t?lli minge,” ?tles m?rakas isalikult. „M?tleme hoopis Henri Camara peale. Siis v?ime koos mossitada. ?hine mure.” „J?ta jama,” ?tles t?mmunahaline. „Sitt mat?.” „Henri Camara?” k?sis siilipeaga naine. „Mees, kes l?i kaheksandikfinaalis Senegali kasuks Rootsile kaks v?ravat. Henrik Larsson l?i ?he ja see oli ilus. M?tle positiivselt.” See oli sobiv hetk eemale astuda. Fotograaf tulistas paar toredat v?lku ja kiirendas n?rka titekisa kuuldes tunduvalt sammu. Ta peatus uue inimkobara juures. S?simust naine ?tles Dalarna murrakus: „Kui toredasti nad m?ngivad. Ma olin natuke mures, et tuleb suur segadus.” Kriitvalge mees, keda fotograaf lifti juures kohtas ja kes tutvustas ennast kui Arto S?derstedti, v?ttis peaaegu sama kriitvalgel naisel ?mbert kinni ning lausus m?tlikult: „See meenutab malet...” Fotograaf keeras ringi ja vaatas m?ngivaid lapsi – pooled mustad, pooled valged. Ta puhkes naerma ja tegi paar pilti. S?simust naine naeris valju h??lega. „Jah, pagan v?taks,” h??dis ta. „L?ppm?ng.” Mehe embuses olev naine ?tles soomerootsi murrakus: „Valged on meie omad, too puj??n seal laua taga kah, ja mustad on teie omad. Seda pole raske n?ha. Aga kes see on, kes kogu aeg ringi jookseb ja t?drukuid juustest tirib?” „Jokker m?ngus,” kostis valge mees. „Seda ma t?esti ei tea,” ?tles must naine. „Aga mina tean,” ?tles valge mees. „Ja kui hundist r??kida, n?e – kolmas emme. Emme-komissar.” Grupi juurde j?udis v?ikest kasvu tumedap?ine umbes neljak?mneaastane naine, pikk noor mees kannul. „Niimoodi oma ?lemusest ei r??gita,” ?tles naine klassikalises G?teborgi murrakus. Fotograaf j?udis paar kiirv?tet teha, enne kui naine laste poole p??rdus ja h??dis: „Anders! T?drukuid juustest tirida ei tohi! Mida sa teed?” Poiss naeris valjusti ja sikutas ikka t?drukuid juustest. „Pole viga,” ?tles must naine. „Seni kui see nende arvates lahe on.” „Probleem on selles, et me ei j?ta kunagi m?tet, et see on lahe,” ?tles g?teborglane ja ulatas k?e. „Mina olen Kerstin Holm ja ma vean kihla, et sina oled Elsa Grundstr?m.” Must naine surus ta k?tt ja lausus: „Jah, olen. Muidugi, sina oled see, kes Jan-Olovi asemele tuleb. Palju ?nne. V?i on see niisama jutt?” „Eks tulevik n?itab,” naeris g?teborglane, „kas on niisama jutt. Muide, see on Jon Anderson, meie uus t?iendus.” Pikk noormees ulatas k?e, tegi daamidele viisaka kummarduse ja austas valget meest p?gusa noogutusega. „Jethro Tull?” k?sis must naine. „Mida?” k?sis pikk noormees. „Kas see ei olnud mitte Jethro Tulli laulja? See, kes fl??ti m?ngis ja ?pris liigutav oli. Jon Anderson.” „Ei, ei, ei,” s?nas valge mees t?siselt. Tema nimi on Ian Anderson. Jon Anderson laulab Yesis. See on teine hiilgav mastodonide rokib?nd.” „Ah soo,” vastas must naine ja laskis noormehe k?e lahti. „Ja sina oled...” lausus noormees galantselt. „Jah, vabandust. Elsa Grundstr?m. Niklas Grundstr?mi naine.” Pikk noormees oli k?siva ilmega. Valge mees sekkus: „?ra n??d vahele j??, Yes. Niklas Grundstr?m on sisekontrollib?roo boss.” „Yes?” h??atas valge naine. „Kas see pole mitte n?udepesuvahend?” Pikk noormees oli n??d t?iesti segaduses. „Me kutsume teda Yesiks,” s?nas valge mees. „Yesi samanimelise laulja j?rgi. Mitte n?udepesuvahendi j?rgi, noh.” „Ja sina oled...” kordas Yes pisut v?hem galantselt valge naise poole p??rdudes. „Anja S?derstedt. Valge daam.” „Ja mina olen must daam,” lausus must daam ja osutas taltsutamatule malepartiile. Pikk noormees andis alla. Kui ta peanoogutuse saatel seltskonna juurest lahkus, oli tema naeratus ?limalt tehtud. Fotograafi arvates oli paslik just sel hetkel pilti teha. Kl?ps. Pimestatuna ja ??retult jahmununa purjetas noormees saalist v?lja. „Vist pisut j?ik?” sosistas valge naine ettevaatlikult. „Arto, ma ju ?tlesin, et te ei tohi niimoodi teha,” noomis g?teborglane. „Peame talle v?imaluse andma.” „Yes sir,” kostis valge. G?teborglane heitis talle t?dinud pilgu ja vangutas pead. „Ma ei teadnud, et te olete laienenud,” s?nas valge daam. „Arto ei r??gi midagi. Tolle televisioonim?rva kohta ei kuule ma temalt ka s?nakestki.” „L?? suvaline k?muleht lahti,” vastas valge mees pahuralt. G?teborglane noogutas. „Kahjuks ei ole k?simus laienemises. See on pigem kompensatsioon. Me oleme ju osa tippj?ude kaotanud. ?he v?ttis sinu mees, Elsa.” Must naine noogutas. „No n?ed siis,” ?tles samast soost valge. „Tema mees r??gib talle nendest asjadest. Sina ei r??gi mulle midagi.” „Ma ei arvanud, et sa teada tahad,” kostis valge mees vaguralt. „Jon Anderson on paar kuud meie juures olnud,” lausus g?teborglane. „Ja kusagil on meil veel ?ks tulevane t??kaaslane. Kus ta parasjagu ka ei oleks.” Fotograaf tegi segaseltskonnast viimase pildi ja k?ndis edasi l?bi saali. N??d libises kaamerasilma ette umbes kahek?mne viie aastane naine, katkised teksased jalas ja minimaalse helesinise topi all r?ngastatud naba. Ta oli teel ?ampanjaklaase k?es hoidva pundi poole, kuid j?i otse kaamerasilma ette seisma ja tema pilku ilmus midagi paluvat. Fotograaf hoidis p??stikun?ppu tagasi, ent kaamerat ?ra ei keeranud. „Mitte mind,” sosistas naine teatraalselt. „Ma ei taibanud, et tuleb ennast ?les l??a. Niigi on juba piinlik.” Fotograaf vaatas saalis ringi. ?lesl??duse tase oli kahtlemata pisut k?rgem. Ta noogutas. Naine t?nas vaikselt, tegi endale l?bi lastekarja teed ja ?hines kambaga, saatjaks sundimatu: „Hohoo, siit tulen mina.” Kamp vakatas ja silmitses teda ootusrikkalt. „Ma ei tea, kas oleksin pidanud m?ne teist ?ra tundma,” j?tkas ta pisut rabistades. „Ma olen A-r?hma ainult pildi peal n?inud. Aga ma ei usu, et ma m?ne ?ra tunnen. Kas peaksin?” „Oleneb sellest, kes sa oled,” ?tles t?sine v?ga h?sti riietatud mees ja silmitses teda ainiti. Ta vaatas silmi k?rvale p??ramata vastu. „Ma saan aru, et sa oled juba minu kohta terve rea j?reldusi teinud,” s?nas ta. „Noor, katkiste teksaste ja r?ngastatud nabaga t?druk. Koputaja, kes on banaanikoorel libastudes allilmast siia sadanud? Laenatud l?but?druk? ?llatusstrippar?” Tema selja taga naeris ?ks mees h??lekalt. Valjusti ja s?damest. Ta keeras ennast mehe poole ja silmitses teda. Tema silmist s?hvivad v?lgud vaibusid, kui ta n?gi tuhmblondide juustega meest, vistrik p?sel ja moodsad plastprillid ninal. „Ma taipan, kes sa oled,” s?nas mees vaikselt. „Kerstin r??kis sinust. Kahju, et mul ei ole v?imalust sinuga koos t??tada.” „Sina oled ju Paul Hjelm!” h??atas naine. „Prillid petsid mu ?ra. Sa n?ed v?lja nagu m?ni ?lemus.” „See ma praegu olengi,” vastas mees ja katsus oma kergeid prille. „Varsti soetan endale k?ekella ka. Siis on muutus t?ielik.” Noor naine ulatas k?e ja tundus olevat hetkeks t?iesti tummaks l??dud. „Paul Hjelm,” ?tles ta ainult. Mees, keda kutsuti Paul Hjelmiks, surus naise v?ljasirutatud k?tt ja lausus: „Kuna siin pole ?htegi A-r?hmlast, siis v?in ju mina vist samah?sti k?iki tutvustada. Pange n??d k?ik t?hele. See siin on Lena Lindberg, A-r?hma uus t?iendus, kes asub ametisse...” „Homme. Ja vabandage mu riietust, ma ei teadnud, et see nii ametlik pidu on.” „Ei olegi,” s?nas mees, keda kutsuti Paul Hjelmiks. „Enamiku jaoks on see lihtsalt ?pris loomulik viis austada inimest, kellele oleme kaunis paljude asjade eest t?nu v?lgu.” „Ma olen aru saanud, et Hultin oli p?ris hea ?lemus...” „Alles n??d, kui ma ise ?lemus olen, taipan ma, kui hea. Kas j?tkame tutvustamist? See t?sine ja h?sti riides mees, keda sa ?sja solvasid, on ?lemkomissar Niklas Grundstr?m, sisekontrollib?roo juht, seega mees, kelle solvamisest tuleks kindla peale hoiduda. Siin on Ludmila Lundkvist, slaavi keelte dotsent ja sinu tulevase kolleegi Gunnar Nybergi elukaaslane.” „Me ei ela koos,” parandas v?ikest kasvu tumedap?ine naine n?rga venep?rase aktsendiga ja noogutas noorele naisele. „Gunnar on too suur vembumees seal eemal.” Fotograaf tegi m?ne pildi. V?lgud s?hvisid peosaalis, nagu oleks l?henemas v?imas ?ike. Plastprillidega mees j?tkas: „Siis on meil siin osakonnajuhataja Waldemar M?rner, A-r?hma formaalne ?lem.” Fotograaf tundis ?ra parukat meenutavate heledate lokkidega mehe ja saatis teele veel ?he v?lgu, nii et lumivalge naeratus helkis nagu s?rak??nal. „Vaimustav,” ?tles parukamees ja kummardas nagu kintsukaapija Louis XIV ?ukonnas. „No n?ed siis,” s?nas noor naine ja keskendus ilmutusele. „Millest te enne minu tulekut r??kisite?” Pundiliikmed vaatasid hiljukesi ?ksteisele otsa, et n?ha, kas keegi m?letab. Viimaks lausus v?ikest kasvu tumedap?ine kerge vene aktsendiga naine: „Ma arvan, et lastest.” „T?pselt,” ?tles parukamees. „Ma sain just kaela ?he isaduse asja. V?i saadakse see siiski natuke allapoole?” „Natuke allapoole?” k?sis noor naine ettevaatamatult. „Ma ei ?elnud, et kurku. Ma ?tlesin, et madalamale kui kael. Sel juhul on mul kusagil Dalslandis kahek?mne viie aastane poeg. Huvitav m?te mehe jaoks, kes on laias laastus eluaeg kummi peal hoidnud.” Noor naine vakatas ja adus, et tema sekkumine ei olnud suuremat lainetust tekitanud. Siin puhus juba v?rske tuul. Tema vaimusilma ette kerkisid ??rmiselt kummalised pildid. Teised suhtusid asjasse j?ise k?lmusega – nad ilmselt tundsid parukameest ja tolle vigureid. Fotograaf tegi veel ?he pildi. Noore naise h?mmastuseks. Too laskis sellel s?ndida. „Jah,” s?nas vene naine asjalikul toonil. „Minu arust algas jutt sellest, et mina tunnistasin, et ma igatsen lapsi. Eriti n??d, kui sain kauba peale paar k?rjelast. Gunnari lapsed, noh.” „K?rjelast?” k?sis noor naine. „Kas ma ?tlesin valesti?” k?sis venelanna murelikult. „Kas nii ei ?elda?” Ilmselt ei meeldinud talle keelevigu teha. T?sine h?stiriietatud mees sekkus: „Kuna meie perek?itumise tulemusena on s?nad „k?rjeisa” ja „k?rjeema” meie s?navaras olemas, peaks tohtima ka „k?rjelaps” ?elda. Kuigi minu arust on see Rootsis esimene kord sihukest s?na kasutada. Igatahes sellises kontekstis.” „Mis asi see „k?rjeisa” siis on?” k?sis parukamees ja n?is kahtlustavat, et ta ise on ?ks sihuke. „Ema uus mees,” vastas venelanna l?hidalt. „Ah soo,” ohkas parukamees kergendatult. „Jah, lastega naistest hoitakse muidugi eemale. See on teada-tuntud t?de.” „Kuigi minu arust,” s?nas t?sine h?stiriietatud mees, „sai jutt alguse hoopis millestki muust. Minu arust algas see h?rra Waldemar M?rneri t?ielikust v?imetusest geneetilistesse koodidesse uskuda.” „?rme n??d niimoodi ka ?tleme,” lausus parukamees joviaalselt. H?stiriietatu ignoreeris teda ja p??rdus naeratades noore naise poole. „V?ime ju juhust kasutada ja ?llatusstrippariga katsetada,” ?tles ta leebelt. „Niklas, sa ei taha ometi ?elda,” h??atas Hjelmiks kutsutud mees, „et sa oled kogu see aeg k?ttemaksu haudunud.” „Ainult natukene,” tunnistas h?stiriietatu ja t?i kuuldavale ootamatult heleda poisikesenaeru. „Kuigi see on ka m?ng, detektiivim?ng. Oskus juhtl?nga leida. Sest sihukesi on juba ?ksjagu ette tulnud. Praegu on kah ?ks nihuke.” „Okei,” ?tles noor naine rahulikult. „?llatusstrippar on valmis.” H?stiriietatu kinnitas pilgu noorele naisele ning tegi kavala n?o p?he: „Missugune v?i missugused lastest on minu omad?” Noor naine vaatas talle h?mmastunult otsa ja laskis siis silmad ?le saali. Fotograaf j?rgis tema pilku. Lapsi oli palju, aga neid oli ?sna lihtne eristada. ?ks tumedap?ine kaheksa-aastane poiss. Neli pruuni last, kelle mustanahaline ema otsekohe silma torkas. Neli v?ga blondi heledanahalist last. Ei, viis, kui nende hulka arvata ka too suur t?druk, kes ?he laua ??res istus ja koos teise umbes endavanuse tuhmblondi t?drukuga mossitas. Siis veel v?ike pamp t?mmu mehe k?hul ja kaks ?sna pikliku n?oga pisikest plikat, kes ringi paterdasid ja teineteist k?ristitega tagusid. Noor naine vaatas t?kk aega lastekarja ja rehkendas. Fotograaf kl?psis ?he pildi. Taustaks kavalalt muigav grupp. Sellest sai p?eva paremuselt kolmas pilt. Siis keeras naine ringi ja lausus: „Laua ??res istuv t?druk,” ?tles ta. „See tuhmblond, pahur.” H?stiriietatu l?i k?ed v?iduka plaksuga kokku. Hjelmiks kutsutud mees l?kkas plastprillid laubale ja s?nas: „Teatavas m?ttes on see ?ige. Just nimelt sellest jutt alguse saigi. Sellest, et mina hooplesin sellega, et sain oma t?tre Tova niikaugele, et ta minuga kaasa tuli. T?iesti ebat?en?oline saavutus.” Noor naine vaatas teda ja kibrutas laupa. Keeras siis ennast k?sivalt h?stiriietatu poole, kes vaimustatult k?si h??rus. Ta silmitses noort naist t?kk aega – piisavalt kaua, et too j?uaks ?rrituse m?rke ilmutada. See oli signaal. „Need pisikesed mustad,” ?tles noor naine. Siis naersid nad k?va h??lega. K?ik. Naine ise k?ige valjemini. „On aeg millekski hoopis muuks,” lausus parukamees ja voltis taskust v?lja ?ngitsetud kortsunud paberilehe lahti. „Jan-Olov!” h??dis ta absurdselt valju h??lega. „Mul on aeg m?ni hea s?na ?elda! T?nuks nende aastate eest!” Kaamerasilm p??dis n??d peoperemehe enda kinni. Suumis ligemale, mees seisis k?mmekond meetrit eemal loosungi all, k?si ?mber h?sti s?ilinud vanema naise. Sellest tuli eriti palju?tlevat n?oilmet kujutav pilt. P?eva paremuselt teine pilt. Parukamees astus n?tke sammuga toolile, et sealt edasi laua peale ronida. Kahjuks oli tooli ?he jala all v?ike tulet?rjeauto, nii et see tuntava kiirusega k?rvale libises. Parukamehe parem jalg oli juba laual ja vasak libises kaugemale ning ta j?i asendisse, mida v?iks spagaadiks nimetada. Siis t?mbas ta vasakut jalga enda poole, sai selle laua alla ning venitas ?gedalt ?lespoole. Terve laud kerkis ja h?ljus hetkeks otse tema kohal, kui ta paari meetri k?rgusel ?hus horisontaalasendis oli. Sel hetkel tegi fotograaf p?eva parima pildi. 4 M?TETE LUGEMINE, M?TLES TA. Kas see on t?esti v?imalik? Ja kas sel juhul kestab see ikka edasi? Kas kusagil istub keegi, suumib tema m?tteid ja naerab nende v?iksuse ?le? Selle ?le, kuidas need korduvad? Sest praegusel ajal oli tema peas ?ksainus m?te. P?ise p?eva ajal oli see natuke naeruv??rne. Siis suutis ta endamisi selle ?le naerda. Ent ??siti sai sellest pigem piin. Siis ei olnud naerule ruumi. ?ldse mitte mingit ruumi. Kitsas. Praegusel ajal oli k?ik kitsas. Kusagil ei ole ruumi. ??siti libisesid seinad nii l?hedale. Ta ei olnud eluilmaski enne arestimaja ligigi saanud. See mahtus vaevu tema kujutluste maailma. See toimus kusagil mujal. ?hiskonna varjuk?ljel. Seal, kuhu tavaliste inimeste pilgud iialgi ei ulatu. Ja iseennast v?is ta kindlasti tavaliseks inimeseks pidada. Eramu Bagarmossenis. Ei midagi ekstravagantset. ?pris tavaline teismeliste lastega perekond ja liigagi usin suhtlemine naabritega. Ajakirjanik, kes otseselt silma ei paista. Auamet p?rast paarik?mmet aastat ?he Stockholmi k?mulehe juures. Umbes nagu kuldkell. See, mis pidi nii lihtne olema. L?puks ometi t?eliselt lahe t??ots. Drastiliselt v?henenud toimetuset??, ei mingeid t??tuid reportaa?is?ite m??da riiki, ei mingeid raisatud puhkep?evi. ?lepea v?hem pingutamist. Kaks televeergu n?dalas ja see katab peaaegu kogu tema t?iskohaga t??. Need rohkem kui k?mme aastat, mis pensionini j??nud on, veereb elu nagu hernes. M?nus kadestamisv??rne elu. Ta ei olnud mingi intellektuaal, ei mingi kultuurisnoob, ei mingi vaimuaristokraat. Ta oli t?iesti tavaline ajakirjanik, kes p?lgas kultuurilehek?lgi ja pidas neid kalliks priiskamiseks. Ta kasutas iga p?ev niinimetatud „kultuurilehek?ljev?tet”, mis t?hendas seda, et inimene on omandanud erilise tehnika, kuidas kultuurist isegi sellele m?tlemata m??da lapata. Jah, ta oli ?limalt tavaline mitmek?lgne ajakirjanik, kelle v??rtushinnangud klappisid tema enda arvates ?sna h?sti Rootsi avalikkuse omadega. Ta oli valge, keskea l?puaastates keskklassi mees, kelle naine talle iga p?ev s??a teeb, kes kaitseb s?jav?ge, ?rimehi ja t??stureid, kellele meeldib jalgpalli ja sporti televiisorist vaadata ning r?imep??ki tegelikkuses n?ha, kes kulutab aeg-ajalt m?ne sajalise V65 peale ja kes on veendunud, et v?hemalt ?heksak?mmend viis protsenti kuritegudest panevad riigis toime narkarid ja immigrandid. Tal oleksid pidanud olema k?ik eeldused selleks, et elu veereks nagu see pakutud hernes. Umbes nagu Bingo lotoga saadud v?it. Okei, ta ei olnud oma elus kuigi palju televiisorit vaadanud. Riigitelevisioonist filme, sporti ja m?ningaid koguperesaateid. Tema h??l oli m?eldud olema „rahva” h??l targemate asjatundlike kolumnistide k?rval. K?llap oli toimetus ette kujutanud m?nesugust kergek?elist ?igustust kerglase meelelahutuse kaitseks. Umbes nii nagu nende enda ajalehes. Ja siis hakkas ta telerit vaatama. Palju. Ta vaatas telerit ??p?ev l?bi. K?iki kanaleid. See kuulus tema t?? juurde. Digiboks oli ametih?ve. Rootslase m?rg unistus. Ja ometi l?ks nii, nagu l?ks. Ise taipamata, kuidas, miks ja missugustest s?gavustest arendas ta v?lja k?ige p?hama raevu, mida oli oma ?pris m??duka elu jooksul tundnud. Ta ei uskunud oma silmi. Kas oli t?esti v?imalik, et see kujundab nii paljude inimeste elu? See – „pask” oli liiga leebe nimetus. Ta ei leidnud sobivalt v?nget s?na. Ta ei suutnud leppida sellega, et midagi niisugust oli inimlikku sf??ri tunginud. Tema, kes pidas ennast kaunis tuimaks inimeseks. Kaunis kindla jalgealusega. See, mida ??p?ev l?bi otse inimeste teadvusse pritsiti, oli t?iesti vapustav. Pidev n?ristav reklaam, mida natukeseks ajaks katkestas – usu v?i ?ra usu – veel n?ristavam programm. Seebikad, t?sielusarjad, m?ngu- ja meelelahutussaated, seksisohvad koos pseudokuulsustega, niinimetatud dokumentaalfilmid, milles ei olnud j?lgegi anal??sist, ?ha k?pardlikumad spordisaated. Niinimetatud „formaadid”, mida k?ik riigid ilma igasuguse kriitikameeleta p??raste summade eest sisse ostavad. ?kitselt tundus reklaam olevat meedia lepitav joon. Kuidas see juhtus, et terve l??nemaailm oli ainult m?ne aastaga kaotanud kogu elementaarse kvaliteeditunnetuse? J?rsku sai talle t?iesti selgeks – nagu usuline ilmutus –, et ajalugu kuulutab selle ajaj?rgu kaotatuks. Surnud ajaks. Kui ?ks p?lvkond teise j?rel vaimselt suri ja seda valitsevate re?iimide heakskiidul. Kui lastel ei olnud iialgi v?imalust t?iskasvanuks saada ja kui t?iskasvanud degradeeriti lasteks – kuigi ilma igasuguse loovuse v?i vaimsuseta lasteks. Ilma k?ige selleta, mis on lapsep?lve t?eline tunnus. Tema esimene televeerg kujunes raevukaks r?nnakuks suuresti reklaamil rajaneva telemeedia vastu. Esimeseks hiiglama paljude aastate jooksul. ?lej??nud ajalehest drastiliselt erinev tekst saavutas tohutu menu. See l?ks juhuslikult l?bi. Toimetaja oli vist lihtsalt pead noogutanud. Nii juhtuski, et temast sai – k?igest hoolimata – telet??stuse vaenlane number ?ks. ?hes Rootsi suuremas ajalehes, ?ks k?igi kategooriate loetavamaid tekste riigis. Toimetusele j?i see algul kurku kinni. Peatoimetaja s?imas ta nagu kord ja kohus l?bi ning laskis lihtsalt lahti. Siis tulid reaktsioonid – kultuurilehek?lgedelt, muidugi, aga eelk?ige niinimetatud tavalistelt inimestelt. Inimestelt nagu tema ise. L?puks ometi, ?eldi, l?puks ometi teeb keegi suu lahti ja ?tleb v?lja selle, mida kogu aeg m?eldakse, aga tegelikult m?elda ei tohi. Et tervet riiki s??detakse pasaga. Justkui oleks see toit. Ning tal lubati j?tkata. Kui peatoimetaja helistas, istus tema enesetapum?tteid m?lgutades ja nukrutsedes kodus. Lahtilaskmise asemel sai ta suure palgak?rgenduse. ?kitselt istus ta televisioonistuudios ja ?tles otse kaamerasse, et nad peavad ennast k?sile v?tma, et enam nii edasi minna ei tohi. Ja tema televeergudest said k?ige loetavamad kirjutised Rootsis. Tundus peaaegu, nagu suudaks ?ksainus inimene k?ike muuta. M?ne aja p?rast hakkas kuju v?tma t?iesti uus m?rklaud. Vihaobjekt. Veerud olid aina rohkem suunatud s?ltumatutele telekanalitele ?ldiselt ja ?hele eriti. See oli s?ltumatu kanal, mis ostis „formaate” USA-st. See idiootlik termin varjas midagi nii lihtlabast nagu programmiideed. Rootsis ei s?andanud enam keegi evida omaenda ideid selle kohta, kuidas teleprogramme kavandada – sihukesi asju peavad tegema turundajad, kes toetuvad hiiglama kallitele vaatajauuringutele. Selle asemel osteti sisse viletsaid ameeriklaste ideid, mille kohta olid turu-uuringud juba v?ljalihvitud teaduslike vahenditega tehtud; need t??tati v?lja erasponsorite toetatud ?likoolides ning neid katsetati l??nemaailma kindlasti ja teadlikult valitud k?ige madalama haridustasemega publiku peal. Kahuriliha peal. Bioloogiliste ?henduste peal, kelle elu?lesandeks oli m??ratud rahakate j?relt koristamine ja – kui vaja – rahakate s?dades kangelassurma suremine. Nende peal, keda tuli televisiooniga nuumata. Toita ja ravida ning rahulikuna hoida nagu sigu aedikutes. Liha tuleb juurde. Vaja on neid elus ja samal ajal passiivsena hoida. Tuleb vaadata, et neile ei tuleks mingil juhul p?he oma aedikutest lahkuda ja oma elu ning asjaolude ?le m?tlema hakata. V?tmes?na oli kunstlik tegevus. Tuli hea seista selle eest, et nende ajud t?iesti kokku ei kuivaks, aga vaadata, et iga tegevus suunataks ?mber ohutule ja reklaamile vastuv?tlikule pinnasele. Kui publiku ainus protest on rasvumine – grotesksete m??tmeteni paisumine –, saaks seda aktsepteerida kui kainet passiivset protesti. Ja n??d kasvas ka eurooplaste, eriti rootslaste keskmine kaal rekordkiirusel. Niih?sti laste kui ka t?iskasvanute seas. Nendes „formaatides” oli k?ik – t?epoolest k?ik – rajatud sellele, et v?imalikult paljud vaatajad reklaami juurde t?mmata. Programm pandi kokku niimoodi, et v?imalikult palju ja v?imalikult pikki reklaamipause vahele pikkida, ilma et vaataja tegelikult vahet m?rkaks. Kvaliteet v?rdus juba ammu vaatajate hulgaga. S?ltumatud telekanalid t?id selle l?henemisviisi pimesi Rootsi televisiooni ?le. Ja eriti oli ta pidama j??nud ?he kanali juurde. See oli alati k?ige hullem. Alati, kui oli arvata, et uusi kriitilisi madalseise pole v?imalik saavutada, oli KalasTV platsis ja jahmatas maailma. Nad olid ka k?ige julgemad, neid imetleti v?ime p?rast luua uusi „formaate”. Ehtrootsilikke „formaate”. Mida omakorda v?lismaale m??di. USA-sse siiski mitte. T?sielusarjad ei olnud muidugi midagi uut – pikkade aastate jooksul olid vaatajad harjunud n?gema, kuidas reaalsed inimesed m?ngivad ?lepakutud versioone iseendast k?ige kunstlikumates ja alandavamates olukordades –, aga KalasTV uus t?sieluseriaal ajas ta marru. P?ris t?siselt. Kirjutamisest enam ei piisanud – ?kitselt oli vaja palju otsesemat tegutsemist. See oli tema kukkumine. Ja k?rgelt. KalasTV uue t?sielusarja pealkiri oli „Makeover” ja selle tegevus toimus ?hes Rootsi suurhaiglas. Paljud Rootsi haiglad olid praegusel ajal avaliku ja eraomanduse vahelises kummalises olukorras. Erakordselt kasulikus hallis tsoonis, kus struktuur oli sama ?hmane kui jaotus kristallselge: raha s?na otseses m?ttes pumbati avalikust sf??rist mitmesugustele aktsiaomanikele. T?iesti ?hesuunaliselt. Maakonnavalitsust, mis – v?hemalt ametlikult – vastutas maakonna tervishoiu eest, juhtis sageli partei, mis tahtis maakonnavalitsuse kaotada ja tervishoius?steemi erastada. Niisuguse paradoksi tulemuseks oli see, et omaenda maakonnal lasti teadlikult enam-v?hem pankrotti minna. N?itamaks, et maakonnavalitsus ei toimi. ?lesanne seisnes lihtsalt selles, et teha oma t??d v?imalikult kehvasti. Haiglad m??di – risti vastu riigi seadustele – k?hklematult maha, seoses sellega sattusid need halli tsooni t?otatud maale, sinna, kuhu p?rgisid k?ik aktsiaomanikud, kus saadi kaaskodanikelt lihtsalt kingituseks tohutult palju raha. See oli nii l?hedal ehtsale vanaaegsele monopolile, kui veel sai. Selles avalikkuse surnud ringis – kuigi ?iguslike veskikivide vahel, sest maakonnavalitsused lubasid ja seadused keelasid – nad siis pappi kokku krahmisidki. Ja mida kauem see surnud ring kestis, seda parem oli. Pealegi kumas tolle valgustatud tunneli l?pus veel heledam valgus: puhtalt erakapitalil p?hinev tervishoid. K?ik oli juba sinnapoole teel. A-haiglad kapitaliomanikele ja hoolikalt valitud ettev?ttejuhtidele. B-tervishoid k?igile teistele. Seda arengut enam naljalt ei takista. K?ik on juba ette valmistatud. ?hes niisuguses haiglas „Makeoveri” v?tted tehtigi. KalasTV oli haigla plastilise kirurgia osakondadele maksnud ja okupeeris need pooleks aastaks. Tuhandete ja tuhandete taotlejate hulgast valiti paark?mmend inimest, kes oma v?limusega rahul ei olnud. V?istlejad pidid alates riietuse stiilist, soengust kuni n?o- ja kehakujuni tegema t?iesti tasuta l?bi totaalse muutumise, „makeover’i”. Umbes pooled neist langesid v?lja ega saanudki v?imalust. N?dal algas h??letusega p?hap?evases saates „Makeover – The Selection”. K?ik kandidaadid h??letasid anon??mselt, kes peaks muutuse l?bi tegema. See, kes kogus k?ige rohkem h??li, v?is oma „makeover’it” alustada. Plastilised kirurgid t?mbasid muutmise k?ima. Punnis vatsad kadusid, ninad muutusid poole v?iksemaks, topeltl?uad haihtusid, ?lad tehti laiemaks, p?sed t?steti, rinnad suurendati, peenised pikendati. Siis tuli jumestajate, juuksurite ja stilistide kord ning laup?eval oli parimal eetriajal k?es aeg esimeseks suureks eksamiks, programmi leivanumbriks: „Makeover – Lookalike”. Muutuse l?bi teinud v?istlejad pandi ?hte ruumi kaheksa „lookalike’iga”, see t?hendab inimestega, kes n?gid umbes samasugused v?lja. Siis oli k?es aeg „People’s Voice’i” jaoks. Iga ruumisviibija jaoks oli number ja vaatajad lihtsalt helistasid ?heksale eri numbrile – kolmk?mmend krooni k?ne –, et ?ra arvata, keda on muudetud. Enne muutumist tehtud pilt inimesest oli kogu aeg ekraanil. Kui keegi sellest n?elasilmast l?bi p??ses – see t?hendab, et vaatajad arvasid valesti –, p??ses ta suurde finaali. Seda tehti seni, kuni alles oli j??nud k?mme inimest. Siis oli k?es aeg „Makeover – The Finaliks”. Ja siis pidid v?ljalangenud kogu oma pettumuse najal h??letama, kellel on parim „makeover”. Igal argip?eval oli eetris poole tunni pikkune „makeover”, kus n?idati osalt stseene „makeover’ist” endast, h?sti pikantseid pilte operatsioonidest, osalt palatitest, kus kandidaadid oma ooteaega veetsid. K?mulehtedel oli juba tohutult palju teateid intriigidest, kuna k?ik oli eelnevalt salvestatud. Kirurgilised komplikatsioonid olid juba ammu rahaliselt ?ra klatitud. KalasTV leidis ise, et on loonud optimaalse haiglaseebika ja t?sielusarja s?nteesi. Mitme s?ltumatu allika v?itel oli „Makeover” haigla eelarve kahekordseks kasvatanud, aga need v?ited j?id t?estamata. Isegi k?ige s?gavamalt kaevavad majandusajakirjanikud ei suutnud endale nendest finantstehingutest pilti luua. Ta istus ?ksinda kodus ja vaatas esimest seeriat. Perekond oli reisil. Ning saade rabas teda. Ta haaras otsekohe arvuti j?rele, et selle p?eva veergu kirjutada. Kuid k?ed ei v?risenud mitte ainult kergelt – see oli hea m?rk, n?itas, et ta on valvel. Ei, tema k?ed v?risesid s?na otseses m?ttes. S?rmed ei oleks suutnud klaviatuuril ?igeid klahve tabada. Ja ?kitselt ei olnud s?nad piisavad. ?kitselt adus ta, et s?nad ei suudaks ei telekanalit ega telemeediat iseenesest eluilmaski m?jutada. Nad ei kasuta s?nu niimoodi. R??kimiseks. Dialoogiks. Nad kasutavad s?nu hoopis maskeeringuks. Nad nagu r??giksid. Siin oli vaja hoopis teistsugust keelt. Siis muutus k?ik ?hmaseks. Ilmselt siis m?tetelugemine alguse saigi. Sellest hetkest peale olid tema m?lestused h?gusemad. Ta m?letas, et pani p?stoli kotti. Vana, s?jav?eajast j??nud asjanduse. Ta m?letas, et laadis selle ?ra. Ta m?letas isegi seda, et tulistas. Aga ta ei m?letanud ?htegi inimest. ?le?ldse mingeid inimesi. Ja k?ik oli v?ga kummaline. 5 RIDAMAJADE RAJOON OLI T?IESTI inimt?hi. ?igel, algup?rasel viisil inimt?hi. Arhailine asustamatus. Mahaj?etud nagu surm. Kuigi tegelikult ainult ?hestainsast vaatevinklist. Paul Hjelmi omast, nimelt. Ta istus oma uues ilusas ametiautos – Volvo S-60, roheline metallik –, mida keegi Norsbros ei tundnud, ja j?lgis eemalt s?ndmuste k?iku. T?iesti anon??mselt. Arvatavasti olid naabrid platsis nagu ikka, piilusid uudishimulikult l?bi pilude ja tarade, aga ta ei n?inud neid. Ja nemad ei n?inud teda. Niipalju nuuskurivilumust tal oli. Ei, mahaj?etus oli vastikult ?limal m??ral hingelist laadi. Muidugi ei oleks ta pidanud seal olema. V?he sellest, et oli t??aeg ja v?he ka sellest, et k?ik oli v?himagi ?ksikasjani ette ?ra korraldatud. Kannatuste krooniks ei olnud tal selle asjaga ?lepea mingit pistmist. See ei olnud enam tema maailm. Ometi ei suutnud ta loobuda. See oli tema viis h?vasti j?tta. ?he ajaj?rguga. Ajaj?rguga, mis h?lmas laias laastus tema elu. Oma elust enne siia kolimist ei m?letanud ta suurt midagi. ?sja abiellunud ja ?sja kooli l?petanud, eesm?rgiks luua perekond ja elada lahkhelideta elu. Kuigi palju kaugemale tema ambitsioonid ei ulatunud. Aga laias laastus oli see toiminud. Seda ta oligi teinud. Ehkki ta ei olnud p?ris l?puni kindlaks j??nud. Ta istus seal juba siis, kui kolimisauto ridamajade vahele veeres ja k?ratsevad kolijad jaanip?evaid?llile t?ielikult l?pu peale tegid. Ta istus seal siis, kui nad tema asju v?lja lohistasid, justkui tuleks need k?ik pr?gikonteinerisse loopida. Ta istus seal siis, kui nad vandudes ja pohmelli k?es vaeveldes klaverit v?lja tirisid; l?bi k??giakna n?gi ta papagoid – ilmselt ainsat olendit, kes klaverist puudust tundma hakkab – sellele h?mmastunult j?rele vahtimas. Ta istus seal siis, kui pereliikmed ?ksteise j?rel v?lja ilmusid, et veidi kohmetult vaadata, ega nende endi asju ei ole kiiruga kaasa v?etud. Ja ta istus seal veel ka siis, kui kolimisauto uksed viimast korda kinni l??di ning see pisut metsikult muruplatside vahelt minema kihutas. Temal ei olnud seal midagi teha. Danne oli seal. Temal oli seal tegemist. Vaadates, kuidas poeg CD-de kogu l?bi vaatab, et kindlaks teha, ega isa pole m?nda plaati endale napsanud, k?is Paul Hjelmi niigi l?bitorgatud s?damest piste l?bi. Danne oli juba kodunt ?ra kolinud, ?hiselamutuppa, mis talle p?rast kahe aasta pikkust j?rjekorras olemist Roslagstulli juures anti, kui ta ?likoolis ?ksikaineid ?ppis. Igatsedes ikka veel politseinikuks saada. Lollpea. Ka Danne oli siia tulnud, arvatavasti selleks, et emale raskel ajal toeks olla. Ja ma ise, m?tles ta s?ngelt. Kas minul on tuge vaja? Tema elu oli praegusel ajal ?ks pikk l?putu lahkuminek. Kas temal ei ole siis t?esti raskel ajal rohkem tuge vaja? See on su enda s??, vastaksid nad talle – nagu ta isegi. Sa oled need lahkuminekud ise valinud. Sina olid see, kes otsustas A-r?hmast lahkuda, et sisekontrollib?roo Stockholmi osakonna juhiks saada. ?kiline t?us karj??riredelil. Sina ise otsustasid ema maha j?tta ja linna kolida. Sa oled seda hetke ainult oodanud. Sa pole siia ridaelamute rajooni kunagi p?riselt sobinud. Aga kas see ikka oli t?si? Kumb neist oli see, kes tahtis lahku minna? Kas keegi t?epoolest tahtis lahku minna? Edasi v?ib alati v?idelda, m?tles ta, vaadates t?tar Tovat, kes ?kshaaval mustapesukotte l?bi puistas. Tova elab veel paar aastat kodus. Kas nad ei oleks t?esti v?inud sinnamaani oodata? Ta silmitses nukralt oma nooremat last. T?iskasvanud v?i mitte, selles oli k?simus. T?pselt piiri peal. Mida abielulahutus just praegu, just selles ?leminekueas temaga teeb? Vastust ei olnud. V?ib-olla on vaja aastatepikkust teraapiat, et selle vastu abi leida. V?ib-olla tuleb see ainult kasuks. V?ib-olla on eluaegsed paarisuhted lihtsalt v?imatud, m?tles ta kibedalt ja n?gi, kuidas Cilla ?ue tuli ja seisma j?i. Naine tuli ?ue ja s?ttis ennast m??dukalt hooldatud v?ikesesse aeda. Ta lihtsalt seisis ja vaatas kolijaid, kui need millestki seni abstraktsest millekski v?ga konkreetseks muutusid. Konkreetseks eemalolekuks. Naine oli selleks liiga kaugel, et Paul Hjelm oleks v?inud tema n?oilmet n?ha, ent kergendust see ei v?ljendanud, nii palju ta enda arvates n?gi. Pigem mingit kaunis jahedalt nenditud valu. Ah soo, see on siis niisugune tunne. Naine oli nii kaunis oma heledate sassis juustega, mida valgustas leebe suvep?ike, v?ike sale inglikuju tema – Pauli – vanas r?baldunud hommikumantlis. Arvatavasti oli ta ??sel t??l olnud. Cilla. N??d pole tal igatahes enam vaja naise uskumatult keerukat t??graafikut uurida, m?tles ta, nutt kurgus. Seej?rel m?tles ta: viska see siis minema! Viska see hommikumantel kolimiskasti ja seisa seal ihualasti. See on minu oma. Sa seisad seal nii s??tu n?oga ja varastad samal ajal ?limalt krapsakalt minu hommikumantli. Kas see oli t?esti ?ige, m?tles ta, kui naine ringi keeras ja rahulikult ridamajja tagasi l?ks. Kas see pidi juhtuma? Nemad, kes olid koos paksust ja vedelast l?bi k?inud, uuesti alustanud ja ennast kokku v?tnud ning taas ?igele rajale j?udnud. Ja siis see kollaps. See ?nnetus. Miks? V?im. Kui kolimisauto uksed viimast korda kinni l??di ning see pisut metsikult muruplatside vahelt minema kihutas, m?tles ta j?lle: v?ib-olla on eluaegsed paarisuhted lihtsalt v?imatud. V?ib-olla rajaneb kogu tuumikpere idee p?sival hierarhial, mida enam ei ole. Me p??ame elada sama peremudeli j?rgi nagu ammustel aegadel ja oleme selge t??jaotuse asemele saanud pideva piinava v?imuv?itluse. V?rd?iguslikkuse nakatava v?imuv?itluse. Et meie vahel peab alati midagi m?da olema. Ainult sellep?rast, et me l?puks ometi v?rdsed oleme. Ta vaatas kolimisautole seni j?rele, kui mustast heitgaasipilvest enam j?lgegi ei olnud. Kui ta t?na ?htul t??lt koju j?uab, ei ole tema uues kodus enam abielulahutuset?hjust. Vanad asjad on seal kaootiliselt segamini ja tuletavad talle m??dunut meelde. Aega, kui tal oli perekond. Ja Kaos oleks tema nimi. Tema pilk r?ndas ?le kasina miniatuuraia. See oli t?iesti inimt?hi. ?igel, algup?rasel viisil inimt?hi. Arhailine asustamatus. Mahaj?etud nagu surm. Ta k?ivitas auto, l?kkas prillid laubale, heitis pilgu k?ekellale, pani portfelli k?rvalistmele ja kohendas lipsu. Ning m?tles: Ei. Seej?rel s?itis ta minema. 6 V?TTA POEG T?? JUURDE KAASA samal p?eval, kui asutakse t??le politsei ?he eliit?ksuse juhina, oli natuke vastuoluline tegu. ?hest k?ljest oli see m?rgilise t?hendusega: Keskkriminaalpolitsei rahvusvaheliste v?givallakuritegude eri?ksust, tuntud ka kui A-r?hm, juhib n??d v?ikese lapsega ?ksikema, ja kui see kellelegi vastukarva on, siis pole sellel inimesel seal midagi teha. Ehkki kui Kerstin Holm p?ris aus oleks, siis oli see tagantj?rele tarkus. Asi oli palju lihtsam. Ta ei olnud kaheksa-aastasele Anders Holmile lihtsalt suvevaheajaks lapsehoidjat leidnud. Tal ei olnud aega olnud, ta ei olnud h?sti jaksanud seda keerukat protsessi k?sile v?tta – ja ?lepea ei taibanud ta, et see on nii keeruline protsess. Juuni oli olnud tavatult pingeline kuu. Formaalselt oli ta juba esimesest juunist t??le asunud, aga siis oli tema eelk?ija, legendaarne Jan-Olov Hultin, t??tanud temaga r??biti kuni oma ametliku pensionile mineku p?evani, mis oli olnud eile. P?hap?ev, kuueteistk?mnes juuni. Hultin oli talle paar n?dalat toeks olnud. Alles t?na oli ta kindlalt l?inud. Isegi kui ta lubas, et on alati k?ep?rast, „mitte kunagi mobiilist kaugemal kui kolm meetrit”. Kerstin Holm vaatas v?lja politseimaja hoovi, kuhu kristallselge suvine valgus mingeid m?stilisi teid pidi sissep??su leidis. See ei n?inud v?lja niisugune nagu harilikult. Midagi oli viltu. Miski kriipis. Tegelikult oli ta p?hendanud hea t?ki aega sellele, et v?lja m?elda, mis see on. See oli vaatenurk. Alles t?na oli ta Hultini kabinetti kolinud. See oli tema endisest t??ruumist ainult m?ni kabinet eemal, seega oli vaatenurk ainult kergelt-kergelt nihkunud. Aga sellest piisas, et tema pilgu igap?evast puhkepunkti muuta. Niimoodi n?gi v?lja ?lemuse vaatenurk. Kabinet oli t?iesti t?hi, kui standardsisustust – kirjutuslauda, telefoni, arvutit, faksi, printerit, kohvikeetjat – mitte arvestada. Seinad olid paljad nagu Hultini pealagi. Kabinet ei erinenud p?rmugi tema vanast t??ruumist. Peale selle, et ta oli ?ksinda. Alguses oli ta jaganud kabinetti Gunnar Nybergiga – kes oli toona p?rjatud Rootsi kogukaima politseiniku tiitliga – ja siis oli natuke kitsas olnud. Siis jagati A-r?hma kaardipakk ?mber ja ilmavalgust n?gi pisut loogilisem paar Kerstin Holm – Paul Hjelm. Inglise keeles firma Jalm & Halm. Firma lagunes eelmise aasta detsembris, kui Hjelm sisekontrollib?roo Stockholmi osakonna juhiks valiti. Ainsa kandidaadina, nagu Kerstinil nimetatud v?imumehega r??kides kombeks oli lisada. Nimelt oleks ta ise pidanud sellesse ametisse kandideerima, aga midagi tuli vahele. Tema elu. See oli olnud kusagile ?ra pandud. N??d ilmus see j?lle v?lja. Kui l?hemalt j?rele m?elda, siis oli „j?lle” liiga palju ?eldud. N??d oli see olemas. Punkt. Viimane napp aasta oli olnud k?ige kaasahaaravam aeg tema elus. Ta oli lapse saanud. Ja laps oli kaheksa-aastane. ?hel vaesel v?ikesel ajul oli liiga keeruline sellele m?elda, seega j?ttis ta asja sinnapaika. Igatahes piilus ta oma vasakut k?tt ning nentis, et kevadp?ike on vanast kihlas?rmusest j??nud randi l?puks ometi kaotanud. Ta ei olnud tahtnud solaariumisse minna. Valge s?rmusering pidi loomulike vahendite abiga ?ra kaduma. See oli v?ike parandus. Loodetavasti viimane. Ta oli teraapias k?inud. Natukene. Nagu ettevaatlik test. Ja see tundus ?pris hea. Nagu plaaster haaval, mis iseenesest ?sna h?sti paraneb. Et baktereid paranemisprotsessist eemal hoida. Lapsesaamisega muutusid isegi v?rdlused. Andersil oli kalduvus p?lvedele marrastusi saada. Eksimatult. Ja alati tahtis ta plaastrit, tundus peaaegu, et ta kriimustas ennast ainult selleks, et p?lvedel kirevaid plaastreid vaadata. Plaastreid on praegusel ajal k?ige pentsikuma kuju ja v?rviga. Kui mitte midagi muud, siis selle oli ta m??dunud aasta jooksul selgeks saanud. Poiss istus kirjutuslaua ??res lisatoolil ja joonistas. Autosid, alati autosid ja alati linnakontuuride taustal. Liikumises. Alati liikumises, alati teel ?hest kohast teise. Teel m?nda teise linna. Otsekui t??taks ta oma elamusi l?bi. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/arne-dahl/suveoo-unenagu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.