Rasputin. Usk, v?im ja Romanovite langus

Rasputin. Usk, v?im ja Romanovite langus Douglas Smith Rasputini surma 100. aastap?eval ilmus ?ksikasjalik elulugu, mis muudab murranguliselt meie arusaama sellest lummavast isiksusest.Sada aastat p?rast tema m?rvamist erutab Rasputin j?tkuvalt kujutlusv?imet kui kurjuse kehastus. Arvukad biograafiad, romaanid ja filmid r??givad tema m?istatuslikust t?usust v?imu juurde Nikolai ja Aleksandra usaldusaluse ja Venemaa haige troonip?rija kaitsjana. Tema liiderlikkus ja pahaendeline poliitiline m?ju olid legendaarsed ja Romanovite d?nastia langus pandi tema arvele.Kuid nagu auhinnatud ajaloolane Douglas Smith n?itab, on t?eline lugu Rasputini elust ja surmast j??nud m??ti m?hkunuks. T?helepanuv??rne uus uurimus, mis ?hendab s?gava eruditsiooni m?juva jutustamisoskusega, eraldab fakti v?ljam?eldisest, et tuua v?lja ?he ajaloo k?ige intrigeerivama kuju tegelik elu. Toetudes ohtratele unustatud dokumentidele seitsme riigi arhiivides, esitab Smith Rasputini kogu tema keerukuses – jumalamees, rahu eestk?neleja, lojaalne alam, abielurikkuja, joodik. „Rasputin” ei ole pelgalt erakordse ja nimeka mehe ?ksikasjalik biograafia, vaid ka kaasahaarav kirjeldus katastroofi suunas vankuva keiserliku Venemaa loojangust. Originaali tiitel: Douglas Smith Rasputin Faith, Power, and the Twilight of the Romanovs Macmillan 2016 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Eha K?rge Kujundanud Mari Kaljuste Copyright © 2016 by Douglas Smith Published by arrangement with Farrar, Straus and Giroux, New York. All rights reserved © T?lge eesti keelde. Elle Vaht, 2018 ISBN 978-9985-3-4444-6 ISBN 978-9985-3-4608-2 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Stephaniele Ja minu isa D. William Smithi m?lestuseks (1929–2013) Auch behauptet man: die T?lpel, Als sie an das Meer gelangten Und gesehn, wie sich der Himmel In der blauen Fluth gespiegelt, H?tten sie geglaubt, das Meer Sei der Himmel, und sie st?rzten Sich hinein mit Gottvertrauen; Seien s?mtlich dort ersoffen. Heinrich Heine, „Atta Troll”, XII R??gitakse veel, et narrid, j?udes mere kaldale, ja n?hes, kuidas taevas peegeldub sinistes voogudes, arvasid, et meri on taevas, ja viskusid sellesse, Jumalasse uskudes, kuid k?ik nad uppusid. Kaardid Vene impeerium lk 20–21 Peterburi lk 22–23 M?rkus kuup?evade ja ?igekirja kohta Enne 1918. aasta veebruari j?rgis Venemaa Juliuse (vana) kalendrit, mis 19. sajandil oli kaksteist p?eva (ja 20. sajandil kolmteist p?eva) maas l??nes kasutatud Gregoriuse (uuest) kalendrist. Jaanuaris andis bol?evike valitsus v?lja korralduse, et Venemaa v?tab kuu l?pus vastu Gregoriuse kalendri, seega j?rgnes 1918. aasta 31. jaanuarile 14. veebruar. Olen teinud valiku anda kuup?evad vana kalendri j?rgi enne 31. jaanuari 1918. aastal Venemaal toimunud s?ndmustele ja p?rast seda uue kalendri j?rgi; kui on olnud oht segaduse tekkeks, olen lisanud m?rke „vkj” v?i „ukj”. Olen s?ilitanud vene perekonnanimede mees- ja naissoo l?pud (n?iteks Grigori Rasputin, Maria Rasputina). [T?lkija m?rkus: Venekeelsete s?nade ja vene nimede kirjutamisel on ?ldjuhul kasutatud vene-eesti transkriptsiooni. Kui viidatud on vene autori ingliskeelsele t?lkele, on j?rgitud vene-ladina transliteratsiooni.] Sissejuhatus: P?ha kurat? ?hel kirkal kevadp?eval 1912. aastal kandis Sergei Prokudin-Gorski k?rvalises Siberi k?las Pokrovskojes oma suure kolmejalgse kaamera alla Tura j?e kaldale. ?ks oma aja suuri fotograafia innovaatoreid Prokudin-Gorski oli v?lja arendanud erksate v?rvifotode j??dvustamise tehnika; Venemaa keiser Nikolai II oli neist fotodest sedav?rd vaimustuses, et andis fotograafile korralduse j??dvustada Vene impeerium kogu selle mitmekesises hiilguses. Kaamera talletas sel p?eval t??pilise maaelu stseeni. Valge, p?ikese k?es pleekinud k?lakirik k?rgub lihtsate majade ja k??nide kohal, pruunikates ja hallides toonides tahumatud palkehitised on koondunud selle ?mber. ?hel majadest ilutseb tumedate aknaruutude taustal lillekastis punaste ?itega taim, v?ib-olla pelargoon. Paar lehma s??b rohelisi v?rseid, mis on t?rganud p?rast j?rjekordset pikka Siberi talve. J?e ??res on kaks v?rvilistes kleitides naist tabatud nende igap?evase t?? juures. ?ksik paat puhkab mudas, valmis j?rjekordseks kalap??giretkeks Tural. Pilt meenutab nii paljusid sarnaseid anon??mseid k?lasid, mida Prokudin-Gorski Tsaari-Venemaa viimastel aastatel pildistas. Kuid see k?la erines k?igist teistest ja Prokudin-Gorski teadis, et keiser ja keisrinna ootavad, et ta lisaks Pokrovskoje oma suursarja. Pokrovskoje oli koduks tolle aja k?ige kurikuulsamale venelasele, mehele, kes 1912. aasta kevadel t?usis skandaali keskmesse, mis raputas Nikolai valitsemist ennen?gematul viisil. Kuulujutud temast olid levinud juba aastaid, kuid alles siis julgesid tsaari ministrid ja riigiduuma, Venemaa seadusandliku kogu poliitikud esimest korda tema nime v?lja ?elda ja n?uda, et palee ?tleks riigile, kes see mees t?pselt on, ja selgitaks tema suhet trooniga. R??giti, et mees kuulus veidrasse ususekti, mis h?lmas k?ige v??rastunumaid seksuaalseid h?lbeid, et ta oli v?lts p?hamees, kes oli petnud keisri ja keisrinna teda oma vaimseks juhiks v?tma, et ta oli ?le v?tnud Vene ?igeusu kiriku ja painutas seda oma ebamoraalsuse alla, et ta oli r?pane talupoeg, kes oli suutnud mitte ainult paleesse pugeda, vaid oli pettuse ja salakavaluse abil kiiresti muutumas t?eliseks v?imuks trooni taga. See mees, nagu paljud olid hakanud uskuma, kujutas endast reaalset ohtu kirikule, monarhiale ja isegi Venemaale endale. See mees oli Grigori Jefimovit? Rasputin. K?ik see pidi Prokudin-Gorskil sel p?eval meeles m?lkuma. See ei olnud lihtsalt mis tahes k?la, mida ta pildistas, see oli Rasputini kodu. Prokudin-Gorski j??dvustas Pokrovskoje tsaari jaoks, kuid kummalisel kombel j?ttis ta oma pildile lisamata selle k?ige kurikuulsama poja maja, j?ttes selle kaadrist v?lja. V?ib-olla oli see suure fotograafi viis v?ljendada oma suhtumist mehesse, kellest Venemaa ei suutnud lakata r??kimast. Rasputini elu on ?ks t?helepanuv??rsemaid uusaja ajaloos. See k?lab nagu uskumatu muinasjutt. Salap?rane, harimatu talupoeg Siberi metsadest saab kutse Jumalalt ning asub otsima t?elist usku, teekond, mis viib ta paljudeks aastateks ?le Venemaa avaruste, enne kui toob ta l?puks tsaari paleesse. Keiserlik perekond v?tab ta vastu ja on ?ra tehtud tema vagadusest, tema eksimatust inimhingede tundmisest ja tema lihtsatest talupoeglikest viisidest. Imekombel p??stab ta troonip?rija elu, kuid selle autsaideri kohalolek ja m?ju, mis tal tsaari ja tsaarinna ?le on, vihastab tsaaririigi t?htsaid mehi ning nad meelitavad ta l?ksu ja tapavad. Paljud uskusid, et p?ha talupoeg oli oma surma ette n?inud ja ennustanud, et kui temaga peaks midagi juhtuma, kaotab tsaar oma trooni. Nii juhtubki ja riik, mida too kunagi valitses, vajub aastateks kirjeldamatusse verevalamisse ja viletsusse. Juba enne Rasputini ?udset m?rvamist ?hes Petrogradi maja keldris 1916. aasta viimastel p?evadel oli ta suure osa maailma silmis muutunud kurjuse kehastuseks. R??giti, et tema nurjatus ei tunne mingeid piire, just nagu tema sugutungki, mis ei saanud kunagi rahuldatud, kui tahes palju naisi ta oma voodisse ka viis. Loomalik, joobnud saat?r metslooma maneeridega, omas Rasputin Vene talupoja kaasas?ndinud salakavalust ja teadis, kuidas m?ngida tsaari ja tsaarinna ees lihtsat jumalameest. Ta pettis nad uskuma, et v?ib p??sta nende poja tsareevit? Aleksei ja ?hes temaga d?nastia. Nad andsid iseenda ja impeeriumi tema k?tesse ning tema reetis nende usalduse oma ahnuse ja rikutuse l?bi, h?vitades monarhia ja tuues Venemaale h?vingu. Rasputin on arvatavasti k?ige tuntum nimi Venemaa ajaloos. Ta on olnud k?mnete elulugude ja romaanide, filmide ja dokumentaalfilmide, teatrilavastuste, ooperite ja muusikalide kangelane. Tema v?gitegusid on ?listatud laulus alates Kolme V?tme d??ssist 1933. aastal „Rasputin (K?rgelennuline armastaja)” kuni Boney M-i 1978. aasta euro-disko hitini: „Ra Ra Rasputin, Vene tsaarinna armuke... Ra Ra Rasputin, Venemaa suurim armastuse masin.” On olemas lugematul hulgal Rasputini baare, restorane ja ??klubisid, on arvutitarkvara Rasputin (akron??m s?nadest RealTime Aquisition System Programs for Unit Timing in Neuroscience), koomiksite seeria, m?rulikangelane. Ta on v?hemalt kahe videom?ngu („Hot Rasputin” ja „Shadow Hearts” 2) kangelane ja Jaapani manga ning animafilmi tegelane. On „Vana Rasputini Vene imperaatorlik porter” ja sugugi mitte ?llatust pakkuvalt ka Rasputini vodka. Rasputini lugu oli isegi aluseks Venemaa uisutajate Natalja Bestemjanova ja Andrei Bukini 1991. aasta j??tantsu etteastele. Popkultuur on t?is Rasputinit. Sajand p?rast surma j??b Rasputin avalikkuse kujutlusv?imes kinnistunuks „hullu munga” v?i „p?ha kuradina”, oks??moronlik, kuid sugestiivne formuleering, mis p?rineb vene preestrilt Iliodorilt, kes oli ?ks tema l?hedasemaid s?pru ja hiljem suurimaid vaenlasi. K?ige selle juures, mis on Rasputinist viimase saja aasta jooksul r??gitud, tundub, et pole enam midagi lisada. V?i on siiski? N?ukogude Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal t?i kaasa intensiivse ja kohati piinarikka Venemaa mineviku ?mberhindmise. Vana re?iimi kangelastest said lurjused ja lurjustest kangelased ?he nende metsikute pendliv?nkumiste k?igus, mille poolest Venemaa on tuntud. Miski ei n?ita muutust paremini kui tsaar Nikolai II ja tema abikaasa Aleksandra staatus: sovettide ajal p?latud klassivaenlased kanoniseeris Vene ?igeusu kirik koos nende viie lapsega 2000. aastal p?hade m?rtritena, kui nende maised j??nused olid juba suure tseremoniaalsusega maetud Venemaa varasemate tsaristlike valitsejate k?rvale Peterburi Peeter-Pauli katedraali. Rasputinit ei ole selles Venemaa ajaloo laus?mberhindamises unustatud. Uus p?lvkond ajaloolasi on teinud t??d, taastades seda, mis nende kinnituste kohaselt on t?eline Rasputin.1 Lood, mis temast m??dunud sajandi v?ltel on r??gitud, pole nende kinnituse kohaselt midagi muud kui valede, poolt?dede ja moonutuste ookean, mille on konstrueerinud tema vaenlased. Rasputin, nagu nad v?idavad, on olnud suurima laimu objektiks ajaloos. Ta oli p?hendunud abikaasa ja isa, aus jumalamees, harras ?igeusklik, tagasihoidlik vene talupoeg, kes oli inspireeritud jumalikust visioonist ja kes andis oma erakordsed v?imed keisri perekonna ja oma armastatud Venemaa teenistusse. Kuuldused tema liiderlikkusest, tema joomarlusest, tema rikutusest ja tema riigiasjadesse sekkumisest ei ole midagi enamat kui laim. Rasputini-vastane kampaania oli osa suuremast s?jast monarhia vastu, mida pidasid vaenulikud j?ud kavatsusega h?vitada mitte ainult Romanovite d?nastia, vaid ka p?ha Venemaa. Vale pilt Rasputinist kui kuradist loodi selleks, et kahjustada trooni legitiimsust ja selle p?ha aurat ning sel viisil ?hutada revolutsiooni, mis tooks v?imule fanaatilise ateistlike kommunistide bande, kelle kavatsuseks oli h?vitada vene ?igeusk ja riigi p?had traditsioonid. Selle t?lgenduse kohaselt oli Rasputin t?elise rahvaliku usu kehastus, lihtne vaga talupoeg, kes maksis oma veendumuste eest eluga. M?jukas ?igeusu preester Dmitri Dudko, kes oli n?ukogude ajal tagakiusatud ja vangistatud, ?tles: „Rasputini isikus n?en ma kogu vene rahvast – pekstut ja hukatut, kuid kes siiski s?ilitab oma usu, isegi kui see t?hendab surma. Ja selle usuga on nad v?idukad.” Populaarne laulja ?anna Bit?evskaja on l?inud kaugemale, nimetades Rasputinit suureks vene m?rtriks. Viimastel aastatel on ilmunud Rasputinit meenutavad ikoonid, millel on sageli kujutatud ka keiserliku perekonna liikmeid, ning m?ningad r?hmitused Vene ?igeusu kiriku sees on n?udnud Rasputini kanoniseerimist. K?simus oli piisavalt kaalukas, et ?igustada sinodi erikomisjoni kokkukutsumist, kes p?rast mitu aastat kestnud uurimist ja arutelu langetas 2004. aastal l?puks otsuse Rasputinile p?hakuseisuse andmise vastu. Vastavalt avaldusele, mille metropoliit Juvenali komisjoni nimel tegi, oli ikka veel liiga palju kahtlusi Rasputini v?imalikus seotuses m?stiliste sektidega, samuti tema joomarluses ja amoraalses k?itumises. Seevastu kiriku ?ks haru, Venemaa T?eline ?igeusu kirik, Venemaa ametlikust ?igeusu kirikust 1920. aastatel eraldunud nn katakombi kiriku isehakanud j?reltulija, tunnistas Rasputini 1991. aastal p?hakuks. Venelased tunduvad j??vat Rasputini p?haduse k?simuses l?hestatuks.2 Inetu antisemitismi ja paranoilise ksenofoobia k?rval, mis l?bib seda uut natsionalistlikku Rasputini kujutamist, on suurem probleem ?he m??di asendamine teisega: kurat Rasputinist saab p?hak Rasputin. Pendel v?ngub veel kord. Kumbki pilt ei ole veenev ning j??b alles k?simus: kes Rasputin siis tegelikult oli? J?udsin Rasputini juurde, kui kirjutasin raamatut aadli saatusest Venemaal p?rast 1917. aasta revolutsioone. Vana korra l?puaastaid uurides olin korduvalt rabatud Rasputini k?ikjalolekust. ?ksk?ik milliseid allikaid ma lugema sattusin, kas isiklikku kirjavahetust, p?evikuid, ajalehti, memuaare v?i poliitilisi kirjutisi, oli seal Rasputin. Ta oli m??dap??smatu. Nagu s?mbolistlik luuletaja Aleksandr Blok ajastu kohta ilma liialdamata ?tles: „Rasputin on k?ik, Rasputin on k?ikjal.”3 Mitte miski minu aastak?mneid kestnud ?ppe- ja uurimist??s Venemaa ajaloo alal ei olnud mind selleks ette valmistanud. Suurel m??ral oli see tingitud akadeemilise maailma kallutatusest, kus mind oli ?petatud: Venemaa teadlaste jaoks ei olnud Rasputinit uurimist??d v??riva subjektina olemas. Ta oli lihtsalt liiga populaarne, liiga h?sti tuntud v?ljaspool ?likooli, et teda t?siselt v?tta. Tal oli karnevali h?ng k?ljes, ta oli kuju, kes tuli j?tta ilukirjanduse v?i populaarteaduslike kirjutiste jaoks. See oli eelarvamus, mida ka mina olin hakanud jagama ilma seda m?rkamata. Peagi leidsin siiski, et ma ei suuda maha raputada oma kasvavat uudishimu selle mehe suhtes, ja mida rohkem ma lugesin, seda rohkem m?istsin, kui t?htis oli ta olnud viimaste Romanovite loo ja keiserliku Venemaa kokkuvarisemise juures. Mulle kord juba p?he pugenud, keeldus Rasputin mind rahule j?tmast. P?rast Romanovite langemist 11. m?rtsil 1917. aastal asutas ajutine valitsus erakorralise uurimiskomisjoni endiste ministrite, juhtivate ametnike ja teiste k?rge positsiooniga tsiviilametnike ning s?ja- ja merev?elaste ametialaste kuritegude uurimiseks. Komisjoni p?devusse kuulus ka paljastada Rasputini eeldatavat halba m?ju riigiasjadele. K?mned ministrid, ametnikud, ?ukondlased ja Rasputini s?brad, kellest uus valitsus oli paljud vangistanud, toodi komisjoni ette ?lekuulamisele. Vana korra vastase p?lgliku vihkamise ?hkkonnas p??dsid paljud tunnistajad end p??sta, kujutades Rasputinit halvimas v?imalikus valguses, v?ites, et nemad olid alati olnud vastu tema m?jule ning et peamiselt tema oli vastutav roiskumise eest tsaarivalitsuse keskmes, mis viis monarhia langemiseni. P??des meeleheitlikult s??d endalt Rasputini kaela veeretada, tegid nad temast Venemaa ?nnetuses patuoina. See strateegia sai domineerivaks enamikus Rasputinit k?sitlevas kirjanduses, olles ehk k?ige paremini n?itlikustatud v?rst Felix Jussupovi „Kadunud hiilguses”, Rasputini m?rvari memuaarides, milles tema ohver muutub saatanaks endaks. Sada aastat p?rast surma j??b Rasputin m??ti m?hkunuks, olles praktiliselt n?htamatu k?igi kuulujuttude, laimu ja tema kohta k?ivate m?istaandmiste all. Tema elulugusid lugedes ei suutnud ma maha raputada m?tet, et ma ei n?e mitte meest, nagu ta oli, vaid teiste projektsiooni, kahem??tmelist karikatuuri, millel puudub igasugune s?gavus, keerukus v?i s?da, mis l??b. Osa probleemist tuleneb asjaolust, et enamiku 20. sajandi v?ltel olid Rasputini arhiivid N?ukogude Liidus uurijatele suletud ja see viis olukorrani, kus sama piiratud arvu avaldatud allikaid samade anekdootide ja lugudega korrati ikka ja j?lle. Olukord on muutunud alles viimastel aastatel: Venemaa arhiivid on l?puks hakanud v?lja andma oma saladusi. Ma teadsin algusest peale, et ainus v?imalus saada l?hemale t?elisele Rasputinile on minna tagasi arhiividesse, otsima dokumente, mis olid koostatud tema eluajal, enne kui m??t Rasputinist oli t?ielikult maad v?tnud. See osutus erakordselt raskeks ettev?tmiseks. Teekond viis mind seitsmesse riiki, Siberist ja Venemaalt Mandri-Euroopasse, Suurbritanniasse ja l?puks Ameerika ?hendriikidesse. Iga biograafi esmane kohustus on m??rata kindlaks objektiivsed, v?lised eluloofaktid, midagi, mis oli puudu meie teadmistes Rasputinist. Ja nii ma otsisin iga infokildu, mis v?iks asetada Rasputini otse tema maailma: kus ta mingil p?eval oli, mida tegi, kellega kohtus, millest nad r??kisid. Tahtsin j?litada Rasputinit l?bi aja, t?mmata ta v?lja m??tide eetrist ja tuua ta alla igap?evaelu banaalsusse. See, nagu mulle tundus, oli ainus viis m?hkida inimene Rasputin lahti Rasputinist kui legendist. Kui ma j?rgnesin selle tabamatu, t?elise Rasputini jalaj?lgedes, juhtus kummaline asi. Mida s?gavamale ma oma uurimist??s l?ksin, seda rohkem veendusin, et ?ks t?htsamaid fakte Rasputini kohta, see, mis tegi temast sellise erakordse ja v?imsa isiksuse, ei olnud mitte niiv?rd see, mida ta tegi, vaid pigem see, mida k?ik arvasid teda tegevat. Keegi ei v?inud olla kindel Rasputini p?ritolus, tema seksuaalsetes harjumustes, tema v?imalikus seotuses p?randaaluste religioossete sektidega ja, mis k?ige t?htsam, selle v?imu ulatuses, mis tal ?ukonnas oli, ja tema suhete iseloomus keisri ja keisrinnaga. K?ige olulisem t?de Rasputini kohta oli see, mis valitses venelaste peades. Radikaalne revolutsion??r Lev Tihhomirov, kellest 19. sajandi viimastel aastatel sai konservatiivne monarhist, m?rkis seda olulist t?siasja 1916. aasta alguses oma p?evikus: R??gitakse, et keisrit hoiatati otse, et Rasputin h?vitab d?nastia. Ta vastas: „Oh, see on rumal jama; tema t?htsus on tugevasti liialdatud.” T?iesti arusaamatu seisukoht. Sest see ongi tegelikult see, kust h?vitus p?rineb – metsikust liialdusest. Mis tegelikult loeb, ei ole mitte see, milline m?ju Gri?kal on keisri ?le, vaid millise m?ju inimesed arvavad tal olevat. Just see ??nestab tsaari ja d?nastia v?imu.4 Hakkasin taipama, et Rasputini eraldamine tema kohta k?ivast m?toloogiast t?hendaks teda t?iesti valesti m?ista. Ei ole Rasputinit ilma legendideta Rasputinist. Ja nii ma olen olnud hoolas v?lja otsima k?ik need jutud, olgu need sosistatud ?ukondlaste seas Romanovite paleedes, r?ve jutuvadin, mis lehvis l?bi Peterburi aristokraatlike salongide, k?muajakirjaduse erutavad teated v?i pornograafilised naljad, mis levisid Vene kaupmeeste ja s?durite seas. J?rgides Rasputini kohta k?ivaid jutte, olen suutnud rekonstrueerida, kuidas m??t Rasputinist loodi, kes selle l?i ja miks. Rasputini lugu on trag??dia, ja mitte ainult ?he mehe, vaid terve rahva trag??dia, sest tema elus – ?hes selle keeruliste heitlustega usu ja moraali, l?bu ja patu, traditsiooni ja muutuste, kohuse ja v?imu ning nende piiride ?mber – ja tema verises, v?givaldses l?pus v?ime tajuda Venemaa enda lugu 20. sajandi alguses. Rasputin polnud ei kurat ega p?hak, kuid see ei teinud teda v?hem t?helepanuv??rseks ja tema elu v?hem oluliseks Tsaari-Venemaa loojanguperioodi jaoks. 1 Tsareevit? Aleksei ja tema ?e suurv?rstitar Maria s?ilmeid hoitakse siiski alles Venemaa arhiivis Vene ?igeusu kiriku n?udmisel, kes kahtleb nende autentsuses. [ ? ] 2 J?rgnevalt nimetatud komisjoniks. [ ? ] Esimene osa 1. P?ritolu Piirnedes p?hjas P?hja-J??mere ning l?unas suure Kesk-Aasia stepiga, ulatub Siber ligi viis tuhat kilomeetrit Uurali m?gedest kuni Vaikse ookeanini. Rong s?idab Moskvast Uuralitesse umbes ??p?ev ja veel viis p?eva kulub Vaikse ookeanini j?udmiseks. Kui paigutada kogu k?lgnev USA Siberi keskmesse, j??b ikkagi ?le kolme miljoni ruutkilomeetri lisaruumi. See on m?nnikute ja kaasikute, j?rvede ja soode maa, mida l?bivad v?imsad j?ed, mis voolavad p?hja, Arktikasse. See on ??rmuste maa: temperatuur v?ib k?ikuda uskumatud 105 kraadi, alates –71?C talvel kuni 34?C suvel. See on karm, halastamatu paik. Alates kaugeimatest aegadest on see m??ratu isoleeritud piirkond kutsunud v??raste teadvuses esile fantastilisi kujutluspilte. On r??gitud, et vanemad tapavad ja s??vad seal oma lapsi. On levinud jutud, et siberlased surevad, kui nende ninast tilkunud vesi k?lmub ja j??tab nad maa k?lge kinni. M?ned v?itsid, et Siberi elanikel pole pead; nende silmad asetsevad rinnal ja suu on ?lgade vahel. Veel 18. sajandil halvustasid paljud Siberi kombeid ja moraali. P?rast 1761. aastal toimunud k?lask?iku Siberi ajaloolisse pealinna Tobolskisse, mis asus Rasputini s?nnikoha l?hedal, kirjutas prantsuse astronoom Jean-Baptiste Chappe d’Auteroche, et „lihtsate inimeste seas elavad mehed, naised ja lapsed koos promiskuiteedis ilma mingi h?bitundeta. Nende kirg ?hutatakse ?les selle l?bi, mida nad n?evad, ning m?lemad sugupooled langevad varakult ohjeldamatusse liiderlikkusse.”1 Siber on juba ammu olnud kannatuste s?non??miks lugematute tuhandete vangide t?ttu, keda tsaarid ja hiljem komissarid siia saatsid, kas asumisele – ss?lka – v?i palju r?ngemale sunnit?? – katorga – re?iimile. Sajandeid marssisid tavalised kurjategijad, revolutsion??rid ja muud m?ssulised m??da niinimetatud ahelate teed, mis suundus Venemaalt ?le Uuralite. Kuid mitte k?ik, kes suundusid Venemaalt Siberisse, ei l?inud sinna sunniviisil. Paljude jaoks t?hendas Siber v?imalust paremaks eluks. Venemaa laienemine Siberisse, mis algas 16. sajandil, oli tingitud majanduslikest p?hjustest ja n?ljast „pehme kulla” – karusnahkade ja eriti soobli – j?rele, millega ?ritsemine tundus olevat samav?rd ammendamatu kui kasumlik. Karusnahakaubandus tegi paljud mehed muinasjutuliselt rikkaks ja oli majandusmootor, mis ajendas laienemist. Siber, nii paradoksaalne kui see v?ib tunduda, t?hendas ka vabadust, kuna Uuralitest ida pool ei olnud p?risorjust ja riigi k?si oli kerge, et mitte ?elda vaevutuntav. Kui Venemaal p?risorjade koormised 17. ja 18. sajandil suurenesid, p?genes Siberisse ?ha enam talupoegi. Ajavahemikul 1678–1710 kasvas talupoegade majapidamiste arv Siberis peaaegu 50 protsenti, samal ajal kui see v?henes Venemaal enam kui 25 protsenti. Teisel pool Uurale ei olnud ?htegi isandat, kellele talupoeg oleks v?lgnenud oma t?? vilju. Vabadusega kaasnes ka Venemaa ??realade metsik, seadusetu elulaad. Sajandeid oli Siber Vene impeeriumi Metsik L??s. Tsaaride s?jav?elised kubernerid olid ?raostetavad, korrumpeerunud ja v?givaldsed, nagu ka paljud kaupmehed ja k?tid. Ei kaubeldud ?ksnes karusnaha, vaid ka naiste ja alkoholiga. V?givald kuulus elu juurde.2 Venelased, kes julgesid Siberisse p?geneda, olid riigi k?ige t??kamate alamate seast. Kohalikke talupoegi vaadeldes m?rkas inglise reisija, kes l?bis Siberi 1861. aastal teel Hiinasse, eksimatut „s?ltumatust nende hoiakus”. See ei olnud see, mida ta oli Venemaal n?inud, ?hes selle „vaesuse, hooletussej?etuse ja viletsusega”. Ta lisas, et „nende perekondade olukord n?itab teatavat enesest lugupidamist”. Nende k?lades oli m?ningast „algelist heaolu” ning oli tunda, et need on inimesed, kes on valmis v?tma riske lootuses paremale elule.3 Neil oli teatav uhkus ja v??rikus ning vastutustunne oma elu eest, mis puudus vene p?risorjadest talupoegadel l??ne pool Uuralit. Fjodori poeg Izosim oli ?ks vene pioneere, kes 17. sajandil Siberisse r?ndas. Vaene, maata talupoeg Izosim Palevitsi k?last V?t?egda, P?hja-Dvina lisaj?e ??rest, umbes tuhat kolmsada kilomeetrit Moskvast kirdes, ?letas koos oma naise ja kolme pojaga – Semjoni, Nasoni ja Jevseiga – Uuralid ja asus umbes 1643. aastal elama Pokrovskoje ??remaale. Pokrovskoje oli asutatud aasta varem kohaliku peapiiskopi korraldusel ja Izosimi saabumise ajaks oli see koduks umbes paarik?mnele talupojaperele. Pokrovskoje asub lainetava Tura j?e l??nekaldal postiteel, mis ?hendas Tobolski ja Tjumeni linna ja seda kasutati peatuspaigana, kus voorimehed v?isid puhata ja hobuseid vahetada. Linn sai oma nime Neitsi Maarja kiriku j?rgi, mille k?laelanikud sinna ehitasid – ja mis p?hitseti sisse Jumalas?nnitaja kaitse ja eestpalve p?hal (Pokrov Presvjatoi Bogorodits?). Kohalikud talupojad elatusid rebase-, karu-, hundi- ja m?grajahist ?mbritsevates metsades ning sterleti-, haugi- ja tuurap??gist Tura j?el ja piirkonna arvukatel j?rvedel. Samuti harisid nad maad, kasvatasid kariloomi ja parkisid nahku. Selles Siberi osas elati suhteliselt h?sti, mugavates puitelamutes, millest paljud olid kahekorruselised. 1860. aastaks, umbes selleks ajaks kui Rasputin s?ndis, oli Pokrovskojes ligikaudu tuhat elanikku, kes elasid umbes kahesajas majas. K?la v?is hoobelda m?ne meierei, talli, pagarit??koja, k?rtsi, v??rastemaja, turu ja puiduveskiga ning sepikoja ja v?ikese koolimajaga.4 Vanad k?la meetrikaraamatud ei anna Izosimi kohta ?htegi liignime, kuid tema poeg Nason oli 1650. aastaks v?tnud nime Rosputin. P?hjus, miks ta selle nime valis, ei ole selge. Ehk oli tal teine nimi v?i h??dnimi Rasputa (Rosputa), mis andis maad Rasputinile (nagu seda 19. sajandil kirjutama hakati), mis oli tol ajal Siberis levinud liignimi. Sellest hoolimata v?ttis ainult osa Nasoni j?reltulijaid nime Rasputin ja hoidis selle alal l?bi sugup?lvede.5 Tollestsamast Nason Rosputinist Grigori p?lvneski, kaheksa p?lvkonda hiljem. Rasputini nimi on olnud l?putute arutluste allikas, enamik neist asjatundmatud ja eba?iged. Paljud on p??dnud siduda seda vene s?naga rasputnik – k?lvatu, liiderlik – v?i rasputnit?at – ohjeldamatult liiderdama –, justkui Rasputini nimi oleks tuletatud tema moraalsest k?lvatusest v?i antud talle tema halva kuulsuse t?ttu. Valev?ited j?litasid teda kogu elu. Vet?erneje Vremja n?iteks avaldas 1911. aasta detsembris loo, milles v?ideti, et ta oli saanud h??dnime Rasputin oma noorp?lve amoraalsuse t?ttu ning et see muudeti ametlikuks siis, kui see kirjutati tema passi. Ja isegi n??d v?idavad m?ned ajaloolased j?tkuvalt, et nimi Rasputin oli m?eldud kajastama tema perekonna igip?list k?lvatust.6 Nime p?ritolu on ebaselge. Kui see t?epoolest sai alguse m?nest esivanemast, kes oli rasputnik, siis oli Rasputini perekond kaugel sellest, et olla ebatavaline, arvestades, kui palju inimesi Siberis seda nime kandis. Kuid on ka teisi, t?en?olisemaid allikaid. Rasputja v?i rasputje t?hendab ristteed ja vanasti peeti neid paiku kohaks, kus kummitasid kurjad vaimud, ning ehk anti nimi isikutele, keda arvati olevat kontaktis selliste j?ududega. Samuti on olemas vana vene vanas?na ristteele viidud tobukesest, millega peeti silmas otsustusv?imetut inimest. Ja siis on veel vene s?na rasputitsa – teedelagu –, mis viitab m?rjale, porisele kevadhooajale, mil Venemaa teed muutuvad l?bimatuks. On v?imalik, et sel perioodil s?ndinud last v?idi kutsuda Rasputaks.7 ?ksk?ik milline selle p?ritolu ka on, Rasputin oli nimi, millega Grigori ja tema perekond olid s?ndinud, ja see polnud antud tema loomuse t?ttu. Grigori isa Jefim Rasputin s?ndis Pokrovskojes 1842. aastal. Allikad kirjeldavad teda kui „r?medat, t??pilist Siberi talupoega”, „turske, sassis ja k?hmus”, samas kui poliitiline pagulane, kes Jefimiga umbes 1910. aastal kohtus, nimetas teda „terveks, t??kaks ja v?ledaks vanaks meheks”.8 Jefim pingutas j?ukuse saavutamiseks mitmel moel – p??dis kala, haris p?ldu, tegi heina. M?nda aega t??tas ta laevalastijana Tura ja Toboli j?el s?itvatel laevadel, seej?rel sai t??d riigiteenistuses, vedades inimesi ja kaupu Tobolski ja Tjumeni vahel. Rahaga oli enamasti kitsas; kord oli Jefim maksude mittetasumise p?rast vangi pandud. Mis puudutab tema mainet, siis siin on andmed m?neti vastuolulised. Ta oli k?lakiriku vanem ja ?ks kohalik on meenutanud Jefimi „tarku arutlusi ja elukogemust”, seevastu teised on m?rkinud tema kiindumust „kange alkoholi vastu”.9 Hoolimata joomisest l?ks Jefimi elu aegamisi ?lespoole. Ta omandas maat?ki ja tosinkond lehma ning peaaegu kaksk?mmend hobust, mis polnud k?ll suur rikkus, kuid Vene talurahva standardite j?rgi oli j?ukus. ?lest?hendused kirikuraamatus ?tlevad, et Jefim abiellus 21. jaanuaril 1862. aastal Anna Par?ukovaga Usalka k?last. Naine oli temast kaks aastat vanem. J?rgnevate aastate jooksul kogeti mitmeid s?nde ja sama palju surmajuhtumeid. Ajavahemikul 1863–1867 s?nnitas Anna neli last – kolm t?drukut ja ?he poisi –, kellest ?kski ei elanud rohkem kui paar kuud. Esimene ellu j??nud laps oli poiss, kes s?ndis 9. jaanuaril 1869. aastal, peaaegu seitse aastat p?rast nende pulmap?eva. Ta ristiti 10. jaanuaril Grigoriks Nyssa p?ha Gregoriose, 4. sajandil elanud kristliku m?stiku auks, kelle p?ha Vene ?igeusu kirik sel p?eval t?histas. Koos Jefimi, Anna ja nende pisipojaga olid kirikus lapse ristivanemad – Jefimi vanem vend Matvei ja keegi naine Agafja Alemasova.10 J?rgnes veel kaks v?i kolm last. 1874. aastal s?nnitas Anna kaksikud, kes m?lemad surid m?ni p?ev p?rast s?ndi, ja ilmselt oli veel ka ?heksas laps, 1875. aastal s?ndinud t?druk Feodossija, kes j?udis t?iskasvanuikka. Kuigi s?ilinud ?lest?hendustest ei ole selge, kas tema ja Grigori olid ?de-venda v?i oli nende vahel mingi kaugem sugulus, olid nad siiski l?hedased. Grigori oli tunnistajaks Feodossija laulatusel 1895. aastal ja hiljem sai temast naise kahe lapse ristiisa. Sageli korratud lugu, mille kohaselt Rasputinil oli vend v?i n?bu nimega Dmitri, kes uppus ja kelle surmas Rasputin n?gi ette omaenese surma, on puhas v?ljam?eldis.11 Rasputini kogu noorus, tegelikult umbes esimesed kolmk?mmend aastat tema elust on must auk, mille kohta me ei tea peaaegu mitte midagi – asjaolu, mis on aidanud kaasa k?ikv?imalike v?ljam?eldiste s?nnile. 1910. aastal, ?he varajase skandaali haripunktis, mis Rasputinit alailma ?mbritsesid, avaldas ajaleht Utro Rossii loo, mis v?itis, et uurijad olid avastanud ?okeerivaid ?ksikasju Rasputini vanemate elust. Jefim, nagu artikkel kinnitas, oli „v?ga ihar kiimleja”, kes n?udis seksi oma abikaasaga tema raseduste ajal. Kord, kui Anna oli p??dnud t?rkuda, karjunud ta naisele: „Pressi see v?lja, tee k?hku ja pressi see v?lja!” Ja nii hakkasid k?laelanikud Grigorit kutsuma v?ljapressitud Gri?kaks.12 Teine lugu r??kis, et raseduse l?pupoole, kui Anna kandis Grigorit ja tema k?ht oli juba ?sna suur, n?udis Jefim temalt anaalseksi, mille v?idetavaks tunnistajaks oli mees, kes t??tas nende kodus ja kes r??kis selle loo k?las laiali.13 Sellised lood olid fabritseeritud, et sisendada, nagu oleks seksuaalne perverssus olnud midagi Rasputini perekonnale igiomast. Me teame, et Rasputin ei olnud kunagi saanud kooliharidust ning j?i kirjaoskamatuks kuni oma varase t?iskasvanueani. Tolle aja kohta ei olnud selles midagi ebatavalist. Enamik maad harivaid talupoegi oli harva koolis k?inud ja kirjaoskuse tase oli 1900. aastal Siberis umbes 4 protsenti ning ?leriigiliselt k?igest 20 protsenti. Ka Rasputini vanemad ei olnud koolis k?inud. 1897. aasta rahvaloenduse andmetel ei olnud Rasputini majapidamises ?htegi kirjaoskajat.14 V?ike Grigori, nagu ka teised poisid Pokrovskojes, aitas oma isa niipea, kui ta oli selleks suuteline. Ta ?ppis kalastama ja loomade eest hoolitsema, t??tas p?llul. P?hap?eviti k?is ta koos perega kirikus. See oli tavalise talupoja elu ja allikate p?hjal ei tundu, et tema noorp?lves oleks olnud midagi, mis viitaks, et Rasputini elu saab kuidagi tema esiisade omast erinema. Kuna sellest perioodist on nii v?he teada, on teistel olnud vabadus luua oma versioon elust Rasputini kodus. Ajalehes Petrogradski Listok 1916. aasta detsembris avaldatud kirjeldus on selles m?ttes t??piline: P?hamehe k?la oli kehv ja h?ljatud. Selle elanikel oli eriti halb maine, isegi Siberi standardite j?rgi. Loodrid, sulid, hobusevargad. Rasputinid olid nagu k?ik ?lej??nud, ning ka temast pidi tulema samasugune, kui ta veidi kasvab. Oma nooruses oli Rasputin ebaharilikult armetu. Ropu suu ja segase jutuga, m?ttetusi r??kiv, v?imatult r?pane, varas ja p?haduseteotaja, oli ta oma koduk?la hirmutis.15 Petrogradski Listok nimetas teda loodriks, kelle laiskus pani tema isal rusikad s?gelema. K?ige t?sisem s??distus oli aga see, et noor Rasputin oli olnud varas ja et kohaliku omavalitsuse registrites on t?endeid selle kohta, et ta on hobusevarguse ja valetunnistuse andmise eest s??di m?istetud. Pavel Raspopov Pokrovskojest r??kis 1917. aastal komisjonile Rasputini isiku ju harjumuste kohta midagi umbes sarnast. Ta ?tles, et nad olid nooruses koos kala p??dnud ja et ?kski teine noortest meestest ei tahtnud isegi Rasputini l?hedale tulla. S??gi ajal tilkus tal nina alailma ja kui ta oma piipu suitsetas, jooksis tal suust s?lge. Raspopovi s?nul visati Rasputin l?puks artellist v?lja, p?rast seda kui ta oli tabatud ?hist viina varastamast.16 On ka teateid, et Rasputin varastas heina ja k?ttepuid, kuid k?ige enam levinud oli v?ide, et ta varastas hobuseid, mis revolutsioonieelsel Venemaal oli eriti r?nk kuritegu.17 Nagu Rasputini puhul sageli juhtus, paisus lugu iga edasir??kimisega suuremaks. Kui algul ?eldi, et Rasputin varastas hobuseid ?hel v?i kahel korral, siis hiljem r??giti, et ta p?rines pikast hobusevaraste soost. Rootsi helilooja Wilhelm Harteveld, kes kohtus Rasputiniga rohkem kui ?hel korral, ?tles p?rast Rasputini surma, et ta oli s?ndinud hobusevaraste perre. V?idetavalt p?hendanud Jefim ta pere ?ritegevusse ning tundnud poja ?le suurt uhkust, kui too sai 16-aastaselt tuntuks kui ?ks parimaid hobusevargaid piirkonnas. V?rst Felix Jussupov osutas oma m?juvates m?lestustes samale asjaolule.18 Vastanuks m?ni neist lugudest t?ele, siis oleks sellest pidanud j??ma mingi j?lg Tobolski v?i Tjumeni arhiividesse, kuid hoolimata ajaloolaste j?upingutustest pole kunagi leitud ?htki viidet, et Rasputini vastu oleks kunagi t?stetud mingi s??distus.19 Kuid on t?endeid, mis n?itavad, et Rasputinil oli taltsutamatu noorus. 1909. aastal Pokrovskoje kohalikelt elanikelt Tjumeni sandarmiaruande jaoks kogutud info kinnitab, et Rasputinil oli „erinevaid pahesid”, nimelt meeldis talle purjutada, ning et ta pani toime mitmeid v?ikesi vargusi, enne kui kadus ja naasis muutunud mehena.20 Dokumendi daatum on oluline, sest see p?rineb ajast enne seda, kui Rasputini kahtlane kuulsus levis, ja kajastab seega suurema t?en?osusega t?de – v?i m?nd selle aspekti – ja mitte seda, mida k?laelanikud arvasid sandarme kuulda tahtvat. Ning on veel rida dokumente, mis on Tobolski arhiivides seni m?rkamatuks j??nud. Vastavalt ametlikule uurimisele tulid 1914. aasta juuni l?pus pealinnast Pokrovskoje vallavalitsusse (volostnoje pravlenije) ajakirjanik ja tema sekret?r, ?eldes end olevat Peterburi kindralkuberneri agendid, kes on saadetud koguma ametlikke t?endeid Rasputini noorp?lve hobusevarguste kohta. Vallaametnik Nalobin, liiga hirmunud, et neilt isikut t?endavat dokumenti k?sida, kontrollis k?la „varasemate s??dim?istmiste registrit” ja ?tles neile, et Rasputinit ei ole kunagi sellise kuriteo eest kinni v?etud v?i s??di m?istetud. Ta mainis siiski, et tema valduses on dokumendid, mis n?itavad, et 1884. aastal oli vallavanem (volostnoi star?ina) m?istnud 15-aastasele Rasputinile kahep?evase vanglakaristuse temasse „ebaviisaka suhtumise” eest. See, nagu ta neile ?tles, oli ainus m?rge Rasputini kriminaalse mineviku kohta. Nalobin palus meestel anda allkiri teabe saamise kohta, kuid nood keeldusid ja kiirustasid minema.21 Kui Rasputin sai teada, mida Nalobin oli teinud, oli ta maruvihane ja n?udis, et Tobolski kuberner asja uuriks. Uurimine paljastas, et Nalobin oli t?epoolest n?idanud kahele mehele k?la kuriteoregistrit inkrimineerivate ?ksikasjadega. Suutmatuse t?ttu n?uda t?endit meeste identiteedi kohta trahviti Nalobinit viie rublaga. See on t?helepanuv??rne avastus, kuna see seab lood Rasputini hobusevargustest l?plikult kahtluse alla, samuti teated teiste kuritegude kohta. Kui olid mingid „v?ikesed vargused”, nagu k?laelanikud ja Raspopov v?itsid, siis olid need t?epoolest v?ikesed, liiga v?ikesed, et oleks n?udnud k?la ametiv?imude t?helepanu. See on m?rkimisv??rne ka selle poolest, et annab ?mberl?kkamatu t?endi Rasputini nooruse m?ssumeelse ja v?ib-olla isegi metsiku iseloomu kohta, mida on juba ammu oletatud ja millele ka Rasputin ise on ?hmaselt vihjanud, kuid mida pole kunagi usaldusv??rselt dokumenteeritud. Muidugi, sellised noorp?lve v??ratused on ?sna tavalised isegi niisuguste kristlike p?hakute seas nagu p?ha Augustinus. Ent kui Augustinus varastas ja hooras noores eas, siis p?rast kristlaseks saamist muutis ta alatiseks oma viise. Sama ei saa ?elda Rasputini kohta, kes v?itles oma pahedega kogu ?lej??nud elu, kukkudes sageli l?bi ja andes maad patule – midagi, mida ta ise muide kunagi ei eitanud. Umbes kolmk?mmend kilomeetrit Tobolskist kagusse, vaatega Irt??i j?ele, asub Abalakis P?ha Znamenski klooster, mis ehitati siia, kui vana talunaine sai 1636. aastal n?gemuse, milles Jumalaema k?skis ehitada kiriku. Klooster sai koduks imettegevale Neitsi Maarja ikoonile, mis oli ?le Siberi kuulus oma t?helepanuv??rse tervendamisv?ime poolest. Inimesed tulid kilomeetrite kauguselt Abalakki, et kogeda kloostri p?hadust ja v?tta vastu ?nnistused selle ikoonilt. Sealsamas Abalakis kohtas Rasputin 1886. aasta suvel Praskovja Dubrovina nimelist talut?drukut. Too oli t?idlane ja blond, tumedate silmadega. Ta oli ?le kolme aasta Rasputinist vanem, s?ndinud 25. oktoobril 1865. aastal ja seega talut?druku kohta juba midagi vanat?druku taolist.22 Nad m?lemad Rasputiniga olid seal, et t?histada selle suve taevaminemisp?ha. Nad kurameerisid mitu kuud ja seej?rel abiellusid varsti p?rast Rasputini kaheksateistk?mnendat s?nnip?eva 1887. aasta veebruaris.23 Praskovjast on teada v?ga v?he. K?igil, kes teda tundsid, oli tema kohta ainult h?id s?nu ?elda. Ta oli t??kas, lojaalne, kohusetundlik (ja isegi alandlik) abikaasa ja minia. Juba peaaegu vanat?drukuna v?is Praskovja olla t?nulik Rasputini ettepaneku ?le, mis t?hendas kodu, perekonda ja teataval m??ral turvalisust ja stabiilsust. Talupoeglik Venemaa ei olnud koht ?ksikute naiste jaoks. Hoolimata mehe naisseiklustest, joomisest ja pikaajalistest ?raolekutest j?i naine talle kogu eluks p?hendunuks, hoides Pokrovskojes kodu ja oodates kannatlikult tema tagasitulekut. Omalt poolt tagas Rasputin alati, et naisel oleks, mida ta vajas nii iseenda kui ka majapidamise jaoks, ning ta palkas noori naisi, et nood aitaks Praskovjat majapidamises ja pakuks mehe ?raolekul talle seltsi. P?rast pulmi asusid nad elama Grigori vanemate juurde, nagu tava n?udis. Peagi s?ndisid lapsed. Neid oli kokku seitse, kuid enamik neist suri noorelt. Mihhail, kes oli s?ndinud 29. septembril 1889. aastal, suri sarlakitesse enne viieaastaseks saamist. 1894. aasta mais s?nnitas Praskovja kaksikud Georgi ja Anna. Nood – ja mitmed teised k?las – pidid kaks aastat hiljem alla vanduma l?kak?hale. Dmitri, s?ndinud 25. oktoobril 1895. aastal, oli lastest esimene, kes elas t?iskasvanueani, talle j?rgnes Matrjona (rohkem tuntud Mariana), kes s?ndis 26. m?rtsil 1898. aastal, ja seej?rel Varvara, s?ndinud 28. novembril 1900. Seitsmes laps Praskovja, kes s?ndis kolm aastat p?rast Varvarat, ei elanud kolmekuuseks saamiseni.24 1897. aasta rahvaloenduse j?rgi ei olnud Grigoril, kes oli n??d kahek?mne kaheksa aastane, oma majapidamist, vaid ta elas ikka veel koos isaga, kes oli siis viisk?mmend viis, ja emaga, kes oli viisk?mmend seitse, ning oma naise ja nende ?heaastase poja Dmitriga. K?ik majapidamises on kirja pandud kirjaoskamatutena, meespere riigitalupoegadena.25 Kuni selle ajani n?is Rasputini elu kujunevat samasuguseks nagu miljonitel Vene talupoegadel: t??tamine p?llul, kirikus k?imine, oma palvete lugemine, isale allumine, abiellumine, laste saamine ja talupojaelu igavese r?tmi alalhoidmine. Kuid siis muutus k?ik. 2. Palver?ndur 1907. aastal r??kis Rasputin oma noorusajast Hionja Berladskajale, ?hele oma akol??dile, kes kirjutas ?les tema s?nad ja aitas need avaldada bro???rina „Kogenud palver?nduri eluk?ik”. „28. eluaastani,” r??kis Rasputin Berladskajale, elasin ma, nagu ?eldakse, ilmalikult, ma elasin rahus, see t?hendab, ma armastasin maailma ja toimisin ?iglaselt ja otsisin lohutust ilmalikust suhtumisest. Ma s?itsin sageli voorivankritega, t??tasin kutsarina, p??dsin kala ja k?ndsin p?ldu. K?ik see on talupojale v?ga hea! Mul oli ?htlasi palju pahandusi: ?ksk?ik mis prohmakas kusagil juhtus, s??distati selles mind, kuigi ma ei olnud asjaga kuidagi seotud. Teised t??mehed pilkasid mind. Ma k?ndsin palju ja magasin v?he ning k?sisin kogu aeg oma s?dames, kuidas leida lunastust. Vaatasin preestritele kui eeskujudele, kuid see ei olnud p?ris see, mida mina tahtsin. [. . .] Nii ma hakkasin k?ima palver?nnakutel ning ma olin kiire m?tlemisega ja t?helepanelik, olin huvitatud k?igest, heast ja halvast, mul oli k?simusi, kuid vastust ei olnud kelleltki k?sida. Ma reisisin ja otsisin palju ning proovisin elus k?ike.1 P?hjused selleks muutuseks Rasputini elus, mis viis teda l?puks Pokrovskojest tsaari paleesse, on kaua olnud m?hitud legendide uttu. Nikolai Sokolov, kes 1919. aastal Romanovite m?rva uurimist juhtis, v?itis, et Rasputin lahkus Pokrovskojest mitte Jumalat otsima, vaid raskest t??st p??semiseks. Teised on kirjutanud, et Rasputini motivatsioon oli v?ltida vanglakaristust v?i v?ljasaatmist hobusevarguse eest. V?idetavalt teinud Rasputin ettepaneku v?tta ette palver?nnak P?ha Nikolai kloostrisse Verhoturjes – ligi viiesaja kilomeetri kaugusel –, et lunastada oma patte.2 Kumbki lugu ei ole veenev. Rasputini kauaaegne s?ber Dmitri Strjapt?ev ?tles 1914. aastal ajakirjanikele, et noore mehena ei olnud Rasputinil oma k?las hea kuulsus. K?ige muu hulgas oli tal n?rkus pudeli vastu. Kuid siis ?hel ??l n?gi ta unen?o. Verhoturje p?ha Simeon ilmus talle ja ?tles: „Loobu k?igest ja saa uueks meheks ja ma ?lendan sind.”3 Oma „Eluk?igus” viitas Rasputin samuti Verhoturje Simeonile, meenutades, kuidas too oli aidanud tal vabaneda unetusest ja voodim?rgamisest, probleemist, mis saatis teda ka t?iskasvanueas, ning et see oli see ime, mis andis tema elule uue, Jumalale p?hendatud suuna.4 Rasputini t?tar Maria, kes ei olnud selle transformatsiooni ajal veel s?ndinud, kirjutas, et tema isa oli joonud ja suitsetanud ja s??nud liha nagu teised talupojad, kuid siis ?kki muutunud. Ta loobus k?igist neist asjadest ja hakkas tegema palver?nnakuid kaugetesse paikadesse. ?hes oma m?lestuste v?ljaandes v?itis Maria, et tema isal oli olnud n?gemus: kui ta viibis p?llul, oli P?ha Maarja ilmunud taevasse ja osutanud horisondi poole. Rasputin tundis, et Neitsi j?lgib teda, suunates teda p?ha otsijana ringi k?ima. Ta veetis kogu ?? ?ksi koos Maarja ikooniga. J?rgmisel hommikul ?rgates n?gi ta Maarja silmadest pisaraid voolamas. Ta kuulis h??lt: „Ma nutan inimsoo pattude p?rast, Grigori. Mine r?nda ja puhasta inimesed nende pattudest.”5 Isegi kui lugu vastab t?ele, l?ks vaja ilmselt rohkemat kui julgustust Neitsilt, et veenda Rasputinit otsima Jumalat horisondi taga. K?laelanikud ?tlesid 1910. aastal, et j?rsk muutus Rasputini k?itumises oli seotud reisiga Tjumeni, mille ta oli sooritanud koos noore teoloogia?li?pilase Meliti Zaborovskiga, kellest hiljem sai munk ja seej?rel Tomski vaimuliku seminari rektor. Maria mainis samuti Zaborovskit, m?rkides, kuidas tema isa oli ?hel p?eval veskist naastes teda juhuslikult kohanud. Rasputin hakkas Zaborovskile oma n?gemustest r??kima ja k?sis temalt n?u, mille peale ?li?pilane vastas: „Issand on sind kutsunud ning on patt mitte kuuletuda.”6 Peaaegu sama ?hmane kui muutuse p?hjus, on aeg, mil see juhtus. Osa probleemist l?htub Rasputinist endast. 1908. aastal m?rkis ta n?iteks, et alustas oma palver?nnakuid 1893. aasta paiku, kui ta oli kaksk?mmend neli.7 Siin tundub Rasputin eksivat. Nagu ta oma „Eluk?igus” m?rgib, alustas ta palver?nnakutel k?imist, kui oli kaksk?mmend kaheksa, seega 1897. aastal, sama daatumi ?tles ta ka isa Aleksandr Jurevskile Siberis 1907. aastal.8 Hilisem daatum tundub t?en?olisem. Tolle aja standardite j?rgi oli Rasputin keskealine talupoeg, kui ta otsustas oma k?last lahkuda ja otsida Jumalat. See oli radikaalne otsus ja v?is olla p?hjustatud ainult mingisugusest emotsionaalsest v?i vaimsest kriisist. V?ib-olla oli see teatav keskeakriis: ta oli abielus olnud k?mme aastat, tal oli v?ike poeg ja teine laps tulekul, tema elu oli ?ks l?putu r?gamine. T?usta ja kodust lahkuda oli p?genemisviis, v?imalus teistsuguseks eluks. Rasputin oli juba saanud maitsta seda teistsugust elu oma l?hikestel palver?nnakutel Abalaki kloostrisse ja Tobolski suurde katedraali, kuid n??d tahtis ta minna kaugemale ja pikemaks ajaks. Rasputinil oli rahutu loomus. Ta ei suutnud kunagi j??da ?hte kohta liiga kauaks ja veetis oma ?lej??nud elu liikvel. Kuid Rasputini otsus oli rohkem kui soov p?geneda. Religioosne impulss, millele on viidatud eespool, oli t?esti siiras. Ta oli oma usulistes otsingutes rahutu ning tema k?simused Jumala olemusest ja usust olid ?letanud kohalike preestrite (t?en?oliselt piiratud) p?devuse. Ei ole mingeid andmeid selle kohta, kuidas ?lej??nud pere reageeris tema kodust lahkumisele, et minna otsima Jumalat. On selge, et see pidi olema raske. Grigori oli Jefimi ainus poeg ja too vajas teda kodus, et t??ga toime tulla. Ta ei saanud olla r??mus poega minemas n?hes ning on t?endeid, mis osutavad, et nende suhted kannatasid seet?ttu.9 Praskovja ei v?inud samuti selle ?le ?nnelik olla, kuid tolleaegses patriarhaalses talurahvamaailmas ei olnud tal muud valikut kui olukorraga leppida. Suuresti t?helepanuta on j?etud asjaolu, et selleks ajaks, kui Rasputin kodust lahkus, oli ?le poole tema elust juba seljataga. Tal oli j??nud elada veel ainult ?heksateist aastat. Stranniki, p?had r?ndajad v?i religioossed palver?ndurid, olid vanal Venemaal tavaline vaatepilt. Kogu 18. ja 19. sajandi oli idee v?tta ette palver?nnak p?hasse paika levinud nii rikaste kui ka vaeste seas. Kui rikkad v?isid endale transporti lubada, siis vaesed pidid toime tulema oma kahel jalal, paun k?es. K?last k?lla r?nnates lootsid palver?ndurid toidu ja ??maja osas v??raste lahkusele. Sageli olid nad siiski n?ljas ja magasid v?ljas t?htede all. Nende riietus erines v?he kaltsudest ning tavaliselt olid nad paljajalu. Paljud kandsid jalaraudu. See ei olnud kerge elu. 1900. aastal oli Venemaal umbes miljon palver?ndurit, kes ekslesid ?hest p?hast paigast teise, otsides lunastust ja valgustatust. K?ndides kordasid palver?ndurid Jeesus-palvet: „Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, halasta minu, patuse peale.”10 Paljud venelased suhtusid palver?nduritesse suure austusega. 19. sajandi suur luuletaja Fjodor Tjutt?ev ?listas neid oma luuletuses „Strannik”: „Vaest r?ndajat armastab Zeus / ja annab oma eestkoste! / Kuigi kodukoldelt pagendatu, / on ta jumalate k?laline.”11 Ametiv?imude jaoks olid aga palver?ndurid kaugel s??tutest religioossetest otsijatest. Viimane tsaaripolitsei juht Aleksei Vassiljev kirjutas, et need mehed ja naised „esindavad t?iesti anarhistlikku elementi Vene talupoegade seas”. Nad olid rahutud, sihitud kujud, kes v?ltisid igasugust kontakti riigiga peamiselt selleks, et p??seda k?igist sotsiaalsetest kohustustest. Stranniki, nagu Vassiljev veendunud oli, tuli ?ldiseks h?vanguks maha suruda.12 „Kui ma hakkasin palver?nnakutel k?ima,” meenutas Rasputin aastaid hiljem, „kogesin teistsuguses maailmas olemise r??mu.” Ta pani t?hele erinevaid viise, kuidas inimesed Jumalat teenisid, ning j?udis arusaamisele, et ka maailmas elades on v?imalik osaleda Tema t??s, kui tegutseda Jumala armu s?gavas m?istmises. Elu palver?ndurina oli raske. Rasputin k?ndis viisk?mmend kilomeetrit p?evas igasuguse ilmaga. Ta palus almust v?i tegi juhut?id, et teenida m?ni kopikas. Sageli sattus ta r??vlite k?tte v?i j?litasid teda m?rtsukad. Kurat kiusas teda pidevalt „ebap?hade ihadega”. Rasputin alandas end, et panna proovile oma otsusekindlust. Ta sundis end k?ndima ilma toidu ja veeta p?evi, kuus kuud r?ndas ta ringi, vahetamata kordagi oma aluspesu v?i puudutamata oma ihu, kolm aastat r?ndas ta m??da Venemaad jalaraudades. Vanade kristlaste kombel t?i see lihasuretamine teda l?hemale Kristuse vaimule. Aja jooksul loobus Rasputin oma raudahelatest „armastuse ahelate” vastu. Ta ?ppis lugema evangeeliume, m?tiskles nende t?henduse ?le ja hakkas n?gema Jumalat k?iges, eriti Vene maastiku ilus. Kristuse armastus t?itis tema hinge. „Ma armastasin k?iki valimatult,” ?tles ta. Kui bandiidid teda r??visid, andis ta neile k?ik, mis tal oli, ?eldes nende h?mmastuseks: „See ei ole minu oma, see on Jumala oma.” Oma v?hest toitu jagas ta kaasr?nduritega, sest see k?ik tuli Jumalalt.13 Imetle looduse ilu. Veendumus kuradi kohalolekus meid ?mbritsevas maailmas. V?itle keha n?udmistega. P?lga raha ja materiaalseid asju. Tunne aukartust armastuse j?u ees. Askees ja ebatavalised usukombed koos s?ltumatu vaimuga. Nendes lausetes paljastas Rasputin juhtm?tted, mis valitsesid tema elu ?le. * Uurali m?gedes asuv Verhoturje on ?ks k?ige p?hamaid paiku Venemaal, kus asub k?mneid kirikuid ja P?ha Nikolai klooster. See oli palver?ndurite, sealhulgas Rasputini jaoks erakordselt populaarne sihtkoht ja siin kohtus ta ?he tolle aja k?ige austusv??rsema p?hamehega. Makari, s?ndinud Mihhail Polikarpov, oli starets ehk vanake, kes elas v?ikeses h?tis metsas mitte kaugel kloostrist. Margarita Saba?nikova, s?mbolistliku luuletaja Maximilian Volo?ini esimene abikaasa, k?lastas Makarit 1910. aastal tema v?ikeses h?tis, mis oli ?mbritsetud kanadest, kelle eest ta hoolitseda armastas. „Tema n?gu oli v?ljaspool aega,” m?rkis Saba?nikova. „Tema s?gavad kortsud andsid tunnistust ?revusest, kuigi mitte enda, vaid teiste p?rast.” Tundus, et tema silmad pole n?inud und. Ta oli riides nagu talupoeg ja k?itus kummaliselt, vahtis taevasse ja r??kis oma kanadega. Kuid Makari avaldas Saba?nikovale m?stilist m?ju. „Tema v?limuses oli midagi haaravat, mingi v??rikus, viis, kuidas meie pilgud kohtusid. Ta peab t?esti olema starets, m?tlesin ma, ja langesin tema ette p?lvili.”14 „Starets”, kirjutab Fjodor Dostojevski „Vendades Karamazovites”, on p?ha mees, kes v?tab teie hinge, teie tahte oma hingesse, oma tahtesse. Valinud staretsi, loobute te oma tahtest ja annate selle t?ielikult tema meelevalla alla alistumist?otusega, t?ieliku endasalgamisega. P?hendunu v?tab selle katsumuse, selle hirmsa elukooli vabatahtlikult enda peale, lootuses p?rast rohkeid katsumusi endast jagu saada, hakata end valitsema sel m??ral, et viimaks terve elu alistamisega saavutada t?ielik vabadus, see t?hendab vabadus iseendast, p??seda nende saatusest, kes elasid ?ra terve elu, aga iseennast endas ei leidnud. 15 Starets omas haruldast sisemist tarkust, Jumalast inspireeritud karismat, mis andis talle v?ime tegutseda vaimse teejuhina valgustumist taotlevate inimeste jaoks. Esimene ja kuulsaim k?igist sellistest staretsitest oli P?ha Antonius Egiptusest (251–356). Ta loobus maailmast, et elada ?le kahek?mne aasta erakuna k?rbes, ja alles p?rast seda intensiivset ?ksinduse ja m?tisklemise perioodi hakkas ta vastu v?tma k?lastajaid, kes otsisid tarkust ja usku. Antoniuse elu – see sai eeskujuks k?igile tulevastele staretsitele – keskmes on eemalet?mbumise idee, enne kui ollakse valmis maailma tagasi p??rduma. Venemaa suurim rahvusp?hak Radone?i Sergi (1314?–1392) elas staretsi elu, loobus maailmast inimt?hja Vene metsa kasuks, kus rajas erakla ja elas enesedistsipliini ja palve elu. Ajapikku levis s?na eraklast ja vagast Sergist ning tema juures hakati k?ima vaimset juhatust saamas. Kui tema j?ngrite arv kasvas, asutas ta Moskvast p?hja pool kloostri, millest sai Moskva suurv?rstiriigi k?ige p?ham koht. Kuid Sergi ei loobunud kunagi askeesist ja palver?ndurid olid sageli ?okeeritud sellest, mida nad temaga kohtudes n?gid. Kuigi s?ndinud aadlik, t??tas ta ikka k??giviljaaias, riides nagu vaene talupoeg, tema riided olid m??rdunud ja ta pesi end harva. Ta n?gi v?lja nagu kerjus ja oli pagenud ?ksikusse paika; siiski oli Sergi Moskoovia suurv?rstide s?ber ning ei v?ltinud poliitikat. 1380. aastal vahetult enne Kulikovo lahingut, milles v?ideldi tatarlaste vastu, palus Moskva suurv?rstiriigi valiseja v?rst Dmitri Donskoi Sergi ?nnistust. Kuigi staretsid on ?igeusu kirikule ?ldiselt iseloomulikud ja neid esines erinevatel aegadel, oli selle n?htuse suurim ?itseaeg Venemaal 19. sajandil, mida on nimetatud staretsite ajaks. Alates p?hast Sarovi Serafimist ja j?tkates Optina kloostri isadega (Leonid, Makarios, Ambrosius) on nendel karismaatilistel isikutel olnud tohutu m?ju Venemaa vaimses elus ja mitte ainult lihtsate inimeste hulgas, vaid ka kirjanike ja m?tlejate seas. „Vendade Karamazovite” starets, vanake Zossima, on osaliselt inspireeritud Optina staretsitest.16 Nagu paljud teised, oli Rasputin Makariosest s?gavalt puudutatud. See alandlik otsija oli end ?leni ?igeusust l?bi immutanud ja teadis suurt osa Piiblist peast; tema akol??did uskusid, et ta v?ib mitte ainult p?hakirja tsiteerida, vaid ka elada, nagu ta oleks Jeesuse ?petuse kehastus. ?ksikasjad kahe mehe suhtlemise kohta on napid. On v?imalik, et Rasputin veetis Verhoturje kloostris mitu kuud ja sai millekski Makariose ?pilase taoliseks. V?ib-olla siin – munkadelt, ja mitte Makarioselt, kes oli kirjaoskamatu – hakkas Rasputin ?ppima lugemist ja kirjutamist – oskused, mille ta omandas just mitte k?ige k?rgemal tasemel.17 Rasputinile avaldas Makarios muljet, kuid klooster ja selle mungad mitte. Hiljem ?tles ta Mariale, et „pahe”, mis oli nakatanud nii paljusid kloostreid, oli kanda kinnitanud ka Verhoturjes. Pahe, mida ta silmas pidas, oli t?en?oliselt homoseksuaalsus. Ta tundis kloostrielus sundust, mis t?ukas teda eemale. Ta ?tles kord: „Kloostrielu ei ole minu jaoks. Seal leidub v?givalda inimese suhtes.” Rasputin r?hutas, et ainus ?ige tee kristlase jaoks on otsida lunastust maailma keskel. Arvestades Rasputini rahutut loomust ei olnud see ?llatav. Ta ei olnud kunagi see, kes alluks rutiinile v?i k?rgemale autoriteedile, v?lja arvatud Jumal ja tsaar. Maria s?nade kohaselt oli tema isa k?lask?ik Makariose juurde see, mis veenis teda, et r?ndurielu on tema jaoks ainu?ige.18 Aja jooksul r?ndas Rasputin kodust ?ha kaugemale. On v?imalik, et ta j?udis 1900. aastal nii kaugele kui Athose m?gi, mis on ?igeusu munkluse peamine keskus alates 10. sajandist. Kaljusest poolsaarest Kreekas Egeuse meres kerkib 2033 meetri k?rgune P?ha Athose m?gi, mis on koduks enam kui kahek?mnele kloostrile ja kloostrikogukonnale ning eremiitide eraklatele. Rasputiniga oli kaasas Dmitri Pet?orkin, kaaspalver?ndur ja v?ib-olla ka sugulane, kes oli nii p?nevil elust Athosel, et otsustas j??da ja astuda P?ha Panteleimoni kloostrisse ning saada Daniili nime all mungaks p?hitsetud. Dmitri j?i kloostrisse, kuni seda 1913. aastal haarasid vastuolud, ning ta tuli tagasi Pokrovskojesse.19 Sellised r?nnakud viisid Rasputini kodust eemale kuudeks ja koguni aastateks. Kui ta tagasi tuli, ei tundnud isegi oma pere teda alati ?ra. Maria varaseim m?lestus isast ulatub tagasi 1903. aasta s?gis?htusse. Tema ja Dmitri olid olnud v?ljas teiste k?lalastega m?ngimas, kui ema neid tuppa ?htus??gile kutsus. L?henes pikk, v?sinud n?oga v??ras tolmuses lambanahkses vammuses, kandes pampu. Ta n?gi v?lja nagu paljud teised palver?ndurid, keda nad olid l?bi k?la k?ndimas n?inud. Siis sai Praskovja aru, et see on tema abikaasa, ja karjatas r??mu p?rast tema nime. Nad ei olnud teineteist n?inud kaks aastat. Maria ja tema vend h?ppasid oma isa k?te vahele ja k?lvasid ta ?le suudlustega. Oma memuaarides t?i Maria ?sna hoolikalt v?lja isa armastuse koduk?la vastu, armastuse, mida ta kunagi ei kaotanud. Sellest hoolimata vallutas teda igal kevadel tung lahkuda. „Jalutusk?igud l?hi?mbruses,” m?rkis Maria, „ei rahuldanud teda enam. R?nnukirg v?is teda ?kitselt haarata ja ?hel ilusal hommikul astus ta v?lja, paun ?lal, suundudes kaugele teekonnale kas m?nda tuntud palver?nnakupaika v?i lihtsalt huupi, usaldades nende k?lade k?lalislahkust, kust ta l?bi l?heb, ja annetusi talle kui jutlustajale ja lugude vestjale.” Maria ja Dmitri anusid, et isa nad kaasa v?taks, peamiselt soovist p??seda ?ela k?lapreestri k?est, kes nende usulise juhendamise eest vastutas – isa Pjotr Ostroumov, mees, kellest Rasputin ilmselt v?he lugu pidas.20 Palver?nduril oli harva kodu, naine ja lapsed, kelle juurde ta v?iks tagasi p??rduda, ning see eristas Rasputinit teistest r?nduritest. Mitte n?ustudes alluma ?ldtunnustatud normidele, otsis Rasputin oma teed ja otsustas ise, mis t?hendab olla palver?ndur. Otsus loobuda ahelate kandmisest pakub ?he seesuguse n?ite tema m?tteviisi kohta. 1907. aastal r??kis Rasputin isa Aleksandr Jurevskile, et kui ta oma r?ndurielu alustas, kandis ta ahelaid. „Kuid ei ole hea neid kanda: hakkad m?tlema ainult endast, et oled juba p?ha mees. Seep?rast ma v?tsin need ?ra ja hakkasin kandma ?ht s?rki terve aasta, ilma seda seljast v?tmata. See on parem viis enda alandamiseks.”21 Avatud m?tlemisega, intelligentne ja vastuv?tlik, kuid samas s?ltumatu ja isegi m?ssumeelne, v?ttis Rasputin vastu k?ik, mis Vene religioossel maailmal pakkuda oli, kuid hoidis alal ainult selle, mis talle sobis, kujundades selle protsessi k?igus omaenda versiooni talupoeglikust ?igeusust. R?nnates veedetud aastad olid Rasputini ?likool. Nagu palver?ndur Luka Maksim Gorki „P?hjas”, oli ta n?inud peaaegu k?ike, mida tsaari laiutavas impeeriumis n?ha v?is, ja liikunud peaaegu igasuguste inimeste seas – rasket t??d tegevad talupojad ja t??lised, sulid, vargad ja m?rtsukad, lihtsakoelised p?hamehed ja k?lapreestrid (m?ned moraalsed, m?ned mitte), ?raostetavad ametnikud, kerjused ja sandid, ?lbed aadlikud, vagad nunnad, j?hkrad politseinikud ja kalestunud s?durid. Tema teadmised Venemaa ?hiskondlikust korraldusest olid ulatuslikud ja tema arusaamine inimese ps?hholoogiast s?gav. Oma r?nnakutel arendas Rasputin inimeste l?bin?gemise v?imet. Ta v?is kohtuda kellegagi esimest korda ja kummalisel kombel n?ha tema sisse: mis ta m?tetes on, mis mured tal minevikus on olnud, kes ta inimesena on. Ja ta teadis, kuidas inimestega r??kida. Ta v?is vabalt r??kida p?hakirjast ja Jumala t?hendusest, tehes seda viisil, mis oli niiv?rd erinev preestrite raamatutarkusest. Tema keel oli vahetu ja isikup?rane, rabavalt elav ja maal?hedane, t?is viiteid igap?evaelule ja looduse ilule. „Isa v?ttis meid sageli oma p?lvedele istuma, mu venna Mitja, mu ?e Varvara ja minu,” kirjutab Maria neist aegadest. „Ta tavatses r??kida meile imep?raseid lugusid selle ?rnusega, mis temas alati oli, ja selle eemaloleva pilguga, milles tundusid peegelduvat maad, kus ta oli k?inud, ja kummalised seiklused, mis temaga teedel olid juhtunud.” Ta kirjeldas paljusid tsaaririigi imesid – tuhandeid kuldkupleid, mis ulatuvad taevasse, tatari turgude s?delevaid rikkusi, v?imsaid j?gesid, Siberi metsade p?ha vaikust, steppide metsikut ilu. Taoti alanes tema h??l sosinaks, kui ta jutustas neile oma n?gemustest. Maria ei unustanud kunagi, kuidas ta r??kis ilusast naisest, „kes sarnanes P?ha Neitsiga” ja kes oli ilmunud tema ette ning r??kinud Jumalast. Kui ta oli l?petanud, tegi ta vaistlikult ristim?rgi oma laste peade kohal. Jumal on elus tr??stiks, ?tles Rasputin neile ja ?petas, kuidas palvetada. Mitte iga?ks ei suuda seda teha, ?tles ta, tuli s?dames uskuda ja vabaneda k?igist m?tetest, nii et ei j??nud midagi peale Jumala. Ta sundis oma lapsi paastuma, et palveks ette valmistuda. Rasputin ?tles neile, et nad ei tee seda mitte oma tervise p?rast, nagu haritud venelased uskusid, „vaid oma hingede p??stmiseks”. Rasputinil oli kombeks toitu ?nnistada ja pidada igal ?htul v?ike teenistus. V?ljas sise?ues hoidis ta ikoonidega ??maja, pelgupaigaks palver?nduritele, kes l?bi Pokrovskoje l?ksid. Kuid nende kodus ei olnud ainult Jumal ja usk. Rasputinile meeldis koos oma lastega naerda, olid pallim?ngud ja vankris?idud, ning ta ?petas Dmitrile, kuidas hobust juhtida. S?giseti nautis Rasputin iga-aastaseid muusika ja tantsuga k?lapidustusi.22 Maria ja tema ?de-venda taipasid aegam??da, et nende isas on midagi erilist. Nende koju hakkasid tulema k?lalised, kohalikud talupojad ja v??rad kaugemalt, kes soovisid avada oma s?dame Rasputinile, saada temalt juhendust ja n?uandeid. Rasputin ja Praskovja v?tsid neid oma kodus vastu, pakkudes neile s??a ja peatuspaika ?hes vaimse toiduga Grigorilt. Maria oli uhke, kui ta kuulis r??gitavat, et nende kandis pidasid paljud tema isa staretsiks. Sajandi algusaastateks oli Rasputin kogunud oma v?ikese j?rgijate grupi, kuhu kuulusid tema sugulane Nikolai Raspopov, tema n?bu (Jefimi vanema venna Matvei poeg) Nikolai Rasputin ja Pokrovskoje talupoeg Ilja Arapov. Nende grupiga ?hines ka kaks naist. Jevdokija Pet?orkina, talunaine Tobolski ringkonnast ja Dmitri ?de, ning Jevdokija vennat?tar Jekaterina Pet?orkina. Naised – Dunja ja Katja, nagu neid kutsuti – kolisid Rasputini koju 1906. aasta paiku esialgu selleks, et aidata Praskovjat majapidamises, kuid peagi muutusid nad nagu pereliikmeteks ja j?id Rasputinite juurde kuni Grigori m?rvamiseni. Rasputini j?rgijad kogunesid majja p?hap?eviti ja usup?hade ajal v?i kui neil oli vaba aega, et laulda vaimulikke laule ja lugeda Piiblit, mida Rasputin seej?rel teistele t?lgendas. Rasputin kaevas oma isa kodus, kus ta sel ajal ikka veel elas, hobusetalli alla koopa, mida nad kasutasid oma kogunemiste ajal kabelina. Neid kogunemisi ?mbritses saladuslikkuse atmosf??r. K?laelanikud muutusid kahtlustavaks ja hakkasid r??kima. ?hed ?tlesid, et Pet?orkinad on Rasputinit saunas rituaalselt pesnud. Teised v?itsid, et nad olid kuulnud Rasputini kodust kostvaid veidraid laule, mis ei olnud mitte ?ldtunnustatud kirikulaulud, mida p?hap?eviti k?lakirikus lauldi, ning et ta on ?petanud oma kaaskonda salap?raseid riitusi toimetama.23 Maria meenutab, et nii nagu tema isa populaarsus p?rast iga kojunaasmist kasvas, nii suurenes ka paljude k?laelanike kahtlus, mis peagi muutus umbusalduseks. Oli andmeid, et Rasputin oli oma r?nnakutel olnud koos noorte naistega – midagi, mis ei vajanud kommentaari. Isa Ostroumovi puhul v?ljendus usaldamatus vaenulikkusena. L?ppude l?puks oli ju tema Pokrovskoje religioosne pea ja mitte see isehakanud talupoeg, kelle j?rel jooksis n??d ?ha rohkem vaimse juhtimise ja imetervenemise otsijaid. Ostroumov oli nii ?rritatud, et ?ritas l?hkuda Rasputini kaaskonda ja suutis veenda Ilja Arapovit Rasputini kodust eemale hoidma.24 Kuid too oli ilmselt ainus. Ostroumov v?itles kaotatud v?itlust ja kuuldused t?helepanuv??rsest Pokrovskoje staretsist hakkasid levima ?le kogu Siberi. 1 Aita Kurfeldi t?lge. [ ? ] 3. Nikolai ja Aleksandra Kuueteistaastane Venemaa troonip?rija Nikolai Aleksandrovit? silmas teda esimest korda 1884. aasta juunis. Printsess Alix oli siis vaid kaksteist aastat vana. Ta oli tulnud Venemaale oma vanema ?e Elisabethi ja suurv?rst Sergei Aleksandrovit?i, Vene keisri Aleksander III noorema venna laulatusele. Talvepalee kabelis seistes piidlesid Nikolai ja Alix vargsi teineteist. Enne kui Alix koju Saksamaale naasis, kinkis Nikolai talle v?ikese prossi. Alix oli kuninganna Victoria lapselaps, kes oli s?ndinud printsess Alice’ile ja Hesseni suurhertsogi p?rijale prints Ludwigile 1872. aasta juunis vaikses Saksa linnas Darmstadtis. Alix, ajaloos paremini tuntud kui Aleksandra – nimi, mille ta v?ttis vastu vene ?igeusku p??rdumisel –, oli ilus, ?nnelik laps. Perekond kutsus teda Sunnyks – h??dnimi, mis oli julmalt vastuolus tema hilisema isiksusega. Ta oli oma vanaema kuninganna Victoria lemmik: „?likena,” ?tles too v?ikese t?druku kohta, „k?ige ilusam laps, keda ma iial olen n?inud.” Viis aastat p?rast nende esimest kohtumist said Alix ja Nikolai taas kokku; Nikolai ei olnud teda unustanud, ning kui Alix uuesti Venemaale tuli, otsustas Nikolai ta s?dame v?ita. Nad osalesid ballidel ja ?htus??kidel; p?evasel ajal viis Nikolai ta v?lja uisutama. Alix pani siiski vastu, peamiselt usulistel p?hjustel, sest ta oli p?hendunud luterlane ega kavatsenud kellegi p?rast oma usust loobuda. R??giti ka teistest kosilastest, kelle seas oli Walesi printsi Bertie teine poeg prints George. 1889. aastal l?kkas Alix tagasi Clarence’i hertsogi Eddy ettepaneku – too oli oma isa Walesi printsi j?rel j?rgmine pretendent Briti troonile. Kuninganna Victoria soovis oma lemmikule Alixile meeleheitlikult inglise abielu, kuid Alixit ei vaimustanud v?imalus saada Inglismaa kuningannaks. Victoria oli ?ha enam mures Alixi v?imaliku Vene abielu p?rast. Selline abielu, kirjutas ta, „ei tooks ?nne [...] Venemaa olukord on nii halb, nii m?da, et iga hetk v?ib midagi kohutavat juhtuda.”1 J?rgmine kord n?gi Nikolai Alixit neiu venna Coburgi Ernsti pulmas 1894. aasta kevadel. Nikolai oli t?is otsustavust tema s?da v?ita, kuid otsus oli Alixile liiga raske ja ta puhkes pisaraisse. Ella, nagu ?igeusku astunud Elisabethi kutsuti, rahustas oma nooremat ?de. See toimis ja Alix v?ttis abieluettepaneku vastu. Kuid enne kui nad j?udsid abielluda, tabas neid trag??dia. 1. novembril 1894. aastal suri Krimmis Livadia palees ootamatult Nikolai isa keiser Aleksander III. Nikolai, kes oli seal koos Alixiga, oli murtud. Koorem, mis n??d tema ?lgadele langes, oli suurem, kui ta suutis isegi m?elda. Nuttes p??rdus ta oma ?emehe, suurv?rst Aleksandr Mihhailovit?i (tuntud kui Sandro) poole: „Sandro, mida ma n??d peale hakkan? [...] Mis saab minust, sinust, Kseniast, Alixist, emast, kogu Venemaast? Ma ei ole valmis olema tsaar. Ma ei ole kunagi tahtnud selleks saada. Ma ei tea midagi valitsemisest. Ma ei tea isegi seda, kuidas r??kida ministritega.” Tema s?nad osutusid kohutavalt prohvetlikuks.2 J?rgmisel p?eval v?ttis Alix oma uue nime Aleksandra Fjodorovna all esimest korda ?igeusu kirikus armulauda. Mitte kaua p?rast seda, 26. novembril, abiellusid Nikolai ja Aleksandra Peterburis Talvepalees. See oli ?nnelik abielu. Nende armastus teineteise vastu oli s?gav ja p?siv ning ei j?tnud neid kuni surmani maha. See ei t?henda, et nende elu oli lihtne, sest algusest peale kannatas Aleksandra Vene tsaarinna olemise surve all. Kummaliselt v?imetu m?istma, et tema positsioon teeb temast avaliku elu tegelase ?hes kindlaksm??ratud kohustustega oma uue rahva vastu, soovis Aleksandra elada vaikset elu, kaitstes j?releandmatult oma perekonna privaatsust, nagu nad oleksid m?nes vaikses provintsilinnas elavad Saksa v?ikeaadlikud. W?rde bringt B?rde, ?tlevad sakslased – positsiooniga kaasnevad kohustused. Aleksandra suutis n?ha ainult oma alamate kohustusi trooni ees, mitte enda kohustusi nende vastu. (Kuid samal ajal ei unustanud Aleksandra kordagi Vene trooni v?imu ega soovinud kuulda v?himatki vihjet poliitilisele reformile.) Ent ihaldatud privaatsus pani ta ?ksnes tundma end isoleeritu, ?ksiku ja mittearmastatuna. Ta ei suutnud m?ista, miks isegi laiendatud Romanovite perekonna liikmed hakkasid teda taga r??kima, kuigi enamik sellest keelepeksust oli tingitud asjaolust, et nood tundsid end keisripaari elust v?ljat?rjutuna. See viis traagiliste tagaj?rgedeni. Mis puudutab Nikolaid, siis tema oli liiga pime ja liiga n?rk, et probleemi teadvustada v?i Aleksandrat end muutma sundida. Ta tundis, et vajab teda liiga palju, et end maksma panna. Aleksandra enda vend ?tles kord: „Tsaar on ingel, kuid ta ei tea, kuidas oma naisega ?mber k?ia. Mida too vajab, on k?rgemalseisev tahe, mis v?iks tema ?le valitseda ja talle p?itsed p?he panna.”3 Aleksandra peamine ?lesanne oli anda p?rija ja selles oli ta osutunud kohutavaks pettumuseks, millest ta oli valusalt teadlik. Kuue aasta jooksul, ajavahemikus 1895–1901, s?nnitas ta neli t?tart – Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia –, kuid mitte ?htegi poega. Riik oli kannatust kaotamas. 4. Monsieur Philippe Neid tunti mitme nime all: Mustad Naised, Must Oht, Montenegro ?mblikud, Mustad Hinged, Mustad Varesed ja Mustad Printsessid. Militza (Milica) ja Anastassia, s?ndinud vastavalt 1866. ja 1868. aastal Balkani linnas Cetinjes, olid kohaliku valitseva v?rsti ja hilisema Montenegro (Must M?gi) kuninga Nikola I Mirkov Petrovi?-Njego?i t?tred. Kui kaks ?de olid veel t?drukud, kutsus tsaar Aleksander III nad Venemaale Smoln?i aadlineiude instituuti ?ppima ja varsti p?rast seda hakkasid nad liikuma pealinna k?rgemas seltskonnas. 1889. aasta suvel abiellus printsess Militza suurv?rst Pjotr Nikolajevit?iga, tulevase tsaari Nikolai II n?oga, ja Anastassia – teda kutsuti Stanaks – abiellus Leuchtenbergi v?rsti (hiljem hertsog) Georgega, kes oli laiendatud Romanovite perekonna liige. Stana abielu osutus ?nnetuks ja George j?ttis tema – ja Venemaa – maha oma armukese p?rast Biarritzis. Stana ei olnud siiski eriti l??dud, sest ka tema oli leidnud armukese. Kaks ?de olid lahutamatud ja Stana veetis suurema osa ajast oma ?e ja ?emehe kodus, kas nende h??rberis Peterburis Galernaja t?naval v?i Znamenkal, tohutus palees Soome lahe ??res, keiserliku Peterhofi l?hedal. ?e pool kohtus Stana Pjotri vanema venna suurv?rst Nikolai Nikolajevit?iga, keda perekonnas kutsuti Nikola?aks, ja armus temasse. Hiiglase kasvu, intensiivsete siniste silmade ja s?jaka temperamendiga mehena oli Nikola?a hirmu?ratav kuju, armeeohvitser, kes oli tuntud oma armastuse poolest alluvaid, keda ta hirmuga t?itis, l?bi s?imata. R??giti, et kord l??nud ta ?htus??gil pooleks oma borzoi t?ugu koera, et ?okeeritud k?lalistele t?estada, et tema m??k on t?epoolest parim kogu Vene s?jav?es. Selja taga nimetasid m?ned teda „saatanaks” v?i, nagu perekonnas ?eldi, „hirmus onu”. Leskkeisrinna Maria Fjodorovna, Nikolai II ema, ?tles, et ta „p?eb ravimatut haigust – ta on loll”. ?he tolle aja Venemaa suurima riigimehe s?nul oli Nikola?a „peast p?runud”.1 Stanal kulus mitu aastat, kuid 1906. aasta l?pus lubas tsaar tal viimaks lahutada ja j?rgmisel aastal tema ja Nikola?a abiellusid. Nad olid m?jukas paar. Stana oli ?ks Aleksandra l?himaid s?pru ja tema mehel olid soojad suhted Nikolaiga. Aristokraatlikus ringkonnas leidsid paljud, et Stanal ja suurv?rstil on ?ukonnas liiga suur m?ju. M?lemad suurv?rstid andsid oma naistele j?rele, eriti mustajuukselisele ja tahtej?ulisele Militzale, isehakanud eksperdile ?leloomulikkuse alal. Ta oli vaieldamatult paljulugenud, ?ppinud p?rsia keelt ning p?hendanud end s?gavalt k?igisse m?stitsismi ja okultismi harudesse – huvid, mida ta arendas ka oma abikaasas ning Stanas ja Nikola?as. Septembris 1900 p?lvis Militza diplomi kui dr hermetismus (ad honorem) hermeetiliste teaduste ?likoolist Pariisis. Kooli juhatas Prantsuse okultismi juhtiv kuju G?rard Encausse (1865–1916), tuntud kui Papus. V?lja?ppinud arst Papus oli end l?bi immutanud iidse esoteerilise teadmisega, mille kohta ta arvas, et see p?rineb Egiptuse, Bab?loonia ja isegi Atlantise tsivilisatsioonist, ning on kandunud edasi erinevate s?mbolite ja traditsioonide kaudu – idee, mida ta k?sitles mitmes ?limalt populaarses raamatus. Olles enam kui ?petaja ja kirjanik, oli Papus ka esilek??ndiv vabam??rlane ning Prantsuse martinistide ordu ja roosiristlaste kabalistliku ordu juht. Papus k?lastas sajandivahetuse paiku mitu korda Venemaad. 1900.-1901. aasta talvel pidas ta mitmetele suurv?rstidele ja v?rstinnadele, sealhulgas Mustadele Printsessidele ja nende abikaasadele eraloenguid erinevatel m?stilistel teemadel, nagu arheomeetria. Arvatakse, et Papus l?i umbes sel ajal Peterburis martinistide ordu loo?i (Prantsuse vabam??rluse haru, mille juured ulatuvad tagasi 18. sajandisse), kuhu kuulusid ka Pjotr ja Nikola?a. M?ned allikad v?idavad, et Nikola?a tutvustas Papust Nikolaile ja et ka tema liitus loo?iga. Vastavalt hilisemale Prantsuse suursaadikule Venemaal Maurice Pal?ologue’ile korraldas Papus 1905. aasta revolutsiooni ajal ?ukonnas spiritistliku seansi, mille k?igus ta kutsus v?lja tsaar Aleksander III vaimu, kes andis oma pojale n?u olla ohuga silmitsi seistes tugev ja julge ning hakata revolutsioonile iga hinna eest vastu. Papus ?tles Nikolaile, et ka tema kasutab kogu oma v?ge, et hoida ?ra revolutsioon Venemaal, kuid et see toimib ainult tema eluajal. Papus suri 1916. aasta oktoobri l?pus, neli kuud enne Romanovite d?nastia kokkuvarisemist.2 Tagasi Prantsusmaal, tutvustas Papus Vene s?jav?e esindajat krahv Valerian Muravjov-Amurskit salap?rasele prantslasele Monsieur Philippe’ile, kes tol ajal vallutas k?rgemat seltskonda tormijooksuga. „Ta on m?ttetark,” h??atas Papus. „Ta r??gib ja tema v?e suur saladus on igas tema s?nas.”3 Tema t?isnimi oli Philippe Nazier-Vachot (antud ka kujul Anth?lme Nizier Philippe v?i Nizier-Anth?lme Vachod). S?ndinud 1849. aastal Savoias talupoja perekonnas, oli Philippe ?pipoiss oma onu lihunikupoes ning suundus seej?rel noore mehena Lyoni meditsiini ?ppima. Philippe kas lahkus ?likoolist vabatahtlikult v?i visati sealt v?lja, kuid ta ei omandanud kunagi meditsiinilist kraadi, mis aga ei takistanud tema karj??ri. Alates kolmeteistk?mnendast eluaastast, nagu Philippe v?itis, oli ta omanud harvaesinevat tervendamisv?imet ja p?rast ?likoolist lahkumist p?hendus ta oma ande arendamisele, kaevudes s?gavale okultismi, h?pnoosi ja, nagu m?ned v?itsid, maagiasse. 1881. aastal asutas ta oma laboratooriumi ja hakkas vastu v?tma patsiente, ravides neid erinevate tehnikate ja substantsidega, sealhulgas millegagi, mida ta nimetas „ps??hilised fluidumid ja astraalj?ud”. ?kski Euroopa institutsioon ei oleks talle diplomit andnud, kuid ?he teate kohaselt esitas ta 1884. aastal Cincinnati ?likoolile v?itekirja pealkirjaga „H?gieenin?uete p?him?tted raseduse ja s?nnituse ajal ning v?ikelapseeas”.4 Diplomiga v?i ilma, kuid Monsieur Philippe’i kuulsus levis kiiresti kogu Prantsusmaal ning ta v?itis suure hulga j?rgijaid eliidi seas. Kuigi v?limuselt mitte kuigi atraktiivne – t?se, keskmist kasvu, tumedate juuste ja ?lem??ra suurte vuntsidega ning tugevalt vidukil silmadega –, ?listasid need, kes olid teda n?inud, vaimustunult tema sarmi. Ajakirjanduses r??giti temast kui „meie aja Cagliostrost”.5 ?ks tema seansi pealtn?gija m?rkis tema suurt m?ju naistele. Ta k?is toas ringi sussides, millele oli tikitud piipu suitsetav koer, ja tervitas k?iki ?rna k?epigistusega. Seej?rel tulid naised j?rgem??da tema juurde ja sosistasid talle k?rva un air de confiance amoureuse. Ta ?tles neile, et tal pole v?imalik p?hendada aega iga?hele neist, kuid kui nad t?epoolest usuvad, saavad nad k?ik terveks. Ta naeratas naistele ja nood tundusid tema lummuse all lausa ?hus h?ljuvat. Seej?rel r??kis ta kokkutulnutele ebam??raselt Jumalast ja magnetismist ja kuidas tema on mitte keegi – s?nad, mis tundusid kuulajaid veelgi tugevamalt veenvat tema unikaalsetes v?imetes. Krahv Amurski osales ?hel Philippe’i seansil Pariisis, mis toimus kuningas Louis XVI hukkamise aastap?eval. See oli m?rkimisv??rne s?ndmus: Philippe kutsus v?lja kuninga vaimu ja k?igi jahmatuseks ilmus pimendatud ruumis imekombel ?hku ?udne pea, mille l?biraiutud kaelast tilkus verd, ja siis, enne kui nad arugi said, kadus see pimedusse.6 Mustad Printsessid tutvusid Philippe’iga t?en?oliselt krahv Amurski vahendusel 1900. aastate algul. Stana p??rdus tema poole, et saada abi migreeni vastu, ning Militza ja Pjotr oma haige poja Romani ravimiseks. Nad k?ik olid Philippe’ist nii sisse v?etud, et kutsusid ta Venemaale m?ttega tutvustada teda ?ukonnas ja eriti keisrinnale.7 ?ed olid ?hed v?hesed ?ukonnas, kes olid Aleksandrat tema Venemaale saabumisel tervitanud. Nad tegid k?ik, et ta tunneks end armastatu ja teretulnuna ning osutasid talle seda austust, mida ta n?udis. Militza armastas r??kida Aleksandrale okultismi ja m?stika maailmast. Ta r??kis veenvalt t?elistest jumalameestest, prohvetitest ja n?gijatest, kes p?rinesid lihtrahva seast, ning veenis keisrinnat, et sellised mehed olid olemas ja k?ndisid nende seas, mehed, kes olid vabad ?ukonna ja peene seltskonna t?hisusest ja rikutusest. Militza r?hutas mitte ?ksnes Antikristuse reaalsust, vaid ka seda, et tema v?ed olid kohal kaasaegses ?hiskonnas. Aleksandra kuulas teda ja uskus. Keisrinna l?hima s?branna Anna V?rubova s?nade j?rgi pidas Aleksandra Militzat sisuliselt prohvetiks ja rippus iga tema s?na k?ljes. Militza suutis Aleksandrat veenda isegi selles, et Itaalia kuninganna, Mustade Vareste ?de Elena on olnud kurjast vaimust seestunud.8 Prantsusmaalt naastes r??kisid ?ed keisripaarile t?helepanuv??rsest mehest, keda nad olid v?lismaal kohanud, ja oma soovist teda majesteetidele esitleda. Nikolai m?rkis nende esimese kohtumise oma p?evikusse 26. m?rtsil 1901. aastal: „Ma kohtusin ?he t?helepanuv??rse prantslase Mr Philippe’iga! Me r??kisime kaua.” Philippe j?i Venemaale umbes kolmeks kuuks ja tuli teistkordsele visiidile juulis. Nikolai ja Aleksandra l?ksid temaga kohtuma ?heksandal, kohe tema saabumisp?eval ja veetsid ?htu Philippe’i ja Mustade Printsesside, Pjotri ja Nikola?a seltsis Znamenkal. Nad kuulasid oma eksootilist k?lalist tunde, olles vaimustatud tema s?nadest. J?rgmisel ?htul kohtusid Nikolai ja Aleksandra temaga taas. „Millised imelised tunnid!” kirjutas keiser oma p?evikusse p?rast teist ?htut Philippe’iga. ?heteistk?mnendal l?unastas Philippe keiserliku perekonnaga. Ta vestles hulk aega Aleksandraga eraldi ja seej?rel esitleti talle paari nelja t?tart, sealhulgas imikut Anastassiat, kes oli s?ndinud eelmisel kuul. „Me n?itasime talle meie t?treid,” kirjutas ekstaatiline Nikolai, „ja palvetasime koos temaga magamistoas!” N??d nimetasid nad teda juba „Meie S?ber”. Nikolai ja Aleksandra n?gid Philippe’i iga p?ev kuni tema lahkumiseni kodumaale 21. juulil. Nikolai oli Philippe’ist eriti sisse v?etud. Ta l?ks kaheteistk?mnendal teda Znamenkale k?lastama ning nad istusid kahekesi koos ?le kolme tunni. „Issanda teed on ?raarvamatud!” m?rkis ta p?rast paleesse tagasip??rdumist oma p?evikusse. Prantslane oli kogu aeg keisripaari m?tetes. Viieteistk?mnendal lahkusid nad vaheajal teatrietenduselt, et teda n?ha, ja l?petasid Philippe’i kuulamise kell pool kolm ??sel. Philippe v?is r??kida tunde Jumala imedest, t?ustes oma lummatud publiku ees m?nikord religioosse ekstaasi k?rgustesse. Keisripaar kiirustas l?bi oma ametlike kohustuste, et veeta v?imalikult palju aega koos temaga. Need k?lastused olid nende p?eva k?rgpunktiks. Tsaar kutsus Philippe’i isegi endaga avalikele tseremooniatele kaasa, nagu neljateistk?mnendal, kui Nikolai viis l?hedalasuvas Krasnoje Selos l?bi v?gede ?levaatust, ja seitsmeteistk?mnendal pidulikule paraadile sealsamas. Kaheksateistk?mnenda ?htul oli neil Nikolai s?nade kohaselt Znamenkal oluline vestlus ning nad palvetasid temaga kaks ??d hiljem. Nikolai ja Aleksandra saatsid Philippe’i ?ra kahek?mne esimese hilisel p?rastl?unal. „Me k?ik tunneme, nagu oleksime orvuks j??nud!” m?rkis masendunud Nikolai samal ?htul oma p?evikusse. Oma j?rgmise visiidi ajal Znamenkale kaheksa p?eva hiljem leidis Nikolai, et on kummaline mitte n?ha seal Meie S?pra.9 Kuigi Philippe oli l?inud, oli tema m?ju j??nud. Aleksandra kirjutas Nikolaile 27. augustil, p?rast seda kui tsaar oli seilanud keiserlikul jahil Standart Danzigisse kohtuma Saksa keisri Wilhelmiga, et arutada Kaug-Ida probleeme (Wilhelm otsis Venemaa toetust) ning et j?lgida Saksamaa merev?e man??vreid: „Minu m?tted ja palved on kogu aeg sinuga. Ja ma tean, et sama kehtib ka hr P[hilippe’i] kohta, ning ?ksnes see lohutab mind, muidu oleks lahusolek liiga hirmus. [...] ?ra unusta, laup?eva ?htul umbes 10.30 – k?ik meie m?tted suunduvad Lyoni poole. Kui rikkaks on meie elu p?rast temaga kohtumist muutunud, ning tundub, et k?ike on palju kergem taluda.”10 Danzigist siirdus Nikolai Prantsusmaale, s?ites rongiga koos Prantsuse presidendi ?mile Loubet’ga Compi?gne’i Pariisist kirdes, kus temaga liitus Aleksandra. Seal sooritas Philippe 6. septembril neile ?llatusvisiidi. Nikolai ja Aleksandra n?gid teda taas j?rgmisel p?eval, kui neile tutvustati tema v?imeest dr Emmanuel Henri Lalande’i, okultsete raamatute autorit pseudon??mi Marc Haven all. Oma sealviibimise ajal t?i Nikolai Philippe’i k?simuse v?lja vestluses Prantsuse v?lisministri Th?ophile Delcass?ga ja kutsus ministrit tungivalt ?les andma tema s?brale Prantsuse arstiteaduste diplomit. Delcass?, nagu ka Loubet, oli tsaari taotlusest ?okeeritud, ning samuti pealek?ivusest, millega see esitati. Nende jaoks ei olnud Philippe midagi muud kui ?arlatan. Nikolai palvet ignoreeriti.11 T?htsad vestlused. Palveseansid. Taotlused Prantsusmaa presidendile. Algusest peale oli selge, kui suurt m?ju oli Monsieur Philippe Nikolaile ja Aleksandrale avaldanud. See ei olnud am?santne k?rvalep?ige valitsemise koormast. T?iesti vastupidi. Oma uues s?bras olid keiser ja keisrinna leidnud kellegi, kes v?iks aidata seda koormat kanda. Philippe oli peaaegu ?le?? muutunud ?heks tsaari peamiseks n?uandjaks, ja ilmselt kasutas ta seda v?imu, et anda n?u selle kohta, kuidas valitseda. M?rkmed, mille on v?idetavalt kirjutanud Militza p?rast seanssi Znamenkal, p??avad kinni m?ned tema s?nad Nikolaile: „Inglismaale on tulemas s?da,” ennustas ta, ning „Witte k?lvab probleeme”. Rahandusminister ja hilisem peaminister krahv Sergei Witte, kes viis ellu Venemaa majanduse ja poliitilise struktuuri muutmise ja moderniseerimise poliitikat, tundub olevat olnud Philippe’i erilise kriitika objekt. Kord olevat ta kirjeldanud Wittet Mustadele Printsessidele surmava ?mblikuna ja ?elnud, et tema hinge on tunginud r?ve vaim. Philippe, vastupidi, oli ?ritanud veenda Nikolaid vastu seisma mis tahes poliitilistele reformidele, mis n?rgestaks tsaari autokraatlikku v?imu ning ?elnud nende majesteetidele, et p?hiseadus t?hendaks nii Venemaa kui ka Nikolai h?vingut – s?nad, mida Nikolai ja Aleksandra kunagi ei unustanud. Philippe p??dis Nikolaid veenda, et tema tulevik ei ole mitte olla taltsas konstitutsiooniline monarh, vaid midagi suurejoonelisemat. Ta pidi muutuma „s?ravaks ida-tsaariks” ja Euroopa huvide kaitsjaks idas. Keisrinnale aga teatas ta, et tollel on eksimatu v?ime inimesi l?bi n?ha ja eristada intuitiivselt s?pra vaenlasest. Kuid Philippe’i m?juv?im ei l?ppenud seal, vaid ulatus Aleksandra ?ska. ?ks andeid, mis soovitas Philippe’i nende majesteetidele, oli tema v?idetav v?ime m??rata loote sugu. Kuidas t?pselt ta sellega hakkama sai, pole selge. M?ned v?itsid, et ta kasutas mitmeid h?pnootilisi manipulatsioone ?sa kohal, teised ?tlesid, et ta kasutas segu astronoomiast, hermeetilisest meditsiinist ja ps?hhurgiast.12 P?rast h?vitavat pettumust, mis kaasnes Anastassia s?nniga sel kevadel – k?ik neli last olid t?drukud –, soovisid Aleksandra, Nikolai ja kogu impeerium meeleheitlikult n?ha meessoost troonip?rijat. Philippe pakkus neile lootust, ning Nikolai ja Aleksandra panid r??muga oma usu tema peale. Philippe naasis Venemaale 1901. aasta novembris ja asus elama Tsarskoje Selos Aleksandri palee, Romanovite Peterburi l?histel paikneva residentsi l?hedal asuvas v?ikeses majas. Nikolai veetis seitsmenda novembri ?htu koos Philippe’i ning Nikola?a, Pjotri ja nende naistega, kes k?ik olid hiljuti naasnud Krimmist, kus Prantsuse s?pra oli v??rustatud. ?heksandal kogunesid nad uuesti Znamenkal ?hes Philippe’i, tema t?tre Victoria ja tolle abikaasa Lalande’iga. Nikolail oli oma k?lalisele hea uudis: selsamal p?eval oli tsaar saanud Philippe’ile s?jav?e meditsiiniakadeemiast arstidiplomi. Asja l?pule viimiseks m??ras Nikolai talle s?jav?earsti vormiriietuse. Philippe j?i kaheks kuuks ja n?htavasti sel ajal ?tles ta Aleksandrale, et too on rase ja et seekord on see poiss. Aleksandra olevat olnud nii r??mus, et suudles tema k?tt. Enne lahkumist k?skis Philippe Aleksandral seda uudist salajas hoida ja mitte anda arstidele teada v?i lubada neil end l?bi vaadata. Kui ta l?inud oli, ei suutnud Nikolai, Aleksandra, Mustad Printsessid ja nende abikaasad r??kida millestki muust kui imettegevast Philippe’ist. Kui nad 1902. aasta m?rtsis taas kohtusid, oli Aleksandra t?epoolest rase. Tema k?ht paisus ja ta oli l?petanud korseti kandmise. Nende s?bra ettekuulutus oli t?itumas. Nikolai ja Aleksandra veetsid kuu l?pus kolm ?htut Philippe’iga. Kahek?mne ?heksandal olid nad ?leval kella ?heni ??sel, olles haaratud tema „?petusest”, kui tsiteerida Nikolaid. „Ma v?iksin teda kuulata igavesti, l?putult,” ?hkas ta. Nad kutsusid Philippe’i veetma tema Venemaal viibimise viimaseid hetki koos nendega Talvepalee aias. Nad lahkusid temast kolmek?mnendal kurbusega, kuid tema k?lask?igu soojus p?sis ka p?rast tema lahkumist.13 1902. aasta kevadeks olid Romanovite perekonnaliikmed ja keiserlik ?ukond salap?rasest v??rast teadlikud ning jutud olid hakanud levima. Riigisekret?r Aleksandr Polovtsov m?rkis 8. mail oma p?evikus, et ta on kuulnud k?ige usaldusv??rsemast allikast, et nende majesteedid on langenud t?ielikult Lyoni okultisti m?ju alla. Mustad Printsessid olid kutsunud ta Venemaale, kus ta korraldas Nikolai ja Aleksandra jaoks l?bi spiritistlikke seansse, mille k?igus kutsus v?lja erinevaid vaime, k?ige sagedamini Aleksander III oma, et too saaks oma pojale n?u anda, kuidas valitseda. Witte oli kuulnud, et Philippe ?ritas Nikolaid veenda, et tal pole vaja valitsemisk?simustes kelleltki teiselt n?u k?sida kui k?rgetelt kirikutegelastelt, keda tema, Philippe, keisrile esitleb. Levisid jutud, et Philippe oli loonud ?ukonna juures salajase okultse loo?i ning et ta oli Venemaale saadetud juutide ja vabam??rlaste salasepitsuse t?ttu, et v?tta kontroll tsaari ?le.14 Nende hulgas, kes selliseid kuulujutte uskusid, oli leskkeisrinna. Ta oli nii mures Philippe’i m?ju t?ttu oma poja ?le, et tegi paleekomandant kindral Pjotr Gessele ?lesandeks uurida mehe tausta, olles veendunud, et too on satanist ja monarhiat kukutada kavatseva rahvusvahelise vabam??rluse agent. Gesse andis asja ?le Pjotr Rat?kovskile, Pariisis paiknevale tsaristliku salapolitsei juhile v?lismaal. Rat?kovskil ei v?tnud kaua aega, et teatada: Philippe on „tume ja kahtlane kuju”, musta maagia harrastaja ja juut, kel on sidemed Lodge Grande Alliance Isra?lite’iga. Ta lisas juurde Le Tempsi artikli, mis kirjeldas Philippe’i kui ?arlatani ja potentsiaalset magnetis??ri, samuti Prantsuse politseilt saadud teabe. Levisid kuuldused, et kui Gesse esitas raporti Nikolaile, heitis too sellele pilgu, rebis t?kkideks, viskas p?randale ja trampis jalge alla. Seej?rel olevat Nikolai k?skinud siseminister Vjat?eslav von Plehvel viivitamatult l?petada Rat?kovski uurimistegevus ja Aleksandra palus Militzal edastada Philippe’ile nende k?ige siiramad vabandused ebameeldivuste p?rast, mis Rat?kovski v?is temale ja ta perekonnale p?hjustada.15 Plehve vallandas Rat?kovski oktoobris, suuresti keisri meeleheaks. Philippe’i af??r m?ngis k?ll Rat?kovski languse juures rolli, kuid see oli vaid ?ks tegur ja t?en?oliselt mitte peamine. See ei takistanud jutte, et Philippe oli p?hjustanud Rat?kovski l?pu. Suurv?rst Sergei Mihhailovit?, Sandro vend, lasi liikvele kuulujutu, et Nikolai k?skis Rat?kovski vallandada 24 tunni jooksul p?rast tema raporti lugemist. R??giti, et Philippe oli saatnud Militza kaudu imperaatorile s?numi, et „taevas” n?uab Rat?kovski vallandamist. Juulis k?lastas Aleksandra ?de Ella Peterhofi ja p??dis temaga Philippe’i halvast mainest r??kida. Aleksandra kirjutas 23. juulil Nikolaile: „Ella on kuulnud Tema kohta palju v?ga ebasoodsaid asju ja et Teda ei tohi usaldada. Ma ei k?sinud, kes mida ?tles – selgitasin, et see k?ik tuleneb kadedusest ja teadmatusest. Ta ?tles, et selle ?mber on nii palju salatsemist. Ma eitasin seda, ?eldes, et me oleme teinud k?ike avalikult ja et meie positsiooni juures ei saa kunagi midagi varjata, sest me elame kogu maailma silme all.”16 Aleksandra ei hoolinud Ella sekkumisest. Juba eelmisel p?eval oli ta ?okeerivas kirjas, mis n?itab, kui t?htsaks oli Philippe nende jaoks muutunud, kirjutanud Nikolaile, kes oli siis teel Revali (n??dne Tallinn) Soome lahe ??res k?nelusteks keiser Wilhelmiga: „On kohutav lasta sul ?ksinda minna, teades, millised probleemid ootavad sind. Kuid meie kallis S?ber on sinu k?rval ja ta aitab sul vastata Wilhelmi k?simustele.” Venemaa v?lispoliitika oli antud Prantsuse maagi k?tesse. Philippe naasis Venemaale augusti alguses ning Nikolai ja Aleksandra olid tema n?gemisest joovastuses. „?nnelik p?ev,” kirjutas Nikolai oma p?evikusse 12. augustil 1902. aastal, „kella viie paiku saabus meie S?ber Znamenkale. [...] Me einestasime ja veetsime kogu ?htu Znamenkal meie S?bra seltsis. Milline r??m on teda n?ha!” Ometi juhtus just tema viibimise ajal, et perekonda tabas kriis. Suveks oli selgeks saanud, et keisrinnaga on midagi valesti. Ta ei olnud kuude jooksul sugugi suuremaks paisunud ja polnud mingit m?rki, et loode kasvaks. Sellest hoolimata l?ks palee edasi plaanidega veel ?he, kauaoodatud lapse suhtes ning ette olid valmistatud keiserlikud manifestid lapse s?nni v?ljakuulutamiseks. P?rast m?rkimisv??rset k?hklust lubas Aleksandra end l?puks l?bi vaadata Venemaa juhtival g?nekoloogil dr Dmitri Ottil, kes leidis, et keisrinna ei ole tegelikult ?ldse rase. See oli kohutav l??k. Et oma mainet p??sta, tegi palee avalduse, viidates nuris?nnitusele.17 18. augustil pidi kimbatuses Aleksandra leskkeisrinnale ja teistele pereliikmetele t?e avaldama. Seej?rel l?ksid tema ja Nikolai Znamenkale Philippe’i juurde ja too tegi k?ik endast oleneva, et Aleksandrat ja Nikolaid lohutada, k?ies peale, et nad unustaksid kogu selle kurvastuse. Nikolai leidis, et tema s?nad olid imelised. Kuid ?lej??nud perekond ei olnud sama valmis seda asja unustama. Kahek?mnendal tulid Nikolai ema ja ?de Ksenia paleesse, et saada vastused k?simustele, mis t?pselt selle veidra prantslasega k?igi selja taga toimus. Paar r?hutas, et nende suhetes Philippe’iga ei ole midagi halba ja et nad ei ole kunagi ?ritanud midagi varjata, kuid nad keeldusid ?tlemast rohkem. Ksenia oli pettunud. Ta kirjutas sel p?eval kirja v?rstinna Aleksandra Obolenskajale, pikaaegsele leskkeisrinna ?uedaamile: „Siiski j??b alles m?istatus – me pole ikka veel t?pselt teada saanud, kes ta on! Nad ?tlesid, et ta on v?ga tagasihoidlik mees ning et on meeldiv temaga r??kida, kuna tal on selline m?istmine ja ta ?tleb „asju, mis teevad ?ksnes head”. Samas on v?hemalt hea, et la glace est rompue! [j?? on murtud!].” Vihane Nikolai kirjutas kahek?mne esimesel kuup?eval oma p?evikusse: „Inimesed r??givad tema kohta sellist jama, et paha kuulata, ja ma ei saa aru, kuidas nad v?ivad uskuda seda m?ttetust, mida nad ise r??givad.” Ja suur osa sellest, mida r??giti, oli t?epoolest m?ttetus. Nikolai onu suurv?rst Konstantin Konstantinovit? (tuntud kui K. R.) uskus n?iteks jutte, et Philippe osaleb riigiduuma istungitel.18 Samuti uskus ta kuuldusi, et Nikolai annab oma ministritele juhtn??re Philippe’i n?uannete alusel – kuulujutt, mis Nikolai ja Aleksandra enda s?nade valguses v?is k?ll ka t?ele vastata. Riigisekret?r Polovtsov leidis, et kogu lugu fantoomrasedusega, mis tema veendumuse kohaselt oli seikleja Philippe’i h?pnoosi tulemus, on h?bistav. „K?ik see oleks naeruv??rne, kui see ei oleks nii kohutavalt kurb,” m?rgib ta oma p?evikus.19 Nikolai ei lasknud oma perekonna murel end h?irida. Kahek?mne ?heksandal saabus ta Kurski, et j?lgida s?jav?e?ppusi. „Ma ei tea, aga ma tundsin sellist rahu, enne kui t?na siia j?udsin,” kirjutas ta Aleksandrale, „see on meie S?bra t?otuse t?itumine.”20 Mis t?otus see oli, ei ole teada, kuid tsaari s?nad paljastavad tema t?ieliku usu Philippe’i v?imesse tulevikku ennustada. Sel p?eval, mil ta saabus Kurskisse, kirjutas Ella leskkeisrinnale oma jutuajamisest Aleksandraga ja oma murest seoses tsaari kohtumisega kellegi sellisega nagu Philippe. Ta m?istis Nikolai soovi kohtuda huvitavate, ilma igasuguse positsioonita inimestega, kuid leidis, et too peaks tegema seda ainult paljudest inimestest ?mbritsetuna, muidu hakatakse kindlasti r??kima. Jumal hoidku, kui m?ni selline kohtumine peaks omandama isegi v?himagi vihje salajasusele, j?tkas ta, sest kui see nii on, v?ivad sellel olla „fataalsed tagaj?rjed”. Ella j?i kahtlustavaks Philippe’i ja tema suhte olemuse kohta oma ?e ja ?emehega ning ta kritiseeris Musti Printsesse, keda ta nimetas tarakanideks, sest nood olid Philippe’i Venemaale toonud. R??giti, et ?ed kasutasid keisri ja keisrinna kontrollimiseks spiritismi. „C’est une crime” olid s?nad, mida Nikolai ema kasutas, et kirjeldada olukorda ?ukonnas.21 Augusti viimasel p?eval kirjutas Ksenia uuesti v?rstinna Obolenskajale: Mul pole enam mingit kahtlust, et see mis juhtus A. F.-ga [Alix] oli sisendus, kuigi ta ise seda ei tea. Kuid ta tunnistas oma ?ele, et ta palvetas koos Ph.[ilippe’iga] ?hel korral. See k?ik on nii kummaline ja hirmutav, Jumal teab, kuidas see k?ik l?peb! Kardan, et nende s?prus ja seotus nende inimestega j?tkub – k?ik j??b endiseks ja meie teeme ennast lolliks. Me ei kavatse siiski enam vaikida, kuid me peame sellega ?igel viisil tegelema, mis pole lihtne – nad on t?iesti tema m?ju alla langenud. On palju asju, mida ma v?iksin ?elda, kuid ma ei taha neist kirjutada.22 S?giseks oli s?num Philippe’ist levinud v?ljaspoole ?ukonda ja aristokraatlikku ringkonda ning saanud avalikult teatavaks. Vene ajakiri Osvobo?denije, mida anti v?lja Pariisis ja Stuttgartis, avaldas oktoobris loo, kuidas Philippe oli saanud nii v?imsaks, et tsaar ei julgenud ilma tema loata teha ?htegi otsust ei oma isikliku elu ega ka riigiasjade kohta. Riiki juhtis mees, kes v?itis, et suudab v?lja kutsuda surnute hingi ja teha keisrinna rasedaks „ps?hholoogiliste ravimeetodite” abil.23 Kuigi ajakiri oli Venemaal keelatud, smugeldati selle eksemplare ?le piiri ja anti edasi k?est k?tte. 1. novembril l?ks ?likonservatiivne monarhist ja Aleksander III isiklik s?ber v?rst Vladimir Me?t?erski vanem r??kima Nikolaile ja Aleksandrale ohust, mida selline mees nagu Philippe endast monarhiale kujutas. Keskendades oma t?helepanu Aleksandrale, hoiatas ta teda fantastiliste kuulujuttude eest, mis olid nende Prantsuse s?bra t?ttu maad v?tmas, ning et selline ohtlik keelepeks levis juba kogu riigis. Aleksandra keeldus kuulamast: „Ma ei anna kellelegi ?igust sellest r??kida, keegi ei tohi puutuda minu eraelu.” Me?t?erski ?tles keisrinnale, et too v?ib tema s?nu ignoreerida ja teda ?ra ajada, kuid ta peab m?istma, et Venemaa keisrinna vaimne elu ei ole k?simus, milles tema alamad on v?i peaksid olema ?ksk?iksed. Seej?rel r??kis ta keisrinnale ringi liikuvatest kuulujuttudest, sealhulgas ?ks, mille kohaselt suurv?rst Pjotri ja Militza kodus peeti Philippe’i peaaegu jumalaks ning et nad ei istunud kunagi tema juuresolekul ja isegi kummardusid tema jalgade ees. Samuti r??giti, et neil kolmel oli ?nnestunud p??rata Aleksandra ?igeusu vastu ja et ka tsaar oli hakanud oma usus k?ikuma. Ja lihtrahva seas r??giti, et v?lismaalased olid saatnud posija, kes oli keisrinna ?ra n?idunud ja v?tnud kontrolli tema ?sa ?le. Jah, ta tunnistas, et k?ik see on puhas m?ttetus, kuid mis saab siis, kui vaenlased seda ?ra kasutavad ja levitavad selliseid jutte haritud klasside ja rahva, suure talupoegade klassi seas, siis kujutage ette, anus vana v?rst Aleksandrat, milliseid ohte see toob kaasa isevalitsuse mainele ja turvalisusele. Tema hoiatus j?ttis Aleksandra k?lmaks. Nikolai paistab siiski olevat hoiatusi kuulda v?tnud. Kuigi ei ole selge, miks ja millal ta sellele otsusele j?udis, kuid tundub, et tsaar m?istis, et skandaali arvesse v?ttes peab ta oma s?bra ?ra saatma ja katkestama temaga k?ik sidemed. On v?imalik, et tolleaegse suure p?hamehe Kroonlinna Joanni kiri, mis instrueeris Nikolaid Philippe’iga l?ppu tegema, oli otsustava t?htsusega. Nad vahetasid kingitusi, enne kui Philippe Prantsusmaale tagasi p??rdus. Nikolai kinkis talle kalli, auru j?ul t??tava Serpollet’ auto, mille ta oli eelmisel reisil Euroopasse ostnud. Philippe andis Aleksandrale m?ned kuivatatud lilled, mida tema s?nul oli puudutanud Kristuse enda k?si. Ta andis talle ka ikooni ja kellukese, ?eldes, et kui talle peaks keegi l?henema, kes ei ole s?ber, siis hakkab kelluke v?luv?el helisema. Ta ?tles Aleksandrale, et see valvab neid k?igi vaenlaste vastu. Aleksandra lasi lilled ?ra raamida ja hoidis neid oma magamistoas, ning ta ei unustanud kunagi kellukese maagilist j?udu, kasutades seda oma perekonna kaitsmiseks kogu valitsemisaja v?ltel.24 Victoria Lalande kirjutas Stanale kaebliku kirja, kaeveldes nende saatuse ?le olla igaveseks ?ra saadetud ja s??distades selles, mida ta n?gi oma isale tehtud ?lekohtuna.25 Aleksandra ja Nikolai olid v?rdselt meeleheitel; keisrinna nuttis, kui nad lahku l?ksid. Philippe aga lahkus temast lootuse s?numiga. Teil on alati v?imalik leida ?petajaid, kes aitavad teid m?lemaid teie otsinguis, ?tles ta. „Olge rahulik, teie majesteet,” ?tles ta Aleksandrale, „tuleb veel ?ks s?ber ja tema kaitseb teid, kui mind enam siin pole.”26 Keisrinna v?ttis tema s?nu ettekuulutusena. Aleksandra n?ib olevat Philippe’i s?nu jaganud ja need levisid kiiresti. Suurv?rst Konstantin kirjutas oma p?evikus, kuidas r??giti, et „Philippe’i missioon on j?udmas l?pule, et varsti ta sureb ja ilmub seej?rel uuesti s?prade ringi teise mehe kujul. Milline m?ttetus!”27 ?ldise meeleolu Philippe’i k?simuses v?ttis 1902. aasta novembri keskel kokku Lev Tihhomirov, kes oli kunagisest revolutsion??rist muutunud monarhistiks ja juhtivaks konservatiivseks ideoloogiks: „See Philippe on k?ige h?biv??rsem juhtum keiserlikus perekonnas. Ta on mingi v?lismaine ?arlatan, h?pnotiseerija, magnetis??r ja maag, kes esitleb ennast okultsete j?udude valdajana.” Tihhomirov oli veendunud, et Kroonlinna Joanni hoiatus Nikolaile oli p??stnud keiserliku perekonna h?vingust, ja ta lootis, et nad olid saanud oma ?ppetunni ning unustavad Philippe’i igaveseks.28 Kuid nad ei unustanud Philippe’i. Kui Nikola?a ja Stana 1907. aastal l?puks abielluda v?isid, n?gi Nikola?a nende liitu nagu mingit imet, mis oli saanud v?imalikuks Philippe’i m?stilise j?u l?bi.29 Kui Katariina Suure valitsemisajal unistasid paljud noored ohvitserid ?ukonnas keisrinna ametlikuks favoriidiks saamisest kui v?imalusest kindlustada oma tulevikku ja varandust, siis Nikolai valitsemisajal lootsid arvukad m?stikud, strannikud ja staretsid h?ivata keiserliku paari juures n?gija koha. P?rast Philippe’i lahkumist ilmus ?ukonda hulk vene isehakanuid, sealhulgas strannikud Vasja (Tkat?enko) ja Matrjona Paljasjalgne ning p?ha tobuke Mitja „Ninah??l” Kozelski. Lapsep?lvest alates oli Mitja j?etud ilma v?imest arusaadavalt k?nelda, kuid ta sai tuntuks oma ettekuulutuste ja inspireeritud s?nade t?ttu, mis tulid tema suust kuuldavale veidrate madalate h??litsuste ja r??gatustena, mida tema kuulajatele t?lgendas mees, keda kutsuti Elpidiforiks. Mitja omandas rahva seas lihtsa jumalamehe maine ja ilmselt sattus k?rgetasemelise ametniku huviorbiiti, kes t?i ta Optina kloostrist ?ukonda. Mitjat ja tema interpreteerijat tutvustati ilmselt tsaarile ja Nikolai oli p?hast tobukesest sisse v?etud, kuid tundub, et tema staatuse ?ukonnas varjutas ?sna kiiresti Rasputini tulek. P?rast soosingu kaotamist v?is Mitjat n?ha paljajalu pealinna t?navatel hulkumas, isegi talvel, riietatuna musta preestrikuube, juuksed ?lgadeni ulatumas.30 1 ?rnas usalduslikkuse ?hkkonnas. – Tlk. [ ? ] 5. Aleksei Enne Venemaalt lahkumist langes Philippe arvatavasti transsi ja sai ettekuulutuse. Otsige p?ha Sarovi Serafimi eestkostet, ?tles ta, ja tema annab Aleksandrale poja. Kuid siin oli ?ks probleem: Venemaa ?igeusu kirikus ei olnud sellist p?hakut. Siiski oli 19. sajandi esimestel k?mnenditel elanud suur starets Serafim, kes oli peaaegu kogu oma elu veetnud ??rmises vaesuses ja isoleerituses, algul metsas h?tis ja seej?rel Sarovi kloostri kongis. Ta oli olnud t?eliselt p?ha mees, alandlik, kuid s?gavalt vaimne isiksus, ent ta ei olnud l?binud p?haduse testi: tema keha ei olnud s?ilinud puutumatuna, vaid oli ?ra m?danenud, ning seet?ttu oli kirik keeldunud teda p?hakuks tunnistamast. Kuid P?hima Valitseva Sinodi, kiriku juhtorgani meelepahaks j?ttis Nikolai otsuse t?helepanuta („Keiser v?ib teha mida tahes,” k?is Aleksandra peale) ja n?udis, et Serafim kanoniseeritaks. Nii m?nelegi k?rgemas seltskonnas tundus, et t?eline imetegija oli Philippe. „On raske vahet teha, kus Philippe l?peb ja Serafim algab,” kommenteeris virilalt ?uedaam Jelizaveta Nar??kina. Nikolai ja Aleksandra osalesid 1903. aasta juulis ise koos oma perekonnaliikmete ja ligi 300 000 tungleva palver?nduriga tseremoonial. See oli s?gavalt liigutav religioosne s?ndmus, mis aitas Aleksandrat veenda purustamatus sidemes tsaari ja tema rahva vahel. Serafimi kanoniseerimisel oli ka poliitiline alatoon. J?tkates oma isa valitsemisajal alanud poliitikat, soovis Nikolai siduda d?nastiat Vene massidega, p??eldes tagasi Venemaa Peetri-eelsesse minevikku. Ja Serafim, kes oli kaevelnud L??ne-Euroopa valgustuse hukutava m?ju ?le Vene vaimsusele, teenis seda eesm?rki h?sti kui osa tsaari p??dlustest viljelda keskaegset arusaama m?stilisest sidemest tsaari ja tema rahva vahel. 19. juuli ?htul kahlas keiserlik paar Sarovi j?e p?hasse vette, nagu Philippe oli k?skinud, t?is lootust, et see v?ib ?nnistada neid – ja Venemaad – kauaoodatud p?rijaga.1 Kolme kuu p?rast oli Aleksandra rase. 30. juulil 1904. aastal kell veerand kaks p?rastl?unal s?nnitas keisrinna poja. Nad andsid talle nimeks Aleksei. R??m, mis segunes kergendusega, oli tohutu. Mitte ainult perekond, vaid kogu riik pidutses – suurt?kkidest lasti aupauke ja kirikukellad helisesid ?le kogu impeeriumi. Tagasi lastetoas, m?rkis keisrinna oma p?evikusse beebi elulised m??dud: „Kaal 4660 g; pikkus 58 cm. Pea 38 cm; rind 39 cm.”2 Kuid k?ige olulisemat asja oma poja kohta ei saanud ta n?ha, ?les t?hendada ega m??ta. Hemofiiliat. Haigus oli edasi antud tema ema kaudu. Aleksandra vanaema kuninganna Victoria oli hemofiilia kandja. ?ks tema poegadest ja kaks t?tart, sealhulgas Aleksandra ema, kandsid haiguse geeni ja ema andis selle edasi Aleksandrale ja tema vennale Friedrichile. (Aleksandra ?de Irene oli samuti selle haiguse kandja.) Friedrich (tuntud kui Frittie) ilmutas haiguse m?rke esimest korda 1872. aastal, Aleksandra s?nniaastal. 1873. aasta mais kukkus v?ike kolmeaastane Frittie, keda tema ema oli jumaldanud, oma ema toa aknast kiviterrassile. Ta ei murdnud luid ja temaga tundus olevat k?ik korras, kuid m?ne tunni p?rast oli ta sisemise verejooksu t?ttu surnud. Aleksandra kaks ?epoega olid samuti hemofiilikud. ?ks neist, Preisi prints Henry, suri 1904. aastal veidi aega enne Aleksei s?ndi t?en?oliselt sellesse haigusse, olles neli aastat vana. Kuigi tema vanematele oli julm ?okk, et Aleksei oli s?ndinud veritsust?bisena, ei oleks see pidanud nii olema, kuna selle haiguse p?rilik alus oli kindlaks tehtud juba 19. sajandi keskel. Tegelikult kirjutas Prantsuse arst 1876. aastal, et „k?igil veritsust?vega perekondade liikmetel tuleks soovitada mitte abielluda”. Kuid tundub, et Euroopa kuningakodade liikmetele seda n?u ei antud v?i ei soovinud nad seda saada, eelistades elada teadmatuses teaduse saavutuste kohta. Nagu kirjutas Briti geneetik J. B. S. Haldane: „Tsareevit?i hemofiilia oli keisriperekonna ja reaalsuse eraldatuse s?mptom.”3 Reaalsus murdis Romanovite perekonda siiski kiiresti sisse. Nikolai ja Aleksandra m?rkasid esimesel kahel kuul, et lapse naba veritseb seletamatult. J?rgnevalt tekkisid tema pehme naha alla verevalumid ja tumedad tursed. Selleks ajaks sai vanematele selgeks: Alekseil on hemofiilia. R??m muutus kurbuseks. Suurv?rstinna Maria Pavlovna (noorem), Nikolai II onut?tar ja ?he Rasputini m?rvari suurv?rst Dmitri Pavlovit?i ?de, kirjutas oma m?lestustes: Isegi meie majas valitses teatud melanhoolia. Minu onu ja t?di kahtlemata teadsid juba, et laps oli s?ndinud kannatama, ning et s?nnist alates kandis ta endas ravimatu haiguse seemneid [...] Keegi ei tea, milliseid emotsioone see kohutav teadmine neis tekitas, kuid sellest hetkest, pinges ja rahutu, muutus keisrinna iseloom ja tema tervis, nii f??siline kui ka vaimne, teisenes.4 Kui Nikolai ja Aleksandra jaoks oli nende poja s?nd s?gavalt seotud nende s?bra Philippe’iga, siis peaaegu k?igi teiste jaoks seostus see tema j?reltulijaga. R??giti, et Rasputin oli ennustanud Aleksei s?ndi ning et Aleksandra uskus, et tema palved olid selle tegelikkuseks muutnud. Paljud v?itsid, et sellel p?hines tema m?juv?im keisrinna ?le. Teised r??kisid s?ngemaid lugusid, v?ites, et Rasputin oli teinud enamat kui keisrinna eest palvetanud, ning et ta oli tegelikult poisi isa.5 Loomulikult ei saanud miski olla t?est kaugemal, kuna esimene kohtumine Nikolai, Aleksandra ja mehe vahel, kes nende ja kogu riigi elu nii suuresti m?jutama pidi, oli veel aasta kaugusel. Inglise ajaloolane Sir Bernard Pares ?tles aastak?mneid tagasi tabavalt, et „lastetuba oli k?igi Venemaa probleemide keskpunkt”, nentides, et see oli tsareevit? Aleksei haigus, mis t?i Rasputini paleesse, ning et tema kummaline v?ime poissi rahustada oli tema m?juv?imu alus.6 See arusaam Rasputini ja keiserliku paari, peamiselt Aleksandra, vahelise suhte olemusest on kaua aega olnud aktsepteeritud seisukoht ja kuigi on t?si, et Aleksandra ahastus oma poja tervise p?rast ja tema usk, et ainult Rasputin v?ib last kaitsta, oli oluline, ei selgita see mingil moel palju komplitseeritumat ja s?gavamat vajadust, mida Aleksandra Rasputini suhtes tundis. Nagu Monsieur Philippe’i lugu n?itab, olid Aleksandra ja Nikolai juba enne poja s?ndi p?ha mehe otsinguil, kes annaks n?u, valgustaks ja tr??stiks. Osa sellest oli seotud Aleksandra emarolliga ning ta otsis meeleheitlikult kedagi, kes v?idetavalt teaks, kuidas ta v?iks saada poja, hoolimata selle inimese taustast. Kuid algusest peale polnud Aleksandral kavatsust piirata Philippe’i m?ju oma ?sa v?i oma hingega – oluline fakt, mis on t?helepanuta j?etud. Nagu tema kirjad Nikolaile n?itavad, ootas Aleksandra Philippe’ilt poliitilisi juhiseid ja j?udu, seda viimast mitte enesele, vaid Nikolaile, kelle n?rkust ja fatalismi ta liigagi h?sti tundis. Aleksandra armastas Nikolaid, kuid ta ei saanud olla n?gemata, kuidas mehe isiksuse puuduj??gid ??nestasid tema v?imu, prestii?i ja t?husust keisrina, ning ta oli t?is otsustavust teha tema aitamiseks k?ik, mis vaja, isegi kui see t?hendas mehe leidmist, kes annaks Nikolaile puuduva tahtej?u. Ja siin, Philippe’i interluudiumis, n?eme embr?onaalsena hilisemat Rasputini lugu: Aleksandra vajadus – ja pime usaldus – vaimse n?ustaja, jumalamehe j?rele, kes r??gib k?rgematest t?dedest ja ettekuulutustest; tema m?stitsism ja intensiivne religioossus; tema valmisolek segada end poliitikasse ja kasutada p?hamehe s?nu, et Nikolaile valitsemise kohta n?u anda; paari suutmatus m?ista, et nende eraelu omab avalikke tagaj?rgi; usaldamatuse tase Romanovite koja liikmete seas ja kuidas see usaldamatus tekitas vaenu ja keelepeksu, mis veelgi n?rgestas perekondlikke suhteid ja hiljem h?vitas nende omavahelised sidemed, ning kuidas see keelepeks levis kiiresti haritud seltskonda ja r?vetas monarhia kuvandi; ja l?puks, kuidas katsed uurida p?ha meest ja avada tsaari silmad ainult s?vendasid l?het trooni ja ?lej??nud Venemaa vahel ning, Rasputini puhul, aitasid l?puks viia revolutsioonini. 6. Leegitsev tungal Seal ta on, r?ndab paunaga m??da metsateid, tema laul on kaeblik ja ?rn, kuid kaval, oh, ?leannetu laul. [...] Ta tuleb – Jumal aita meid! – meie k?rki pealinna. Ja lummab ??retu Venemaa keisrinna. Nikolai Gumiljov, „Mu?ik”1 Millalgi 1904. aasta mai ja 1905. aasta alguse vahel saabus Rasputin esimest korda ajaloolisse tatari linna Kaasanisse Volga j?e ??res, mis ?hendati Venemaaga p?rast Ivan Julma ajal 1552. aastal toimunud verist piiramist.2 Ilmselt t?i Rasputini linna j?ukas Ba?makova-nimeline kaupmehelesk. Nad olid kohtunud palver?nnakul, v?ib-olla Abalaki kloostris, mitte kaua p?rast seda, kui naine oli oma abikaasa kaotanud. Tema lein oli m??ratu, kuid Rasputin r??kis temaga ja leevendas ta valu. Naine oli Rasputinist sisse v?etud ja sai ?heks tema varajaseks j?rgijaks ning hakkas kutsuma teda enda kulul kaasa oma reisidele p?hapaikadesse. „Lihtne hing,” ?tles Rasputin tema kohta. „Ta oli rikas, v?ga rikas ja ta andis selle k?ik ?ra [...] Ta p?ris veel rohkem ja andis selle samuti ?ra [...] ja kui ta peaks veel p?rima, siis annaks ta ka selle ?ra, selline inimene on ta.”3 Kaasanis tutvustas Ba?makova Rasputinit j?ukatele kohalikele kaupmeestele ja v?ljapaistvatele vaimulikele. Rasputin j?ttis neile hea mulje. Ta oli tugev, k?hn, terve siberlane, kolmk?mmend viis aastat vana, uhke ja s?ltumatu. Selleks ajaks oli Rasputin hakanud end nimetama staretsiks, ning ta avaldas Kaasani inimestele muljet oma sisemise j?uga, oma l?bin?gelikkusega inimhinge suhtes ja oma p?hakirja tundmisega. T?si, ta v?is olla j?rsk ja ebaviisakas ning ei tundnud seltskondlikke kombeid, kuid ta tundus olevat t?eline jumalamees vaimuliku missiooniga, kel pole aega selliste pisiasjade jaoks. S?num Siberi p?hamehest levis kiiresti ja inimesed hakkasid tulema tema juurde abi saama. Noorpaar, kes oli leinas oma kahe v?ikese lapse surma t?ttu, otsis ta ?les. „Minu naise ahastus muutus meeletuseks,” ?tles abikaasa hiljem, „ja arstid ei suutnud midagi teha. M?ned soovitasid mul Rasputini j?rele saata... Kujutage ette: p?rast temaga pool tundi r??kimist muutus mu naine t?iesti rahulikuks. ?elge tema vastu, mida tahate, ja v?ib-olla on teil ?igus. Kuid ta p??stis mu naise ja see on t?de!” Vaimulikkonna seas, kellega Rasputin kohtus, oli Kaasani l?histel paikneva Seitsme J?rve kloostri ?lem Gavriil. Need kaks meest olid mitmeti sarnased. M?lemad olid p?rit talurahva seast ning olid sooritanud palver?nnaku Verhoturje kloostrisse ja palvetanud Verhoturje p?ha Simeoni s?ilmete juures. Neil oli ?hiseid tuttavaid, nagu munk, hilisem piiskop ja metropoliit Meleti (Mihhail Zaborovski), ja m?lemad mehed olid tuntud selle poolest, et omasid erilisi tervendamisv?imeid. Gavriil oli v?itnud isegi keisrinna ?e Ella t?helepanu, kes teda sageli k?lastas. Rasputin v?itis enda poole ka arhimandriit Andrei, s?nnip?rase v?rst Aleksandr Uhtomski, kes oli s?ndinud ?hte Venemaa vanimasse aadliperekonda. Rasputin oli sage k?laline arhimandriidi kodus ja Andrei varustas Rasputinit isegi soovitustega Peterburis. Andrei kohta ?tles Rasputin: „Ma ei tea ?htegi inimest, kelles oleks nii palju armastust.”4 Rasputin meenutas hiljem oma kohtumisi Kaasani vaimulikega: „Ma r??kisin nendega peamiselt armastusest, kuid neil oli palju ?llatusi armastuse kohta, mida ma olin kogenud.”5 Rasputin ei anna mingeid ?ksikasju armastuse kohta, mida ta oli kogenud, kuid hiljem ilmusid lood teatud sobimatutest tegudest naiste suhtes tema Kaasanis viibimise ajal – k?sitavad kohtumised ?ksinda erinevate naistega, noorte naiste viimine linna saunadesse ja seej?rel nende ?rameelitamine perekonna juurest p?rast nende k?lbelist laostamist.6 On teateid, et Rasputin tunnistas Gavriilile oma patud, kuidas ta silitas ja suudles naisi, kuigi ta v?itis, et oli seda teinud armastaval ja s?ndsal viisil. Gavriil uskus teda, kuid nagu paljud Rasputini varased toetajad, p??rdus ka tema l?puks Rasputini vastu. Rahvatarkust tsiteerides ?tles ta hiljem, et Rasputin on nagu ?mblik: tapa ta ja Jumal andestab sulle nelik?mmend pattu. ?hel p?eval, juues koos Gavriili ja r?hma teoloogia?pilastega teed, mainis Rasputin oma kavatsust s?ita Peterburi. Gavriil ei pidanud seda m?tet ?igeks, m?eldes endamisi: „Sa kaotad Peterburis oma tee, see linn h?vitab su.” Ootamatult n?jatus Rasputin Gavriili poole: „Ja Jumal? Kuidas on Jumalaga?” Gavriili jaoks oli see t?endus, et Rasputin v?ib lugeda inimeste m?tteid.7 Kaasanist siirdus Rasputin Peterburi. „Korraga olin ma ideest haaratud ja see vallutas mu s?dame,” kirjutas Rasputin oma „Kogenud palver?nduri eluk?igus”. Tema idee oli ehitada Pokrovskojesse kirik, sest, nagu Rasputin apostel Pauluse s?nadele viidates kirjutas, kes ehitab kiriku, seda ei v?ida p?rgu v?ravad kunagi ?ra. Kuid Rasputin oli vaene, kuidas pidi ta raha kokku saama – nii palju kui 20 000 rubla –, et ehitada kirikut, mida ta oma s?dames n?gi juba valmina? Rasputin kirjutas, et oli heategijate otsinguil reisinud l?bi kogu Tobolski kubermangu, kuid sealsed aadlikud, kuigi nad raiskasid oma raha prassimisele, ei andnud talle ?htki rubla. Nii otsustas ta reisida tsaaride pealinna. „Siis ma tulin Peterburi ja tundsin end nagu pime maanteel, niimoodi ma tundsin.” Ta suundus k?igepealt suurde Aleksander Nevski lavrasse (kloostrisse), et palvetada, kaasas vaid riidest kott m??rdunud r?ivastega ja paar kopikat, mille ta kulutas k??naldele. Kui ta oli lahkumas, k?sis ta piiskop Sergi j?rele, kuid juhuslikult m??dus just ?ks politseinik. „Mis piiskopi s?ber sa selline oled,” ?hvardas ta vaest r?past talupoega, „sa oled kindlasti huligaan.” Ehmunud Rasputin jooksis kloostri tagav?rava juurde, kus uksehoidja ta pikali l?i. Rasputin p?lvitas mehe ees ja r??kis talle midagi enda kohta ja miks ta piiskoppi otsis. Uksehoidjat liigutasid Rasputini s?nad ja ta l?ks kutsuma piiskop Sergit (Ivan Stragorodski), Peterburi vaimuliku seminari rektorit, kes kutsus Rasputini sisse ja r??kis Siberi staretsiga pikalt. Sergist sai Rasputini patroon, kes tutvustas teda linna eliidile ning seej?rel v?ttis ta paleesse kaasa ja esitles teda tsaarile. Nikolai kuulas ?ra Rasputini plaani ehitada kirik ja andis talle raha ning Rasputin p??rdus r??msalt koju tagasi.8 See on liigutav lugu, kuid paraku t?est kaugel. Rasputin ei saabunud kloostrisse vaese ja tundmatu talupojast otsijana, vaid kui Kaasani vallutaja, kel oli kaasas Sergile adresseeritud soovituskiri m?jukalt piiskop Hrisanfilt ehk Chrysanthoselt (Kristofor ?t?etkovski), Kaasani piiskopkonna ?lemalt. Need ei olnud mitte Rasputini p?lvili uksehoidja ees ?eldud s?nad, mis avasid talle tee Sergi korterisse, vaid Hrisanfi kiri.9 Aeg oli k?ige t?en?olisemalt millalgi 1904. aasta hiliss?gise ja 1905. aasta kevade vahel.10 Ivan Fedt?enkov, seminarist ja p?ha tobukese Mitja toetaja, kellest 1907. aastal sai munk Venjamin ja hiljem Stalini aastatel Vene kiriku metropoliit, meenutas Rasputiniga kohtumist Sergi korteris suurkloostris: „Rasputin j?ttis mulle kohe v?ga tugeva mulje oma isiksuse erakordse intensiivsuse (ta oli nagu pingule t?mmatud vibu v?i vedru) ja terava l?bin?gelikkusega teiste inimeste suhtes.” Ilma et Venjamin oleks s?nagi ?elnud, arvas Rasputin ?ra tema tulevikuplaanid ja noor seminarist oli rabatud. ?ldiselt ?eldes oli Rasputin t?epoolest kaugel sellest, et olla tavaline inimene, mis puudutab tema teravat m?istust ja usulist keskendumist. Piisas sellest, kui n?gid teda katedraalis palvetamas: ta seisis nagu pingulet?mmatud pillikeel, n?gu p??ratud k?rgustesse, ja siis hakkas ta suurel kiirusel endale risti ette l??ma ja kummardama. Ma arvan, et just tema religioossuse erakordne energia oli peamine p?hjus, miks tal oli m?ju usklike ?le. [...] Kuidagi oleme me k?ik muutunud „haputaignaks” v?i, kasutades meie P??stja s?nu, sool meis on tuimunud, me ei ole enam „maa sool ja maailma valgus” [...] Me k?ik oleme leigeks muutunud [...] Ja siis ?kki ilmub leegitsev tungal. Mis vaim tal oli, missugune kvaliteet, me ei tahtnud seda teada ega oleks suutnudki v?lja selgitada, sest meil puudusid vajalikud teadmised. Kuid selle uue komeedi suurejoonelisus t?mbas iseenesestki m?ista t?helepanu.11 Praktilise meelelaadiga piiskop Sergi oli ?ks v?heseid, kellele see Siberi tuletungal muljet ei avaldanud. Tundub, et ta kohtus Rasputiniga ainult ?hel korral ja p?rast seda ei tahtnud temaga enam tegemist teha.12 Teisiti oli lugu Feofaniga, Sergi kolleegiga seminarist. S?ndinud 1873. aastal Vassili B?strovina vaese k?lapreestri perekonnas, oli arhimandriit Feofan olnud Peterburi vaimuliku seminari eeskujulik ?pilane, enne kui temast 1905. aastal sai seminari inspektor ja neli aastat hiljem rektor. K?igi ?lest?henduste j?rgi oli Feofan t?eline jumalamees, aukartust?ratava vaimse s?gavusega. Religioosne kirjanik ja riigiametnik v?rst Nikolai ?evahhov nimetas Feofani „erakordse meelelaadi ja tohutu autoriteediga mungaks”, meheks, kes omas suurt m?ju mitte ainult seminaristide seas, vaid ka pealinna k?ige k?rgemates ringkondades. Isegi luuletaja ja kirjanik Zinaida Hippius, kes oli Vene vaimulike suhtes ?sna kriitiline, nimetas Feofani „haruldaselt alandlikuks mungaks, kes elas kirgast ja ?iglast elu”. Hippius ei unustanud Feofaniga kohtumist kunagi: „M?letan teda, ta oli v?ike, k?hn, vaikne, t?mmu, teravate n?ojoonte ja mustade juustega, mis olid nii siledad, nagu oleksid need kleebitud.”13 Nagu teised tolleaegsed kirikutegelased, otsis Feofan rahva seast jumalamehi, kes olid lihvimatud, harimatud, kuid esindasid elavat kirikut. Feofan ?tles seminaristidele, et „jumalamehed on endiselt maa peal olemas. Siiani on meie p?hal Venemaal olnud palju p?hakuid. Jumal saadab oma rahvale aeg-ajalt tr??sti ?iglaste meeste kujul ja nemad on p?ha Venemaa tugisambad.”14 Feofan ?mbritses end nende p?hade meestega. Ta armastas nendega r??kida ja kuulata, kuidas nad arutlesid Jumala ja usu ?le; nende s?nad viisid ta teise maailma, kaugele Peterburi ilmalikust reaalsusest. Piiskop Sergi kutsus Feofani Rasputiniga kohtuma, kui too esimest korda v?lja ilmus. Feofan oli lummatud sellest Siberi jumalamehest, kes kandis vend Grigori nime. Venjamini s?nade kohaselt oli Feofan h?mmastunud v??ra ps?hholoogilisest l?bin?gelikkusest, mis l?henes selgeltn?gemisv?imele. Nende vestlustest oli selge, et mehel puudus raamatutarkus, kuid, nagu Feofan p?rast revolutsiooni meenutas, tal oli „peen arusaam vaimsetes k?simustes, mis oli omandatud isikliku kogemuse kaudu”.15 Feofan hakkas Rasputiniga regulaarselt kohtuma ja tema imetlus Siberi p?hamehe vastu kasvas. Varsti r??kis ta vend Grigorist teistele ja viis inimesi teda kuulama. Nende seas oli ka kaks naistuttavat, kelle Feofan kutsus seminari juurde, et jagada head uudist oma avastusest. Kui nad seminari aias k?ndisid, r??kis innustunud Feofan neile hiljuti Siberist saabunud mehest, kes paistis silma haruldase p?haduse ja l?bin?gelikkusega. „Ma ei ole kunagi kuulnud kedagi palvetamas nii, nagu tema seda teeb,” ?tles ta. P?rast temaga palvetamist muutub elu selgemaks ja kergemaks, ?tles ta noortele naistele. Veelgi enam, sel v??ral oli prohvetiand: ta v?is lugeda minevikku ja tulevikku iga inimese n?olt – and, mille ta oli omandanud paastumise ja palve kaudu.16 Feofan hakkas r??kima iga?hele, kes kuulda soovis, Rasputini imelisest v?est. 1906. aasta suvel ??tom?ri k?lastades peatus Feofan Anna Obuhhova perekonnas. Rikka kaupmehe t?trel Annal oli siis vaimne kriis ja ta kaalus nunnaks minemist. Feofan veenis teda sellest loobuma. „P??sta ennast maailmas elades,” ?petas ta ja r??kis seej?rel Annale Siberi p?hamehest. „Ta on p?hak, t?eline p?hak,” ?tles ta ja soovitas neil kohtuda, sest Feofan oli kindel, et Rasputin v?iks teda aidata.17 Mis t?i Rasputini Peterburi? See on k?simus, millele pole selget vastust. Rasputin ja m?ned t?nap?eva vene natsionalistlikud ajaloolased sooviksid meid uskuma panna, et eesm?rk oli leida raha kiriku ehitamiseks Pokrovskojes. Ajaloolane-n?itekirjanik Edvard Radzinski postuleerib palju ulatuslikuma ja otsatult s?ngema eesm?rgi: „H?vitada nii Peterburi kui kogu tsaaride maailm [...].” Rasputini t?tar Maria pakkus v?lja tunduvalt argisemad p?hjused – leida talle parem kool, olles j?tnud Maria Kaasanisse heal j?rjel perekonna hoolde, ning et olla meele j?rele Feofanile ja teistele vaimulikele, kes sel ajal kutsusid teda tulema ja j??ma.18 K?ige t?en?olisem vastus peitub Rasputini iseloomus, tema vaimsetes otsingutes ja Kaasani visiidi edukuses. Rasputin kui palver?ndur ja otsija oli loomulikult ideest haaratud. Ta oli l?binud tuhandeid kilomeetreid jalgsi ja n?inud palju linnu, kirikuid ja kloostreid. ?ks v?heseid veel n?gemata kohti oli Aleksander Nevski suurklooster. Ja milline venelane ei sooviks oma silmaga n?ha tsaaride pealinna? Rasputinis oli loomup?rane uudishimu, kuid see oli segatud ambitsioonidega. Ta oli viibinud nii paljudes Venemaa p?hapaikades ja r??kinud nii paljude p?hade meestega, ning ta oli avaldanud neile muljet oma vaimuandidega, andidega, mida tol ajal v?hesed eitasid ja mille ?le Rasputin tundis suurt uhkust. Me ei saa kunagi teada, kas see oli Hrisanfi idee kirjutada kiri piiskop Sergile v?i kuulus idee Rasputinile, kuid tundub t?en?oline, et Hrisanf kirjutas selle vabalt ja veendunult (ei ole mingit p?hjust, miks ta oleks pidanud seda muidu tegema) ja et Rasputin ei kannatanud mingi ?revuse v?i enesekindluse puudumise all, enne kui astus selle t?htsa sammu oma isiklikul teekonnal. Rasputini saabumine Peterburi t?histas Maria s?nul „nii paljude segaduste algust tema elus”. Minu isa oli siis peaaegu nelik?mmend [ta oli l?hemal kolmek?mne kuuele]; see t?hendab, et tema loomus oli juba t?iesti v?lja kujunenud. Kaksk?mmend aastat palver?nnakuid ja jalgsi ringi r?ndamist, tema talupojaelu, tema armastus maa ja ?ksinduse vastu olid kujundanud temas selle s?damliku s?bralikkuse, selle lihtsa hoiaku, selle otsekohesuse k?nes ja samal ajal selle iseteadliku s?ltumatuse, mis iseloomustab eraklikkust. On r??gitud tema rafineerituse puudumisest, tema vastutustundetusest, ja see on t?si, mis puudutab raha. Kuid samal ajal n?itas ta inimestega suhtlemisel ?les erakordset selgeltn?gemisv?imet, mis v?imaldas tal otsekohe m?ista nende k?ige salajasemaid impulsse. [...] J?ulise hoiakuga, harjunud ?tlema seda, mida m?tles, mitte kunagi ?ra hirmutatud, sest ta tungis alati inimeste m?tete s?gavusse; selline oli minu isa [...] Kuid pealinn, rafineeritud, ilmalik ja k??niline, ei tervitanud talupoega lahkelt. ?ksnes pilk temale p??ras paljud temast ?ra. Kasimatu, ?tlesid nad tema kohta, kuigi ta ei olnud, ning r?pakas – ?ksnes sellep?rast, et ta ei s?ttinud oma juukseid ja habet nii nagu Peterburi moekad mehed. Tema keeldumist rikaste ja v?gevate ette kummarduda t?lgendati kasvatuse puudumisena.19 Peterburis kaotas Rasputin oma tee. Mitu aastat hiljem ?tles ta v?rst Vladimir Me?t?erskile, tsaar Aleksander III ?likonservatiivsele ja avalikult homoseksuaalsele usaldusalusele: „Siin on raske elada. Puudub tavaline aeg, t??p?evad, on vaid puhkep?evad, mis t?hendab hinge surma [. . .] Saatus heitis mu pealinna. Siin on nii l?rmakas, et inimesed kaotavad m?istuse. . . See on nagu m?risev ratas. . . K?ik see ajab mul pea paiste.”20 Teedel r?nnates oli ta olnud pime mees, nagu ta ise ?tles. Linn oli l?rmakas, see pani tal pea ringi k?ima, kuid see k?itis teda samav?rra, kui eemale t?ukas, ja p?rast selle v?lude maitsmist ei suutnud Rasputin neist enam kunagi loobuda. Enam ei soovinud ta vaese palver?ndurina teele minna ega k?las lihtsat moraali jutlustada. Siin surid harjumused, mis olid hoidnud teda rahvale l?hedal ning s?ltumatu, vaba ja puutumatuna peene seltskonna kiusatustest ja v?imu ahvatlustest, isegi kui ta kunagi ei unustanud oma elu palver?ndurina ja teadis h?sti, kuidas seda ?ra kasutada. Gavriil oli kartnud, et Peterburi minek viib Rasputini h?vinguni, ja tal oli ?igus. Maria kirjutab, et Peterburi minek oli tema isa elus p??rdepunkt, kuna linnaelu rikkus ta aegam??da. Kui alguses erines tema elu siin Pokrovskoje omast v?he, siis aja jooksul andis ta j?rele kiusatusele ja lasi end „kinni p??da m?nedel pealinna ahvatlustel”.21 Kuid muutus ei toimunud kohe. Venjamin meenutas Rasputini algusaegu Peterburis: „Vagad inimesed, eriti naised, hakkasid seda erakordset meest ?listama ja tema tutvusringkond laienes. „Ta on p?ha,” ?listati teda, kui tema tuntus kasvas. Ja vaimselt n?ljased inimesed k?rgemast seltskonnast kogunesid selle „valguse” ?mber.” V?rst ?evahhov m?rkis, et kuigi Peterburi eliit oli huvitatud usulistest k?simustest, teadsid nad ?igeusust v?he ja neil oli vaimulikega v?he kontakte. Nad olid naiivsed ja lasid end liiga kergesti m?jutada Siberi staretsist ?hes tema veidrate kommete ja m?istatuslike v?lja?tlemistega, ja viisist, kuidas ta ei olnud p?rmugi huvitatud rikkusest ja staatusest, aristokraatide kullatud paleedest ja k?rgetest tiitlitest, vaid ?tles k?igile t?, sina.22 Feofan tahtis oma avastusega uhkeldada ja hakkas Rasputinit tutvustama Peterburi salongides, mis sel ajal m?ngisid linna kultuurielus suurt rolli ja kus kogunes aristokraatia koorekiht ning kiriku-, kunsti-, kultuuri-, ajakirjandus-, ?ukonna- ja riigiaparaadi eliit, sageli selleks, et arutleda vaimsete k?simuste ?le. K?ige m?jukam neist kuulus krahvinna Sofia Ignatjevale (s?ndinud v?rstitar Me?t?erskaja) ja tema abikaasale, siseministri aset?itjale krahv Aleksei Ignatjevile. Nende suures, h?maralt valgustatud korteris Prantsuse kaldapealne 26 kohtusid silmapaistvad kirikutegelased, nagu munk ja hilisem metropoliit Serafim (Leonid T?it?agov) ja piiskop Hermogen (Georgi Dolganov), kirjanikud ja ajakirjanikud, n?iteks monarhistliku ajalehe Kolokol toimetaja Vassili Skvortsov, ja k?rgema seltskonna liikmed, nagu Ljubov Golovina ja Aleksandra Tanejeva. Mitmetest neist said selle mehe akol??did, keda Feofan neile Ignatjevi korteris tutvustas, ja seej?rel vaenlased. Krahvinnal, kes oli sisse v?etud mitmesugustest m?stitsismi vormidest, esines enda v?itel prohvetlikke unen?gusid, mida seal arutati. ?hel p?eval ilmus isa Serafim ja ?tles: „Meie seas on suur prohvet. Tema ?lesanne on ilmutada tsaarile jumaliku etten?gevuse tahet ja juhtida teda kuulsuse teel.”23 Krahvinnal ei olnud kahtlust, kes see prohvet oli: Rasputin. Rasputin k?is sageli ka leskparuness Varvara Iskul von Hildebrandti salongis tema luksuslikus korteris Kirot?naja t?nav 18. Parunessil olid laiaulatuslikud huvid alates kirjandusest ja kunstist kuni poliitika ja kirikuasjadeni ning mitmesuguse taustaga k?lalised alates suurv?rstidest ja v?rstinnadest kuni riigiministrite, sotsialistide, preestrite ja tolstoilasteni. Kuigi ta ise ei pidanud Rasputinit kuigi veenvaks, leidis paruness, et too pakub vaheldust ja reklaamis teda oma Peterburi s?pradele kui eksootilist n?htust. Ta pidas l?bustavaks seda, kuidas Rasputin tervituseks ja h?vastij?tuks k?iki suudles, s?ltumata nende sotsiaalsest staatusest – see oli sedasorti asi, mida Peterburi ringkondades lihtsalt ei tehtud, kuid mis tema arvates pidi olema tavaline Vene k?lades lihtrahva seas.24 Ajaloolane ja Vene religioossete sektide uurija Vladimir Bont?-Brujevit?, p?hendunud bol?evik ja hilisem Lenini isiklik sekret?r, on ?ksikasjalikult kirjeldanud oma esimest kohtumist Rasputiniga parunessi kodus: Varsti p?rast kaheksat ilmus Rasputin. Vabalt ja sundimatult astus ta Varvara Ivanovna salongi, kus ta ilmselt ei olnud kunagi varem k?inud, ning m??da vaipa k?ndides p??rdus k?igepealt perenaise poole: „Mida imet sa oled teinud, kulla naine, kattes oma seinad nii paljude maalidega, siin on justkui t?eline muuseum, m?elda vaid, et ?ks sein v?iks toita viit n?ljast k?la, oh, vaata vaid, kuidas teie elate, samal ajal kui vaesed talupojad on n?ljas...” Varvara Ivanovna hakkas Rasputinit oma k?lalistele tutvustama. Too hakkas kohe k?simusi esitama: kas daam A on abielus? Kus on tema abikaasa? Miks ta ?ksi on tulnud? N??d, kus me koos oleme, hoolitsen mina sinu eest, nii nagu sa oled [...] Ta j?tkas oma vestlust sellisel viisil, muretu, naljatlev, lustlik ja s?damlik. [...] Minu t?helepanu oli suunatud peamiselt tema silmadele. Tema pilk oli alati keskendunud ja ainitine ning tema silmades helkis kogu aeg kummaline fosforestseeriv valgus. Ta j?lgib pidevalt pilguga kuulajaid ja m?nikord tema jutt aeglustub j?rsku, ta takerdub, kaotab m?ttel?nga, nagu ta m?tleks millelegi muule, ja siis kinnitab ta oma pilgu kellelegi, otsejoones, vahib m?ned minutid tollele otse silma, kogu aeg seosetult, segasel viisil s?nu venitades. Siis ?kitselt ta nagu ?rkab sellest, tuleb tagasi iseendasse justkui h?mmeldust tundes ja proovib teemat muuta ja alustada uut vestlust. Ma m?rkasin, et just tema ainitine p?rnitsemine oli see, mis avaldas suurt m?ju kokkutulnutele, eriti naistele, kelles tema pilk tekitas ebamugavust ja rahutust, kuid kes seej?rel hakkasid teda ujedalt silmanurgast piidlema ja m?nikord isegi l?ksid tema juurde, et temaga veidi rohkem r??kida ja kuulda saada, mis tal ?elda on. Kellegagi k?neldes v?is ta m?nikord ootamatult ja ?sna j?rsult teise inimese poole p??rduda, keda ta oli 15 v?i 20 minutit varem vaadanud, ning katkestades oma vestluse, hakkas ta aeglaselt r??kima: „Ei, ema, see ei ole hea, ?ldse mitte hea... See pole viis, kuidas elada, lihtsalt vaata ennast... kas sa t?esti arvad, et solvanguga vastamine ajab midagi korda... Sa vajad armastust... Jah... Armastus on see, mida vaja on…” ja siis v?is ta sama ?kitselt p??rduda tagasi oma eelmise vestluse juurde v?i alustada uut v?i k?ndida ruumis kiiresti ringi, aeg-ajalt korraks istudes v?i looka vajudes, h??rudes samal ajal kogu aeg oma k?si. K?ik see avaldas kohalolijaile muljet. Inimesed hakkasid sosistama ja ?tlema, et ta on t?esti m?nes m?ttes t?de tunnetanud, et tal on m?istmine, ja maad hakkas v?tma k?rgendatud erutuse ?hkkond, selline, mida v?ib kogeda kloostrites staretsite ja n?gijate juures.25 1912. aastal, kui Rasputini nimi oli saanud ?le Venemaa kuulsaks – v?i pigem kurikuulsaks –, kutsus paruness Zinaida Hippiust oma salongi Rasputiniga kohtuma. Kuid Hippius koos oma abikaasa, kirjaniku ja filosoofi Dmitri Mere?kovskiga keeldus. Ta r?hutas, et erinevalt peaaegu k?igist teistest pealinnas ei ole ta huvitatud ?hinemisest uudishimulike massidega, et heita pilk Rasputinile – otsus, mida ta laiendas neile m?lemale.26 Kuid nad olid v?hemuses. Tundub, et enamik inimesi ei saanud k?llalt Rasputinist ja teistest kummalistest p?hameestest, kes siis linna salongides ilma tegid. Selle p?hjus oli ?he ajakirjaniku s?nul ?sna lihtne: Kullatud salongides tekib t?lpimus palju kiiremini kui keskklassi korterites ja tagasihoidlikes v?ikestes kambrites. Raha eest v?ib saada k?ike, mida iganes elu pakub. Ja n??d ollakse j?udnud punkti, kus isegi k?ige fantastilisemad v?imalused enam ei rahulda. K?ike on proovitud! Sellistel juhtudel tuntakse k?lget?mmet selle suhtes, mis on v?ljaspool inimese m?istmist, olgu see siis elav p?hak, p?ha tobuke v?i epileptik. V?imalik, et see pakub m?ningaid uusi kogemusi, avab m?ne uue v?imaluse, uue reaalsuse. Ja just sel p?hjusel ilmuvad sellised tumedad, m?stilised kujud nagu Rasputin.27 Venemaa, j?udis ta j?reldusele, koges „imelikke aegu”. 1 Selguse huvides viidatakse talle edaspidi kui Venjaminile. [ ? ] 7. Hull munk Peterburi vaimulikus seminaris kohtus Rasputin veel ?he vaimulikuga, kellest pidi saama ?ks tema suurimaid liitlasi ja ?ks tema suurimaid vaenlasi. Sergei Trufanov, kes oli s?ndinud 1880. aastal L?una-Venemaal Doni ??res kasakaperekonnas, elas peaaegu sama uskumatut elu kui Rasputin. Ta astus seminari 1901. aastal ning sai Feofani ja piiskop Sergi soosikuks; nood ordineerisid ta 1903. aasta novembris munk Iliodorina. P?rast seminari l?petamist 1905. aasta suvel m??rati Iliodor Jaroslavli vaimulikku akadeemiasse homileetika juhendajaks ja saadeti seej?rel 1906. aastal ?petama Novgorodi seminari, enne kui ta hiljem samal aastal viidi ?le Pot?ajivi kloostrisse L??ne-Ukrainas. Kiire ametikohtade vaheldumine ei olnud tingitud edutamisest, vaid oli Iliodori m?ssulise iseloomu s?mptom. Kohalik Pot?ajivi ajakirjandus on ?elnud noore munga kohta j?rgmist: „See t?helepanuv??rne mees, peaaegu veel poiss, ?rna, ilusa, naiseliku n?o, kuid v?imsa tahtega, t?mbab kohe ligi lihtsate inimeste hulki, kuhu iganes ta ilmub. Tema kirglikud, inspireerivad s?nad Jumalast ja armastusest tsaari ja isamaa vastu avaldavad massidele s?gavat muljet ning s??tavad neis n?lja kangelastegude j?rele.”1 Isegi tema vaenlased pidid tunnistama, et Iliodor oli erakordne k?nemees. Ta v?is paeluda inimesi ja veenda neid endale j?rgnema, nagu seda suudavad v?hesed, kuid see, kuhu ta tahtis nad juhtida, oli nii hirmutav. Iliodoril oli ingli n?gu, kuid k?ril?ikaja hing. ?ks biograaf on nimetanud teda „protofa?istiks”. Ajaj?rgul, mis oli tuntud antisemitismi poolest, paistis Iliodor oma vihas juutide vastu silma ??rmise v?givallaga. Ta toetas valjuh??lselt Vene Inimeste Liitu (kurikuulsate mustsadalaste osa) ja r?ndas iga?hte, kelles ta n?gi selle vaenlast. Ta hakkas v?ljendada oma seisukohti artiklite ja bro???ride seerias, mis kujutasid Venemaad olevat „raudus juudi ahelais”.2 Tema 1906. aasta bro???r „Millal see ometi l?peb?”, mis p??rdub otse tsaari poole, pakub pildi Iliodori Venemaast. Riigi, h??atab ta, on h?vitanud juudid, ajakirjanikud ja riigiduuma ning Venemaa ?iguss?steemi „kriminaalne humaansus”. Aegade l?pp on peaaegu k?es, hoiatab ta: „Me usume kindlalt ja kuulutame vankumatult, et ?hel p?eval saabub p?hale Venemaale Antikristuse aeg.” Venemaad on v?imalik p??sta, selleks ei ole liiga hilja, kinnitab Iliodor oma lugejatele, kuid tsaar peab tegutsema ja tegutsema kindlameelselt: v?givald on ainus vastus. Surmanuhtlus tuleb taastada. Iga?ks, kes julgeb teotada Jumala nime, tuleb „hukata k?ige metsikumal viisil”. Venemaa kohtud tuleb tagasi tuua nende traditsioonilise rolli juurde kui „l?him tee v?lla, kirve ja kuuli alla”. Ja sellist karistust tuleb rakendada mitte ainult kurjategijate, vaid ka „laimajate, valelike lehemeeste ja ?leskihutajate suhtes”. Kogu maal ja eriti keiserlikus ?ukonnas tuleb „need, kelle soontes voolab v??ras veri”, kokku koguda ning Venemaalt pagendada. Uks l??nde, mille Peeter I oli kaks sajandit varem avanud, tuleb kinni l??a ja l?plikult. Et tsaari selles epohhi loovas v?itluses aidata, asetas Iliodor end Nikolai ette kui tema k?ige p?hendunum alam, kes on valmis pesema p?halt Venemaalt iga viimase l??ne jalaj?lje. Koos temaga, hooples ta tsaari ees, marsib mitte mustsadalaste, vaid mustmiljonlaste s?jav?gi: „Me ei ole mustsajad, me oleme miljonid, mustmiljonid, k?mned miljonid.”3 Tema endine soosija peapiiskop Antoni (Aleksei Krapovitski) pidi tunnistama, et Iliodor oli sattunud „h?steerilise hullumeelsuse” haardesse. Lenin n?gi temas aga midagi enamat, kirjeldades Iliodori kui millegi uue ilmingut Venemaal – „h?marat, talupoeglikku demokraatiat k?ige j?medamal, kuid s?gavamal moel”.4 Kuid ametlik kirik ei olnud valmis mitte mingisuguseks talupoeglikuks demokraatiaks (h?maraks v?i mitte) ja Iliodor muutus pidevate probleemide allikaks. Jaroslavlis p?rkas ta kokku rektori, isa Jevseviga (Jevstafi Grozdov), kes oli vastu Vene Inimeste Liidule, mis p?hjustas tema ?leviimise Novgorodi. Selline muster iseloomustab kogu Iliodori elu j?rgnevate aastate jooksul, mil ta liikus ?hest kohast teise, ?hvardatuna karistusest ja hoolikalt j?lgituna, kuni ta m?ned aastad hiljem raevuhoos oma usust lahti ?tleb. „Venemaa hull munk” on pealkiri, mille Iliodor oma autobiograafiale andis. Kantud samast paranoilisest suurushullustusest nagu k?ik tema kirjutised, on see kummaline faktide, vigade ja h?bitute valede segu, mis on osutunud v?ga m?jukaks Rasputini kui Venemaa p?ha kuradi m??di loomisel. Ta kirjutas selle p?rast Venemaalt p?genemist Rasputini elule eba?nnestunud kallalekippumise j?rel. V?imetu Rasputinit tapma, otsustas Iliodor h?vitada ta tr?kis?nas. „Minu elu algas vaeses talupojah?tis,” alustab kibestunud Iliodor, „see ?itses kuninglikes paleedes ning langes l?puks eksiili ja rahutu ?revuse tasemele v??ral maal.” Iliodor j?tkab, kujutades oma elu Rasputini oma sarnasena – vaesusest v?imu, m?jukuse, austuse ja isegi kuulsuse juurde. Iliodor m?rgib, et nii nagu Rasputin, nautis ka tema tsaari soosingut. Kuid sellest Iliodorile ei piisanud. Erinevalt Rasputinist ei rahuldanud teda sellised maised asjad. Iliodor tahtis midagi enamat, ta leidis end otsimas „t?e valgust” ja see otsing sundis teda n?gema kurja t?de Rasputini kohta.5 Ta v?itles oma s?dametunnistusega ja astus l?puks v?itlusse Rasputini vastu, et p??sta Venemaa, ja seet?ttu, nagu Iliodor v?itis, oli Rasputin ta h?vitanud. Iliodor elas Rasputinist kolm aastak?mmet kauem, kuid ei p??senud kunagi tema varjust. Teine osa 8. Trooni poole 1. novembril 1905. aastal, olles pealinna l?hedal Peterhofis, tegi Nikolai oma p?evikusse j?rgmise sissekande: Teisip?ev. K?lm tuuline p?ev. Vesi on kaldast kuni meie kanali otsani laiguti k?lmunud. Olin h?ivatud kogu hommikupooliku. Einestasin koos Orlovi ja Resiniga. K?isin jalutamas. Kell 4 l?ksime Sergejevkale. J?ime teed koos Militza ja Stanaga. Tutvusime jumalamehe Grigoriga Tobolski kubermangust. ?htul heitsin korraks pikali ja seej?rel t??tasin palju ja veetsin aega koos Alixiga.1 See oli esimene kord, mil Nikolai ja Aleksandra Rasputiniga kohtusid. Nad istusid ja kuulasid teda sel p?rastl?unal kolm tundi. Aastaga oli Rasputin t?usnud Vene ?hiskonna p?hjast tippu. See oli teekond, mida keegi ei olnud suutnud ette n?ha. Me ei tea, kui kauaks Rasputin p?rast oma Kaasanist saabumist Peterburi j?i. On v?imalik, et ta l?ks tagasi Pokrovskojesse ja naasis 1905. aasta l?pu poole, v?i et ta oli Peterburis kogu aeg kuni selle esimese kohtumiseni. Me teame, et Peterburis olles elas ta suurkloostris, enne kui millalgi samal aastal siirdus Feofani korterisse rektori tiivas.2 K?laliste seas, kes tulid seminari Feofaniga kohtuma, olid Militza ja Pjotr. Arhimandriit ja Mustad Printsessid jagasid vaimustust „elu m?stilise k?lje ?le”, nagu nad seda nimetasid, ja neid t?mbas ?ksteise poole. Militza hakkas Feofani oma koju kutsuma ja hiljem palus tal olla tema isiklik pihiisa. ?hel oma visiitidest Militza juurde r??kis Feofan naisele, kuidas ta oli kohtunud jumalamees Grigori Rasputiniga. Militzal t?rkas huvi ja ta kutsus „vend Grigori” oma koju. Rasputin ei valmistanud Militzale pettumust ja peagi oli mees ta sage k?laline. Rasputinit tutvustati Stanale ja Nikola?ale ja nad olid Siberi staretsist ?htviisi sisse v?etud.3 Tee trooni juurde oli n??d avatud. P?rast revolutsiooni Sofias eksiilis olles eitas Feofan, keda piinas s??tunne Rasputini propageerimise t?ttu, et tal oli mingi osa siberlase tutvustamisel Mustadele Printsessidele v?i Nikolaile ja Aleksandrale. Tegelikult ta isegi v?itis, et kohtus Rasputiniga esimest korda Mustade Printsesside juures, mis oli selgelt vale (ta oli kohtunud temaga Sergi juures), kuid selleks ajaks ei olnud peaaegu keegi enam valmis tunnistama, et ta oli kunagi Rasputinit toetanud v?i uskunud temasse ja tema vaimuandidesse.4 Vladimir Vojeikov, tsaari adjutant ja viimane keisripalee komandant (1913–1917), r??kis monarhia langemise j?rel uurijatele, et see oli Nikola?a, kes Rasputini esimesena paleesse t?i, ning et teda veensid seda tegema Mustad Printsessid. Teised ?ukonnale l?hedased allikad kinnitasid, et Mustad Printsessid on vastutavad Rasputini Nikolaile ja Aleksandrale tutvustamise eest, lootuses kasutada teda kui vahendit, et tugevdada oma positsiooni majesteetide juures. ?ed n?isid arvavat, et lihtne talupoeg oleks ideaalne t??riist nende k?es: keegi, keda nad v?iks kasutada, et saada teavet elu kohta keisri perekonnas ja aidata s?ilitada oma sidet Nikolai ja Aleksandraga.5 Osana nende plaanist kontrollida Rasputinit ?tles Militza talle ilmselt, et ta ei kohtuks tsaari ja tsaarinnaga omapead, ilma ?dede juuresolekuta, sest palee on intriigide, kadeduse ja kiusatuste paik ning ta saab ilma nende juhatuseta kindlasti hukka. Kuid Rasputin ei v?tnud neid kuulda ja Mustad Printsessid olid l?puks Rasputinis s?gavalt pettunud, sest ta oli palju taibukam ja iseseisvam, kui nad olid eeldanud, ja ta ei kavatsenud saada kellegi t??riistaks. Teised on v?itnud, et Rasputini t?us oli tingitud grupi ?igeusu vaimulike soovist v?idelda selle vastu, mida nad n?gid kui v?lismaiste „p?hameeste”, nagu Papus ja Monsieur Philippe, ?lem??rast m?ju ?ukonnas. Vojeikov oli veendunud, et just sel p?hjusel tutvustas Feofan Rasputinit Mustadele Printsessidele, lootes, et seej?rel esitlevad nood teda Nikolaile ja Aleksandrale. Kirikutegelased nagu Feofan leidsid, et p?ha Venemaa tsaar peaks otsima vaimset juhatust t?elistelt Vene ?igeusklikelt, mitte Prantsuse magnetis??ridelt.6 Aja jooksul v?ttis see m?te v?imust, omandades teadliku ja h?sti organiseeritud salasepitsuse tunnused. 1914. aastal tsiteeris Peterburgski Kurjer „teatavat k?rgemalseisvat aukandjat” Rasputini m?istatusliku tee kohta trooni juurde: „M?ned vaimulikud v?tsid lihtsa talupoja ja tegid temast m?stitsismi „prohveti” ning seej?rel kasutasid teda omaenda eesm?rkidel. Ja seega on Rasputin lihtsalt meie kirikupoliitika s?nnitis.”7 V??rib m?rkimist, et Feofan sai Rasputini t?usust kasu. Ei ole juhus, et teda esitleti nende majesteetidele esimest korda v?hem kui kaks n?dalat p?rast nende kohtumist Rasputiniga ja et tal paluti olla Romanovite isiklik pihiisa.8 On r??gitud, et Rasputini l?kkasid esile mustsadalased v?i muud natsionalistlikud r?hmitused ja et ta ei olnud ainus kandidaat, keda need j?ud ette valmistasid. ?ks neist v?is olla m?stik Sergei Nilus. S?ndinud j?ukas maad omavas perekonnas, koges Nilus usulist ?rkamist ja lahkus kodust, et r?nnata maal strannikuna ringi. Ta kirjutas oma religioossetest avastustest raamatus „Suur v?ikeses ehk Antikristuse saabumine ja l?henev kuradi valitsemine maa peal” – raamat on p?lvinud koha ajaloos 1905. aastal avaldatud teise tr?ki t?ttu, millele Nilus lisas kurikuulsa antisemiitliku v?ltsingu „Siioni tarkade protokollid” kogu teksti. Niluse raamatu esimese v?ljaande (ilma „Protokollideta”) v?tsid kirik ja konservatiivsed ringkonnad h?sti vastu. ?ks selle austajaid oli keisrinna ?de Ella, kes v?idetavalt kutsus Niluse Tsarskoje Selosse kavatsusega tutvustada teda nende majesteetidele Philippe’i v?imaliku j?rglasena. Sellest ei tulnud midagi v?lja ja v?imalik, et kogu lugu on fabritseeritud. Kui see aastaid hiljem jutuks tuli, siis heitis keiserliku ?ukonnakantselei endine ?lem kindral Aleksandr Mossolov selle k?rvale kui puhta „muinasjutu”.9 Kellele vasakpoolne, kellele parempoolne t??riist. Nii ?tles v?rst ?evahhov, kes oli ?ks peamisi k?ige ??rmuslikumate Rasputinit puudutavate vanden?uteooriate autoreid. P?rast revolutsiooni v?itis ?evahhov, et Rasputin oli „rahvusvahelise juutluse” s?nnitis, kes kasutas teda talle teadmatult oma salajase vanden?u huvides h?vitada kristlik Venemaa. Nemad olid need, kes t?mbasid Rasputini v?lja tundmatusest ja l?id m??di tema p?hadusest. Algusest peale oli nende plaan viia ta Mustade Printsesside kaudu lossi eesm?rgiga kasutada teda monarhia h?vitamiseks. „Internatsionaali n?htamatud agendid t??tasid, et fabritseerida Rasputini kuulsust, ja nende k?sutuses oli juute, julgeid kollaborante k?ikjal Rasputini ?mber. Nad alustasid peent ja v?ga keerukat m?ngu ja k?ivitasid revolutsioonilise programmi, mille olid v?lja t??tanud juba ammu.”10 * Rasputini ?ukonda ilmumise ja revolutsiooni vahel oli t?epoolest seos, kuigi mitte midagi ?evahhovi kinnisidee taolist. 1904.–1905. aastal pidas Venemaa edutut ja ebapopulaarset s?da Jaapani vastu, mis l?ppes alandava Portsmouthi rahuga. Samal ajal raputasid Venemaad t??liste streigid linnades ?le impeeriumi. Siis, 9. jaanuaril 1905. aastal tulistas s?jav?gi Talvepalee juures surnuks sajad rahumeelsed meeleavaldajad. Verine p?hap?ev, nagu see tuntuks sai, vallandas 1905. aasta revolutsiooni tule, mis peaaegu kukutas monarhia. Miljonid t??lised lahkusid oma t??kohtadelt, kogu raudtees?steem seiskus, ?li?pilased l?ksid t?navatele protestima, toimusid rahutused s?jav?es ja m?ss merev?es (tuntuim on m?ss soomuslaeval Potjomkin Mustal merel) ning ?le kogu maa t?usid ?les talupojad, p?letades aadlike m?isu ja r?nnates tsaariv?imu esindajaid. Kriis j?udis kulminatsioonini 1905. aasta s?gisel, mil Nikolai l?puks n?ustus j?releandmistega. Ta allkirjastas oktoobrimanifesti, mis muu hulgas andis p?hilised kodanikuvabadused (s?na-, kogunemis- ja usuvabadus), v?imaldas erakondade moodustamist ning andis hiljuti loodud riigiduumale t?elise seadusandliku ja j?relevalve v?imu. Oktoobrimanifest muutis Venemaa reaalselt konstitutsiooniliseks monarhiaks. Keisrile j?i k?ll k?rgeim isevalitsuslik v?im, kuid see ei olnud enam piiramatu ja 1906. aasta konstitutsioon tekitas ebamugava v?imude tasakaalu krooni ja riigiduuma vahel. Juubeldav rahvas tervitas manifesti ja revolutsioonipalavik taandus. Kuid Nikolai oli l??dud. Et p??sta oma valitsemine, oli ta murdnud troonile asumisel antud vannet teostada autokraatlikku v?imu.11 Ta oli h?bistatud ning t??tas kogu oma ?lej??nud elu tsaarina selle nimel, et teha t?hjaks see, mis ta sel s?gisel oli teinud, ja taastada oma lahjendamata v?im. Kogu 1905. aasta oktoobrikuu v?ltel kohtusid Nikolai ja Aleksandra regulaarselt Mustade Printsesside ja Nikola?aga. Nad tegid seda neil rasketel aegadel koos, nendel Nikolai valitsemisaja k?ige katsumusterohkematel p?evadel, ja tundub, et nende vestluste ajal valmistas Militza neid ette kohtumiseks uue jumalamehega Siberist. Ilmselt r??kis naine neile mehe t?helepanuv??rsest vaimsest j?ust ja sellest, kuidas ta oli hakanud teda imetlema alates temaga Feofani vahendusel tutvumisest, kes samuti kinnitas tema p?hadust. Aleksandrale v?is tunduda, et see oli s?ber, kelle tulekut Philippe oli ennustanud, mees, keda nad vajasid n??d rohkem kui kunagi varem. Ettekuulutus oli t?itunud. Me ei tea, millest Rasputin ja Nikolai oma esimesel kohtumisel r??kisid. Feofan ?tles hiljem, et Rasputin r??kis talle, et keisrinna langes sellel ?htul tema m?ju alla, kuid keisriga l?ks kauem aega. Me v?ime saada aimu sellest, mida nad v?isid arutada, Rasputini esimesest kirjast Nikolaile, mis on dateeritud 5. novembriga, neli p?eva p?rast nende kohtumist: Suur keiser, tsaar ja kogu Venemaa isevalitseja! Tervitused sulle! Andku Jumal sulle tarka n?u. Kui n?uanne p?rineb Jumalalt, siis hing r??mustab ja meie r??m on t?eline, kuid kui see on j?ik ja ametlik, siis on meie hing rusutud ja pea on segaduses. Kogu Venemaa vaevleb, ta on langenud kohutavasse vaidlusse, ta v?riseb r??must ja helistab oma kelli, h??des Jumala poole, ja Jumal saadab meile halastuse ja peletab meie vaenlased hirmu?ratavate ohtudega. Niisiis on nemad, need hullumeelsed, j?etud n??d l?hkise k?na ja rumala peaga, nagu ?eldakse: „Saatan on olnud pikka aega tegevuses, kuid l?puks lendas l?bi tagaukse minema” – selline on Jumala ja tema imede v?gi! ?ra pane halvaks meie lihtsaid s?nu. Sina kui meie k?skija ja meie, sinu alamad, peame tegema k?ik endast oleneva, me v?riseme ja palume Jumalat, et ta hoiaks sind k?ige kurja eest, kaitseks k?igi haavade eest n??d ja tulevikus, et sinu elu voolaks igavesti nagu eluandev kevad.12 See kiri, millest eelnevad biograaafid on m??da vaadanud,13 on ??rmiselt oluline, sest see n?itab, et algusest peale ei h?benenud Rasputin tsaariga riigiasju arutada. Veelgi enam, ta julges Nikolaid ?petada, millist n?uannet too peab sel rahutul ajal kuulama, nimelt seda, mis tuleb Jumalalt, ja mitte seda, mis on „j?ik ja ametlik” – s?nad, mida tuleb pidada tsaari ministritele viitavateks. Oma alamate ?le valitsemisel, ?tleb Rasputin Nikolaile, peab ta kuulama ainult Jumalat; mis on j??nud ?tlemata, on see, et Tema (Jumala) h??lt v?ib kuulda sellises „jumalamehes”, nagu Nikolai alguses oma p?evikus Rasputinile viitas. Kirjast selgub ka teine pool suhtest, mis Rasputini ja tsaari vahel arenes. Rasputin ei lakanud kunagi p??dmast sisendada Nikolaisse seda eneseusaldust, mida too valitsemiseks vajas, ega julgustamast teda olema tugev ja uskuma endasse ja oma valitsemisse. T?epoolest, mitte kaua p?rast Rasputini surma hakkas ringlema jutt, et ta oli v?lgnenud oma koha ?ukonnas sellele, et veenis tsaari 1905. aasta v?givalla haripunktis mitte riigist p?genema, kinnitades Nikolaile, et k?ik l?heb l?puks h?sti ja et ei tema ega ta pere ei pea oma elu p?rast kartma.14 Ohranka, tsaari salapolitsei, teatas 1915. aastal, et Rasputin oli 1905. aasta revolutsiooni ajal tsaarile isegi konkreetsetes poliitilistes k?simustes n?u andnud, ?eldes Nikolaile n?iteks, et on liiga vara anda Venemaale konstitutsioon.15 Sellise v?ite paikapidavust on raske hinnata. Kiri on paljastav ka selle kohta, mida see ei ?tle. Selles ei mainita mitte mingit raha ?hegi kiriku jaoks. Veelgi t?helepanuv??rsem on, et selles ei mainita ?ldse Alekseid. Tavap?rane t?lgendus Rasputini ja tema suhete kohta keiserliku perekonnaga on olnud see, et haige troonip?rija pani neid otsima imetervendajat ning see tagas Rasputinile koha ?ukonnas. Kuid asi oli tegelikult palju keerulisem. Algusest peale olid Nikolai ja Aleksandra Rasputinist sisse v?etud samav?rd toetuse ja tarkuse t?ttu Venemaa olukorra kui p?rija olukorra osas. V?ib-olla esimest isegi rohkem. Kui riik nende ?mber m?ssas, tuli alandlik talupoeg, kes r??kis Nikolaile just seda, mida ta kuulda tahtis – vajadusest uskuda Jumalat ja tema imesid, olla Venemaa ?iglane isand ja n?uda alistumist ja kuulekust oma alamatelt, sest tsaari heaolu oli lahutamatu Venemaa heaolust. 9. Rasputin-Nov?i Varsti p?rast tsaarile kirjutamist suundus Rasputin Pokrovskojesse. Koos temaga reisisid mitmed tema uued pealinna s?brad, kaasa arvatud isa Roman Medved ja tema naine Anna. Peterburi Maarja Magdaleena apostliku kiriku preester Roman oli ?ppinud seminaris, kus ta tutvus l?hemalt Feofaniga. Lisaks Feofanile oli Roman l?hedane Kroonlinna Joannile. Enne Rasputini t?usu oli isa Joann kuulsaim usumees Venemaal, „esimene kaasaegne Vene religioosne kuulsus”, kui tsiteerida tema viimast biograafi. S?ndinud Ivan Iljit? Sergijevina 1829. aastal, sai isa Joannist (kanoniseeritud 1989) 19. sajandi viimastel aastak?mnetel karismaatiline preester, kelle jutlused meelitasid kohale tohutuid rahvahulki ja kelle k?te l?bi s?ndis teadete kohaselt k?iksuguseid imetervenemisi. Tema teenistused olid nii populaarsed, et kirik v?imaldas talle ainulaadse privileegi praktiseerida massipihti. Ta oli ?htviisi populaarne nii vaeste kui ka aristokraatide seas ja tema j?rgijad s?na otseses m?ttes suudlesid maad, millel ta k?ndis. Tema pilt ilutses postkaartidel, m??rilehtedel ja isegi suveniirlinikutel – k?ik osana kultusest, mille arendamiseks preester palju tegi. Ta kutsuti sureva Aleksander III voodi k?rvale, kuid tema palved osutusid tsaari elu p??stmiseks kasutuks. P?rast isa Joanni surma tuhnisid naissoost austajad l?bi tema korteri, otsides r?ivaesemeid, mida nad hindasid kui p?hi relikte. Rasputini eluajal levisid jutud, mis seostasid teda isa Joanniga. M?ned ?tlesid, et vanem preester oli tundnud Rasputinis ?ra oma mantlip?rija ja isegi soovitanud teda Nikolaile ja Aleksandrale; teised v?itsid, et ta oli Rasputini hukka m?istnud, ?eldes talle n?kku, et juba tema nimi on t?enduseks tema liiderlikkusest. Kumbki lugu ei ole t?si ja selle p?hjal, mida me teame, tundub, et need kaks meest ei kohtunud kunagi. Siiski, kuna Medvedid olid isa Joannile l?hedased ja n?gid teda regulaarselt, tundub t?en?oline, et isegi kui nad neid kahte ei tutvustanud, siis nad v?hemalt r??kisid Joannile imep?rasest Siberi p?hamehest. Isa Joann pidi olema kuulnud jutte Rasputinist, kuid mida ta temast arvas, j??b teadmata.1 Feofan tutvustas Romani Mustadele Printsessidele ja samuti Rasputinile. Roman ja Anna olid vend Grigorist kohe sisse v?etud ja ta sai sagedaseks k?laliseks nende kodus ning seej?rel kolis sisse nende korterisse teisel Ro?destvenskaja t?naval millalgi 1905. aasta l?pus v?i 1906. aasta alguses. Tema uued v??rustajad uskusid, et Rasputin omab erakordset tervendamisv?imet ja seda isegi tohutute vahemaade tagant, ning aastaid kirjutas Anna Rasputinile, kui tema ise v?i ta abikaasa oli haige, paludes tal palvetada tervenemise eest.2 Teine k?laline Pokrovskojes koos Medvedidega oli Olga Lohtina. 1867. aastal Kaasani aadliku t?trena s?ndinud Lohtina sai peagi Rasputini k?ige fanaatilisemaks j?ngriks ning tema elu muutus haletsusv??rseks veidra k?itumise spektaakliks, mida paljud hakkasid v?tma kui suurimat t?endit Rasputini halva m?ju kohta. Naine langes tema lummusesse ja kui algul paistis Rasputin Lohtinale p?hamehena, siis aja jooksul sai temast naise silmis p?hak, seej?rel Kristus ja l?puks Jumal ise. Lohtina hakkas uskuma, et ta on osa Kolmainsusest ?hes Iliodori kui Jumala Poja ja tema enda kui Neitsi Maarjaga. Kuid see oli alles tulevikus. 1905. aastal oli ta ilus ja tavaline Peterburi abikaasa ja ema, kes oli abielus Vladimir Lohtini nimelise inseneriga. Sel aastal kohtus Olga Medvedide juures Rasputiniga. Ta v?itis hiljem, et p?des sel ajal soolte neurasteeniat ja isa Roman tutvustas teda Rasputinile, olles kindel, et Rasputin on v?imeline teda ravima. Olgale ei avaldanud Rasputin sugugi v?hem muljet kui Medvedidele ja nii tema kui ta t?tar ?hinesid nendega novembris reisil Pokrovskojesse, et n?ha, kuidas see t?helepanuv??rne jumalamees elab.3 „Rasputiniga reisimine oli suur r??m,” ?tles Lohtina, „sest ta andis vaimule elu.” Ta oli Pokrovskojest sisse v?etud. „Mulle meeldis tema elustiil v?ga,” ?tles ta komisjonile. Oma abikaasaga kohtumisel langes naine tema jalge ette maha... Tema naise alandlikkus jahmatas mind. Kui mul on ?igus, ei anna ma kellelegi j?rele. Ja n??d oli siin Rasputini naine, kes andis j?rele vaidluses oma mehega, kuigi mulle oli selge, et temal oli ?igus ja mitte mehel. Vastuseks minu… h?mmastusele ?tles ta: „Mees ja naine peavad elama ?he s?damega, m?nikord annad sina j?rele, m?nikord tema”… Me magasime seal, kus saime, v?ga tihti ?hes toas, kuid me magasime v?he, kuulates isa Grigori vaimulikke vestlusi, kes harjutas meid ?ise ?rkvelolekuga. Hommikul, kui ma varakult ?les t?usin, palvetasin koos isa Grigoriga… Temaga koos palvetamine kiskus mind maast lahti... Kodus veetsime aega psalmide ja kiituslaulude laulmisega. Ta j?tkas: Jah, tal oli kombeks kohtumisel suudelda ja isegi emmata, kuid halvad ja r?pased m?tted tekivad ainult halbadel inimestel… Samuti on t?iesti t?si, et ?hel oma k?lask?igul Pokrovskojesse k?isin ma koos Rasputini ja tema perekonnaga saunas, koos tema abikaasa ja kahe t?trega ning halbade m?tete puudumisel ei tundunud see meile kellelegi v??rastav ega s?ndsusetu. Ma olin veendunud, et Rasputin on t?esti starets, nii seet?ttu, et ta mind tervendas, kui ka ettekuulutuste t?ttu, mida mul oli v?imalus kuulda ja mis t?itusid.4 Kirjas Tobolski piiskopile Antonile (Kar?avin) 1. juunil 1907. aastal kirjutas Olga, et Rasputin „?petas mind armastama Kristuse nimel”, ja seda, kuidas paastuda, k?ia kirikus ja palvetada sagedamini p?hade s?ilmete ees. Ta v?itis, et Rasputin oli ime l?bi ravinud terveks tema ?e peigmehe, kes kannatas raske n?rvih?ire all. Arstid ei suutnud teda aidata ning ta oli kaotanud igasuguse lootuse. Ta ei olnud usklik, kuid Rasputin oli k?skinud tal suudelda lihtsat kuldristi oma paljal rinnal ja ?kitselt oli ta Olga silma all saanud terveks ja v?tnud Kristuse vastu kui oma p??stja.5 P?rast Medvedide juurest lahkumist peatus Rasputin Lohtinite korteris aadressil Kreeka prospekt 13 alates 1907. aastast kuni 1908. aasta novembrini. 1. aprillil 1906. aastal saatis Rasputin Nikolaile Pokrovskojest ?lest?usmisp?hade tervituse: „Kristus on ?les t?usnud! See on see, milles me r??mustume – et Ta on ?les t?usnud ja r??mustab ?hes meiega.”6 Sel suvel ostis ta k?la peat?nava ??rde endale ja oma perele kalli uue maja (1700 rubla).7 Raha oli tulnud m?ningatelt tema Peterburi toetajatelt ja ?sna t?en?oliselt oli ?ks neist Olga Lohtina. 12. juulil suundus Rasputin Pokrovskojest Peterburi ja kuus p?eva hiljem n?gi ta Nikolaid ja Aleksandrat teist korda. „Me veetsime ?htu Sergijevkal ja n?gime Grigorit!” kirjutas elevil Nikolai oma p?evikusse.8 Medvedide kodu k?lastajate seas oli sel ajal ka kirjanik ja filosoof Vassili Rozanov ja tema perekond. Rozanov pidas Romani pigem ebahuvitavaks (ta meenutas Rozanovile konna), kuid Rozanovi teine naine Varvara Butjagina ja m?ned tema vanematest lastest, eriti tema kasut?tar Aleksandra Butjagina, olid sisse v?etud tugevast religioossest atmosf??rist, millega nad Medvedide pool kokku puutusid, ja nad hakkasid k?las k?ima mitu korda n?dalas. Aleksandra, kes oli siis kaksk?mmend kolm ja vallaline, lahkus l?puks kodunt ja liitus ebatavalise naiste s?sarkonnaga, mis oli kuidagi seotud Medvedide majapidamisega. Tema perekond n?gi n??d Aleksandrat ainult oma k?lask?ikude ajal ja nad hakkasid m?rkama kummalist muutust. Ta k?itus nii, nagu ta poleks tema ise, justkui ta oleks olnud sisemiselt surnud v?i muutunud somnambuuliks. See kestis terve talve ja keegi ei osanud seletada, mis oli juhtunud nende armastatud Aleksandraga. Rozanov sai teada, et Medvedide ?mber koondunud ringkonda kuulusid ka arhimandriit Feofan ja Siberi palver?ndur, kellest ta ei olnud kunagi midagi kuulnud. Esimese kohalolek andis talle parema tunde, mis oli seotud Feofani laitmatu mainega. ?hel oma k?lask?ikudest Medvedide juurde olid nad n?inud majast lahkumas elegantset, kallisse keepi m?hitud daami. Rozanov otsustas teda j?litada ja v?lja selgitada, mis Medvedide kodus toimub. Miks nad loovad enda ?mber saladuslikkuse atmosf??ri, korraldades salap?raseid kogunemisi lukustatud uste taga? Daam, nagu selgus, oli Olga Lohtina. Rozanov kohtus naisega tema kodus ja naine r??kis talle loo sellest, kuidas ta oli p?denud kohutavat haigust, mida arstid ei olnud suutnud ravida ja mis hoidis teda aastaid haigevoodis. Ja siis, Medvedide pool, oli ta leidnud tervenemise l?bi usu. Kannatused olid olnud nii jubedad, et ta oli peaaegu kaotanud m?istuse, kuid palve ja usk olid p??stnud ta elu. Rozanov ei teadnud, mida arvata. Kui naise lugu vastas t?ele, ei saanud eitada m?ju, mis Medvedide juures harrastatud usul oli talle olnud. Tema ees seisis ilus naine. „Iga tema liigutus oli meeldiv ja elegantne. Ta v?lus oma isiksusega ja see v?lu tulvas tema siirusest, tema soojusest ja tema m?istuse selgusest.” Mitte kaua aega p?rast seda oli Rozanov taas Medvedide juures teed joomas. Nende laua ??rde oli ilmunud uus n?gu, mis ei kuulunud ei v?ikekodanlasele ega ka talupojale, nagu Rozanov t?heldas. Kuni Rozanov teed j?i ja Medvedidega vestles, l?petas v??ras oma tee s?nagi lausumata, pani tassi k?lili alustassile, t?nas neid ja lahkus. Rozanov leidis, et see oli „k?ige ebahuvitavam mees, keda ta oli kunagi n?inud”. Alles p?rast tema lahkumist sai Rozanov teada, et see oli Siberi r?ndur, kellest k?ik Medvedide pool olid nii sisse v?etud. Rozanov hakkas kuulma jutte mehest, tema uskumatust vaimuj?ust ja m?just inimestele. Varsti tundus, et k?ik r??kisid imedest, mida ta Peterburis tegi. Kuid Rozanov hakkas kuulma ka midagi muud, nimelt seda, et mehel oli kombeks naisi ja t?drukuid suudelda ja emmata. Ta k?sis kord isa Medvedilt selle kohta ja sai vihase vastuse. „Tema suudlused,” r?hutas Roman, „on k?ige vooruslikumad ja puhtamad.” Romani usk Rasputinisse tundus Rozanovile peaaegu haiglaslikuna: „Preester oli veendunud p?ha palver?nduri maines. V?himgi kahtlus tolle „absoluutses autundes” ajas ta raevu ning ta kaotas kontrolli enda ?le ja hakkas sajatama.”9 Kui Rozanovi esialgsed kokkupuuted Rasputini ja tema j?rgijatega Medvedide juures olid vastuolulised ja segadust tekitavad (kuigi ta hiljem v?itis, et oli algusest peale Rasputinist rabatud), ei olnud ta piisavalt mures, et p??da oma kasut?tart koju tulema sundida, kuigi r??giti, et Rasputin ajab teda taga (v?i midagi veel halvemat). Rozanov arvas, et v?ib-olla oli Siberi palver?nduri ?mber kujunenud mingisugune sekt, kuid ta ei v?tnud nende vastu midagi ette. Jutud Aleksandrast aga ei vaibunud ja hakkasid Peterburi religioosse kogukonna seas laiemalt ringlema.10 Umbes aasta hiljem, 1907. aasta novembris sai Rozanov kirja Peterburi P?ha Panteleimon Tervendaja kiriku ?lempreestrilt Nikolai Drozdovilt. Ma tahaksin isehakanud Siberi prohvetit v?imalikult palju avalikkuse ette tuua, tuginedes teie p?genenud t?tre kurvale juhtumile. Saadan teile oma teksti mustandi ?hes palvega lisada k?ik ?ksikasjad, mis v?isid minul t?helepanuta j??da ja eemaldada k?ik, mis v?iks seda asja kahjustada. V?ib-olla ma ei peaks nimetama palver?ndurit nimepidi, nagu ma juba tegin, et ta ei saaks t?sta kisa kivide p?rast, mis tema pihta on visatud. Sest me teame temast v?he. Medvedilt ja Ternavtsevilt oleme kuulnud ainult ?ht asja – et ta on „p?ha”. Me ei tea peaaegu midagi tema s?nadest ega tegudest; selle juhtumi puhul teie t?trega saab ta pugeda Medvedi selja taha. Peame olema ettevaatlikud. Saatke mustand mulle tagasi, kui olete parandused teinud. Ma avaldan selle Kolokolis v?i ilmalikus ajakirjanduses. Drozdovi artikli mustand kandis pealkirja „Siberi prohvet”. Pealinnas on mees Siberist, kes on oma j?rgijate seas p?lvinud k?rgelennulise „p?hamehe” tiitli. Mida ta on teinud, et see au ja austus ?ra teenida, ei oska me ausalt ?eldes seletada. Loodame, et need, kes „kanoniseerisid” selle vaga mehe, keda ei olnud kanoniseerinud ametlik kirik, t?idavad oma p?ha kohustuse tuua v?lja Siberi uustulnuka elu ja ?petuse „p?hi” aspekte. Meie ?lesanne on teine – tahaksime avalikustada kahtlused ja ebameeldivad ?llatused, mida see mees m?nede oma tegudega tekitab [...] Siberi „p?hakul” on kummaline komme kallistada ja suudelda naisi, kellega ta r??gib, isegi kui ta n?eb neid esimest korda. Ta saadab oma k?net ?estide ja liigutustega, mida on teenitult nimetanud „grimassitavaks” ja „ahvilikuks” ?ks daam, kes l?kkas tagasi mehe katse teda suudelda. M?nikord satub „p?hak” sellisesse ekstaatilisse seisundisse, et ta k?itub nii, nagu ta oleks kurjast vaimust vallatud v?i p?stihull. Niimoodi seletavad m?ned skeptikud m?ningaid fotosid sellest mehest. Mis k?itumine see selline on – kallistused ja suudlused? Milleks seda vaja on? „P?hamehe” austajad seletavad neid maneere loomulikult heatahtlikult kui ?levoolavat armastust oma naisj?ngrite vastu ja nimetavad neid suudlusi „p?haks suudluseks”, mis on normaalne suurte staretsite puhul nagu Sarovi Serafim ja Optina Ambrosius. [...] Loomulikult ei julge me v?ita, et Siberi „prohvet” on mingi m?stikust sektant, kuid pole kahtlust, et tema „poosides ja liigutustes”, tema suudlustes ja k?epigistustes on midagi t?iesti erinevat meie p?hade staretsite Serafimi ja Ambrosiuse omadest. „Prohvet” ei ole veel nii vana. See on esimene asi, ja teine asi on see, et ta on ilmik ja abielus mees: tal on sobimatu j?ljendada erakute suudlusi, kes on h?ljanud maailma ?hes k?igi selle kirgede ja ihadega. Staretsite suudlused olid antud v?ga kaalutletult ega ?ratanud tundeid, mida ?ks neiu v?ljendas Siberi palver?nduri suudluste kohta: „Need suudlused ja pigistused on vastikud.” Staretsite suudlused t?itsid hinge ja ihu tervise, rahu ja p?ha r??muga. Samal ajal Siberi palver?nduri suudlused, mis v?idetavalt „j?ljendavad staretseid”, t?id tema truude kaasosaliste abil kaasa ?he noore naise, kellel on loomulik kalduvus h?steeriaks, lahkumise vanematekodust, ja mitte ainult ilma kahetsuse v?i kurbuseta, vaid r??muga uue elu eeliste ?le ja sajatustega oma vanematekodu suunas, kus tal oli k?ik, mida ta vajas, alates igap?evasest leivast kuni m?istliku vabaduseni oma elus ja usus. See kuri deemon sisenes tema hinge p?rast seda, kui ta kohtus ja r??kis Siberi prohveti ja tema austajatega: soe vanematekodu muutus noorele naisele ebameeldivaks seej?rel, kui temas prohveti ja tolle j?rgijate veidra v?ljenduse kohaselt „hakkas kasvama uus hing”. Ta jooksis ?ra oma vanematekodust, justkui oleks see kodu tema jaoks muutunud Kreeka Soodomaks. Tegelikkuses, tahaksin r?hutada seda asjaolu, ei ?petanud tema perekond talle midagi, mis oleks sarnanenud Soodomaga. Ta tahtis vabadust, nagu kadunud poeg piibliloos. Jumal hoidku, et see vabadus ei tooks kaasa „tema hinge surma” v?i kogu lootuse h?vimist. Drozdov l?ks oma artiklis kaugemale, v?ites, et Rasputin kuulub veidrasse usulahku, mis oli seotud metsikute, orgiastiliste riitustega, mis olid vastuolus t?elise usuga. Ta k?sis, kas Aleksandras kasvas uus hing v?i kas tegelikult oli tema vana hing sihilikult h?vitatud.11 Rozanovi reaktsioon Drozdovi kirjale ja tekstile on teadmata. Ei ole t?endeid, et ta ?ldse vaevus Drozdovile vastama v?i et tolle tekst kunagi avaldati. Mis puutub Aleksandrasse, siis ta lahkus l?puks Medvedide ja Rasputini juurest. Tundub, et Rozanovil oli ?igus, kui ta ei muretsenud. Rasputin oli pealinnas tagasi s?gisel. Ta palus Romanil anda edasi kiri, mille ta oli kirjutanud tsaarile: Isa-tsaar! Olles tulnud sellesse linna Siberist, tahaksin esitleda sulle Verhoturje p?ha Simeon Imetegija ikooni, keda meie kandis austatakse, lootuses, et see p?hak kaitseb Sind k?ik Sinu elup?evad ja toetab Sind Sinu teenimises Sinu lojaalsete poegade h?veks ja r??muks.12 12. oktoobril kutsus Nikolai Preobra?enski ihukaardiv?e polgu kapteni ja hilisema Tsarskoje Selo palee haldusjuhi v?rst Mihhail Putjatini ja n?itas talle kirja. Ta andis Putjatinile korralduse minna j?rgmisel p?eval raudteejaama Rasputiniga kohtuma ja tuua ta Peterhofi lossi. Rasputin saabus ?htul varakult ja teda esitleti keisripaarile. Ta andis neile ikooni ja t?i kaasa ka v?ikese ikooni igale lapsele. Rasputin paitas ?rnalt v?ikest Alekseid. Visiit perekonna juurde kestis veidi ?le tunni; nad kostitasid Rasputinit teega, enne kui ta lahkus. ?ukonnap?evik, mis registreeris iga k?lastaja – kuid tabas harva Rasputini visiite –, viitas talle kui „Rasbudinile, talupojale Tobolski kubermangust”.13 Palee teener Aleksander Damer meenutas hiljem, et igal k?lastusel v?ttis Rasputin paleesse sisenemisel ?ra oma raske talupojamantli ja peatus korraks sissep??su juures peegli ees, et vaadata ennast ?le ja siluda juukseid ja habet, enne kui kiirustas ?les trepist, mis viis koridori, kust p??ses siseruumidesse. Tavaliselt kohtus ta Nikolai ja Aleksandraga v?ikeses mugavas v??rastetoas tsaari isikliku kontori k?rval ning lahkus samal kiirustaval asjalikul viisil, nagu oli saabunud.14 P?rast seda kui Rasputin oli kolmeteistk?mnenda ?htul Peterhofist lahkunud, k?sis Nikolai Putjatinilt, mida ta temast arvab. Putjatin vastas tsaarile, et ta ei usu, et starets on siiras ja et t?en?oliselt kannatab ta ajup?letiku k?es. Oli ilmne, et tsaarile ei meeldinud Putjatini vastus, sest ta vaikis ja silitas k?eseljaga vuntse ja habet, nagu ta sageli sellistes olukordades tegi. Ta vaatas k?rvale ja ?tles, et on rahul, et Rasputin oli toonud talle ikooni. Nad ei r??kinud Rasputinist enam kunagi. Kui Putjatin oli tsaariga siiras, siis ei lasknud ta oma isiklikel tunnetel end Rasputinist eemal hoida, sest umbes samal ajal poseeris ta koos temaga fotoateljees. V?ib-olla muutis Putjatin Rasputini kohta meelt v?i ?kki pidas ta m?istlikuks, arvestades tsaari suhtumist, end tema seltskonnas n?idata.15 Kuueteistk?mnendal, kolm p?eva p?rast Rasputiniga kohtumist, kirjutas Nikolai Venemaa siseministrile ja ministrite n?ukogu esimehele (sisuliselt Venemaa peaministrile) Pjotr Stol?pinile: Pjotr Arkadjevit?! Paar p?eva tagasi v?tsin vastu Tobolski kubermangu talupoja Grigori Rasputini, kes t?i mulle Verhoturje p?ha Simeoni ikooni. Ta avaldas nii keisrinnale kui ka minule m?rkimisv??rselt tugevat muljet, nii et viie minuti asemel kestis meie vestlus ?le tunni! Ta l?heb varsti koju tagasi. Tal on tungiv soov n?ha teid ja ?nnistada teie vigastatud t?tart ikooniga. Ma loodan v?ga, et leiate sel n?dalal tema vastuv?tmiseks hetke.16 Terroristid olid kaks kuud varem lasknud ?hku Stol?pini suvemaja Peterburis Aptekarski saarel. Plaan oli tappa peaminister, kuid ta p??ses vigastusteta. Viisk?mmend neli inimest olid aga tapetud v?i haavatud; tema t?trel Nataljal olid vigastatud m?lemad jalad. Nikolai oli saatnud Natalja Talvepaleesse elama ja taastuma, kus Rasputin teda sel kuul k?lastas. Rasputin ei avaldanud muljet ei temale ega tema isale – rangele mehele, kes imetervendajatest lugu ei pidanud. On teateid, et Natalja oli palunud piserdada eau-de-Cologne’i p?rast seda, kui Rasputin tema voodi juurest lahkus. Pokrovskojesse tagasi p??rdudes s?itis Rasputin l?bi ??tom?rist Loode-Ukrainas, et kohtuda Anna Obuhhovaga Feofani soovitusel, kes oli oma suvisel k?lask?igul naisele Rasputinit ?listanud. Rasputin kohtus Annaga rongijaamas ja suudles teda kolm korda, mida naine ?sna veidraks pidas. Rasputin tundis tema kodus huvi k?ige vastu ja k?sis temalt muu hulgas, miks ta magab nii k?val voodil. Seej?rel k?sis ta temalt Feofani kohta, kas ta r??gib talle k?igest, mille peale naine vastas jaatavalt. Kui nad tubades ringi k?ndisid, ?tles Rasputin: „Ma tean, kuidas armastada! Ma tean, kuidas ilusti armatseda.” Anna teeskles, et ei saanud temast aru. Ta p??dis naist veenda saama tema „vaimseks t?treks”, kuid too keeldus, mis vihastas Rasputinit, kuid kummalisel kombel lahtus viha sama ootamatult, kui see oli tekkinud. Ta hakkas r??kima suurv?rstidest ja v?rstinnadest, nimetades neid nende mitteametlike nimedega, mis tekitas Annas ebamugavust. Rasputin j?i paariks p?evaks ega l?petanud Anna ?mber keerutamist. Toat?drukud olid r??msad, kui ta lahkus. Nad ?tlesid oma emandale, et mees hirmutas neid.17 Pokrovskojest kirjutas Rasputin 6. detsembril Nikolaile, et ?nnitleda teda tema nimep?eval: „Inglid ?listavad sind ja keerubid trooni juures laulavad kiitust Jumalale ja me r??mustume sinu h??le ?le [...] ja Tsaar valitseb igavesti, vaenlase hirmuks ja meie auks, ja meie au on Sinu teod [...].”18 ?heksa p?eva hiljem kirjutas Rasputin tsaarile uuesti, seekord konkreetse palvega. 15. detsember 1906 Elades Pokrovskojes, kannan ma liignime Rasputin, samas kui paljudel selle k?la elanikel on sama liignimi, mis v?ib p?hjustada m?ningast segadust. Heites end Teie Keiserliku Majesteedi jalgade ette, palun, et annaksite mulle ja minu j?reltulijatele ?iguse kanda liignime „Rasputin-Nov?i”. Teie Majesteedi ustav alam Grigori.19 Selle palve p?hjus ei ole selge. ?ks k?ige sagedamini korduvatest lugudest on see, et v?ike Aleksei, n?hes veidi aega enne seda Rasputinit paleesse sisenemas, h??dis: „Nov?i, Nov?i, Nov?i!” – „Uus, uus, uus!” M?ned isegi v?itsid, et need olid poisi esimesed s?nad ning Nikolai ja Aleksandra olid nii ?levoolavalt t?nulikud, et otsustasid anda Rasputinile nime „Uus”. Kuid sellest kirjast selgub, et nimevahetust taotles Rasputin, mitte keiserlik perekond. Samuti tundub olevat ebat?en?oline, et Aleksei, kes oli kaks ja pool aastat vana, oleks hakanud alles siis r??kima.20 V?ib-olla viitab „Uus” tagasi sellele, mida Philippe Nikolaile ja Aleksandrale ?tles – et kui ta ?ra l?heb, tuleb nende juurde uus s?ber. V?ib-olla ei olnud see midagi uut Rasputini kohta, mida nimi oli m?eldud peegeldama, vaid tema staatus uue s?brana, mida oli ette kuulutatud aastaid varem. ?ksk?ik milline see p?hjus ka oli, tundub olevat kindel, et palvel ei olnud midagi pistmist sooviga vabaneda oma nimest, nagu oleks tal olnud ebamugav negatiivsete assotsiatsioonide p?rast, mis inimestel sellega seoses v?isid tekkida, sest Rasputin ei loobunud kunagi oma perekonnanimest ja kasutas nime „Nov?i” ainult koos „Rasputiniga” ja sedagi ?ksnes harva. Nikolai andis Rasputini kirja edasi oma k?sundusohvitserile ja riigisekret?rile parun Budbergile 21. detsembril. Budberg kontrollis esmalt, kas taotlus on kohane, kuna kahekordsed perekonnanimed olid traditsiooniliselt lubatud ainult aadlikele, kuid antud juhul, arvestades tsaari heakskiitu, loobuti sellest piirangust. Asi liikus l?bi erinevate ametkondade, enne kui 11. jaanuaril 1907. aastal ametlikult kinnitati.21 Uudist kuuldes t?nas ?nnelik Rasputin Nikolaid: „Ma l?kitan inglid teid k?iki kaitsma.”22 M?rtsi l?pus kutsuti Pokrovskoje k?laelanikud oma kodudest v?lja ja loeti ette ametlik teadaanne, milles ?eldi, et tsaari korraldusel on nende k?la elanikule Grigori Rasputinile antud uus nimi ja edaspidi on tema nimeks Rasputin-Nov?i.23 Raske on ette kujutada, mida nad seda veidrat uudist kuuldes m?tlesid. Nikolai ja Aleksandra eelistasid nimetada teda „Grigoriks” v?i „meie S?braks” ega kasutanud kunagi tema perekonnanime, ei algup?rast ega uut. Kuid nimemuutus tundus asjakohasena, sest Rasputin muutus umbes sel ajal uueks meheks v?i v?hemalt alustas uut etappi oma elus. Ta ei olnud enam seesama mees, kes ta oli olnud enne tsaari ja tsaarinnaga kohtumist ja s?brunemist. Uudis ei j??nud ajakirjandusel m?rkamata. Populaarne Moskva p?evaleht Russkoje Slovo teatas muutusest ja k?sis: „Kas Rasputin alustab ?hes perekonnanime muutmisega uut elu?”24 1 Valentin Ternavtsev oli religioosne filosoof, P?hima Valitseva Sinodi ametnik ja Peterburi usulis-filosoofilise seltsi kaasasutaja ?hes Hippiuse, Mere?kovski ja Rozanoviga. [ ? ] 2 Piiblist tuntud Soodom ei asunud Kreekas. – Tlk. [ ? ] 10. Sektid ja piitsad Oma kirjas Rozanovile v?itis isa Drozdov, et Rasputin kuulus ohtlikku sekti, mis oli kurikuulus oma hereetilise ?petuse ja seksuaalsete perverssuste poolest. See, ja mitte niiv?rd tema individuaalne isiksus, seletas siberlase veidraid ja ohtlikke viise. 17. sajandi keskel l?bis Vene ?igeusu kirik intensiivse kriisiperioodi, mis t?i kaasa kiriku l?henemise. Keeldudes tunnustamast mitmeid muudatusi traditsioonilises liturgias ja muid patriarh Nikoni propageeritud reforme, eraldus m?rkimisv??rne v?hemus venelasi ametlikust kirikust suure skisma – raskoli – ajal ja sai tuntuks vanausulistena. Kuigi on t?si, et sektantlus Venemaal ulatub tagasi juba skisma-eelsesse aega, m?rkis raskol Vene ?igeusu l?ppu ?htse kogukonnana ja oli mitmete ?igeusu sektide esilet?usu p?hjusena ??rmiselt t?htis. Algusest peale suhtusid riik ja ametlik kirik vanausulistesse kahtlustavalt. Neid seostati m?ssumeelsuse ja pahelisusega: p?rast Nikoni reformide vastuv?tmisest keeldumist p?letati ?lempreester Avvakum 1682. aastal tuleriidal. Samal k?mnendil andis riik v?lja edikti, mis keelas isegi religioosse heterodoksia olemasolu Venemaal. Sektantide eest pandi v?lja pearaha. Kinnip??tud saadeti piinapingile. Kui nad end s??di tunnistasid, saadeti nad pagendusse v?i vanglasse; kui mitte, siis nad p?letati. Vastuseks hakkasid lahkusulised kuulutama aktiivset vastupanu ja enesetappu, sageli enesep?letamise teel. Sajandi l?puks oli 20 000 lahkusulist endalt elu v?tnud. Enesep?letamisi toimus isegi 19. sajandil ja kollektiivseid enesetappe on registreeritud veel 20. sajandil. Venemaa sektid ei suutnud kunagi p??seda algse kahtlustamise varjust ning j?id riigi ja euroopastunud eliidi silmis ohtlikuks elemendiks.1 Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/douglas-smith/rasputin-usk-voim-ja-romanovite-langus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.