Sinised ?unad

Sinised ?unad Katrin Kurmiste Raamat r??gib autori perekonna saatusest. „Sinised ?unad“, nagu ka triloogia eelmised osad „Tuulek?lv“ (2011) ja „Umbtaevas“ (2015, m?lemad kirjastuselt Varrak) kirjeldab Tapperite suguv?sa l?bielamisi. 1944. aasta metsik septembritorm j?ttis Endriku ja Maarja koos lastega L??nemaa v?iksesse rannak?lla. Siitsamast algabki perekonna Kolgata tee l?bi s?jast muserdatud maa. See on lugu meeleheitlikust p?genemisest, v?itlusest elluj??mise eest, suurtest hirmudest; lapsep?lvest, kuhu alati mahub seiklusi ja v?ikesi r??me, olgu aeg milline tahes. Kartus, et tema poliitiline tegevus Eesti Vabariigi riigivolikogu liikmena ja saksaaegne ametikoht majandusdirektooriumis v?ivad l?hedastele ohtlikuks osutuda, sunnib Endrikut pere juurest lahkuma ja p?randa alla minema. Tal tuleb perekonnast eemal viibida kaksteist pikka aastat, samal ajal kui NKVD ikka veel tema j?lgi ajab. K?ik need aastad r?ndavad Maarja, pere neli last ning Endriku ema ja ?ed ?hest Eestimaa paigast teise, p??des v?imalikult v?he t?helepanu ?ratada. Kust v?tab v?ike habras Maarja hingej?u, et toime tulla ?le j?u k?iva t??, n?lja, v?simuse ja pideva hirmuga? V?ib-olla ammutab ta j?udu headelt inimestelt, keda oma r?nnakul kohtab; v?ib-olla aitab teda unistus leida j?lle oma tilluke kodu, kus saaks koos perega vabalt ja hirmuta elada. Sest unistamist ei saa keegi keelata, unistada v?ib kas v?i sinistest ?untest. Kaanefotod p?rinevad perekonnaalbumist © Katrin Kurmiste Toimetanud Marika Mikli V?ljaandja Katrin Kurmiste Info ja tellimused: [email protected] ISBN 978-9949-88-580-0 ISBN 000 (epub) Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoja O? Tallinn, 2018 1 Vanker logistas piki auklikku, s?gisvihmadest l?diks pekstud kruusateed aegamisi l?una suunas. Kiiremini ei saanud, sest tee oli t?iesti umbes. ?mberringi k?lasid ?revad h?iked ja laste nutt. Vankrite taha k?idetud kariloomad m??gisid haledalt ning aeg-ajalt kostis siit-sealt m?ni harv koerahaugatus. Kellelgi polnud selget sihti silmade ees. Juba teele asudes polnud neil aimu, kuhu nad ?ieti minema peavad v?i minna tahavad. Kui rinne l?henes, olid nad sakslastelt saanud k?su oma kodud maha j?tta ja n??d kandis nimetu ?ng neid ?ha kaugemale, kus ootasid t?hjus ja teadmatus. Aga sellele nad ei m?elnud, nad lootsid vaid leida leevendust k?hus n?pistavale n?ljatundele ja saada ?htuks katuse pea kohale. Eks homne p?ev n?ita, mis edasi saab. Mamma ja Nelli astusid ?hel ning Aide teisel pool vankri k?rval, Maarja k?ssitas ?leval kohvrite otsas, Kreeta s?les, teised lapsed kobaras ?mber. T?iskasvanud istusid vankril kordam??da, et iga?ks v?iks pisut jalgu puhata ja hobusel oleks koormat vedades natuke h?lpu. Neil oli hirmsat moodi vedanud, et neil ?ldse hobune oli. T?tt-?elda polnud tegu ?ldse vedamisega, vaid hoopis Nelli ristiema Sofie V?ti imev??ga, mis neid kitsikusest v?lja aitas. V?ti-t?di oli nimelt v?? sisse ?mmelnud kuldrahasid, k?ik oma eluaegsed s??stud, mis ta surres ristit?trele p?randas, sest endal tal lapsi ei olnud. Kahjuks v?i ?nneks, olenes, kummalt poolt vaadata. Kui oli l?plikult selge, et ?le mere enam ei p??se ja mehed arvasid, et naistel ja lastel on eraldi ohutum liikuda, oli Nelli v?? seest m?ned k?mnesed Nikolaid v?lja harutanud ja pakkunud neid hobuse eest peremehele, kes ennast ?sna kergesti veenda lasi. Seda enam, et hobusele talveks piisavalt heinu ei j?tkunud ja kevadel sai sama summa eest kindlasti osta uue hobuse ning raha j??ks veel ?legi. Nii olidki nad poole p?eva paiku suurele teele j?udnud ja vooriga ?hinenud. „Ema, mul on k?ht t?hi,” kurtis n??d juba ligi kolmene Kaarel ?kki nutuselt. „Kannata veel natuke, varsti j?uame kohale, siis s??me,” lohutas Maarja. „Ei, ma tahan kohe praegu, k?ht on nii-nii-nii t?hi,” tihkus Kaarel. „Kas siis leiba sugugi enam ei ole?” k?sis mamma, kelle muidu otsusekindel meel laste nutu peale alati haledaks l?ks. Maarja ohkas. Leiba oli ?ksainus ?huke viil. Ta oli kavatsenud hoida selle ?htuks, et lapsed ei peaks n?ljast korisevate k?htudega magama minema. N??d harutas ta riidet?ki sisse peidetud leiva ettevaatlikult lahti ja jagas k??ru kolmeks v?rdseks osaks – Kaarlile, Miiale ja Ellule. Kreeta nohistas magada, ja kui ta peaks ?rkama, pistab Maarja talle tissiotsa suhu, kuigi piimaallikas oli toidupuuduse ja pideva n?rvitsemise t?ttu kokku kuivanud. Miia, kes oli kogu aeg istunud s?natult, k?ed k?vasti ?mber Eliisabeti, vaatas suurte ?mmarguste silmadega emale otsa ja lausus vapralt: „Anna Kaarlile, tal on k?ht palju t?hjem kui minul. Mina jaksan k?ll ?htuni oodata.” Maarja neelas kurku kerkinud kibeda klombi alla. Nutma ei tohtinud hakata. Nutta j?uab kunagi hiljem, siis, kui j?uvarusid millekski t?htsamaks enam vaja ei l?he. Ta keeras allesj??nud leivanatukese uuesti riidet?ki sisse ja peitis nutsaku taskusse. ?htuks. ?kki hakkas selja tagant kostma kummalist teravat undamist. „Lennuk... lennuk... lennuk...” kandus ?revus m??da voori tagant ettepoole. „Pea hobune kinni! Anna Kreeta siia! Minge vankri alla!” r??kis mamma, keerates samal ajal ohje k?vasti ?mber aisaotsa, et hobune perutama ei p??seks, ja h?ppas siis Kreetat s?les hoides h?mmastava kiirusega ?le kraavi v?sastikku. Nelli haaras Ellu kaenlasse, Aide rabas Kaarli s?lle ja koos tormasid nad teisele poole teed puude peitu, Maarja ja Miia kadusid v?ledasti vankri alla. Lennuk l?henes madalalt, ?hele k?ljele kaldu, tiibade all suured punased t?hed. Lendas neist ?le ja kadus kaugusse. Paistis, et selleks korraks oli h?daoht m??das. Inimesed hakkasid ettevaatlikult tagasi teele valguma. Ootamatult kostis m?rin uuesti, lennuk oli kaare teinud ja l?henes n??d paremalt k?ljelt, nii madalalt, et tekkis tunne, nagu s??staks see kohe alla vooriliste sekka, mootorim?rinasse lisandus kuulipilduja ragisev ta-ta-ta-ta. Puhkes kohutav paanika. Need, kes olid j?udnud juba lagedale ronida, paiskusid uuesti ehmunult laiali tee??rsesse kraavi, lepav?ssa v?i puude vahele. Loomad hakkasid metsikult rabelema, nende kisa segunes inimeste karjete ja soigumisega p??raseks meluks. Kusagil eespool vajus pihta saanud hobune k?litsi vasakule, v??nates oma raskusega aisa vankri k?ljest lahti. Hullunult m??da teed tormav noor naine kisendas t?iest k?rist: „Aino! Aino! Aino!” ?kitselt l?i ta jooksu pealt k?ikuma nagu puu tormituules, tegi veel paar kobavat sammu edasi, langes siis n?oli mutta ja j?i liikumatult lebama. Siis oli k?ik l?bi. Inimesed ja loomad rahunesid hiljukesi, hobuseta j??nud koormast kanti asjad teise vankrisse ?mber, pikka kasvu mees t?stis oma tapetud naise magava t?druku k?rvale vankrisse. Asjalikult, liigseid s?nu tegemata. Ainult surmkahvatu, tardunud n?gu ja tugevasti kokkusurutud nurgelised l?uap?rad andsid k?rvalistele aimu, mida ta sisimas l?bi elas. Voor l?ks uuesti liikvele. „V?iksime siin metsa alla keerata, jalgu puhata ja oodata, kuni teised on natuke kaugemale j?udnud. P?rastpoole s?idame j?lle edasi. Siis ehk minejaid v?hem ja lahedam liikuda,” lausus mamma natukese aja p?rast, kui nad ?he metsasihi kohale j?udsid. Keegi ei vaielnud vastu. Mamma oli s?ja algusp?evadest peale juhtimise, igap?evaasjade praktilise korraldamise ja otsustamise enda k?tte v?tnud ning takkaj?rgi vaadates olid ta otsused alati ?igeks osutunud. Tal oleks nagu olnud mingi salap?rane v?ime s?ndmusi ette n?ha ja ohtusid ?ra hoida. Kas aimas ta ka praegu midagi? Nelli haaras valjad k?vasti pihku ja juhtis hobuse puude vahele. Vanker v?nderdas vaevaga m??da m?ttalist, j?medatest puujuurtest ja k?ndudest k?hmulist maad tillukese lagendikuni. Suur tee oli veel k?llalt l?hedal, nad kuulsid selgesti vankrirataste loginat ja ?ha sumbemaks muutuvaid inimh??li, kuid olid ise tiheda kuusenoorendiku taga v??raste pilkude eest h?sti varjatud. „P?ev kisub ?htusse, vahest peaksime n??d j?lle liikuma hakkama? Muidu ehk ei leia pimedas enam ??maja,” s?nas Maarja pisku aja p?rast k?hklevalt. „Oleme veel natuke, las teised j?uavad kaugemale,” ei v?tnud mamma vedu. Nelli ja Maarja vahetasid imestunud pilke. Nad ei saanud sugugi aru, miks edasiminek mammale nii vastukarva oli. Aga vaidlema ei hakanud. Et olgu peale nii, nagu mamma tahab. Aega veel on, p?ris pilkane pime tuleb alles paari tunni p?rast. Tagantpoolt, sealt, kust nad tulnud olid, oli m?rkamatult hakanud kostma tumedat urinat. See oli nagu l?heneva tormi v?i maav?rina kauge hoiatav kaja. Hobune lingutas ?revalt k?rvu, muutudes j?rjest rahutumaks. M?rin paisus sekund sekundilt, muutudes l?puks k?ikematvaks m?irgeks, mis k?rvad lukku pani. Kreeta ja Kaarel pistsid ehmunult kisendama, oli n?ha vaid nende p?rani avatud suid, kuid l?rmi t?ttu polnud nutuh??lt kuulda. Miia ja Ell hoidsid hirmunult mamma ligi, Ell tihkus tasakesi, surudes nina mamma kaenlaauku. Hobune, keda Nelli k?igest j?ust p??dis suitseidpidi paigal pidada, kippus perutama ja takka ?les l??ma, nii et m?tta otsa vildakile pidama j??nud vanker l?i tugevatest kabjahoopidest ohtlikult k?ikuma. Tanke v?is kokku olla paarik?mne ringis, need m??dusid ja eemaldusid roomikute l?ginal, j?ttes endast puude vahele h?ljuma kirbet k?rbehaisu. Maarja tundis, kuidas ta n??d, mil h?daoht juba kaugenes, ?le kogu keha v?risema hakkas. Ta keeldus m?tlemast sellele, mis juhtub seal kaugel eespool, kui tankiderodu kitsal teel p?genikevoorile j?rele j?uab. „See on t?na juba teine kolonn, ?ks l?ks hommikul varavalges,” ?tles ?kki v??ras pehme naiseh??l. Nad ei olnud m?rganudki, millal v?i kustpoolt naine oli ilmunud. Ta lihtsalt seisis seal nende ees lagendikuserval ja vaatas neid s?bralikult naeratades. Kui teised h?mmeldunud vaikisid, j?tkas ta ise juttu. „Mina olen Helga. Me elame siin l?hedal metsatalus emaga kahekesi,” seletas ta. Maarjale tundus, et see, mis nendega siin praegu toimus, ei saanud olla t?si. Ta oli selle arvatavasti ise v?lja m?elnud, tegu oli kas ilmutuse v?i ta enda v?sinud ajus tekkinud p??raselt uskumatu kujutluspildiga, soovunelmaga, mis lahendaks k?ik nende p?letavad probleemid. K?rget kasvu uhke naisekuju, kes pikkamisi h??buvas ehavalguses nende ees seisis, meenutas pigem Skandinaavia saagade ammuseid kangelannasid kui lihast ja verest igap?evainimest. Naisel endal ei paistnud oma ilmutuslikkusest v?himatki aimu olevat. Ta sirutas k?ed Maarja poole ja s?nas reipalt: „Anna pisike minu s?lle. Kui kohe minema hakkame, siis vahest j?uame veel valgevarul koju.” Koju! Helga suus oli s?nal imep?raselt mahe k?la. Maarja ei m?letanudki enam t?pselt, kui kaua aega tagasi ta oli seda s?na ?elnud v?i kuulnud. See sisaldas k?ike, millest nad praegu puudust tundsid – t?is k?htu, sooja tuba, valgust ja kindlustunnet. Hirmu puudumist. Lootust, et t?nased mured on homme kuhugi kadunud. „Peaksime suure tee peale tagasi p??rama,” ?tles Helga, kuid m?rganud teiste ehmunud n?gusid, lisas p?rast tillukest pausi: „Teistkaudu p??seb ka. Natuke maad siit edasi algab vana talvine heinaveotee. See on k?ll praegu pehme ja sealtkaudu minek v?tab rohkem aega, aga on palju julgem, seal pole meil mingeid ebameeldivaid ?llatusi oodata.” Ta keeras ringi ja hakkas Kreetat s?les hoides j?udsate sammudega astuma. Teekond edenes t?esti ?ige h?diselt. Puruv?sinud t?drukud, kes koos mammaga otse Helga selja taga komberdasid, komistasid vahetpidamata m?taste ning puujuurte otsa ja vingusid nutuselt, hoolimata mamma julgustavatest ja lohutavatest s?nadest. Nelli ja Aide talutasid hobust p?itseid pidi j?rele. Maarja oli selles pikaks veninud hanereas k?ige viimane. Ta tundis, kuidas peas vasardas ja jalaaste j?rjest madalamaks muutus. K?ed surisesid pingutusest: Kaarel oli magama j??nud ja kippus k?hu pealt maha libisema, nii et teda tuli pidevalt ?lespoole upitada. Kui istuks ?ige siia m?ttale ja puhkaks natuke. Ei, mingi hinna eest ei tohtinud peatuda, ta lihtsalt on sunnitud j?tkama. Kui ta siia istuma j??ks, poleks tal enam jaksu t?usta. Veel ?ks samm, siis veel ?ks ja veel ?ks... „Pidage veel sutike vastu, enam ei l?he kaua, kohe oleme p?ral!” kostis eestpoolt Helga ergas h??l. Veel ?ks samm, siis veel ?ks ja veel ?ks...?kki olid nad t?iesti ootamatult metsast v?ljas ja otse nende ees, vahest ainult m?nek?mne meetri kaugusel l?sutas ?htuh?maruses puudest ?mbritsetud pikk madal talumaja. Parajasti siis, kui nad v?ravast sisse keerasid, astus uksest ?uele vanem naine. „Kes siin k?nnib?” uuris ta t?reda h??lega. „Sa ainult vaata, ema, keda ma metsast leidsin. Kohe terve pesakonna ?hekorraga,” h?ikas Helga r??msalt vastuseks.„Otsi neile ruttu midagi hamba alla. Nad pole vist p?ev otsa midagi s??nud.” „Ei ole meil endalgi midagi erilist tagavaraks,” torises naine rohkem vist endale kui t?trele. Mamma astus ligemale: „Me t?esti ei tahaks teile n?nda kaela peale tulla, aga mis sa hing h?daga teed. Kui saaks lastele t?ki leiba ja ?? kuskil ?ra magada. Hommikul l?heme siis j?lle edasi.” „Egas ma paha p?rast, aga praegu on palju v??raid liikvel ja k?igil kitsas k?es,” leebus teine kohe. „Astuge sisse, k?ll me midagi ikka leiame.” Toas s?ttis ta tulijad pika perelaua ??rde istuma ja t?i v?lja toidupoolist, mida sahvris juhtus olema: k?lmi keedetud kartuleid, leiba ja kala – elasid nad ju ranna l?hedal ning teinekord said kalurite k?est lesta, s?rge v?i koha – ning kallas lastele tassid piima t?is. Kaarel asis kahe k?ega kruusist kinni ja j?i suurte ahnete s??mudega, nii et piim suunurkadest alla rinnaesisele valgus. „Oota’nd, oota, pojake, ?ra kiirusta, aega on,” katsus Maarja poissi tagasi hoida, kuid juba k??nitas see k?ed toidu j?rele ning toppis kordam??da suhu kartulit ja leiba. Siis sai ta j?ud ?kitselt otsa ja juba ta magaski, pea laual ja leivat?kk k?vasti rusikasse surutud. „Vaesed lapsed,” ohkas Helga ema tasakesi.„Kuhu me nad k?ik magama paneme?” „Lapsed koos emaga minu voodisse, mina j??n teistega ?hes rehetuppa p?randale,” lausus Helga, ja sellega oli asi otsustatud. Lamades laias voodis, kuhu k?ik lapsed koos temaga p?ikipidi magama mahtusid, ei suutnud Maarja tapvast v?simusest hoolimata kuidagi uinuda. Ta h?ljus kusagil une ja ?rkveloleku piirimail, valguse ja pimeduse vahelises h?maruses, ta suletud silmade eest libisesid l?putus rodus m??da hallid, tundmatud, kurnatud n?od ja k?rvus kajas sadadest v??rastest h??ltest s?ndinud kauge segane melu, mis kuidagi vaibuda ei tahtnud. Siis hakkas talle tunduma, et sellest h?linast eraldus selgesti ?ks tuttav h??l, mis teda h??dis. „Ema, ema! Kas sa magad?” sosistas Miia, sikutades Maarjat k?est. „Mis on, kullake? Kas midagi on pahasti?” v?patas Maarja t?iesti ?rkvele. „Ema, kas isa tuleb veel meie juurde tagasi?” k?sis Miia endiselt sosinal, h??les segamini hirm ja lootus. „Kallis laps, ma ei tea seda. Mitte keegi ei tea,” vastas Maarja t?trele samasuguse hirmu- ja lootuseseguse h??lega. „Aga ma usun ja loodan, et see nii l?heb. Kui mitte homme v?i ?lehomme, siis kunagi edaspidi ikka. Siis saab k?ik j?lle heaks. Kui sina ja mina ja k?ik teised ka sellesse kaljukindlalt usume ja tema peale m?tleme, siis meie m?tted hoiavad ja kaitsevad teda ning ta p??seb kindlasti meie juurde. Maga n??d, t?treke. Homme on j?lle raske p?ev.” Miia nihkus emale l?hemale. Maarja p?imis k?ed ?mber kleenukese lapsekeha ja t?mbas t?tre tugevasti kaissu. Teineteise soojusest ja l?hedusest s?ndinud rahu leevendas neid vaevavat kibedat rahutust ja veidi aja p?rast p??stis uni nad raskest murekoormast. 2 S?dames nakitseva teadmatuse t?ttu ei saanud mamma terve ?? s?ba silmale. Ta arutles k?ll nii-,k?ll naapidi, aga esialgu mingit valguskiirt pimedusest ei vilksatanud. Eile ?htul oli ta Helga emale t?otanud, et nad ei j?? kauemaks pererahva kaela peale, vaid asuvad kohe hommikuvalges uuesti teele, aga seda oli kergem ?elda kui teha, sest praegu siin lamades ei suutnud ta v?lja nuputada ?htki reaalset sihtkohta. Ei saanud nad ju j??da k?lmade s?gisvihmade all sihitult ?hest paigast teise hulkuma nagu rahutud mustlased, kel k?ht kogu aeg s??gi j?rele nuriseb ja ??maja seal, kuhu p?ikeseloojangul laager ?les l??akse. L?bi kinnise ukse hakkas kostma tasaseid kilksatusi, mis andsid m?rku, et majakondsetest oli keegi juba ?rkvel. Mamma l?kkas teki k?rvale ning ajas end vaevaliselt p?sti – vanad kondid olid k?val k?ljealusel lesides p?ris kangeks j??nud. K?sikaudu kobades leidis ta ukse, l?kkas selle hiljukesi poikvele ning puges tekkinud prao vahelt k??ki. Petrooleumilambi h?maras valguses askeldas Helga ema pliidi ??res, mille all r??msalt praksuvad kuivad halud l?id korraks hubase tunde, nagu oleks omas kodus. Mammat m?rgates lausus perenaine justkui vabandades: „Ma ei tahtnud teid ?ratada, m?tlesin, et k?tan siin natuke sooja sisse, enne kui ?les t?usete, siis m?nusam toimetada ja hommikust s??a.” „Te ei ?ratanud mind sugugi, uni l?ks ammuilma ?ra,” vastas mamma. „Tahtsin juba eile ?htul k?sida, mis nimega koht see on, kuhu me v?lja j?udsime?” „Rootsi.” Mamma jahmus. Ta teadis muidugi, et Eestis leidus teisigi veidraid kohanimesid, nende kodukoha l?hedal Kadrina kandis n?iteks oli k?la, mis kunagi ammusel ajal oli Pariisiks ristitud. Ta oli kuulnud ka Vene ja L?ti k?last, isegi Norra vist oli kusagil olemas, nii et egas Rootsigi midagi imestamisv??rset olnud. Aga see, et nad juhuslikult just niisuguse nimega paika olid pidama j??nud, oli k?ll saatuse pilge. Justkui oleksid k?rgemad v?imud tahtnud neid hoiatada v?i m?nitada. Et paras teile, saite, mis tahtsite! Kui h?mmastunud mamma midagi targemat ?elda ei osanud, j?tkas Helga ema ise: „Siinmail elas enne s?da rohkesti rannarootslasi. Praegu neid palju enam j?rel ei ole. Helga meeski oli rootsi t?ugu, aga tema v?eti kinni ja pandi vangi.” „Kesse pani?” „Eks punased ikka. Lars hoidis s?jav?e eest k?rvale, aga vankad said teise k?tte ja saatsid tapiga Siberisse. Otse enne sakslaste tulekut. Ei vedanud poisil. Tal oli neli vanemat venda ka, need p??sesid ?le mere minema.” „Jah,” ohkas mamma kaastundlikult, „segased ajad, kellelgi pole t?it kindlust, mis tast t?na v?i homme saab.” „Kas teie p??rate n??d koju tagasi?” „Ei,” ?tles mamma, „see pole kahjuks v?imalik, meie maja p?les maha, meil pole seal enam kusagil elada, peame midagi muud v?lja m?tlema.” Mamma s?nad olid ainult poolenisti t?si, sest kuigi N?lvaku oli tuleroaks langenud, oli Vana-Allika ometigi alles, aga sinna nad minna ei tihanud, sest seal v?is neid hoopist?kkis hukatus ees oodata. „Midagi kindlat siis ei ole?” p?ris Helga ema. „Ei, veel mitte. Aga meil on teispool Tallinnat sugulased, neil on R?bula ligidal suur uhke talu. Ma ainult ei tea, kas seal praegusel ajal veel kedagi elab. N??d ju k?ik inimesed ilma peale laiali pudenenud ja me pole neist t?kk aega midagi kuulnud.” Mammal oli R?bula just n??dsama p?he torganud. Eks hommik ole ikka ?htust targem! Tekkis pisike paus, mille jooksul Helga ema endamisi imestas, miks p?genikud siin l??nerannikul ringi uitasid, kui olid tegelikult tahtnud hoopis Tallinnasse minna. Siis j?udis ta ilmselt mingile otsusele ja lausus m?tlikult: „Ma pidasin siin omaette aru, et v?iksite ehk esiotsa meile pidama j??da, niikauaks, kui on selge, kas te oma sugulaste juurde ?ldse minna saate.” Mamma polnud mingi vesistaja t??p, aga n??d neelatas ta kuuldud s?nade j?rel k?ll korraks kahtlaselt. „Ma ei tea, kas tohime teile nii palju t?li teha,” lausus ta. „T?li v?i asi. Ruumi on laialt, praegu oleme siin ainult mina ja Helga kahekesi. Eks meil ole omad kasud ka natuke m?ngus,” seletas teine vastu. „Kartul veel puha v?tmata. Saaksime teie hobust kasutada, sest meie oma viisid sakslased taganemise ajal kaasa ja k?sitsi kraapimine v?taks hirmus palju aega. Ja t??k?si oleks ka h?dap?rast vaja. Minust pole enam suuremat asja ja Helga ?ksip?ini ei jaksa. Ta k?ib ?lep?eviti meiereis t??l, v?tab piimaproove ja aitab meistrit juustutegemise juures. Nii olemegi s?giseste t??dega hilja peale j??nud. Naerid ja kaalikadki puha koristamata. Vaata et j??vad p?llule lume alla, kui abi ei saa. Siis tuleb talvel n?gurip?evi n?ha.” „Aitame heameelega, poleks niisugust asja lootagi julgenud,” t?hendas mamma n??d juba palju r??msamalt. Aitamise jutt tegi asja hulga lihtsamaks, tegu polnud n??d enam lihtsalt armuanniga, vaid asjaliku tehinguga, millest kummalgi poolel v?iks omajagu kasu olla. Helgale oli ema ettepanek samuti meele j?rele. „Sa v?iksid mulle meiereisse appi tulla ja hakata piima vastu v?tma, kahekesi oleks kergem suuri n?usid t?sta ja hulga l?busam oleks ka,” ?tles ta Nellile ja too oli Helgaga otsekohe p?ri. Kahe noore naise vahele oli esimesest hetkest peale siginenud kummaliselt hea klapp. V?ib-olla oli p?hjuseks see, et kumbki tundis end ?ksildasena, Nelli oma kadunud lenduri ja Helga vangilaagrisse saadetud mehe p?rast. „Kui keegi hakkab p?rima, siis ?tleme, et olete s?ja eest pakku tulnud Virumaa sugulased,” arvas Helga ema. „Siis pole kellelgi mingit mokakobinat.” „Ei tea, kas maksab,” vaidles Helga talle vastu. „Miks mitte?” imestas ema. „Sa unustad Raimondi. Tema ju teab, et meil sealkandis sugulasi ei ole. Kui me sedasi valetama kukume, tekib tal kahtlus, et midagi on viltu. Vaata et saadab veel miilitsad kaela nagu Larsi puhul.” „Raimond, jah, l?ks mul p?riselt meelest ?ra,” lausus ema Helga s?nade peale natuke kohkunult. „Ta on mu surnud mehe vend ja Helga onu. K?va kommunist. Juhatas nuuskurid Larsi redupaika, kui too ei tahtnud Punaarmeesse minna. Sakslaste ajal ?tles Helga mitu korda vihaga, et l?heb ja annab teise ?les, aga mina ei lasknud. Sedasi ju ei saa, eks veri ole ikka paksem kui vesi.” „Kas tal siis vennat?trest kahju ei hakanud?” heitus mamma omakorda. ?ksk?ik kuhu ka ei vaadanud, igal pool olid asjad lootusetult sassis ja inimesed ?ksteise vastu ?elust t?is. Isegi oma sugulasi ei s??stetud. „Raimond Larsi miskip?rast ei sallinud,” t?i Helga ema asjasse pisut valgust. „V?ib-olla sellep?rast, et siinkandi rootslased olid uhke rahvas, r??kisid omas keeles ja pidasid end meist ?lej??nutest tsipake paremaks. Neil olid ilusad punast v?rvi majad ja p?llud alati kenasti korras. Kellele see ikka nii v?ga meeldib, kui teistel l?heb paremini kui sul endal. Kui Helga ja Lars paari l?ksid, tegi see Raimondil meele mustaks. Kutsus t?drukut sestpeale pilkavalt ainult proua Okessoniks. Ikka proua Okesson ees ja proua Okesson taga, nagu oleks oma vennat?tar j?rsku m?ni v?hiv??ras ja k?rgemat sorti inime. See nimi kirjutatakse A-ga, mille kohal on sihuke pisike ?mmargune muna, aga loetakse O-ks. Eks tal olnud kade meel, endal ju ka vaja kaks t?tart tanu alla saada. Ja kui tuli hea v?imalus poisile k?ru keerata, siis keeraski.” „Kas nii v?hese asja p?rast?” ei tahtnud mamma h?sti uskuda. „Mine sa tea, eks see kommunistide v?rk ikka ka. K?llap n??d, kui nood tagasi on, ajab nina p?sti ja hakkab j?lle laiutama.” K?ik, mida p?genikud just nagu m??daminnes teada olid saanud, tegi meele natuke murelikuks ja nad vahetasid salamisi m?istvaid pilke. V?is arvata, mis siis ees ootab, kui v?lja tuleb, et nad pole lihtsalt niisama s?ja eest pakku l?inud, vaid tahtsid ?le mere p?ris Rootsi p??seda. Ja lisaks veel see, mis perekonnaga tegu. Oli selge, et midagi tuli ette v?tta. „Me peame miskitmoodi mu vanema ?e Jetega ?hendust saama, ta elab Tallinnas,” t?hendas Nelli, „kas siin l?heduses on kellelgi telefoni?” „Postkontoris on, sealt v?ib kaugek?ne v?tta. Muidugi ainult sel juhul, kui liinid terved ja kontor lahti,” juhatas Helga. „Ma v?iksin ise Tallinna s?ita ja Jete ?les otsida,” pani Aide ette, „k?iksime kahekesi R?bulas ?ra ja vaataksime, kuidas Vainum?el lood on.” „Sina ei l?he k?ll kuhugi,” pahvatas mamma kategooriliselt, l?igates n?nda juba eos katki noorima t?tre hapra lootuse pealinna p??seda.„See veel puudub, et sinusugune plikatirts kukub praegusel ajal ?ksip?ini ringi kondama. K?ik kohad v??raid s?dureid ja igasugu muid kahtlasi kabajantsikuid t?is. Jumal teab, mis juhtuda v?ib.” „Jaama juurde postkontorisse pole rohkem kui kolm kilomeetrit. Me Nelliga s?idame kohe t?na sinna ja uurime j?rele,” oli Helga silmapilk tegutsemisvalmis, ja enne kui Nelli midagi k?sida j?udis, s?nas selgituseks juurde: „Mul ?nnestus enda ja Larsi jalgrattad nii osavalt ?ra peita, et need kellelegi ette ei j??nud. Nii et s?iduriistad on meil olemas.” Jetega ?nnestus ?hendust saada alles kolmandal p?eval. Nelli oli postkontorist tagasi tulles kaunikesti pahur ja endast v?ljas, sest Jete oli telefonis olnud peaaegu h?steeriline, oli s??distanud neid k?igis maailma pattudes, selles, et nad olid teda alt vedanud, hiljaks j??nud ja ?ra kadunud, ning oli ajanud segast juttu mingist Moero-nimelisest laevast, millega oli tahtnud ?ra s?ita, kellestki Teodorist ja Liitopi Madeliinest, kes olla Saksa ohvitseriga lapse saanud. Aga l?puks oli ta siiski maha rahunenud, Nelli jutu ?ra kuulanud ning lubanud minna R?bulasse uurimisretkele, niipea kui olud selleks v?imaluse annavad. Aga see ei k?ivat nii k?hku. Tallinn on venelasi t?is ja bussid veel korrap?raselt ei liigu. Tuleb muid v?imalusi otsida. „Mul pole v?himatki selle vastu, et te pikemaks siia j??te,” ?tles Helga selle peale peaaegu rahulolevalt. Ja mis muud nad teha saidki, kui kannatlikult oodata ning paari p?eva p?rast j?lle maad kuulama s?ita. Meeleolu oli muidu ka tusane, sest ilm oli vihmale keeranud, ajuti sadas p?ris k?vasti, p?llule minek ei tulnud sellise m?rjaga k?ne allagi. Lapsed olid toas istumisest mossis, virisesid ja n??klesid omavahel ning neile oli kasutu hakata selgeks tegema, et m?nikord tuleb olukorraga lihtsalt leppida ja vagusi p?sida. Alles p?hap?eva hommikuks p?hkis vesikaarest loodesse p??ranud tuul taeva pilvedest lagedaks, nii et mamma sai v?lja tulla ?hega oma paljudest tarkuseteradest, t?hendades, et „loodetuul on taevaluud” ja ?tles juurde, et t?na l?heb l?puks ometi kartuliv?tuks lahti. „Kas siis lausa p?hap?evasel p?eval,” vaidles Helga ema mokaotsast vastu, „see ju piibli j?rgi hingamiseks m?eldud.” „Praegu ei saa jumalas?nast hoolida,” arvas mamma, kes tarmukalt ohjad haaras ja kamandama kukkus, justkui oleks omas kodus, „tuleb ?ra kasutada, kuni ilma peab. Eks ole juba hingatud ka. P?ris mitu head p?eva kohe.” Plaaniti siis n?nda, et Helga, Nelli, mamma ja Helga ema l?hevad p?llule, Maarja j??b koju l?unat keetma ja Aide talle appi lapsi kantseldama. Nelli rakendas hobuse ette ning koos Helgaga upitasid nad adra ja kartulikorvid vankrile. ?htki meest, keda oleks v?inud appi kutsuda vagusid lahti ajama, neil kusagilt v?tta ei olnud, aga sestpeale kui Lars minema viidi, pidi Helga ise k?igi raskete meestet??dega toime tulema ja tuli muidugi ka, tugeva kondiga, nagu ta oli. M?nikord, kuigi haruharva, p?ikas ka Raimond nende poole sisse ja k?sis poole suuga, et ?kki oleks neil abi vaja, aga Helga, kes Larsi p?rast onu peale tulist tigedust t?is oli, saatis mehe alati pikemata sinna, kuhu p?ike ei paista. Mispeale Raimond omakorda tuld v?ttis ja vihaselt vastu n?hvas: „Vaata ette, proua Okesson, et uhkus sind upakile ei aja.” Aga proua Okesson hoidis ikka endistviisi nina p?sti ega teinud ?hvardusi kuulmagi. Kartulip?ld oli maja juurest kiviga visata ja seal sai t?? ?ige nobedasti hoo sisse. Nelli talutas hobust suitseidpidi, et see kindlalt vagu astuks – nende kodus oli ikka nii tehtud – ning Helga haaras adrakured otsustavalt pihku. Parajale s?gavusele vajutatud adranina kergitas kartulipesad ?les ning h?lmad l?kkasid mulla kahele poole laiali, nii et niiskele kohevale maapinnale ilmusid valgete laikudena suured puhtad kartulid, mida mamma ja Helga ema asusid kibeda kiiruga korvidesse pilduma, aeg-ajalt pooleldi mullapeitu j??nud mugulaid konksudega v?lja kraapides. Pererahvas v?is rahul olla – saak paistis loodetust parem olema, igas pesas kuus-seitse v?i enamgi seemet, sellest j?tkub lahedalt endale s??giks, loomatoiduks ja uuesti mahapanekuks. „Poleks uskunudki, et nii palju v?lja annab,” lausus Helga ema mammale rahulolevalt, „suvel pidas vahepeal paari n?dala jagu nii kr?bedat kuiva, et varred kippusid v?gisi lonti vajuma. Kartsime juba, et s?gisel pole ?ldse midagi ?les v?tta. Aga juulikuus tuli k?vasti vihma, ja n?e, see aitas.” „Egas heinaajal vihmast p??su ole, alati sirtsutab,” arvas ka mamma, „aga hea, et seekord l?ks asja ette.” Mamma oli sedasorti, et oskas ka teiste v?ikestest r??mudest ja kordaminekutest heameelt tunda, see aitas ennastki rasketest asjadest paremini ?le ja andis julgust juurde. Ja julgust oli tal h?dap?rast vaja, sest tema pidi alati olema see, kelle k?est teised tulid abi otsima ja kinnitust saama, et pole vaja ?leliia muretseda, et k?ll k?ik h?sti l?heb. „Oleks tore, kui j?uaks mugulad enne k?lmade tulekut ?ra ka valida,” arutas Helga ema edasi, „et saaks s??gija seakartuli keldrisse salve. Seemnekartuli j?taks talveks p?llule kuhja. Kui ?lgede ja mullaga korralikult kinni katta, siis peavad kevadeni kenasti vastu.” „K?ll me j?uame, ega meil kuhugi kiiret ole,” rahustas mamma, kuigi teadis, et nad lahkuvad kohe, kui v?imalus avaneb. Aga enne kui minek k?es, polnud m?tet hakata seda teistele nina peale kirjutama. Niimoodi juteldes ja igap?evaasjade ?le arutades ei pannud nad aja kulgu t?helegi, t?? laabus ning peagi kerkis keset p?ldu suur p?ikeses helendav kuhil, mis ?ha j?udsamalt kasvas, sest ka Nelli ja Helga, kes hulga vagusid olid lahti ajanud, andsid hobusele korraks puhkust ja asusid noppijaile appi. Natukese aja p?rast ajas Helga selja sirgu, vaatas igatsevalt maja poole ja kurtis: „Kere on p?ris hele, ei tea, kas seal hakkab juba midagi looma? ?kki peaks minema asja uurima?” Niisuguse meeldetuletuse peale tundsid teisedki, et n?lg k?hup?hjas n?pistab, aga neil polnud aimugi, kas supp, mille keetmiseks Helga ema oli hommikul vajaliku kraami k?tte juhatanud, on juba valmis. Kodumail olid Maarjal ja Aidel k?ed t??d t?is, aga k?ik ei l?inud sugugi libedalt. K?igepealt seep?rast, et v??ras k??gis oli raske asju ?les leida, sest k?ik oli teise perenaise k?e j?rgi seatud ja enne toiduvalmistamise juurde asumist tuli veel terve hulk muid tarbelisi t?id ?ra teha: hommikus??gilaud koristada, vett soojendada, n?ud puhtaks pesta ja ?ra kuivatada ning p?rand harjaga ?le k?ia. Ja lastel silma peal pidada, ise?ranis k?ige v?iksematel. Need kaks olid kui pisikesed p??rased paharetid, Kaarel ees ja Kreeta j?rel. Juba oli Kaarel j?udnud ?he kapiukse lahti sikutada, sealt kaks potikaant kahmata ja tagus neid n??d k?igest j?ust vastamisi nagu puhkpilliorkestri taldrikum?ngija. Kreeta, kes vennal alati sabas tilpnes, kiljus ta k?rval maas istudes k?igest k?rist naerda ja vehkis k?tega. Suuremad t?drukud sosistasid ?gedasti omavahel ja heitsid aeg-ajalt k?hklevaid pilke ema poole, nagu peaksid m?nd salaplaani, ning siis, kui olid l?puks otsusele j?udnud, tuli Ell tasakesi ema juurde ja sikutas teda varrukast. „Ema, kas mina ja Miia tohime roosad kleidid selga panna?” „Roosad kleidid?” Maarja oli natuke ?llatunud. Kust plikadel ?kki selline m?te p?he kargas? Ta vaatas t?helepanelikult t?trele otsa ja tundis j?lle, kuidas s?da sees haledusest v?patas. Pilt, mida ta n?gi, ei meeldinud talle sugugi. Suured kurvad silmad k?hnas kahvatus n?os vaatasid anuvalt ?les tema poole. Ell oli ju alati olnud vaiksekene, aga p?rast haiglask?iku pani Maarja ?htelugu t?hele, et t?druk hoiab veelgi rohkem omaette, t?mbub teistest eemale ning kaob aeg-ajalt kuhugi oma maailma, kuhu kellelgi peale tema enda p??su ei ole, isegi emal mitte. See tegi Maarjale haiget. Aga ta ei saanud seda v?lja n?idata, vaid p??dis Elluga r??kides alati reibas ja l?bus olla ning teda igapidi hellitada ja ergutada, m?nikord v?ib-olla isegi ?leliia. Ta oli valmis ?ksk?ik mis vigureid proovima, et neisse nukratesse silmadesse kasv?i pisutki r??mus?det tuua. „Muidugi pange, kui tahate,” ?tles ta.„T?na on p?hap?ev ja v?ljas nii ilus ja soe, et p?ris suvetunne tuleb peale.” Ta avas k?ige v?iksema kolmest suurest vineerkohvrist, milles olid tema enda ja laste seljariided ning otsis v?lja villased roosad pitskleidid, mis Nelli neile paar aastat tagasi j?uludeks oli kudunud ja mis n??d olid juba tsipake napiks j??nud. Siis sobras ta veel hetke asjade hulgas ja ulatas lastele valged mustrilised p?lvikud, mille ?lemisse serva olid sisse p?imitud ?mmarguste tuttidega paelad, mis ei lasknud sokis??rtel lonti vajuda. „Need sobivad kleitide juurde imeh?sti,” lausus ta naeratades.„Kui juba pidu, siis olgu t?ielik.” T?drukute elevus nakatas tedagi, nagu oleks neil k?igil t?esti olnud p?hjust lihtsalt niisama, asja ees, teist taga lusti l??a. „Mine tea, v?ib-olla et ongi,” kinnitas ta endale, „igal juhul oleme siin ja mitte merep?hjas. P?ike paistab ja k?ht on t?is, mida sa hing ikka rohkemat igatseda oskad.” Aga hetkeline petlik r??m kadus peagi painajaliku s??tunde varju. Kohe, kui ta end lahedamalt tundis, ilmus see nagu suur tume pilv, mis m?ssis ta ?leni enda sisse. Kuidas sa saad ja tohid, k?sis see, kuidas sa ometi unustasid? Oma mehe ja laste isa, kelle saatusest sa midagi ei tea, kes v?ib-olla on venelaste k?tte vangi langenud v?i kes ehk enam eluski ei ole. Ta oli kindel, et hingevalu vaevas neid k?iki ?htemoodi, ehkki nad oma muret s?nadesse ei valanud. Nad oleksid justkui s?lminud vaikiva kokkuleppe asi maha salata ja teha n?gu, nagu oleks k?ik h?sti, kuid ikkagi oli see Maarja ja k?llap ka mamma ja Endriku ?dede viimane m?ttevirvendus, kui nad ?htul magama heitsid, ja esimene, kui nad koidukiirte aegu silmad lahti l?id. Kohtuvad nad veel? Kas ?ldse, ja kui, siis millal? Praegu polnud neil lohutuseks muud kui usk ja lootus, mida tuli iga hinna eest elus hoida. Sest siis, kui usku ja lootustki ei ole, pole enam midagi. Aga mis seal salata, Maarja m?tetesse ilmus aeg-ajalt, vastu ta enda tahtmist, s??distavaid noote. K?igest j?ust p??dis ta neid peast v?lja t?rjuda, kuid need olid visad ja kiuslikud ega tahtnud niisama lihtsalt taganeda. Kui nad poleks ?ras?itu viimse minutini edasi l?kanud, kui Endrik oleks kasv?i natuke rohkem hoolinud oma perekonna julgeolekust, kui auto poleks tee peal katki l?inud, kui ta mees oleks oma venna hoiatusi t?siselt v?tnud... ?ras?idueelsel p?eval oli Rein Endriku peale nii tige olnud, et Maarja l?ks p?ris hirmu t?is, kartes, et vennad enne lahkuminekut t?siselt t?lli p??ravad. N?lvaku ?uel seistes polnud Rein ei aasinud ega p??dnud asja naljaks p??rata, nagu ta teinekord tegi, kui m?nd t?sisemat olukorda leevendada p??dis. Ja Maarja m?tles, kas Rein oleks praegu ta m?lgutusi kuuldes poolpilkavalt ?elnud, et „kui p?rsal oleks k??ned, siis roniks ta puu otsa” v?i „kui t?dil oleks rattad all, siis oleks ta omnibuss”,sest mehevend oli l?binisti asjalik inimene ja igasugu kui-tamine oli tema meelest t?iesti kasutu. Eks see oli praegugi kurjast, t?i tusatuju tagasi ja muutis meele uuesti m?ruks. „J?ta j?rele!” ?tles Maarja endale ohkega, m?ssates kohvrikaanega, mis ei tahtnud enam h?sti kinni minna, sest sumadani sisu oli kleitide v?ljatirimisega sassi l?inud. Eesm?rgile j?udmiseks tuli tihedasti ?ksteise otsa laotud riided ?mber t?sta ja veelgi k?vemini kokku pressida. R?ivaste vahelt puutus talle pihku pehmekaaneline kopsakas raamat, ainuke, mille ta asju pakkides Endriku t??toa riiulitelt kaasa oli haaranud. Ta t?mbas selle v?lja ning silitas tasakesi nagu hellitades ?le h?bejashalli ?mbrispaberi. Viimasel paaril aastal oli ta nii m?nigi kord just Sally Salmineni „Katriina” kirjaridadest hingekosutust otsinud ja tuge leidnud, nagu ei olekski tegu pelga juturaamatu, vaid omamoodi piibliga, mis eluks kasulikke ja j?rgimist v??rivaid ?petusi jagab. Peategelase Katriina elusaatus l?ks talle s?gavalt hinge, ?ksikuid kohti romaanist tahtis ta ikka ja j?lle ?le lugeda ning pidi lugedes iga kord imestama, kuidas ?ks lihtne maanaine, kes kogu oma elu popsionnis m??da saatis, peaaegu talumatute eluraskustega rinda pistes iial kartma ei l??nud ega alla ei vandunud. Ja siis k?sis ta endalt alati, kus on see piir, mida ?letades inimene murdub, alla annab ja v?itlemast loobub, piir, millest edasi ta enam ei suuda. Maarja ei teadnud seda. Teinekord oli tal umbm??rane hirm, et murdumispunkt on l?hedal, et ta teele ilmub m?ni seesugune saatuslik katsumus, mille taga ei seisagi enam muud kui t?hjus. Sellistel puhkudel kutsus ta end korrale, meenutades mitmeid s?ndmusi, mis olid l?hiaastatesse mahtunud – p?genemist kuulirahe all, ohtlikku ?ist haiglasses?itu, Tillu-Ellu vaakumist elu ja surma vahel, Saksa ohvitseri, kes Aidet mahalaskmisega ?hvardas, ja ta veenis ennast, et hullemat enam tulla ei saa, et k?ik ?leelamised olid ju siiamaani siiski h?sti l?ppenud ja et edaspidi l?hevad asjad ainult paremuse poole. Aga ta polnud siiski kindel, kas ta saab endale antud hapraid lubadusi p?riselt uskuda... „Ema, kas me tohime p?llule mamma ja t?di Nelli juurde minna?” See oli loomulikult Miia, kes ei mallanud kauem ?he koha peal paigal p?sida. Eks see olegi raske, kui sul on seljas nii ilus kleit, mida ilmtingimata tahaksid teistele n?idata, et nemadki su r??must v?iksid osa saada. „Muidugi, kullakesed, t?mmake ainult kummikud jala otsa, maa pole veel j?udnud ?ra taheneda.” Maarja pistis raamatu riiete vahele tagasi, l?i kohvrikaane otsustavalt kinni ning l?ks uksele vaatama, kuidas lapsed teineteisel k?est kinni hoides kiiruga ?le p?ikesevalge ?ue lippasid, ?mmargused p?lvikutupsud r??msalt kummikuk?lgedel h?plemas, ja tal oli hea meel, et t?drukud n?nda ?hte hoiavad ja et Miia Ellu kuhugi ?ksip?ini kurvalt konutama ei j?ta, vaid igale poole endaga kaasa veab. „N?h, kui ilusad te olete. Nagu v?iksed roosinupud,” h??atas Helga roosiv?rvi plikakesi m?rgates l?busalt. „Mis sel Maarjal ometi...” ?tles Nelli, kuid mamma pistis kiiresti vahele: „T?na on suur kartulip?ha, iga?ks peabki k?ige uuemad r?ivad v?lja otsima.” „Aga mamma, sul on ju seesama kleit seljas, mis iga p?ev,” m?rkis Ell ja see ajas teised naerma. „Ma ei taha oma piduriideid mullaseks teha, aga kui p?llult koju l?heme, siis otsin mina ka midagi paremat selga,” lubas mamma ja sellega j?i Ell rahule k?ll. V?ibolla r??gib mamma siis muinasjuttu ka ja Ell v?ib juttu kuulates tema s?les istuda. N??d, mil peres oli temast veel pisemaid, juhtus seda harvemini kui varemalt, aga see oli k?ige m?nusam asi maailmas, mida ta teadis. Isegi parem kui lutsukomm. „Vaata!” sosistas Ell ?kki ?revalt ja sikutas vanemat ?de k?est. Mullakamakate vahel sibas siia-sinna p?igeldes ja otsemat p?genemisteed otsides tilluke hiirepoeg. Vanema ?e silmad l?id s?rama – tema oli k?ikide v?ikeste karvaste olevuste s?ber ja kaitseingel, neid n?hes tabas teda alati vasikavaimustus, ta oli valmis k?ik pisiloomad kokku korjama, endale pidama ja nende eest hoolt kandma. Eriti p?lema l?ks ta siis, kui l?hedusse juhtus m?ni kassipoeg, nende j?rele oli ta lausa hull ja mammal ning Maarjal tuli tihtipeale talle aru p?he panna, et ta neid k?la pealt koju ei tassiks, sest iga?hel oli hea meel, kui sai vasts?ndinud kassipojad kellelegi ?ra sokutada ega pidanud neid ise veet?nnis v?i tiigis uputama hakkama. N??dki oli t?druk otsemaid hakkamist t?is. „P??ame kinni ja viime koju,” kilkas ta ja asus aega viitmata asja kallale. Aga kui ta katsus pisikest p?genikku k?ega haarata, oli see iga kord kiirem ja vilksas pihu alt minema: kes oma elu eest v?itleb, see peab jaksama ja oskama! Kust v?is tibatilluke karvatups teada, et kaks hiigelsuurt roosat kassi jahtisid teda ainult hea p?rast ja puhtast armastusest. Aga Miia ei kavatsenudki alla anda. Et ?le kartulivagude h?plemine oli jalas loksuvate kummikute t?ttu vaevaline, viskas ta need jalast ?ra ja lippas edasi sokkis, nii et muld tuiskas. N??d oli minek nobedam ning peagi kroonis ta pingutusi edu. Hiir oli pihu sees hirmust kange ja t?iesti liikumatu, nagu teeskleks surnut, aga Miia tundis, kuidas loomakese s?da h?diselt vastu ta pihupesa tuksles, tuks-tuks-tuks. „?ra karda,” sosistas ta ja silitas vasaku k?e nimetiss?rmega tasakesi m??da tumedat jutti hiirepoja seljal. „Ma ei tee sulle midagi.” „Las ma ka hoian,” palus Ell ja Miia lubas sel lahkesti s?ndida, polnud ta ju mingi kadekops. Ell tahtis jagada oma r??mu t?di Nelliga, kes alati ta pead silitas ja ka muidu tema vastu nii hea oli. Ta keksis otse t?di nina alla, avas pihu ja sosistas: „T?di Nelli! Vaata!” Hiir, kes ?kki tundis, et miski ta liikumist enam ei takista, tegi kaelamurdva h?ppe ja potsatas otse Nelli nina alla maha. Nelli kiljatas s?dantl?hestavalt, viskas kartulikorvi k?est kus see ja teine ning pistis jooksu, nagu oleks vanakuri kannul, ehmunud Ell ?ritas plehku pannud loomakest uuesti k?tte saada. Kummikunina j?i mullakamaka taha kinni ja ta prantsatas t?ies pikkuses k?huli vagude vahele. „Mis sa tegid! Igavene kobak?pp!” oli Miia kohe nooremal ?el tutis kinni. Nutuv?ru ?mber suu, ajas too end p?sti. Ta oli ehmunud ja ?nnetu, mitte niiv?rd hiire kadumise p?rast, kuiv?rd seep?rast, et Miia temaga pahandas, ja ka seep?rast, et roosa kleit k?hu pealt mullaseks sai. Ta nimelt ei kannatanud oma riietel ?htegi plekki ja kui kleit mustaks sai, tuli ta kohe ema juurde uut n?utama. Ta oli selles suhtes kangesti Maarja enda moodi, ta ei j?tnud ka oma m?nguasju iialgi lohakile, vaid korjas need alati hoolega kokku ja seadis kenasti oma kohtadele. N??d aga oli k?ik p?riselt viltu – hiir kaotsis, t?di Nelli hirmu t?is, Miia vihane ja pidukleit eest m??rdunud. Nutuks p?hjust rohkem kui k?llaga. „Pole midagi, ?ra kurvasta.” J?lle oli mamma see, kes asjad sirgeks r??kima pidi. „Kodus teeme kleidi j?lle ilusti puhtaks. Ja sina,” p??rdus ta etteheitval toonil Nelli poole, „ise suur inimene, aga kisab pisikese hiire p?rast nii, et laps ehmatab ?ra.” „Mis m?rulit siin peetakse?” H??l kostis otse mamma pea kohalt ja kuulus suurt kasvu t??akale mehele, kes harkisjalu, pintsakuh?lmad eest laiali ja k?ed s?gaval p?ksitaskus, lahti aetud vaootsal seisis. Keegi polnud tema tulekut t?hele pannud. „Oma asi, mida me enda p?llul teeme,” k?hvas Helga, „sinul pole siit midagi otsida.” „Ega ole t?esti,” m??nis mees ?sna rahulikult,„m?tlesin, et tulen vaatan, ?kki teil hobust vaja.” „Arvasid, et kui sinul hobune alles, siis saad n??d teistele p?he istuda,” tigetses Helga edasi. „Mis n??d p?he v?i... aga sina peaksid suu v?he koomal hoidma. Praegu j?lle teised ajad.” „?hvardad? Saadad minu ja ema ka eest ?ra Siberisse nagu Larsi? Et siis saad venna talu endale?” Raimond ainult m?hatas midagi ebam??rast endale nina alla ja p??rdus minekule. V?ib-olla ei tahtnud v??raste eest hakata t?li ?les kiskuma. Paari sammu p?rast keeras ta veel korraks ringi: „Tahtsin ainult teada anda, et Keetli Sander on tagasi, kui sind peaks huvitama. ?tles, et hakkab j?lle miilitsaks. Siis saab uuesti korra majja.” ?le Helga n?o libisenud tume vari ei j??nud Nellil m?rkamata, aga miskip?rast ei s?andanud ta seekord otses?nu p?rima hakata, kuigi ta muidu kunagi risti ette ei l??nud. „Sander tahtis mind endale naiseks,” lausus Helga tasakesi, kui oli uudist natuke aega seedinud.„Aga mulle meeldis Lars rohkem. Kas selle v?i miski muu asja p?rast l?ks Sander h?vituspataljoni ja hakkas metsavendi ja armeest k?rvalehoidjaid taga ajama. Tema ja Raimond Larsi k?tte saidki. Lars polnud mingi metsavend, lihtsalt ei tahtnud s?tta minna.” „Ja kus see Sander ise vahepeal oli, et sakslased teda kinni ei v?tnud?” p?ris Nelli. „Seda ma ei tea. Kadunud ta oli ja ma uskusin, et ei pea teda enam kunagi n?gema, aga n??d hakkab k?ik j?lle otsast peale,” ohkas Helga s?damep?hjast. „N?h, pidu sai kurvav?itu l?pu,” t?hendas mamma natuke kahetsevalt. „Eks pill tuleb pika ilu peale. Siis kohe kindlasti, kui m?ni riiukukk kohale ilmub ja sellele kaasa aitab,” ?tles seepeale Helga ema ja arvas, et n??d v?iks asjad kokku korjata ja t?? t?naseks l?petada, et k?ll homme j?uab. Paks lihat?kkidega supp ja soe odrakarask, mis v?i ja k?lma piimaga m?nusalt maitses, t?stsid tuju ning p?ev l?ppes rahulikumal meelel. Ja kui mamma mudilased kokku korjas ja neile muinasjuttu vestis ning Helga ja Nelli omaette nurka pugesid ja teineteisele sosinal mingeid teistele teadmata asju sosistasid, siis tundus, et k?ik on seks korraks j?lle h?sti. L?ks veel k?vasti ?le n?dala, enne kui Jete neile Vainum?e olukorrast t?psemat teadust suutis anda. Tal oli l?puks ?nnestunud kohapeal ?ra k?ia ja teada saada, mis toimunud ja toimumas. Talus elas n??d mamma vend onu Joonas koos oma naise Anetega. Onu, keda Jete juba mitu head aastat polnud kohanud ja keda ta m?letas r??msa olekuga lahke mehena, polnud n??d teda sugugi ?ra tundnud. Oli vaadanud umbuskliku n?oga talle otsa ja k?sinud, kes ta sihuke on, mis asju ajab ning r??kinud ka muidu imelikku juttu. K?llap oli vanadusest n?draks j??nud. Anete, suurt kasvu, vol??mikas, k?redameelne, oma mehest mituk?mmend aastat noorem naine oli Jete jutu ?ra kuulanud, t?kk aega m?elnud ja ?elnud l?puks mokaotsast, et eks tulgu siis pealegi, kui kuhugi mujale minna ei ole. Oli n?ha, et asi oli talle kaunikesti vastukarva, aga p?riselt ?ra ?elda vist ka ei tihanud. Ei kuulunud ju Vainum?e talu tegelikult ?ldse talle ega Joonasele, vaid pealinna ropprikkale tippadvokaadile Ruuben Pajustile, kellega nende t?tar Silvia oli m?ne aasta eest abiellu heitnud. Ruuben ja tema naine olid v?ga paljude teiste kombel ?igel ajal ja ?nnelikult – neid kaht asjaolu oli Jete telefonis eriliselt r?hutanud – v?lismaale p?genenud ja j?tnud Silvia vanemad oma varandusel silma peal hoidma. V?i siis pidasid haige vanamehega jahkerdamist s?idu peal liiga t?likaks, mida nad mahaj??jatele muidugi ei ?elnud. Selle viimase pani Jete teadagi omalt poolt juurde. Igal juhul olid nad lubanud varsti tagasi tulla. Siis, kui venelased Eestist j?lle minema l??akse. T?tre jutt tekitas mammas segaseid tundeid. Helga ema oli mitu korda kinnitanud, et olgu nad nii kaua kui tahavad, aga ega l?putult v?inud ka v?hiv??rastele inimestele koormaks j??da, praegu oli iga?hel endalgi kitsas k?es. Teiselt poolt sundis Jetelt kuuldu teda ?raminekuga viivitama, sest ka R?bulas ei paistnud neid midagi roosilist ees ootavat. Pealegi polnud tema ja Anete vahel kunagi olnud soojemaid suhteid, sest vennanaine oli mammast hoopis teisemat sorti, v?imukas ja t?htsust t?is. J?ukus paneb ikka arvama, et oled muudest inimestest parem. Ja j?ukad olid nad t?esti. P?rast mamma isa surma oli k?ige vanem poeg Julius talu testamendiga endale saanud ning nooremale ?ele-vennale nende osa rahas v?lja maksnud. Keskmine vend Joonas, kel oli tublisti ?rivaistu ja ?nnelik k?si, oli osanud hobuseid paristades oma p?randiosa tulusalt poegima panna. Teenitud kasu ei laristanud ta k?rtsides maha, nagu teised parisnikud seda pahatihti tegid, vaid pani panka protsente teenima ning ostis ?ige pea Elva linna oma esimese maja, mis sugugi viimaseks ei j??nud. Kahele majale j?rgnesid k?rts ja potivabrik, needki t?id kena kopika sisse. Kui ta oli j?udnud kuldsesse keskikka, mis mehe juures t?hendas l?henemist viiek?mnendale verstapostile, sai talle ?kitselt selgeks, et hangeldamisega kokku aetud varandusest ?ksi oli ?nne jaoks v?he ning ta hakkas endale perekonda igatsema. V?ljavalituks osutus kellegi Tartu suurkaupmehe ainuke t?tar, kes kopsaka kaasavara ?hes t?i – eks raha t?mba ikka raha ligi. Aga Joonase kiituseks peab ?tlema, et ta ei v?tnud Anetet mitte ainult raha p?rast, seda k?lisevat ja krabisevat j?tkus tal endalgi enam kui k?llaga, vaid rohkem seep?rast, et t?druk oli toekas, moekas ja matsakas, et tal olid ladva?untena punetavad p?sed ja et ta k?ndis iseteadvalt, pea uhkelt p?sti, ??tsutades igal sammul oma lopsakat kikkis rinda, mida vaadates Joonas alati kangesti k?hevile l?ks, kuigi proovis seda mitte v?lja n?idata. Suurest vanusevahest hoolimata v?eti Joonase kosjad kahel k?el vastu, sest Anetelgi oli viimane taks juba mitu head aastat tagasi m??da saanud. Peeti uhked pulmad, kuhu ka mamma oma perega kutsutud oli, ?sna pea p?rast seda sai noorik k?ima peale ning t?i ilmale oma esimese lapse, t?tre Silvia, kes kahjuks ainukeseks j?igi ja seet?ttu p?riselt ?ra hellitati. Mamma m?letas, et kui vend Joonas oma perega m?ni harv kord nende madalat maja oma k?lask?iguga austas, oli plikaga alati igavene tegu, polnud teisel muud kui ?ks „uih” ja „aih”, ei k?lvanud talle ?ieti ?kski toit ega jook. Nii emal kui t?trel olid alati uhked riided ja s??gilauas n?itasid nad ?les peeni linnakombeid. Laste jaoks oli Anetel iga kord k?lakostiks pisikese tuutuga klaaskomme ja neid ?le andes ?tles ta alati manitsevalt: „?rge k?iki korraga ?ra s??ge!” Erilist v?ge t?is l?ks Anete siis, kui Silvia advokaat Ruuben Pajusti ?ra v?lus, mis oli siinkohal just ?ige s?na, sest t?drukust oli selleks ajaks kasvanud tegus ja n?gus noor naine, ja kuigi ka mamma oma t?treid kenaks pidas – eks iga ema arva omadest samamoodi –, j?id nad ilu poolest Silviale kaugelt alla. Lapsi Ruubenil ja Silvial ei olnud ja kuulujutud r??kisid, et abielu polnud eriti ?nnelik, aga mida nemad oma maakolkas pealinna seltskonna peenemast elust ja olemisest teada v?i arvata oskasid. S?herdused m?tted ja m?lestused sundisidki mammat R?bulasse minekut p?ev-p?evalt edasi l?kkama, kuni t?iesti ootamatu ja pisut k?hedust tekitav s?ndmus kiiremaks lahkumiseks t?uke andis. ?hel halliv?itu vihmavinesel p?rastl?unal, kui Maarja oli juba n?ud ?ra koristanud ning Aide lastega laua ?mber midagi sehkendas, ?ritades neid joonistama panna, sest see oli ka talle endale meelep?rane tegevus, pr?mmiti tugevasti v?lisuksele ja enne veel, kui pererahvas j?udis jah-s?na vastu h??da, kobistas v??rusest k??ki pikk r?hikas miilitsavormis mees. „Sander!” Helga, kes nagu tavaliselt Nelliga midagi sosistades teistest eemal nurgas istus, oli silman?htavalt kohkunud. Aga ta kogus end k?hku ja k?sis s?jakalt: „Oli sul asja ka v?i?” Mees ei lasknud end ebas?bralikust vastuv?tust heidutada – ilmselt oli ta midagi sellesuunalist oodata osanud – ning vastas pisut ?leolevalt: „Oli ikka. Tulin sind vaatama. Tahtsin teada, kuidas sul l?heb. Pole kaua aega kokku juhtunud.” „H?sti l?heb, just nagu vanastigi. N?gid ?ra, eks hakka siis astuma.” „?ks teine asi oli veel. K?la peal r??giti, et teil olla siin v??raid inimesi. Tahtsin ?le kontrollida. Oma silm on kuningas.” Ta tegi pausi, et lasta teistel midagi seletada, aga kui keegi ta m?rkuse peale miskitmoodi ei reageerinud, siis j?tkas ise: „Seadus ?tleb, et kui m?ni inimene elab kohapeal rohkem kui kolm p?eva, peab ta end t?itevkomitees kirja panema.” „Pole ju mingit t?itevkomiteedki,” t?hendas Helga seepeale sapiselt, „kuskohas nad end siis m?llima pidid? Ja kes sind juba seadusesilmaks pani? K?llap ise hakkasid. Siis saad j?lle l?bu p?rast teisi kiusata.” Sander sattus natuke segadusse. Oli sel naisel alles suuv?rk! Aga ta oli p??raselt ilus ja veelgi ihaldusv??rsem kui varemalt, seda pidi Sander endale tunnistama, nagu sedagi, et nii ?he kui teise koha pealt oli Helgal tegelikult ?igus: uusi v?imuorganeid polnud veel ametisse pandud ja ka miilitsavormi, mis kogu Saksa aja oli laudalakas peidus olnud, oli ta omaalgatuslikult selga ajanud, sest see andis k?vasti t?htsust juurde. „Ordnung peab majas olema,” vastas ta Helgale ebam??raselt, kasutades ilmselt endalegi m?rkamatult s?na, mis praegusesse aega enam sugugi ei sobinud,„su k?lalistel on kahtlemata isikutunnistused ?hes. Vaatan need ?le, kui kord juba siin olen.” „Meil pole muud kui sakslaste Ausweis’id, n??d vahetatakse need kindlasti teiste vastu v?lja,” segas mamma end jutusse ega teinud seda n?gugi, et kavatseb pabereid otsima hakata.„Ootame ?ra, kuni t?itevkomitee j?lle lahti on, siis tuleme ja laseme endale uued kirjutada.” Sander ei hakanud rohkem peale k?ima, k?llap Helga p?rast, ja k?sis: „Kust kaugelt v??rad tulevad?” „Assamallast,” lausus mamma viivitamata. Praeguses segaduses, nii ta endamisi arvas, ei j?ua keegi midagi enne j?rele p?rida, kui nad jalga lasknud on. „Sina vastutad,” heitis Sander Helgale, haarates ukselingist. „Eks muidugi,” s?hvas Helga vihast katkeval h??lel. „Teisi siin ju vastutamas ei ole. Selle eest v?in sulle t?nulik olla!” „Kui teil midagi karta on,” lausus Helga pisku p?rast, kui Sander juba lahkunud oli ja ta ise oli j?udnud maha rahuneda,„siis on teil k?ige ?igem siit kaduda. Sander ei j?ta. Ma tunnen teda.” „Eks sa ise ?rritad teist ka vahetpidamata,” lausus ema Helgale natuke manitsevalt. „Pole m?tet astla vastu ?les l??a.” „Pean ma siis ta kintsu kaapima v?i?” l?ks Helga k?rinal p?lema. „Selle eest, et ta mu mehe vangi pani? Minu p?rast v?ib ta kuradile kerida!” Ta l?ks tagatuppa ning t?mbas ukse enda j?rel pauguga kinni. Kui ta v?he aja p?rast punaste silmadega tagasi tuli, ei teinud keegi seda m?rkamagi. Kohe j?rgmisel varahommikul panid Tapperid oma v?hesed asjad j?lle kokku ja Helga viis nad hobusega jaama, kus nad lasterohkuse t?ttu k?ik lastevagunisse p??sesid. Hobune j?i Helgale ja ta emale tasuks kosti ja peavarju eest. „Ma kirjutan sulle,” lubas Nelli Helgat kallistades. „Siis saame j?lle kokku.” „Ega minagi tea, kui kaua ma vastu pean v?i kui kaua mul siin lastakse olla,” ohkas Helga. „Aga eks kuidagi ikka saab.” Tagasiteel j?ttis ta hobuse t?kiks ajaks metsavahele seisma, k?ssitas liikumatult vankril ja pidi vastu tahtmist endale tunnistama, et ta oleks k?ige parema meelega teistega koos ?ra s?itnud, sest tal oli hirm selle ees, mis edaspidi juhtuma hakkab. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/katrin-kurmiste/sinised-ounad/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.