Palgas?dur 4.osa. Agent vastu tahtmist

Palgas?dur 4.osa. Agent vastu tahtmist Kalle Klandorf Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi p?nevusromaanide sarja „Palgas?dur“ neljanda osa tegevus toimub aastatel 1971 kuni 1991. Paljud tolle aja s?ndmused – alates KGB ja GRU agentide v?rbamisest kuni suure kunstir??vi ja julmade m?rvadeni – tunduvad t?nap?eval juba p??rased ja uskumatud, kuid just nii see k?ik omal ajal juhtus. Selles raamatus avab autor lugejale juba tuttava antikangelase, GRU kindrali Nikolai Dmitrievit?i kujunemisloo. Loomulikult tegutsevad raamatu lehek?lgedel ka kindrali jooksupoiss „Palgas?dur“ ning komissar M?ndmaa. Kalle Klandorfil on varem raamatutena ilmunud „Palgas?duri“ sarja kolm osa ning koost??s Anneli Ammasega elulooline raamat „J?litaja ja j?litatav“. 2018. aastal avaldati „Palgas?duri“ I ja II osa ka vene keeles. P?hendan selle raamatu oma isale Eduard Klandorfile. Just tema t?? ?iguskaitseorganites oli elav eeskuju, mis innustas mind kolmk?mmend viis aastat tagasi asuma t??le kriminaalj?litusse. Kalle Klandorf Palgas?dur Neljas raamat Agent vastu tahtmist Tekst © Kalle Klandorf, 2019 Toimetaja: Koidu Raudvere Kujundus: Alfa Disain O? Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoda ISBN 978-9949-88-929-7 ISBN 978-9949-88-930-3 (epub) AGENT VASTU TAHTMIST Kevad on astunud j?udsa ammu edasi. V?ljas on soe ja ka esimesed r?ndlinnud on kohal. Varsti peaksid juba saabuma ??bikud. Polkovnik pole ammu ?hendust v?tnud. Riigis on endiselt olukord p?ris rahutu, toimuvad meele avaldused ja t??seisakud. L?tis ja Leedus on iseseisvuslaste hulgas isegi hukkunuid. Eestis pole asjad ?nneks nii hulluks l?inud. Olen t?itnud ka paar Nikolai Dmitrievit?i ?lesannet. Vahel ikka meenutan seda, kuidas ma Rootsis k?isin. P?hiliselt m?tlen sellest, et mis nendest maalidest k?ll sai. J?rjepidevalt loen ajalehti ja vaatan uudiseid, aga maalidest pole seal s?nagi. 1 1971. aasta suvel oli Mare just l?petanud eelviimase klassi ?hes Tallinna kesklinna eliitkoolis. Hinded tunnistusel olid tal tubli koolit?druku omad, enamjaolt neljadviied. Suvi oli alanud v?gevate ilmadega, jaanip?eva eel oli terve n?dala ?le 25 kraadi sooja. S?brannad olid k?ik l?inud juba maale, ainult Mare j?i linna. Mare ema ja isa l?ksid lahku ammu, ?igemini nad ei hakanudki koos elama. Mare oli oma isa n?inud ainult fotodel. ?hel pildil oli uljas n?ukogude armee major koos naise ja pisikese t?drukuga. Pisike t?druk oli Mare ja naine tema ema Margit. Umbes aasta p?rast Mare s?ndi m??rati isa ?he P?hja-Venemaal baseeruva lennuv?epolgu komand?riks. Isa kutsus peret kaasa, aga Mare ema keeldus minemast. Ta tahtis kasvatada oma last Eestis, selles keele- ja kultuurikeskkonnas. Nii katkeski Mare ja tema ema side isaga. Kuuldavasti pidi isal olema Venemaal uus perekond, nii et Marel oli pool?de ja poolvend. Mare polnud neid p?ris elus n?inud. ?kskord ammu kirjutas ta isale ning isa saatis talle v?ikese t?druku ja poisi pildid. Rohkem Mare isaga kontakti ei otsinud. Mare ema t??tas ?hes ministeeriumis sekret?rmasinakirjutajana. Nad elasid Kadriorus kenas Eesti-aegses majas. Eelmise elu hiilgusest oli j??nud nende k?sutusse uhke neljatoaline korter, mis oli sisustatud heledast tammepuidust m??bliga – selline oli viimane moer??gatus 1930. aastate l?pus. K??k oli valge, kapiuksed k?rgl?ikelised. Kaheosaline kraanikauss oli roostevabast terasest. Maja valmis 1937. aastal ja juba siis varustati k??k elektripliidiga. Lukud olid k?ik Abloy omad, santehnika valmistatud firmas Villeroy & Boch. Mida enamat sa oskad tahta ?helt korterilt?! Aga mitte ainult toad ja m??bel polnud Mare ja tema ema kodus uhked. Korteri seintel rippus arvukalt Eesti k?ige kuulsamate kunstnike maale. Seal olid Konrad M?gi ja Ants Laikmaa maalid, Nikolai Triigi t??d, Elmar Kitse ja Ado Vabbe teosed. Loomulikult oli see terve varandus, mille v??rtus iga aastaga aina t?usis. Mare vanaisa oli Eesti ajal olnud k?rge riigiametnik, kellel oli kunstiringkondades palju s?pru. Nii need maalid – kas siis kingitustena v?i ostetult – korteri seintele j?udsidki. Mare vanaisa ja vanaema k??ditati ning kuna Mare ema oli pere ainus laps, siis j?id nii korter kui ka maalid talle. Mare jaoks olid need pildid ?sna t??tud ja mingit ilu ta nendes ei n?inud, sest nendelt oli vaja igal n?dalal tolmu p?hkida. Korteri korrashoid oli Mare ?lesanne. Vaatamata sellele, et ema kasvatas Maret ?ksinda ja tema palk oli 120 rubla ringis, peres puudust ei tuntud. Marel olid alati taskus m?ned rublad, millest piisas, et koos s?brannadega Tallinna kohvikutes aega veeta. Noorte meelispaik oli kohvik Moskva, mis oli oma aja kohta boheemlaslik ja vaba. Siin istusid kooli?pilased, ?li?pilased ja ka Eesti-aegsed prouad. Omal ajal oli see ju olnud kuulus Kultas, mis m?nek?mne n?ukogude aastaga polnud veel vana h?ngu kaotanud. Ema isiklikust elust Mare suurt ei teadnud. Emal oli oma s?pruskond, Marel oma. Vahetevahel tuli ema koos m?ne kolleegiga ka koju ning viimasel ajal oli tema k?laliste hulgas soomlasi. Kui k?lalised olid v?lismaalased, siis esmalt joodi kodus kohvi ja konjakit ning hiljem mindi v?lja, ilmselt varieteesse. Siis laekus ema alles hommiku eel. Sel kevadel k?is emal k?las j?lle keegi soomlane, kelle nimi oli Reimo. ?kskord oli mehel kaasas ka s?ber. Maret n?hes vajus tollel suu lahti ja nii tema suu kuni ?htu l?puni lahti j?igi. ?htu oli pikk ja seekord v?ttis ema ka Mare hotell Tallinna varieteesse kaasa. See oli Marele elamus, eriti meeldis talle Kristi Tammiku esinemine. P?rast programmi m?ngis orkester ja inimesed suundusid tantsup?randale. Soome noormees, kelle nimi oli Jarmo, liikus tantsup?randal ?sna osavalt. Mare oli just koolis Arseni Poolgase tantsukursused l?petanud ega j??nud tantsus Jarmole kuidagi alla. ??sel saatis Jarmo Mare koju. Enne lahkumist k?sis noormees, kas ta v?ib Marele kirjutada, ja kui t??asjad teda j?lle Tallinna toovad, siis ka Maret k?lastada. Mare oli n?us ja kokkulepitut kinnitati p?semusiga. N??d olid nad Jarmoga tuttavad juba mitu kuud. Jarmo oli vahepeal Tallinnas k?inud ja nad olid Marega kohtunud – hulkunud Tallinna t?navatel ja istunud kohvikutes. Jarmo t?i Marele ja tema emale Soomest kingitusi, mis naisi eriti r??mustas. Mare l?petas klassi edukalt ja l?ks r??msa meelega suvele vastu. 2 Balti s?jav?eringkonna luure staapi oli hiljuti t??le asunud nooruke kapten Nikolai. Noormees oli m?ned aastad tagasi l?petanud raketiv?gede k?rgkooli ja suunatud Jelgava l?hedal asuvasse raketiv?eossa. Kui Nikolai v?eosa staapi kutsuti, arvas ta, et see kutse on seotud j?rgmise auastmega, aga p?ris nii see ei olnud. V?eosa komand?r luges talle ette k?skkirja, et ta on nimetatud vanemleitnandiks, ning lahkus seej?rel kabinetist, paludes Nikolaid veel viivuks istuma j??da. Hetk hiljem astus kabinetti erariides mees, kes tutvustas ennast Luure Peavalitsuse ehk GRU alampolkovnikuna. Ta tegi Nikolaile ettepaneku astuda s?jav?eluure ridadesse ja minna vastava ametkonna kooli. Nikolai sai aru, et k?igile siin v?eosas sellist ettepanekut ei tehta, ja oli pikemalt m?tlemata n?us. Kohe samal p?eval viidi ta v?eosast luurekooli, mille ta l?petas nelja aasta p?rast juba kaptenina. Kui ta oli aasta ringkonna staabis t??tanud, kutsus ringkonna s?jav?eluure juht ta v?lja. „Teie, kapten, olete juhtkonnale silma j??nud kohusetundliku t??tajana,“ teatas kindral Nikolaile tema toimikut sirvides. „Te olete t?pne, k?ik ?lesanded olete siiani t?itnud laitmatult. Omate meistersportlase j?rku langevarjuspordis. Tundub, et on aeg teile m?ni t?htsam t?? anda.“ Kindral vaatas Nikolaile k?sivalt otsa. „Just nii, seltsimees kindral. Olen valmis t?itma ?ksk?ik millist kodumaa ?lesannet!“ Nikolaile oli erutusest kerge puna n?kku t?usnud. „Ma annan teile juhendaja. Alampolkovnik Lehtinen, astuge palun sisse.“ Kindral oli k?rgendanud h??lt ja m?ne hetke p?rast astus tuppa tumedap?ine keskmist kasvu ja tugeva kehaehitusega mees. „Alampolkovnik Reimo Lehtinen, rahvuselt soomlane, aga tegelikult meie, n?ukogude inimene. Tema juhib operatsiooni, mis peab aitama meie agentuuril imbuda potentsiaalse vaenlase maale ja asuda seal meie heaks t??le. Alampolkovnik selgitab teile, milles see operatsioon seisneb, ja annab teile edaspidi ?lesandeid. Olete vabad.“ Nagu kindral ?tles, oli Reimo Lehtinen soomlane. Tema isa oli t??tanud alates 1. detsembrist 1939 Ville Kuusi-neni valitsuses mingi t?htsa tegelasena, v?ib-olla isegi ministrina. Kremli ametlik poliitika tol ajal oli, et rahva suure meelepaha t?ttu on Ida-Karjalas v?lja kuulutatud Soome Demokraatlik Vabariik ja moodustatud ajutine rahvavalitsus. N?ukogude Liit ja Soome DV s?lmisid kohe ka vastastikuse abistamise lepingu ning kiiresti rajati nn esimene Soome korpus. ?sna pea p?rast seda tungis punaarmee Soomele kallale ja algas Talves?da. Soome korpus j?eti reservi ning sellele anti eri?lesanne – heisata Helsingis presidendilossi katusele Soome rahvavabariigi lipp. Seda ?nneks siiski ei juhtunud. P?rast s?ja l?ppu p?genes Lehtinenide perekond N?ukogude Liitu ja Reimost sai GRU ohvitser. ––––––– T??p?ev Balti s?jav?eringkonna staabis algas t?pselt kell 8.15. Esimene t??p?ev uues kohas oli p?nev nagu ikka. Lehtinen v?ttis Nikolai koridoris vastu ja tutvustas oma jaoskonna t??tajaid. Kokku oli neid k?mmekond meest, alates kapteni auastmest ja l?petades alampolkovnikuga. Nikolai pandi istuma kolmesesse tuppa. Tegu oli ??rmiselt ebatervisliku toaga, sest k?ik kolm meest suitsetasid, tuhatoosid olid pidevalt t?is. Kolleegide kohta ei ?nnestunud Nikolail esimestel p?evadel midagi teada saada. K?ik istusid, ninad mingites toimikutes, ja ?ksteisega r??giti haruharva. Esimesed s?nad, mida Nikolai kolleegidelt kuulis, olid need, et aeg on l?unat s??ma minna. Nikolail ei olnud veel ?htegi paberit, mida uurida v?i kirjutada. Ta ootas mingit juhist v?i k?sku t?? alustamiseks. Alles neljandal p?eval helises laual telefon ja alampolkovnik Lehtinen palus Nikolail enda juurde tulla. „Kas olete ennast sisse seadnud? Kuidas kolleegid meeldivad?“ Lehtinen vaatas muiates Nikolai poole. „Olen ennast sisse seadnud, kolleegid on v?ga vaiksed, keegi minuga ei r??gi. Kuna mul t???lesandeid ei ole, siis istun ka mina vaikselt.“ „?rge muretsege, varsti saate oma t???lesande. ?igemini saategi selle kohe.“ Ootamatult l?ks alampolkovnik ?le soome keelele. „Te ?ppisite luurekoolis neli aastat s?vendatult soome keelt – kas see vastab t?ele?“ „Vastab t?ele jah, ?ppisin seda neli pikka aastat, iga p?ev,“ kinnitas Nikolai. „Sain eksamil hindeks „v?ga hea“. Mulle ?petati Karjala murret. Kuidas ma teie arvates seda oskan?“ „Oskate v?ga h?sti, ehk liigagi h?sti... Kuidas n??d ?elda, lausa akadeemiliselt. Aga pole viga, l?heme m?neks n?dalaks koos Soome, siis saate praktiseerida ka k?nekeelt. Kuid k?igepealt peame teile v?lja t??tama legendi, kes te olete, millega tegelete. Uurime kirikuraamatuid ja muid p?nevaid asju. P?rast koolituse l?ppu saate Soomes ka p?ris ?lesande.“ Nikolai kuulas alampolkovniku juttu suure huviga. See k?las talle p?ris uskumatult. „Unustage n??d m?neks ajaks ?ra, et te olete venelane Nikolai. T?nasest alates olete Helsingis s?ndinud soomlane Jarmo Kukkonen. Ja n??d, Jarmo, minge asju pakkima. S?idame Tallinna ja sealt otse Helsingisse.“ 3 Riiast Tallinna s?idutas Reimo ja Nikolai ringkonna Volga. Seekord polnud sellel k?ljes aga s?jav?enumbreid, vaid Eestis v?lja antud registreerimism?rk. S?it l?ks otse sadamasse. Nikolai vaatas kahjutundega Tallinna vanalinna, kus ta ei olnud kunagi k?inud. Eemalt paistsid ainult kirikutornid ja punased katused. Reimo tabas tema pilgu. „?ra muretse, s?ber. K?ll sa j?uad ka seda vanalinna k?lastada. Aga enne l?heme Helsingisse. Helsingi ei ole Tallinn, aga ka seal on omad v?lud.“ Tallinna sadamas k?las igasuguseid keeli. Enamik reisijaid oli p?rit Soomest, aga oli ka sakslasi ja rootslasi. Naeratades ulatas Nikolai noorukesele piirivalvurile oma Soome Vabariigi passi. Viimane heitis pilgu lehek?ljele, kus oli paari p?eva tagune m?rge saabumisest NSV Liitu. Ta sirvis veel USA, Prantsusmaa ja Inglismaa viisasid, t?stis korra suunurgad ja l?i passi lahkumistempli. Naeratusele vaatamata olid Nikolai n?rvid t?iesti pingul. L?puks olid formaalsused l?bitud ja v?is astuda laevale. Reimo Lehtinenil l?ks piiri?letus sama h?lpsasti. V?is n?ha, et tema on vana kala, keda sellised pisiasjad ei k?iguta. Mootorlaev Tallinn polnud kindlasti maailma suurim reisilaev, kuid see-eest oli see v?ga ilus, puhas ja mugav. Mehed istusid kohe restorani, v?tsid m?ned ?lled ning s?id tublisti. Laeva restoranis pakuti kalamarja, punast kala, naturaalseid sinke ja vorstikesi, igasuguseid puuvilju, mahla, veini, ?lut ja peeneid konjakeid. N?ukogude inimene polnud harjunud korraga nii palju h?id asju n?gema, veel v?hem s??ma! Kui laev kolme tunni p?rast Helsingisse j?udis, olid Reimo ja Nikolai k?hud nii t?is, et nad lausa veeresid laevalt maha. J?lle ootas ees rutiinne piirikontroll. Sadamahoone eest v?tsid nad takso ja s?itsid oma korterisse, mis asus Apollonkatul, t?itsa Mannerheimintie l?hedal. Nikolai ja Reimo k?sutuses oli maja neljandal korrusel kolmetoaline korter vaatega hoovi poole. Reimo ?tles, et neil on n??d paar vaba p?eva ja seej?rel v?etakse nendega ?hendust. Reimo kutsus Nikolaid j?rjepidevalt Jarmoks ning viimane hakkas pikapeale oma uue nimega harjuma, kuigi tal polnud aimugi, kes see Jarmo oli ja miks ta just Jarmo pidi olema. Igatahes hulkus Jarmo m??da Helsingit ringi, k?is suurtes kaubamajades, istus parkides, j?i kohvi ja eelk?ige vaatas, ega tal „saba“ taga ei ole. ?hel hommikul koputas tema toa uksele Reimo ja ?tles, et kell k?mme saavad nad kokku saatkonna t??tajaga, kes r??gib neile ?lesandest. ––––––– „Meeldiv teiega tuttavaks saada, Jarmo ja Reimo.“ Mees oli h?sti riides – hall ?likond, lumivalge s?rk ja punane lips, jalas hallid kingad. „Ma pean teile selgitama operatsiooni, millesse te olete kaasatud. Seda operatsiooni ei vii te l?bi mitte siin, vaid hoopis Tallinnas. Aga et Tallinna minna, peate muutuma soomlasteks. Teie v?lja?pe hakkab toimuma linnast v?ljas igal hommikul peale laup?eva ja p?hap?eva – siis on teil vabad p?evad. Aga muidu panete igal hommikul Repo Oy nimelise firma riided selga ning teile tuleb j?rele sama firma logodega kaubik. Auto viib teid koolitusele ja toob ?htul koju. Nii neli n?dalat j?rjest. Kas teil on k?simusi?“ „Minul on k?simus.“ Jarmo vaatas Reimole otsa, viimane noogutas vaevum?rgatavalt. „Miks Repo Oy?“ „See firma ehitab Tallinnas Inturistile hotelli, mille nimi on Viru. Teie olete selle firma t??tajad ja teid komandeeritakse kuni hotelli valmimiseni Eestisse.“ „Ka minul on n??d k?simus. Millal see hotell valmima peab?“ Reimo vaatas mehele otsa. „Hotell valmib 1972. aasta kevadeks, nii et teie komandeering kestab veidi alla aasta. Rohkem ma teile ?elda ei tohiks ja k?ik ?lej??nu saate teada v?lja?ppel.“ Koolitus korraldati niisiis nelja n?dala jooksul Helsingist v?ljas ?hel ehitusplatsi moodi krundil, mida ?mbritses traataed. Krundil seisid viis soojakut, k?igil Repo Oy logod peal, ja nendes soojakutes tunnid toimusidki. Rohkem ?pilasi Reimo ja Jarmo sellel territooriumil ei n?inud. Neile ?petati veidi ka ehituse algteadmisi ja projekti lugemist. Legendi j?rgi olid nad Repo Oy j?relevalvest, mis tegeles ehitajate probleemidega ja pisut ka ehituse kulgemisega. Esimesed kolm n?dalat m??dusid pingsalt ?ppides. Tundides k?sitleti v?rbamistehnikat ja tehniliste vahendite kasutamist, isegi salakirja. Neljandal n?dalal tutvustati neile ?lesande sisu, mis oli kokkuv?ttes j?rgmine: Reimo tutvub Tallinnas ?he naisterahvaga, kellega loob usalduslikud suhted. Selle naisterahva olid Tallinna KGB t??tajad juba konkreetselt v?lja valinud. Kuna naisel on abituuriumiealine t?tar, siis tutvustab Reimo naistele oma noort kolleegi Jarmot, kes t??tab samuti Viru ehitusel. Reimo ja Jarmo peavad peret?tre v?rbama ja endaga koost??le kallutama. L?plik eesm?rk on viia t?tarlaps sisse immigrantide ringkondadesse Soomes, Rootsis v?i Saksamaal. 4 1971. aasta juuni alguses olid Reimo ja Jarmo operatsiooniks valmis ning alalisel t??l Tallinnas. Repo Oy t??tajad elasid soojakutes Viru hotelli ehitusplatsil, Reimole oli aga antud Mustam?el kahetoaline ja Jarmole ?hetoaline korter. Mehed k?isid ehitusel, tutvusid t??maaga ja igasuguste inimeste, nii soomlaste kui ka eestlastega. Korra n?dalas said nad vanalinna v?ikestes baarides kokku oma sidemehega julgeolekukomiteest. Mehe nimi oli Viisemann, ta oli KGB alampolkovnik ja pidi hotelli valmides alustama t??d Inturisti direktori aset?itjana. Juba praegu valmistas ta pinda ette ning v?rbas salajasi kaast??tajaid nii ?rikate hulgast kui ka Inturisti ja hotelli tulevaste t??tajate seast. „T?na ?htul viin ma teid hotelli Tallinn restorani, kus juhatan teile v?rvatava naise k?tte. Edasi on juba teie asi t??tada.“ Mees j?i luristades viina mahlaga. Jarmo arvates luristas ta sellep?rast, et tal oli juudi rahvusele omane suur nina ning ?hk ei k?inud ninast korralikult l?bi. „Tegelikult on v?rvatavad ema ja t?tar. T?na on ema restoranis koos ?he t??kaaslasega. Emaga tegeleb k?ll Reimo ja t?tar j??b Jarmole, kuid tegelikult on t?tar t?htsam. Teda tuleb ette valmistada v?lismaale elama minekuks, aga eelnevalt peab ta kooli l?petama. Vaata, Jarmo, et sa lased tal seda teha – noh, et enne titte ei saa!“ Juut naeris k?rinal ja luristas j?lle nina. Jarmole ei meeldinud see jutt kohe ?ldse ja ta vaatas h?belikult maha. „Mis sa mulle selle naise kohta ?tled?“ vaatas Reimo Viisemannile k?sivalt otsa. „Mis siin ?elda, ta on ?hes ministeeriumis sekret?r. T?tar Mare on kooli?pilane. Tubli nelja-viieline. Huvitub kirjandusest. Vot tema on vaja tulevikku silmas pidades v?rvata. Igal juhul j?udu teile ja ?htul n?eme.“ Jarmo ja Reimo lahkusid ning j?tsid teise osakonna mehe oma viina mahlaga l?petama. ––––––– Hotell Tallinna varietee oli 1970. aastate alguses ?ks linna neljast varieteest. Tavaliselt kogunesid inimesed tunnike enne programmi algust ning tellisid s??gid ja joogid lauda. KGB meestel oli alati broneeritud oma laud, mis asus kusagil pimedamas saalinurgas, kust oli hea vaade kogu saalile. Mehed said kokku hotelli fuajees, panid mantlid garderoobi ja l?ksid saali. Viisemanni laud oli juba kaetud: salat, v?ikesed v?ileivad, pudel viina ja puuviljad. Mehed s?ttisid toolid nii, et istusid saali suunas poolkaares. Kelner t?i men?? ja palus vaadata, mida seltsimehed soojast s??gist soovivad. Kuni teised s??ke valisid, vaatas Jarmo suure huviga saalis ringi. Midagi niisugust polnud ta n?inud ei Helsingis ega Riias, r??kimata Venemaast. Esiteks oli siin palju v?lismaa turiste, aga ka kohalikke eestlasi. Talle j?i silma ?ks s?mpaatne noorpaar l?hedalt lauast. Noormees oli pikka kasvu ja pikemate juustega. Tema kaaslane ootas viimaseid kuid last. Mehel oli korralik hall ?likond ja naisel paksust krimpleenist oran? kleit. Kenadel noortel j?tkus silmi ainult teineteisele. Tundus, et nad olid r??msad ja ?nnelikud. Jah, sellised peaksid olema k?ik n?ukogude inimesed. Jarmo manas silme ette pildi oma koduk?last Venemaal. See oli hoopis teistsugune – mehed alati purjus ja kasimata, naised puhvaikades ja sitsikleitides. Jarmo m?ttel?nga katkestas Viisemann, kes tonksas teda k??narnukiga. „Tellid ka midagi hamba alla v?i vahid niisama? N?ed, siin on men??!“ Men?? valik ei j??nud laeva restoranile alla. Igasugust alkoholi oli siin isegi vist rohkem. Jarmo valis s??gi v?lja ja j?i uuesti saali vaatama. „Mis sa p?rnitsed seda suure k?huga t?drukut,“ torises Viisemann. „Temaga sul k?ll mingeid v?ljavaateid ei ole. Tema kutt on siin Eestis tuntud v?rkpallur ja t?druku paps on nii k?va mees, et meie hammas tema peale ei hakka. N?ed, meie naised istuvad sinna lauda. Me s?ttisime nende laua nii, et n?eksime nende liikumist ja olekut. See parempoolne on Mare ema Margit. Millal sa, Reimo, ta tantsima viid, see on sinu enda asi, aga t?na peate tuttavaks saama. Ma j?tsin seal lauas ?he tooli vabaks, nii et sul on p?rast hea v?imalus nende lauda minna.“ Viisemann valas pitsid viina t?is, enne kui j?tkas. „Sina, Jarmo, h?bened siin lauas ?ksinda, sest sinu t?drukut t?na ei ole ega tule. ??rmisel juhul v?id seda oran?i nukukest vaadata. Kogu Margiti laua jutuajamine lindistatakse, mikrofon on lillevaasis. Kui vaja, saame p?rast kuulata. Noh, hakkame siis pihta, ?htu on pikk.“ Viisemann kummutas pitsi viina k?rist alla ning teise kohe j?rele. Alles seej?rel t?stis ta salatit ja pakkus teistele ka. „Kuidas sa muidu Inturisti t??le said?“ alustas Reimo seltskondlikku vestlust. „?hel p?eval ?lemus ?tles, et n??d l?hed katuse alla, ja pakkus v?lja, et minust saaks Inturisti Eesti osakonna direktori aset?itja. Noh, ma olin n?us, sest palk on ju kahekordne. Inturist maksab ja kontor maksab kah. Pealegi olen Tallinna 7. keskkooli l?petanud ning inglise keel on suus.“ Juut valas j?rgmise viinapitsi t?is. „Kes sinu ?lemus siis Inturistis on, kas ka meie mees?“ Viisemann hakkas Reimo k?simuse peale itsitama ja ninaga l?ristama. „?lemus on mul ka juut, aga pede, sellep?rast ongi ?lemus. Tema peab olema eraisik. Ju ta on m?ne Moskva Inturisti ?lemaga keppinud, et sellise sooja koha sai.“ Mehed lasid salatil hea maitsta. „Kui Viru valmis saab, on Inturistile sinna uued t??ruumid planeeritud. Vaadake, et need siis ilusad tulevad. Teie, soomlased, ju ehitate. R??gitakse, et soomlased teevad v?ga kvaliteetset t??d.“ Nina luristades valas Viisemann uuesti pitsid t?is. Kui programmi alguseni oli j??nud paark?mmend minutit, ligines lauale kelner, k?lg ees, ja k?sis, kas v?ib sooja s??gi ?ra tellida. „Meil on siin paar asja, mida ma soovitan. ?ks on metsseapraad ja teine on Kiievi kotlet.“ Juut kuulas kelnerit sellise n?oga, et teab ise paremini, mida v?tta. „Kuule, poja, too meile algatuseks veel ?ks viin. Ja vaata, et sa seda karahvini v?hem ei vala. Tunnen teid, t?inahku, ainult petta tahate ausaid n?ukogude inimesi. Nii, mina v?tan metssea. Poisid, soovitan teil ka asjad ?ra tellida, sest kohe algab programm.“ ?lise naeratusega p??rdus kelner Reimo ja Jarmo poole. Viimased olid men??ga p?hjalikult tutvunud, nii et Jarmo v?ttis Kiievi kotleti ja Reimo metsseaprae. „Teie restoranid on ikka v?ga h?sti varustatud. Riias pole pooltki nii hea valik,“ vangutas Reimo pead. „See on Inturisti esindushotell ja meid varustatakse esmaj?rjekorras,“ teatas Viisemann. „Riias ju turiste ei k?i, pole laeva?hendust. Ka Soome president pole seal k?inud. Kurjad keeled r??givad, et kui Kekkonen siin k?is, l?ksid nad meie parteisekret?ri K?biniga koos sauna ja j?id ninad t?is. K?bin j?i rohkem purju ja lubas Kekkonenile igasuguseid asju, sealhulgas laeva?hendust.“ „Ja mis sina vahid siin veel?“ p??rdus Viisemann vahepeal kelneri poole. „K?hku k??ki ja olgu toidud kohe peale programmi laual. Ah jaa, enne too veel kann morssi.“ Kelner taganes kummardades. „Niisiis – lubas, mis ta lubas, aga Kekkonen v?ttis hiljem Bre?neviga ?hendust ja ?tles, et K?bin lubas laevaliiklust. Mis siis muud ?le j?i, laev pandigi k?ima. Muidu on ju tore, aga vahel tuleb siia turistidena ka inimesi, kes proovivad meie riiki ??nestada. Vot siit algabki meie t??.“ M?ne minuti p?rast kustutati tuled ja programm hakkas pihta. 5 Oli ilus juulikuu laup?ev. Mare ja Jarmo jalutasid Kadrioru pargis luigetiigi ?mbruses. Jarmo meeldis Marele p?riselt. Kuna Mare ema oli s?itnud P?rnusse p?ikeselist n?dalavahetust nautima, otsustas Mare Jarmo enda juurde k?lla kutsuda. Niikaua kui Mare k??gis askeldas ja kohvi keetis, vaatas Jarmo elutoas ringi. Korteri seinad olid t?is vanaaegseid maale, mis v?isid maksta ?sna palju raha. Puhveti peal seisis raamitud pilt n?ukogude s?jav?e vormis mehest. Jarmo vaatas pilti ja leidis, et mees on Marega ?sna sarnane. „See on minu isa.“ Mare oli vaikselt elutoa uksele astunud ja Jarmot j?lginud. „Kas ta on punaarmees?“ „Nojah. Meie nimetame seda k?ll n?ukogude armeeks. Isa on mul lendur ja elab Eestist kaugel. Me ei ole ammu kohtunud. Mul on seal Venemaal ka ?de ja vend.“ „Kuidas see nii juhtus? Kas su isa on eestlane?“ „Ei ole, t?itsa venelane. Armastus on ju keeruline. N?ed, mulle meeldid sina, soomlane. Me ei saa kunagi kokku j??da, sest ma ei saa v?lismaalasega abielluda. Ja isegi kui me abiellume, kes mind sinuga Soome laseb?“ Jarmo pani punalenduri pildi puhvetile tagasi ja ohkas. „Ega see kerge ei ole, aga kui me v?ga tahame, siis on see v?imalik. Enne pead sa kooli l?petama ja siis tuleval aastal saame sellest r??kida. Mare, kas ma v?in ??seks sinu juurde j??da? Ma ei saa seal korteris t?na olla. Ma rentisin selle 50 marga eest ?hele ehitajale, kes saab seal oma t?tarlapsega kokku.“ „See ei ole hea m?te, mul v?ib ema tagasi tulla ja meid leida. Sellest tuleks palju jama...“ „Aga Mare, l?heks siis hotelli? Kas sa tuleksid minuga? Ma ju teenisin raha. Helistan kohe hotelli ja vaatame, kas seal tuba on.“ Tegutsemisvalmilt haaras Jarmo juba telefonitoru, kui Mare v?ttis tal ?mbert kinni ja suudles pikalt oma noormeest. „Olgu, helista, tulen.“ Jarmo valis numbri ja ootas kaua. Siis r??kis ta t?kk aega telefoniga. Ja enn?e imet, tuba oligi olemas. „Ma vist ikka ei julge tulla...“ l?i Mare n??d k?hklema. „?kki tuleb ema koju ja mind ei ole. Mis ma siis ?tlen?“ „J?ta talle kiri, et oled s?braga v?ljas. Noh, mingil hetkel helistame ja vaatame, kas ta on kodus, siis saad temaga r??kida ka.“ ––––––– Takso Mare ja Jarmoga vuras hotell Tallinna poole. Noored olid nii armunud, et nad ei m?rganudki halli v?rvi Moskvit?it ja rohelist Pobedat, mis s?itsid nende j?rel. Takso viis nad otse hotelli peaukse ette. Hotelli fuajee oli interj??rilt k?llaltki ilus. Mare istus tugitooli ja j?i inimesi vaatama. Ilmselt oli mingi turismigrupp sisse tulnud. Enamik olid muidugi soomlased, m?ned ka rootslased. Rahvas oli l?busas meeleolus ja Mare ei pannud t?helegi kaht meest, kes istusid akna all ja tegid suitsu. Meeste k?rval seisid kohvrid ja nad n?gid v?lja nagu turistid. Jarmo naasis Mare juurde, l?bus n?gu ees ja toa v?ti k?es. „L?hme!“ Noortel ei j?tkunud silmi rohkemaks kui ainult teineteisele. Nad ei m?rganud, et ka kaks meest fuajeest l?ksid kuhugi. Aga nad ei tulnud Mare ja Jarmo j?rel, vaid suundusid ?ks korrus madalamal asuvasse tuppa, mis oli t?is eritehnikat. Siin oli nii pealtkuulamisaparaate kui ka monitorid, mis j?lgisid Jarmo ja Mare tuba. K?ik oli KGB kontrolli all. Seekord t?itsid nad GRU ?lesannet. „Kuidas neil seal l?heb?“ k?sis ?ks mees nina luristades. „H?sti l?heb, seltsimees alampolkovnik. Juba ronisid voodisse. Neil tundub jube kiire olevat. Kas l?heme ja v?tame nad maha?“ „Vara veel, las noored l?butsevad. Me peame ootama ?ra selle, kui t?drukule raha antakse, siis on prostitutsioon. Korralikud n?ukogude naised raha eest ei kepi, nemad annavad niisama!“ Alampolkovnik Viisemann r?gistas ja s?lgas otse laua all seisvasse pr?gikasti. ––––––– M?ne tunni p?rast helistas Mare hotellitoast P?rnusse ja sai teada, et ema j?uab koju viimase bussiga, mis saabub Tallinna kell 00.30. Enam ei olnud aega. „Ma saadan sind takso peale.“ Jarmo t?mbas teksased jalga ja viskas l?hikeste varrukatega pluusi peale. „V?ta taksoraha ka. Mul rublasid ei ole... N?ed, v?ta sada marka. Osta endale valuutapoest midagi. Ja ?ra ema unusta!“ Korrus allpool andis alampolkovnik ?he l?hikese korralduse – kinni v?tta ja miilitsasse toimetada. Jarmo hakkas just hotellitoa ust avama, kui ta k?ige j?hkramal kombel tuppa tagasi l?kati. K?ige ees tuli miilitsamundris kolge, tema j?rel astusid tuppa kolm erariietes meest. Kaks neist olid nooremad ja ?sna sportliku v?limusega, kolmas mees oli vanem ja tundus olevat grupi juht. Miilits kamandas Jarmo ja Mare voodile istuma. „Dokumentide kontroll!“ teatas ta ?lbelt. Jarmo ulatas oma passi miilitsale. Viimast aga dokument ei huvitanudki, ta andis selle edasi erariides vanemale mehele. Too viskas passile p?gusa pilgu ja pistis selle oma pintsaku taskusse. „Teie dokumendid, preili.“ Luriseva ninaga vanem mees sirutas oma t?ntsakad s?rmed Mare poole. „Minul dokumente kaasas ei ole. Ma olen siin oma s?bral k?las.“ „N?idake k?ekott siia.“ Vanem mees p??rdus miilitsa poole: „Zaitsev, v?ta sina see kott ja teosta l?bivaatus.“ Miilits v?ttis Mare koti ja keeras selle voodi peale t?hjaks. K?ekotist pudenesid v?lja huulepulk, puudritoos, taskur?tt ja rahakott. Zaitsev avas rahakoti ja napsas sealt v?idukalt v?lja sada Soome marka. J?rgmisena leidis ta ?pilaspileti, mis n?itas, et Mare on Tallinna 21. keskkooli ?pilane ja l?petanud 10. klassi. „Oi, preilna, mis n??d saab?“ manas nina luristav juut ette kaastundliku n?o. „Magad siin v?lismaalasega, teenid raha, ise alles kooli?pilane. Tead, kes sa oled?“ Ta vaatas Marele pikalt silma. „Lits oled, t?druk. Mitte lihtlabane lits, vaid mudahoor. Ise ilmselt kommunistlik noor ja hoorad siin hotellis esimese ettejuhtuva v?lismaalasega. Kus su vanemad on, kurat? Kes nad on, et sellise hoora meie ?hiskonda kasvatasid?“ Viisemann vehkis Mare ees k?tega. „Ta on minu k?laline, me tunneme teineteist juba ammu,“ p??dis Jarmo olukorda leevendada. „Mis sa m?lised, putukas, oma soome keeles? Kes sa oled, turist v?i?“ Viisemann l?ks ?le inglise keelele, mida ta vabalt valdas. „Ei, ma t??tan siin hotell Viru ehitusel.“ „Ah ehitaja! Kuule, kui sa siin palju s?na v?tad, saadan su, sitak?ki, kohe Soome tagasi.“ J?rgmisel hetkel oli Jarmo voodi peal pikali, sest Zaitsevi puudane rusikas oli teda otse vastu nina tabanud. „Ah sa hakkad veel vormis miilitsale vastu! Zaitsev, kutsu patrull ja vii see kusekera siit minema. Las istub kambris ja m?tleb, kuidas miilitsale kallale tungida. Teie, mehed, kirjutage raport, kuidas see Soome pede Zaitsevit l?i ja Zaitsev enesekaitseks teda veidi togis.“ „Te ei tohi nii!“ purskus Mare nutma. „Ah meie ei tohi, aga sina, n?ukogude kodanik, v?id siin hotellis litsi l??a!“ „Ma ei l??nud litsi, ma olin tuttava pool...“ „Ei, plika, sa tegelesid prostitutsiooniga. Magasid v?lismaalasega ja said selle eest sada marka. Raha oli ju sinu kotis. J?? juba ?kskord vait. T?na veedad ?? kambris. Homme tuleb uurija ja vormistab kriminaalasja ?ra. Kas patrull tuli?“ Alampolkovnik vaatas Zaitsevile otsa ja viimane noogutas. Patrulli miilitsad astusid hotellituppa. „Pange sellel Soome p?til k?ed raudu, ta on ohtlik, tungis Zaitsevile kallale.“ Mare p??dis Jarmole kaela viskuda, aga Zaitsev l?kkas ta j?hkralt voodile tagasi. ––––––– Kella ?heks ??sel j?udis Viisemann oma kabinetti Pagari t?naval KGB peamajas. Ta viskus tugitooli l?sakile ja j?i p?rnitsema puhvetkappi, mis asus kirjutuslaua vastasseinas. Kogu tema kabineti m??bel oli p?rit Eesti Vabariigi ajast. Selles majas asus kuni 1940. aastani s?jaministeerium. M??bel oli aus – elas ?le nii Eesti kindralid kui ka KGB polkovnikud. Viisemann l?ks puhveti juurde ja ?ngitses kapist v?lja pudeli head Armeenia konjakit. Ta otsis konjakipitse, aga siis meenus talle, et oli need paar p?eva tagasi k?rvaltuppa laenanud. Mees l?i k?ega ja valas konjaki tavalisse veeklaasi, hingas s?gavalt v?lja ja j?i klaasi t?hjaks. Paari minuti p?rast tema keha l?tvus, konjaki meeldiv surin valgus ?le kere laiali. Ta v?ttis telefonitoru ja valis numbri. „Kas alampolkovnik Reimo Lehtinen kuuleb? Jah, siin alampolkovnik Viisemann. Tere ??d, jah. Vabandust, kulla mees, et ma su ?les ajasin, aga t?na lendas linnuke puuri koos sinu noore kolleegiga. M?lemad istuvad miilitsavalitsuse kambris. Kuule, vabanda minu poolt Jarmo ees. Meie vahva miilits andis talle v?ikese k?rvakiilu. Natuke tuli verd ka, aga k?ll pulmadeks terveks saab. Ei teinud liiga... kui, siis natukene. Homme v?tab uurija t?druku ?le, eks siis paistab, mis saab... Mulle tundub, et teda v?rvata on p?ris raske. No eestlased ikka ei salli meid, n?ukogude inimesi. See on neil emapiimaga sisse s??detud. Kardan, et see plika pole erand. No vaata ise. Aga n??d, head ??d.“ Viisemann valas veel ?he klaasi t?is ja j?i selle p?hjani. Siis j?i ta klaasistunud pilgul pudelit vaatama. Hommik leidis ta tugitoolis norskamas. 6 1990. aasta suvi on selline keskmine. Eestis t?hendab see halli taevast, uduvihma ja vahel ka p?ikest ning umbes 20 kraadi sooja. Olen juba mitu p?eva oma Lasnam?e korteris logelenud. Raha hakkab otsa saama, aga minu leivaisast polkovnikust pole taas kippu ega k?ppu kuulda. Otsustan minna kontrollima peidikut, mis asub Lasnam?el ?he kivihunniku sees. Peidikuid pean ma kontrollima regulaarselt kord kuus. Kui tuleb mingi kiire teade, siis v?etakse minuga ?hendust. Peidikute kontrollimisel on oma j?rjekord. K?ige t?htsam peidik asub Pirita kloostrit ?mbritsevas m??ris. Teised kohad on v?hemt?htsate teadete jaoks. Bussis on t??tult palav. Et j?uda peidikuni, pean ma igaks juhuks tegema p?ris suure ringi l?bi linna, et v?imalik saba maha raputada. Aknast paistab ?sna igav ja hall elurajoon. On see ?ism?e v?i Lasnam?e, sellel polegi hetkel t?hendust. S?itma pean selles bussis niikaua, kui olen kindel, et keegi mind ei j?lita. M?tted veerevad paratamatult varasemale elule. Olin tavaline koolipoiss Elva linnas. Suviti meeldis mulle ujuda Verevi j?rves ja eriti vahva oli h?ppekast alla h?pata. See saigi mu eluteel saatuslikuks. Kuna ma ujusin ikka v?ga h?sti, anti mulle soovitus Tallinna Pedagoogilisse Instituuti kehalise kasvatuse erialale astumiseks. Instituuti sain sisse ?le kivide ja k?ndude. Poleks kellegi karvast k?tt olnud, oleksin ma keemia eksamil raudselt p?runud. Koolis oli p?ris l?bus, kui v?lja arvata anatoomia ja selle aine ?ppej?ud dr Kook. Tema pidas mind t?itsa lolliks, sest ma ei teinud mikroskoobis rakkudel vahet. Pealegi j?in talle eksamil spikerdamisega vahele. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kalle-klandorf/palgasodur-agent-vastu-tahtmist/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.