Naondel

Naondel Maria Turtschaninoff Luksuslikus Ohaddini palees on naistel vaid ?ks ?lesanne – s?na kuulata. M?ned toodi siia juba t?drukuna, p??ti kinni ja orjastati; teised toodi teenijannadeks; kolmandad abikaasadeks. Nad k?ik peavad tegema seda, mida isand k?sib, sest tema k?es on salajane ja surmav v?im. Kuid ka naistel on omad saladused. ?ks neist on ravitseja. Teine suudab kontrollida unen?gusid. Kolmas on s?dalane. Neljandal on v?ime n?ha k?ike, mis on tulekul. Oma kullatud vanglas ei j?? naistel muud ?le kui oodata. Nad teevad plaane. Kirjutavad ?les oma lugusid. Unistavad p??semisest, pelgupaigast, kus t?drukud saaks olla vabad. Ja l?puks, siis kui taevas kumab punetav kuu, teevad nad oma k?ttemaksu teoks.Soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad t?drukud. Punase kloostri kroonikate I raamat „Maresi“ ilmus kirjastuses Varrak 2017. aastal. N??d jutustab „Naondel“ loo ?rg?dedest – Punase kloostri asutajatest. Originaali tiitel: Maria Turtschaninoff Naondel Kr?nikor fr?n r?da klostret F?rlaget 2016 Raamatu v?ljaandmist on rahaliselt toetanud FILI – Finnish Literature Exchange Kaane kujundanud Laura Lyytinen Kaanefotod: Istockphoto Original text copyright © by Maria Turtschaninoff, 2016 Original edition published by F?rlaget, 2016 Estonian edition published by agreement with Maria Turtschaninoff and Elina Ahlback Literary Angency, Helsinki, Finland. © T?lge eesti keelde. Raili V?in, 2018 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Evelyn Raju ISBN 978-9985-3-4491-0 ISBN 978-9985-3-4557-3 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda Printon AS Minu s?brale Hannale K?esolevad kirjutised on Punase kloostri k?ige salajasem arhiiv. Need sisaldavad lugu Naondelist ja esimeste ?dede pikast reisist Menose saarele. Meie reisist. K?ik on meie oma k?tega kirja pandud. Osalt enne seda, kui me Menosele j?udsime, osalt p?rast Punase kloostri asutamist. Palju kirjutatust ei tohi kloostri kaitsvate m??ride vahelt v?ljuda. Lugudes sisalduvad teadmised on liiga ohtlikud. Kuid kroonikad ei tohi ka unustuse h?lma vajuda. Klooster ei tohi kunagi andestada seda, mida me pidime taluma, luues oma j?reltulijatele varjupaika, kohta, kus naised v?iksid koos t??tada ja ?ppida. M?lestus meist elagu niikaua, kui need ehitised veel seisavad. Esimene Ema Kabira, p?genemist juhtinud Clar?s, preestritar Garai, teenijanna Estegi ja teine Ema, unen?okuduja Orseola, vapper Sulani, Daera Rosen Esimene ja Iona, kes j?i kadunuks. Kabira Pole just palju neid, keda ma olen oma liiga pika elu jooksul armastanud. Kaht olen ma reetnud. ?he tapsin ma. ?ks on mind hukka m?istnud. Ja ?ks on minu surma oma k?es hoidnud. Minu minevikus pole mitte midagi ilusat. Mitte midagi head. Sellegipoolest sunnin ma end tagasi vaatama ja Ohaddini m?letama, m?letama lossi ja k?ike, mis seal aset leidis. Ohaddinis polnud mingit paleed, v?hemalt alguses mitte. Seal oli vaid minu isa maja. Meie pere oli j?ukas. Meie talu oli vana ja seda oli p?lvest p?lve p?randatud, seal oli v?rtsimets, mitu puuviljaaeda ning laiuvad okra-, nisu- ja moonip?llud. Maja ise asetses kaunilt n?os m?ejalamil, mis andis suve k?ige kuumemal keskp?eval varju ning talvel kaitset rajuste vihmatormide eest. Seinad olid igivanad ja paksud, kivist ja savist, ning katuseterrassilt avanes vaade paljude miilide kaugusele meie valdustesse ja naabrite omadesse, siit n?gi mitut talu, v?rtsimetsa ja Sakanui j?ge, mis lookles alla mere poole. L??nest paistsid Areko, Karenokoi pealinna suitsusambad. V?rsti linn. Merd v?is edelas selgetel p?evadel h?bedase kangastusena aimata. Ma kohtasin Iskanit v?rtsiturul sel aastal, kui ?heksateist sain. J?uka pere t?tardena ei olnud talu kaneelikoore-, v?rtsbao- v?i etsevarusid m??a minu ning mu ?dede Agini ja Lehani ?lesanne. Selle eest hoolitses talu j?relevaataja ja tema v?ike t??tajaskond meie isa ja vend Tihe j?relevalve all. Ma m?letan vankreid, mille peale olid laaditud kaneelikoorekotid ja baokimbud ning l?ikivad punased etseseemnete kuhjad, ja kuidas rongk?ik talust eemale lookles, just siis, kui p?ike ?le Areko t?usis. Isa ja Tihe ratsutasid k?ige ees korralikult harjatud hobuste seljas ning iga vankri k?rval astus kummalgi pool kaks t??tajat, nii selleks, et isa v?imu n?idata, kui ka kaitseks varaste vastu. Ema, minu ?ed ja mina s?itsime karavani l?pus olnud vankris, rohelise siidist varikatuse all, mis kaitses kuumuse eest. Kuldtikanditega riie laskis meeldivalt palju valgust l?bi ning me loksusime m??da muhklikku teed edasi ja jutlesime. See oli Lehani esimene reis v?rtsiturule ja ta oli uudishimust ja k?simustest pungil. Kui me poolele teele olime j?udnud, v?ttis ema v?lja aurutatud, magusate v?rtsidega sealiha pehmes tainas, v?rskeid datleid ja jahutatud vett apelsinil?ikudega. Kui vanker ?le ?he suurema augu s?itis, ajas Lehan lihaleent oma uue kollase siidjaki peale ja Agin pahandas temaga. See oli Agin, kes oli apelsini?ied k?iste ja kaeluse peale tikkinud. Kuid ema silmitses okrap?lde ja ei seganud end t?drukute t?li vahele. Korraga p??rdus ta minu poole. „Ma kohtusin su isaga, kui okra ?itses. Ta kinkis mulle teisel kohtumisel s?lemi neid valgeid ?isi ja ma m?tlesin, et ta peab k?ll vaene noormees olema. Teised noormehed kinkisid neidudele, kellega nad kurameerisid, orhideesid ja kalleid kangaid v?i kullast ja h?bedast ehteid. Ta ?tles mulle, et ma meenutan talle okra?ie siidpehmeid kroonlehti. K?ige kohutavam asi, kui ?ks meesterahvas noorele neiule niiviisi ?tleb!” Ema muheles. Ma hammustasin mahlast datlit ja naeratasin. Ema oli palju kordi sellest jutustanud, kuidas ta isaga kohtus. See oli ?ks meie lemmikjuttudest. Nad olid kohtunud oja ??res, kuhu ema tavatses vee j?rele minna ja kust isa juhuslikult m??da oli s?itnud tagasiteel Arekost, kus ta oli tallu t??riistu k?inud ostmas. Ta oli oma isa ainuke poeg ja p?rija, aga tema ja ema olid alles kolmandal kohtumisel teineteisele oma nimed avaldanud. „Ma olin juba oma s?dame kaotanud,” j?tkas ema ja ohkas. „Ma olin leppinud m?ttega siduda end varatu mehega ja m?tlesin, et ehk ongi hea poeediga abielluda. Aga nii sain ma …” Meie, kolm ?de, segasime vahele. „… nii raha kui ka luule!” Ema l?i mulle meie toidukausi kaanega vastu p?lvi. „Te lugupidamatud pr??ksuvad metshaned!” Ent tal oli naeratus n?ol, ikka veel oma m?lestustesse vajununa. V?ib-olla tuli see meeleolust, millesse ta mind m?hkinud oli, et ma n?gin Iskanit kohe, kui me v?rsti aeda olime j?udnud. Iga v?rtsituru ajal andis v?rst oma v?rratu aia peente perekondade naiste ja t?tarde k?sutusse. Mehed, pojad ja t??lised tegid higist ja rasket t??d, pannes oma v?rtsipartiid sadama l?hedal v?rtsiturul enampakkumisele. Kaupmehed tulid l?hemalt ja kaugemalt purjepaatides kohale ning maksid v?rstile k?rget hinda, et Karenokoi tagan?utavat v?rtsisaaki osta. V?lismaal olid meie v?rtsid p??raselt k?rges hinnas; mida kaugemale kaupmehed seilasid, seda rohkem v?rtsid maksid. Need olid riigi ja ka v?rsti heaolu alus. Kui me j?udsime Sosistuste v?ravani, mis viib v?rsti aeda, pidime natuke ootama, et reisijad v?iksid teistest vankritest v?ljuda. Lehan k??nitas end uudishimulikult vankrist v?lja, et teisi naisi uudistada, kuid Agin t?mbas ta kohe j?lle tagasi. „Niimoodi ei k?itu ?ks heast suguv?sast t?druk!” Lehan n?jatus vankrisse tagasi, k?ed vaheliti ja kulmude vahel korts, mis pani ema kohe lausuma: „Mossitamine rikub su ilu ?ra.” Seda oli ta r??kinud sellest peale, kui Lehan s?ndis, sest tema oli meie seast kaunitar. Tema nahk oli alati v?rske nagu roosi?is isegi siis, kui ta oli terve p?eva ilma oma kaitseva laia ?lgk?barata p?ikese k?es viibinud v?i siis, kui ta millegi p?rast, mida ema ja isa talle keelasid, end oimetuks oli nutnud. Tema juuksed olid paksud ja mustad nagu n?gi ning raamisid tema s?damekujulist n?gu ja suuri pruune silmi viisil, mil minu ?hukesed juuksed seda kunagi ei teinud. Aginil oli meist k?ige tahumatum n?gu, pealegi olid tal suured k?ed ja jalad. Isa naljatas m?nikord, et too oli tema teine poeg. Ma tean, et ta ei m?elnud sellega midagi halba, aga Agin muutus seepeale hirmus kurvaks. Ta oli meist k?ige heas?damlikum. Kes valvas minu j?rele, kuigi ma olin vanem, ja ka Lehani ja Tihe j?rele. Kes ohverdas esiisadele, ehkki see oli minu kui perekonna vanima t?tre ?lesanne. Ma unustasin selle kogu aeg ja siis oli Agin see, kes v?ttis ette need igavad retked ?les hauak?nkale, et esivanemate hingede lepitamiseks viirukit ja tubakat p?letada. Ainuke ?lesanne, mida ma t?siselt v?tsin, oli allika korras hoidmine. Ma hoolitsesin, et see puhas oleks, p?hkisin selle k?rvalt prahi kokku ja koukisin sellest kahvaga kuivanud lehti ja surnud putukaid. Aga see oli sellep?rast, et minu ?ed ei teadnud midagi allika saladusest. Oma kohalt vankris n?gin ma palju, isegi kui ma ei k??nitanud end v?lja nagu Lehan. Kallites juveeliv?rvi siidjakkides t?drukud ja naised ronisid vankritelt maha, peas rasked h?bekettidest ja m?ntidest juukseehted. M?ned kenad ?ukonna noormehed, kellel olid h?sti p?gatud habemed ja rukkilillekarva s?rgid valgete laiade p?kste peal, aitasid daame vankrist v?lja, samal ajal kui v?ikesed t?drukud, arvatavasti v?rsti konkubiinide t?tred, neile tervituseks lillep?rgi kaela riputasid. ?ks noormeestest oli pea jagu teistest pikem. H?bedastest ?mblustest tema krael v?isin ma v?lja lugeda, et tal oli ?ukonnas k?rge positsioon, v?rsti l?hikonnas. Tema juuksed olid v?ga l?hikeseks p?etud ja tema silmad olid ebatavaliselt tumedad. Kui meie vanker v?rava ette veeres, astus just see mees ette, ulatas oma k?e ja aitas ema vankrist alla. Ema noogutas v??rikalt pead ja v?ttis t?drukutirtsude lillep?rjad vastu, noormees kummardas ja p??rdus tagasi vankri poole. Minu poole. Ma ulatasin talle k?e ja ta haaras sellest kinni. Tema k?si oli kuiv ja soe ning t?iesti pehme. Ta naeratas mulle ja tema suu oli t?idlane ning huuled punased. „Tere tulemast, Kabira ak Malik-cho.” Ta oli ka h?sti informeeritud. Ent oli muidugi kerge aru saada, et perekonna vanim t?tar ronib vankrist p?rast oma ema v?lja. Ja ema ?heksast h?beketist oli lihtne v?lja lugeda, et me olime cho suguv?sast. Ma ronisin ettevaatlikult maha, kuid ei vastanud tema naeratusele. See polnud sobiv. Ta hoidis minu k?tt enda omas. „Minu nimi on Iskan ak Honta-che, teie teenistuses. Tiigi ??rest saab keelekastet. Teil on kindlasti p?rast pikka reisi palav.” Ma kummardasin ja ta lasi mu k?est lahti. Ta aitas ka Agini alla, ilma teda k?netamata, kuid kui Lehan v?lja ronis, n?gin ma, kuidas noormehe pilk peatus tema juustel, tema nahal. Tema silmadel. „L?hme, Lehan.” Ma v?tsin tal k?est kinni. „Tiik j??b siiapoole.” Ma ei tahtnud ebaviisakas olla, niisiis kummardusin veel kord Iskani poole. „Che.” Mees naeratas ikka veel, nagu oleks ta mind l?bi n?inud. Ma t?mbasin Agini ja Lehani endaga kaasa. Lehan neelas silmadega k?ike, mida n?gi. Kaunilt riietatud naisi. Aiateid, mis olid kaetud peenestatud teokarpide puruga. L?hnavaid lillepeenraid, kus k?elabasuurused liblikad ?ite vahel edasi-tagasi lendlesid. Igal pool pladisesid kristallselge veega purskkaevud ning meie kohal sirutasid suured p?ikesevarjuks olevad puud v?lja oma varjulisi, lookas oksi. Ema tuli meiega l?bi aia kaasa, noogutades armulikult teistele harika-matroonidele, kes oma t?treid piki jalgteid karjatasid, ja mulle tundus, et me k?ik n?gime oma v?rvilistes siidjakkides v?lja nagu liblikad. Seej?rel j?i park selja taha ja meie ees k?rgus palee ning selle ees suur p?rlitiik. Lehani silmad l?ksid p?rani ja ta j?i seisma. „Ma ei teadnudki, et see nii suur on,” sosistas ta hardunult. V?rstipalee oli Karenokoi k?ige suurem ehitis ja keegi ei suutnud midagi suursugusemat ette kujutada. See oli kahekorruseline ja v?ttis enda alla kogu p?hjapoolse aia. Punane marmor p?rines Karenokoi sisemusest, t?nu sellele n?gi hoone v?lja nagu ei ?kski teine tervel maal. Katusekivid olid mustad ja aiapoolne v?rav paleesse oli lai, v?lvitud ja imeilusa kuldfiligraaniga. Palee mahutas v?rsti, tema naisi, tema konkubiine, tema sadat last ja ?ukonda, mis ulatus umbes saja inimeseni. Linnast ei paistnud palee ?ldse ja seep?rast teadsid vaid v?hesed, kuidas see peale katuse v?lja n?gi. Palee seisab seal praegugi veel alles, olen ma kuulnud. See pole enam kasutuses, loomulikult. ?mber tiigi oli seatud mitu pikka lauda, kaetud kuldtikandiga damastiga, ning nende peal pilgeni k?lma puuvilja t?is liuad, kannud j??k?lma rohelise teega, suhkurdatud lilled ja meest l?ikivad pasteedid. Lehanil j?tkus silmi vaid palee ja imelise pargi jaoks, ta ei suutnud s??a, kuid mina ja Agin lasime hea maitsta. Ema oli leidnud m?ned s?brad, kellega juttu vesta, ta istus nendega koos jakarandapuu all pingil ja lasi v?ikestel t?drukutel endale v?rskendavate jookidega klaase tuua. ?kki n?gin ma, kuidas ?ks pikk sinises ja valges kuju Lehanile l?henes, kui ta seisis ning paleed silmitses. See oli Iskan, too enesekindel mees v?ravalt. Ta n?itas millegi poole n?puga ja Lehan naeris vaimustunult. Ema kulmud langesid ning mina ja Agin ohkasime isekeskis. „Ma l?hen ja hoolitsen tema eest,” ?tlesin ma ja kiirustasin Lehani juurde. „Vaata, Kabira, need seal on v?rstinna eluruumid!” teatas Lehan, kui ma temani j?udsin. „Iskan elab palees. Ta kohtab v?rsti pea iga p?ev!” Iskan naeratas alla t?druku innuka n?o poole. Kas see mees kunagi naeratamast ei lakanud? „Kas ma v?iksin teile paleed n?idata? Kahjuks teisele korrusele teised peale v?rsti ja tema perekonna ligi ei p??se, aga ka alumisel korrusel on palju ilusaid tube.” „Palun, Kabira, kas me v?ime?” Lehan h?ppas vaimustusest peaaegu koosjalu ?hku. Ma panin talle rahustavalt k?e ?lale ja see paistis talle meelde tuletavat, kuidas ?ks harika peaks end ?lal pidama. Ta j?i vaiki ja p??ras pilgu maha. „See on teist v?ga kena, che. Aga kaks vallalist noort naist …” Ma lasin lausel liiva joosta. See oli t?esti liiast, et ma peaksin talle meelde tuletama, mis on sobilik. Ta ajas oma suured pruunid silmad p?rani ja paistis olevat kohkunud. „Mul ei tuleks p?hegi teid sinna ?ksinda viia! Minu amm tuleb muidugi saatjaks kaasa.” Lehan piidles mind oma paksude ripsmete alt. Ma surusin huuled kokku ja vaatasin Iskani poole ja midagi vallatut helkis tema silmis. Ta narris mind! „Hea k?ll siis. L?hme, Lehan.” Ma tuiskasin trepi poole, mis viis kuldse v?lisukseni. Lehan piiksatas ja ruttas mulle j?rele. Me ootasime hetke varjus verikarbikarva baldahhiini all, mis oli ukse kohale ?les t?mmatud, ja varsti tuligi Iskan, vana valgesse riietatud naine k?evangus. Naine noogutas m?rult meie poole, kuid Iskan ei esitlenud teda. Selle asemel l?i ta lahti ?he uksepoole ja viipas meid suursuguse ?estiga sisse. „Nagu oleks see tema palee,” sosistasin ma Lehanile, kuid tema paistis olevat h?ivatud vestib??li marmorp?randa ja k?iki seinu katvate vapustavate maalitud sirmide endasse haaramisega. Amm istus puhkides nurgas seisvale pingile ja Iskan naeratas mulle. „Nagu n?ete, cho. K?ik on v?gagi kombekas.” Ma turtsatasin, sest ei teadnud, mida vastata. Ta l?ks Lehani juurde, kes oli seisma j??nud ?he sirmi ees, mis kujutas laeva tormises vees rohelise saare taustal. „See on meister Liau ak Tiwe-chi teos.” Lehani silmad l?ksid suureks. „Aga siis on see ju ?le neljasaja aasta vanune!” „V?rstil on oma kogudes vanemaid aardeid kui see,” vastas Iskan leebelt ja Lehan punastas. Ta kiirustas edasi j?rgmise sirmi poole. „Su ?de on kunstist v?ga huvitatud.” Iskan tuli minu juurde. Ma seisin, k?sivarred vaheliti ja k?ed varrukatesse topitud. Ema oleks v?disema l??nud, kui ta oleks seda pealt n?inud, ja ma m?rkasin vana amme kulmu kortsutamas. „Ega ole k?ll. Ta on huvitatud k?igest, mis on ilus, kuldne v?i kallis.” Ma leebusin. „Aga meie isa tagas k?igile oma lastele klassikalise hariduse.” „Kuidas see n??d oligi, teie isa on Malik ak Sanguicho? Teie valdused on siit loodes, Halimi m?gede pool?” Ma noogutasin, varjamaks, et ta mulle muljet avaldas. „Kuigi mitte nii kaugel m?gedes. Meie ja m?gede vahel on mitu teist valdust.” Ma piidlesin h?bedasi ?mblusi tema krael. „Milline on teie positsioon ?ukonnas?” „Ma olen meie austatud vesiiri, Honta ak Lien-che poeg.” Ma olin hakanud l?unaseina sirmide ees k?ndima, aga n??d komistasin ja j?in seisma. Vesiiri poeg! Teda olin ma t?rjunud ja talle nina peale andnud! Ma t?mbasin k?ed varrukatest v?lja ja kummardasin s?gavalt. „Teie k?rgeausus. Andestust! Ma …” Ta ei teinud mu s?nadest v?ljagi. „Ma eelistan oma p?ritolu mitte kohe paljastada. Siis saan ma paremini teada, mida inimesed minust tegelikult arvavad.” Ma vaatasin k?rmelt ?les ja n?gin j?lle toda s?delust silmis. Ma pigistasin huuled kokku. „V?i siis saate teada, kes on piisavalt ebateadlik, et mitte kohe m?ista, kes te olete.” Ma olin vihane, et ta mind niiviisi paljastanud oli. Ent tema paistis olukorrast suurt l?bu tundvat ja meie ?lej??nud v?ikesel ringk?igul l?bi vastuv?turuumide ja nende kunstiaarete p??ras ta mulle v?hemalt sama palju t?helepanu kui Lehanile. Ta tundus olevat l?pmatu teadmiste allikas k?igi kunstiteoste, skulptuuride ning tseremoniaalsete m??bliesemete ja asjade kohta, mida me n?ha saime. Erinevalt ?est olin mina t?esti huvitatud kunstiajaloost ja vastu tahtmist kuulasin ma t?helepanelikult. Iskan oli meeldiva olekuga, kui ta just mind ei narrinud. Ta jutustas loomulikult ja ilmekalt ning ainus, mis mind pisut n?rvi ajas, oli tema kalduvus teha seda teatava omanikutundega. Aga kui ta minu poole p??rdus, s?venenult mingisse detaili oma fantastilises loos s?jasaagiks saadud jadeiitkujust, oli kogu tema t?helepanu mulle suunatud. Nagu oleksin ma m?ni t?htis tegelane. Keegi, kellega ta t?eliselt tahtis oma teadmisi jagada. Tema tumedatest silmadest oli raske pilku ?ra p??rata. Kui ta meid l?puks uuesti p?evavalgusse juhatas ja kuldset uksepoolt lahti hoidis, puudutas tema k?si juhtumisi minu oma. L?ks t?kk aega, enne kui mu s?da p?rast seda maha rahunes. Me s?itsime koju h?marikus. Tihe tuli meiega kaasa, isa pidi veel ?heks p?evaks sinna j??ma, et viimaseid kaubatehinguid l?petada. Tihe ratsutas koos m?ne t??lisega k?ige ees ning kaks palgatud valvurit j?rgnesid meie vankri taga. Me olime kojus?idul niisama vaiksed, kui me teel sinna olime jutukad. Lehan uinus, pea ema s?les, juba enne, kui me linnam??ride vahelt v?lja olime j?udnud, ning mina ja Agin istusime kumbki oma vaikusesse s?venenult. Millele tema m?tles, seda ma ei tea, v?ib-olla siidkangarullidele, mis loksusid ?hes ees s?itvas vankris. Minu pea oli t?is klassikalisi maale, millest ma olin lugenud, kuid mida polnud mitte kunagi varem oma silmaga n?inud, vastu kajavaid suuri kuldsete lagedega saale ning K?rgeima Rahu troonisaali ja selle kolmesaja-aastast t?sidust. Kuid iga m?lupildi juures oli ka intensiivne silmapaar ja v?lklev naeratus. Ma naaldusin patjadele ja vaatasin pimedusse, mis oli ?mbrusele laskunud. Sellest p?evast peale pole Iskan p?evagi mu m?tteist kadunud olnud. J?rgmisel p?eval tuli isa koju, t?is lugusid v?rtsiturult ja k?igilt kaupmeestelt, kellega ta turul oli kohtunud ja jutelnud, t?is rahulolu ?nnestunud tehingute ?le ja kukrud t?is m?nte. Kui istusime ?mber ?htus??gi, mis oli hoovi varjulise baldahhiini alla kaetud, lakkus isa s?rmedelt rasva, n?jatus taha patjadele, mis teenrid olid maha ladunud, ja v?ttis oma anumast lonksu veini. „Ja mu v?ikesed t?drukud? Kas teil oli tore p?ev?” Ma lasin Lehanil lobiseda aiast ja paleest ning meeldivast noormehest, kes meile oli paleed n?idanud. Ma istusin vaikselt. Isa vaatas t?helepanelikult Lehanit, kui too jutustas. Kui ta viimaks jutuga l?pule j?udis, vaatas isa m?tteis oma anumasse. „Ma kohtasin enne kojus?itu ?ht noormeest. Ta palus luba siia tulla ja k?lastada minu t?treid, kellega ta palees nii meeldiva p?eva oli veetnud.” Ma vaatasin kiiresti ?les. Isa kohtas mu pilku. „Ta ?tleski nii. Minu t?treid. Kas ta oli teist kummalegi meeltm??da?” Lehan punastas ja vaatas maha. „Isa, ma …” „Muidugi peab ta silmas Lehanit,” laususin ma vaikselt. „Ta on lihtsalt viisakas.” „Ma ei tea, kas see on just viisakus, mis temast v?lja paistab,” vastas isa. „On kombeks, et mees teeb selgeks, keda ta maja t?tardest kosida tahab.” „Ma m?tlesin peamiselt paleest,” tunnistas Lehan. „Aga ta oli ju meeldiv.” „Lehan on v?ga noor, abikaasa,” ?tles ema ja kallas isale veini juurde. „Ainult neliteist aastat vana.” „Mida sa talle vastasid?” Ma ?ritasin lasta oma h??lel k?lada nii, nagu vastus ei t?hendanuks mulle midagi. „Et ta on teretulnud.” Kui ema talle terava pilgu heitis, kehitas isa ?lgu. „Ta on vesiiri poeg. Pole minu seisuses talle ei ?elda.” „Ma usun,” s?nasin ma hapukalt, „et Iskan ei ole harjunud, et talle ei ?eldakse. ?ldse kunagi.” Ma kummardusin ja v?tsin datli, et varjata v?rvi muutumist mu p?skedel. Agin, kes oli v?ga terava taibuga, vaatas mind. Ma v?ltisin tema pilku. Agin p??rdus isa poole. „Ma suudan vaevalt ?ra oodata, et n?ela safranikollasesse toorsiidi pista, isa. Kust sa ?tlesidki, et see p?rit oli?” „Herakist. Paljud kadestasid mind selle tehingu p?rast, et sa teaks! Aga ma olen sama kaupmehega mitu aastat kaubelnud. Ta ostab suure osa meie saagist v?ga soodsa hinnaga. Vastutasuks v?in ma temalt osta Heraki toorsiidi. See on v?gagi taga n?utud ja partiid, mida v?lja veetakse, ei ole just kuigi suured. V?rstinnal endalgi pole vist nii haruldast kangast, kuhu n?ela pista, kui sinul, Agin!” Agin naeris. „Nagu v?rstinna ise ?mbleks! Sa oled ikka naljahammas.” Ma saatsin talle salajase, t?nuliku naeratuse. N??d r??kisid k?ik riidest ja mitte Iskanist. *** J?rgmistel n?dalatel j?lgisin ma kaht s?dant eriti t?helepanelikult, minu ja Lehani oma. Minu enda oma ajas mu t?elisse segadusse. Ma olin kohanud noort meest, kes ?rritas mind, kes oli t?idetud omaenese t?htsusega ja kes oli mu ?e vastu huvi ?les n?idanud. Miks ei suutnud ma siis temale m?tlemist j?tta? Miks olid minu unistused t?is tema silmi ja tema naeratust ning minu ??d t?is tema k?si ja huuli? Ma ei olnud kunagi varem olnud armunud. Agin ja mina olime m?ne naabripoisi peale naerda kihistanud, aga see oli ainult harjutus olnud. Nagu lapsena liivakookide tegemine, enne kui hakatakse jahust, meest ja kaneelist t?elisi kooke k?psetama. Kuidas ma ka ei p??dnud seda eirata, pidin l?puks m??nma, et mul oli n??d mesi ja kaneel k?te k?ljes. Lehanist oli raskem aru saada. Ta ei r??kinud Iskanist, aga ka mina ei teinud seda. ?ksainuke kord mainis ta meie k?lask?iku paleesse, kuid siis r??kis ta jadeiidist troonist, mitte mehest, kes meile seda n?itas. Ma olin ?sna kindel, et tema s?da k?psetas ikka veel liivakooke. Ent see ei rahustanud mind. Iskani-sugune mees sai seda, mida tahtis, ja minu ?de oli k?ige ilusam t?druk kogu Renka piirkonnas. Ta tuli t?iesti ootamatult ratsa meile ?hel palavaimatest suve?htutest. Ema ja isa tervitasid teda nagu vana s?pra. Nagu oleks see tavaline, et vesiiri poeg k?lastab meie maja. Teenijad t?ttasid edasi-tagasi h?bekandikutega, millel olid datlid, kandeeritud mandlid, magusad roosiveega piserdatud riisikoogid, jahutatud tee ja meie emaema retsepti j?rgi marineeritud ploomid. Ma armastasin lapsena neid ploome. Vanaema j?udis mulle ?petada, kuidas neid sisse teha, enne kui ta suri. Peaaegu valmis ploomid tuleb ??dika, suhkru ja koos arvukate v?rtsidega purki panna. Neid s??akse k?ige kuumematel suvep?evadel, kuna ??dikas jahutab vanade ?petuste kohaselt keha. Me v?isime alati v?rskeid v?rtse kasutada: kaneelikoort otse puu k?ljest, etseseemneid, mis olid veel puuviljalihast niisked. Kui ploome s??a, l?hevad silmad kangest ??dikast m?rjaks, samal ajal kui magus maitse k?ditab keelt ja suulage paitab v?rtside v?ngus. Ma polnud nii ammu ?htegi ploomi maitsta saanud. Meid t?treid ei kutsutud varjuruumi, kus ema, isa ja Tihe meie k?lalist kostitasid. Varjuruum asus maja p?hjaosas, kus ka maja taga olev k?ngas andis natuke varju, ja see oli k?ige hullemas suvepalavuses jahedaim koht. Lehan, Agin ja mina istusime oma ?mblust??de taga ja p??dsime uudishimu k?tte mitte l?mbuda. Me ei kuulnud, millest r??giti, aga m?nikord kostis ?le sise?ue sinna, kus me istusime, isa m?irgavat naeru. Kui pimedus hakkas laskuma, kutsus isa oma muusikud ja varsti voogasid meie kohal cinna haprate keelte ja tilani heledate toonide helid. Ma naeratasin oma tikkimist?? kohal. Mitte k?igil harikadel polnud ette n?idata oma muusikuid. Meil ei olnud tarvis h?beneda, isegi mitte vesiiri poja ees. ?htu oli juba sametiselt pime, ?hk t?is ??tuvi kudrutamist ja tsikaadide viiuleid, kui isa lemmikteener Aikon meid kutsus. Me panime ?mblust??d ?lilampide k?rvale ja ma kohendasin Lehani kraed. ?les t?ustes silus Agin paari juuksekiharat mu oimukohtadel. „Mul on hea meel, et sa valisid taevasinise jaki, Kabira. Selles n?ed sa v?lja nagu lill.” Ma l?kkasin Lehanit enda ees. „Mis vahet seal on,” pomisesin ma, ise heameelt tundes, et h?mar valgus mu roosaks t?mbunud p?ski varjas. Ema, isa, Tihe ja Iskan istusid varjuruumis madala roosipuust laua ?mber, ?mbritsetuna p?levatest lampidest. Uksed ja aknad olid avatud, et jahe ?htutuul v?iks l?bi ruumi voolata. L?hnas lambi?li ja toidu j?rele, kuigi laud oli juba koristatud ning vaid m?ned j??teeanumad olid alles. Meie, t?tred, istusime aupaklikus kauguses villasele vaibale. „Sa oled vist k?iki minu t?treid kohanud, austatud k?laline.” Isa osutas meile j?rgem??da. „Kabira, minu vanim, Agin, minu abimees, ja Lehan, minu noorim.” Ma hoidsin pead longus, kuid piilusin ripsmete vahelt. Iskan libistas pilgu ?le meie k?igi ning lasi sel Lehanil peatuda. Kuigi see ei tulnud ?llatusena, pidin ma mitu korda neelatama. Minu k?rval ohkas Agin ?sna kergelt. „T?drukud, ?htu on hiline ja meie k?laline ei j?ua enam pealinna ratsutada. Ta j??b meie juurde ??seks. Kabira.” Ma vaatasin ?les. Isa kratsis end habemest. „Tihel ja minul on varahommikul ?ks kokkulepitud kohtumine meie p?hjanaabrite juures. Olge emale seltsiks, kui ta n?itab Iskan-chele meie valdusi, kuni me tagasi tuleme.” „Jah, isa,” vastasin ma ning kummardasin. Iskan silmitses mind ja tema n?os oli j?lle see ?rritav naeratus. Ma ajasin kaela sirgu ja kohtasin h?bitult ta pilku. Ta ei v?i kunagi teada saada, kuidas ta mind m?jutab. Agin ei tahtnud j?rgmisel p?eval oma ?mblust??d j?tta. „Ma olen ainuke, kes selle kohtumisega midagi ei v?ida,” s?nas ta kelmikalt. „Sina ja Lehan saate suurep?raselt meie austatud k?lalise kohtlemisega hakkama.” Mul ei tulnud ?htegi head vastust p?he, niisiis ma turtsatasin ja t?mbasin Lehani endaga koos treppidest alla. Ema ja Iskan ootasid juba sise?uel, vaikselt isekeskis juteldes. „Mu daamid.” Iskan kummardas elegantselt, kui me nendeni j?udsime, ning sirutas siis selga, et veel ?ht naeratust teele saata. T?na kandis ta tumesinist jakki ja lumivalgeid siidp?kse. „Ma sain t?na ??sel vaevalt s?ba silmale, m?eldes meie v?ikesele avastusretkele.” Ma punastasin otsemaid ja hammustasin k?vasti p?ske. Kas ta n?gi minu sisemusse? Ma ei olnud ?ldse suutnud magada. Teadmine, et ta oli minuga samas majas, pani mu s?dame v?ga kohatult k?ituma. „Mu h?rra.” Ma kummardasin ja Lehan tegi niisamuti. Me olime sel hommikul m?lemad rohelisse riietunud, tema vast t?rganud muru heledasse n?anssi, mina tumedaimasse samblarohelisse. Ma olin v?ga p?hjalikult tema juukseid s?ttinud. Agin oli minu omadega ametis olnud. „Mulle on auks teile meie tagasihoidlikke talumaid n?idata.” Ema asus juhtima. Me v?ljusime v?ravast madalas m??ris, mis oli sise?ue p?hjapiir. Kaste ei olnud veel murul kuivanud ning maapind ja ?hk olid jahedad ning t?is l?hnu. Iskan k?ndis minu k?rval ja Lehan m?ni samm tagapool. Meil oli meeldiv hommikupoolik. Iskan oli t?helepanelik ja esitas intelligentseid k?simusi talu kohta ja k?ige kohta, mida isa kasvatas, uuris, kui palju t??lisi ja teenijaid meil oli, p?ris meie esivanemate ja traditsioonide kohta. Ma ei olnud just tihti oma ema nii reipa ja jutukana n?inud; isa k?rval lasi ta enamasti tollel jutul?nga hoida ja kui lapsed kaasas olid, pidi ta alal?pmata manitsusi ja h?id n?uandeid jagama. Aga n??d paistis ta olevat t?is teadmisi talupidamise ja lillede kohta. Iskan kiitis ema v?rtsiaeda ja tema lillepotte, mis t?stis ema tuju, ja kui Iskan lubas v?rsti enda aiast taimi tuua, ei teadnud ema enam, kuidas oma t?nu avaldada. Iskan kuulas viisakalt k?ike, mida ema r??kis. Ta esitas ka mulle aeg-ajalt k?simusi ja l?bustas mind v?ikeste naljakate kommentaaridega. Ta vaatas enamasti Lehanit. Ja ma sain aru, et ta oli ka palees niimoodi teinud. Lehan oli vaid neljateistk?mneaastane, tal polnud just palju ?elda. Minuga oli huvitavam vestelda. Aga tema oli palju kaunim. Ja mu s?da valutas, ent hakkasin juba valuga harjuma. Ma polnud esimene t?druk, kellega selline asi juhtus. See l?heb kindlasti ?le ja ?hel heal p?eval k?lastab m?ni noormees meie talu minu p?rast ning v?ib-olla ei pane ta mind kaneeli ja mee l?hna tundma, aga ma v?iks sellega harjuda. Kui isa ja Tihe tagasi tulid, saadeti meid t?drukuid tagasi oma tegemiste juurde ja Iskan s?i meestega koos kerge l?una, enne kui ta taas Arekosse s?itis. Tihe otsis meid ?les, kui me baldahhiini all ilukirja harjutasime. „V?ga tore mees, see Iskan ak Honta-che,” lausus ta ja istus Agini jalgade juurde. Ta m?ksas justkui kogemata tema k?sivart, nii et pintslit?mme l?ks viltu. Agin ohkas ja Tihe irvitas. „Kas te teadsite, et ta on juba ?he korra lahingus k?inud? Ta l?ks kaasa v?rsti vanima pojaga, kui Nernais ?lest?usu maha suruti. Iskani strateegiaga nad lahingu v?itsidki.” „Seda v?is arvata,” laususin ma hapult ja panin pintsli k?est, enne kui Tihe ka minu rulli oleks ?ra rikkunud. Talle tegi oma ?dede narrimine palju nalja, aga v??raste seas oli ta alati meie poolel. „Mida sa sellega silmas pead?” Tihe sirutas oma pika kogu patjadele v?lja ning kissitas heleda suvetaeva poole silmi. Ta oli viimase aasta jooksul tohutult kiiresti kasvanud ning oli n??d pikem kui isa. Ta oli minust enam kui aasta noorem ja v?hemalt niisama palju oma isiku t?htsusest sisse v?etud kui Iskan. „Ma pean silmas, et ka Iskan paistab olevat mees, kes on veendunud, et kogu edu on tema teene ja k?ik eba?nnestumised kellegi teise viga.” Agin pahvatas naerma, kuid Tihe viskas mind padjaga ja mul oli hea meel, et ma pintsli k?est olin pannud. „Plikad ei saa millestki aru,” ?tles Tihe ?rritades. „Iskanit on lapsest peale koolitatud valitsema. Ta on oma isa parem k?si, palees pole midagi, millest ta ei tea v?i kus tema k?si m?ngus pole. Ta on s?ndmuste keskmes. Mitte tolmusesse v?rtsiaeda unustatud nagu mina. Kui j?rgmine kord s?da tuleb, tahan ma osa v?tta!” „Kas sa t?esti usud, et Iskan on p?ris lahingust osa v?tnud? Tema ja v?rsti poeg istusid lahinguv?ljast kaugel olevas telgis, j?id veini ja m?ngisid pochasid.” Agin viskas mulle l?bustatud pilgu. „Sa ei laula talle just kiidulaulu.” „Miks ma peaksingi? ?ks enesekeskne noor mees on teise sarnane, kas ta on siis vesiiri poeg v?i v?rtsikaupmehe oma.” Ma t?usin ?les. „Ma olen kirjutamisest v?sinud. Kas me ei v?iks oma uusi jakke hakata kavandama? Ma tahaksin ?hte safraniv?rvi siidist jakki.” Niipea kui me hakkasime riietest ja ?mblemisest r??kima, j?ttis Tihe meid omavahele ja keegi ei maininud enam sel p?eval Iskanit. Ja siiski kajas tema nimi mu k?rvus. Iga l??gi ajal, mis mu s?da l?i, laulis see ikka uuesti ja uuesti. Iskan. Iskan. Iskan. P?rast seda hakkas Iskan meid tihti k?lastama ning k?lask?igud omandasid peagi tuttava vormi. Ta tuli ?htu hakul ratsa, p?rast seda kui tema kohustused palees olid seks p?evaks l?ppenud, ja veetis p?eva isa, ema ja Tihe seltsis. J?rgneval p?eval, kui isa ja Tihe olid talu toimetustega ametis, olime meie ema ja ?dedega need, kes teda l?bustasid. M?nikord jalutasime m??da talumaid v?i l?hedal asuvates v?rtsimetsades ringi. Kui oli liiga palav, istusime sees ja Iskan vaatas pealt, kui meie ?mblesime v?i tegime midagi muud sobilikku, ja me vestlesime v?i siis m?ngisid isa muusikud meile. Valust mu s?dames sai nende k?lask?ikude tuttav ja pidev tagap?hi. Ma ?ppisin sellega elama. Agin l?petas n??kamise. Ka tema n?gi ilmselt, kuidas Iskan meie noorimat ?de vaatas. Ainus, kes ei paistnud seda m?rkavat v?i ei hoolinud sellest, oli Lehan ise. Talle meeldis t?helepanu, see oli selge, aga ma usun, et ta suhtus Iskanisse umbes nagu Tihesse: ?eliku kiindumusega. Ja ma usun, et vaatamata oma edevusele v?i just seet?ttu, ei rahuldunud Iskan sellega. Seep?rast j?tkas ta oma k?lask?ike, ilma et oleks otsustava sammu teinud ja Lehani k?tt palunud. „Ta on nagu ebakindel kaupmees, kes katsub kotikesi ja nuusutab kaneelipurki, suutmata otsust langetada ja pakkumist teha,” ?tles isa ?hel p?eval, kui Iskan oli tagasi pealinna ratsutanud. Talle meeldis Iskan ja ta ootas r??muga tema k?lask?ike, ent oli samas ?rritunud, et too iial asja juurde ei asunud. Me istusime varjutoas ja vestlesime, kui eri suuruses ??liblikad ?mber ?lilampide tantsisid ja oma tiibu k?rvetasid. Lehan punastas ja l?ks toa teise otsa, et lampe t?ita. Ta teadis, et see oli tema, kellele isa vihjas, ja ta tundis end alati ebamugavalt, kui teised tema tulevikust r??kisid. „Sa tead, kuidas sellistel kaupmeestel l?heb,” vastas ema ja l?ikas oma ?mblust?? niidi l?bi. „Nad kaotavad parimad tehingud.” Isa l?itis piibu ja t?mbas m?tliku mahvi. „Selles on sul ?igus, Esiko. Aga senini pole keegi ?htki pakkumist teinud.” „Ei, aga ta on veel nii noor. Ma usun, et paljud meie s?pradest peavad kohatuks lasta oma poegadel pere noorimat t?tart kosida, kui kaks vanemat on alles kodus.” Agin ja mina vaatasime teineteisele otsa. Polnud midagi ?elda. Agin oli ikka veel ainult kuueteistk?mnene, vaevalt meheleminekueas, kuid mina olin peaaegu kaksk?mmend. Keegi ei olnud veel mu isa juurde minu k?tt paluma tulnud. „Ma arvan, et sellega pole kiire. Lehanil on v?imalus t?iskasvanumaks saada. Ilmselt on see vaid minu kaubitsejavaim, mis tahab tehinguga valmis saada niipea kui v?imalik.” Ema ja isa olid palju kordi p??dnud Lehanilt p?rida, mida ta Iskanist arvab, kuid neil ?nnestus temalt v?lja pigistada vaid, et mees on armas. Nad ei tahtnud t?drukut vastu tema tahtmist mehele panna, kuid tal ei paistnud ka midagi selle vastu olevat. Niisiis lasid nad asjadel oma teed minna. Ja mina otsustasin, et pean s?dame selle rumalusest vabastama. K?mne p?eva p?rast k?lastas Iskan meid j?lle. Kuid ta tuli peaaegu t?hja majja. Isa ja Tihe olid itta s?itnud, et uusi baotaimi osta, kuna kogu taimestik oli k?vas suvekuumuses kannatada saanud. K?ige hullem palavus hakkas m??duma ja poole kuu p?rast v?i nii pidid s?gisvihmad algama. See oli parim aeg v?rtsipuude populatsiooni uuendamiseks. Agin oli meie t?di poole s?itnud, et aidata tal ?mmelda pruudiriietust tema vanimale t?trele, meie n?bu Neikale. Too pidi abielluma niipea, kui s?gisvihmad l?ppesid. Ja Lehan oli mingisse vinduvasse suvek?lmetusse haigestunud ning lamas voodis, sel ajal kui k?ik maja teenrid v?istlesid ?ksteisega, et teda k?lmade ja kuumade jookide, kompresside ja koduste ravimitega poputada. Sel ?htul istusime emaga kahekesi p?ikesetoas. Ema tikkis Lehanile kraed (ma ei saanud midagi parata, et see tundus samuti pruudiriietusena) ja mina lugesin Haong ak Sishe-chu ?petusi ette. Ta on alati ?heksast meistrist mu lemmik olnud, kuna segab filosoofiat ajalooga. Me olime kolmanda rullini j?udnud, kui Aikon ukse avas ja Iskani sisse juhatas. Ma rullisin raamatu kokku, ent Iskan viipas, et mind takistada. „Palun ?ra lase end segada.” Ta naeratas. Ema kummardus oma ?mbluse kohale ja mina k?hklesin, kirjarull k?es. Tundus, nagu narriks ta mind oma tavap?rasel kombel, aga kas ta t?esti teeks seda ema juuresolekul? Ta istus r?tsepaistes oma tavalisele padjale maha ning vaatas mind julgustavalt. Mu s?da tegi uperpalli ja ma kortsutasin otsaesist, rullisin Haongi lahti ja hakkasin uuesti lugema. Iskan kuulas t?helepanelikult terve kolmanda rullraamatu ja pool neljandatki ?ra, enne kui ta – kui ma lonksu j??teed v?tsin – k?sis, kus ?lej??nud perekond on. Ma lasin emal vastata. Kui ta r??kis, et Lehan on haige, j?lgisin ma Iskani n?gu hoolikalt. Ta k?sis viisakalt, kuidas tema enesetunne on ja kas ta saab midagi tema heaks teha, kuid ma ei leidnud tema silmist ega n?ojoontest k?ige ?rnematki rahutuse m?rki. Mu s?da lubas endale veel ?he kukerpalli. Kuid suvek?lmetus polnud muidugi midagi, mille p?rast muret tunda. Siis aga p??rdus Iskan minu poole. „Siis peame homme end kahekesi l?bustama, Kabira-cho. Mida me peale hakkame?” Ma langetasin pea ja ?ritasin n?ida ametis oma raamatute kokkurullimisega. „Sa v?iksid ju Iskan-chele allikat n?idata, Kabira.” Ema pani ?mbluse k?est. „Allikat? Sellest pole sa r??kinud, cho?” Ma ei olnud kunagi Iskanile allikat n?idanud. See ei olnud oaki, keelatud. Kuid see oli p?ha. K?ik Karenokoi piirkonnad olid rajatud mingi p?ha paiga ?mber: j?e, j?rve v?i nagu Renka piirkond, allika ?mber. „Meie perekond on Renka p?ha allika, Anji valvaja,” vastasin ma vastu tahtmist. T?pselt nagu ma olingi arvanud, itsitas Iskan l?bustatult. „Ma olen Anjist kuulnud. Oma amme muinasjuttudest, v?ikese poisina.” „Allikas on v?gagi t?eline,” vastasin ma tusaselt. „Selles ma ei kahtlegi.” Iskan n?jatus taha, n?htavalt minu reaktsioonist l?bustatult. „Aga paljud ei kutsuks seda p?haks.” „Vana usk on peaaegu tervest Karenokoist kadunud,” ?tles ema. „Aga traditsioonid elavad paljudes paikades edasi. Minu ?mm hindas allikat k?rgelt ja kandis selle eest hoolt, nii nagu alati on minu mehe suguv?sas tehtud. Ja ta ?petas mu vanimale t?trele traditsiooni j?tkamist.” Ei tundunud just p?ris ?ige, et ema sellest v??raga r??kis, ja ma nihelesin oma kohal. Kuid allikas polnud ju saladus, ka seda, et mina olin allika valvaja, ei peetud salajaseks teadmiseks. Aga mida isaema mulle ?petanud oli, seda ei teadnud keegi peale minu. Seet?ttu ei m?istnud nad ka t?ielikult Anji t?hendust. Eriti ema, kes oli arvanud, et isaema oli minevikus kinni, ja oli olnud ?rritunud, et ta nii palju aega raiskas oma ?petustega ja mind isegi ??sel allikale viis. See ei olnud sobilik. See oli vaid vana ebausk. Ema oli praktiline naine. Ta m?istis seda, mida n?ha ja katsuda sai, ?lej??nul polnud tema silmis mingit v??rtust. Ta ei teadnud, et palju sellest, mida ta oma kodus n?ha ja katsuda sai, tema enese varandusest, oli seal t?nu Anjile. Ta ei teadnud, et allikas m?jutas meie viljasaaki, meie tervist ja ?nne. „Mulle oleks suur au teie p?ha paika n?ha,” lausus Iskan ja kummardas kergelt minu poole. „Hommikul, koiduvalgel?” Ta teadis, et olen varakult jalul. Ma m?tlesin j?rele. Kuu kasvas ja t?iskuuni oli vaid m?ni p?ev j??nud. Anji oli tugev ja hea. Miks ka mitte? Ehk ?nnestub mul sellele upsakale mehele natuke alandlikkust ?petada. Tal tuleb veel oma ?leolev uskmatus alla neelata! Ma l?in ?rikukirstu kaane pauguga kinni. „Nagu teile sobib, che.” Ma naeratasin talle magusalt, ja kui ta kulmud k?rgele kerkisid, m?istsin korraga, et see oli ehk esimene kord, kui ta mind naeratamas n?gi. Me kohtusime j?rgmisel hommikul teerajal, mis viis allika juurde. Mul olid kaasas luud, kauss, v?ike savikann veega ning Aikon, isa truu teenija, kuna ma ei tohtinud olla isekeskis mehega, kes ei kuulunud perekonda. Iskan seisis ja vaatas Areko poole, mis paistis varajasest hommikuudust nagu virvendav n?gemus s?delevatest katustest ja suitsukoonaldest. Ta oli kindlasti k?rsitu. Raiskas siin aega minu, vanat?drukuga, kui ta oleks v?inud tagasi palees olla ja … mida iganes ta seal tegi. Hurmas ilusaid t?drukuid v?i puhastas v?rsti kingi. Ta ei r??kinud kunagi t?psemalt, missugused tema ?lesanded ?ukonnas olid, kuid andis meelsasti m?ista, et see, mida ta tegi, oli hirmus t?htis ja k?rgelt hinnatud. Ma purjetasin temast m??da. „J?rgne mulle,” ?tlesin ma tervituse asemel. See oli lubatust ebaviisakam, eriti sellise k?rge seisusega k?lalise vastu. Kuid Iskanis oli midagi, mis pani mind alailma okkaid turri ajama. Ta kiirustas mulle j?rele m??da teerada, mis lookles meie talu taga asuva m?e poole. Oli hilissuvi ja kogu rohi oli kuivanud. M?gi n?gi pruun ja surnud v?lja ning meie kingad ajasid tolmu ?les. K?ige hullem kuumus oli ?le ja varsti pidid s?gisvihmad tulema. N??d tabasin ma end lootmast, et need veel niipea ei saabuks. Mitte enne, kui ma olin Iskanile koha k?tte n?idanud. Me j?udsime kohani, kus teerada p??rdus ?les vasakule, ja l?ksime edasi kuni kalmuni, mis asus m?e tipus. Seal keerasin ma paremale, vaevalt aimatavale rajale, mis viis l?bi kahiseva kuiva rohu ?mber k?nka. Mu kingad l?ksid kastest tumedaks. „Nii kiire, cho,” ?hkis Iskan. Ma sain aru, et ta ei olnud nagu naabertalude noored mehed: harjunud pikkade ratsas?itude ja raske t??ga. Paleekoer, vaat see ta oligi. Harjunud meelispalade ja poputamisega, ei millegi muuga. Ma teadsin seda. Miks siis ei suutnud mu s?da lakata v?belemast, kuuldes tema h??lt nii minu l?hedal? Miks pidi teadmine, et ma sain teda sel ainumal hommikul endale hoida, olema nii magus, et mu jalad lendasid kui p??sukesed? Kui me olime ?mber m?e j?udnud ja peaaegu m?el?he juures, keerasin ma end ringi. „Aikon, oota siin.” Aikon kortsutas oma niigi kurrulist laupa, kuid ei ?elnud midagi. Ma saatsin talle rahustava naeratuse. „Me oleme siinsamas allika juures. Kui on vaja, siis kutsun ma sind.” Iskan laiutas k?si. „Cho, ma palun sind. ?ra karda minuga koos olles.” Ma surusin huuled kokku ja heitsin talle pilgu. Ta naeratas laialt. „See on p?ha paik. Natuke austust, che.” Ta manas ette sobivalt alandliku n?o ja noogutas. Me l?bisime viimase l?igu koos vaikuses. M?el?he on vaevu m?rgatav, enne kui sellega kohakuti j?uad. Pole kuulda mingit sulinat, see on justkui tume, silmatorkamatu pragu k?nka k?ljel, idapoolsel jalamil. Ma astusin ees m?el?he suudmesse, Iskan, vesiiri poeg, tihedalt kannul. Kui m?el?he jahe ?hk ja allikavee l?hn mulle vastu l?id, muutusin ma t?iesti rahulikuks. Kogu ?rritus ja s?damekloppimine kadusid. Ema v?is ?elda, mida tahtis, aga see siin oli p?ha paik. Igivana koht, kus hardalt austati jumalikku, looduse tasakaalu. Ma tundsin seda iga kord, kui allikale tulin, ja mul oli v?imatu aru saada, et k?ik ei adunud sedasama. Ma t?mbasin s?gavalt hinge ja lasin rahul endast ?le voolata. Seej?rel astusin ma sisse. Anji oli kaugel m?el?he s?gavuses. M?gi oli siin paljas ja miski ei kasvanud ses h?maruses, miski peale sametpehme sambla, mis oli roheline ja v?rske ka n??d, p?rast pikka p?uaperioodi. Allikavesi moodustas vastu m?ek?lge v?ikese peegli, mitte suurema kui kaks p?ikese k?tte kuivama pandud siidsalli. Allikat ?mbritsesid ?htlased valged kivid, mis keegi oli sinna mitu p?lvkonda varem paigutanud. Tuul oli vastu kive puhunud m?ned surnud lehed ja ma p?hkisin need kaasa v?etud luuaga hoolikalt ?ra. ?ks leht liugles tumeda vee pinnal ja enne kui ma selle ?ra korjasin, sosistasin s?nu, mida isaema mulle oli ?petanud. Mitte miski, mis oli surnud, ei tohtinud p?ha vett reostada. Nagu tavaliselt ?llatusin ma, kui k?lm tundus vesi vastu mu s?rmeotsi. Ma kummardasin ette ja n?gin omaenda n?gu vaikselt pinnalt vastu peegeldumas. Vahel v?is allikas ka midagi muud n?ha. Tulevikus juhtuvaid asju. Minevikus?ndmusi. ?ks n?gu ilmus minu n?o k?rvale ja ma kangestusin. Ma olin Iskani juuresoleku m?neks hetkeks t?ielikult unustanud. „V?ga maaliline. Ja mulle t?esti meeldib jahedus.” Ma sirutasin selga. Mu p?sed tulitasid. „Anji suudab rohkemat, kui jahedust anda.” Ma v?tsin savikannu v?lja ja n?itasin talle. „See on tavaline vesi talu kaevust.” Ma t?mbasin korgi v?lja ja r??pasin ?he lonksu. „Ma ei pannud m?rki sisse, kas n?ed?” Iskan kergitas l?bustatult kulme, ent ei lausunud s?nagi. Ma kummardusin, sosistasin Anjile t?nu ja t?itsin kausi tema k?lma veega. Seej?rel l?ksin ma m?el?he suudme juurde. Mu pilk langes kahele ohakale, mis kasvasid otse avause serval t?iesti kuiva ja surnuna. Hoidsin kaussi ?leval, et Iskan n?eks, mida ma teen, ja valasin allikavee l??ne pool kasvava taime peale, aeglaselt ja hoolikalt, nii et kuivanud maa v?is iga tilga endasse imeda. Seej?rel valasin ma samamoodi kaevuvett idapoolse taime peale. Iskan toetus vastu kaljuseina, k?ed vaheliti rinnal. „Nii. Kohtume siin kolme ?? p?rast, t?iskuu ajal.” Ma vajutasin korgi j?uga kannu peale, keerasin end ringi ja l?ksin ?mber m?e, ilma et oleksin Iskani reaktsiooni ?ra oodanud. Aikon ootas mind teek??nakul, n?ol t?sine ilme. Mu k?ed olid higised ja ma suutsin vaevu hingata. Mida ma just teinud olin? Komistasin kivi otsa ja Aikon pidi mind toetama, et ma maha ei kukuks. Olin kutsunud ?he mehe, mehe, keda mu vanemad pidasid minu ?e kosilaseks, ma olin kutsunud ta endaga ??sel kohtama. ?ksinda. Sest ma teadsin, et ei v?taks endaga kedagi kaasa. Ma teadsin, et kohtaksin Iskanit t?iesti ?ksinda, ja mu p?sed ?hetasid h?bist. Kuid ma ei kahetsenud. Kolme j?rgneva p?eva jooksul olin ma eeskujulik t?tar ja ?de. Ma hoolitsesin Lehani eest, kelle palavik oli alanenud, aga kes ikka veel oli j?uetu ja n?rk. Ma aitasin ema k?igis tema tegemistes. Ma ohverdasin esiisade hingedele kalmul m?e otsas. Ma teenindasin isa ja Tihet, kui nood koju j?udsid, v?sinud pikast reisist ja mures baotaimede selleaastase k?rge hinna p?rast. K?ik selleks, et mitte m?elda, mida ma teinud olin. Mida veel kavatsesin teha. T?iskuu?? oli pilvitu ja selge. Ma istusin oma toas ja ootasin, et terve maja vajuks s?gavasse unne. Alles kaugelt p?rast s?da??d julgesin ma v?lja hiilida. Salap?rased linnud laulsid m?e ?mber p??sastikus, kui ma tuttavat teerada pidi m?ejalamile jalutasin. V?rvid, l?hnad, h??led – k?ik oli teistsugune. Isegi mina olin ??sel teistsugune. Minust sai keegi teine. Naine, kes hiilib v?lja, et kohata meest, keda ta armastab, hoolimata s?ndsusest, perekonnast, tagaj?rgedest. Oma h?bi, oma k?hklused, k?ik selle j?tsin ma seljataha. Just sel hetkel olin ma vaba. Vabam, kui ma kunagi p?rast seda olin. Ma n?en seda matka m?e otsa tihti unes. Minu unedes on see ??retult pikk. Vahepeal h?ljun ma maapinna kohal. Varjud on sinised, kuu hiigelsuur ja ?hk mu naha vastas jahe. L?hnab kaste ja mulla ja etse j?rele. Unes tundub k?ik t?eline, teravselge. Vabadusja ?nnetunne panevad mu rinna peaaegu l?hkema. Uni l?peb alati samamoodi. Minu unemina saab teadlikuks millestki, mis l?heneb. Millestki suurest ja mustast, mis pimestab kuu ja t?hed. Ma p??an karjuda. Siis ma ?rkan, oma voodis, ??taevas laiumas teisel pool akent. Mu s?da vasardab ja ma tean, et on juba liiga hilja. Liiga hilja, et karjuda. Iskan ootas mu saabumist. Ta istus, selg m?el?he pimeda suudme poole. Tema k?rval t?usid siluetina esile kaks kuivanud ohakat. Idapoolne, millele ma olin valanud kaevuvett, n?gi v?lja samasugune nagu kolme p?eva eest. Kuid l??nepoolsele, millele ma olin valanud Anji vett, oli juure juurde tekkinud k?elabapikkune uus v?rse. „See v?ib kokkusattumus olla,” oli varjust kuulda Iskani h??lt. „V?ib-olla oled sa siin iga p?ev k?inud ja seda kastnud, sellest peale, kui me siin k?isime.” Kuid ma kuulsin tema h??les kahtlust. L?ksin tema juurde ja istusin ta k?rvale maha. Pimeduses ei n?inud ma tema n?oilmet. „Anji v?ib anda elu ja rikkust, kui tema vett ?igel ajal v?tta. Ja ta v?ib surma ja laastamist tekitada, kui valel ajal vett v?tta. Allika j?ud on igivana. Mu isaema ?tles, et k?igil p?hadel paikadel eri piirkondades on olnud j?ud, kuid paljud neist on inimese ahnusest n?rgestatud v?i lihtsalt unustuse h?lma vajunud.” Kui ma pea Iskani poole keerasin, k?lisesid h?beketid mu juustes. „Allikas on meie pere heaolu alus. Selle eest on hoolt kandnud ja seda kasutanud suguv?sa k?ige vanemad t?tred, p?lvkond p?lvkonna j?rel.” Minu isaema ei oleks heaks kiitnud, et ma jutustan Anji saladusest k?rvalisele isikule, kuid ?? ja kuuvalgus olid k?ik minu kahtlused eemale peletanud. Ma ei tundnud isegi s?dametunnistuse torget. Istusin siin, Iskani k?rval, ainult mina ja tema, ja oleksin mida iganes ?elnud, et ta mind usuks. Mind n?eks. „Nii et mitte keegi peale sinu ei tea sellest?” Tema h??l oli t?is kahtlust. Sarkasmi. Ma v?tsin ta k?e, nagu oleks see maailma k?ige tavalisem asi. Nagu mul oleks ?igus teda niimoodi puudutada. Tema k?si minu omas oli pehme ja soe. „Tule,” ?tlesin ma ja t?mbasin ta jalule. Ma juhtisin ta m?el?hesse, ilma tema k?est lahti laskmata. Mu s?da kloppis rinnus ja suu oli kuiv. Kuid mu pea oli selge ja m?tted nagu kalad vees. M?el?hes oli pime, kuid mu jalad tundsid teed ja ma juhatasin Iskani otse allika juurde. See s?deles h?bedaselt kuuvalguses. „Vaata vette,” sosistasin ma talle. „Mida sa n?ed?” Ta kummardus ette, laisalt ja huvitult. „Ma n?en iseennast. Ja kuud. See paistab. See …” K?ne katkes. Ta vaikis. Laiskus kadus ja terve ta keha t?mbus pingule, muutus ?rksaks. Ma ei vaadanud vett. Vaatasin teda. Ma hoidsin ikka veel ta k?tt. ?kki keeras ta end ringi, t?mbas mind enda ligi. „Mis see on?” Tema h??l oli sosin, k?hin. „Mida ma n?en?” „Anji n?itab nii seda, mis on juhtunud, kui ka seda, mis v?ib juhtuda. M?nikord n?itab ta, mida sa maailmas k?ige rohkem soovid.” Ta seisis t?iesti liikumatult. Tema k?ed hoidsid minu ?lavarsi nii k?vasti, et see tegi valu. „Miks sa ise ei vaata?” „Ma tean juba, mis on juhtunud. Ma tean, kuidas mu tulevik v?lja n?eb. Ja ma tean, mida ma soovin.” Viimase laususin ma v?ga vaikselt. Suutsin vaevu uskuda, et s?nad tulid minu suust. Iskani n?gu oli n??d minu omale v?ga l?hedal. Tema silmad olid kuuvalguses helendavas n?os suured ja tumedad. Ma ei olnud kunagi varem talle nii l?hedal olnud. Ta l?hnas kallilt, mandli?list tema juustes, viirukist palees, hobusest, kellega ta siia oli s?itnud. Tema keha l?bis v?relus. Mingi muutus, ma tundsin seda tema k?tes, tema haardes minu ?lavarte ?mber. Kangus ja pinge kadusid ning ta naeratas aeglaselt ja leebelt. „Sa tead ju, miks ma tervel sel suvel siin olen k?inud, Kabira?” Ta kummardus ette, nii et ma tundsin tema hinge?hku oma nahal. See oli veinist magus. „See on sinu p?rast.” Siis suudles ta mind ja see maitses mee ja kaneeli j?rele. P?rast seda ??d olin ma kadunud. Mu kehas p?les l?ke, hullumeelsuse ja hoolimatuse l?ke. Ma olin suuteline tegema mida iganes, et Iskani l?heduses olla. Ma tegingi seda. Asju, mida olin kuulnud teisi t?drukuid armastuse p?rast tegevat, keelatud asju, millesse ma olin p?lastavalt suhtunud. N??d olin mina see, kes ??sel v?lja hiilis ja oma armastatut salamisi kohtas. Iskan j?tkas meie perekonna k?lastamist, aga noil ??del, kui ta ?hes meie k?lalistubadest peatus, saime alati allika juures kokku. M?nikord tuli ta ainult ?heks ??ks, et vaid mind kohata. Me istusime allika juures ja ajasime juttu. Ma k?sisin tema elu kohta palees ja ta r??kis hea meelega. Aga ta ei olnud mees, kes oleks ainult endast tahtnud k?neleda. Varem v?i hiljem viis ta alati jutuj?rje minu juurde ja ma jutustasin sellest, mida teadsin teda k?ige rohkem huvitavat: allikast ja selle v?est. Andsin talle edasi k?ik, mida mu isaema mulle ?petanud oli ja mida ma ise oma intuitsiooni ja uudishimu kaudu olin ?ppinud. Et vesi, mis on v?etud allikast kasvava kuu ajal, on hea ja annab j?udu, tugevust ja tervist, kuna vesi, mis on v?etud kahaneva kuu ajal, on ohtlik ja t?is roiskumist, haigust ja surma. Ent need polnud Anji suurimad j?ud. Allikas on olnud minu suguv?sale p?lvest p?lve teadmiste allikas. „Mu ema ei usu Anji v?kke, aga mu isa teab sellest,” r??kisin ma ?hel ??l Iskanile. S?gisvihmad olid alanud, aga just sel ??l ei sadanud. Pilver?balad tormasid ?le kahaneva kuu ja me olime tuule eest m?el?hesse varjule l?inud. Iskan oli teki m?rja maa peale laotanud, kuid niiskus imbus sellest l?bi ja ma v?risesin. „Me ei r??gi sellest kunagi, kuid ta kuulab mu n?uandeid. Ma hoiatan teda saabuva p?ua eest, ?leujutuste ja kahjurite eest. Ma k?lastan Anjit ja teatan talle siis, millal k?lvata ja millal saaki koristada. Ta edastab s?numid meie naabritele. Targad on ?ppinud kuulama ja nende talud on ?itsval j?rjel ja nende varandus kasvab meiega v?rdselt.” „Aga sel suvel tabas teid ju p?ud?” ?tles Iskan. Ta oli m?ni kohtumine tagasi v?tnud kaasa lambi ja peitis seda meie kohtumiste vahepeal m?el?hes. Selle soe valgus pani tema k?rged p?sesarnad ja mandlikujulised silmad helendama. Ma suutsin vaevalt teda vaadata, nii ilus oli ta. „Jah, ja Anji ennustas seda. Aga mida saab p?ua vastu teha, kui vesi kanalites otsa l?peb? Isa valmistas end ette sellega, et varus piisavalt h?bedat, millega kuivanud taimi asendada.” „Kuidas sa n?ed? Kas need on selged pildid, mis n?itavad sulle tulevikku?” Ma raputasin pead. „Rohkem nagu tunded, mis minust l?bi k?ivad, pildid minu peas ja peegeldused vees, k?ik kokku. Ja alati pole neid nii kerge t?lgendada, isegi mitte minul, kes ma olen aastaid seda harjutanud. M?nikord n?itavad need asju, mis on juba juhtunud.” „Mis kasu sellest oleks?” Iskan sirutas end tekil v?lja, k?ed pea all. Niiskus ja jahedus ei paistnud talle k?lge hakkavat. „Anji ei ole kasu. Anji on igivana j?uallikas, s?ltumatu ja vaba. Mida meie surelikud sellega peale hakkame, s?ltub meist endist.” „Te oleksite v?inud ju oma naabreid ka mitte hoiatada,” lausus Iskan aeglaselt. „Siis oleks teie talu varsti k?ige rikkam Renkas.” „V?gi hoidku!” Ma joonistasin s?rmedega oma rinnale ringm?rgi. „See t?hendaks, et kasutaksime tasakaalu valesti. Kes teab, kuidas see meid m?jutaks. V?i Anjit ennast.” „Ma oleks pidanud teadma, et sa oled selle jaoks liiga ?iglase meelega,” ?tles Iskan. Ma ajasin selja sirgu. Ta piidles mind ja n?gi, et ma olin solvunud. S?na lausumata sirutas ta k?e v?lja ja t?mbas mind enda ligi. Tema huuled toitsid tuld, mis minu sees p?les, ja ma ei tundnud enam mingit k?lma ega niiskust. Allikas muutus mulle veel t?htsamaks kui varem. N??d oli see meie koht. Ma k?lastasin seda tihti ka p?evasel ajal, et surnud lehti ja umbrohtu eemaldada, ?li lampi juurde valada ning istuda ja Iskanist unistada. Ta ei k?inud enam nii tihti tervel perel k?las ja mu isa ?rritus s?venes. Ta polnud isale ka selgeks teinud, et ta minu p?rast meil k?is, vaid oli endiselt s?bralik ja t?helepanelik k?igi t?drukute vastu. Kuid ta k?is ?ha sagedamini ?isel ajal, mitu korda kuu jooksul. Iga kord, kui me kohtusime, ?tles ta mulle, millal ma teda j?rgmine kord v?isin oodata. Seep?rast olin v?ga ?llatunud, kui ?hel p?rastl?unal leidsin allika juurest savi seest jalaj?ljed. Ma ei olnud Iskanit viis p?eva n?inud – kas ta oli siin k?inud? Kas ma olin temast valesti aru saanud? V?i oli see keegi teine, kes allikat k?lastas? Ma kontrollisin ?li lambis ja see oli t?is nagu viimane kord, kui seda paar p?eva tagasi t?itsin. V?ib-olla polnud see siiski Iskan, vaid keegi teine. J?rgmistel ??del sain ma vaevalt s?ba silmale, t?usin igal ??l ?les ja vaatasin m?el?he poole, kuigi see ei paistnud meie talust. M?elda, kui ta oli allika juures ja pahane n??d! M?elda, kui ta ei tulegi tagasi! Minu m?tted ei andnud mulle rahu. Kui l?puks j?udis k?tte ??, mil pidin Iskaniga kohtuma, oli mu keha tuline nagu palavikus. Ma riietasin end v?risevate k?tega k?ige kaunimasse jakki, mis mul oli, v?rvisin oma silmi s?ega ja piserdasin jasmiinil?hnalist ?li juustesse. Oma juuksekette ei julgenud ma p?he panna, nende k?lin oleks mind reetnud. Paljajalu hiilisin ma sise?ue ja panin kingad jalga alles siis, kui olin v?lisukse enda taga ettevaatlikult sulgenud. Terve tee kuni m?el?heni k?isin ma nagu n?eltel. Kedagi ei istunud l?he ees ja mu s?da j?nksatas. Ma l?ksin kobamisi l?bi pimeda avause sisse, mu jalad keeldusid teerada iseenesest leidmast, nagu neil tavaks oli. Ma ei kuulnud midagi muud kui omaenda s?damel??ke. Keegi seisis kummargil allika kohal. Ma tundsin ?ra laia selja ja tumedad juuksed. Kergendus oli nii suur, et nuuksatasin, ja Iskan keeras end ringi. „T?na ??sel on t?iskuu,” lausus ta. Ja siis: „Mis sinuga on?” „Ma arvasin, et sa olid siin k?inud,” vastasin ma ja p??dsin h??lt rahulikuks teha. „Ma n?gin j?lgi allika ?mber. Ma kartsin, et olin eksinud p?evaga, mil me pidime kohtuma.” „Ei, ma ei ole siin k?inud,” vastas ta kergelt. „L?hme, mul on v?rtsikooke kaasas, v?rsti enda peakoka valmistatud.” Ta l?ks teki juurde, mille ta oli juba selle tavalisele kohale valmis pannud, ja l?itis lambi. Selle pehmes valguses n?gin ma pruunide kookidega h?betaldrikut, kaht anumat ja ?ht veinikannu. Mu s?da tegi j?nksu. Ta oli mind oodanud. Me istusime ja ajasime juttu nagu tavaliselt ning ta r??kis ?hest reisist, mis ta oli teinud koos v?rsti ja oma isa, vesiiriga, Renkast ida pool asuvasse Amdurabi piirkonda, kus sealne maavalitseja oli v?rsti auks korraldanud ilutulestikuga suure peo. Ma neelasin iga ta s?na. Iskan oli j?lle siin. Minu juures. Need meie ?hised ??d olid kui saladuslikud kalliskivid, mida ma endaga kaasas kandsin ja mida keegi teine ei n?inud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/maria-turtschaninoff/naondel/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.